Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist
Avaldatud: 5 detsember, 2024
F-35 Lightning II. Kaitseväe pilt Käesoleval nädalal harjutavad Eesti ja liitlasväed õppuse Pikne raames erinevaid õhuoperatsioone, sealhulgas lähiõhutoetuse tellimist. Harjutuste käigus teevad liitlaste hävitajad ka madallende.
„Õppuse Pikne õhuoperatsioonide põhirõhk on diviisi tasemel õhutoetuse operatsioonide keskuse (Air Support Operations Center) protseduuride harjutamisel, kus kasutatakse taktikalist andmesidet hävitajatele olukorrateadlikkuse loomiseks ja sihtmärgistamiseks,” ütles kaitseväe diviisi õhutoetussektsiooni ülem kolonelleitnant Kristo Lipasaar. „Turvaline andmeside võimaldab edastada liitlaste pilootidele reaalajas lahinguruumi infot ohutult distantsilt, mis vähendab hävitajate lennuaega vastase õhutõrje mõjualas ja tagab tõhusama ülesande täitmise.”
Lisaks harjutatakse õppuse raames liitlaste õhutulejuhtide kiiret integreerimist Eesti diviisi käsuahelasse ning nendega koostööd õhutuletoetuse tellimisel. Paralleelselt teevad liitlased madallende, et luua diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelasele ja õppusel osalevate laevade meeskondadele tingimused õhutõrje tegevuste harjutamiseks.
„Senine koostöö Hollandi viienda generatsiooni hävitajatega F-35 ja Prantsuse hävitajatega Dassault Rafale on võimaldanud kõigi väljaõppe-eesmärkide täitmist ning uudseimate lahingprotseduuride testimist, et tagada edu tänapäevases konventsionaalses lahingkeskkonnas,” sõnas kolonelleitnant Lipasaar.
„On hea meel, et saime juba oma esimesel nädalal Eestis panustada õppusesse Pikne,” ütles Hollandi kuningliku õhuväe üksuse ülem kolonelleitnant Pascal „Smiley” Smaal. „Lisaks NATO õhuruumi kaitsmisele tugevdab meie siinne lähetus koostalitlusvõimet relvajõudude vahel, kes kasutavad viienda põlvkonna hävituslennukeid.” See näitab, et Holland ja tema NATO liitlased on valmis jagama ja ühendama oma võimeid ning osalema ühistes õppustegevustes, et tõsta nähtavust ja kaitsta NATO lepingu ala kollektiivkaitset.
Lähiõhutoetus (CAS – Close Air Support) on õhuoperatsiooni tüüp, kus lennuvahendid toetavad maaväe üksuseid täpse tuletegevusega ning on detailselt integreeritud maaväe üksuse manöövri ja kaudtuletoetusega. Lähiõhutoetus on oluline osa kaasaegsest sõjapidamisest, pakkudes maavägedele otsustavat tulejõudu, et aidata neil suurendada efektiivsust lahinguväljal.
Õhuoperatsioonides läbiviimises osalevad diviisi õhutoetussektsioon, õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, Eesti ja Prantsuse õhutulejuhid. Õhuvahenditest võtavad õppusest osa Balti õhuturbemissioonil osalevad Prantsuse hävitajad Dassault Rafael, Hollandi hävitajad F-35 ning õhuväe kopter Robinson R-44. Ämari lennubaas tagab vastuvõtva riigi toetuse võõrustades õppusel osalevaid lennuvahendeid.
Seoses õppusega Pikne teevad 2. kuni 8. detsembrini liitlasriikide õhuväelased oma hävitus- ja transpordilennukitega Eesti õhuruumis treening-, sealhulgas madallende. Õppuse lennud toimuvad määratud treeningalades.
Rahvusvaheline sõjaline õppus Pikne on osa NATO valvsustegevusest (Vigilance Activity) Brilliant Eagle, mis keskendub liitlaste siirimis- ja koostegevusvõimele Läänemere regioonis. Õppuse käigus harjutatakse liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse nii maa- , mere kui õhu kaudu siin teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras. Õppust juhib Eesti kaitseväe diviis ning lisaks kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele osalevad õppusel liitlasüksused nii Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest kui Lätist. Kokku osaleb õppusel ligikaudu 2000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
