2. juulil leppis Põhja-Sakala vallas elav naine kokku ühe autoremondifirmaga töö kuupäeva ja üksikasjad. Ettemaksuna kanti üle 2100 eurot, kuid hilisema suhtluse käigus ilmnes, et remonditöökoda ettemaksu küsinud ega saanud ei ole.

Kelmusjuhtumi üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Naljakirjutamise koolitusele oodatakse mehi, kes on kogenud vaimse tervise raskusi – olgu selleks ärevus, masendus, läbipõlemine või lihtsalt tunne, mida on raske sõnadesse panna. Koolitusel saab teadmisi, kuidas vormida raskeid isiklikke kogemusi huumoriks. Lisaks läbivad osalejad vaimse tervise esmaabi ja emotsioonide reguleerimise koolituse.

Peaasi.ee peaprodutsent Sandra Liivi sõnul on mehed ühiskondlike ootuste tõttu harjunud oma tundeid vähem väljendama ning keerulisematest emotsioonidest rääkimine võib neile tunduda eriti raskena.

„Naljakirjutamine annab võimaluse oma kogemusi ja sisemisi võitlusi turvalisel ning looval viisil väljendada, ilma et peaks tundma survet tõsiseks jutuajamiseks. Isiklike raskete lugude naljaks vormimine annab võimaluse vaadata oma kogemusi teise pilguga, muutes valusa kogemuse kergemini talutavaks. See võib aidata vähendada enesekriitikat ja anda lootust ka keerulistes olukordades,” rääkis Peaasi.ee peaprodutsent Sandra Liiv.

„Koolitusel osalemine on tegelikult päris suur ajaline kohustus kestes viis nädalat ning vajades igapäevaselt pooletunnist panust kirjutamise näol,” rääkis Paul Piik Kinoteatrist ning lisab: „Samas ei eelda see koolitus kuidagi suuri kogemusi kirjutamisega ehk see pole kindlasti emakeele tund, rohkem nagu võimalus end kirjutades välja elada ja loodetavasti ka naerda.”

Naljakirjutamise koolitusel osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Kandideerida saab kuni 15. augustini siin: https://forms.gle/NAfr3tF6o7tTi55Z6

Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasi.ee on pälvinud oma tegevusega 2020 aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati Peaasi.ee-d kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Soodustamaks noorte paremat kaitset inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, alustab tervisekassa esmaspäevast sihtrühma kuuluvate laste ja noorte vanematele suunatud SMS-teavituste saatmist.

HPV ehk inimese papilloomiviirus on levinud viirus, millesse nakatub iga neljas. See levib inimeselt-inimesele limaskestade kokkupuutel ja võib põhjustada mitmeid pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaela-, päraku-, peenise-, häbeme- ja suuneeluvähki. Eestis diagnoositakse HPV tõttu igal aastal üle 200 vähijuhtumi, vahendab ERR.

Finnair tühistas täna umbes 100 lendu Soome lennunduse ametiühingu IAU streigi tõttu.

Ettevõtte teatel mõjutavad tühistamised umbes 7200 kliendi reisiplaane, vahendab MTV.

Finnairi kommunikatsiooniosakond teatas laupäeval, et algselt plaanis ettevõte täna lennata umbes 330 lendu.

IAU on teatanud streigist ka 16., 18., 21. ja 23. juulil.

Finnair on IAU streikide tõttu kevadel ja suvel tühistanud kokku üle tuhande lennu.

IAU ja teenindussektori tööandjate liit Palta jätkavad täna riikliku lepitaja juhtimisel õhutransporditeenustega seotud töövaidluse lahendamist.

Leedu võimud on valmis tegelema liiklusummikutega Poola piiril pärast seda, kui Varssavi taaskehtestas tänasest esmaspäevast 7. juulist kontrollid Leedust saabuvatele reisijatele.

„Kui liiklus peaks tihenema, siis meie koos politsei ja avaliku julgeoleku teenistuse ametnikega haldame liiklusvoogu ja koordineerime oma Poola kolleegidega tegevust, et minimeerida häireid ja hoida kontrollid võimalikult lühikesed,” ütles Leedu piirivalveteenistuse (VSAT) ülema asetäitja kolonel Antanas Montvydas LRT RADIO-le.

Montvydase sõnul viivad Poola ametnikud läbi pidevaid kontrolle kolmes peamises piiripunktis – Kalvarijas (Via Baltica), Lazdijais ja Mockava raudteekontrollipunktis. Kümnes teises piiripunktis põhinevad kontrollid Poola võimude kehtestatud riskiteguritel.

Montvydas ütles, et Leedu sihib tavaliselt väikebusse, teatud riikidest pärit autosid ja suuri busse, et võidelda teisese rände vastu – see juhtub siis, kui migrandid sisenevad Euroopa Liitu Valgevene kaudu ja liiguvad edasi Lääne-Euroopasse läbi Balti riikide ja Poola.

Montvydas tuletas reisijatele meelde, et Poola sisenemisel peavad neil olema kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ja soovitas mitte transportida välismaalasi, kellel puuduvad nõuetekohased dokumendid.

Ta kinnitas ka, et Leedu ei kaalu dokumentide kontrolli taaskehtestamist oma piiril Lätiga, hoolimata jätkuvast teisese rände probleemist, mis lähtub sellest suunast.

„Teeme koostööd oma Läti kolleegidega – täna on kaheksa meie ametnikku lähetatud Läti välispiiri tugevdamiseks EL-is,” ütles Montvydas.

Aasta algusest on VSAT-i, avaliku julgeoleku teenistuse ja politsei ametnikud läbi viinud valikulisi kontrolle Läti piiril, et aidata ohjeldada teisest rännet.

Poola kehtestas alates tänasest esmaspäevast, 7. juulist täieliku piirikontrolli Leeduga, et ohjeldada ebaseaduslikku edasist rännet, teatasid võimud.

Poola ametnike sõnul teostatakse kontrolli 13 piiripunktis Poola-Leedu piiril, vahendab lrt.lt.

Nende hulka kuuluvad Ogrodniki (Janaslavas, Lazdijai piirkond), Budzisko (Salaperaugis, Kalvarija vald), Trakiszki (Mockava, raudtee), Grzybina (Varteliai, Vištytis, Vilkaviškise piirkond) ja teised Lazdijai, Kalvarija ja Vilkaviškise piirkondades.

Kuigi piirikontrolli teostatakse 13 määratud piiripunktis, viivad Poola ametnikud Leedu piirivalve (VSAT) ülema asetäitja kolonel Antanas Montvydase sõnul läbi pidevaid kontrolle kolmes peamises piiripunktis – Kalvarijas, Lazdijais ja Mockava raudteekontrollipunktis. Kümnes teises määratud piiripunktis põhinevad kontrollid Poola ametivõimude kehtestatud riskiteguritel.

Leedu autovedajate andmetel on piirkontroll keskendunud migrantide tabamisele, mistõttu lastakse veokid suhteliselt kergesti läbi. Veokid liiguvad eraldi sõidurada pidi ja neid peatatakse vaid pisteliselt.

🟢 Ruszyły tymczasowe kontrole na granicach z Niemcami i Litwą ❗

✅ Proces przebiega bez incydentów, ruch jest płynny. Wszystkie służby są w pełnej gotowości i działają.

➡️ Kontrole są selektywne. Sprawdzane są podejrzane samochody, a busy i autobusy są poddawane… pic.twitter.com/QVGIUviN1a

— MSWiA 🇵🇱 (@MSWiA_GOV_PL) July 7, 2025

Poola piirivalve alustas tänasest esmaspäevast 7. juulist piirikontrolli ning kohe tabati Eesti autojuht koos nelja Agranistani migrandiga.

Esimestel tundidel pärast kontrolli taaskehtestamist Leedu-Poola piiril peatasid Poola piirivalvurid Eesti kodaniku, kes väidetavalt vedas nelja Afganistanist pärit migranti.

Poola piirivalve teatas sellest sotsiaalmeedias. Teenistus ei avaldanud kinnipeetavate kohta lisateavet.

Poola siseminister Tomasz Siemoniak ütles esmaspäeva hommikul TVN24-le, et auto peeti kinni esimestel minutitel pärast meetmete kehtestamist ja et see juhtum „tõestab, et kontroll on vajalik”.

„Kontrolli eesmärk on võidelda ebaseadusliku rände vastu. Peame olema väga selged olukorras, kus Saksa pool ei lase ebaseaduslikke migrante sisse ilma tagasivõtmiseta. Samuti on märkimisväärselt suurenenud ebaseaduslike migrantide arv, kes ületavad piiri Leetu ja Lätti ning suunduvad seejärel Poolasse,” ütles minister.

🟢TERAZ❗️

Granica z Litwą 🇱🇹. Zatrzymany obywatel Estonii przewożący 4 nielegalnych migrantów, prawdopodobnie obywateli Afganistanu. Trwają czynności❗️#BezpiecznaGranica pic.twitter.com/16WGjYSnjz

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) July 6, 2025

Läti relvajõud (NBS) teatas sotsiaalmeedias, et Kanadast on Lätti toimetatud kaks kopterit CH-147 Chinook.

„Läti taevas on peagi näha ainulaadset vaatepilti – kaks Kanadast pärit CH-147 Chinooki kopterit on saabunud Lielvārde [lennubaasi] ja nende lendude ettevalmistused on praegu käimas,” teatas NBS Facebookis lisades, et esimesed katselennud Lielvārde piirkonnas on kavandatud lähipäevil.

Läti relvajõudude esindajad viitavad sellele, et Chinooki kopterid laiendavad oluliselt operatiivvõimet – nende tuntud kandevõime võimaldab neil korraga transportida üle 12 000 kilogrammi lasti. Nende iseloomulik kahe rootoriga disain ja veelgi iseloomulikum heli lennu ajal peaksid need õhkutõusmisel väga märgatavaks tegema.

Need kopterid ja nende meeskonnad on saabunud Lätti, et toetada ja tugevdada Kanada juhitavat NATO rahvusvahelist brigaadi. Neist saavad osa lennupataljonist, mille käsutuses on juba neli kopterit CH-146 Griffon.

Kui räägitakse vihmast või põuast, kerkib tihti küsimus, et miks ei võiks panna sademetemõõtjat otse mõnda konkreetsesse kohta või näiteks Tallinna Lauluväljakule?  

Tegelikult on sademete mõõtmise puhul tegemist täppisteadusega, kus iga väiksemgi detail võib mõõtmistulemusi mõjutada. Just sellepärast paiknevad Keskkonnaagentuuri automaatsed ilmajaamad (107 tk) reeglina väljaspool tiheasustusalasid. Eestis katab Keskkonnaagentuuri riiklik hüdrometeoroloogiline seirevõrk kogu maa. Meie jaamades mõõdetakse erinevaid ilma parameetreid, näiteks temperatuuri, tuule kiirust ja suunda ja õhuniiskust, sh ka sademeid. Hetkel mõõdab Keskkonnaagentuur sademeid 69 mõõtepunktis. Kuid need jaamad ei asu mitte linnasüdames ega asfalteeritud platsidel, vaid võimalikult looduslähedastes tingimustes (vastavalt rahvusvahelistele standarditele). Sest hooned, asfalt ja muud tehislikud pinnad võivad sademete mõõtmist oluliselt mõjutada. Näiteks võib tuul, mis hoonete vahelt läbi liigub, muuta vihma liikumissuunda või kogust ja seeläbi anda moonutatud tulemusi. Samuti võib linnakeskkonnas aurumine olla kiirem või vee kogunemine ebaühtlane.

Sademed on kõige suurema ajalis-ruumilise muutlikkusega ilmanäitaja ning suviste hoovihmadega võivad erinevused piirkonniti olla väga suured.

Selle aasta laulu- ja tantsupeoks paigaldasime ajutise sademenõu Lauluväljakule, et millimeetri täpsusega öelda palju laulupeol sadas. Mõõtmine kestis 05.07 kell 9.00 kuni 06.07 kell 21.00. Saju hulk oli 28 mm. Lähimad statsionaarsed ilmavaatlusjaamad, kus mõõdetakse sademeid asuvad Harkus (kaugus Lauluväljakust linnulennult 14 km) ja Kloostrimetsas (kaugus Lauluväljakust linnulennult 5 km), sealsete sademetemõõtjate näidud olid mõlemas seirejaamas 33 mm. Võrdluseks juulikuu sademete hulga norm on 82 mm. Ehk Lauluväljakul sadas 36 tunniga maha 35% juulikuu sajunormist.

Varasematel tantsu- ja laulupidudel on olnud nii vihmasemaid kui päikesepaistelisemaid ilmasid. Näiteks tänavusest sündmusest veel sajusemad olid 1960 ja 2004. a peod. Kõige kuumemad ilmad olid 1891 ja 1950. a. Vaata kõigi varasemate üldlaulupidude temperatuure ja sademete summasid: https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2025/06/laulupidudeilm_kuni2019.png

Kuigi seekord kasutasime ajutist sadememõõtjat, annab see meie ilmavaatlejatele mõtteainet, kas võiks tulevikus teha erandi ja kaaluda Lauluväljakule ka püsiva automaatse ilmajaama paigaldamist. Siis saaksime lisaks sademetele mõõta näiteks ka õhutemperatuuri, tuult ja õhuniiskust. Nii oleks Eesti rahvale olulise sündmuse faktiline meteoroloogiline info alati ülitäpne ja kättesaadav ning abiks Keskkonnaagentuuri sünoptikutele asukohapõhise ilmaprognoosi koostamisel.

Ilmaennustus põhineb keerukal süsteemil: satelliitide andmetel, radaripiltidel, automaatjaamade mõõtmistel ja sünoptikute teadmistel. Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et Eesti inimesteni jõuaks kõige täpsem ja värskem ilmainfo ning ka hoiatused. Ilmainfot saab vaadata veebilehelt: https://www.ilmateenistus.ee/ ja ILM+ äpi vahendusel.

Taust

Sademeid mõõdetakse millimeetrites – 1 millimeeter tähendab, et ühe ruutmeetri kohta on sadanud 1 liiter vihma. Loe sademete mõõtmisest täpsemalt: Sademed |Keskkonnaagentuur | ILM

Kiimaministeerium eraldab Tallinna linnale 12,1 miljonit eurot toetust, mille abil lisandub pealinna vähemalt 28 uut elektrilist akutrolli.

„Uued trollid on vaiksemad, puhtamad ja energiatõhusamad. Need parandavad linnakeskkonda ja pakuvad paremat teenust ligi 150 tuhandele igapäevasele ühistranspordi kasutajale. Anname toetuse Tallinnale, sest seal on investeeringul suurim positiivne mõju nii keskkonnale kui inimestele,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Mida mugavam on ühistransport, seda vähem on põhjust linnas autoga liigelda ja seda vähem on ka ummikuid, müra ja saastet.”

„Tallinn täiendab oma veeremit akutrollidega ning on jõuliselt rekonstrueerimas trollitaristut, mis kasutab elektriveeremit. Akutrollide eelis seisneb selles, et nendega saab sõita ka lõikudel, kus pole kontaktvõrku – see annab paindlikkust ning aitab linnapilti näiteks kesklinnas puhtamana hoida,” lausus Tallinna Transpordiameti juhataja Indrek Gailan.

Toetusega plaanitakse soetada vähemalt 28 uut sõidukit, mis hakkavad asendama vananenud diiselbusse. Akutrollid saavad olema täielikult elektrilised jamadalapõhjalised, võimaldades mugavat ja turvalist sisenemist ka ratastooliga või lapsevankriga reisijatele. Trollides on helihoiatused, libisemiskindlad põrandad ja erimärgistatud istmed, et ka liikumis- või nägemisraskustega inimesed saaksid iseseisvalt liikuda. Sõidukid on võimelised sõitma kuni 25 kilomeetrit ilma kontaktliinita, mis lubab neid kasutada ka piirkondades, kus juhtmete paigaldamine pole võimalik või otstarbekas.

„Tallinna ja riigi eesmärgid on toimepideva ja puhta ühistranspordi arendamise osas ühised. Seetõttu on mul hea meel, et oleme jõudnud selle rahastuskokkuleppega eduka finišini. Trollidega saab juba 2026. aastal taas sõita Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja kesklinnas,” lisas Indrek Gailan.

Toetuse kogusumma 12,1 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimisfondi vahenditest. Tallinna linn lisab sellele vähemalt sama palju omavahendeid, mis tähendab, et uute trollibusside koguinvesteering on üle 24 miljoni euro. Projekti viib ellu Tallinna Linnatranspordi AS.

Uued sõidukid aitavad edendada keskkonnasäästlikku linnatransporti. Need vähendavad aastas üle ühe kilotonni süsinikdioksiidi heidet ning suurendavad taastuvenergia kasutamist transpordisektoris vähemalt 1,75 gigavatt-tunni võrra aastas.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. juuli 2025:

kasvav mure seoses vene poole edukate jõgede ületustega…

1. Eip sadu lõpe ja vene pool uhkeldas Ukraina päästjate tabamisega.

2. Uus suurem droonilaine venemaa kohal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: ühe asula Ukraina vabastas.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: jälle sai vene pool üle jõe.

9. Lõunarinne: no ei saada siingi sektoris pidama vene poole jõeületusi.

10. Herson: muutusteta.

11. Leningradi oblasti sadamas olnud tankeril toimus plahvatus ning selle tagajärjel ammoniaagi leke.

12. Lühiuudised

Üha tihenev konveieri töö hakkab tasapisi tooma järjest enam edenemisi. Juba pisu pikemalt kahtlustab, et mitmetes lõikudes ei jagu Ukraina omadel ei inim- ega tehniliste vahendite ressurssi, sest kuidagi liialt lihtsalt saab vene pool üle jõgedest. Võimalik, et jõgede joonetele rajatud kaitseliinid ei arvestanud suurema jalaväe ja tsiklite rünnakutega ning keskenduti pigem soomuse vastasele kaitsele. Lisaks on juba mingi aeg tunda, et vene poole kamikaze droonid teevad liialt pahandust (nende arv rindel vaid tõusuteel) ning kahjuks ei suudeta enamust vene seireseadmeid maha suruda. Liugpomme tervele rindele jagus eilegi palju ning kaudtulelööke keskmisest enam. Kuskil veel ühtki läbimurret pole, aga selline tihe konveier võib murdehetki tekitada.

