Eesti ostab miljardi eest täiendavalt laskemoona
Avaldatud: 9 juuni, 2023
Foto: kpr Robert Markus Liiv Täna avalikustatud uuendatud riigikaitse arengukava 2031 sõjalise osa kohaselt keskendub kaitsevägi lähiaastatel tulejõu suurendamisele, ainuüksi laskemoona jaoks eraldatakse täiendavalt ligi miljard eurot.
„Ukraina kogemus näitab selgelt, et vajame Eesti kaitsevõime tugevdamiseks eelkõige moona, suuremat tulejõudu ja paremat õhukaitset,” lisas Pevkur, kelle sõnul on uuendatud arengukava otsused seotud lisaks Ukraina sõja õppetundidele ka otsusega viia riigikaitsekulud 3 protsendile SKTst. „Meie jaoks on väga selge eesmärk viia Eesti kaitsevõime uuele tasemele ning selleks tuleb kaitsevägi võimalikult kiiresti varustada kõige vajalikuga,” märkis ta.
Olulisimana suurendatakse üksuste lahinguvõimet ja tulejõudu. Kui kehtiv arengukava koos Vabariigi Valitsuse 2022. aasta lisaotsustega nägi ette moona jaoks 1,3 miljardit, siis nüüd täiendatakse reservi veel ligi 1 miljardi euro eest, mille tulemusel saab Eestil olema laskemoonavarusid olulisimate relvasüsteemide jaoks üle kahe korra rohkem kui seni kehtinud plaanid ette nägid.
Arengukava uuendamisega jõuavad Eesti kaitsekulud 3 protsendini SKPst, fookuses on peale täiendava laskemoona hankimise ka üksuste vastupidavuse suurendamine ning suurtüki- ja luurevõime suurendamine. Uute üksustena luuakse ratastel liikursuurtükipataljon ja diviisi luurepataljon.
„Kaitsekulude jõudmine 3 protsendini SKPst on kindlasti märgilise tähtsusega nii meie enda kui meie liitlaste jaoks. Eesti on aastaid silma paistnud iseseisva kaitsevõime süsteemse arendamise, läbimõeldud reservsüsteemi ja varustushangete efektiivsusega. Arvestuslikult on kaitsekulud arengukava perioodil täiendavalt 5,4 miljardit eurot,” ütles kaitseminister Pevkur.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti oma kaitsevõime arengut Ukraina sõjast lähtuvalt oluliselt kiirendanud. „Meil on juba töös mitme olulise võime hankimine. Eesti tegi eelmisel aastal terve rea erakordselt vajalikke otsuseid kaitsevõime kiiremaks arendamiseks, milleks valitsus eraldas 1,2 miljardit eurot. Need puudutavad näiteks lühi- ja keskmaa õhutõrjet, tankitõrjet, kaudtuld, aga ka maakaitse suurendamist kaks korda ja liitlaste vastuvõtmist,” ütles Pevkur.
Samuti viiakse arengukavaga ellu juba tehtud otsused nagu 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid; luuakse regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, brigaadide juurde luuakse luurepataljonid ja täiendav keskmaaõhutõrje üksus.
Arengukava lähtekohaks on Läänemere piirkonnas valitsevate ohtude kirjeldus, mille põhjal on kaitseväe juhataja andnud oma sõjalise nõuande võimete arendamiseks.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
