Brüsselis käivitati Eesti vedamisel Euroopa suurima mehitamata maismaasüsteemide arendusprogramm
Avaldatud: 25 november, 2025Brüsselis käivitati ametlikult Euroopa Kaitsefondi (EDF – European Defence Fund) integreeritud mehitamata maismaaplatvormide suurprojekt iMUGS2.
IMUGS2 (Integrated Modular Unmanned Ground Systems) projekti eesmärk on tugevdada Euroopa autonoomia- ja robootikavõimekust, luues turvalise ja koostalitusvõimelise arhitektuuri nii mehitamata kui ka mehitatud maismaaplatvormidele.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) EL-i kaitseprojektide valdkonnajuhi Kuno Peegi sõnul toetab projekt Euroopa tehnoloogilist sõltumatust võtmekaitsevaldkondades – alates tehisaru-põhisest autonoomiast kuni süsteemide integreerimise ning side-, juhtimis- ja kontrollilahendusteni.
Eestil on projektis keskne roll: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) koordineerib liikmesriikide huvisid, samal ajal kui konsortsiumi koordinaatoriks on Eesti ettevõte Milrem Robotics. Eesti ettevõtetest osalevad projektis lisaks ka Cybernetica ja Talgen Cybersecurity (Nortal), kes osalevad projekti partneritena.
Milrem Roboticsi võimearenduse direktor Raul Rikk rõhutas, et iMUGS2-ga liigub Euroopa suure sammu edasi koostalitusvõimeliste ja skaleeritavate robotjõudude – näiteks tulevase Euroopa mehitamata pataljoni – suunas. Tema sõnul edendab projekt innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd ning loob aluse sellele, et tehisintellektil põhinevad autonoomsed süsteemid toimiksid lahinguväljal sujuvalt koos.
Eesti ettevõtete tugev positsioon Euroopa kaitseinnovatsioonis on selgelt näha ka Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorudes. 2024. aasta tööprogrammi kaudu rahastatakse 62 projekti, millest Eesti ettevõtted osalevad 15 konsortsiumis.
„Ka 2025. aasta tööprogrammi taotlused näitavad Eesti kaitsetööstuse aktiivsust – meie ettevõtted on kaasatud 49 rahvusvahelisse konsortsiumisse, mille tulemused selguvad 2026. aasta kevadel,” ütles Peek.
iMUGS2 konsortsium ühendab Euroopa juhtivaid kaitse-, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioone ning selle kogumaht on ligikaudu 55 miljonit eurot, millest 50 miljonit katab Euroopa Komisjoni toetus. Eesti panus on 461 000 eurot, olles sellega kolmas suurim riiklik panustaja.