184 vene poole rünnakut ja kaotuste järgi võttes pole surve tugevuse muutust täheldanud, aga jälle näeb ründavate gruppide suuruste vähenemist ehk siis proovitakse pigem suruda suuremale kordade arvule ja rohkemates lõikudes. Eile suutis vene pool tõsta rünnakute arvu kõrgemaks nii Sumõ suunal, päris tihedaks läks Harkivi suunal ja vist siinse lõigu rekord 24 rünnakuga ja kui nii jätkub, siis kipub see muutuma teiseks ohtlikumaks suunaks. Lõmani suunal juba mitmes päev ka tihe konveier, aga kuidagi on siinne lõik pidama saadud. Toretski ümber kuidagi tavapärasest vaiksem, aga nii Donetski sektor kui lõunarinne on tõusva vene poole surve all.

1. 7. juuli öösel tegutses Kiievis õhutõrje venemaa ründedroonide ohu keskel; pealinna kahes linnaosas registreeriti langevaid mehitamata õhusõidukite rususid ja kahjustusi. Teadete kohaselt plahvatas Kiievi lähistel elektrijaamas TEC-6  midagi. Dniprovski rajoon on jäänud elektrita. Vahetult enne plahvatust anti välja õhurünnaku hoiatus.

Täna hommikul ründasid vene okupatsiooniväed ründedroonidega Harkivit, mitmekorruselises hoones puhkes tulekahju ja mitmekümne vigastatu seas oli kaks last.

Täna öösel toimus droonirünnaku käigus vähemalt üks suurem plahvatus Odessas.

Pühapäeval, 6. juulil pommitasid vene väed Dnipropetrovski oblastis Nikopoli rajooni droonide ja suurtükiväe abil ligi 30 korda. Rünnakute tagajärjel puhkes mitu tulekahju, kahjustus mitmekorruselisele hoonele, kaubanduskeskusele, eraettevõttele, viiele eramule, kolmele kõrvalhoonele ja muudele objektidele. Kaks kõrvalhoonet hävisid täielikult, infrastruktuur, päikesepaneelid ja gaasitorustikud hävisid.

Dnipropetrovski oblastis Sinelnõkovski rajoonis sai vene suurtükitule tagajärjel vigastada 51-aastane mees. Hersonis sai vigastusi droonirünnaku tõttu 2 meest, Kupjanskis sai õhurünnakute tõttu viga kolm inimest jne.

venemaa väed kasutasid Donetski oblastis esimest korda rünnakuks mõeldud mehitamata õhusõidukina peibutusdrooni Gerbera. Varem kasutati seda üksnes õhukaitsesüsteemide tuvastamiseks, kuid nüüd on see ümber ehitatud tsiviilsihtmärgi ründamiseks.

venemaa postitab uhkusega video, kus üks tema FPV droonidest sihib tahtlikult Ukraina päästjatele kuuluvat sõidukit. Ukraina päästetöötajate tahtlik mõrv on venemaal tavaline taktika.

2. venemaa lennujaamad tühistasid droonirünnakute tõttu ligi 300 lendu. Rosaviatsia teatas 6. juuli õhtul, et kolmes suuremas lennujaamas Moskvas, Peterburis ja Nižni Novgorodis on tühistatud 287 lendu.

Droonid ründasid väidetavalt venemaa Musta mere laevastikku. Avaldatud kaadrid näitasid põlevat meredrooni, mida rünnaku käigus väidetavalt tabati.

Esimesed uudised tulid, et venemaale suundus suurem hulk droone…

Ukraina droonid ründasid täna hommikul Krasnozavodski linna, mis asub Moskvast ligi 100 km kirdes.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: tundub, et Ukraina omad on suutnud uuesti saada enda kontrolli alla Serebrjanka asula idaosa ja peaks nüüd olema küla vene vaba. Kas jõudu jätkub ka Hrõhorivka ja Bilohorivka küla vabastamiseks, eip tea, aga vaja oleks, sest kogu sealne kõrgustik domineerib alast lõunas olevate avarate väljade üle ning oleks oluliseks võtmekohaks vene poole rünnakute tühistamiseks Siverski suunal.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: jälle sai vene pool üle jõe.

Razino külas, mis asub vene Pokrovski-Toretski vahelise eenduva ohtliku kombitsa lääneserval, sai vene pool üleeile kanna maha. Lisaks 4 km edenemisele oli sees ka Kazenõi Toretsi jõe ületus (küla asubki jõe läänekaldal).

Mujal väga tihe konveier edu vene poolele ei toonud.

9. Lõunarinne: no ei saada siingi sektoris pidama vene poole jõeületusi.

Esmalt ei suudeta piisavalt takistada Mokri Jalõ jõe ületusi ja sestap tasapisi laieneb vene poole kontrollitav ala nii Poddubnoje kui Tolstoi külades. Esimene neist peaks olema eilsest tervenisti vene poole kontrolli all.

Lõunarinde lääneserv: vene pool suutis eilseks võtta oma kontrolli alla pikalt hallis alas olnud Lobkovo küla.

vene pool jätkab Kamjanske asulas edenemist ning sai eile ka vange. No ei suuda ka siin lõigul Ukraina saada pidama vene poole jõe ületusi. Pole küll tuvastanud veel soomustehnikat üle jõe.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa transpordiministeerium teatas, et Läänemere suurimas sadamas Ust-Luugas asuval Eco Wizard tankeril lekib vedel ammoniaak. Põhjuseks oli mingi intsident laadimis- ja lossimisoperatsioonide ajal. Evakueeriti 23 meeskonnaliiget. Väidetavalt ohvreid ei olnud. Ministeerium nimetas leket tähtsusetuks, kuid pidas teema arutamiseks operatiivkoosoleku, mida juhatas transpordiministeeriumi juht roman starovoit. Terminali avariiteenistused tegelevad intsidendi tagajärgedega ning laeva kontrollima on määratud ka sukeldujad.

Portaali 78.ru allikas teatas, et Ust-Luuga sadamas langes ammoniaagiga tankerist rõhk, mille tagajärjel aine sattus lahte. Allika sõnul peetakse põhjuseks välist mõju. Avalikud allikad MNS | Moskva teatasid, et Eco Wizardi masinaruumis toimus Eurochemi terminalis ammoniaagi pumpamise ajal kaks plahvatust 10-minutilise vahega. Selle tagajärjel tekkisid laeva keresse augud, mille kaudu hakkas vesi sisse voolama. Tanker kaldus vasakule ja hakkas uppuma.

Julgeolekujõududele lähedal seisev Baza Telegram kanal kirjutas, et leke oli tundmatu iseloomuga plahvatuse tagajärg. Selle kohaselt sõidab kahjustatud tanker Libeeria lipu all, kuid Marine Trafficu veebisait näitab, et see sõidab Marshalli saarte lipu all. Laev saabus Belgiast Antwerpenist.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kinnitas, et ammoniaagi leke ei kujuta endast ohtu inimestele ega keskkonnale: keskkonnanäitajad on lubatud kontsentratsioonipiiride piires. Tema sõnul kogusid spetsialistid aine kokku, takistades selle hajumist atmosfääri. Drozdenko lisas, et juhtumi põhjuste väljaselgitamiseks viiakse läbi uurimist.

Ust-Luuga on strateegiliselt oluline sadam, suuruselt teine venemaal. Pärast sõja algust Ukrainas sai sellest üks peamisi sõlmpunkte lääne sanktsioonidest möödahiilimiseks. See pole esimene plahvatusjuhtum laeval selles terminalis. 9. veebruaril toimus sarnane intsident tankeri Koala masinaruumis, mille pardal oli 130 tuhat tonni kütteõli. USA rahandusministeeriumi andmetel tagab laeva operaator, Küprose ettevõte Lagosmarine Limited, kremli varjulaevastiku toimimise.

Üldiselt on Eco Wizard juba kuues tanker alates 2025. aasta algusest, mille pardal toimus plahvatus pärast venemaa sadamatesse sisenemist. Eelmine oli Vilamoura, millel oli miljon barrelit naftat. Hädaolukord sellega juhtus 27. juunil Liibüa ranniku lähedal. Jaanuari lõpus sai Türgi Ceyhani sadama lähedal kahjustada naftatanker Seacharm (mida haldab Thenamaris). Veebruaris toimus plahvatus ka Liibüa ranniku lähedal Grace Ferrumil, mis on Libeeria lipu all kemikaale vedav laev. Operaatoriks oli Küprose ettevõte Cymar.

15. veebruaril läbistasid Itaalia Savona sadamas plahvatused Thenamarisele kuuluva tankeri Seajewel kere. Ukrainska Pravda andmetel kuulub laev venemaa varilaevastikku ja transpordib sanktsioonidest hoolimata naftat Euroopasse.

12. Lühiuudised

Financial Timesi teatel on Suurbritannia suurim kaitsefirma BAE Systems peatanud neljanda põlvkonna mitmeotstarbelise hävituslennuki Eurofighter Typhoon tootmise, kuna ostjaid pole. Wartoni tehas valmistub praegu viimase lennuki tarnimiseks Katarile osana 2017. aastal tehtud 5 miljardi naelsterlingi suurusest tellimusest. Suurbritannia valitsus pole alates 2009. aastast uusi Eurofighter Typhoone tellinud, valides selle asemel USA F-35, samas kui uusi ekspordilepinguid Saudi Araabia, Katari ja Türgiga pole veel sõlmitud.

Iisraeli kaitsevägi teatas, et Iisraeli hävitajad ründasid Houthi infrastruktuuri, sealhulgas Hodeida, As-Salifi ja Ras Isa sadamaid, Ras Katibi elektrijaama ja vallutatud laeva Galaxy Leader.

Jeemeni edelaranniku lähedal Punases meres ründasid huthid Libeeria lipu all sõitvat puistlastilaevat Magic Seas. Laev uppus, kuid meeskonnal õnnestus põgeneda, teatab Reuters. See rünnak oli esimene selline intsident Punases meres alates aprilli teisest poolest. Mereturvalisusele spetsialiseerunud Briti ettevõtte Ambrey andmetel rünnati kaubalaeva esialgu kaheksale väikelaevale paigaldatud suurtükkidega. Puistlastilaeva relvastatud valvurid vastasid tulele, kuid laeva ründasid neli meredrooni. Kokkupõrge põhjustas tulekahju ja Magic Seas uppus lõpuks. Meeskonnal õnnestus laev hüljata.

Iisraeli kaitsevägi (IDF) teatas avalduses oma kavatsusest kutsuda teenistusse 54 000 usuliste kõrgkoolide üliõpilast, kes olid varem sõjaväeteenistusest vabastatud. Kutsed saadetakse välja juulikuu jooksul ja värbamine kestab 2025. aasta lõpuni. IDF selgitas oma otsust vajadusega täiendada ridu nii kiiresti kui võimalik, arvestades kasvavat operatiivset vajadust suure lahingupotentsiaaliga inimeste järele.

BILD avaldas eksklusiivse nimekirja sõjavarustusest, mida Ukraina on Saksamaalt taotlenud. Nimekiri sisaldab 4 IRIS-T SLM-süsteemi, 2000 IRIS-T raketti, 1000 miinikindlat sõidukit, 200 radarit ja palju muud. Paljud neist, sealhulgas IRIS-T pakett võivad olla juba tagatud mais allkirjastatud 2,2 miljardi euro suuruse lepingu alusel.

venemaameelne Moldova tagaotsitav poliitik ja pettur Ilan Shor lisati president Zelenski allkirjastatud Ukraina sanktsioonide nimekirja. Nagu Financial Times teatas, lõi Shor venemaa sanktsioonide vältimiseks krüptokeni A7A5, liigutades kõigest nelja kuuga umbes 9,3 miljardit dollarit.

Shahedi droonirünnakuid Ukraina vastu ei koordineeri ainult venemaa – rünnakute taga on laiem koalitsioon, kuhu kuuluvad Hiina, venemaa, Iraan ja Põhja-Korea, vahendab Times. Uutel droonidel on väidetavalt Hiinast pärit ja venemaal toodetud komponendid.

Politico teatab, et mõjukad vabariiklased on süüdistanud kaitseministri asetäitjat Elbridge Colbyt UKR-le sõjalise abi andmise takistamises. Väljaanne teatab, et vabariiklaste arvates on Colby mööda hiilinud nii Valgest Majast kui ka välisministeeriumist.

BRICS-i tippkohtumisel video vahendusel kõneledes väitis putin, et lääne juhitud maailmakord on hääbumas ja asendub õiglasema multipolaarse süsteemiga. Ta ütles, et BRICS edestab nüüd SKP-lt G7-t ja kiitis blokki kui tõusvat jõudu, mida toetab globaalne lõuna. BRICS-i tippkohtumise ühisavaldus mõistab hukka rünnakud venemaa raudteedele, kuid väldib venemaa üleskutset lõpetada sõjategevus Ukrainas. Deklaratsioonis kutsuti üles ka venemaa ja Ukraina vahel sõlmima jätkusuutlikku rahukokkulepet.

Jerevan eitab Ukraina teateid venemaa sõjalise jalajälje suurendamise kohta Armeenias. Uudis tuleb ajal, mil venemaa ja Aserbaidžaani suhted on oluliselt halvenenud.

Avaldati video, mis filmiti hetk pärast seda, kui Kolumbia migrant pussitas eile õhtul Põhja-Poolas poola mehe surnuks. Poola politsei on vahistanud 7 inimest, kellest 5 on välismaalased. Mõni nädal varem pussitasid ebaseaduslikud Venezuela migrandid surnuks noore poola naise, kui too hilisõhtul lähedalasuvas linnas pargi kaudu töölt koju suundus. Täna hommikuli kehtestas Poola Saksamaa ja Leedu piiridel piirikontrolli, et peatada ebaseaduslik migratsioon. Piiridele saadetakse patrullima ka armee.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti autoomanike liidu (EAOL) juhatus saatis peaminister Kristen Michalile ning maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivile pöördumise, milles soovitatakse kehtestada automaksu võlgnevuste tasumiseks mõistliku pikkusega intressivaba periood.

EAOL juhatuse esimees Simmo Saare sõnul on olukord, kus ligi 37 tuhandel era- ja äriisikul on mootorsõidukimaksu esimene osa tasumata, pretsedenditu ja märgiline. „Niivõrd massiline võlgnevuste tekkimine näitab, et ilmselgelt käib uus maks kas paljudele üle jõu või pole riik piisava selgusega suutnud inimestele maksu tasumise nüansse selgitada,” ütles Saar.

Autoomanike liit toob oma pöördumises välja, et automaksu tänasel ebaedul on mitmeid põhjusi, sealhulgas rikkus riik maksu kehtestades head tava ega jätnud inimestele piisavalt aega kohustusest tulenevate lisakuludega arvestada. „Tuletame meelde, et president ei kuulutanud mootorsõidukimaksu välja enne eelmise aasta 1. juulit, seega ei oleks tohtinud automaks 1. jaanuarist 2025 kehtima hakata,” ütles Saar. Samuti on liidu hinnangul maksuteated tehtud senini põhiseadusega vastuolus oleva mootorisõidukimaksu seaduse põhjal ning lisaks on pärast maksu jõustumist tehtud mitmele sihtgrupile soodustusi, mis võivad oluliselt mõjutada juba tekkinud maksuvõlgade suurust.

EAOL soovitab inimestel automaks siiski kas tasuda või ajatada. „Automaksu mitte tasudes karistab inimene eelkõige ennast, sest lõppkokkuvõttes saab jõupositsioonilt tegutsev riik kätte nii automaksu kui viivitusega otsa kogunenud intressid,” ütles Saar, kelle sõnul tuleb automaksuga võidelda eelkõige järgmisel valimistel. „Automaks jääb ajutiseks nähtuseks juhul, kui me selle valijatena maha hääletame. Samas peab ka riik mõistma, et niivõrd vigase ja ebaausalt kehtestatud maksu puhul tuleb teha erisusi ka maksu kogumise käigus.”

Eesti Autoomanike Liit MTÜ on mootorsõiduki omanikke ühendav ja nende huvide eest seisev ühendus, kes kogus automaksu vastu 2023. aastal kokku ligi 80 tuhat digiallkirja.

Kiri lisatud manusena.

Lõuna-Eesti teedel sõideti 4-5. juulil autorallit. 

Ralli üldvõitjad olid Ott Tänak-Martin Järveoja.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Lõuna-Eesti teedel sõideti 4-5. juulil rallit. Üks klassidest oli veokad.

Pildid on siin, autor Igmar Matto.

88-aastane dirigent Neeme Järvi, kes juhatas tänase laulupeo lõppkontserdil  kella 21 paiku teist korda laulu Kodumaa, kukkus pärast seda.

Neeme Järvi viskas endast eemale talle kingitud lillekimbu ja kukkus pärast seda. Seda näitas ka telepilt.

Järvi kukukkumise ajal kostsid aplaus ja huilged. Ilmselt ei saadud kohe aru, mis oli toimunud. Järvi oli täiesti üksi abitus olukorras.

Siis pööras telepilt mujale ja lauluväljakul valitses vaikus. Mõne aja pärast hakkas rahvas plaksutama ja skandeerima: Neeme! Elagu!

Siis oli näha telepildis taas Järvit, kes oli teadvusel ja ütles, et poleks pidanud neid lilli viskama. Ta toimetati abiliste toetusel dirigendipuldist minema. Hiljem selgus, et ta viidi haiglasse.

