Eesti mees sõitis rattaga 3500 km Tallinnast Portosse
Avaldatud: 29 mai, 2024
Foto: Martin Saar Eestis tootedisainerina töötav Martin Saar võttis oma 35. sünnipäeva tähistamiseks ette rattamatka ühest Euroopa otsast teise ja sõitis Tallinnast Portosse, kokku u 3500 km.
Reisist pikemalt tema enda sõnadega:
Minu seiklus sai alguse sellest, et mul oli uut ratast vaja ning see tõmbas mind tugevamalt rattaga matkamise maailma sisse. Vaatasin lugematul hulgal videosid teistest rattamatkajatest ja viisin end teemaga täpsemalt kurssi. Minu esmastel rattabrändidel olid pandeemiast tingitud tarneraskused, mistõttu jäi mõneks ajaks ratta hankimine siiski soiku. Kuniks ühel hetkel mõtlesin, et kirjutan mõnele erilisemale rattabrändile otse. Tegin endaga kokkuleppe, et kui keegi neist minu ideega kaasa tuleb, siis sõidan Tallinnast Portosse. Juhtuski nii, et üks nendest, Ungari butiikbränd, Booda Bike oligi ideega päri. Mõeldud, tehtud ning sünnipäevakingitus minu 35ndaks sünnipäevaks sai reisi näol paika pandud.
Startima pidin nii vara kevadel kui võimalik, kuna olin juuni alguseks Itaaliasse pulma kutsutud ning teiseks ei teadnud, kui kiiresti ma suudan selle seikluse läbi teha.
Esimene kuupäev sai ilma jälgides paika 6. aprilliks, aga kuna ööga sadas maha ca 7 cm lund, siis lükkus start päeva võrra edasi.
Minu trajektoor oli plaanitud järgnevalt. Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Saksamaa-Prantsusmaa-Hispaania-Portugal.
Enne reisi algust avaldas minu üks pikaaegsemaid sõpru soovi ühineda minuga Bordoost, et sõita reisi lõpuosa kaasa ja jõuda koos võidukalt Portosse.
Minu ettekujutus läbi Euroopa sõidust oli järgnev: mida rohkem lõuna poole, seda mõnusamaks läheb nii meel, söök ja ilm. Viimase osas tuli minuga Eestist kaasa vist mingisugune needus. Kuigi juba kolmandal päeval tabas mind Riias soojalaine ning kõik tundus väga mõnus, siis tegelikkuses läks kõik vastupidises suunas. Mind saatis esimesed 3 nädalat väga tugev (hiljem veidi nõrgem) läänetuul (stabiilselt ca 8 m/s, puhanguti 16 m/s), mis kohe üldse ei tee rattaga sõitmist mõnusaks. Teiseks läks temperatuur aina jahedamaks, öösiti olid miinuskraadid ning päeval vahepeal lausa maksimaalselt ainult +5.
Kõik see päädis sellega, et Leedus hakkas minu vasak põlv tuulest tingitud ülekoormusest valutama. Öösiti oli kaasavõetud varustusega telgis väga külm, kuna nii külma ilma ei osanud oodata. Leedus soetasin endale uue magamismati ning veepudeli, mille öösiti kuuma veega magamiskotti jalge juurde võtsin (öösel pidin siiski korra ärkama, et see uuesti soojaks ajada, et hommikuni vastu pidada).
Suures pildis polnud see miskit hullu ning kõik läks tegelikult reisil hästi. Aga rääkides mõnest äpardusest veel, siis Varssavis ca 1000 km peal sain reisi ainukese augu oma esimese ratta rehvi. Olin ühe olulise asja rehviparanduseks siiski koju unustanud, kuid kuna õnneks juhtus see linnas, aitas kohalik rattapood mind hädast välja. Saksa-Prantsuse piiril sain toidumürgituse osaliseks ning olin 4 päeva rivist väljas. Eelnevate nädalatega saavutatud füüsiline vorm oli jälle nullis. Prantusmaal Biarritzi lähistel läks katki tagumise ratta kodar, õnneks aitas ka seal mind juba järgmisel hommikul välja kohalik rattapood. Kusjuures seda mõõtu kodarat oli neil ainult üks, vedamine missugune.
Vahepealsed tagasilöögid mõjusid tugevalt motivatsioonile ja koduigatsus aina kasvas. Õnneks tuli lähemale 11. mai, kui minuga ühines sõber Taavet. See taastas motivatsiooni ning andis energiat juurde. Vahepeal olingi hakanud tee ääres olevate lehmade ja lammastega liigselt rääkima.
Selle reisi üks eesmärke minu jaoks oli saada aru, kas ja millisel kujul sobib mulle üksi reisimine. Nüüd saan öelda, koos elukaaslase või sõbraga on see alati mõnusam.
Rääkides kõige igavamast ja põnevamast riigist millest läbi sõitsin, siis valitud trajektoor läbi Hispaania pakkus oma ühetaolise maastikuga kõige vähem ning Portugal oma mägede ja Douro jõega kõige rohkem. Ülejäänud riigid olid kõik omamoodi toredad, kuna sellisel kujul ja tempos polnud neid enne külastanud.
Nüüd olen omadega jõudnud Portosse. Sõber Taavet lendas koju tagasi ning ootan enda elukaaslast, Helenat, kes jõuab juba paari päeva pärast.
Kas kordaksin midagi sarnast tulevikus? Jah, aga tuleb anda veidi aega isu tekkimiseks ning ilmselt prooviksin leida ka mõne kaaslase, kes minuga ühineks.
Statistikast veel nii palju:
1. Kokku läbisin rattal ca 3500 km. väiksemad lõigud läbisin lisaks veel ka rongiga, kas aja või haiguse tõttu.
2. Reisi kestvus: 45 päeva (millest 4 olin toidumürgitusega ühes kohas)
3. Tõusumeetreid tuli ca 25 000 m
4. Kaloreid kulus ~105 000
5. Saia ja šokolaadi sõin praktiliselt iga päev. Ootan väga kaerahelbeputru, mille väikeses formaadis pakid lõppesid poodides peale Tšehhit.
Minu seiklustest saab video kujul osa Instagramis @martinsaar
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
