Eelmisel aastal kasvas hambaarsti külastanud inimeste arv
Avaldatud: 25 aprill, 2025
Foto: Andero Kalju Kõige enam kasvas eelmisel aastal hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv. Nii teenust kasutanud inimeste suuremat arvu kui ka eelarve suuremat kasutust mõjutas hüvitise aastase ülempiiri tõus.
2024. aastal tasus Tervisekassa 607 726 inimese hambaraviteenuste ja -hüvitiste eest kokku 104,5 miljonit eurot, mida on 21% enam kui aasta varem. 2025. aastal on Tervisekassa hambaraviteenustele planeerinud 110,4 miljonit eurot.
Täiskasvanute hambaravihüvitist kasutas mullu 401 276 inimest ligi 29 miljoni euro eest. Hüvitist kasutas ligi 21 000 inimest enam kui 2023. aastal. Hüvitise kasutus kasvas tänu hüvitiste tõusule. Nimelt tõusis mullu täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole (omaosalus 50%). Suurenenud hambaravi vajadusega inimestel, näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid, vanaduspensionärid, tõusis hüvitis 85 eurolt 105 eurole ning omaosalust langetati 15% 12,5%-le.
Tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo sõnul kasutab igal aastal hambaravihüvitist aina rohkem inimesi, mis näitab, et hüvitis on muutnud hambaraviteenuse inimestele kättesaadavamaks. „Seejuures on oluline, et inimene külastaks hambaarsti ja kasutaks hüvitist vähemalt kord aastas – see aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,” sõnab Zeigo.
Proteesihüvitist kasutas 39 311 inimest 7,5 miljoni euro eest. Mitterahalise hambaproteeside hüvitise summa on ühele inimesele kolmeks aastaks 260 eurot.
Kantar Emori läbiviidud elanikkonna rahulolu uuringu järgi jäid viimase hambaarsti külastusega rahule 86% elanikest. Need inimesed, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, ei tee seda peamiselt majanduslikel põhjustel. Kui 2023. aastal nimetas majanduslikke põhjuseid 36% vastanutest, siis mullu oli see juba 43%.
2024. aastal jõudis hambaarsti juurde 68,3% 3−19-aastastest Eesti lastest. Tervisekassa tasus laste suuõõne haiguste ennetuse ja ravi eest 48,6 miljonit eurot ja laste ortodontiateenuste eest ligi 15,4 miljonit eurot. Laste ortodontia eelarve ületati 6% ehk ligi 2,5 miljoni euro võrra.
Kõige usinamalt käisid taaskord hambaarstil Saaremaa lapsed (74,6%), seejärel Jõgevamaa (71,7%), Tartumaal (71%) ja Võrumaa (70,9%) lapsed. Kõige vähem lapsi jõudis hambaarstile Valgamaal (62,9%), Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal (62,8%) ning Järvamaal (62,2%).
Kõige rohkem jõudis hambaarstile 4–8-aastaseid lapsi – 73,5%. „See näitab selgelt, et kooli minnes käiakse lastega hambaarsti juures üsna tublisti. Küll aga langeb hõlmatus 14–19-aastaste noorte seas (59,4%),” nendib Zeigo. Ta toonitab, kui oluline on, et teismelised käiksid regulaarselt hambaarsti juurde kontrollis, et enne täisealiseks saamist hambad korda ja suutervise põhitõed selgeks saada. „Kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved ning igemed põletikuvabad, piisab edaspidi iga-aastasest profülaktilisest läbivaatusest. Me peame liikuma tagajärgede ravimiselt ennetamisele ning siin on oluline roll täita lapsevanematel, kes peaksid olema lastele suutervise eest hoolitsemisel eeskujuks,” räägib Zeigo.
Terviseteadliku käitumisega on aga paljud hambaprobleemid lihtsasti välditavad, selleks: pese hambaid kaks korda päevas kaks minutit järjest, puhasta hambavahesid, joo janujoogina vett, pea söögikordade vahel kolm tundi pausi, toitu mitmekülgselt ja tervislikult ning külasta vähemalt kord aastas hambaarsti.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