Õpetaja ja nelja lapse ema Triin Türk on teinud õiguskantslerile päringu seoses automaksuga, kuna see on vastuolus põhiseadusega.

Siin on Türki kiri:

Pöördumine seoses mootorsõidukimaksu põhiseaduslikkusega

Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise,

Pöördun Teie poole seoses 2024. aastal vastu võetud ja 2025. aastast kehtima hakanud mootorsõidukimaksuga, mida rakendab Maksu-ja Tolliamet. Pean vajalikuks tõstatada küsimuse selle seaduse vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele ning kodanike õiglustundele.

Kuigi tegemist on kehtiva seadusega, näen selles mitmeid vastuolusid põhiseaduse § 11, § 12, S 13 ja § 14 sätetega, eelkõige:

• Võrdsuspõhimõte (§ 12) – maksukoormus ei arvesta inimes realse elulise olukorraga (nt sõiduki kasutusotstarve, majanduslik toimetulek, liikuvusvajadus);
• Omavalitsuse ja üksikisiku õiguste tasakaal ($ 13 ja § 14) – seadus on kehtestatud viisil, mis ei jäta kodanikule õiglast võimalust kaasa rääkida ega end mõistlikult kaitsta;
• Õigusselgus ja proportionaalsus (§ 11) – maksusüsteem peab olema loogiline, arusaadav ja õiglane. Antud maks ei arvesta keskkonnamõjusid ega tegelikku kütusekulu, vaid karistab üldistatult sõiduki omamist.

Lisaks sellele on paljud kodanikud saanud maksuteateid ka juhul, kui sõiduk on juba müüdud, mitte kasutuses või hoopis lammutusse viidud. Samuti on maksu rakendamine paljudele ootamatu, ulatudes märkimisväärse summani, millel võib olla reaalne mõju kodaniku majanduslikule toimetulekule.

Tuginedes põhiseaduse $ 54 lõikele 1, pean kodanikuna oma kohuseks juhtida tähelepanu riigi võimalikule eksimusele. Palun Teid hinnata, kas mootorsõidukimaks on kehtestatud kooskõlas põhiseadusega, ning kaaluda võimalust pöörduda Riigikohtusse selle normikontrolli taotlemiseks täies ulatuses (või osaliselt, kui olete juba osalise hinnangu andnud).

Ma ei pöördu Teie poole pahameele, vaid kodaniku vastutustundest – soovin, et Eestis kehtiksid seadused, mis on mitte ainult jõus, vaid ka õiguspärased, läbipaistvad ja inimlikud.

Lugupidamisega,

Triin Türk

Eestis on välja kujunenud huvitav olukord, kus teatud ametiasutused ehk siis ametnikud nuhivad kaaskodanike järele, aga nende ametnike järele ei valva keegi.

Millegi muuga ei saa seletada, et riigiasutused on täitmisregistri kaudu teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse mitmekümneid tuhandeid kordi, sh on politsei- ja piirivalveamet (PPA) teinud päringuid üle 30 000.

Teema tõstatas õiguskantsler Ülle Madise. Mis oli päringute täpne eesmärk ja millises menetluses need olid, polnud õiguskantsleri sõnul selge.

Vastutavad ametnikud ehmatasid sellest nii ära, et kolmapäeval teatas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker, et asutus enam täitmisregistri kaudu pangakontode kohta päringuid ei tee ning selleks kasutatakse e-posti, nagu kirjutas ERR.

Selline info paneb ahhetama. Kas Eesti kohta saab enam öelda vabariik? Kui PPA ja teised ametkonnad rikuvad süstemaatiliselt inimeste põhiõigusi, pildistavad ja luuravad meie kontosid. Kes peaks jälgima seaduse täitmist PPA-s, ametkodades ja ministeeriumites, kus on tööl teiste järgi nuhkivad spetsalistid?

Uskuge või mitte ühelgi neist ei lähe tuli põlema, et rikutakse seadust. Aga mida peab tegema õpetaja, elektrik ja teiste erialade inimesed, kes pole õigust õppinud? Seaduse mittetundmine ei vabastavat vastutusest, aga seaduse tundmine rikkumise ajal peaks kahekordistama karistust.

Suurim mõttekoht veel see, et sellise orvelliku kontrolliga tegelevad inmesed saavad oma palga tavainimese ja ettevõtjate makstud maksudest.

Ilmselt on õigus selle ala asjatundjal Jüri Raidlal, kui ta ütleb, et turvalisuse tagamine on vabaduse garant, aga niipea, kui minnakse turvalisuse tagamisega üle piiri, kus aus kodanik peaks tõepoolest hakkama ennast tundma kuidagi ahistatuna, siis oleme me tegelikult teinud karuteene ja saavutanud bumerangiefekti – toimub demokraatia erosioon, toimub usalduse devalveerumine Eesti riigi vastu.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja, Isamaa erakond

USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi endine liitlane Elon Musk ütles teatas eile laupäeval 5. juulil, et asutas Ühendriikides uue partei, mis esitab tehnoloogiamiljardäri sõnul väljakutse riigi üheparteilisele süsteemile.

„Kui asi puudutab meie riigi pankrotistamist laristamise ja korruptsiooni kaudu, siis me elame üheparteilises süsteemis, mitte demokraatias,” edastas Musk sotsiaalmeedias.

„Täna luuakse Ameerika Partei, et anda teile tagasi teie vabadus,” märkis Tesla ja SpaceX-i juht, maailma rikkaim inimene ja Trumpi suurim toetaja 2024. aasta presidendivalimiste kampaanias talle kuuluvas sotsiaalmeedia kanalis.

By a factor of 2 to 1, you want a new political party and you shall have it!

When it comes to bankrupting our country with waste & graft, we live in a one-party system, not a democracy.

Today, the America Party is formed to give you back your freedom. https://t.co/9K8AD04QQN

— Elon Musk (@elonmusk) July 5, 2025

Seoses täieliku piirikontrolli taastamisega Poola piiril tõhustas politsei kontrolli ka Eesti piiril.

Politsei edastas järgmise info:

Olime eile ja oleme ka lähinädalatel nii piirialadel kui ka lennujaamas ja sadamates väljas täiendavate jõududega, et kontrollida ebaseaduslikku rännet Eestisse.

Täiendavad patrullid on tingitud olukorrast Poolas, kus taastatakse täielik piirikontroll. See tähendab, et Euroopasse rändamine on muutumas keerulisemaks ning kui meie lähiregioonis piiriületuse reeglid muutuvad, hakatakse vaatama ka muid teid.

Nii kontrollisid politseinikud eile näiteks piirilinnas Valgas nii linna sisenevaid veokeid ja autosid kui ka reisironge ning liinibusse. Eilsel kontrollkäigul mingeid rikkumisi ei tuvastatud – inimeste dokumendid olid korras, viibimisalused olemas ja siia saabunud inimeste reisi eesmärgid selged.

Täiendava ressursi suunamisel piirile on selge eesmärk – ennetada ja tõkestada ning anda sõnum, et ebaseaduslik ränne vajab vastutegevusi.

Kui kuskil regioonis korrigeeritakse piiriületuse meetmeid, siis tuleb seda teha ka meil. Euroopat Valgevene poolt tabanud ränderünde puhul ei ole tegemist migrantidega, kes vajavad abi ja kaitset vaid need inimesed võivad olla

kriminaalsed ja ohtlikud.
Pistelised kontrollid piirialadel jätkuvad.

Ilmateenistuse andmetel sajab Lõuna-Eestis vihma 10 päeva jutti. Sellist asja juuli alguse kohta ei mäletagi.

Positiivne on see, et ilm läheb soojemaks. Nädala pärast on 25 kraadi sooja.

Täna kell 11.15 laekus info, et Väike Vilsandi ja Saaremaa vahel kukkus merre helikopter. Praegu teadaolevalt on kõik kopteri pardal olnud inimesed elus ning nendega on kontakti saadud.

Juhtunule reageerisid nii päästeamet, Kuressaare politsei kui ka vabatahtlikud ning päästetööd käivad.

Esimesena sündmuskohale jõudnud vabatahtlikud merepäästjad võtsid kõik 7 helikopteri pardal olnud inimest oma aluse peale ning viisid Vikati sadamasse. Inimestega on kõik korras ning meditsiinilist abi nad ei vaja.

Räägib PPA vastutav Andres Tiik:

Täna kella 11.15 paiku sai lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus teate, et Vilsandi lähistel sattus Eesti registris olev helikopter 500 jala kõrgusel ohtu – esialgsetel andmetel sattus lennumasin pilvedesse, hakkas kõrgust kaotama, puudutas vett ja hädamaandus merre. Lennuvahend vajus vees ümber ning jäi ulpima. Kopteri uste all olevad ujukid avanesid automaatselt ja inimesed ronisid ise kopterist välja ning jäid kopteri peale päästjate saabumist ootama.

Sündmusele reageerisid nii päästjad, politseinikud kui ka Vilsandi vabatahtlik merepääste, kellest viimased jõudsid abivajajateni mööda merd  20 minutiga. Vette kukkunud helikopter asus umbes 500 meetri kaugusel kaldast. Kopteri pardal oli seitse inimest, kellest viis olid täiskasvanud ja kaks alaealist. Vabatahtlikud võtsid inimesed oma pardale ning sõidutasid nad Vikati sadamasse. Esmalt viidi  kopteri pardal olnud inimesed lähedal asuvasse talumajja sooja. Meedikud vaatasid kõigi tervislikud näitajad üle, keegi neist täiendavat meditsiinilist abi ei vajanud.

Praegu teadaolevalt startis õnnetusse sattunud kopter Vilsandilt ning oli teel Tallinna suunas. Mis täpsemalt aga õhus juhtus, see on alles selgitamisel. Oleme suhtluses Ohutusjuurdluskeskusega ja teeme igakülgset koostööd, et välja selgitada selle õnnetuse põhjused ja ka kopteripiloodi lennukogemus. Teada on, et kopteri pardal oli ka lennuinstruktor.

Kokkuvõttes oli tegemist õnneliku õnnetusega, sest inimesed pääsesid sisuliselt ehmatusega ning kõik on elu ja tervise juures. Kukkumine oli kõrge ja kahju võib selliste sündmuste juures olla kordades tõsisem. Päästetööd möödusid kiirelt ja tõrgeteta ning ka kopter õnnestus merest kohe ära pukseerida. Kopterist kukkumise järel kütust ei lekkinud ja reostust õnnetuse tagajärjel ei tekkinud.

Päästetööd on lõppenud. Kopteri pukseerisid Vilsandi vabatahtlikud Jaagarahu sadamasse ning õnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse edasises uurimises.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. juuli 2025:

Kostjantinivka, Mõrnohradi ja Pokrovski kaitsmine hakkab minema üha raskemaks.

1. Jagub seda vastikut sadu.

2. Miskit ikka.

3. Kursk/Belgorod: eile küll muutusteta rindejoones, aga 50 000 soldatit rünnaku ootel.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: eip tea, kumb ja kui palju edenes, vaid kõlakad.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kipub see Pokrovskist idas olev kombits üha ähvardavamalt kasvama.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat varjab andmeid venemaa rahvastiku kohta.

12. Küsitluse tulemused: valdav enamus venelasi ei toetanud tuumarelvade kasutamist Ukraina vastu ja kartis sõda NATO-ga.

13. Ameerika suurim fond BlackRock on lõpetanud Ukraina taastamiseks investorite otsimise.

14. Lühiuudised

200 vene poole rünnakut ning tihedad päevad ikka Sumõ suunal, väga tihedaks läks Lõmani suunal, kus viimase aja rekord püstitati 37 rünnakuga, tihe ikka Donetski sektoris ja enim selles Pokrovskist idas olevas lõigus ning lõunarinde idaservas. Need neli suunda on ka hetkel juba pikalt kõige pingelisemad. Seni pole arvamust muutnud, et tihe omade kaotustest mitte hoolimise taktika konveieri tihedas töös on hakanud üha enam tooma vene poolele edu. Ka pole Ukraina omad suutnud piisavalt vähendada ei vene lennunduse töötlust, nende droonimeeskondade tööd ega kaudtuleüksuste mõju. Jahitakse neid kõiki ja ka tabatakse aga mitte piisavas koguses. Aasta alguses lootsin, et tihe vene kaudtuleüksuste tabamine võiks hakata vähendama nende panust rindel aga kahjuks seda pole juhtunud. Lasevad ikka palju.

Lippu siiski poolde masti ei tõmba, sest kogu või isegi poole Ukraina vallutamist ei usu. Kas Ukrainale on edulugusid vaja? Muidugi, aga enamus neist võiks tulla siiski nii Euroopast kui USA-st, aga nendega kipub ikka nirusti olema, sest üldjuhul liialt vähe, eip suudeta oma majanduslikke sidemeid venemaaga lahti lõigata ega anda sõjalist abi piisavas koguses… njah, isegi vene turitstide voogu ei taheta vähendada. Kui tahta vandenõuteoreetik olla, siis hakka või arvama, et see taotluslik… küll ei suuda ühtki üllast eesmärki selle võimalikule soovile leida… ja lõpuks tuleb selle nn pooles vinnas otsustega hind kordades kallim, kui oleks juhtunud otsustava tegutsemisega, aga jah, võib-olla valijatele oleks seda olnud raskem maha müüa… kõik ju maksab ja mitte vähe…

1. Täna öösel ründasid vene okupandid 157 mehitamata õhusõiduki ja 4 S-300 rakettiga. Õhuväe andmetel tulistati alla 98 drooni ja veel 19 loeti kadunuks.

venemaa ründas Harkivi oblastit Shahedi drooniga, mis vedas endaga kaasas kobarpomme, mis plahvatasid humanitaardemineerimise ja kiirreageerimiskeskuse andmetel veel kuni 20 tundi pärast tabamust. Mõned plahvatasid 2–6 tundi pärast allaviskamist, viimane plahvatas peaaegu terve päev hiljem.

Kiievi oblastis sai vaenlase droonirünnaku tagajärjel vigastada kolm inimest, kahjustada sai kaks mitmekorruselist hoonet ja eramut, hävis neli garaaži ja üks auto.

Vaenlase droonirünnaku tagajärjel Zaporižjas ja selle piirkonnas on tekkinud kahju, puhkenud tulekahjud ja üks naine on saanud vigastada.

Odessas õhiti laupäeval kaitseettevõtte töötajale kuuluv auto ja kahtlusalune peeti kohapeal kinni. Juhtum leidis aset laupäeva, 5. juuli hommikul. Lõhkeseadeldis oli paigutatud autoistme alla. Vigastatud juht jäi ellu ja saab praegu arstiabi. Kahtlusalune oli 22-aastane Zaporižja oblasti elanik, varem süüdi mõistetud, kelle venemaa eriteenistus värbas Telegrami kanalite kaudu.

6. juuli öösel algatasid vene okupatsiooniväed Mõkolaivi sadama infrastruktuuri vastu ulatusliku droonirünnaku. Rünnaku tagajärjel said kahjustada laod ja elektrivõrgud. Ohvreid ei olnud.

Prokuratuuri teatel ründasid venelased 6. juuli öösel Geran-2 droonidega kolme Harkivi linnaosa, registreeriti 6 rünnakut. Tabamused toimusid avalike hoonete keskel.

2. ATESH-i liikumise partisanid väitsid, et nad panid toime sabotaažiakti, lülitades välja raudtee releekapi Debaltseve lähedal Donetski oblastis.

RBC-Ukraina teatel katkes Vladivostoki lähedal toimunud gaasijuhtme plahvatus osa venemaa 155. mereväe jalaväebrigaadi gaasivarustusest. Plahvatus vallandas tulekahju, mis hävitas osad Vladivostoki gaasijuhtmest, mis varustab gaasi mitmete sõjaväeobjektidega Jaapani mere rannikul.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

Blogijate sõnul on vene pool koondanud Sumõ suunale 50 000 soldatit. Rindejoone pikkus on siin sektoris hetkel u 50 km ehk siis 1000 meest kilomeetrile ja seda on väga palju ning peaks jaguma suuremaks pealetungiks.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: hetkel vaid kõlakad, et edeneda võis kumbki pool, äkki homme targem…

7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: eenduv vene poole kombits Pokrovski-Toretski vahel on järjest kasvanud ning üha enam ohustab nii Kostjantinivka, Mõrnohradi kui Pokrovski linna ära lõikamisega. Pisu on küll abiks sealgi tihedamate sadude tõttu tõusnud jõe tasemed, aga mõnes lõigus on vene pool näidanud suutlikkust jõgesid ületada. Seni on siin lõigul välja vahetatud Ukraina poole juht ja saabunud reservid pisu aeglustanud vene poole edenemist, aga päris pidama pole saadud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa võimud on varjanud peaaegu kogu demograafilise statistika. Sel nädalal avaldatud venemaa sotsiaal-majandusliku olukorra aruanne mai kohta ei sisaldanud tavapärast teavet loomuliku iibe, sündide ja surmade arvu, abielude ja lahutuste, rände ega isegi rahvaarvu kohta. MMI analüütikud kurdavad, et aruandest lihtsalt puudub osa „Demograafia”. Rosstat on juba sulgenud detailse statistika. Mais avaldatud esimese kvartali ja märtsi aruanne „Loomuliku rahvastiku liikumise kohta” sisaldas ainult üldisi andmeid, ilma piirkondade kaupa jaotuseta. Sellest ajast alates pole osa uuendatud ja aprilli kohta pole andmeid – isegi mitte seda.

Nüüd pole isegi kõige üldisemad arvud enam kättesaadavad. „Oleme täielikult ilma jäetud teabest selle kohta, kui palju inimesi riigis elab, kui palju neid sünnib ja kui palju sureb,” väidab MMI. Viimased kättesaadavad andmed on järgmised: 1. aprilli seisuga oli rahvaarv 146,1 miljonit inimest, mis on aasta algusest vähenenud 61,1 tuhande võrra. Kolme kuuga sündis 288,8 tuhat inimest, suri 471,8 tuhat, loomulik rahvastiku vähenemine oli 183,3 tuhat inimest, millest 2/3 kompenseeris rände kasv: 121,9 tuhat inimest.

