Balti peaministrid leppisid kokku ühistes eesmärkides NATO tippkohtumiseks
Avaldatud: 22 aprill, 2022
Foto: Jevgenia Vära/ Stenbocki maja Balti peaministrid leppisid täna Riias vastu võetud ühisavalduses kokku ühistes eesmärkides Madriidi NATO tippkohtumiseks, mille elluviimine aitab tugevdada meie piirkonna julgeolekut. Peaministrid arutasid ka võimalusi Vene energiast sõltuvuse vähendamiseks ning rõhutasid vajadust abistada Ukrainat koostöös NATO liitlaste ja Euroopa Liidu partneritega, kuni ukrainlased sõja võidavad.
Peaministrite kohtumisel rõhutati Balti tiheda koostöö tähtsust NATO Madriidi tippkohtumise eel, kuhu Eesti, Läti ja Leedu kavatsevad minna ühiste ettepanekutega. „Näitamaks veenvalt Venemaale, et mistahes sõjaline agressioon NATO vastu on esimesest hetkest alates määratud ebaõnnestuma, peame alati olema valmis iga rünnakukatse koheselt tagasi lööma. See on ainuke keel, mida Putin mõistab. Meie soov on tippkohtumisel vastu võtta uus kaitsehoiak meie regioonis, mis tähendab seda, et NATO kohalolu kasvab nii õhus, maal ja merel,“ rõhutas peaminister Kaja Kallas.
Eesti, Läti ja Leedu on ühisel seisukohal, et NATO peab ohu korral olema valmis kiirelt välja panema iga Balti riigi kaitseks diviisisuurused väed ning NATO õhuturve peab muutuma õhukaitseks. Ka Läänemerel tuleb NATO sõjalist kohalolekut suurendada. „Me ütleme uhkusega, et kõik Baltimaad panustavad rohkem kui 2 protsenti SKPst oma kaitsekuludesse. Eestis on see juba 2,5 protsenti. Meie teod räägivad enda eest. Nii saame muuhulgas ehitada juurde ka uut taristut liitlasvägede võõrustamiseks,“ ütles Kallas. Balti riigid arendavad ühiselt ka sõjalisi võimeid nagu näiteks kauge laskeulatusega raketiseadmed.
Kaja Kallas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė arutasid ka Euroopa Liidu kuuendat sanktsioonide paketti, mille fookuses saavad olema Vene nafta ja gaas, ning vajadus toetada Ukrainat nii sõjalise abiga kui ka tema liitumisel ELiga.
„Oleme täna arutanud, kuidas kindlustada, et Ukraina saaks veel enam sõjalist, poliitilist, majanduslikku ja moraalset tuge. Me ei tohi väsida, meie vaim ei tohi kuluda. Ukrainlased ise on öelnud, et parim humanitaarabi Ukrainale praegu on sõjaline abi. Eesti, Läti ja Leedu on teinud väga palju, Euroopa Liit ja NATO on samuti teinud palju, aga saavad teha veelgi rohkem. Meil kolmekesi on Ukraina toetamisel keskne roll. Nii meie asukoht kui ajalooline kogemus annavad meie sõnadele ja tegudele partnerite ja liitlaste seas erikaalu,“ ütles Eesti peaminister Kaja Kallas kohtumise järel.
Lisaks arutasid peaministrid taristuprojektide hetkeseisu, mis aitavad lõpetada piirkonna energiasõltuvuse Venemaast. Peaminister tervitas Läti soovi liituda Eesti ja Soome koostöös rajatava Paldiski LNG ujuvterminali projektiga, mille käigus ehitatakse sügiseks Paldiskis välja gaasi vastuvõtmiseks vajalik kai. Paldiski LNG terminal võimaldab kogu regioonil juba järgmiseks talveks lõpetada sõltuvus Vene gaasist.
Samuti peeti oluliseks edeneda kiiresti nii Eesti–Läti avamere tuulepargi ja -võrgu arendamist, et suurendada taastuvenergia osakaalu piirkonnas, kui ka kolme Balti riigi elektrivõrkude desünkroniseerimist Vene süsteemist. Juba praegu on meil võimalik hädaolukorras elektrivõrgud Kesk-Euroopaga sünkroniseerida.
Balti peaministrite ühisavaldus: https://valitsus.ee/media/4753/download
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
