Eesti ja Rootsi leppisid kokku rendivangla toimimise tingimustes

Tartu vangla. Pilt: Vanglateenistus

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Rootsi vanglateenistuse peadirektor Rikard Jermsten allkirjastasid koostöömemorandumi, mis sätestab Rootsi kinnipeetavate paigutamise praktilised tingimused Tartu vanglas. See puudutab muu hulgas vanglariietust, kambritingimusi, infokanaleid, elektri kasutamist ning tubakavabade nikotiinitoodete kasutamist.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei ole Eesti ja Rootsi koostöö pelgalt vanglakohtade rentimine, vaid kahe NATO liitlasriigi praktiline koostöö. „Rootsil on vanglakohti puudu ja Eestil on kaasaegne vangla, mida ei ole mõistlik tühjana hoida. Eesti jaoks tähendab see uusi, hästi tasustatud töökohti siseturvalisuses, rohkem koolitatud inimesi ja tugevamat vanglateenistust,” ütles Pakosta.

„Lepe on sõlmitud vastutustundlikult ja teadaolevaid riske maandades. Lepingus on kirjas ka võimalus koostöö lõpetada, kui mõni risk peaks realiseeruma. Rootsi kinnipeetavad tuuakse Eestisse vaid karistust kandma ja nad ei vabane siin. Külastajate arv on väga piiratud ning kõigile tehakse taustakontroll,” ütles Pakosta.

Vanglateenistuse juhi Rait Kuuse sõnul on tegemist koostöö sujumiseks vajalike üksikasjade kokkulepetega. „Välisleping annab meie koostööle üldise raami, memorandum aitab kokku leppida igapäevaelu korraldamise detailides. Tegemist on maailmas unikaalse koostööga, kus Rootsi kinnipeetavad alluvad Eesti seadustele ning vanglas teevad tööd Eesti ametnikud. Seetõttu on tarvis, et koostöö oleks selge, läbipaistev ja kõigile osapooltele üheselt arusaadav,” ütles Kuuse.

Rootsi kinnipeetavatega seotud kulud katab Rootsi ja kinnipeetavate paigutamisele eelneb mõlemapoolne tihe koostöö ja hindamine, et riskid oleksid parimal võimalikul moel maandatud. Rootsi kinnipeetavad kannavad karistust Tartu vangla kinnisel territooriumil ja linnaluba neile ei anta. Enne vabanemist viiakse nad Rootsi tagasi. Kokkuleppe kohaselt toimib rendivangla Tartu vangla kodukorra järgi, kuid Rootsi kinnipeetavad kannavad Tartu vanglas Rootsi vanglavormi ning neile tagatakse ligipääs Rootsi infokanalitele. Lisaks tagatakse neile kambris televiisor ning elektri kasutamine ka öisel ajal. Tartu vangla jääb tubakavabaks: sigaretid ja muud tubakatooted on keelatud, kuid Rootsi kinnipeetavatele võimaldatakse vangla e-poest tubakavabasid nikotiinipatju ja nikotiiniplaastreid.

Väliskinnipeetavate vastuvõtmine ja vangla täitmine toimub järk-järgult. Esimesed Rootsi kinnipeetavad saabuvad Tartu vanglasse augusti keskpaigus. Aasta lõpuks võib Tartu vanglas viibida kuni 200 väliskinnipeetavat. Järgmise aasta jooksul suureneb nende arv järk-järgult kuni lepingus kokku lepitud 600-ni.

Vanglarent aitab Eestil kasutada Tartu vanglat mõistlikult olukorras, kus Eesti enda kinnipeetavate arv on vähenenud. Projekt hoiab töös sisejulgeoleku jaoks olulise vanglataristu, loob Lõuna-Eestisse üle 250 töökoha ning aitab hoida vanglateenistujate oskusi ja kogemust, mida oleks hiljem keeruline taastada. Kõik Rootsi kinnipeetavatega seotud kulud katab Rootsi riik, mistõttu ei jää nende vangistuse korraldamine Eesti maksumaksja kanda.