Sõda on järsult halvendanud venemaa niigi keerulist demograafilist olukorda. Rosstat ennustas, et 2046. aastaks väheneb venemaa rahvaarv 138,8 miljoni inimeseni: loomulik vähenemine ületab 12 miljonit, kuid kompenseerib seda osaliselt rände kasv. putin seab samal ajal kättesaamatuid eesmärke: peatada loomulik rahvastiku vähenemine (esmalt 2024. aastaks, seejärel lükati tähtaeg edasi 2030. aastasse), tõsta järsult sündimust ja oodatavat eluiga.

Viimase kohta on andmeid samuti praktiliselt avaldamata: 2024. aasta kohta teatas Rosstat ainult, et oodatav eluiga (EE) oli 72,84 aastat. Andmeid piirkondade kaupa, EE dünaamikat jooksva aasta kohta jne enam ei avaldata, nagu ka teavet suremuse kohta – vanuseline struktuur, põhjused. Selle aasta sündimus, iga kuu, on alates 17.–19. sajandi vahetusest purustanud antirekordeid, märkis demograaf Aleksei Rakša.

Probleem ei seisne mitte numbrites endites, vaid ametnike tegevuses, kellelt nõutakse demograafiliste saavutuste saavutamist. „Kui täheldatakse võimude sellist ebapiisavat reaktsiooni negatiivsele, kuid veel mitte eriti olulisele statistikale, siis on ministeeriumides valitsev demograafiline hüsteeria saavutanud eepilised mõõtmed,” kirjutas Rakša.

Pärast Ukraina sissetungi salastasid venemaa võimud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubasid suurettevõtetel mitte avaldada oma aruannetes tippjuhte ja finantsnäitajaid. 2023. aastal salastati venemaa nafta- ja gaasitootmise andmed „salajaseks” ning 2024. aastal, pärast Ukraina droonirünnakute seeriat, lõpetas Rosstat bensiini ja diislikütuse tootmise statistika avaldamise.

12. Enamik venelasi ei usu enam, et tuumarelvade kasutamine Ukraina vastu on õigustatud, nad pooldavad rahuläbirääkimisi ja kardavad otsest konflikti NATO-ga. See tuleneb Levada keskuse küsitluse tulemustest.

Küsitluse tulemuste kohaselt peab tuumarelvade kasutamist Ukraina vastu vastuvõetavaks vaid 24%, mis on 15 protsendipunkti vähem kui 2024. aasta novembris. 65% vastanutest on selle vastu juba praegu (poolteist korda rohkem kui 2024. aastal). Tuumarünnakut õigustavad sagedamini mehed (29%), Moskva elanikud (29%) ja putini kursi toetajad (26%). kremli vastased (73%) ja need, kes usuvad, et riik liigub valele teele (69%), on selle idee vastu sagedamini.

Lisaks kardab 56% venelastest, et Ukraina konflikt võib eskaleeruda otseseks kokkupõrkeks NATO-ga. Vastupidisel arvamusel on 31%. Kõrgeim ärevustase on registreeritud 40–54-aastaste vastajate (62%), 100 000–500 000 elanikuga linnade elanike (59%) ja poliitilise kursi kriitikute (64%) seas. Vanemad venelased (35% üle 55-aastastest), moskvalased (45%) ja need, kes usuvad, et venemaa liigub õiges suunas (34%), suhtuvad NATO-ga sõjaohtu skeptiliselt.

Toetus Ukraina rahuläbirääkimiste ideele on endiselt kõrge: kaks kolmandikku venelastest (64%) toetab neid – see on kõrgeim tase teist kuud järjest. 31% pooldas vaenutegevuse jätkamist. Samal ajal väheneb üldine tähelepanu konfliktile. Levada keskuse andmetel jälgis 53% venelastest juunis aktiivselt Ukraina ümbruse sündmusi, mis on veidi vähem kui mais. Veel 31% jälgis olukorda väiksema tähelepanuga ja 14% tunnistas, et nad ei jälgi olukorda üldse. Suurimat huvi sõja vastu näitavad üles üle 55-aastased inimesed (68%), samuti need, kes kiidavad putini kursi heaks (56%) ja usuvad, et riik liigub õiges suunas (57%).

13. Ameerika investeerimisfirma BlackRock, varade poolest USA ja maailma suurim, on lõpetanud Ukraina taastamisfondi investorite otsimise. Sellest teatas Bloomberg informeeritud allikatele viidates. Peatamise põhjuseks on ebakindlus, mis on seotud USA presidendi Donald Trumpi seisukohaga Ukraina küsimuses.

Fondi oli kavas esitleda Ukraina taastamise konverentsil, mis toimub 10.-11. juulil Itaalia peaministri Giorgio Meloni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi osalusel. Bloombergi allikate sõnul oli algatus lähedal esialgse toetuse saamisele Saksamaa, Itaalia ja Poola valitsustega seotud struktuuridelt. Nagu agentuur aga kirjutab, otsustas BlackRock jaanuaris, kui Trump Valgesse Majja naasis, ajutiselt katkestada läbirääkimised institutsionaalsete investoritega suurenenud ebakindluse tõttu Ukraina toetamise väljavaadete osas tulevikus.

Bloombergi andmetel töötab Prantsusmaa praegu välja alternatiivset plaani, mis hõlmab uue fondi loomist, mis peaks asendama peatatud BlackRocki algatuse. Selle plaani tõhusus ilma Ameerika Ühendriikide osaluseta on aga endiselt küsitav. BlackRocki esindaja ütles, et ettevõte lõpetas oma Ukraina projekti pro bono nõustamistöö 2024. aastal ja tal pole praegu Ukraina valitsuse ees „aktiivseid kohustusi”. Agentuuri vestluskaaslane rõhutas, et „ainsad arutelud, mis BlackRocki otsuseid mõjutavad, on vestlused ettevõtte klientidega”.

Varem teatas läbirääkimistel osalenud BlackRocki aseesimees Philipp Hildebrand kavatsusest meelitada fondi valitsustelt, rahvusvahelistelt arengupankadelt ja teistelt avalikelt rahastajatelt vähemalt 500 miljonit dollarit ning erainvestoritelt umbes 2 miljardit dollarit. Tema sõnul võimaldaks investorite ühendamine ühe konsortsiumi alla suunata Ukraina taastamiseks vähemalt 15 miljardit dollarit omakapitali- ja võlainvesteeringuid.

Maailmapank hindab, et Ukraina üldine taastumisvajadus pärast venemaa sissetungi ületab 500 miljardit eurot. Samal ajal on ainuüksi sadama infrastruktuuri taastamiseks vaja vähemalt 1 miljardit eurot.

14. Lühiuudised

Rutte intervjuus New York Timesile: NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul suudab Hiina veenda venemaad NATO territooriumi ründama. Rutte usub, et kui Hiina juht Xi Jinping otsustab Taiwani rünnata, helistab ta kõigepealt oma partnerile, venemaa juhile vladimir putinile, paludes tal NATO tähelepanu kõrvale juhtida. Tõenäoliselt just see juhtubki. Ja nende heidutamiseks peame tegema kahte asja. Esiteks peab NATO olema nii tugev, et venelased ei julgeks seda kunagi teha. Teiseks peame tegema koostööd Indo-Vaikse ookeani piirkonnaga – seda propageerib president Trump väga aktiivselt.

Elon Musk kuulutab välja oma erakonna loomise. „Kui asi puudutab meie riigi pankrotti viimist raiskamise ja korruptsiooni kaudu, siis elame üheparteisüsteemis – mitte demokraatias. Tänapäeval moodustatakse Ameerika Partei, et anda teile vabadus tagasi,” kirjutas Musk.

venemaa laiendab sõjalist kohalolekut Armeenias pingete ajal Aserbaidžaaniga – väidab Ukraina kaitseluure. Moskva kiirendab vägede paigutamist oma baasi Gjumris Armeenias, eesmärgiga suurendada sõjalis-poliitilist survet Lõuna-Kaukaasia riikidele. Väidetavalt värvatakse vägesid Rostovi, Volgogradi oblastist ja okupeeritud Krimmist.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Laupäeva, 5. juuli õhtul kell 20.07 toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Põlva vallas Suurkülas.

Seni tuvastamata juht sõitis sõiduautoga Ssangyong Torres teelt välja põllule ja paiskus vasakule küljele.

Sõidukis viibisid liiklusõnnetuse ajal 53-aastane mees ja 29-aastane mees. Mõlemad isikud olid alkoholijoobe tunnustega.

29-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Rumeenias tappis karu mootorrattaga sõitnud itaalia mehe. Mootorrattur postitas oma Facebooki lehele pilte, sealhulgas selfi ja video kohtumisest karuga, kui ta sõitis Rumeenia kuulsal maalilisel Transalpina teel vaid päev enne oma surma.

Rumeenia võimude teatel üritas mees karu toita, kui see teda ründas ja sügavasse kuristikku lohistas, vahendab Independent.

Päästetöötajad, sealhulgas tuletõrjujad, metsaametnikud ja politseinikud leidsid mehe surnukeha kuristikust.

Üks mehe filmitud video näitab karu talle lähenemas. Meedia andmetel lasid kohalikud võimud agressiivse karu lõpuks maha.

Itaalia meedia teatel elas surnud itaalia mees Põhja-Lombardias Samarate linnas ja töötas Malpensa rahvusvahelises lennujaamas.

Rumeenia keskkonnaministeeriumi andmetel on karud viimase kahe aastakümne jooksul tapnud Rumeenias ligi 30 inimest. Karuvaatlused on tavalised ja kohalik meedia annab regulaarselt teada karude rünnakutest inimeste ja kariloomade vastu.

BBC andmetel on Rumeenias Euroopa Liidu suurim pruunkarude populatsioon.

Rumeenia keskkonnaministeeriumi hiljutised geneetilised populatsiooniuuringud hindavad riigi pruunkarude populatsiooniks 10 400–12 800 isendit, mis on oluliselt rohkem kui varasemad hinnangud.

Eestis on jahimeeste hinnangul 1400 karu, keskkonnaagentuuri hinnangul 1000 karu. Eestis surmaga lõppenud karu rünnakuid ei ole registreeritud. Igal aastal jääb Eestis teadmata kadunuks ligi 20 inimest.

Siin on karust tehtud videod:

Siin on viimane foto, mille turist tegi karust enne oma surma:

The last photo taken by an Italian motorcyclist before he was killed by a bear on the Transfagarasan road in Romania. pic.twitter.com/b8zoSszCTi

— Creepy.org (@creepydotorg) July 4, 2025

Lõuna-Eesti ralli tänasel laupäevasel 5. kiiruskatsel oli terve rida teelt väljasõitusid.

Ralli võitjad olid Ott Tänak-Martin Järveoja, kes olid Antsla, Rõuge ja Võru valla teedel sõidetud Terminal autoralli Eesti meistrivõistluste neljandal etapil valmistumas Lõuna-Eesti MM-ralliks.

Siin on ka üks videoklipp:

https://www.facebook.com/reel/1051081103883597

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

President Alar Karise sõnavõtt XXVIII laulu- ja tantsupeol „Iseoma” 5. juulil 2025 Tallinna lauluväljakul.

Vabariigi President XXVIII laulu- ja tantsupeol „Iseoma”

5. juulil 2025 Tallinna Lauluväljakul

Head laulu- ja tantsupeolised!

Armas Eesti!

Kas ei ole meil kõigil hea üheskoos olla. Ja kas ei ole hea tajuda meie Eestit nii ühtse ja üksteise poolt hoituna.

Päris Eesti on alles. Seda näemegi laulu- ja tantsupeol alates proovidest rahvamajades ja koolisaalides kuni tänase suure peoni välja – ta elab ja püsib.

See päris Eesti, kus kõik saavad olla ise ja omamoodi, kuid olles teisele avatud ning teineteist hoides.

See päris Eesti, mis kipub igapäeva-mudru alla kaduma, halvimal juhul isegi ununema. Et on olemas päris inimesed oma rõõmude ja murede, oma sooviga kokku kuuluda ja kõlada, tahtmisega jagada ja vastu võtta, vajadusega teineteist hoida.

See päris Eesti kulmineerub neil päevil siin samas, Tallinnas, lauluväljakul.

Eesti vaim ei ela kunagi nutis ega digis, vaid vahetus kontaktis teisega. Jah, nuti ja digi on ka, kuid seda olulisem on leida inimlik vastukaal.

Eesti sünnib ja seisab vahetus soovis jagada ühiseid mälestusi ja oskusi, kogemusi ja muljeid, oma kultuuri ja väärtusi. Ja soovis neid vastu võtta. Olla teisele avatud.

Vaid üksteisega suhtlemine ja teistest siiras hoolimine hoiab meid tervena ja hoiab meid alles. Hoiab päris Eestit.

Kallis Eesti rahvas!

Mart Saar küsis meie ürgse rahvalaulu kaudu 1918. aastal: mis need ohjad meida hoidvad, mis need köied meida köitvad? Ta küsis seda ajal, mil vabanesime võõrast võimust ja vaimust. See oli aeg täis unistusi, lootusi ja vaimustust oma riigist.

Me vajame neid säravaid silmi ka täna. Me vajame julgust unistada. Ainult siis seisab Eesti lootusrikka tuleviku lävel.

Seni kuni julgeme ja tahame laulda iseoma laulu – laulu, mis me hinge       puudutab –, vaid siis oleme ise ohjade hoidjad ja köite köitjad.

Meie oma laul sünnib meie rahvuse, meie kõigi ühisest kultuurist ja väärtustest, mida tahame oma õlgadel kanda. Kas ikka tahame? Kas oskame hoida ühte?

Me peame. Me ei saa lakata üksteist hoidmast. Me ei saa lakata meid tänasesse toonud esivanemate tarkust ja kultuuri edasi kandmast. Me ei saa oma sisemisest leelost lahti öelda. Et saaksime ise olla ohjade hoidjad ja köite köitjad.

Et meie iseoma leelo kestaks igavesti!

Elagu Eesti!

Siin pildigalerii, autor Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

Politsei andis teada, et Tartumaal kadunud 36-aastane mees leiti üles.

Otsingute käigus õnnestus otsingumeeskonnal droonilennul Annikoru kanti üle vaadates leida mehe sõiduauto. Mõni hetk hiljem leiti üles ka kadunud mees. Temaga on kõik korras.

Politsei palus abi selgitamaks mehe asukohta, kes lahkus eile oma kodust Tartumaal Elva vallas ning ei olnud sinna seni naasnud.

Rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS tehti pilt äiksest ülevalt poolt.

Märgitakse, et NASA astronaut Nichole Ayers jäädvustas ISS-is Mehhiko ja USA kohal toimunud äikesetormi kohal haruldase punase joa ehk helendava nähtuse.

Sellised lühikesed punakasoranžid energiapursked tekivad 50–90 km kõrgusel äiksetormide kohal ja neid vallandab intensiivne välk.

NASA astronaut Nichole Ayers captured a rare red sprite, a Transient Luminous Event, above a thunderstorm over Mexico and the U.S. from the ISS. These brief, red-orange energy bursts occur 50-90 km above storms, triggered by intense lightning.

And Pilot captures a rare sprite… pic.twitter.com/pdDm1vz9Hx

— GeoTechWar (@geotechwar) July 4, 2025

Eile reedel 4. juulil oli Lõuna-Eesti Ralli esimene päev. Võistluses lõi kaasa Eesti esisõitjad Ott Tänak/ Martin Järveoja.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Lõuna-Eesti rallil tegid eile reedel, 4. juulil esimesel kiiruskatsel avarii lätlased Ilja Zakmans/ Marks Peters.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Sotsiaalmeedias tuuakse välja, kuidas käib äri Reformi Tallinna linnapea kandidaadi Urmas Sõõrumaa moodi.

Aasta 2019: Urmas Sorumaa ostab Rigi Kinnisvara AS-ilt Patarei merekindluse 4,6 miljoni euro eest.

Kinnisvarakuulutuse järgi on Patarei merekindluses kokku ligikaudu 32 000 m2 üüritavat ja müüdavat pinda.

Aasta 2025: Eesti riik otsustab, et Riigi Kinnisvara rendib Patarei Merekindluses 5000 ruutmeetrit pinda 10 aastaks kokku üheksa miljoni euro eest. See teeb rendihinnaks 15 eurot ruutmeetri kohta kuus, mis vastab Tallinna kesklinna kaasaegse äripinna rendihinnale, mida Patarei kindlasti ei ole. Ahjaa, selleks, et sellist rendihinda maksta investeerib riik ise kaks miljonit eurot ehk 400 eurot ruutmeetri kohta.

Rigieelarve on küll defitsiidis, aga küllap on veel mõni maks, mida annab tõsta.

Mida Urmas Sõrumaa Reformierakonna kohta ütleski?

Mängukann?

Kas pole mitte kasulik äri, ah????

Reede, 4. juuli õhtul kell 18.07 toimus liiklusõnnetus Valgamaal Tõrva vallas Roobe külas Valga-Uulu maantee 25. kilomeetril.

Alkoholijoobe tunnustega 44-aastase mehe juhitud sõiduauto Ford Galaxy põrkas vasakpööret sooritades kokku peateel liikunud sõiduautoga Volkswagen Golf, mida juhtis 48-aastane mees.

Fordi juht ja kaassõitja, 31-aastane mees toimetati haiglasse.

Eile 4. juulil kell 22.41 sai Häirekeskus teate, et umbes 5 minutit tagasi oli läinud naisterahvas järve ujuma kuid enam pole teda näha. Kell 23.27 oli uppunud naisterahvas üles leitud ja veest välja toodud.

