Eesti riik kaasas 250 miljonit eurot
Avaldatud: 31 märts, 2025
Erik Laur. Pilt: SEB Täna toimus Eesti riigivõlakirjade oksjon, mille eesmärgiks oli kaasata kuni 250 miljonit eurot 6 ja 12 kuu pikkuste riigivõlakirjadega.
Turuosaliste hinnangul võinuks jääda 6 kuulise võlakirja tootlus ESTR + 20 – 30 bps ja 12 kuulise noteeringu tootlus ESTR + 28 – 38 bps tasemele. Sellisel juhul oleks võlakirjade tootlusteks kujunenud 2.28/2.38% ja 2.23/2.33%.
Oksjon oli edukas
Raha kaasamine kujunes vägagi edukaks, kui võlakirjad väljastati mõnevõrra madalamalt tasemelt, kui turuosalised ootasid. Keskmiselt kaasati kuueks kuuks raha 2,266 protsendi tasemelt ning 12ks aga 2,22 protsendilise kulukusega. Täna emiteeriti lühemaid võlakirju 60 miljoni ja pikemaid 190 miljoni euro eest. Kokku tundis Eesti riigivõlakirjade vastu huvi enam kui 1.5 miljardit eurot, mis viitab rohkem kui kuue kordsele üle märkimisele. Suurele huvile aitas kaasa tõsiasi, et Eesti on üks vähestest Balti riikidest, mis nii lühikese kestvusega võlakirju emiteerib.
Lühiajalise raha hind on langenud
Viimati toimus säärane oksjon möödunud aasta septembris, kui siis saadi laenu 6 ja 12 kuuks keskmise tootlusega vastavalt 3,172% ja 2,862% tasemelt. Intressiturul on 6M ESTR langenud sellest ajast saati veidi vähem kui 0,9 ja 12M ESTR 0,5 protsendipunkti. Raha hinna langust arvestades, sai Eesti riik odavamalt laenu, kui möödunud aasta septembris.
Riigi risk on (võrdlemisi) vähenenud
Heites pilgu Eesti riigi pikaajalistele võlakirjadele näeme, et meie riigi risk on langenud. Sellele viitab meie laenukallidus Saksamaaga, mis Eesti 2034 aasta riigivõlakirja näitel on vähenenud. Kui möödunud aasta septembri lõpus kauples meie 9 aastane riigipaber 1.00 protsendipunkti kõrgema tootlusega kui Saksamaa võrdväärne paber, siis praeguseks on tootluste vahe langenud 0.75 protsendipunktini.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
