Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: erakogu

Ma arvan seda, et tühistamine, mis praegu toimub, hakkab järjest enam laienema ja lõpuks me oleme rahvas, keda on võimalik rahvana tühistada. Sest me tühistame üksteist, kirjutab sotsiaalmeedias Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

Järgneb Tammsalu mõtisklus sotsiaalmeedias:

„Selles Eesti Vabariigis on juhtunud midagi kummalist ja on asutud inimesi tühistama.

Põlatud kunstnikud – mu ju teame, et nad olid olemas. Olgu või Artur Alliksaar, sest ta oli olnud Saksa sõjaväes ja metsavend, aga ka paljud teised, kes olid tõeliselt andekad. Nõukogude ajal kustutati nad suure punase kustukummiga. Nagu Allksaare kohta öeldakse – ühel hetkel said paljud inimesed, kes ta kõrval olid teda imetlenud, aru, et parem on olla temaga tülis kui sõber. Sest ta lähedal, ta sõber olija on „ka selline”, kes tuleb tühistada. See on nagu Peetruse lugu, kus Peetrus ütleb kolm korda, et ta ei tunne ka seda Jeesust (Mt 26:68–75).
Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus kõik, mida tühistatavad on eelnevalt teinud, unustatakse hetkega ära, mingi vaheriie tõmmatakse vahele. Üks viga on niivõrd tähtis, et selle teinud inimene lihtsalt hävitatakse, tühistatakse.

Kohtusin hiljuti Aivar Mäega. Jah, ta on endiselt meeletult energiline. Aga samas mõni tund ööpäevas magada ja muudkui teha, et üht valda tulemuslikult juhtida … (Rahvusooper Estonia endine peadirektor Aivar Mäe on praegu Põhja-Pärnumaa vallavanem – toim.) Ükstapuha, kuhu teda saata, ta tegutseb seal täistuuridel ja tulemuslikult. Ta on nagu Kalev Raave, kes oli korra Noorsooteatri direktor, siis kolhoosi esimees. Sigade pealt näitlejate peale ja näitlejate pealt põldude peale … Kõigega sai hakkama ja lõpuks, pärast seda, kui teda püüti tühistada, ehitas ka kiriku üles. Pärast eeluurimisvangla vintsutusi läks teoloogiat õppima ja ehitas varemetest üles Halliste kiriku. Aga kõik ei suuda nii, paljud murduvad.

Mul oli hiljaaegu pikk jutuajamine Andres Mustoneniga, kes palus, et Tallinna Jaani kirikus võiks tähistada 1. septembril, kui ongi tema 70. sünnipäev, seda sünnipäeva ühe võimsa ja ilusa kontserdiga. Ta küsis, kas ma olen selleks valmis. Loomulikult ütlesin, et ma olen täiesti valmis seda kontserti siia sisse laskma: Iisraeli orkestriga, Itaalia lauljaga. See saab olema suur ilus muusikapidu, tänulikkus Jumalale Tema lõputu armu eest ühe muusiku elus – nagu ta ütleski: „Kõik au Jumalale.”

Kui ma mõtlen, kui palju see mees on korda saatnud, teinud, ja siis vaatan, kuidas inimesed, mõned teised muusikud, ütlevad, et nad enam mitte kunagi ei jaga lava SELLISE inimesega … Miks sa praalid! Mis sa loobid neid kive? Mis kibestumine see on, et sa lähed kive viskama, kui ametnikud nagunii juba loobivad, sest nemad peavad viskama, kui reeglid parasjagu seda nõuavad. Me ei pea veel lisaks viskama. Maaslamajat ei lööda. Samas on Mustoneni keeruline maha paisata. Talle on kingitud tiivad, millega ta on lendama õppinud.

Tühistamisega tuleb olla ääretult ettevaatlik. Mõtleme lihtsalt natuke teises kategoorias. Kui see, keda täna tühistatakse, oleks sinu enda poeg, kas sa ei leiaks talle õigustusi? Oleks su enda abikaasa, enda väga lähedane inimene? Kas sa viskaksid ka kivi, kui juba kivide viskamiseks on läinud? Kui ametlikult juba visatakse.

Inimene lihtsalt võeti ära Hortus Musicusest, ansamblist, mille ta on ise loonud sügaval nõukogude ajal, kui keegi teine sellist muusikat ei teinud – see oli ääretult ohtlik, kui ta mängis selle ansambliga kirikutes. (Eesti Kontsert lõpetas koostöö vanamuusikaansambli Hortus Musicus kunstilise juhi Andres Mustoneniga tema esinemiste pärast Venemaal – toim.)

Äkki võtaks kätte ja paneks paljud asjad, mida inimene on teinud, ühele poolele, plusside poolele? Teisele poolele võtaks ühe miinuse. Nüüd küsiks, kas see miinus kaalub need plussid nii alla.

Mul tuleb ikka meelde üks Kanada mees, mu hea sõber, kes vaevles meeletute valude ja kannatuste käes ja kes oli suured loobumised üle elanud, aga kes oli tohutult kannatlik ja ilusa hingega. Ma küsisin, kuidas ta nii suudab. Ta ütles: „Jaan, ma olen tugev matemaatikas, ma olen oma elu plusse ja miinuseid kaalunud ja tead, plusse on palju rohkem kui miinuseid.”

