Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Twitter

Ametisseastuv baltisaksa juurtega Euroopa juht Ursula von der Leyen näitas, et ta on hingelt baltlane – kõige olulisemad portfellid läksid Eestile ja Lätile.

Leyen esitles täna oma meeskonda ja järgmise Euroopa Komisjoni uut struktuuri. Eesti saab omale üllatuslikult kõige olulisema, energeetika portfelli. Läti esindajast saab panganduse (finantsteenuste) volinik.

Uus komisjoni koosseis peegeldab von der Leyeni poliitilistes suunistes esitatud prioriteete ja sihte. Selle struktuur tugineb eesmärkidele, mille alusel Euroopa Parlament von der Leyeni komisjoni presidendiks valis.

Kõige olulisemad teemad komisjoni töös on kliimamuutused, tehnoloogia ja demograafia, mis muudavad ühiskonda ja inimeste eluviisi. Senised jõujooned on muutumas. Esile kerkimas ja tugevnemas on uued jõud. See on nii mõneski Euroopa piirkonnas tekitanud ebakindlust ja ärevust. EL peab juhtima liikumist heas seisus planeedi ja uue digitaalse maailma suunas. Kuid nende oluliste sihtide saavutamiseks on vaja ühendada inimesi ja nüüdisajastada meie ainulaadset sotsiaalset turumajandust.

Sellel teel peame ära kasutama kogu oma jõu, võimekuse ja potentsiaali. Peame keskenduma võrdõiguslikkusele ja looma võrdsed võimalused kõigile: naistele ja meestele, noortele ja vanadele, inimestele idast, läänest, lõunast ja põhjast. Peame kaitsma oma ühiseid väärtusi ja tagama õigusriigi põhimõtte järgimise. Järgmisel viiel aastal peavad kõik Euroopa institutsioonid tegema tihedat koostööd, et hajutada hirme ja luua võimalusi.

Ametisseastuv president Ursula von der Leyen ütles: „Uus komisjoni koosseis hakkab kujundama euroopalikku eluviisi: me tegutseme otsustavalt kliimamuutuste vallas, arendame partnerlussuhteid Ameerika Ühendriikidega, konkretiseerime oma suhted üha jõulisemalt käituva Hiinaga ja oleme usaldusväärseks naabriks, näiteks Aafrikale. Me peame seisma oma väärtuste ja maailmatasemel standardite eest. Ma soovin, et komisjon oleks otsusekindel, keskenduks selgelt käsil olevatele teemadele ja annaks vastuseid. Ma soovin, et minu komisjon oleks tasakaalustatud, paindlik ja tänapäevane. Minu meeskond peab nüüd võitma Euroopa Parlamendi usalduse. Sellest koosseisust saab geopoliitiline komisjon, kes rakendab kestlikku poliitikat. Ning ma soovin, et Euroopa Liit kaitseks mitmepoolsust, sest me teame, et tehes koos seda, mida me üksi teha ei suuda, oleme tugevamad.“

Uus struktuur, mis on kooskõlas meie sihtidega

Uuel kolleegiumil on kaheksa asepresidenti, sealhulgas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Josep Borrell). Asepresidendid vastutavad poliitilistes suunistes seatud tähtsaimate prioriteetide eest. Nad juhivad meie tööd kõige olulisemates üldistes küsimustes, nagu Euroopa roheline kokkulepe, digiajastu nõudmistele vastav Euroopa, inimeste hüvanguks toimiv majandus, euroopaliku eluviisi kaitse, Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas ja uue hoo andmine Euroopa demokraatiale. Uue kolleegiumi struktuuri keskmes on volinikud. Nemad hakkavad haldama peadirektoraatide pakutavat oskusteavet.

Kolmel juhtival asepresidendil on kaksikroll: nad on nii volinikud kui ka asepresidendid, kellest igaühe vastutusalas on üks ametisseastuva presidendi tegevuskava kolmest peamisest eesmärgist.

Juhtiv asepresident Frans Timmermans (Madalmaad) hakkab koordineerima Euroopa rohelise kokkuleppe alast tööd. Samuti hakkab ta juhtima kliimameetmete poliitikat, milles teda toetab kliimameetmete peadirektoraat.

Ametisseastuv president Ursula von der Leyen ütles: „Ma soovin, et Euroopa rohelisest kokkuleppest saaks Euroopa tunnusmärk. Kokkuleppe aluseks on meie eesmärk saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See on pikas perspektiivis ka majanduslikust vaatenurgast vältimatu: need, kes tegutsevad esimesena ja kõige kiiremini, saavad ühtlasi kasutada ökoloogilise üleminekuga kaasnevaid võimalusi. Ma soovin, et Euroopa oleks eestvedaja. Ma soovin, et Euroopa ekspordiks teadmisi, tehnoloogiat ja parimaid tavasid.“

Juhtiv asepresident Margrethe Vestager (Taani) hakkab koordineerima digiajastu nõudmistele vastava Euroopa tegevuskava. Ühtlasi saab temast konkurentsivolinik, keda toetab konkurentsi peadirektoraat.

