Septembris toimub XI korda traditsiooniline Eesti toidu kuu, mille eesmärk on tuua tähelepanu keskpunkti kohalikud maitsed ja toidusektor, tänu kelle tööle ja pühendumusele jõuab värske ning kvaliteetne toit iga päev meie lauale.

Tänavusel Eesti toidu kuul on seljad kokku pannud sündmuste korraldajad, toidukohad ning kaubandusketid üle Eesti. Koos toetatakse kodumaist toidutootmist ning antakse tarbijale signaal, et kohalik toit on väärtus, mille hoidmine on meie kõigi kätes.

Kuu jooksul toimub üle Eesti ligi nelikümmend üritust, mis tutvustavad piirkonna maitseid ning viivad kokku toidutootjad ja -tarbijad. Näiteks saab külastada toiduteemalisi näitusi ja festivale või varuda laatadelt värsket kodumaist toidukraami. Kümned restoranid ja kohvikud pakuvad Eesti toidu kuu erimenüüd, mis põhineb värskel kohalikul toorainel. Prisma, Selveri, Coopi ning Rimi poodides saavad kauplusekülastajad osa Eesti toidu kuu eripakkumistest, mis on hea võimalus toetada kohalikke tootjaid ja teha teadlikke ostuvalikuid.

Projekti eestvedaja ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges märkis, et Eesti toidu kuu programm pakub häid võimalusi pere ja sõpradega meie rikkalikku toidukultuuri nautida. Isuäratavaid pakkumisi ning põnevaid üritusi jagub igasse Eestimaa nurka.

„Eriti tore oleks see, kui restoranis saadud toiduelamus inspireeriks külastajat sedavõrd, et ta neid toite ka kodus äsja laadalt soetatud toorainetega järele prooviks. Või see, kui toidukuul osaleja leiaks endale tootja, kelle käest ka edaspidi talvevarusid soetada ning seeläbi kohalikku toidutootmist toetada,” lisas Nõges.

Rohkem teavet Eesti toidu kuu ürituste kohta saab veebilehelt ning ministeeriumi kontolt Facebookis ja Instagramis.

Leedu taotleb Euroopa Liidu uuest kaitsekulutuste suurendamise programmist kaheksa miljardit eurot laenu, ütles täna esmaspäeval president Gitanas Nausėda.

Presidendi sõnul kuluks seitse miljardit eurot Leedu diviisi loomiseks ja arendamiseks ning üks miljard eurot piirikaitse tugevdamiseks Venemaa ja Valgevenega, ehitades välja Balti kaitseliini.

Euroopa Julgeolekumeede (Security Action for Europe, SAFE) pakub liikmesriikidele kaitseinvesteeringuteks kuni 150 miljardi euro ulatuses laene, mida tagab EL-i eelarve.

Estlink 1 ootamatu remondi keskmine mõju elektri hinnale Eestis saab olema üks sent kilovatt-tunni ehk 10 eurot megavatt-tunni kohta, prognoosib Alexela. Mõju hinnale võib suureneda remondi kolmandal nädalal.

Täna esmaspäeval selgus, et Soome ja Eesti 350-megavatine elektriühendus Estlink 1 on remondis järgmised kolm nädalat ning pannakse praeguse seisuga tööle 24. septembri esimestel tundidel.

Eleringi esindaja ütles ERR-ile, et teadaoleva info järgi ei ole tegemist sabotaažiga, vaid tehnilise rikkega, millised tuleb aeg-ajalt ette. Rike puudutab konverterjaama, mitte kaablit.

Soome süsteemioperaator Fingrid teatas, et rike on konverterjaama reaktoris.

Riigikogu koguneb opositsiooni soovil erakorraliselt neljapäeval, et arutada automaksuga seonduvat. Kuna koalitsioon kohale tulla ei plaani, muudatusi lähiajal oodata ei ole.

Kolmapäeval teatas Eesti 200 esimees Kristina Kallas, et erakond teeb eelarveläbirääkimistel peaminister Kristen Michalile ettepaneku automaks kaotada, sest tegu on ebaõnnestunud maksuga. Sõnasabast haaras Isamaa juht Urmas Reinsalu, algatades riigikogu erakorralise istungi automaksu kaotamiseks juba neljapäeval, vahendab ERR.

„Rauda tuleb taguda kuni see on kuum ja kui on valitsus nõrgas seisus, siis on see risk kogu ühiskonnale. See kätkeb endas ka teatud võimalusi ja minu ülesanne on neid võimalusi ära kasutada ja survestada valitsust mingitele sammudele, mis tähendab nende varasema poliitika põhimõttelist korrigeerimist,” sõnas Reinsalu.

Sotsid ei saanud Pärnus valimisnimekirja kokku, rääkis ERR-ile erakonna peasekretär Piret Hartman.

Pärnu inimesed on hakanud mõistma, mis tegelased on sotsid. Kõikide viimaste aastate maksutõusude taga on sotside karvane käsi.

Nagu selgub, ei saanud sotsid nimekirja kokku ka Saaremaal, Narvas, Jõhvis, Jõgeval ja Viljandis.

Huvitav, kuna võrukatele jõuab kohale sotside olemus elada maksumaksja kulul.

TARMO PIIRMANN,

Võru linnavolikogu liige, Isamaa

Siin temaatiline video, kuidas sotsidele teeb maksutõus nalja. Räägivad, et toetame vaesemaid, aga ise itsitavad ja hüppavad laval. Sotside uus hümn:

Täna esmaspäeval, 1. septembril tuli teade, et äsja hooldusest tulnud Estlink 1 kaabel läks rikki. Selle peale viskas elektri hind Eestis üles.

Elektribörsi NordPool andmetest selgub, et homme teisipäeval, 2. septembril on elekter Soomes vastu hommikut pea nullis, Eestis aga ligi 100 eurot MWh eest.

Päeval vahe väheneb, aga õhtul kella 19 ajal, kui Soomes on elektri hind 100 euro ringis MWh eest, kerkib see Eestis 300 euroni. See tähendab juba kolmekordset vahet.

Estlink 1 kaabel oli hoolduses 25.-29. augustini.

EstLink 1 ühenduse võimsus on 350 megavatti. Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina ning kuulub alates 2013. aastast Eesti energiafirmale Elering.

Teise kaabli Estlink 2 võimsus on 650 megavatti. See oli rivist väljas eelmise, 2024. aasta lõpust kuni tänavu juuni lõpuni. Kaablirikked mõjutavad eelkõige elektri hinda Eestis.

President Alar Karise edastas kooliaasta alguse tervituse, milles ütles, et hea haridus on kogu ühiskonna pühendumine ja saavutus.

Hea Eesti rahvas!

Algava kooliaasta puhul tervitan meid kõiki. Mõistagi eriti neid, kes istuvad klassipinki või astuvad tahvli ette. Olenemata sellest, kas olete õpilane või õpetaja, ootavad teid ees päevad, kus on põnevust, loomingulisust ja kindlasti ka pingutust. Kuid selleta ei saa.

Õppimine ei ole siiski ainult nende ülesanne, kes on seotud koolidega. Hea haridus on kogu ühiskonna pühendumine ja saavutus. Igaüks meist saab anda oma panuse toetava lapsevanemana, hariduse eeskõnelejana või õppiva eeskujuna.

Just seda viimast soovin eriti rõhutada. Õppimine on tänapäeva hädavajadus. Vaadates enda ümber, näeme tehnoloogia kiiret arengut. Robotid, sotsiaalmeedia, tehisaru, kui nimetada vaid üksikuid.

Ühelt poolt avavad need ääretuid võimalusi eneseteostuseks ja innovatsiooniks, kaotavad piire ja tõkkeid. Teisalt toovad need kaasa äärmiselt usutavaid petukõnesid, süvenemise nappust ja pidetuse tunnet. Nende ohtudega tegelemata jätmisel on ohus mitte ainult meie isiklik heaolu, vaid lausa riigi ja demokraatia säilimine.

Need mured on justkui sortsid, kes ikka ja jälle käisid Kalevipoega kimbutamas. Aga teame ka kõik siili õpetussõnu lajatada laudadega serviti, mitte lapiti, mille järel Kalevipoeg saigi vaenumeestest jagu. Meie rahvuseepos pakub meile kujundi, kuidas kasutusest sõltuvalt võib tehnoloogia olla ohtlik, kasutu või hoopis tulus. Tuleb vaid osata tarka nõu kuulata.

Kes annaks häid soovitusi? Kindlasti õpetajad, teadlased, eksperdid. Kuulakem neid ja õppigem ka ise aina edasi. Sest õppimine arendab meie sisemist siili, oskust teha keerulistes olukordades mõistlikke valikuid.

Sama eesmärki kannab sellest aastast koolides algav tehisaru haridusprogramm. Keelemudelitel on nüüd suutlikkus teha meie eest asju ära moel, et õppima justkui ei peakski. Kuid see on illusioon ja just sellepärast vajame tehisaru koolides.

Vaid seal ja koos asjatundjatega saame õppida seda kasutama selleks, et virutada laiskusele ja rumalusele serviti; et õppimine kui vajalikuim oskus ei hääbuks. Veelgi enam, et see laiemalt kannustaks innovatsiooni ja uuendaks e-riiki.

Head vaatajad!

Uute asjade pealetung ei tähenda, et vana kaotaks väärtust. Raamatu aastal oleme palju tagasi vaadanud meie kirjavara minevikule, mõtisklenud selle tähtsusest rahvuse kujunemisel ja väljendanud veendumust, et raamatul saab ja peab olema ka Eesti tulevikuloos kandev roll.

See ei sünni niisama, vaid ainult siis, kui seda õpime ja õpetame. Mitte ainult koolis, kuigi kool on kahtlemata suunanäitaja meile kõigile.

Kui meil on kool, kus on au sees raamatud, ega peljata tehisaru, siis kasvab selliseks ka ühiskond.

Jäägu õppimine ja õpetamine auasjaks.

Head uut tarkuse aastaringi!