Kaldal olnud seltskond otsis naisterahvast, kuid tulutult. Sündmuskohale saabunud Narva-Jõesuu ja Narva päästjad läksid hansalaua ja jetiga järvele kadunud naisterahvast otsima. Kell 23.27 toodi veest välja naisterahvas, kelle elu ei õnnestunud enam päästa.

Sellel aastal on uppunud 11 inimest.

Päästeamet tuletab meelde: vees tuleb olla tähelepanelik!

• Ära lase sõpra üksi ujuma.
• Hoidke vees üksteisel silma peal.
• Tundmatus kohas vette minnes võid sattuda ohtlikku olukorda.
• Ära hüppa ega uju tundmatus kohas vette, seal võib olla kive, oksi, vetikaid või ootamatult sügav koht.
• Uju ainult ametlikel ujumiskohtadel, kus oled kindel, et see on ohutu. Võõras või sogane vesi võib peita ohtusid.

Politsei saatis parimad hetked eilselt 4. juuli tantsupeolt. Piltide autor on Riina Vaikmaa.

Pildid on siin:

 

USA president Donald Trump surus läbi „oma parima seaduse”: maksureformi lõplik versioon kiideti heaks ja allkirjastati eilsel Iseseisvuspäeval 4. juulil.

Seadus muudab 2017. aasta maksureformi sätted püsivaks: madalad ettevõtete maksumäärad säilivad ja enamiku ameeriklaste (hinnanguliselt 62% elanikkonnast) maksutõusud on ära hoitud, teatab Tax Foundation.

See näeb ette kaitse-eelarve olulise suurenemise, sealhulgas investeeringud Raudkupli süsteemi Ameerika versiooni loomisse.

Seadus tugevdab immigratsiooni- ja piirimeetmeid.

Selle vastu võtsid sõna vaid demokraadid ja mõned vabariiklased. Ülejäänud jäid vaikseks kuni lõpphääletuseni.

Parlamendi Kongressi eelarvebüroo andmetel peaks reform suurendama USA eelarvepuudujääki 10 aasta jooksul 3,3 triljoni dollari võrra.

Samuti kaotatakse peamised keskkonnatoetused, eelkõige need, millega Tesla raha teenis.

Eile Euroopa lahtistel meistrivõistlustel kohamängudes ühe võidu ja kaotuse teeninud 2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis lõpetas täna Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel Rootsis toimuva turniiri kohtumisega Soome vastu.

Võit Soome üle andis koondisele kokkuvõttes kaheksanda koha.

Eesti alustas kohtumist hästi ning võttis põhjanaabrite üle juba poolajaks 10:6 edu. Põhiliselt kolme skooritegija – Kristofer Liedemanni, Karlis Kalki ja Martin Lepiku abil suudeti teisel perioodil kätte võidetud vahet hoida ning haarati turniiri viimasest kohtumist 17:14 võit.

Kalk sai kirja kuus, Liedemann viis, Lepik viis ning Johannes Pertelson ühe värava. Soome eest skooris Arne Berglund kolmel korral. „Kui lühidalt kokku võtta, siis tegime ära selle, mis vaja – mul olid enne turniiri kindlad eesmärgid ja need said ka täidetud,” sõnas koondise peatreener Kaspar Lees. „Võidud, mida sihtisime, võtsime ära. Veidikene jääb kripeldama Egiptusega mäng alagrupis – seal oleks võinud veidi paremini minna. Aga meie minimaalne eesmärk sai tänaseks täidetud.”

„Kindlasti saime siit kaasa palju kasulikku. Teatud asjad toimisid väga hästi, samas andsid tugevad vastased meile selge pildi, kus meie nõrkused praegu on. Oli väga häid episoode, näiteks suutsime Islandi vastu esimes poolaja võrdselt võidelda. Siin turniiril osalevad Euroopa tippvõistkonnad karistavad aga eksimused kohe ära. Meil on tööd veel teha, eriti kaitses, et oma koostöö paika saada,” jätkas peatreener.

„Kui küsitakse, siis individuaalselt tõstaks rünnaku poolel ehk esile Liedemanni, kes skoori poolest tegi oma töö korralikult ära ja võttis kohati ka liidrirolli. Teised suutsid tema kõrval siiski oma rolle hästi täita. Kaitses tõstaksin esile ka sünnipäevalapse Oskar Luksi. Kokkuvõttes – meie põhimehed said hästi hakkama ja teised täitsid oma ülesanded nii, nagu treenerid näha soovisid ja vastavalt oma võimetele. Just sellised mängud kasvatavad ning olen rahul, et saime võimaluse sel turniiril osaleda.”

Eesti lõpetas turniiri kolme võidu ja viie kaotusega kaheksandal kohal. Täna õhtuses finaalis lähevad omavahel vastamisi eestlaste alagrupikaaslased Hispaania ja Island. Pronksile mängisid Rootsi ja Hispaania.

Eesti kohtumiste ajakava Göteborgis (eesti aja järgi):
30. juuni
10:15 Eesti – Hispaania 13:24 (7:11), 17:30 Eesti – Poola 18:24 (9:13)
1. juuli
10:15 Eesti – Leedu 20:12 (10:8), 17:30 Eesti – Island 17:30 (12:14)
2. juuli
11:30 Eesti – Egiptus 16:21 (7:14)
3. juuli
11:30 Eesti – Holland 19:18 (6:10), 17:30 Eesti – Fääri saared 27:16 (15:7)
4. juuli
17.15 Eesti – Soome 17:14 (10:6)

2006 koondis:
Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

Reedel ujutati Narvas täielikult üle Joaoru puhkeala, rahvasuus tuntud kui Lipovka. Narva võimude sõnul oli üleujutuse põhjuseks asjaolu, et Ivangorodi hüdroelektrijaamas avati vee väljalaskmiseks kaks täiendavat lüüsi.

Narva ametlikul veebisaidil avaldatud teabe kohaselt palutakse linnaelanikel tungivalt hoiduda Joaorgu ja selle ümbruse külastamisest, et vältida ohtu elule ja tervisele, vahendab ERR.

Finantsinspektsioon soovitab inkassofirmadel võlglasi kodus mitte tülitada: võlgade sissenõudmine peaks käima lugupidavalt, vältides ähvardavat ja survestavat kõnemaneeri.

Finantsinspektsioon koostas soovitusliku juhendi, kuidas peaks krediidiinkassod ja -ostjad suhtlema võlglastega, vahendab ERR.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kommunismi ja imperialismi kuritegude teadmuskeskuse rajamise Tallinnasse Patarei vangla alale ning Eesti Mälu Instituut saab selleks ka raha.

„Välisminister Margus Tsahkna tutvustas valitsusele eelnõu kommunismi ja imperialismi kuritegude teadmuskeskuse rajamiseks Patarei vangla territooriumile, mille valitsus heaks kiitis,” teatas valitsus.

Toimetuselt:

Jutt rahapuudusest ei vasta tõele.

Politsei andis teada, et Jõgevamaal kaduma läinud 66-aastane mees on leitud. Nimelt ilmnes, et mees oli suundunud pealinna ja sealt ta täna ka leiti.

Mehega on kõik korras ning õige pea liigub ta tagasi oma kodukanti.

Politsei palus täna abi selgitamaks mehe asukohta, kes lahkus eile õhtul Jõgevamaal Saare vallas asuvast Kääpa Hooldekodust.

Sotsiaalmeediasse on pandud video sellest, kuidas töötab tegelikult liikluskaamerate süsteem, mille abil juhtidele trahve välja kirjutatakse.

Video on üles võetud Indias.

Video on siin:

Kiired muutused valuutaturul sel aastal ei ole jätnud mõjutamata ka pensionifonde: euro tugevnemine kukutas hoolimata kasvavatest turgudest enamiku pensionifonde sel aastal miinusesse.

Fondihaldurid soovitavad aga teistele aspektidele tähelepanu pöörata, vahendab Äripäev.

Leedu piirivalveteenistus (VSAT) kinnitas täna reedel 4. juulil, et Leedust Poola sisenevad reisijad seisavad silmitsi kontrollidega 13 piiripunktis, kuna Varssavi karmistab järgmisest nädalast alates oma piiridel kontrolli. Lisameetmed jõustuvad esmaspäeval, 7. juulil Leedu aja järgi kell 1 öösel.

Kontrollid on kavandatud järgmisel 13 piiripunktis: Ogrodniki (Janaslavas, Lazdijai, Lazdijai rajoon), Budzisko (Salaperaugis, Kalvarija, Kalvarija vald), Trakiszki (raudtee – Mockava, Kalvarija vald), Grzybina (Varteliai, Vistytis, Vilkaviskise rajoon), Sudawskie (Vygreliai, Vilkaviskise rajoon), Krejwiany (Liubavas, Vilkaviskise rajoon), Poszeszupie (Ziogaiciai, Reketija, Kalvarija vald), Trompole (Trumpiai, Kalvarija vald), Krejwiany (Seniejie Alksnenai, Kalvarija vald), Burbiszki (Galiniai, Lazdijai rajoon), Dusznica (Tarnauka, Lazdijai rajoon), Podijai Berżniki (Kauknoris, Kapciamiestis, Lazdijai rajoon).

„Meil puudub teave selle kohta, et kontrollitakse 100 protsenti sõidukitest,” ütles VSATi pressiesindaja Giedrius Mišutis reedel BNS-ile.

Ta lisas, et Poola ametnikud ei ole kontrollide täielikku ulatust täpsustanud, kuid kinnitasid, et jälgitakse ka niinimetatud „rohelist vööndit” – kus piir läbib põlde, metsi ja veekogusid.

Poola teatas ajutisest piirikontrollist Saksamaa ja Leeduga alates 7. juulist, viidates püüdlustele ohjeldada ebaseaduslikku migratsiooni.

Poola peaminister Donald Tusk ütles, et kontroll Leedu piiril on vajalik, et takistada migrantide üle piiri jõudmist Valgevenest.

VSAT-i andmed näitavad, et 2025. aasta esimesel poolel peeti kinni 352 ebaseaduslikku migranti pärast seda, kui nad sisenesid Lätti Valgevenest ja üritasid jõuda Lääne-Euroopasse läbi Leedu ja Poola – 2,5 korda rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal.

Samal ajavahemikul algatasid Leedu võimud 25 kohtueelset uurimist kahtlustatavate inimeste ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise kohta. Kokku vahistati 31 salakaubavedajat, kellest enamik olid transportinud migrante Lätist, üks juhtum hõlmas sisenemist Poolast.

VSAT teatas ka, et 5914 migranti, kes üritasid sel aastal Lätti siseneda, saadeti tagasi Valgevenesse – ligi seitse korda rohkem kui Leedu piiril kinni peetute arv.

Samal ajal on Poola võimude teatel sel aastal üritanud Poolasse siseneda juba 14 975 migranti, kellele on piiril sisenemine tõkestatud.

Laupäeval 5. juulil kell 13 Tallinnas Vabaduse väljakult liikuma hakkava XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma” rongkäigu eesotsas mängib marsitakti Eesti sõjaväeorkester, kandes niiviisi edasi Kaitseväe orkestri pärandit.

Kaitseväe orkester on marssinud kõigi taasiseseisvunud Eesti laulu- ja tantsupidude rongkäigu peas. Eesti sõjaväeorkestri juht ja tseremoniaaldirigent Samuel Jalakas ütles, et sõjaväeorkestril on suur rõõm ja au ajaloolist traditsiooni jätkata. „Rongkäik on laulupeo pidulik avaakord ja paneme selle võimsalt kõlama,” lubas ta.

Laulupeo „Iseoma” muusikatoimetaja Ave Sopp ütles, et ehkki nimi „Eesti sõjaväeorkester” võib paljudele veel uuena kõlada, on selle orkestri osalemine laulu- ja tantsupidudel aastakümnete pikkune traditsioon. „Orkestri vorm on küll ajas muutunud, kuid sisu ja professionaalsus on jäänud – tegemist on jätkuvalt ühega kahest Eesti kutselisest puhkpilliorkestrist, kes kannab auga laulupeo rongkäigu juhtimise vastutust,” ütles Sopp ja lisas: „Meile on oluline, et see väärikas ja pidulik osa peost oleks usaldatud kollektiivile, kellel on nii oskused, kogemus kui ka side selle sündmuse ajalooga.”

Sõjaväeorkestri repertuaar rongkäigus järgib laulu- ja tantsupeo traditsiooni: Priit Veebeli „Kalevite kants”, Rein Ploomi „Kodumaa kaitsjad” ja „Võidu teel”, Jüri Niksmani „Käigumarss nr 6” ja Aleksander Siimoni „1.diviisi marss”. Laulukaare all tervitab orkester Eesti muusikagajärgmisi rongkäigus saabujaid.

Eesti sõjaväeorkester tegutseb Kaitseväe orkestri mantlipärijana alates 2021. aastast Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi juures. Sõjaväeorkestri ülesanne on hoolitseda riiklike tseremooniate ja protokolliliste sündmuste ning teiste esindusürituste muusikalise kujunduse eest, hoida sõjaväemuusika traditsiooni Eestis ning edendada professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Sõjaväeorkestri eri koosseise on võimalik tellida esinema ka muude sobilike sündmuste puhul. Sõjaväeorkestri koosseisu kuuluvad puupillirühm, vaskpillirühm ja löökpillirühm.

Eile õhtul alanud ja täna jätkunud tormituuled kasvatasid inimeste pöördumiste arvu hädaabinumbrile 112 ja riigiinfo telefonile 1247, kuid kõnede järjekorda ei tekkinud.

Riigiinfo telefoni 1247 kõnekoormus oli keskmisest kõrgem eile õhtul kella 23ni ja seejärel taandus. Täna hommikul kasvas kõnede arv kella 9st alates taas kõrgemaks. Hädaabi umbri 112 koormus oli eile samuti keskmisest kõrgem ja on seda ka täna.

Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas sõnas, et tormi tippajal eile õhtul, kui äikesepuhangud olid aktiivsed Lõuna-Eestis, tõusis hädaabiliini ja riigiinfo telefoni koormus pea poole võrra ja lisas: „Häirekeskus oli vastavalt ilmaprognoosidele suuremaks koormuseks valmistunud ja ooteaegasid ei tekkinud.”

Muraka sõnul on Häirekeskus alates eile õhtust vastu võtnud ligi 320 teadet, mis on seotud tormikahjudega: „Valdavalt on tegemist teedele ja elektriliinidele langenud puudega. Lisaks liiklusõnnetusele Elva vallas Tartumaal, kus puu kukkus autole ja kaks inimest sai viga, on veel vähemalt üks inimene Tartumaalt toimetatud haiglasse, kuna puu kukkus jala peale.”

Häirekeskus tuletab meelde, et keerulised ilmaolud ja muud erakorralisemad sündmused võivad suurendada Häirekeskuse kõnekoormust, mistõttu võib hädaabikõnedele vastamise ooteaeg olla tavapärasest pikem. Tasub meeles pidada, et helistades 112 või 1247 tuleb püsida liinil, isegi kui tekib ootejärjekord. Kõne katkestamisel ja uuesti helistades liigub pöörduja ootejärjekorra lõppu.

Hädaabinumbri 112 kõrval töötab riigiinfo telefon 1247, et hoida hädaabiliin vaba kiireks abiks ja olukordadeks, mil ohus on kellegi elu, tervis või vara.

Järgmise kahe aasta jooksul avab Baltic Photonics Riia lähedal Berģi tööstustsoonis sõjaväeklassi öönägemisseadmete tehase. Selliseid tehaseid on maailmas vaid paar, kuid see saab olema ainus omataoline Balti riikides ja eeldatavasti Euroopa suurim, teatas Läti Televisioon 3. juulil.

Selle aasta alguses alustas Berģi tööstustsoonis täiemahulist tegevust Baltic Photonicsi labor, kus ettevõte tegeleb uute seadmete ja tehnoloogiate arendamise ja uurimisega, samuti toodete kokkupaneku ja hooldusega.

„Praegu on maailmas vaid paar ettevõtet, mis toodavad selliseid kõrgtehnoloogilisi optilisi öövaatlusseadmeid, ja sellest saab Euroopa suurim tehas. Sellise ettevõtte saabumine Lätti on oluline samm kogu piirkonna ja kaugemagi arenguks – see tuleb kasuks ka kõigile NATO liikmesriikidele. See on ka strateegiliselt oluline samm majandusliku olukorra parandamiseks ja kaitsesektori tugevdamiseks tulevikus,” ütles Baltic Photonicsi juht Edgars Zandmanis.

Uus tehas hõlmab 6400 ruutmeetrit pinda ja pakub tööd enam kui 250 kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistile seadmete tootmise, montaaži ja arenduse alal.

Tehase tootmisvõimsus peaks ulatuma 20 000–30 000 erinevat tüüpi öövaatlusseadmeni aastas. Tehase ehitamiseks on kokku planeeritud 120 miljonit eurot.

Praegu pakub Baltic Photonicsi labor tehnilise varustuse taset, mis võimaldab tehnoloogiliselt keerulisi uuringuid kõrgvaakumi, elektrooptika ja fosforekraanide rakenduste valdkonnas.

Praegu tarnib kõik vajaliku Saksamaalt Baltic Photonicsi emaettevõte. Kõik monteeritakse laboris kokku ja seejärel eksporditakse. Aasta lõpuks on plaanis toota kuni 2000 ühikut kuus.

Täismahus tootmist on kavas alustada 2027. aastal.

Ettevõte hakkab selliseid seadmeid pakkuma Läti relvajõududele ja ekspordib neid liitlastele.

Kaitseminister Inese Tauriņa nõunik ütles: „See on järjekordne näide sellest, kuidas me saame näidata, et Läti suudab seda teha, et Lätil on kõrgetasemelisi spetsialiste, kes saavad sellises tehases töötada. Tehase avamisel peetud kõnes kuulsime, et need investorid hindavad väga hoolikalt, kas Lätil on siin töötamiseks tööjõudu. See on väga oluline ka meie teaduse ja kutsesektori arengu jaoks.”