Ametisseastuv president Ursula von der Leyen ütles: „Digitaliseerumisel on meie elule, tööle ja suhtlusele tohutu mõju. Mõnes valdkonnas tuleb Euroopal teistele järele jõuda, näiteks „ettevõtjalt tarbijale“ ärimudeli kohaldamisel, samas kui teistes valdkondades, näiteks ettevõtjatevahelistes tehingutes, oleme esirinnas. Me peame viima oma ühtse turu digitaalajastuga kooskõlla, kasutama ära kõik tehisintellekti ja suurandmete pakutavad võimalused, parandama küberturvalisust ja tegema jõupingutusi tehnoloogilise sõltumatuse saavutamiseks.“

Juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis (Läti) hakkab koordineerima inimeste hüvanguks toimivat majandust ning temast saab finantsteenuste volinik. Teda hakkab toetama finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraat.

Ametisseastuv president Ursula von der Leyen ütles: „Meil on ainulaadne sotsiaalne turumajandus, mis on meie heaolu ja sotsiaalse õigluse allikas. See on eriti oluline just nüüd, kui meil seisavad nii kliima- kui ka digivaldkonnas ees murrangulised ajad. Valdis Dombrovskis hakkab juhtima tööd selle nimel, et ühendada meie majanduses sotsiaalne ja turupool.“

Ülejäänud viis asepresidenti on

Josep Borrell (Hispaania, praegune Hispaania välisminister): kõrge esindaja ja asepresidendi kandidaat, Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas;

Věra Jourová (Tšehhi Vabariik, Junckeri komisjoni volinik): väärtused ja läbipaistvus;

Margaritis Schinas (Kreeka, endine Euroopa Parlamendi liige, pikaaegne Euroopa Komisjoni ametnik): euroopaliku eluviisi kaitse;

Maroš Šefčovič (Slovakkia, Junckeri komisjoni asepresident): institutsioonidevahelised suhted ja tulevik;

Dubravka Šuica (Horvaatia, Euroopa Parlamendi liige): demokraatia ja demograafia.

Samuti hakkab Dubravka Šuica juhtima komisjoni poole pealt Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi tööd.

Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen sõnas: „Me tahame Euroopa demokraatiale uut hoogu anda. See on meie ühine ülesanne. Demokraatia on midagi enamat kui iga viie aasta järel valimas käia. Demokraatia tähendab, et inimesi kuulatakse ja igaüks saab osaleda selles, kuidas ühiskonda kujundatakse.“

Komisjoni ametisseastuv president von der Leyen soovib, et tema juhitav komisjon oleks pühendunud, mõistaks Euroopat ja kuulaks, mida eurooplased tahavad.

  • Seepärast külastavad kõik komisjoni liikmed ametiaja esimeses pooles kõiki liikmesriike.Eesmärk ei ole mitte üksnes pealinnadega tutvuda, vaid külastada piirkondi, kus Euroopa inimesed elavad ja töötavad.
  • Digiajastu nõudmistele ei pea vastama mitte ainult Euroopa, vaid ka komisjon. Volinike kolleegiumi koosolekud hakkavad olema paberivabad ja digitaalsed.
  • Uus komisjon tahab elu inimeste ja ettevõtete jaoks lihtsamaks muuta. Uusi õigusnorme luues kavatseb komisjon rakendada bürokraatia vähendamiseks põhimõtet „üks sisse, üks välja“.

Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen ütles: „Ametisseastuv komisjon käib oma sõnade järgi. Uue komisjoni ülesehitus ei lähtu mitte hierarhiast, vaid sellest, mis tuleb ära teha. Peame suutma kõige olulisemates küsimustes tegutseda kiiresti ja otsusekindlalt.“ 

Ülejäänud volinikukandidaadid on järgmised:

Johannes Hahn (Austria) hakkab vastutama eelarve ja halduse eest ning andma aru otse komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile. Volinike kolleegiumi kauaaegse liikmena teab ta, kui oluline on tänapäevase haldussüsteemi elujõu tagamine.

Didier Reynders (Belgia) on hariduselt jurist ning tal on suur kogemuste pagas tänu tööle Belgia rahandusministri, välis- ja Euroopa asjade ministri ning kaitseministrina. Uues komisjonis hakkab ta vastutama õigusküsimuste (sh õigusriigi teema) eest.

