Eesti turismisuvi kasvas 4 protsenti, kasvu vedas Tallinn

Hotellis. Pilt: erakogu

Statistikaameti andmetel tehti juunist augustini vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades kokku 2 556 200 ööbimist ehk 4 protsenti rohkem kui aasta varem.

Kasvu vedas eelkõige välisturism. Välisturistide ööbimiste arv kasvas 6,3% ja Eesti elanike ööbimiste arv 1%. Seega andsid välisturistid ligi 90% kogu suvisest ööbimiste juurdekasvust. Eriti tugev oli august, mil väliskülaliste ööbimiste arv suurenes 9,4%. Esimese kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis tehtud ligi 4,9 miljonit majutusööd ehk 5,1% rohkem kui mullu samal ajal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüütiku Aleksandr Michelsoni sõnul kinnitab suve kokkuvõte Eesti turismi jätkuvat kasvu, kuid näitab ka suuri piirkondlikke erinevusi. „Välisturistide ööbimiste üle 6% kasv on hea tulemus ning positiivne on nõudluse suurenemine mitmelt oluliselt Euroopa turult. Samuti oleme jõudnud olukorda, kus aasta esimese kaheksa kuu ööbimiste arv on 2019. aasta tasemel. Samas tuleb arvestada, et kasvu veab väga tugevalt Tallinn. Pealinnas on ööbimisi juba rohkem kui enne pandeemiat, kuid mujal Eestis on taastumine olnud aeglasem,” ütles Michelson.

Suve kasvu vedas Tallinn, kus tehti juunist augustini 1 235 700 ööbimist ehk 10,3% rohkem kui aasta varem ning sinna koondus 48% kõigist Eesti majutusöödest. Välisturistide ööbimisi oli Tallinnas veidi üle miljoni ehk 11% rohkem kui eelmisel aastal. Eestis tervikuna lisandus aastaga 98 400 majutusööd, Tallinnas aga 115 700. See tähendab, et väljaspool pealinna vähenes ööbimiste arv kokku 1,3%. Välisturistide ööbimisi oli mujal Eestis 2,7% vähem kui eelmisel suvel.

Mitmes olulises suvises sihtkohas jäi kolme kuu tulemus mullusele alla. Pärnumaal oli ööbimisi 3,3% vähem kui aasta tagasi, sealhulgas Pärnu linnas vähenes ööbimiste arv 4,7%. Hiiumaal oli langus 5,8%, Läänemaal 5,3% ja Saaremaal 1,8%. Suuremat langust näitasid ka Järvamaa ja Raplamaa. Piirkondlikku nõudlust võis mõjutada tänavune ilm, sest Keskkonnaagentuuri andmetel oli suvi tavapärasest sajusem ja päikesevaesem ning juuli üks sajusemaid viimase saja aasta jooksul. Ranna- ja looduspuhkusele keskendunud sihtkohtades võib ilm mängida suuremat rolli kui linnaturismis, kuid selle mõju ei saa üksnes majutusandmete põhjal eraldi hinnata.

Välisturgudest püsis Soome kindlalt esikohal. Soome turistid tegid suve jooksul Eestis vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades 507 000 ööbimist ehk 5,2% rohkem kui aasta varem. Nende arvele langes 34% kõigist välisturistide ööbimistest ning ligi 29% välisnõudluse juurdekasvust. Kiiret kasvu näitasid Poola turistide ööbimised, mida oli 29% rohkem kui eelmisel aastal. Ühendkuningriigi turistide ööbimised kasvasid 21%, Hollandi turistide 23%, Itaalia turistide 11% ja Rootsi turistide 10%. Soome, Poola ja Ühendkuningriik andsid kokku üle poole kogu suvisest välisnõudluse kasvust.

Kõigil suurematel välisturgudel kasv siiski ühtlane ei olnud. Saksamaa turistide ööbimisi oli 1,7%, Leedu turistide 5% ja Ameerika Ühendriikide turistide 3,6% vähem kui eelmisel aastal. Läti turistide ööbimiste arv jäi sisuliselt eelmise suve tasemele.

Kasvava nõudlusega kaasnes majutuskohtade parem täitumus. Eestis tõusis tubade täitumus juunis 52%-lt 54%-le, juulis 60%-lt 61%-le ja augustis 56%-lt 58%-le. Tallinnas oli kõige kõrgem täitumus juulis, mil täidetud oli 80% tubadest võrreldes 77%-ga aasta varem. Samal ajal jäi keskmine ööpäeva maksumus inimese kohta eelmisele aastale alla. Eestis oli see suvekuudel 51–54 eurot ja Tallinnas 54–62 eurot.

Võrreldes 2019. aastaga on Eesti turism ööbimiste koguarvult jõudnud pandeemiaeelse taseme lähedale. Tänavu suvel tehti vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades Eestis 2,8% vähem ööbimisi kui 2019. aasta suvel, kuid Tallinnas oli ööbimisi juba 13% rohkem. Pealinnas ületas ka välisturistide ööbimiste arv 2019. aasta suve taset 2,7% võrra.

Esimese kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis tehtud 4 880 600 ööbimist ehk vaid 0,3% vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Tallinnas on aga ööbimiste arv juba 14% suurem kui enne pandeemiat. Seega on Eesti majutusturg kogumahult peaaegu taastunud, kuid edasise kasvu üks olulisemaid küsimusi on, kuidas jõuaks suurenev välisnõudlus senisest rohkem ka väljapoole pealinna.