Lätis asuv Baltic Photonicsi tehas on kavandatud Harder Digitali ettevõtete grupi seni suurimaks tootmisüksuseks ning ainsaks sõjaväeklassi optikaseadmete tootjaks Balti riikides. Baltic Photonicsi peamine turg on esialgu Euroopa – Balti- ja Põhjamaad, aga ka teised NATO liikmesriigid ja sõjavarustuse, -tehnoloogia ja -seadmete tootjad NATO liikmesriikides.

Harder Digital on Saksa ettevõtete grupp, mis toodab kolmanda põlvkonna öövaatlusseadmeid peamiselt sõjaliseks otstarbeks. Selle ettevõtete grupi aktsiate enamus kuulub Kreeka ettevõttele Theon Sensors S.A., mis on sõjaväe- ja julgeolekurakenduste jaoks kohandatavate öövaatlus- ja termopildisüsteemide arendaja ja tootja, kelle tooted on esindatud enam kui 70 riigis. Theon Sensors S.A. teatas Harder Digitali enamusosaluse omandamisest eelmise aasta septembris ning see otsus on ettevõtte jaoks strateegiline samm tarneahelate tugevdamiseks ja arendamiseks.

Möödunud ööpäeval reageerisid päästjad lõuna piirkonnas 98 korral tormikahjude väljakutsetele. Enamik väljakutsetest olid seotud teedele, elektriliinidele või autodele langenud puude eemaldamisega.

Murdunud puudega seotud väljakutsete statistika:

Tartumaa – kokku 38; Tartu linn 9, Elva vald 7, Kambja vald 7, Nõo vald 7, Tartu vald 5, Luunja vald 2, Peipsiääre vald 1 väljakutse.

Valgamaa – 25; Tõrva vald 13, Otepää vald 7, Valga vald 5 väljakutset.

Põlvamaa – 17; Põlva vald 8, Räpina vald 8, Kanepi vald 1 väljakutse.

Võrumaa – 16; Setomaa vald 6, Antsla vald 3, Võru vald 3, Rõuge vald 2, Võru linn 2 väljakutset.

Jõgevamaa – 1; Mustvee vald 1 väljakutse.

Viljandimaa – 1; Põhja-Sakala vald 1 väljakutse.

Põlvamaa

3. juulil kell 19.53 teatati, et Põlva vallas Kosova külas sõitis auto vastu teele kukkunud puud. Autost tuli suitsu, keegi viga ei saanud. Päästjad likvideerisid ohu.

Tartumaa

3. juulil kell 19.07 teatati, et Elva vallas Palupera külas kukkus puu autole. Kaks inimest ja koer olid autos kinni. Suitsu ja leket ei olnud. Päästjad eemaldasid puu, vabastasid autos olnud inimesed ja puhastasid tee. Kiirabi viis kannatanud haiglasse. Koer läks lähedaste hoole alla.

Presidendi kantselei roosiaias Kadriorus avati täna pidulikult president Arnold Rüütli büst, mille autor on skulptor Endel Taniloo.

President Alar Karis tõi büsti avamisel esile president Arnold Rüütli panuse Eesti riigi kestmisesse ja sidusa ühiskonna ehitamisel. „Riigipea ametis suunas president Arnold Rüütel oma tähelepanu alati nõudlikult ettepoole ja hoidis meeles, et edasi minnes peab riik alati arvestama meie inimestega,” ütles president Karis.

President Karise sõnul on roosiaed sobiv koht mälestamaks inimest, kelle elutöö oli tihedalt seotud Eesti riikluse tugevdamise ja rahva kestmisega. Arnold Rüütel oli Eesti president aastatel 2001–2006.

Presidendi kantselei roosiaias on ka president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri büstid. Pidulikul tseremoonial osalesid president Rüütli perekond, lähedased ja endised kolleegid.

1. juulist 24%-ni tõusnud käibemaks ajendas viiendikku Eesti elanikest tegema enne muudatuse jõustumist suuremaid oste, selgub SEB küsitlusest. Maksutõusu eel elavnes märgatavalt ka kodulaenuturg.

Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid oste pole teinud, kuid kavatsevad oma kulutused kriitiliselt üle vaadata peale maksutõusu. Vastanutest 23%-le ei lähe käibemaksu tõus üldse korda ning oma kulutusi nad sellest lähtuvalt ei planeerinud.

„Suuroste tegid pigem nooremad, alla 40-aastased inimesed. Huvitav on see, et tarbimisaktiivsus oli sarnane väga erineva sissetulekuga rühmades. Kuus 1000–1250 eurot netopalka teenivatest tegi ligi veerand suuroste, nii nagu ka üle 3000 euro teenivatest. Nõnda mõjutavad hinnamuutused nii neid, kes teenivad alla keskmise palka ja jälgivad kulutusi hoolikamalt kui ka keskmisest suuremat palka teenivaid eestimaalasi, kellel on võimalus suuremad ostud korraga enne maksutõusu ära teha,” kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

Visnapuu sõnul võis kallima kauba puhul sääst ulatuda sadadesse eurodesse. „Näiteks kui enne 1. juulit maksis kaup käibemaksuga 5000 eurot, siis uue määra puhul on kaup ligi 82 eurot kallim, eeldades, et kaupleja tõstab hinda vaid käibemaksumuutuse võrra,” ütles Visnapuu.

SEB nägi juunis tõsist elavnemist ka kinnisvaraturul, kus hoogsalt läksid kaubaks uusarendused. Tehingute arvu ja mahu poolest oli ilmselgelt tegu viimaste aastate kõige aktiivsema juunikuuga. Eesti Panga värsketele andmetel andsid pangad juba maikuus eluasemelaene kokku 219 miljoni euro eest ehk 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

SEB tellimusel viis tuhande vastajaga küsitluse läbi Norstat juunis 2025.

Elering esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamiseks plaanitava Eesti-Läti elektriühenduse mereosa keskkonnamõju hindamise programmi.

Uue piirülese elektriühenduse näol on tegemist Eesti ja Läti vahelise neljanda elektriühendusega, mille mereosa algab Edela-Saaremaal ja kulgeb sealt Lätti.  Merekaabel koosneb kuni kolmest 330-kilovoldisest vahelduvvoolu elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaablist töövõimsusega kuni 1000 MW.

Keskkonnamõju hindamise vältel viiakse põhjaliku mõjuanalüüsi tagamiseks läbi mitmed uuringud ja eksperthinnangud, mis hõlmavad allveearheoloogilisi uuringuid, lõhkemata lõhkekehasid, merepõhja geoloogia ja setete koostise, veekvaliteedi ja heljumi leviku uuringuid, mereelustiku, elupaikade ja linnustiku uuringuid, lisaks veealuse müra, elektromagnetvälja ja soojuskiirguse, kalanduse ja meretranspordi ning kaitstavate loodusalade ja -objektide ning kliimamõju uuringuid.

Kõik uuringud viivad läbi vastava valdkonna eksperdid. Keskkonnamõju hindamise programmi koostab Skepast&Puhkim OÜ, arendaja ja hoonestusloa taotleja on Elering, menetluse korraldaja ja otsustaja on TTJA. Kuna tegemist on kahe riigi vahelise ühendusega, tuleb välja selgitada ka piiriülene mõju merekaabli paigaldamise ja käitamise ajal. Piiriülese keskkonnamõju hindamise menetlust ja kaasamist juhib Kliimaministeerium.

Programm on ettepanekute esitamiseks avalikkusele kättesaadav TTJA  veebilehel. Ettepanekuid ja kommentaare saab esitada 7. – 28. juulini. Programmi tutvustamiseks ja ettepanekute arutamiseks toimub 7. augustil kl 16-18 avalik arutelu Lümanda Majas Saaremaal.

Peale KMH programmi kinnitamist korraldatakse uuringute läbiviimiseks ja keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks eraldi riigihanked. Keskkonnamõju hindamise aruanne valmib eeldatavalt 2027. aastal.

Ühenduse kohta saab lähemalt lugeda Eesti-Läti neljas elektriühendus | Elering.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 04. juuli 2025:

kipub lõunarinde idaserv lagunema, ka kaotati veel üks asula vene piiri vastas ning Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.

1. Ork on ork on ork…

2. Kuni Moskvani.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: järgmine Ukraina asula vene piiri ääres vallutati.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: veel saadi üle jõe ning kahte järgmisesse asulasse sisse.

10. Herson: muutusteta.

11. „Valge Maja on segaduses.” Kiiev teatas peaaegu kõigi relvatarnete lõpetamisest USA-st.

12. venemaast sai esimene riik, mis tunnustas ametlikult Talibani režiimi Afganistanis.

13. Julgeolekuohu tõttu tühistati Peterburis mereväe paraad.

14. kremli peamine propagandaagentuur saadeti pärast vahistamisi ja spionaažisüüdistusi Aserbaidžaanist välja.

15. … Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu.

16. Lühiuudised

venemaa jätkab nii süsihappegaasi kui ka kanepi, lämbumisvastaste ainete ja villide tekitajate laialdast kasutamist granaatides Ukraina rindel– kõik need on rahvusvaheliste konventsioonidega sõnaselgelt keelatud.

Rünnakute arv küll kohati langes, aga tõusnud koosseisud annavad aimu juba mitmes päev tõusnud survest. Eile oli palju tihedamalt ka kaudtuleüksuste tööd (u 6500 lööki), sestap neid ka tihedamini kaotati ning kamikaze droonide arv ka tipu lähedal ning juba järjest enam kipub ootama suuremat vene poole pealetungi ja ikka arvamisel, et mitmes suunas korraga. On näha, et kui Ukraina suudab kuhugi lõiku juurde tuua puhanuid reserve, siis olukord paraneb, aga neid ei paista kõikjale jaguvat ning kui üksuste roteerimine on puudulik, siis iga võitleja rindel lõpuks väsib… njah, ikka on ka mingi lootus, et kuskil miskit enamat uuesti Ukraina koondab, et vene poolt üllatada ja selle võrra veelgi reserve vähem pingelisematesse rindelõikudesse saadab…

Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe ning jagub neid tsikleid ikka igale poole. Kaotused samal tasemel nagu viimasel paari nädalal, vaid kaudtuleüksuste number meeldiva tõusu tegi. Kurnamistaktikas muutusi pole ehk siis max õhust ja konveier maapeal kulutamaks Ukrainat. Iga ruutmeeter sobib üks kõik kui punaselt või kui madala hoonestusega…

Järjest enam hakkab muret tegema uudiste tihedus uutest kaotatud asulatest. Põhimõtteliselt kolm kahe päevaga on palju võrreldes varasema tempoga. Lisaks on vene pool alustanud aktiivsemalt piiriüleseid rünnakuid ja ometigi peaks olema see osa varasemalt tugevamalt kindlustatud, aga järgmine küla siiski juba langes ning kontrollitava ala suurus teeb muret. Kipub arvama, et sarnaselt võib vene pool hakata veel tihedamalt kompima kogu Ukraina piiri, et avada uusi aktiivsemaid lõike, sest olles mitmekordses ülekaalus, vähendab tihe Ukraina üksuste sidumine Ukraina omadel kiirelt reserve kuhugi appi lükkamiseks. Lisaks võib arvata, et varasemalt rajatud kindlustused ei arvestanud mootorrattastega rünnakutel ehk siis keskenduti soomuse ja tavalise jalaväe tõrjumisele. Draakonihambad ilma okastraadita (muu sarnase toimega vahendi) neid ei pea ning tankirõrjekraavistki üle saab. Pisu lükkamist muidugi on.

1. vene väed jätkavad rahumeelsete Ukraina linnade ründamist tiheda intensiivsusega.

venemaa hommikuse rünnaku tagajärjel Poltaavale 3. juulil hukkus kaks ja sai vigastada 59 inimest.

Alates 3. juuli õhtust on venemaa armee korraldanud Kiievi vastu ulatuslikku rünnakut ründedroonide ja ballistiliste rakettidega. Linna kuues linnaosas on registreeritud tulekahjusid ja elamute kahjustusi. Esialgsetel andmetel on 14 ohvrit.

3. juuli pärastlõunal raketirünnak Odessa sadamale. Raket tabas ühte kai äärealadest São Tomé ja Príncipe lipu all sõitvalt välismaiselt laevalt metalli mahalaadimise ajal. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja kuus sai vigastada.

Briti Infosüsteemide Vastupidavuse Keskuse (CIR) ja Wall Street Journali ühise uuringu kohaselt on venemaa alates 2025. aasta algusest Ukraina territooriumile lasknud üle 20 000 drooni (saheedi tüüpi). See on toonud kaasa tsiviilohvrite arvu suurenemise umbes 40%. Rünnakud on muutunud eriti intensiivseks alates maist, mil Istanbulis taasalgasid läbirääkimised võimaliku relvarahu üle. CIR-i andmetel lasti ainuüksi juunis Ukraina vastu välja rekordarv ründedroone – 5429 ühikut. Võrdluseks, 2024. aasta esimesel poolel oli see arv 2315.

Piiri ja rinde lähedus, kuhu ulatuvad liugpommid, kamikaze droonid või kaudtuli, on ikka tiheda tule all.

2. 1.–2. juuli öösel lasid Ukraina Lõunakaitseväed mereväeplatvormidelt välja raskeid Lazari rünnakudroone, hävitades okupeeritud Krimmis Majaki küla lähedal edukalt kolm vene Nebo-M radarisüsteemi. Kinnitatud kaotuste hulka kuuluvad üks RLM-M 55Zh6M, üks RLM-D 55Zh6M ja üks Nebo-M radari juhtimisüksus.

Eile okupeeritud Luhanskis toimunud plahvatuses hukkus väidetavalt endine venemaa poolt ametisse nimetatud „linnapea” Manolis Pilavov. Ta oli venemaa kontrolli all „linnapea” kuni kaks aastat tagasi, olles 2014. aastal okupantide poolele astunud.

Tundmatu isik olla Moskva linnas mõrvanud kõrge venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) ametniku.

4. juuli öösel teatasid venemaa võimud droonirünnakutest mitmele Rostovi oblasti linnale ja Moskva lähedal asuvale Sergiev Posadi rajoonile. Droonid ründasid korraga mitut Rostovi oblasti linna. Azovi linnas väidetavalt kahjustati mitut autot ja purunesid elamute aknad ning ühe drooni killud kukkusid väidetavalt kohalikule staadionile.

Dolotinka külas hävitas venemaa võimude teatel droon väidetavalt kortermaja: põrand varises kokku, tappes pensionäri. Ametnike sõnul evakueeriti kahjustatud hoonest 20 elanikku.

venemaa ametnikud teatasid ka droonirünnakust Moskva lähedal asuvas Sergiev Posadi rajoonis. Kohalikud elanikud teatavad neljast plahvatusest Zvezdotška mikrorajooni lähedal ja droonimootorite helist umbes kell viis hommikul. Linnaosa juhi sõnul sai rünnaku käigus kahjustada alajaam. Sotsiaalvõrgustikes avaldatud videotes on näha linna kohal suitsusammast.

Hiljem teatas venemaa kaitseministeerium, et öösel hävitasid ja peatasid õhutõrjesüsteemid väidetavalt 48 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati Rostovi oblasti kohal väidetavalt alla 26 mehitamata õhusõidukit, Kurski oblasti kohal 12, Belgorodi oblasti kohal 6, Orjoli oblasti kohal 3 ja Lipetski oblasti kohal.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: venelased vallutasid Harkivi oblastis Melove asula ning nüüdseks on juba nende kontrollitav territoorium üle Ukraina piiri u 30 km2. Tundub, et järjest tõseb vene pool soov siit suunalt jätkata pealetungi Kupjanski poole ja seda juba Oskili jõest lääne pool, mis annab võimaluse neil kasutada soomustehnikat, mida pole seni suudetud üle jõe Kupjanskit põhja pool asuvas sillapea alas. Teesid pisu on, aga ka maastiku liigendatust ning kahjuks on jõekesed kõik rünnaku suunaga põhiliselt paralleelselt.

Lisaks jätkab selle piiriäärse sillapea laiendamist Oskili läänekaldal, eile küll veel edenemisi ei tuvastanud ja survet olevat kõvasti (seal on vene poole kontrolli alla kaks asulat).

Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta, ikka käib seal üles-alla rünnakute arvu kõikumine. Kipub arvama, et selles sektoris on põhjuseks pisu väiksem arv vene väge, et neid rünnakugruppe kokku klopsida.

7. Bahmut: eks seal Toretski ümber on pisu udus kobamine ja tundub, et suuremaid muutusi polnud ka eile.

8. Donetsk: jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi survet nagu jagub.

9. Lõunarinne: järjest saab kinnitust, et miskit on halvasti lõunarinde idalõigus, kus paari päeva jooksul on vene pool suutnud ületada ka Mokri Jalõ jõe ning siseneda Donetski oblastis Fjodorovka ja Poddubnoje asulatesse. Väga intensiivne konveier sellel lõigul tegutseb ja üks osa soovi on saada kogu Donetski oblast esmalt enda kontrolli alla. Seda, et järjest saadakse suurematest jõgedest nii lihtsalt üle, teeb väga ettevaatlikuks ehk siis ei suudeta kontrollida ja mõjutada jõeületusi, mis annab aimu, et nii seire kui droonidega selles lõigus pole ok. Kummaski asulas pole veel soomustehnikat tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. USA otsus peatada juba heaks kiidetud ja isegi teel Ukrainasse olevate relvade tarnimine on Kiievis šoki tekitanud, tabanud ootamatult liitlasi ning isegi Washingtoni ametnikke ja seadusandjaid. Jääb selgusetuks, kas tegemist on Valge Maja tahtliku sammuga vähendada toetust Ukrainale või mitme Pentagoni töötaja algatusega Donald Trumpi administratsioonis valitsevas kaoses.

