Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostööna avaneb Raadi mõisapargi territooriumil skulptuuripark
Avaldatud: 15 august, 2022
Foto: Anu Ansu Skulptuuripargi avamisele 19. augustil kell 16 on oodatud kõik huvilised. Lisaks pidulikele avasõnadele koostöö algatajate poolt saab teha pargituuri koos kultuuriloolase Enn Lillemetsaga. Kogunemine ERMi viinaköögi juures, kust koos suundutakse skulptuuriparki.
Vastvalminud skulptuuripargis on eksponeeritud 16 esinduslikku monumentaalskulptuuri Tartu Kunstimuuseumi kogudest,. „Tegu on teostega, mis oma kaalu ja iseloomu tõttu on mõeldud õues eksponeerimiseks. On ütlemata tore, et aastakümneid koguhoidlas oma aega oodanud skulptuurid nüüd ka publikuni jõuavad,“ rõõmustab Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.
Skulptuuridest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutajatest, pikaaegne pedagoog ja hiljem ka kooli rektorina töötanud Anton Starkopf (1889–1966), kelle pärand kuulub Tartu Kunstimuuseumile. Teiste skulptuuride autoriteks on Starkopfi õpilane ja assistent Ernst Kirs (1936–1994), portretistina tuntud Aulin Rimm (1930–1999) ja monumentaalkunstnik Rein Rannast (1928–2016).
Skulptuuripark on mõtteliselt jagatud kolme komplekti. Pargimüüriga paralleelselt kulgeva puiestee ääres on nn naisteorg nelja klassikalise naisfiguuriga. Kummalgi pool pargi peaväravat on tuntud kultuuritegelaste portreed: Eesti tõenäoliselt kuulsaim maalikunstnik Konrad Mägi (1878–1925), Pallase kunstiühingu ja ERMi ajaloos erakordselt oluline Aleksander Tassa (1882–1955) ning loomulikult ei saa sellest reast puududa ka nimetatud skulptuuride autor Anton Starkopf ise, kelle portree autoriks on Ernst Kirs. Kuid valik ulatub ka sõjajärgsesse aega – nii on teiste hulgas maalikunstnik Ants Viidalepp (1921–2012) ning Aulin Rimmi modelleeritud portree legendaarsest Aleksander Suumanist (1927–2003).
Enamik monumentaalskulptuure Tartu Kunstimuuseumi kogus on valminud 50ndatel–60ndatel ning kuigi Starkopfi looming sellest perioodist jätkab tema sõjaeelset klassikalist rahulikku laadi, on põnevuse loomiseks lisatud valikusse ka kolm ajastulist tööd, mida võiks kokku võtta pealkirjaga töömehed „Sepp”, „Kündja” ja „Teetööline”. Neist viimase autor ei ole sotsrealismi ajastule iseloomulikult teada.
Raadi mõispargi ajaloolisest pargiruumist lähtuva arhitektuurse lahenduse skulptuuripargile lõi Arhitektuuribüroo Taju Ruum. ERMi direktor Kertu Saks: „Raadi mõisapark sobib juba oma ajaloolise tausta tõttu suurepäraselt skulptuuride koduks – mõisa viimased aadlikest omanikud von Liphardidki olid suured kunstikogujad.“.
Tartu Kunstimuuseumi kogus olevate monumentaalskulptuuride valik on juba aastakümneid kaunistanud Tartu Ülikooli Botaanikaaeda. Kaheksakümnendate lõpus planeeriti skulptuuriparki Vallikraavi tänavale praeguse metodistide kiriku tagusele nõlvale, kuid muutunud riigikorra tõttu ei jõutud toona pikalt kavandatud plaani teostamiseni. Nüüd lõpuks on eriline väljapanek teostunud väärikas Raadi mõisapargis.
Skulptuuripargi projekti toetasid Kultuuriministeerium, ERMi Sõprade Selts ning Tartu Kunstimuuseum.
Eksponeeritud teoste nimekiri: https://www.erm.ee/et/content/skulptuuripark-raadil
Raadi mõisapark koos skulptuuripargiga on külastajatele avatud iga päev kell 7–23.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
