Eesti aitab leevendada arenguriikides kliimamuutuste mõjusid
Avaldatud: 20 detsember, 2018
Eesti rohetehnoloogia abil hakatakse Bangladeshis, Myanmaris, Grenadas ja Gruusias kliimamuutuste mõjusid leevendama.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas ligi 582 000 eurot Bangladeshis rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks, Myanmari päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks, Grenada saare joogivee kvaliteedi mõõtmiseks ja Gruusia metsatulekahjude ennetamiseks.
KIKi nõukogu esimehe ja keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul panustab Eesti sel moel rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja aitab meie ettevõtetel ja inimestel maailma vallutada. „Viime nii Eestis välja töötatud innovaatilisi ja nutikaid rohetehnoloogiaalaseid lahendusi arenguriikidesse. Selle üle võib ainult uhkust tunda, et tänu Eesti tegijatele tagatakse elektriühendus kohas, kus see seni olnud kättesaamatu või troopilise väikesaare elanikud ei pea enam tänu koostööle Eesti ülikooliga muretsema oma joogivee ebaühtlase kvaliteedi pärast.“
Reverse Resources OÜ sai toetust 147 807 eurot rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks. Reverse Resources tegeleb tarkvara arendamisega Aasia rõivatootmise tehastes tekstiilijääkide kaardistamiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Nad on edukalt läbi viinud kaks pilootprojekti maailma suurimate globaalsete rõivabrändide ja nende tehastega. Saadud toetus aitab need lahendused lõpuni välja arendada ja Bangladeshi turule viia. Projekti kogueelarve on 227 396 eurot.
MTÜ Mondo sai toetust 121 275 eurot jätkusuutlike ja taskukohaste päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks Myanmari maapiirkondade kogukondadele. Projekti kogumaksumus on 134 925 eurot. MTÜ Mondo viib projekti tulemusena Myanmari Shan osariigi maapiirkondade arenguvajadusi silmas pidades kohalikule turule kaks taskukohast ja jätkusuutlikku Eestis arendatud päikeseenergial töötavat lahendust. Üks tagab kohalikele organisatsioonidele ja avalikele hoonetele pideva elektriühenduse, teine pakub kodukasutajatele sobiva lahenduse aladel, kus seni on elekter olnud kättesaamatu. Projekti abil paigaldatakse mõlema prototüübi baasil reaalsed näidislahendused ja tõstetakse kohalike elanike keskkonnateadlikkust.
Tallinna Tehnikaülikool plaanib läbi viia Grenada veekeskkonna monitooringu ja analüüsi. Projekti eelarve on 221 918 eurot, millest toetus moodustab 199 726 eurot. Grenada on Kariibi mere orkaanivöö lõunaserval asuv 100 000 elanikuga väikesaar, mis kliimamuutuste tõttu on mõjutatud tugevatest troopilistest tormidest. Sellega kaasnevad üleujutused mõjutavad saare joogivee kvaliteeti. Projekti käigus paigaldatakse saarestiku jõgedele mõõteseadmed, mis edastavad reaalajas mõõteandmeid. See võimaldab vee kvaliteeti pidevalt ja ilma inimese kohaolekuta jälgida ning aegsasti hoiatada saare elanikke või võtta kasutusele abinõud joogivee kvaliteedi halvenemise vastu.
Päästeliit sai toetust 113 190 eurot, et jagada ja rakendada Eesti vabatahtlike päästjate kogemusi Gruusias Borjomi piirkonna partneritele. Viimaste aastate ekstreemsed ilmastikuolud on seal põhjustanud ulatuslikke metsatulekahjusid. Päästeliit aitab välja õpetada kohalikke päästjaid ja varustab neid vajaliku tehnikaga, et kohalikud saaksid ja oskaksid aegsasti metsapõlengutele piiri panna ja suuremaid looduskatastroofe ära hoida. Kogu projekti maksumus on 222 000 eurot.
Projektid viiakse ellu hiljemalt 2021. aasta lõpuks.
Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada arenguriikide suutlikkust ja võimekust. Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused. Rohkem infot taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt siit.
Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Taustainfo
Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Selleks on võimalus oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste arenguriikidesse viimiseks küsida toetust. Toetust antakse kahel viisil: Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritava rahvusvahelise koostöö raames või KIKi avatud taotlusvooru kaudu.
KIK on riigile kuuluv finantsasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