Ukraina ja tema liitlased otsivad võimalusi olukorra lahendamiseks – avaldades administratsioonile survet ja ostes vajalikke relvi Ameerika Ühendriikidelt. Pentagoni teatel on tarnete peatamine tingitud vajadusest hinnata kahanevaid varusid. Audit on oma olemuselt ülemaailmne ja olenevalt selle tulemustest võib Trump abi osutamise täielikult või osaliselt jätkata, rõhutab kaitseministeerium. „Me ei saa anda relvi kõigile inimestele kogu maailmas. Me peame hoolitsema Ameerika eest, kaitsma oma kodumaad ja oma sõdureid kogu maailmas,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Sean Parnell.

Pentagon ei ole avaldanud nimekirja relvadest, mille tarnimine peatati. Presidendi administratsiooni ja Kongressi esindajatele viitavate meediaväljaannete kohaselt hõlmab see mitukümmet PAC-3 püüdurraketti Patriot õhutõrjesüsteemidele, enam kui 100 Hellfire raketti, enam kui 250 GMLRS mitmikraketiheitjate raketti, mitukümmend Stinger maa-õhk tüüpi raketti, umbes sada AIM õhk-õhk tüüpi raketti ja AT4 tankitõrjegranaadiheitjaid. Kuid Ukraina ametnikud väidavad, et kõik Ameerika relvade, sealhulgas mürskude ja varuosade tarned on tegelikult peatatud, kirjutab Economist; Ameerika ametnikud eitavad seda.

Kiievis kahtlustatakse, märgib ajakiri, et Trumpi administratsioon suurendab survet Ukrainale, et pigistada välja poliitilisi järeleandmisi ja saavutada relvarahu. Tõsi, Trumpi ja Volodõmõr Zelenski suhted on viimasel ajal paranenud ning eelmisel nädalal toimunud NATO tippkohtumisel ütles USA president isegi, et Ukrainale on võimalik leida rohkem Patriot rakette, kuigi ta tunnistas, et nende varud on piiratud. Samal ajal teatab Politico, et Pentagoni otsuse tegi väike grupp inimesi ning sellest ei teavitatud ei välisministeeriumi, Kongressi ega Euroopa riike.

See samm on ärritanud isegi Trumpi liitlasi, kes on süüdistanud kaitsepoliitika asekantslerit Elbridge Colbyt ja tema töötajaid, kes varusid üle vaatasid, ülejäänud administratsiooni teavitamata jätmises, ütlesid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest. Riikliku Julgeolekunõukogu ulatuslike kärbetega on kunagi võimas organ kaotanud kontrolli teiste julgeolekuküsimustega tegelevate asutuste tegevuse üle.

Vabariiklasest rahvaesindaja Michael McCaul ütles: Ma arvan, et seda kõike teeb kaitsepoliitika direktor Colby. Meil pole sisuliselt riikliku julgeoleku nõunikku. Ma pole isegi kindel, kas Rubioga (välisminister) on selles küsimuses konsulteeritud. Valge Maja on segaduses.

Mitme Politico allikaks olnud USA ametniku sõnul tabas välisministeeriumi see tõepoolest ootamatult (seda infot kinnitasid kaks Bloombergi allikat): Pentagon ei konsulteerinud ei USA saatkonnaga Kiievis ega presidendi Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi meeskonnaga ning mõned ühendstaabi töötajad olid tarnete peatamise vastu.

Valge Maja ja välisministeerium eitasid seda infot. „See on vale,” ütles Valge Maja ametnik Politicole, kuid ei täpsustanud, millal täpselt presidenti ja tema abilisi Pentagoni otsusest teavitati. Pentagoni selgitus, et tarnete peatamine oli tingitud varude ülevaatamisest, ei kannata kriitikat, kirjutas Bideni administratsiooni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajalehele New York Times. Sõjalist abi Ukrainale antakse kahe kanali kaudu: presidendiprogrammi kaudu, mille raames võetakse relvi ja laskemoona Pentagoni ladudest, ning Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kaudu, mille raames valitsus ostab Ukrainale relvi Ameerika tootjatelt. Presidendiprogrammi raames jätkuvad ainult Bideni poolt lubatud tarned. Samal ajal peaks Ukraina USAI programmi raames tellitud relvad saama Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse arvutuste kohaselt kuni 2028. aasta lõpuni.

Sullivan juhib tähelepanu sellele, et just USAI programm oli Pentagoni viimase otsuse peamine sihtmärk: Need relvad on ostulepingute alusel, mitte Pentagoni varudest… ja ei erine Ameerika kaitseekspordist ühessegi teise riiki maailmas. Mis puutub presidendiprogrammi raames ülejäänud varustusse, siis kaitseministeerium kasutab Kongressi eraldatud vahendeid saadetava laskemoona asendamiseks uuemaga, mis tugevdab sisuliselt Ameerika sõjaväge. Valitsus ei pruugi sellest rääkida, kuid tegelikult näib president vähendavat Ukrainale antavat julgeolekuabi.

Üks NATO riik avaldab Pentagonile survet otsuse ümbermõtlemiseks, ütles Euroopa ametnik Bloombergile. USA Kongressi liige ütles agentuurile, et talle öeldi, et Ukrainale mõeldud relvi ei viida teistesse riikidesse, mis viitab sellele, et paus on ajutine.

Ka kongresmenid on hakanud nõudma otsuse tühistamist. „Ma saan aru, et Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja Lähis-Idas on ohte ning me peame varusid täiendama, aga lahendus on toota rohkem, mitte võtta neid Ukrainast,” ütles Bloombergile senaator Richard Blumenthal, demokraadist kaasautor seaduseelnõule, millega kehtestatakse 500% tariifid riikidele, kes ostavad venemaa energiat.

Vabariiklasest rahvaesindaja Brian Fitzpatrick nõudis, et presidendi administratsioon teavitaks seadusandjaid viivitamatult oma otsusest keelduda Ukrainale „kiireloomulise ja elutähtsa sõjalise abi” andmisest.

Ukraina otsib võimalusi ähvardava relvapuuduse lahendamiseks. Presidendi kantselei ülem Andri Jermak ütles, et ta on valmis ostma Ameerika Ühendriikidelt täiendavaid õhutõrjesüsteeme, mida ta varem sai sõjalise abi osana: „venemaa jätkab meie linnade pihta massiivsete raketirünnakute korraldamist. Sellises olukorras on õhutõrjesüsteemid miljonite ukrainlaste jaoks elu ja surma küsimus.” Ta ütles, et arutas seda küsimust Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Brian Mastiga ja oli veendunud, et toetus Ukrainale Kongressis „jääb samaks”.

Ukraina kavatseb paluda Washingtonil lubada Euroopal osta tema jaoks Ameerika relvi, ütlesid plaaniga kursis olevad inimesed väljaandele Politico. Mitmed Euroopa valitsused uurivad seda võimalust. Kuna USA-lt ei tulnud täiendavat abi ja venemaa suvise pealetungi keskel oli Zelenski sunnitud relvade ostmise küsimuses meelt muutma, ütles Ukraina ametnik, lisades: Meil pole valikut.

USA president Donald Trump ütles kõneluses ajakirjanikega Andrewsi õhujõudude baasis Washingtonis, et Washington jätkab relvade tarnimist Ukrainale vaatamata murele omaenda arsenali lõppemise pärast. Vastates ajakirjaniku küsimusele relvamüügi peatamise kohta Ukrainale, ütles Trump, et Ameerika Ühendriigid jätkavad Kiievi toetamist. „Me ei ole relvi peatanud, me tarnime relvi. Aga me oleme tarninud nii palju relvi… ja me püüame neid aidata. Biden on relvade tarnimisega kogu meie riigi tühjaks teinud ja me peame tagama, et meil endil on piisavalt relvi.” Njah… kuidagi liialt tihti ei lähe Valge Maja jutt kokku tegevustega…

The Economist: USA on peatanud sõjalise abi Ukrainale. Kuigi Pentagon nimetab seda ajutiseks ja piiratud meetmeks, kardavad Ukraina ametnikud, et see võib olla osa koordineeritud survest, mis võib olla Trumpi lähikonnast, et sundida Ukrainat poliitilisi järeleandmisi tegema.

12. venemaa on ametlikult tunnustanud Afganistani Islami Emiraati, mis on Talibani liikumise kontrolli all olev riiklik üksus. Sellest teatas venemaa välisministeerium avalduses. Nagu ministeeriumis märgiti, võttis asevälisminister andrei rudenko vastu Afganistani uue Moskva suursaadiku Gul Hasani volikirjade koopiad. venemaa Kabuli suursaadiku dmitri žirnovi sõnul tegi tunnustamisotsuse putin välisminister sergei lavrovi ettepanekul.

venemaast sai esimene riik maailmas, mis tunnustas ametlikult Afganistani Islami Emiraati, hoolimata asjaolust, et Talibani liikumist peeti venemaa Föderatsioonis kuni viimase ajani terroristlikuks. 2024. aasta detsembris võttis Riigiduuma vastu seaduse, mis lubas Talibani vastavast nimekirjast välja arvata, ja 17. aprillil 2025 tühistas venemaa Föderatsiooni Ülemkohus ametlikult liikumise tegevuse keelu riigis.

Moskvas saatkonna kohale riputatud uus Afganistani lipp sai tunnustamise sümboolseks kinnituseks. TASS-i andmetel on see valge lõuend šahada tekstiga, mis on islami usutunnistus ühte Jumalasse. Pärast võimu haaramist 2021. aastal keelas Taliban eelmise musta, punase ja rohelise triibuga riigilipu, asendades selle religioosse sümboliga.

Oma avalduses rõhutas venemaa välisministeerium Kabuliga kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamise väljavaateid, pöörates erilist tähelepanu energeetika, transpordi, põllumajanduse ja infrastruktuuri projektidele. venemaa väljendas ka valmisolekut jätkata abi osutamist julgeoleku valdkonnas ning terrorismi ja narkokuritegevuse vastases võitluses. Eraldi märgiti kavatsust süvendada sidemeid hariduse, spordi, kultuuri ja humanitaarvaldkonnas.

Suursaadik žirnov lisas, et see otsus peegeldab „venemaa siirast soovi luua Afganistaniga täieõiguslik partnerlus” ja rõhutab tema sõbralikku suhtumist Afganistani rahvasse.

Pärast võimu haaramist Afganistanis 2021. aastal moodustas Taliban oma valitsuse, luues režiimi, mida on kritiseeritud süsteemsete repressioonide pärast. Režiim on pööranud erilist tähelepanu naiste õiguste piiramisele: kehtestati hariduse ja vaba liikumise keelud, taaskehtestati avalikud hukkamised abielurikkumise eest, taastati kehaline karistus ja loodi spetsiaalne osakond džihaadi väärtuste säilitamiseks. Kohtusüsteem viidi täielikult üle šariaadiseadustele.

Vaatamata asjaolule, et Taliban on venemaal alates 2003. aastast tunnustatud terroristliku organisatsioonina, tihenes Moskva ja liikumise koostöö pärast Ukraina sõja algust. Juba enne ametlikku tunnustamist osalesid Talibani juhtkonna esindajad regulaarselt üritustel koos venemaa ametnikega, sealhulgas putiniga. Välisminister sergei lavrov nimetas Talibani esindajaid terve mõistusega inimesteks.

13. venemaa mereväe päevale pühendatud mereväe paraad (GVMP) Peterburis, mis sel aastal langeb 27. juulile, on tühistatud. Sellest teatas Fontanka mitmetele informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel peatati paraadi ettevalmistused juba mitu päeva tagasi. Eelkõige on peatatud jalaväelaste väljaõpe – nemad traditsiooniliselt lõpetavad pidulikud üritused Senati väljakul.

Pidulikkus peaks toimuma samas formaadis, mis kehtis enne 2015. aastat: pidulik pärgade panemise tseremoonia ametnike osalusel, avalikud pidustused ja pidulik kontsert Palee väljakul. Samal ajal ei ole võimud GVMP tühistamist veel ametlikult teatanud, kuid selle toimumise kohta pole teavet olnud, rõhutab Fontanka.

Peterburi paraad toimus esimest korda 2017. aastal – uues, laiaulatuslikus formaadis, mida testiti aasta varem. 2016. aastal naasis remondist ristleja Aurora ning tähistati venemaa mereväe 320. aastapäeva, kusjuures pidustuste keskseks toimumiskohaks sai Peterburi – putini osalusel.

2024. aastal osales putin samuti mereväe päevale pühendatud paraadil. Hiljem teatas venemaa välisministeerium, et Ukraina valmistas väidetavalt ette rünnakut üritusele. Välisministri asetäitja sergei rjabkovi sõnul helistas paraadil osalenud venemaa kaitseminister andrei beloussov isiklikult toonasele Pentagoni juhile Lloyd Austinile, et veenda teda mõjutama Kiievit ja takistama paraadipäeval rünnakut venemaa territooriumile. rjabkov väitis, et Austin oli kuuldust äärmiselt üllatunud, kuid võttis infot väga tõsiselt. Pärast seda, nagu välisministri asetäitja ütles, võttis Washington väidetavalt Ukraina poolega ühendust ja palus neil kavandatud rünnakust hoiduda.

Ka New York Times kirjutas oma allikatele viidates Ukraina võimalikust rünnakust mereväe päeval. Nagu väljaanne aga märkis, ei saa kindlalt väita, et Ukraina sellist operatsiooni tegelikult plaanis.

14. venemaa propagandauudiste agentuur Sputnik ei saa enam Aserbaidžaanis tegutseda, ütles Sputniku osakondi omava meediagrupi rossija Sevodnja tegevjuht dmitri kisseljov. „Meil on kahju öelda, et täna ei ole Sputnik Azerbaijanil selles riigis tegutsemise jätkamiseks mingeid tingimusi,” ütles ta RIA Novostile. kisseljov kommenteeris Aserbaidžaani Sputniku toimetuse de facto mahasurumist võimude poolt. 30. juunil peeti kinni seitse agentuuri töötajat ja kaks neist – toimetuse direktor Igor Kartavõhh ja peatoimetaja Jevgeni Beloussov – arreteeriti järgmisel päeval. Bakuu peab viimaseid salajasteks FSB agentideks.

rossija Sevodnja juht ütles ka, et ta on „sügavalt mures” toimetuse töötajate kinnipidamiste pärast, kes tema sõnul töötasid „Aserbaidžaani ja venemaa vahelise koostöö arendamise” nimel. kisseljov rõhutas, et propagandistide vahistamisel puudub igasugune alus ja see viidi läbi „kaugeleulatuvate ettekäänetega”, lubades võtta meetmeid oma töötajate juriidiliseks kaitsmiseks.

Sputnik Azerbaijani ajakirjanike vahistamine toimus Bakuu ja Moskva vahelise uue diplomaatilise konflikti haripunktis. See algas pärast seda, kui Jekaterinburgis peeti juuni lõpus kinni Aserbaidžaani diasporaa esindajad, keda süüdistati aastaid tagasi toime pandud mõrvades. Kinnipidamiste käigus hukkus kaks Aserbaidžaanist pärit inimest. Vastuseks süüdistas Bakuu venemaa julgeolekujõude mõrvas ja alustas venelaste kinnipidamist.

15. Hiina välisminister Wang Yi ütles neljatunnisel kõnelusel EL-i kõrgeima diplomaadi Kaja Kallasega, et Peking ei saa lubada venemaal kaotada sõda Ukraina vastu. Sellest teatas South China Morning Post, viidates mitmele kõnelustega kursis olevale isikule. Hiina välisminister ütles allikate sõnul Kallasega kinniste uste taga toimunud kohtumisel, et venemaa lüüasaamine on Pekingile vastuvõetamatu. Allikate sõnul selgitas Wang seda seisukohta kartusega, et Ameerika Ühendriigid pööravad seejärel oma tähelepanu täielikult Hiinale. Avaldus kinnitab sisuliselt seda, mida paljud Brüsselis peavad Pekingi tegelikuks seisukohaks, kuigi Hiina väidab ametlikult jätkuvalt, et ta „ei ole selle konflikti osapool”.

Samal ajal lükkas Wang väljaande allikate sõnul kategooriliselt tagasi süüdistused venemaa rahalises või sõjalises toetamises. Ta märkis, et kui Hiina Moskvat tõesti aitaks, „oleks sõda ammu lõppenud”. Allikate sõnul pidas Wang neljatunnise pingelise arutelu käigus Kallasele korduvalt „ajaloo-teemalisi loenguid”.

16. Lühiuudised

putin rääkis telefonitsi Trumpiga ja ei miskit uut…

Raadio Vaba Euroopa Euroopa toimetaja Rikard Jozwiaki sõnul näib Slovakkia olevat saanud Euroopa Komisjonilt vajalikud kinnitused venemaa energia järkjärgulise kaotamise kohta 2027. aasta lõpuks. See võib sillutada teed EL-i 18. venemaa-vastase sanktsioonide paketi heakskiitmisele lähitulevikus.

Bloombergi andmetel on venemaa naftatulud langenud kahe aasta madalaimale tasemele. Juunis langesid tulud ligi 30%, ulatudes vaid 5,4 miljardi dollarini. Nafta- ja gaasimaksudest saadud kogutulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes kolmandiku võrra.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud pildid, kuidas Põlvamaal asuva Taevaskoja küla pakiautomaati saabusid esimesed pakid.

Kokku avas Omniva (Eesti Post) Põlvamaal 10 kogukonna automaati.

Märgitakse, et tänane kogemus on, et iga uus tehnoloogiline areng ei lähe alati kohe suurepäraselt. Paki automaati panemist kullerid alles õpivad ja see ei lähegi veel väga ladusalt. Samuti ei ole veel päris kõigis veebikaubamajades valikut „vali Pickapack pakiautomaat”.

Soome ralli läheneb ja veel on aega soetada omale rallauto. Siin üks kõpitsemist vajav Huutokauppast.

