Eesti päästjad naasid Sardiiniast maastikupõlenguid kustutamast

Pilt: Päästeamet

Pühapäeva esimestel tundidel jõudsid tagasi Itaalias Sardiinia saarel metsa- ja maastikupõlengutega võitlemas käinud päästjad. Saarel oli iga päev 30-40 erineva suurusega tulekahju.

Päästjad jõudsid Sardiiniasse 1. augustil. Kahe nädala jooksul kustutasid päästjad metsa- kui maastikutulekahjusid, tegid järelkustutustöid, patrullisid kõrgendatud tuleohuga piirkondades ning tegid tihedat koostööd Itaalia ja Prantsusmaa kolleegidega.

„Saarel põles midagi iga päev. Keskmiselt oli seal umbes 30-40 erinevas suuruses tulekahju päevas. Tulekahjude kustutamiseks kasutati enam kui kümmet kopterit, sealhulgas kaks Super Puma kopterit, mis suurema tule maha võtavad. Järelkustutus ja -kontroll tuleb teha ikkagi käsitsi,” kirjeldas meeskonnajuht Kaarel Langemets kohalikke olusid.

Langemetsa selgitusel on missiooni eesmärk aidata teisi riike suurte ja ulatuslike tulekahjude korral. „Tahame olla seal, kus meie abist on päriselt kasu. Samal ajal töötame, et luua sertifitseeritud meeskond, kes saaks vajadusel osaleda päästetöödel Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Selleks tuleb läbida mitu aastat praktikat ja treeninguid, sest selliselt meeskonnalt oodatakse kriisikolletes iseseisvat tegutsemist, head valmisolekut ja väga kõrget professionaalset taset. Usutavasti jõuame selleni juba lähitulevikus.”

Võrreldes varasemate missioonidega Hispaanias, olid töövõtted Itaalias mõnevõrra teistsugused. „Hispaanias töötasime palju rohkem käsitööriistadega ja vett kasutasime vähe, sest seda lihtsalt polnudki väga saada. Itaalias tegime suurema töö ära ikkagi veega,” kirjeldas Langemets. Kohapeal oli Eesti päästjatele tagatud maasturid, millel peal kustutussüsteemid.

„Lisaks sai osa meie meeskonnast seekord sündmustele reageerida ka kopteris. Kopteriga sõidutatakse meeskond tulekahjust n-ö ette, et nad saaksid maa peal teha vastutuld, mis omakorda aitab tule edasilevikule piiri panna,” selgitas Langemets.

Ilmaolud panid päästjad proovile, sest tööd tuli teha ligi 40-kraadises suure õhuniiskusega kuumuses. Tuli ka vihma ning rahet, aga seda vaid korraks ja lokaalselt. Üldist kuivust see eriti ei mõjuta, sest niiskus auras kohe ära.

Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud suureks probleemiks. Tulekahjud võtavad hiiglaslikke mõõtmeid ning on laastavad.

Ühelgi Euroopa riigil pole endal nii palju võimekust, et selliste suurte katastroofidega üksi toime tulla. Seetõttu kutsutakse endale abivägesid ka teistest riikidest. Abi koordineerib Euroopa Liidu (EL) elanikkonnakaitse mehhanism.

Abivajav riik teeb abipalve, kus loetleb üles, millist abi tal on vaja (tehnika, inimesed, varustus jms). Seejärel teevad riigid oma pakkumised ning abivajav riik omakorda otsustab, mida ta vastu võtab. Üldiselt on küsitud appi sertifitseeritud metsakustutusmeeskondi koos sõidukitega ning lennukeid ja helikoptereid, mida Eestil paraku pakkuda ei ole.

Eesti metsakustutusmeeskond on EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi sertifitseerimise protsessi alustanud, et ka meil oleks olemas meeskond koos tehnika, varustuse ja oskustega, kes on valmis appikutsetele reageerima.

Eesti meeskond reageeris seekord EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi väljatöötatud kustutusmeeskondade eelpaigutamise programmi raames. Programm on välja töötatud, et lihtsustatud korras abi anda ja paigutada kustutusmeeskonnad enne tulekahjude tekkimist riskipiirkondadesse. Meeskonnad ei pea olema mehhanismi moodulid, vaid koosnema minimaalselt 20 päästjast. Programmi mõte on lisaks abi andmisele treenida erinevate riikide päästjaid, et vajadusel oleks väljaõppinud reserv olemas. Kahel eelmisel aastal on abis käidud Hispaanias.