Leedu kaitseväe juhataja Raimundas Vaikšnoras ütles, et Venemaa ja tema liitlase Valgevene septembris toimuval Zapadi õppuse ajal pannakse Balti riikides ja Poolas valmis umbes 40 000 sõdurit, kellest umbes 16 000 paikneb Leedus.

„Meil on oma liitlastega oma riiklikud õppused ja ma ütleksin, et tänase plaani põhjal on Balti riikidel ja Poolal rohkem liikuvaid osi, personali ja muid võimekusi, kui me [Zapadi osas] luureplatvormide kaudu jälgida saame,” ütles kindral reedel LRT raadiole.

„Ainuüksi piirkonnas – Leedus, Lätis, Eestis ja Poolas – on umbes 40 000 sõdurit. Leedu kontingent, ilma liiga palju arvude kohta spekuleerimata, on umbes 10 000, millele lisandub veel umbes 6000 meie liitlastelt. Ja see kehtib mitte ainult maal, vaid ka merel ja õhus,” lisas ta.

Luurearuannete kohaselt tuuakse Valgevenesse Zapadi õppuse ajal umbes 8000 sõdurit, samas kui eeldatav osalejate koguarv sel aastal tõenäoliselt ei ületa 30 000.

Leedu kaitseväe juhataja ütles, et piirkonna sõjalise võimekuse tase õppuste ajal on piisav provokatsioonidele reageerimiseks, kuigi selliseid stsenaariume peetakse ebatõenäoliseks.

Vaikšnoras teatas varem, et relvajõud on eelseisvate õppuste tõttu augustis ja septembris kõrgendatud valmisolekus.

Leedu on juba sulgenud osa oma õhuruumist Valgevene piiri ääres.

Venemaa ja mõned analüütikud on väitnud, et 2021. aasta Zapadi õppusel, mis toimus vaid mõni kuu enne Moskva pealetungi alustamist Ukrainas, osales umbes 200 000 sõdurit. Leedu luure teatas aga oluliselt väiksemast arvust, umbes 60 000-st.

Zapadi õppusi on korraldatud iga kahe aasta tagant alates 2009. aastast, välja arvatud 2023. aastal, mil Briti luure pakkus ärajätmise tõenäoliseks põhjuseks Vene vägede ja varustuse puuduse, samuti juhtkonna vastumeelsuse kriitika suhtes Ukraina sõja ajal toimuvate rutiinsete demonstratsioonmanöövrite pärast.

Võrumaal on Mõksist Haanja poole 1 km avatud iseteenindus lillekiosk. Kimbud maksavad 10 ja 15 eurot.

Täna, 1. septembril, jõustub uus rahvatervishoiu seadus, mis keskendub haiguste ennetamisele ja inimeste tervise kaitsele, pannes paika rahvatervishoiu põhimõtted ja eri osapoolte rollid.

Eesti inimeste eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluaastad on pikalt jäänud paigale ja elanikkond vananeb. Selleks, et leevendada survet tervishoiusüsteemile, on vaja paremini haiguseid ennetada, sest suur osa Eesti inimeste tervisemuredest on seotud ennetavate haigustega.

„Haiguste ennetamine on odavam kui nende ravimine. Peame senisest enam panustama tõenduspõhisesse haiguste ennetamisse ning kujundama lastele elu-, õpi- ja kasvukeskkonna, mis toetab tervise hoidmist,” sõnas Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna juhataja Heli Laarmann. „Haiguste ennetamine ei ole ainult tervisevaldkonna pärusmaa, vaid siin saavad oma panuse anda paljud erinevad osapooled,” lisas Laarmann.

Ta toob näiteks laste toiduvaliku ja liikumist soodustava õppekorralduse koolides. „Pikas perspektiivis ei võida mitte ainult inimene, vaid ka kõik need osapooled, sest inimeste hea tervis on ühiskonna jõukuse ja majanduse arengu oluline eeldus,” märkis Laarmann.

Eelmise aasta lõpus vastu võetud ja 1. septembril jõustunud rahvatervishoiu seadus reguleerib rahvatervishoiu valdkonna korraldust, sõnastab rahvatervishoiu põhimõtted, täpsustab vastutused ja rollid. Nii näiteks on seaduses kirjas, et iga ministeerium tagab oma valitsemisalas tegevuste kavandamisel ja rakendamisel rahvastiku tervisele avaldatava mõju hindamise ja sellega arvestamise. Uues seaduses on muu hulgas senisest selgemalt sõnastatud ka kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu valdkonnas, mis on viidud kooskõlla praktikaga.

Samuti on jõustunud seaduses mitmeid inimeste tervise kaitseks vajalikke nõudeid ja piiranguid, mida teised õigusaktid ei kata. Näiteks reguleeritakse rahvatervishoiu seaduse alusel toitlustamise nõudeid lasteaedadele, koolidele ning hoolekandeasutustele. Edaspidi saab üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktor koolis müüdava toidu valiku reegleid kehtestada tuginedes Tervise Arengu Instituudi koostatud juhendile. Seadusega keelustatakse solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumise alaealistele. Teadusuuringud näitavad, et inimestel, kes on elu jooksul vähemalt ühe korra solaariumit kasutanud on 20 protsenti suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekasutanud inimestel. Kui esimene solaariumi kasutamine on toimunud nooremas eas, tõuseb melanoomi haigestumise risk 59 protsenti, mis kasvab iga kasutuskorraga.

Jõustunud seaduse kohaselt ei tohi avalikkust tervise hoidmise, kaitsmise või edendamise eesmärgil üles kutsuda kasutama mürgiseid taimi, loomi ning taimseid ja loomseid produkte ning ohtlikke kemikaale. See aitab kaitsta inimesi tervist kahjustavate või otseselt tervisele ohtlike ebaravivõtete ja tervisealase valeinfo eest. Siia hulka kuuluvad näiteks juhtumid, kus inimestel soovitatakse tervise parandamise, hoidmise, kaitsmise eesmärgil juua või määrida nahale ohtlikke kemikaale või neist saadud segusid (nagu näiteks MMS) või mürgiseid taimi või loomi (näiteks konnamürk jms).

Uus rahvatervishoiu seadus asendab senise rahvatervise seaduse, mis on kehtinud aastast 1995.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kehtestas sigade Aafrika katkuga seoses Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas potentsiaalse matmispaiga territooriumil ja selle lähiümbruses viibimiskeelu. Võimaliku matmispaiga läheduses liikumine on ajutiselt piiratud.

Viibimispiirangu eesmärgiks on vältida mistahes kogunemisi ja seeläbi taudi levikut tõkestada. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö, mistõttu tuleb alustada Viljandimaal ettevalmistavate töödega, et põhjalikult valmis olla juhuks, kui seda päriselt peaks vaja olema. „Matmispaiga kasutamine on lahendus, mida rakendatakse ainult äärmisel vajadusel ja ainult siis, kui muud võimalused on ammendunud,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Raimo Heinam.

Viibimiskeeld on seatud Riigimetsa Majandamise Keskuse territooriumile, mis asub aadressil Õisu metskond 16, Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond. Viibimiskeeld algas täna, 1. septembril kell 10.00 ja kehtib kuni 30.09.2025 kell 21.00 või edasiste korraldusteni. Viibimiskeeld kehtestatakse territooriumile vastavalt Korrakaitseseadusele ja Veterinaarseadusele.

Viibimiskeeld kehtestatakse ka droonide lennutamisele matmispaiga kohal.

Eeltoodud matmispaiga ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et alal võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks. Viibimiskeeluala tähistatakse infotahvlitega. Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga.

Amet analüüsib järgnevate piirangute kehtestamist lähtuvalt ohuprognoosist.

Matmispaikade asukohtade valikul tuginetakse Keskkonnaameti tellimusel valminud Eesti Geoloogiateenistuse uuringule. Välditakse põhjavee reostuse ohtu ja valitakse kohad, mis asuvad elamupiirkondadest ja veekogudest piisavalt kaugel. Keskkonnaalane sobivus on hinnatud koostöös spetsialistidega.

Küsimused vastused viibimiskeeluga on leitavad siit. Muuhulgas on küsimused-vastused kohalikele elanikele, farmide töötajatele, laiemale avalikkusele ning farme teenindavale personalile.

Viibimiskeeluala on leitav siit.

President Alar Karis kohtus kooliaasta alguse puhul Tartus Teaduskeskuses AHHAA toimunud kohtumisel õpetajatega ning tunnustas neid valmisoleku eest haridusuuenduseks.

„Eesti ühiskond toetub haridusele, kuid sarnaselt muude valdkondadega tuleb meil väikese riigina edasiseks arenguks nii õpetamist kui õppimist senisest nutikamaks muuta. Samm-sammult hakkavad esmalt õpetajad ja siis õpilased leidma viise, kuidas tehisaru saab toetada õppimist ning toestada meie hariduse põhisammast – võrdset võimalust saada head haridust. Et seejärel saaksime ühiselt õppida, kuidas tehisaru laiemalt kasutada: uuendada e-riiki, kannustada innovatsiooni ja vähendada tüütuid tööülesandeid,” märkis president Karis.

„Paljud õpetajad juba kasutavad tehisaru õppeprotsessis ja tõid meie kohtumisel välja nii mõistetavaid murekohti kui ka võimalusi,” lisas riigipea. „Üks olulisemaid oskusi, mida nii õpilased kui ka õpetajad tehisaru nutikaks kasutamiseks vajavad, on oskus küsimusi sõnastada.”

„Eestile omase kvaliteetse hariduse püsimise eeldus on motiveeritud ja ennastjuhtivad õppijad. Need omadused on tehisaru ajastul muutunud veelgi tähtsamaks. Just nende toetamisega TI-hüppe haridusprogramm ka tegeleb,” sõnas president Karis.

