Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas ehk 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks.

Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Eve Valdvee statistikablogis.

Muna tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud — 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, 2009. aastal 182, 2012. aastal 198 ja 2015. aastal 225 muna. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importmuna, nii värsket kui ka töödeldut, koorega ja ilma.

Eestis muneti 194 miljonit muna

Vaatamata vahepealsetele langustele ja tõusudele on munatoodang kümne aasta jooksul kokkuvõttes kasvanud. 2016. aasta esialgsetel andmetel andsid Eesti kodulinnud 194,1 miljonit muna, mis on 23 protsenti rohkem kui 2007. aastal.

2016. aasta esialgsetel andmetel oli Eestis aasta lõpuks ligi kaks miljonit kodulindu, kellest kolmandik on munejad kanad toidumunade tootmiseks. Lisaks kanadele saab toidumune ka teistelt lindudelt, näiteks vuttidelt. 2015. aastal oli munatoodangust 1,2 protsenti sertifitseeritud mahetoodang.

Jagades toodangu tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks 69 protsenti. Võttes arvesse ka eksporti, siis selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90 protsenti koorega importmunast toodi 2016. aastal Lätist, Leedust ja Poolast.

Eesti päritolu munadest eksporditi 86 protsenti Lätti ja Leetu. Eesti mune söövad ka näiteks rootslased ja norrakad.

Viimased uudised