Äkki me võiksime ka inimeste puhul, keda on asutud tühistama, need plussid ja miinused panna korraks ritta ja kaaluda? Ja lõpuks küsida, mida ta sulle endale isiklikult on teinud. Jah, mingite üldiste kehtestatud normide järgi ta eksis. Aga kas see tähendab seda, et inimeselt võetakse ära see, milles ta on üliväga tugev, ja pannakse teda sellesama energiaga tegema midagi muud, milles ta peab nõnda vaeva nägema, et tal pole enam aega magadagi – nagu Aivar Mäe puhul?

Jah, ta andis ka siin Tallinna Jaani kirikus nüüd Arsise kellade ansambliga väga ilusa kontserdi, nii et mingid vanad asjad on veel olemas, aga … Tuleks õige mõistusele, hoiaks kokku?

Ma arvan kindlasti seda, et tühistamine, mis praegu toimub, hakkab järjest enam laienema ja lõpuks me oleme rahvas, keda on võimalik rahvana tühistada. Sest me tühistame üksteist. Ja siis tuleb keegi, kellel on veel suurem kustukumm, ja tühistab meid rahvana. Kaklev rahvas on kergelt tühistatav rahvas. See, mida me teeme, on ääretult ohtlik. Äkki jätaks kohtumõistmise Kellegi Teise kätte?

Loomulikult me jõuame juba ka surnud inimeste tühistamiseni. Nüüd on siis see aeg kätte jõudnud, mil on tõepoolest vaja üle vaadata, kes midagi on teinud. Kas tema loomingu kõrval on ka midagi halba olnud? Leitakse mingi paber, leitakse teine paber. Aga inimest ennast küsitleda ei saa. Nende hulgas, kes praegu nõuavad Juhan Smuuli tühistamist, on üsna palju noori inimesi (Juhan Smuuli bareljeefi taheti Kirjanike Maja seinalt maha võtta, kuna väidetavalt osales ta 1949. aasta küüditamises – toim.), kes ei ole kunagi olnud sellistes situatsioonides, nagu oli Smuul, nagu oli Mart Raud ja paljud teised kunstnikud ja teised avaliku elu tegelased. Ka koolidirektorid.

Ka mina olen küsinud ühe inimese käest, kuidas ometi ta astus kommunistlikku parteisse, kui ta isa, kes oli vallavanem, oli lihtsalt maha lastud. „Kuidas sa hakkasid nendega koos midagi tegema?” Ja inimene ütleb: „Aga ma olin ju õppinud õpetajaks. Kool vajas direktorit.” Direktoriks saamisel oli peale vajaliku hariduse nõude vaid üks vajalik tingimus – et kuuluks parteisse. Nõukogude koolidirektoriks saamine ei andnud ühtki võimalust mitte astuda kommunistlikku parteisse. Näidake mulle neid koolidirektoreid, kes ei olnud parteilased! Nüüd võib küsida, mida ta seal halba tegi. Loomulikult on täna hea praalida, miks ta küll astus inimvaenuliku partei liikmeks …

Minu isa oli ka. Ma mäletan, kuidas ma ERSP-ga ja Kodanike Komiteede ja Rahvarinde liikumisega liikusin mööda erinevaid Saaremaa kohti ja kutsusin inimesi üles võtma omale isikutunnistust. Ühel koosolekul tõusis siis keegi püsti ja ütles: „Kõik kommunistid seina äärde!” Mis olekski olnud lihtne lahendus! Kõik kujud maha võtta ja kommunistid seina äärde panna ja meil oleks nüüd helge ja ilus riik olnud. Kas oleks? Ma mäletan, kuidas ma siis ütlesin, et ma oma isa ei taha seina äärde panna. Ja arvasin, et ka ütleja ei tahaks paljusid oma lähedasi seina äärde panna.

Milliste valikute ees olid inimesed tol hetkel? Kas me teame seda? Äkki tuleb pärast kuskilt veel üks paber välja, kus on kirjas, et see paber, mille alusel täna kellegi üle kohut mõistetakse, on võltsing või ilmub välja järgmine paber, mis näitab eelmist teises valguses või ta ikka täpselt seda ei teinud, mis oli eelmisel paberil? Vahepeal tühistame, seejärel tühistame tühistamise. Vahepeal võtame maha, siis paneme jälle üles! Me võiksime ettevaatlikult maha võtta, et pärast saaks samadesse kruviaukudesse kinnitada, kui tuleb välja, et oli ikka mingi teine asi ka veel.

Inimene ei saa ennast ise kaitsta, inimene ei saa enam ütelda, miks ta üht või teist asja tegi. Aga meil on üks paber! Ja selle paberiga võib hävitada. Kuidas see oli? Kärbes ja inimene on ühes asjas sarnased – mõlemat võib ajalehega maha lüüa. Olge ettevaatlik nende mahalöömistega ja olge ettevaatlik tühistamistega. Olge ettevaatlik kaasarääkimistega. Kui kõik kaagutavad ühtmoodi, siis äkki võiks mõni kaagutada teistmoodi … Me ei ole kanad. Kanad löövad selle teistmoodi kaagutaja kohe maha, aga inimesed äkki ei löö. Eks me näe.”

Viimased uudised