Eelmisel nädalal AHHAA teaduskeskuses toimunud vestlusringis osalesid Tartu linna erinevate valdkondade õppeainete õpetajad Annelinna Gümnaasiumist, Tamme Gümnaasiumist, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist, Jaan Poska Gümnaasiumist, Miina Härma Gümnaasiumist ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Arutelust võtsid osa ka TI-Hüppe sihtasutuse nõukogu liige Linnar Viik ning TI-hüppe Tartu- ja Jõgevamaa piirkonnakoordinaator Sandra Kripson.

Augusti lõpus korraldas TI-Hüppe sihtasutus Eesti gümnaasiumiõpetajatele tugiprogrammi avakoolituse. Koolituse viisid läbi praktikud koolidest ja TI-Hüppe sihtasutusest, tehnoloogiaeksperdid ning teadlased Tartu ja Tallinna ülikoolist. Koolitusele registreerus enamus Eesti gümnaasiumite õpetajaid, kokku 3745 gümnaasiumiõpetajat 115 koolist.

Alates 1. septembrist on avatud kohaliku omaalgatuse programmi 2025. aasta sügisvoor. Kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad programmist taas küsida toetust oma tegevusteks.

Tänavu panustab riik läbi programmi kogukondade arengusse 1,13 miljonit eurot. Selle aasta kevadvoorus toetati kokku 291 projekti ligikaudu 760 000 euroga ning äsja avatud sügisvoorus on võimalik toetust taotleda ligikaudu 370 000 euro ulatuses. Maksimaalne toetussumma on olenevalt tegevusest kuni 4000 eurot projekti kohta, omafinantseering peab olema vähemalt 10 protsenti projekti kogumaksumusest.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on aidata luua ja hoida tugevaid ja omaalgatusel põhinevaid kogukondi. Toetust on paljudel juhtudel kasutatud selleks, et käima lükata mõni avalik üritus või sündmus, millel on kogukonda ühendav mõju.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on selliste sündmuste toimumisel ning eriti nende ühisel korraldamisel oluline roll ka uute elanike kogukonda sulandumisel.

„Omavaheline suhtlus ja ühise eesmärgi nimel töötamine aitab kõrvaldada suhtlusbarjäärid ning loob usaldusliku ja avatud õhkkonna, mida elukohta valides – ka ühest Eesti nurgast teise kolides – kindlasti oodatakse. Näiteks mullu korraldas Raplamaal MTÜ Kaiu Kodukant ligi 700 osalejaga ürituse Kaiu Maitsete Karussell, mille korraldamisse kaasati arvukalt kogukonnaliikmeid ja partnereid. Samuti panustas kohaliku omaalgatuse programm näiteks Kodavere laulupeo korraldamisse, tänu millele said paljud osa selle Tartumaa kirdenurgas asuva kihelkonna pärimuskultuurist. Kodaverekeelse laulupeo osalejatest 170 olid lapsed ja noored,” selgitas asekantsler.

Kaiu alevik oli ühtlasi üks Eestimaa 2025. aasta küla nominente ning maitsete ja pärandi kogukonna eritunnustuse laureaat.

Kohalike omaalgatuste tarbeks saab toetust taotleda kahest meetmest.

• Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevdamisse ja tõhusama koostöö tekkesse. Maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
• Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) projektikoordinaator Birgit Diedrichsen täpsustas, et Tallinna puhul saavad taotlejaks olla asumi huvides tegutsevad ühendused. „Küsimuste tekkimisel leiab olulise info meetme määrusest ja taotluse täitmisel soovitan kindlasti lugeda selgitavaid abitekste, et kõik oluline saaks kirja,” lisas ta.

Toetust saab taotleda elektroonselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober kell 16.30.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid. Küsimustele aitab vastuse leida maakonna kohaliku omaalgatuse programmi kontaktisik. Täpsema info, juhendid ja lingid maakondlike arendusorganisatsioonide kodulehtedele saab kätte RTK kodulehelt. Programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Täna esmaspäeval 1. septembril Westerplattes toimunud mälestusüritustel ütles Poola president Karol Nawrocki, et nõuab Saksamaalt reparatsioone. Ta rõhutas, et reparatsioonide maksmine on Poola jaoks vajalik, et luua Saksamaaga heanaaberlikud suhted.

Täna esmaspäeval toimusid Gdańskis Westerplattes Teise maailmasõja puhkemise 86. aastapäeva mälestusüritused, kus osalesid muuhulgas Poola president Karol Nawrocki, peaminister Donald Tusk, peaministri asetäitja ja kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz ning Seimi esimees Szymon Hołownia, vahendab Biznes Interia.

Traditsiooniliselt eelnes hommikusele tseremooniale õhuhäire sireenide heli vahetult enne kella 4.45 hommikul, kuna just sel ajal ründas Saksamaa 1. septembril 1939 Gdański poolsaarel asuvat Poola sõjaväe transiididepood.

Poola armee sõdurid ja kutsutud külalised laulsid riigihümni ning heisati valge-punane lipp. Seejärel süüdati rahuküünal, sõdurid lugesid ette mälestusloendi ja kodumaa kaitsjate kangelaslikkust austati relvasaluudiga.

Poola president Karol Nawrocki rõhutas oma kõnes, et 1939. aasta sõda juhtisid „sakslaste halvad sõnad teiste rahvaste ja Poola rahva vastu”. Presidendi sõnul sõltub heade suhete loomine Saksamaaga tänapäeval Poola sõjareparatsioonide saamisest.

„Et luua oma läänenaabriga tõel ja headel suhetel põhinev partnerlus, peame lõpuks lahendama Saksa riigilt reparatsioonide küsimuse, mida ma Poola presidendina ühemõtteliselt ühise hüvangu ja meie tuleviku nimel nõuan,” ütles Nawrocki.

„Reparatsioonid ei ole alternatiiviks ajaloolisele amneesiale, kuid Poola kui rinderiik, Poola kui NATO idatiiva kõige olulisem riik vajab nii õiglust kui ka tõde,” sõnas president.

Samuti palus ta valitsusel toetada Saksamaalt reparatsioonide nõudmist. „Usun, et peaminister ja Poola valitsus tugevdavad presidendi häält rahvusvahelisel areenil ning me ehitame koos oma läänenaabritega üles tõeliselt turvalise tuleviku,” ütles president.

Karol Nawrocki:

„Jednoznacznie domagam się reparacji od Niemiec”

I bardzo dobrze, do tej pory Niemcy wiszą nam ponad 6 bilionów złotych. pic.twitter.com/l6xMRS4ODk

— chrzanik (@chrzanikx) September 1, 2025

Tartu linn maksab koolitoetust esimesse, teise ja kolmandasse klassi minevate laste vanematele.

Koolitoetust saab taotleda alates 1. septembrist kuni 15. septembrini.

50 euro suurune koolitoetus on mõeldud Tartu linnas õppivale lapsele, kelle enda ja ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linn. Koolitoetuse saamiseks tuleb hiljemalt 15. septembriks esitada linnavalitsusele taotlus e-keskkonnas ARNO (arno.tartu.ee).

Toetus kantakse taotleja näidatud arvelduskontole 1. oktoobriks.

2015. aastal ehitasid eestlased Norras maailma kõrgeima puithoone Treet (14 korrust, mille kandev konstruktsioon oli liimpuidust). Nüüd, kümme aastat hiljem, on eestlased taas puitehituse arenguloo esirinnas – Aasta Tehasemaja 2025 üldvõidu pälvis Kodumaja AS-i 7-korruseline korterelamu Norras, mis on teadaolevalt üks esimesi hooneid Euroopas, kus kogu kandev konstruktsioon alates esimesest korrusest on lahendatud puitkarkass-moodulitena, ilma massiivpuitelementide kasutuseta. 

29. augustil kuulutati Puitmajasõprade Suvekonverentsi raames välja Aasta Tehasemaja 2025 konkursi võitjad. Tegu oli juba 15. korraga, kui Eesti Puitmajaliit selle tunnustuse välja andis. Konkursi eesmärk on tõsta esile silmapaistvamaid Eesti ettevõtete toodetud puitmaju ning tutvustada laiemalt tehaselise puitehituse võimalusi. Aastate jooksul on konkursile esitatud üle 280 objekti nii Eestist kui ka mujalt maailmast – alates Jaapanist ja Lõuna-Koreast kuni Ameerika Ühendriikideni. 

Tänavusele konkursile esitati küll enim eramuid, kuid pildis olid ka korterelamud, avalikud hooned ning korterelamute tehaselised renoveerimisprojektid. Žürii sõnul peegeldab see hästi Eesti puitmajasektori mitmekesisust, kus eramute kõrval pakutakse üha enam ka insenertehniliselt keerukaid lahendusi erinevatele hoonetüüpidele, tuues esile puidu kui kestliku ja tulevikku suunatud ehitusmaterjali võimalused. 

Kuigi eramute kategoorias oli konkurents kõige tihedam, tõusis tänavuse konkursi keskmesse siiski Kodumaja AS-i 7-korruseline korterelamu Norras. Objekt tunnistati nii Parimaks Kortermajaks kui ka kogu konkursi üldvõitjaks, sest tegemist on teadaolevalt esimese sedalaadi hoonega Euroopas.  

„7-korruseline kortermaja on teadaolevalt esimene Euroopas, kus kogu kandekonstruktsioon on lahendatud puitkarkassil moodulitena, mitte massiivpuiduga,” rõhutas võidutöö erilisust konkursi žürii liige ja Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt. „Tavaliselt rajatakse nii kõrged hooned massiivpuidule, et tagada vajalik tugevus. See kinnitab, et Eesti insenerid aitavad jätkuvalt nihutada puitehituse piire.” 

Tegemist on ühe hoonega Vestskogeni arendusest – modernse ja ajatu disainiga kompleksist, kus rõhutakse energiatõhususele, kogukondlikele rohealadele ning skandinaavialikult valgusküllasele sisekujundusele. Hoone arhitektuuri, mille autoriks on Rett Hjem Arhitekteri, kommenteeris konkursi žürii liige arhitekt Veronika Valk-Siska järgmiselt: „Korterelamute kompleksi arhitektuur on mõnusa inimsõbraliku rütmiga. Modulaarne ehitusviis ei muutu siin monotoonseks, vaid loob vaheldusrikka ja helge miljöö. On näha, et tähelepanu on pööratud puhta ja tervikliku visuaalse keelega ruumilahenduse pakkumisele. Tulemusena on loodud kvaliteetne elukeskkond koos õdusate siseõuealade ja kõige muu eluks vajalikuga.” 