Mariya Gabriel (Bulgaaria) on praeguse Euroopa Komisjoni volinik. Seni on ta pühendunult ja tarmukalt tegelenud digitaalküsimustega ning nüüd asub ta looma uusi väljavaateid noortele (innovatsiooni ja noorte valdkond).

Stella Kyriakides (Küpros) on meditsiinipsühholoog, kellel on aastatepikkused kogemused sotsiaalvaldkonna, tervishoiu ja vähiennetuse alal. Tema juhtida jääb tervishoiuportfell.

Kadri Simson (Eesti) on Eesti Riigikogu kauaaegne liige ning endine majandus- ja kommunikatsiooniminister. Tema hakkab vastutama energeetikaportfelli eest.

Jutta Urpilainen (Soome) pole mitte ainult endine rahandusminister ja Soome parlamendi välisasjade komisjoni kauaaegne liige, vaid ta on töötanud ka erisaadikuna Etioopias. Tema võtab enda vastutuse alla rahvusvahelise partnerluse.

Sylvie Goulard (Prantsusmaa) on endine Euroopa Parlamendi liige ning pühendunud ja veendunud eurooplane. Siseturu volinikuna hakkab ta juhtima meie tööstuspoliitikaalast tegevust ja edendama digitaalset ühtset turgu. Tema vastutusalasse jääb ka uus kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat.

László Trócsányi (Ungari) on endine Ungari justiitsminister. Tema hakkab juhtima naabruspoliitika ja laienemise valdkonda.

Phil Hogan (Iirimaa) on praeguse komisjoni põllumajandusvolinik, kes uues komisjonis rakendab oma kogemusi kaubanduse valdkonnas.

Paolo Gentiloni (Itaalia) on olnud Itaalia peaminister ja välisminister, kelle laialdased kogemused leiavad rakendust majanduse vallas.

Virginijus Sinkevičius (Leedu), Leedu majandus- ja innovatsiooniminister, hakkab vastutama keskkonna ja ookeanide portfelli eest.

Nicolas Schmit (Luksemburg) toob endaga kaasa kogemused Euroopa Parlamendist ning Luksemburgi tööhõive- ja tööministri ametikohalt. Nüüd aga võtab ta vastutuse töökohtade valdkonna eest.

Helena Dalli (Malta) on kogu oma poliitilise karjääri tegelenud võrdõiguslikkusega. Seda nii sotsiaaldialoogi-, tarbijaküsimuste- ja kodanikuvabaduste ministri kui ka Euroopa küsimuste ja võrdõiguslikkuse ministrina. Tema juhtida jääbki võrdõiguslikkuse portfell.

Janusz Wojciechowski (Poola) oli pikka aega Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni liige ning on praegu Euroopa Kontrollikoja liige. Tema hakkab vastutama põllumajandusportfelli eest.

Elisa Ferreira (Portugal) on praegu Banco de Portugali asepresident. Ta oli aastaid Euroopa Parlamendi liige ning on lisaks sellele olnud ka Portugali planeerimisminister ja keskkonnaminister. Tema hakkab juhtima ühtekuuluvuspoliitika ja reformide valdkonda.

Rovana Plumb (Rumeenia) on Euroopa Parlamendi liige (sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni asepresident). Enne seda oli ta Rumeenias keskkonna- ja kliimamuutuste minister, tööminister, Euroopa vahendite minister, haridusminister ja transpordiminister. Tema hakkab juhtima transpordivaldkonda.

Janez Lenarčič (Sloveenia) on Sloveenia diplomaat. Ta on olnud Euroopa küsimuste minister ning teinud palju aastaid tihedat koostööd ÜRO, OSCE ja Euroopa Liiduga. Tema valdkonnaks saab kriisiohje.

Ylva Johansson (Rootsi) on Rootsi tööhõiveminister ning varem on ta olnud koolide minister, tervishoiu ja eakate hoolekande minister ning Rootsi parlamendi liige. Lisaks sellele on ta väga tunnustatud ekspert tööhõive, integratsiooni, tervishoiu ja hoolekande vallas. Tema juhtida jääb siseküsimuste portfell.

Järgmised sammud

Järgmisena peab Euroopa Parlament kiitma heaks terve volinike kolleegiumi, kaasa arvatud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident.

Enne seda toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides vastavalt parlamendi kodukorrale.

Kui Euroopa Parlament on oma heakskiidu andnud, nimetab Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni ametlikult ametisse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7. 

Lisateave: https://ec.europa.eu/commission/interim/commissioners-designate_et

Kommentaarid

Viimased uudised