Chaga kasvataja Pille Raig: See on võimalus teenida jooksvat tulu metsa maha võtmata
Avaldatud: 18 jaanuar, 2022
Chaga kasvatamine on täna muutunud metsamajandamises üheks alternatiivseks viisiks, kuidas metsa maha võtmata sellelt tulu teenida. Võrumaal elav Pille Raig räägib, miks otsustas tema oma metsa rajada chaga istanduse.
Esimest korda luges Pille innovaatilisest võimalusest oma metsa chaga istandus rajada ajaleheartiklist, mis kirjeldas Eesti ettevõtte Chaga OÜ loodud võimalust metsaomanikele. „Olin küll lugenud kirjutist rahvusvahelises väljaandes, kuidas Soomes chaga-istandusi on rajatud, aga toona ei talletanud ma seda enda jaoks. Teadsin, et on ettevõtteid, kes sellega tegelevad, aga teadlikult hakkasin ise infot otsima vahetult enne koroona-pandeemia algust,“ meenutab Võrumaal perega elustiilitalu pidav ettevõtlik naine, kes on taastanud palkmaja ja tulnud pärast Eestist eemal viibimist tagasi kodumaale. „Kes otsib internetist suitsusauna, leiab ilmselt ka meid,“ naerab Pille.
Erinevad põhjused langesid kokku
Nii jõudiski Pille juba konkreetse sündmuse toimumise infoni, mille sisuks oli chaga-istanduste rajamise teoreetiline ja praktiline õpe. „Leidsin tutvumispäeva Tõrvas, mille käigus oli võimalus koos metsa minna, et vaadata esimesi puid, kuhu chaga oli istutatud. Ent just siis tabas maailma pandeemia ja üritus jäi ära,“ kõneleb tänane chaga-kasvataja.
Ometi jäi toonasest kontaktist chaga kasvatuse projektijuhiga suhtlus alles ja kuigi Pille polnud chaga tüüblite istutamist oma silmaga näinud, otsustas ta siiski härjal sarvist haarata.
„Seal oli palju erinevaid põhjuseid, mis kokku langesid ja mis viisid selleni, et täna meie metsas chaga kasvab,“ kirjeldab Pille. „Esiteks see, et elame ise metsa sees ja igas suunas näeme oma majast metsa. Teiseks oleme metsa usku. Meile on öeldud, et tehke oma mets korda. Aga usume seda, et mets elab oma elu, mitte meie ei too korda. Sellel suvel leidsin meie „omadega sassis“ metsadest 3 eri liiki käpalisi. Ju neile meeldib siin,“ arutleb Pille.
Kolmas põhjus on see, et chaga kui seen on nende perele tuttav: „Mäletan, et väikese lapsena korjasime seda koos perega, kuivatasime ning siis müüdi see apteegile. Minu lapsepõlvekodu lähedastes metsades leidus chagat üsna palju. Eriti palju kasvas seda aga metsades, mis piirnesid meie lähedal asuva järve kallastega. See oli põnev ja mitmekesine mets. Niipalju metsakuklaste pesasid, nagu nendel metsaga kaetud mäekuplitel, pole ma mujal Eestis näinud – neid oli sadu. Samuti kasvas seal ilusaid käpalisi. Mõned aastad tagasi toimus aga kogu alal lageraie. Mõne päevaga kadus hektarites väärikat metsa. See oli ääretult kurb sündmus, nagu oleks keegi justkui suure tüki lapsepõlve ära võtnud.“
Soov metsa säilitada
Kuna naine peab väikest viisi koos perega turismitalu metsa sees, on nende huvi metsa säilitada, mitte seda maha võtta. „Otsisime võimalust väike investeering teha, et raha kasvama panna ja asjad langesid kokku. Oleme metsa- usku ökohullud, kes metsa ei taha maha võtta,“ naerab Pille enda põhimõtetest rääkida ja lisab, et neile meeldivad uued innovaatilised ideed. „Tahtsime mõnituhat eurot investeerida ja kui ma artiklit chaga kasvatusest nägin, sain aru, et see on see,“ lisab ta.
Enne seda, kui tüüblid reaalselt kasepuule „istutati“ ehk kasvama pandi, suhtles Pille mitu korda Chaga OÜ esindajaga telefoni teel, et saada vastused kõikidele küsimustele. „Eelkõige huvitas mind see, kuidas puu sellesse suhtub, kui need tüüblid istutatakse. Chaga ei ole parasiit, vaid puuga sümbioosis. Nad kasvavad koos edasi. Puust küll enam päris palki ei saa, vaid seda peab muudmoodi puiduna väärindama, kas paberi või küttepuuna. Teine küsimus oli see, kuidas neid tüübleid ikkagi paigaldada. Mis aastaajal, kas on õige hetk, kas peab ootama, kui kiirelt kasvama hakkab- arutasime kõik need küsimused enne läbi,“ kõneleb Pille sellest, kuidas enda jaoks tausta selgeks tegi.
Nii soetaski Pille 1000 tüüblit, mille võttis ämbriga metsa kaasa. Puule soovitatakse panna „kasvama“ 5-6 tüüblit. Kui on noorem puu, siis maksimum 2-3, et puud mitte liigselt koormata. Pille abikaasa jalutas metsa all ja paigaldas tüübleid jaokaupa. „Tal tekkis lausa oma töövõte, millises järjekorras tüübleid paigaldada, kumba kätte võtta tüübel ja vaha, millega tüübli istutusele punkt pannakse,“ kirjeldab chaga-kasvatuse omanik.
„Meie jaoks tähendabki chaga kasvatus võimalust jooksvat tulu teenida, lisaks metsakinnistu enda olemasolule,“ ütleb Pille.
„Mets pole vaid puitmaterjal, see on terve kooslus. Mitte ainult seal elavate taimede ja loomade kooslus, vaid ka emotsionaalselt- see on kellegi jaoks ka osake elust ja mälestustest. Koht, mis annab energiat ja mis aitab taastuda. Isegi, kui must pässik ei saa üksi olla see võluvits, mis kõik metsad päästab, võiks see ollaehk väike osake mitmest võimalusest, mida kaaluda,“ ütleb Pille lõpetuseks.
Õppepäev huvilistele
22. jaanuaril kell 12.00 toimub Pullijärve Puhkekülas Võrumaal tasuta õppepäev chaga kasvatamisest. Lektorid Silver Laus ja Elisabeth Tamm räägivad chagast, maailmaturu nõudlusest, selle tasuvusest väärindamisel. Samuti viiakse läbi praktiline koolitus, kuidas tüübleid paigaldada. Huvilistel tuleks end eelnevalt registreerida lingil:
https://forms.gle/iX3YbXsFpLgfchyW8
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