Parima arenduse tiitliga pärjati Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tellimusel ja KMT Prefab OÜ poolt toodetud peremajad Ukrainas, mida žürii nimetas ka märgilise tähendusega tööks. Projekt tõstab esile Eesti puitehituse potentsiaali pakkuda kiiresti ja kvaliteetselt tehaselisi elamislahendusi piirkondadesse, kus neid on kõige rohkem vaja. „Ukraina ülesehitus ei ole ainult ehituslik väljakutse, vaid ka sümboolne ja moraalne samm,“ kommenteeris tunnustust pälvinud arendust Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. „Ukrainasse toodetud peremajad ilmestavad tehaselise puitehituse potentsiaali – loetud kuudega toodetud, ent kestlikud ja inimväärsed kodud pakuvad sõjast räsitud piirkondadele nii praktilist tuge kui ka lootust tulevikuks.” 

Eramute kategoorias, kus konkurents oli tänavu kõige tihedam, pälvis võidu Finnlog OÜ eramu Soomes. Žürii hinnangul paistis töö silma eelkõige oma arhitektuurilise terviklikkuse poolest: põnev fassaadilahendus ja nutikalt kavandatud ruumiplaneering loovad hoone, mis seob sise- ja välisruumi ühtseks tervikuks ning haakub orgaaniliselt ümbritseva keskkonnaga. Publiku poolehoiu pälvis omakorda Avrame OÜ suvila Salmistus, mille valisid Delfi Moodne Kodu lugejad oma lemmikuks. 

Lisaks ülalmainitud objektidele tunnustas žürii ka mitmeid teisi silmapaistvaid projekte. Eraldi kategooriates toodi esile lahendused, mis näitlikustavad puitmajasektori mitmekülgsust – alates eramute ja väikeehitiste nutikatest lahendustest kuni rahvusvaheliste avalike hoonete ja korterelamute projektideni.  

Aasta Tehasemaja 2025 konkursi tulemused: 

Konkursi põhikategooriates tõsteti esile silmapaistvamad tehasemajad: 

·         Aasta Tehasemaja 2025 üldvõitja ja ühtlasi parim korterelamu – Kodumaja AS korterelamu Norras 

·         Parim arendus – KMT Prefab OÜ peremajad Ukrainas 

·         Parim avalik hoone – Timbeco Woodhouse OÜ koolimaja Rootsis 

·         Parim eramu – Finnlog OÜ eramu Soomes 

·         Parim väikeehitis – Greentec Houses OÜ ärihoone Tallinnas 

·         Parim fassaadielementide projekt – Welement AS kortermajade renoveerimine Saksamaal  

Täiendavalt anti nii žürii kui sponsorite poolt välja ka mitmeid eripreemiaid: 

·         Konkursi parima käsitöö palkmaja eripreemia – Vipson Projekt OÜ käsitööpalkmaja Võrumaal 

·         Konkursi energiatõhusaima hoone eripreemia ja ISOVER Saint-Gobain eripreemia ning  Puumarketi eripreemia – Happy Home Majad OÜ eramu Tiskres 

·         Konkursi parim masintöödeldud palkmaja eripreemia ja ka konkursi parima puidukasutuse eripreemia ning Raitwoodi eripreemia – Estonian Log Cabins OÜ suvilakompleks Turu saarestikus 

·         ESSVE eripreemia – Nord Homes OÜ eramu Pirital 

·         ITW Construction Products PASLODE eripreemia – Soome Maja OÜ eramu Salmistus 

·         AkzoNobeli parima värvilahenduse eripreemia – EstHus OÜ eramu Pärnumaal 

·         Monier parima kivikatuse eripreemia, Kyocera Fastening Solutions Estonia eripreemia ja VELUXi parima valguslahenduse eripreemia – Timbeco Woodhouse OÜ eramu Merikülas 

·         Delfi moodnekodu.ee lugejate lemmik ja Nordic Renderi eripreemia – Avrame OÜ, Suvila Salmistus 

Aasta Tehasemaja konkursi parimad selgitas välja žürii, kuhu kuulusid TalTech Ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, TalTech Ehituse ja arhitektuuri instituudi prorektor dr Jarek Kurnitski, arhitekt Markus Kaasik, arhitekt Veronika Valk-Siska, ajakirjanik Irmeli Karja ja Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt. Eripreemiaid annavad välja konkursi toetajad, sealhulgas rahva lemmiku hääletuse kaudu ka Delfi moodnekodu.ee lugejad.

Aasta Tehasemaja konkurssi toetasid: Thermory, Akzo Nobel Baltics, BMI Monier, ESSVE, Isover Saint-Gobain, ITW Construction Products, Nordic Render, Ruukki, Rothoblaas, Puumarket, Raitwood, KYOCERA Fastening Solutions Estonia, Hypak/Kingwills, VELUX, Puidukoda, Hunton Fiber, Riwega ja Delfi. 

1.september on teadmistepäev ja kooliaasta algus. Otepää vallas alustab esmakordselt kooliteed 68 last.

Otepää Gümnaasiumis läheb 1. klassi 37 last, gümnaasiumi 10. klassi läheb õppima 28 õpilast. Kokku õpib Otepää Gümnaasiumis 372 õpilast, neist 75õpilast gümnaasiumiosas.

Otepää vallas tegutseb erakool – spordigümnaasium Audentese Spordikooli Otepää üksus. 10. klassi läheb õppima 16 õpilast, kokku õpib koolis 45 õpilast.

Pühajärve Põhikoolis asub esmakordselt õppima 13 õpilast, kokku õpib 130 õpilast.

Keeni Põhikoolis alustab 1. klassis kooliaastat 9 õpilast, kokku õpib 95 õpilast.

Puka Kooli 1. klassi läheb 9 õpilast, kokku õpib koolis 76 õpilast.

Otepää vallas on ka kaks huvikooli.

Otepää Muusikakoolis alustab kooliteed 12 õpilast, kokku õpib 91 õpilast.

Puka Kunstikoolis algab õppetöö 8. septembril. Septembri alguses toimuvad täiendavad sisseastumiskatsed.

Kooliaasta algus on tähtis ka valla kõige pisematele – Otepää Lasteaias tervitab uut õppeaastat  26 last.  Lapsi on kokku 156, neist Pähklikese majas 109ja Võrukaela majas 47.

Pühajärve Põhikooli lasteaias on 53 last, Puka Kooli lasteaias 25 last, Keeni Põhikooli lasteaias 31 last.

Kuigi õnnemängudesse rahaline panustamine on paljude jaoks süütu meelelahutus, võib regulaarne ja märkimisväärsete summadega mängimine mõjutada laenusaaja krediidivõimekust. Kas õnnemängud võivad kodulaenu taotlemisel saada takistuseks?

Hasartmängud kui meelelahutus on muutunud aina kättesaadavamaks – loto, spordipanuste ja kasiinomängude mängimiseks ei pea enam kodust väljuma, sest online-lahendusi saab mugavalt siduda pangakaartidega ning raha mängu panna seni, kuni seda jätkub. Probleemid võivad ilmneda aga suuremate finantsotsuste tegemisel, näiteks kodulaenu taotlemisel, kui maksekäitumine peegeldab panustamisega liialdamist.

Eesti Loto andmetel on Eestis lotomängijaid ligi 400 000, kusjuures on keskmine mängija 35–55-aastane. Keskmine kodulaenu võtja on SEB andmetel aga 38-aastane töötav eestimaalane. Seega otsib õnnemängudest meelelahutust märkimisväärne osa tööturul aktiivsetest inimestest, kes plaanivad soetada isikliku kodu.

„Krediidivõimelisuse hindamisel on oluline, et kliendi sissetulekud on piisavad, regulaarsed ja ametlikult tõendatavad ning et tema krediidiajalugu oleks korras, tal ei ole võlgnevusi ning maksehäireid. Kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks märkimisväärse osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt ja/või pidevas kasvavas trendis, siis pank kõrge riskikäitumisega kliendile laenu ei väljasta,” avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Keskmise palga juures võiks õnnemängudele kulutada maksimaalselt paarkümmend eurot

Kui kliendi maksekäitumine ja krediidiajalugu on korras, maksehäired puuduvad ning hasartmängudega kokkupuude piirdub väheste ja sissetulekuga võrreldes marginaalsete kuludega, siis ei mõjuta loto või teiste õnnemängude tagasihoidlik mängimine kliendi krediidivõimelisust. Seejuures paneb ekspert aga südamele, et kuigi raha panustamine ei sega alati koduostuplaane, siis tasuks õnnemängudele panustada võimalikult harva ja minimaalseid summasid.

„On vahe, kas inimene keerutab rahaga õnneratast fanaatiliselt ja järjepidevalt mõnes online-kasiinos või mängib aeg-ajalt paarieurose piletiga bingot ja panustab põnevuse pärast viie euro piires suurematel spordivõistlustel. Esmaoluline on hoida kontrolli all panustamise regulaarsus ja suurus – näiteks Eesti keskmise palga puhul võiks jääda see summa maksimaalselt paarikümne euro piiresse ühes kalendrikuus,” avas Hallang.

Uut õppeaastat alustab Tartus tänavu 15 839 üldhariduskoolide õpilast, mida on ligi 130 võrra vähem kui aasta tagasi.

Esimestesse klassidesse läheb 1255 õpilast, mis on 36 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Enim lapsi alustab kooliteed Mart Reiniku Koolis (90 last) ja Veeriku Koolis (86 last).