Sellise tegelasega tegemist Eestil. 

Ja siis küsitakse, miks meil nii kehvasti läheb.

Neljapäeva, 3. juuli õhtul kell 19.07 toimus liiklusõnnetus  Tartu maakonnas Elva vallas Palupera külas.

39-aastase naise juhitud sõiduautole Volkswagen kukkus peale murdunud puu.

Juht ja sõidukis viibinud 48-aastane naine toimetati haiglasse.

Neljapäeval, 3. juulil kella 16.37 paiku toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kanepi vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 225. km (Kanepi rist).

Liinibussi Scania juhtinud 63-aastane mees ei andnud vasakpööret sooritades teed vastassuunast lähenenud sõidukile Subaru Forester, mida juhtis 54-aastane mees.

Subaru juht toimetati haiglasse. Kiirabi andis sündmuskohal abi bussis viibinud kaheksale sõitjale: 60-aastasele naisele, 68-aastasele mehele, 73-aastasele naisele, 22-aastasele naisele, 53-aastasele naisele, 56-aastasele naisele, 51-aastasele naisele ja 27-aastasele naisele.

Päästjad sai 3. juulil kell 16.39 said kutse Kanepi valda Erastvere külla, kus Rõngu-Otepää-Kanepi teel oli toimunud reisibussi ja sõiduauto kokkupõrge. Päästjad aitasid autojuhi sõidukist välja tuua, kiirabi viis meesterahva haiglasse. Bussis olnud kannatanud vaatas kiirabi üle kohapeal. Reisijatele telliti asendusbuss. Päästjad reguleerisid sündmuskohal liiklust, katsid lekkinud jahutusvedeliku absorbendiga ja pärast sõidukite eemaldamist puhastasid tee.

 

Neljapäeval, 3. juulil kell 11.14 toimus liiklusõnnetus Tartus Fortuuna tn 4 juures.

66-aastane mees sõitis kergliiklusteel jalgrattaga otsa jalakäijale, 18-aastasele naisele.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Eesti maaturismis on sügav madalseis, mitmed talud on müügis või suletud. Kliente napib ja omanike sõnul eelistavad eestlased üha enam odavamaid välisreise.

Peamised põhjused, miks maaturismil nii halvasti läheb, on turismiettevõtja hinnangul halb ilm ja see, et inimesed on elukallidusega hellaks tehtud. Lisaks tõdes ta, et tohutult palju sõidetakse välismaale. Ka tema enda tütar läks Hispaaniasse, tegeleb seal kinnisvaraga ning näeb, kuidas eestlased massiliselt sinna lähevad, vahendab Maaleht.

Olukorra halvenemine algas juba COVID-19 pandeemia ajal, kui külastajaid jäi vähemaks, ja nüüd on neid veelgi vähem. Ka eelmisel aastal käis turiste märkimisväärselt vähe ning sissetulekud katavad vaevu kulud. Kasumist pole mõtet rääkidagi.

Eestlased ei käi, sest neil pole raha. Hulga odavam on minna kuhugi Türki või Egiptusesse, sest ühe ööpäeva eest Eestis saab välismaal puhata terve nädala.

Ukrainas hukkus viies seal vabatahtliku sõdurina Vene vägede vastu võidelnud eestlane.

25-aastane Alo Klaassepp hukkus 25. juunil Harkivi oblastis Borova linna lähedal Oskili jõe piirkonnas. Tema hukkumist kinnitasid neljapäeval tema üksusekaaslased Ukraina 3. ründebrigaadist, vahendab Postimees.

Juba üle kolme aasta Venemaa täiemahulise kallaletungi vastu võitlevate Ukraina relvajõuduga liitus Pärnust pärit Alo tänavu talvel. Kuulsas 3. ründebrigaadis kuulus ta alles tänavu loodud niinimetatud rahvusvahelisse pataljoni. 27. mail, mis oli Alo sünnipäev, läks ta oma esimesele lahingumissioonile, mis pidi kestma kuu aega. Sel nädalal teatas tema üksusekaaslane Alo vennale, et nädal tagasi hukkus eestlane lahingus.

Võru mees kirjeldab, kuidas ta Eesti Vabariigiga abielunõustajat külastas.

Mees räägib, kui ta oleks Eesti Vabariigiga abielunõustaja juures:

„Armastan oma riiki, kuid mul on tema käitumise osas pretensioone. Ta on hakanud minuga käituma nagu skisofreeniline toksik kes on samas ka romantiline. Ta pildistab mind pidevalt kui ma väljas käin ja peab teadma kus ma käisin ning kellega kohtun. Ta vaatab ilma loata pidevalt mu rahakotti ja pangakontot. Kui ma talle ütlen, et nii pole ilus teha ja mul pole ta eest midagi varjata, on ta ilmselgelt solvunud ja muutub passiivagressiivseks. Ta on minuga kas ülbe või eemalolev ja väidab, et hoolib minust niimoodi. Tal on pidevalt soov mind elama õpetada ja ta kipub otsustama mu eest ka kohtades, kus oleks viisakas ka minult küsida. Järjest sagedamini esineb intsidente, kus ta ei näe minus midagi peale rahakoti. Kui ma natukenegi protestin, järgneb korralik epistel, et olen peast soe ja kujutan seda kõike omale ette. Üldiselt tundub mulle, et tema ülekaalulisus on progresseeruv ja tuleb minu kõhu kõrvalt. Armastan teda endiselt, kuid leian, et ta peaks minema nii dieedile kui ka teraapiasse. Kui ta seda ei tee, annan ma lahutuse sisse!”

Taanis hakati naisi värbama ajateenistusse: sõjaväekohustus kehtib nüüd kõigile.

Alates 1. juulist kehtestas Taani ametlikult üldise sõjaväekohustuse. Alates 18. eluaastast peavad naised registreeruma ja läbima tervisekontrolli nagu mehedki.

Varem teenisid naised vabatahtlikult. Nüüd on neil kohustuslik sõjaväeteenistus 11 kuud.

Selle muutuse põhjuseks on NATO kaitse tugevdamine vastuseks Venemaa ohtudele. Aastaks 2033 plaanib Taani kutsuda igal aastal 6500 inimest (2024. aastal kutsuti 4700 inimest, kellest 24% olid naised vabatahtlikult).

Lisaks saab Taani kaitseministeerium sõjaväe jaoks täiendavalt 40,5 miljardit krooni – ligi 6 miljardit eurot.

🇩🇰 Denmark Calls Up Women: Military Duty Now for All

Starting July 1, Denmark officially enacts universal military service. Now, upon reaching 18, women are required to register and undergo medical exams just like men.

Previously, women served only voluntarily. Now, military… pic.twitter.com/Bw95vlaPlh

— NEXTA (@nexta_tv) July 1, 2025

Alagrupis neli kaotust ning ühe võidu teeninud 2006. aastal sündinud poiste käsipallikoondis jätkas täna Kaspar Leesi, Kaimar Leesi ja Janar Mägi juhtimisel Rootsis U19 Euroopa lahtiste meistrivõistlustel mänge 5. – 11. kohani, kui vastamisi mindi Hollandi ja Fääri saartega.

Eesti alistas võimsa teise poolaja abil Hollandi

Holland alustas mängu paremini võites poolaja 10:6 ning juhtides veel teisel perioodil 14:8. Siis suutis Eesti aga oma realiseerimist parandada, kaitses vastased lukku panna ning kohtumise oma kasuks keerata. Oskar Luks teenid matši lõpuhetkedel vastastele kaheminutilise eemaldamise ning meie kasuks karistusviske, mille eestlased realiseerisid ning lõpuks põneva 19:18 võidu võtsid.

Kristofer Liedemann oli seitsme tabamusega taas meie resultatiivseim. Andre Ansip lisas kolm, Karlis Kalk, Trivo Vaigurand ja Oskar Luks kaks ning Kristjan Heinla, Jaan-Paul Varik ja Markus Arik ühe tabamuse. Hollandi eest viskas Antonio Deliano viis väravat.

Eesti tunnistas Fääri saarte paremust

Päeva teises kohtumises jäi Eesti juba algusest peale tagaajaja rolli, kui esimene poolaeg kaotati käsipalli maailmas suurt tõusu tegevale Fääri saarte meeskonnale 15:7. Teisel perioodil eestlaste jaoks midagi lihtsamaks ei läinud ning lõpuks tunnistati vastate 27:16 paremust.

Kristofer Liedemann ja Martin Lepik skoorisid Eesti eest kolmel korral. Jaan Pirk, Johannes Pertelson ja Oskar Luks lisasid kaks ning Karlis Kalk, Trivo Vaigurand, Andre Ansip ja Henri Markus Takkis ühe värava. Fääri saarte poolelt viskas Magnus Arason kuus väravat.

Eesti kohtumiste ajakava Göteborgis (eesti aja järgi):
30. juuni
10:15 Eesti – Hispaania 13:24 (7:11), 17:30 Eesti – Poola 18:24 (9:13)
1. juuli
10:15 Eesti – Leedu 20:12 (10:8), 17:30 Eesti – Island 17:30 (12:14)
2. juuli
11:30 Eesti – Egiptus 16:21 (7:14)
3. juuli
11:30 Eesti – Holland 19:18 (6:10), 17:30 Eesti – Fääri saared 27:16 (15:7)
4. juuli
17.15 Eesti – Soome

2006 koondis:
Mikk Kaspar Piirsalu, Oliver Nobel, Markus Arik, Oskar Luks, Karlis Kalk, Kristjan Heinla, Kristofer Liedemann, Jass Einassoo, Jaan Paul Varik, Jaan Pirk, Andre Ansip, Johannes Pertelson, Martin Lepik, Trivo Vaigurand, Markus Leidsaar, Henri Markus Takkis.

Tänasel neljapäevalse, 3. juuli kuumal suvepäeval andsid Ott Tänak ja Martin Järveoja Kirikumäe järve ääres kuuma, harjutades Lõuna-Eesti ralliks.

Fännid said nautida nii mootorimüra kui ka meistrite meisterlikke sõiduoskusi.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Reformierakonna algatatud üleriigiline poliitiline kaos on jõudnud Kristen Michali ja Pärtel-Peeter Pere käe läbi pealinna, rõhutab oma avalduses Isamaa Tallinna piirkonna juhatus.

Oravate esile kutsutud võimukriis ning sellest tõukunud nende ja sotsiaaldemokraatide avalik jagelemine on pannud löögi alla senise eestimeelse ja eestikeelse koalitsiooni töövõidud Keskerakondliku toiduahela lõhkumisel. See kunstlikult loodud kriis on õõnestanud ka linnakodanike usku linnavõimu.

„Taoline käitumine pole vastutustundlik ja Isamaa hinnangul peab Reformierakond Tallinna elanike ees vabandama enda tekitatud kriisi ja segaduse eest ning lõpetama selle süvendamise,” ütles Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman. „Eriti näotu on poliitilistes mängudes lastega perede taha pugemine arvestades Reformierakonna valitsuse samme perede turvatunde lõhkumisel riiklikul tasemel.

Reformierakond rahunegu maha, vabandagu tõmblemise ja kaose eest, mida ta on Tallinnas põhjustanud ja lõpetagu ära maksumaksja raha eest linnajuhtimise puruks peksmine.”

Isamaa Tallinna piirkond rõhutab, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon asub vaatamata tänastele sõnumitele Tallinna linnavolikogus tööle – nimetades end samas „opositsiooniks”. Isamaa on vaatamata tekkinud keerulisele olukorrale valmis tagama stabiilse linnajuhtimise kuni oktoobrikuiste valimisteni. Seejärel annab kõigile hinnangu juba valija.

End ise opositsiooni vangerdanud Reformierakond peab oma otsuste eest ka vastutama. Isamaa Tallinna piirkond ootab tänases olukorras selget sõnumit kuidas jääb varasemas koalitsioonis kokku lepitud sammudega nagu Vene kultuurikeskuse nimemuutus ja talvise teoorjuse kaotamine.

Poola kehtestab alates esmaspäevast, 7. juulist suurenenud piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga vastusena kasvavale migrantide sissevoolule, mis siseneb Euroopa Liitu Valgevene ja Läti kaudu.

Uued meetmed peaksid mõjutama kaubavedajaid, reisijatevedajaid ja reisijaid, kusjuures peamistes piiripunktides on tõenäoliselt viivitusi. Leedu ja Poola ametnike sõnul püütakse minimeerida häireid, kuid reisijatel soovitatakse ette planeerida ja varuda lisaaega, vahendab lrt.lt.

Otsus järgneb kuude kaupa kasvavale murele ebaseadusliku rände pärast EL-i idapiiri kaudu – eriti Valgevenest, kust migrandid, peamiselt sellistest riikidest nagu Somaalia ja Afganistan arvatakse suunduvat Lätti, Leetu ja lõpuks edasi läände Saksamaale.

Piirikontrollid ei tähenda täielikku piiri sulgemist, ütles Leedu riikliku piirivalveteenistuse (VSAT) pressiesindaja Giedrius Mišutis. „Me ei ole saanud mingeid märke selle kohta, et piirid täielikult suletakse,” ütles ta. Tõenäoliselt on tegemist sihipäraste ja intensiivistatud kontrollidega – mitte nn kõva piiri taastamisega.

VSAT ja Poola piirivalve koordineerivad oma tegevust ühise keskuse kaudu ning on regulaarses kontaktis. Mišutise sõnul võidakse kontrolle teha ka väljaspool peamisi piiripunkte.

Piirivalvurid ei oota suuri järjekordi, kuid kutsuvad reisijaid – eriti neid, kes suunduvad sellistesse kohtadesse nagu Varssavi lennujaam – üles arvestama viivituste korral lisaajaga, lisas ta.

Leedu Riikliku Autovedajate Assotsiatsiooni Linava president Erlandas Mikėnas ütles, et transpordiettevõtted mõistavad Poola otsuse tagamaid turvakaalutlustel, kuid muretsevad siiski mõjude pärast.

Iga uus piirang tekitab täiendavaid tüsistusi, ütles Mikėnas. „Loodame, et meetmed on mõõdukad ega tekita vedajatele suuri probleeme.”

Ta märkis, et enamik Leedu kaubaveoettevõtteid tegutsevad Lääne-Euroopas ja saavad vältida suuremaid häireid. Bussifirmad võivad aga sattuda suurematesse raskustesse.

„50 reisijaga bussi peatamine kontrolliks võib olla märkimisväärne häire,” ütles ta.

Leedu on suurendanud samuti pistelisi kontrolle ja patrullimist seoses ebaseaduslike piiriületuste järsu suurenemisega – peamiselt Valgevenest Lätti sisenevate ja Leetu edasi suunduvate migrantidega.

Mišutis rõhutas, et Leedu otsepiir Valgevenega on tugevalt kindlustatud ja rangelt jälgitav. Probleemid on peamiselt Läti poolel, ütles ta.

Tänavuse, 2025. aasta esimesel poolel pidasid Leedu ja Poola võimud kinni 352 migranti – see on enam kui kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (140). Neist 157 peatasid Leedu väed ja 195 Poola kolleegid.

Somaaliast pärit migrantide arv on järsult kasvanud. Ainuüksi sel aastal on kinni peetud 150 Somaalia kodanikku, võrreldes 52-ga 2024. aasta esimesel poolel. Nende marsruut hõlmab tavaliselt Dubaid, Moskvat ja seejärel Valgevenet, enne kui nad ületavad Läti piiri ja liiguvad läände.

Afganistani kodanikud moodustavad suuruselt teise rühma, kusjuures 2025. aastal on neid seni peatatud 52.

VSAT on sel aastal algatanud 25 kriminaaluurimist ebaseadusliku salakaubaveo kohta üle Leedu piiri ja kinni pidanud 31 väidetavat salakaubavedajat, kellest enamik olid pärit Ukrainast ja Lätist.

Läti ja Poola on endiselt suurima surve all. Läti piirivalve on 2025. aastal blokeerinud 5914 ebaseaduslikku sisenemist, samas kui Poola võimud on neid peatanud 14 975.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus hoiatab, et neljapäeva pärastlõunal tugevneb tuul, kohati on äikest, tugevat sadu ja rahet.

Neljapäeva pärastlõunal tugevneb saartel ja läänerannikul, õhtul ka mandril edelatuul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul jätkub saartel ja läänerannikul edela- ja läänetuule tugevnemine 13, puhanguti kuni 21 m/s.

Neljapäeva õhtupoole levivad vihmahood Lääne-Eestist ida suunas, kohati on äikest ja tugevat sadu, suurem on tõenäosus Ida-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tuulepuhangud üle 20 m/s ja rahe.

Ööl vastu reedet ja reede hommikul ulatub edela- ja läänetuul mandril puhanguti 15–18, saartel ja läänerannikul kuni 23 m/s, põhjarannikul 17–23, puhanguti kuni 30 m/s.

Maakonnapõhist ülevaadet saab täpsemalt lugeda siit.

Päästeamet kutsub inimesi üles olema ettevaatlik ning järgima ohutusnõudeid. Tuuleiilid ja tugev sadu võivad põhjustada ohtlikke olukordi liikluses, kahjustada maju ning elektrivarustust. Vajadusel tuleks hoiduda riskantsetest tegevustest välitingimustes.

Laulupeo korraldajad paluvad kõigil osalevatel kollektiividel valmistuda ilmast tingitud muutlikeks oludeks ja kaasa võtta sobiv varustus: ilmastikukindlad riided, vihmakeep, kummikud, kindad, sallid, mütsid, vahetusjalanõud ja kuivad riided. Igaks juhuks ka peakate, päikesekreem ja joogipudel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremate lauljate heaolule.

Korraldusmeeskond kutsub ka pealtvaatajaid üles riietuma ilmale vastavalt. Kaasa tuleks võtta vihmakeep, soojad ja mugavad riided, kummikud ning jälgida ilmateadet, sest ilm võib muutuda väga kiiresti.