Eesti valmistub läbi aegade suurimaks soomukite hankeks
Avaldatud: 14 aprill, 2022
Sisu soomuk. Kaitseväe pilt. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on jõudmas lõpusirgele ettevalmistustega hankeks, mille eesmärk on varustada kaitseväe erinevad üksused kokku ligikaudu 220 ratassoomukiga. Tehnika aastakümnete pikkusesse hooldusesse kaasatakse ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtted.
RKIKi soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuhi Karmo Saare sõnul soetatakse kaitseväele nii 4×4 kui 6×6 soomukeid. Hanke mahust annab tema sõnul aimu asjaolu, et selle hinnanguline maksumus on enam kui 200 miljonit eurot.
Seoses Euroopas kujunenud julgeolekuolukorraga on mõlemat tüüpi sõidukite hankimine ja tarnimine pandud kiirgraafikusse.
„See tähendab, et eeldatav hanke väljakuulutamise aeg on juba selle aasta II kvartal ning otsime partnerit, kes suudaks kõik määratud tüüpi sõidukid kohale toimetada 2024. aasta lõpuks,“ ütles Karmo Saar.
RKIK teeb ettepaneku pakkumise esitamiseks kõigile tootjatele, kes eelnevalt läbiviidud uuringu andmetel on tootmas Eesti kaitseväe nõuetele vastavaid ja hinnapiiri mahtuvaid tooteid.
„Kuna 4×4 ja 6×6 soomukid kuuluvad erinevatesse turusegmentidesse, siis on ka tegemist eraldiseisevate hanke osadega. Mõlemas osas oleme kindlaks teinud vähemalt neli sobivat tootjat üle terve maailma,“ ütles Karmo Saar ja märkis, et eelinfo kohaselt on olemas ka tootjaid, kellel on mõlemad soomukid tooteportfellis olemas.
RKIKi hankeosakonna juhataja Ivar Jansoni sõnul on hanke peamiseks eesmärgiks soomustada Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad.
„Tänapäeva lahingupilt nõuab üksustelt väga kõrget mobiilsust ja üksused peavad olema võimelised kiiresti lahinguväljal ümber paiknema. Ratassoomukid ongi nagu lahinguvälja taksod, mille ülesanne on vedada isikkooseisu ühest punktist teise. Soomustamine on oluline just sõdurite kaitsmise seisukohalt: kõige suurema osa kaotustest lahinguväljal põhjustab vastase suurtükiväe kaudtuli ning ratassoomukid ongi optimeeritud pakkuma kaitset just selle ohu vastu,“ rääkis Janson.
Tema sõnul on soomustamata ja veokitel opereerivad üksused liikudes lihtne sihtmärk vastase suurtükiväele. „Soomukitel reisides tõuseb märgatavalt tõenäosus, et sõdur jõuab lahinguvõimelisena järgmisesse lahinguvälja punkti, kus ta saab oma ülesandeid edasi täita,“ lisas Janson.
RKIKi jaoks on oluline, et tootja tagaks soomukitele kõrgeima taseme hoolduse kogu nende elukaare jooksul ehk 30 aasta vältel.
Madalama taseme hoolduse kogu kaitseväe soomustehnika pargile – lahingumasinatele, ratassoomukitele, toetustankidele ja liikursuurtükkidele – tellib RKIK konkurentsipõhiselt Eesti kohalikelt teenusepakkujatelt. Selleks on juba välja kuulutatud hange, mille tulemusel sõlmitakse 10-aastane raamleping kolme ettevõttega. Meeskonna ja üksuse tasemel väiksemaid hooldusi jääb tegema kaitsevägi ise.
Eestis on aastast 2004 tänaseni kasutusel üle 100 PASI soomuki XA-180 ja XA-188, mille elutsükli lõppu on pikendatud 2038. aastani ning need jäävad 1. Jalaväebrigaadi relvastusse. Uute soomukite hangete peamine eesmärk on soomustada 2. jalaväebrigaadi üksused, mis täna opereerivad veokitel.
Eestis on täna soomustatud 1. jalaväebrigaadi pataljonid Scoutspataljon, Kalevi ja Viru pataljon.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