Tartu gümnaasiumides alustab õpinguid 1234 õpilast, mis on mullusega võrreldes 73 võrra rohkem. Gümnaasiumite võrku rikastab algavast õppeaastast Tartu Erakool oma gümnaasiumiosaga, kus asub õppima 60 uut gümnasisti. Gümnaasiumi astujatest on ligikaudu 75 protsenti lõpetanud põhikooli Tartus, ülejäänud väljaspool Emajõelinna. Tartu gümnaasiumidesse tullakse õppima kõikidest Eesti maakondadest. Lisaks alustavad õpinguid 164 õppurit Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Tartu Rakenduslikus Kolledžis alustab õpinguid 3315 õppijat, neist 1554 esmakursuslast. VOCO on viimastel aastatel panustanud kutsehariduse erialade atraktiivsemaks muutmisele ja suurenenud õppurite arv on selle tõestuseks.

Õiguskantsleri kantselei leiab ühe lapsevanema kaebust lahendades, et vallal on kohustus tagada koolilapsele transport kooli ning kui koolibussiga pole see võimalik, siis tasub kaaluda kasvõi taksoveo tellimist.

Õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanem kurtis, et kuigi õppeaasta algab, pole vald senini teada andnud, kuidas on korraldatud tema lapse sõit kodust kooli ja tagasi. Avaldaja lapsel tuleks kõndida 3,7 kilomeetrit mööda metsateed, kusjuures mingit bussiühendust koolini ei ole. Vald on küll pakkunud lapsevanemale sõidukulude hüvitamist, kuid vanema sõnul ei lahenda see olukorda, vahendab Postimees.

Rootsi õnnetuste uurimise ameti SHK uue raporti andmeil möödusid M/S Eskil ja Tallink Silja Baltic Princess teineteisest Stockholmi lähedal vähem kui kümne meetri kauguselt.

Väiksem, 32-meetrine reisilaev M/S Eskil oleks 4. oktoobril 2024 Stockholmi lähedal Tallinki 212-meetrise kruiisilaevaga Baltic Princess peaaegu kokku põrganud, vahendab Iltalehti.

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus 27 riigikogu liikme ettepanekul neljapäevaks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.

Erakorralise istungjärgu esimene istung algab kell 10. Juhul kui istungil eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, toimub teine istung kaks tundi pärast esimese istungi lõppu, vahendab ERR.

Juhul kui nimetatud eelnõu teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas istung üks tund pärast teise istungi lõppu.

Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. september 2025:

kaks küla kaotati ja ning vene pool lõpuks rohkem soomust töösse lükkas.

1. Kiievis töötas õhutõrje.

2. No päris palavaks olla läinud.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks küla kaotati.

9. Lõunarinne: üks küla kaotati.

10. Herson: muutusteta.

11. venelastelt paluti tagastada uued nutitelefonid ilma venekeelsete rakendusteta, kuna need olid „halva kvaliteediga” ehk siis ilma kremli nuhkvarata.

12. EL hakkab kaaluma Ungari küsimuses ühehäälse otsustusprotsessi lõpetamist.

13. kremli seltskonnale meeldib liialdada.

14. Lühiuudised

19 vene poole rünnakut ja suurim rünnakute arvu tõus Pokrovski kandis. Lisaks jätkub keskmisest tugevam surve nii Kupianskist põhja pool kui Siverski suunas, Lõmani ja lõunarinde idaserval jätkus samal tihe surve kui varasemalt. Eile juba lükati tihedamalt soomust rünnakutesse ja kipub arvama, et suurema pealetung eelmäng algas. Kaudtuld jagus eile keskmisest enam, mis tõi kaasa ka nende üksuste suuremad kaotused, liugpomme ja kamikaze droone keskmisest enam.

Jätkuvalt peab vene poole peaeesmärgiks suurlinnastute komplekti (Siversk, Slovjansk, Kostantõnivka, Kramatorsk ja Pokrovsk ning kõrvalsuundadeks Lõman ja lõunarinde idaserv, kuigi viimases pigem usub, et siin surve tõuseb nii keskmises lõigus kui lääneserval. Kõrvallöögisuund pole küll päris õige mõiste, sest otseslt need ei toeta põhilöögisuunda, pigem paralleelselt kaasnevad suunad, kuna rünnakuressurssi jagub ja vajadus on max siduda Ukraina reserve, et neid ei jaguks pealöögi suuna toetuseks.

1. Kiievis töötas õhutõrje.

2. Eile öösel tabati Krimmis ports seireseadmeid, drooniga tabati isegi Krimmis Vitino lähedal asuvat GLONASS-i baasjaama, lisaks paari helikopterit Simferopoli lennujaamas.

Eile õhtul ja täna öösel ründas enam kui 300 Ukraina kamikaze drooni massiliselt venemaa lääne- ja lõunaosas Kurski, Belgorodi, Kaluuga, Lipetski, Saraatovi, Orjoli, Rjazani, Rostovi oblastit ja Krasnodari kraid — mõnes linnas on kuulda valjusid plahvatusi.

venemaa Föderatsiooni Krasnodari krai Iljinski naftatöötlemistehase piirkond sai pihta, öise taeva taustal oli näha suuremat tulekahju.

Krimmis okupeeritud Simferoopolis teatati täna öösel uutest plahvatustest. Lisaks teatati seal kandis mitmest plahvatusest: valjust plahvatusest Belbeki õhuväebaasi lähedal Bahtšisarai rajoonis, venemaa õhutõrje raketi laskmistest Hvardeiske piirkonnast ja valjust tegevusest Sakõs.

1. septembri öösel tabasid droonid venemaa Krasnodari krais Kropotkini elektrialajaama. Kohalike elanike esialgsetel andmetel on raudtee lähedal asuv elektrialajaam pärast droonirünnakut Kropotkinis leekides. See rajatis, nagu sotsiaalvõrgustikes märgiti, varustas elektriga Krasnodari krai piirkondlikku elektrisüsteemi ja raudtee ühendussõlme.

Kõlakate kohaselt tabati Armjanski lähedal asuvat venemaa Vološino piiripunkti Ukraina uusimate rakettidega Flamingo.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretskist põhja pool jätkub äge võitlus. Drobõševe suunast uusi geograafilisi asukohti pole, kuigi uute vene vägede liikumistega sinnapoole võib kogu Pokrovskist Kostjantõnivkasse ulatuv rinne kuumeneda.

8. Donetsk: kui Pokrovski ümber rindejoone muutusi ei tuvastanud, siis eile tul info, et sektori keskmises lõigus suutis vene pool edeneda mitu kilomeetrit ja vallutatud ala sisse jäi ka Kotljarivka küla.

9. Lõunarinne: Velõka Novosilkast läänes suutis vene pool vallutada Komõšuvahha küla.

10. Herson: muutusteta.

11. Alates 1. septembrist saavad venelased ostetud nutitelefonid poodidesse tagastada, kui nad ei saa installida RuStore’i poodi ja muid kohustusliku nimekirja teenuseid, ütles Föderatsiooninõukogu põhiseadusliku seadusandluse ja riigi ülesehitamise komitee esimene aseesimees artem šeikin TASS-ile. Ta tuletas meelde, et alates sellest kuupäevast on vidinate tootjad ja tarnijad kohustatud pakkuma kodumaiste rakenduste allalaadimise ja värskendamise tehnilist võimalust. Vastasel juhul on ostjal õigus „madala kvaliteediga” toode tagastada, lisas šeikin. Uuendused mõjutavad ka Apple’i tooteid. Varem otsustasid venemaa võimud veenda Ameerika korporatsiooni tagastama iPhone’idele kodumaised rakendused, mis blokeeriti pärast Ukraina sissetungi. Valitsusele lähedal seisev allikas ütles Izvestijale, et selles suunas pole aga seni edusamme tehtud. Samal ajal on venemaa kauplused hakanud RuStore’ita iPhone’e „defektseteks” märkima. Agentuur märkis, et suurimate jaemüügikettide, sealhulgas M.Video — Eldorado veebisaitidele on ilmunud hoiatused „puudujäägi” kohta. Tooteinfos on kirjas, et ostja kinnitab tellimuse esitamisega oma nõusolekut vidina ostmiseks „kavandatud tingimustel”.

Megafon annab oma poe veebisaidil sarnase juhise. Beeline märgistab iPhone’id kirjaga „ilma RuStore’ita”. MTS-i veebiplatvormil on Apple’i toodete spetsifikatsioonidesse lisatud vastav kirje – see on märgitud kui „toote puuduse teatis”. Sarnase hoiatuse annab ka restore, öeldes, et seadmes on „võimatu RuStore’i installida ja kasutada”. M-Video, Eldorado ja restore’i kõnekeskused teatasid, et iPhone’i müügitingimused ei muutu alates 1. septembrist.

Digitaalse arengu ministeeriumi teatel lisatakse venemaal müüdavatele vidinatele eelinstallitud rakenduste loendisse sügisest riiklik sõnumirakedus Max. Võimud reklaamivad teenust aktiivselt: avaliku sektori töötajad ja ametnikud viiakse sinna sundkorras, samal ajal kui teisi veendakse selle „turvalisuses” Roskomnadzori WhatsAppi ja Telegrami äppide blokeerimise taustal. Samal ajal ähvardab riigiduuma anda inimestele „välisagendi” staatuse Maxi kritiseerimise eest, mida IT-spetsialistid peavad „agressiivseks spiooniprogrammiks”, mis jälgib kõiki seadme protsesse.

12. Kümme EL-i riiki on teinud ettepaneku muuta välispoliitilisi otsustusprotseduure, minnes ühehäälsuse põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiitmisele, kirjutab Bloomberg dokumendile viidates. Selle autorid usuvad, et selline samm võimaldab kiiremat tegutsemist ja võtab üksikutelt riikidelt võimaluse blokeerida meetmeid, mida toetavad peaaegu kõik assotsiatsiooni liikmed. Selle põhjuseks oli Ungari seisukoht, mis korduvalt on Ukraina-vastaste algatuste vastu: see ei luba talle raha eraldada ja takistab selle ühinemist EL-iga. See viib pingeliste diplomaatiliste vaidlusteni ja pikkade läbirääkimisteni, sealhulgas sellistes küsimustes nagu venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamine.

Euroopa riikide ärritus kasvab jätkuvalt. 29. augustil keeldus Ungari allkirjastamast avaldust, milles mõisteti hukka venemaa rünnak Kiievile, milles hukkus 25 inimest, sealhulgas neli last, ja kahjustati EL-i missiooni. Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas ütles, et Ungari blokeerib jätkuvalt 6,6 miljardi euro eraldamist rahufondist. See raha kompenseerib EL-i liikmetele Ukrainale tarnitud Ameerika relvade maksumuse. Kallas märkis, et vahendeid saaks kasutada NATO ja USA presidendi Donald Trumpiga kokkulepitud algatuse raames. „Täna tõstatasid kõik riigid blokeeringu avamise küsimuse. Te ei pea selles osalema, aga laske teistel seda teha,” ütles Kallas, lisades, et Ungari on tagasi lükanud mitmesugused EL-i pakutud „väljapääsud”.

Ungari peaministri Viktor Orbáni vastumeelsus lubada Ukrainat EL-i nõudis Trumpi isiklikku sekkumist. Ameerika juht helistas talle pärast kohtumist Valges Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa liitlastega 18. augustil. Politico diplomaatiliste allikate sõnul õnnestus Trumpil veenda Orbánit mitte takistama Ukraina Euroopa integratsiooni. Orbán ise ütles hiljuti, et Ungari võib EL-ist lahkuda, kui liikmelisus lakkab talle kasu toomast. Ta märkis, et majandusliit on muutunud „poliitiliseks projektiks”, mis surub riikidele peale „sõjas osalemist” ja soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava. Samal ajal lisas ta, et praegu kavatseb ta „võidelda muutuste eest seestpoolt”.

Ungari on endiselt sõltuv venemaa süsivesinikest (gaasist, naftast). CREA analüütikute andmetel importis Ungari juulis Družba torujuhtme kaudu 200 miljoni euro väärtuses naftat. Ungari saab gaasi ka Gazpromilt (juulis 285 miljoni euro väärtuses), mis teeb temast Euroopa suurima venemaa süsivesinike ostja.

Augustis korraldasid Ukraina relvajõud Družba rajatistele rea rünnakuid, mis häirisid pumpamist, mille järel Orban lubas Kiievile „pikaajalisi tagajärgi”. Välisminister Peter Szijjártó ähvardas omakorda katkestada elektrienergia tarnimise Ukrainale, kus on venemaa regulaarsete rünnakute tõttu kriitilisele infrastruktuurile võimsuse defitsiit.

13. kreml näib olevat käivitanud koordineeritud infokampaania, mis tutvustab sõjalist jõudu lahinguväljal, et kujundada lääne mõtteviisi ja valelikult kujutada venemaa võitu paratamatuna. See selgub USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) raportist.

venemaa peastaabi ülem valeri gerassimov ütles 30. augustil, et venemaa väed on alates 2025. aasta märtsist vallutanud 3500 ruutkilomeetrit territooriumi ja 149 asulat. gerassimov väitis, et ainuüksi Põhja-Sumõ oblastis on venemaa väed vallutanud 210 ruutkilomeetrit ja 13 asulat – tõenäoliselt samuti alates 2025. aasta märtsist. gerassimov väitis, et venemaa väed on okupeerinud 99,7 protsenti Luhanski oblastist, 79 protsenti Donetski oblastist, 76 protsenti Hersoni oblastist ja 74 protsenti Zaporižja oblastist.

Instituudi hinnangul liialdab gerassimov enamiku oma väidetega. ISW on saanud tõendeid, mis võimaldavad hinnata, et venemaa väed on alates 1. märtsist vallutanud vaid umbes 2346 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi ja vallutanud 130 asulat. gerassimovi väited liialdavad venemaa saavutusi märkimisväärselt, umbes 1200 ruutkilomeetri ja 19 asula võrra. ISW hinnangul on venemaa väed vallutanud Sumõ oblastis põhjaosas 212 ruutkilomeetrit, kuid okupeerinud selles piirkonnas vaid üheksa asulat.

Sõjauuringute Instituudi analüütikute hinnangul on venemaa väed okupeerinud umbes 99,7 protsenti Luhanski oblastist, 76,7 protsenti Donetski oblastist, 73,2 protsenti Hersoni oblastist ja 73 protsenti Zaporižja oblastist.

ISW märgib, et gerassimov ei ole esimene venemaa kõrge ametnik, kes on viimastel päevadel venemaa edasiliikumise kohta liialdatud väiteid esitanud. venemaa kaitseminister andrei belousov väitis 29. augustil sarnaselt, et Venemaa väed vallutavad praegu 600–700 ruutkilomeetrit kuus, kuid ISW hinnangul liikusid venemaa väed 2025. aasta juunis, juulis ja augustis edasi vaid 440–500 kilomeetrit kuus.

„kreml püüab tõenäoliselt mõjutada lääne poliitikat, luues vale mulje, et venemaa pealetungid ja võit on vältimatud. kreml näib püüdvat kasutada suures koguses kvantitatiivseid andmeid, et luua vale mulje, et venemaa väed liiguvad lahinguväljal kiiresti edasi. kreml püüab veenda läänt, et venemaa saavutab lahinguväljal paratamatult oma sõjalised eesmärgid, mistõttu Ukraina peab venemaa nõudmistele järele andma ja seetõttu peab lääs lõpetama Ukraina toetamise,” seisab aruandes.

14. Lühiuudised

Õiguskaitseametnikud pidasid kinni parlamendiliikme ja Ülemraada endise spiikri Andri Parubi mõrvas kahtlustatava. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski.

Financial Timesi andmetel kohtuvad Euroopa liidrid neljapäeval, 4. septembril Pariisis, et jätkata kõrgetasemelisi kõnelusi Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide üle.

Financial Timesi andmetel kohtub Donald Trump president Zelenskõiga Pariisis 4. septembril.

Vitebskis ja Lepelski polügoonil Valgevenes on alanud ühisõppused KST kiirreageerimisjõududega, kus venemaa sõjaväelased jagavad oma kogemusi Ukraina sõjast. Allikas: Interfax, viidates Valgevene kaitseministeeriumile, Venemaa relvajõudude kolonel Grigori Kurtšaninovile, keda tsiteeris venemaa agentuur TASS. Valgevene peastaabi ülem ja kaitseministri esimene asetäitja pavel muraveyko ütles õppuste avatseremoonial, et „täna maailmas kujunev sõjalis-poliitiline olukord on selline, et seda ei saa nimetada rahulikuks ja nendes tingimustes peame hoidma oma püssirohu kuivana”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eesti-Soome elektriühendus EstLink 1 on rikke tõttu Espoo konverterjaamas Soome poolel tööst väljas. EstLink 1 katkestus algas kell 5.46 tänase esmaspäeva 1. septembri hommikul.

Fingridi avaldatud esmase kiire turuteate järgi jääb ühendus tööst välja esmaspäevase kauplemispäeva lõpuni elektribörsil. Rikke üksikasjade selgusemisel võib katkestuse pikkus muutuda.

EstLink 1 võimsus on 350 megavatti. Ühendus alustas tööd 2007. aastal.

Link turuteatele: Nord Pool – UMM Platform

Täna, 1. septembril, alustavad 36 värsket Noored Kooli õpetajat oma teekonda Eesti koolides. Õpetajad osalevad Noored Kooli kaheaastases programmis ning paralleelselt õpetajatööga õpivad ka ise Tallinna Ülikoolis. Programmis osalejad valiti välja 352 kandidaadi seast ning nad annavad järgneval kahel aastal oma panuse nii õpilaste arengusse kui ka kooliellu laiemalt.

Karjääripöörajatest õpetajad läbisid suvise ettevalmistuskoolituse ning kahenädalase keelelaagri Narvas, mis andis teadmisi ja praktilisi kogemusi. Varasemalt näiteks turunduse, IT, turismi-, pangandus-, noorsootöö-, kunsti-, moe-, filmi- ja teatrivaldkonnas töötanud õpetajaid ühendab tugev missioonitunne ning soov panustada haridusliku ebavõrduse vähendamisse.

Noored Kooli tegevjuht Annika Küngase sõnul toob programm kooli õpetajaid, kes pööravad erilist tähelepanu just õpioskuste ning sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste arendamisele. „Need oskused on võtmekohal, et tagada igale noorele haridus, mis motiveerib ja inspireerib edasiõppima ning annab võimaluse jõuda oma täieliku potentsiaalini,” ütleb sihtasutuse tegevjuht.

Üks uutest osalejatest, Paikuse Koolis matemaatikaõpetajana alustav Britt Veltmann, sattus programmi tänu tuttava soovitusele. „Pärast kolme aastat kaalumist otsustasin kandideerida. Otsisin uusi väljakutseid ja mind kõnetas nüüdisaegne õpikäsituste rakendamine ning soov anda igale lapsele võimalus heaks hariduseks,” selgitab Veltmann. „Kõige olulisem on sisse elada ja saada õpilastega kontakt. Loodan juurutada pideva õppimise mõtteviisi ja näidata, et matemaatika õppimine võib ka mänguline olla. Õpetajana tahan olla mõistev, aga konkreetne.”

Uued õpetajad hakkavad andma tunde ajaloos, bioloogias, eesti keeles ja kirjanduses, eesti keeles teise keelena, füüsikas, inglise keeles, keemias ja matemaatikas. Nad suunduvad tööle Harjumaale, Ida- ja Lääne-Virumaale, Pärnumaale, Saaremaale, Tartumaale, Jõgevamaale, Võrumaale, Viljandimaale, Põlvamaale ja üle pika aja on Noored Kooli õpetaja alustamas ka Valgamaal.

Noored Kooli järgmine kandideerimisvoor avaneb septembris. Oodatud on kõik vähemalt bakalaureusekraadiga inimesed, kellel on head suhtlemis- ja eestvedamisoskused ning tahe panustada süsteemselt õpilaste oskuste, teadmiste ja eesti keele oskuse ja kogu haridussüsteemi arengusse.

Lisainfo ja kandideerimine: www.nooredkooli.ee

Taust

SA Noored Kooli on Swedbank Eesti ja Heateo Sihtasutuse toel loodud sihtasutus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekad eestvedajad erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 400 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tervisekassa kutsuvad ka sel sügisel inimesi liituma eeskujuliikumisega ning osalema üleskutses „Septembris ei joo”. Üleskutse eesmärk on julgustada inimesi pidama alkoholitarvitamise harjumusest pikemat pausi ning veenduma, et alkohol ei pea olema osa meie igapäevaelust.

TAI ja Tervisekassa toetavad ning julgustavad kõiki inimesi, kes varasemalt on algatuses osalenud või mõelnud seda teha ning kutsuvad nii eraisikuid, sõpruskondi kui ka organisatsioone pöörama tähelepanu sellele, et lõõgastuda ja rõõmupakkuvaid tegevusi saab nautida ka alkoholivabalt. „Septembris ei joo” mõtteviisi toetamine annab hea võimaluse vaadata üle nii isiklikud kui kollektiivsed käitumismustrid ning veenduda, et alkoholivaba elu on loomulik ja normaalne.

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel toob välja, et tihti ei ole alkoholitarvitamine muud, kui sissejuurdunud harjumus, kuid ka mõõdukas alkoholitarvitamine on tervisele koormav. „Isegi üks kuu ilma alkoholita võib märgatavalt parandada enesetunnet, paljud osalejad on üllatunud, kui palju energiat ja positiivseid muutusi see kaasa toob. Uuringud täheldavad, et parema enesetunde taga on maksafunktsiooni paranemine, paremad toiduvalikud ja kehakaalu langus ning unekvaliteedi paranemine, mis aitab organismil kiiremini taastuda. Lisaks sellele märkavad inimesed, et neil tekib oluliselt rohkem aega, jääb järgi raha, suureneb motivatsioon olla füüsiliselt aktiivne ning paraneb enesega rahulolu.”

Mida vähem alkoholi elu jooksul tarvitada, seda suurem on tõenäosus püsida kauem terve ja vältida mitmeid kroonilisi haigusi hilisemas eas. Tarvitamise piiramise üks tõhus viis on aeg ajalt pikemate alkoholivabade perioodide tegemine, mis aitab ühtlasi ka tarvitatavaid koguseid kontrolli all hoida. Andmed kinnitavad, et suurel osal Eesti inimestest on olemas soov ja valmidus mõneks ajaks alkoholist loobuda. 2022. aastal TAI poolt läbi viidud uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest” kohaselt on Eestis 43% 16–64-aastastest alkoholitarvitajatest pidanud elu jooksul teadlikult tarvitamises tavapärasest pikemaid pause. 35% alkoholi tarvitavate inimeste jaoks oli pikim alkoholivaba paus kuni üks kuu, 31% inimeste jaoks kaks kuni kuus kuud. Pausi pidamise põhjustena toodi eelkõige välja enda teadlikku otsust mitte juua ja tervislikke põhjuseid, kuid nimetati ka „Septembris ei joo” algatust ja kellegi eeskuju.

„Septembris ei joo” üleskutse annab võimaluse üksteist inspireerida ja toetada, teades, et  alkoholitarvitamisest peavad samal ajal pausi ka paljud teised. Eelmisel aastal andis alkovaba septembri üleskutsega kaasa tulemisest märku üle 60 000 inimese.

„Julgustame inimesi ennast proovile panema ja liituma väljakutsega , et mõtestada oma alkoholiga seotud harjumusi, õppida märkamistest ja kogeda, kuidas see mõjutab igapäevaelu. Eeskuju julgustab ka sõpru ja töökaaslasi tervislikumaid valikuid tegema,” sõnas Sammel.

Tervise Arengu Instituut on „Septembris ei joo” teavitustegevusi viinud ellu alates 2017. aastast. See on rahva hulgas tuntud ja populaarne algatus, milles on viimastel aastatel keskmiselt 60 000 aktiivset osalejat. Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest, millised on nende varasemad alkoholitarvitamise harjumused ja kogused.

„Septembris ei joo” algatust rahastab Tervisekassa.

Lisainfo: https://alkoinfo.ee

Kui vajad rohkem tuge alkoholist loobumisel, siis vaata siia.

Kutseõppes õpib 2025/2026. õppeaastal esialgsetel andmetel üle 27 000 õpilase. Viimastel õppeaastatel on suurenenud kuni 19-aastaste õpilaste osatähtsus kutsehariduses – eelmisel õppeaastal moodustasid nad poole kõigist kutseõppuritest. Kutsekeskhariduses õppis 2024/2025. õppeaastal 12 140 õpilast, viimati oli sama palju õppijaid kutsekeskhariduses kümme aastat tagasi. Õpilaste arvu kasvu taga on eelkõige põhikooli lõpetajate arvu kasv: aastatel 2008-2011 sündinud suured aastakäigud on jõudnud põhikooli lõpuklassidesse.

Üliõpilaste arv kasvas pärast mitmeaastast langust 2024/2025. õppeaastal kõigil kõrghariduse astmetel ning ületas taas 45 000 piiri – viimati oli sarnane üliõpilaste arv 2020/2021. õppeaastal. Välisüliõpilaste arv on viimastel õppeaastatel vähenenud rahvusvahelise julgeolekuolukorra ning sellega seotud piirangute tõttu. Välistudengid moodustasid 2024/2025. õppeaastal 9% kõigist Eesti kõrgkoolide õppijatest. Samas on doktoriõppes välistaustaga õppijate arv jätkuvalt kasvanud, moodustades 41% kõigist doktorantidest.

Õppijate ja õpetajate täpsed arvud 2025/2026. õppeaastal selguvad novembri keskpaigas, kui andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS).

Head kooliaasta algust kõigile!

VIDEO: Minister Kristina Kallase tervitus kooliaasta alguse puhul

Politseinikud reageerisid pühapäeval suurte jõududega teatele tapmisest Valga vallas ning otsisid metsa põgenenud kahtlustatavat. Vaatamata läbirääkimisele mees end politseinikele välja ei andnud ja lõpetas oma elu.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Baldur Pilden selgitas, et politsei sai pühapäeval enne kella 14 teate, et 45-aastane mees on metsas ja võib olla iseendale ohtlik. „Politsei jaoks oli see esmalt teade kadunud inimesest ning alustasime info kogumisega, et tema kadumise asjaolusid selgitada. Mehega ühendust saades andis tema räägitu alust arvata, et ta on tapnud omale tuttava 41-aastase mehe. Politseinikud reageerisid viimase koju, kust leiti laskehaavadega surnukeha. Paralleelselt tõendite kogumisega sündmuskohal käivitasime kohe suuremahulised otsingud maastikul, et kahtlustatav leida ja kinni pidada,” kirjeldas Bilden.

Kohapeale reageerisid patrullid, politseikoerad, läbirääkijad, kiirreageerijad ja politsei eriüksus. Samuti otsiti meest droonidega. „Meil oli alust arvata, et mees on relvastatud ning ta võib olla ohtlik iseendale ja ka politseinikele. Relvaga sündmused on alati kõrge riskiga ja arvestades mehe võimalikku seost varem toimunud kuriteoga, reageerisime sellele kui väga kõrge riskiga sündmusele. Tagasime perimeetri ja suunasime kõrvalised inimesed maastikult eemale, et kõik ohutult mööduks,” selgitas Pilden.

Veidi pärast kella 18 leidsid politseinikud metsast mehe auto, kus kahtlustatav ise sees oli. Politsei läbirääkijad saavutasid mehega kontakti ja suhtlesid temaga järjepidevalt, kuid mees keeldus välja tulemast. Pärast keskööd katkestas ta politseinikega kõne ja temaga enam ühendust ei saanud. Öösel kella 1 ajal autot kontrollides leidsid politseinikud mehe surnukeha.

Tapmise asjaolusid selgitab politsei alustatud kriminaalmenetluses. Samuti selgitab politsei menetluses relva päritolu. Mehel ei olnud relvaluba ega seaduslikku tulirelva. Menetlust juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

Politsei ametiühing liitub piketiga, et viia Vabariigi Valitsusele sõnum eesliini politseinike ja piirivalvurite palgavajadusest. Meeleavaldus toetab siseministri ning haridus- ja teadusministri seisukohti, et sisekaitse ja hariduse valdkonna töötajate palgatõus peab olema üks riigieelarve prioriteetidest.  

Ametühingu juht Enel Kuiv rõhutas, et Eesti turvalisuse ja sisejulgeoleku tagamiseks on eesliini politseinike palgatõus vältimatult vajalik. „Politseinike palk peab vastama selle töö sisule, raskusele ning riskidele. Turvalisuse tagajatele kehtivad kõrged ootused ja nõuded, kuid töötasu jääb Eesti keskmisest järjest rohkem maha. Ootame, et valitsus peaks turvalisust tähtsaks mitte ainult sõnades vaid ka tegudes ning viiks eesliini politseiametniku töötasu vastavusse tööülesannete ja koormusega,” rääkis ta.

Ametiühingu juhi sõnul liituvad politseiametnikud sellisel kujul piketiga üle aastate esimest korda. „See, et oleme plakatitega väljas, näitab olukorra tõsidust. Politsei on täna personalikriisis, sest lähiaastatel on pensionile lahkumas ligi kolmandik töötajaskonnast. Huvi politseiniku ameti vastu on küll suur, kuid elukutseliste politseinike ja piirivalvurite järelkasv ei jää tänasel palgatasemel püsima. Palga tõttu lahkutakse suhteliselt lühikese töötamise järel, sest vähem kui 1500 eurone netosissetulek ei kata ära pere vajadusi,” ütles Kuiv.

Politseiteenistujate ametiühing ootab, et eesliini politseinike töötasu tõuseks 2026. aastal 1,2 Eesti keskmise palga tasemele. Praegu on see 1850 eurot bruto, mis jääb Eesti keskmisest iga aastaga järjest rohkem maha.

Lisatud ametiühingu seisukohad 2026. a. riigieelarve aruteluks.

Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (E200) ütles mõned päevad tagasi jahimeeste hämminguks, et metssead poegivad kolm korda aastas. 

Teadaolevalt poegivad metssead üks kord aastas. Küll aga poegivad kolm korda aastas merisead. Ministrihärra ajas ilmselt segamini metssead ja merisead.

Samas tekib küsimus, kuidas saab inimene teha Eesti ja eestlaste elu ja saatust mõjutavaid otsuseid, kui ta ei tee vahet mets- ja merisigadel?

Putin on täiesti hull, aga Eestit ta vallutama ei tule. Umbes nii võib kokku võtta viimasel ajal Eestis levitatud mõtteviisi.

Eesti juhid kirjutavad, et mingit ohtu pole. Sama, muide, väidab ka Kreml, märkides, et Euroopat ei ohusta miski.

See on väga sarnane Ukraina juhtkonna väidetega vahetult enne Venemaa sissetungi. Ka siis rääkisid nii Kreml kui Ukraina juhtkond ühte ja sama juttu, et mingit ohtu pole. Ainus oli USA, mis hoiatas Venemaa sissetungi eest.

Ukraina juhtkond põhjendas tookord oma väiteid sellega, et 100 tuhande sõduriga ei suuda Venemaa Ukrainat ära võtta. Tänaseks on sellest 100 tuhandest saanud miljon ning Ukrainat jahvatatakse juba neljandat aastat.

Ukraina juhtkond, tõsi, on hiljem väitnud, et tegelikult nad teadsid rünnakust ette, aga rahvale aeti teadlikult puru silma, sest kardeti, et inimesed jooksevad minema.

Eestis väidetakse, et Venemaal pole jõudu, et sisse tungida. Väitjad on needsamad asjatundjad, kes ütlesid vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, et Venemaa kohe kaotab sõja, sest tal on raketid otsas.

Kui arvestada, et Ukraina on nii rahvaarvult kui territooriumilt 40 korda Eestist suurem, siis piisab Eesti-vastase sissetungi alustamiseks Ukraina näitel vaid 2500 sõdurist. Kas Venemaal pole seda jõudu? Ja neid, keda Venemaal on pärast seda rindele paisata ehk vange, võlglasi ja töötuid on miljoneid.

Mis rakettidesse puutub, siis tuleb nüüd välja, et hoopis Läänel on raketid otsas. See on põhjus, miks Ukraina sõjas paaniliselt rahu otsitakse, kuigi veel aasta-poolteist tagasi räägiti, et sõja saatus peab selguma lahinguväljal. Rahu pooldajaid sõimati putinistideks.

Täna on reaalne olukord selline, et ainus, kes suudaks Euroopale, kaasa arvatud Eestile sõjalist toetust pakkuda on USA. Ent selle riigi president on Vene agent, nagu ütles avameelselt Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa. Ehk siis Venemaa ja USA on ühes paadis.

Putin peaks olema hull, kui ta sellises olukorras Eestit vallutama ei tule.

LÕUNAEESTLANE

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 31. august 2025:

vist peatselt algava vene poole suure pealetungi suund tuvastatud.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Pisu ikka lisa tuleb.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: üks küla vabastati.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kõlakad, et vene soldateid järjest vangi langeb.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kindralstaabi ülem teatas sõja jätkamise plaanist ja esitles pehmelt öeldes ebatäpset „võitude kaarti”.

12. Kõik venemaa suurimad naftakompaniid teatasid kasumi langusest.

13. putin plaanib vallandada oma administratsiooni ainsa kõrge ametniku, kes on sõja vastu sõna võtnud.

14. Lühiuudised

Ukraina blogijate andmetel on venemaa oma strateegilist ümbergrupeerimist lõpule viimas. Pärast vägede ümberpaigutamist Sumõst ja Hersonist siseneb venemaa pealetung tõenäoliselt peagi uude faasi. Sihiks ikka suurlinnastu grupp (Siversk, Konstjantinivka, Slovjansk, Pokrovsk). Uues lisandunud väegrupis jagub kõike alates tavalistest motolaskuritest kuni õhudessantüksusteni + kõik muud pudinad alates droonidest ja lõpetades seireseadmetega. Kipub arvama, et see ongi vene kindralite plaan täitmaks putinile antud lubadust tuua kolme kuuga tulemus koju.

Ilm peaks soosima vene poole pealetungi, sest pikalt näitab seal kandis suve jätkumist.

Õnneks on Ukrainal olukorrast täielik ülevaade, kas ainult vahendeid jagub ning väiksemal alal väga tihedaks minevat koosseisu suudetakse piisavalt koordineeritult juhtida. vene poole tõusev seire ning õhu kaudu Ukraina üksuste ja logistikakoridoride mõjutamine sel suunal võib tuua rohkem kaotusi ka Ukraina poolele, sest on päris keeruline hoida end piisavalt maskeeritult (kui ollakse tavapärasest tihedamalt koos) ning hoida õhk igasugusest lendavast (droonid, mürsud, raketid) puhas.

Kas vene pool võtab arsenalist ka miskit keemiat või bioloogilist, eip tea. Väheses mahus pigem keemiat.

Eile 182 vene poole rünnakut ja tasapisi on mitmetes seni pisu väiksema aktiivsusega lõikudes hakanud rünnakute arv kasvama. Veel ei näe suuremate gruppide rünnakuid, vaid ikka pigem kas üks soldat või kuni pooljagu. Jätkuvalt on kaudtule maha surumisega Ukraina omadel keskmisest paremini, sest paaril nädalal pole vene pool enam oma keskmist taset kaudtulelöökidega saavutanud. Eilne suur langus liugpommide heitmises pigem ühekordne anomaalia. Kamikazedroone siiski keskmisest enam aga mitte tipu lähistel.

1. venemaa Föderatsiooni eile öise Zaporižja rünnaku tagajärjel vigastatute arv on tõusnud 34-ni, üks inimene on surnud.

31. augusti öösel ründas vaenlane 142 drooni, õhuvägi teatas 126 allatulistamise ja mahasurumise kohta.

31. augusti öösel algatas venemaa Odessa oblastile ulatusliku rünnaku ründedroonidega, üks inimene sai vigastada. On teada, et kõige rängemalt sai kannatada Tšornomorski linn ja selle ümbrus. Rünnaku tagajärjel on kahjustatud energiainfrastruktuur. Praegu on elektrita üle 29 tuhande abonendi.

Donetski oblastis tulistas vene sõdur tõenäoliselt tsiviilisikut. Sellest teatas Azovi rahvuskaardi esimene korpus. Sõjaväe teatel leidis intsident aset 28. augustil Pokrovski rajooni ühes asulas. Ukraina sõjavägi salvestas õhuluure käigus, kuidas okupant tulistas eakat meest tema enda hoovis. Salvestistelt oli selgelt näha, et ohver oli riietatud tsiviilriietes ja tal polnud relvi. Olemasoleva teabe kohaselt pani tulistamise toime venemaa relvajõudude 51. armee viienda eraldi motoriseeritud laskurbrigaadi 95. eraldi laskurrügemendi vene sõjaväelane.

Ülemraada endise spiikri Andri Parubi mõrv Lvivis valmistati hoolikalt ette. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski. Parubi tapeti 30. augustil Lvivis Frankivski rajoonis. Teda tulistati püstolist. Korrakaitsjad on nüüdseks kuulutanud Lvivis välja erioperatsiooni „Sireen” tapja leidmiseks. Esialgsetel andmetel tulistas tundmatu mees Parubit mitu korda, mille tagajärjel ta sündmuskohal suri.

2. 30. augusti öösel ründasid Ukraina Luure Peavalitsuse väed venemaa Tuula oblastis Aleksõni linnas asuva Aleksõni linnaosa aktsiaseltsi Aleksõni Keemiatehas territooriumil asuvat maa-alust lõhkeainete ladu. Sellest teatas LIGA.net-ile GUR-i kõneisik. Kõneisiku sõnul hoiti kaitstud laos eelkõige püroksüliinipulbrit (suitsuvaba pulbrit, mida kasutatakse käsirelvade laskemoonas, suurtükiväesüsteemides ja mõnedes rakettmootorites). Kohalike Telegrami kanalite andmetel kuulsid venelased valjuid plahvatusi ning seejärel sõitsid sündmuskohale tuletõrjeautod ja kiirabiautod.

Eile teatas ASTRA, et Ukraina väed hävitasid Naitopovõtšis Brjanski oblastis Družba naftajuhtme LPDS-rajatise pumplahoone. Pumbajaam on kriitilise tähtsusega komponent – ilma selleta ei saa objekt naftat ega naftasaadusi transportida.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõpuks pisu selgust Kupjanski juurest.

Ukraina omad vabastasid Kupjanski loodeserval asuva Mõrove küla ja surusid sellega vene poole sillapea tunduvalt väiksemaks. Kõlakad annavad teada, et selles sõjaudus võib tulla veel pos uudiseid, sest Ukraina omad jätkavat tugevamat surumist Oskili jõe poole. Võimalik, et asjaga läks ka pisu kiireks, sest kui suuta likvideerida päris laialt paiknev vene sillapea Oskili jõe lääne kaldal, siis vabaneks pisu ressurssi saatmaks seda appi Siversk-Pokrovsk lõigule.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: täpsem seis Pokrovskist kirdes asuva vene kahe peenikese kombitsaga küll selguseta aga Ukraina omad väidavad, et seal ära lõigatud oma põhiüksustest soldatitel peaks hakkama nii toit kui laskemoon otsa saama. Tasapisi peale droonide ja kaudtuletööd alasid jalaväega puhastatakse.

Küll hakkas tulema infot, et soomust üha enam Pokrovskist kirdes piiramaks linna ümber töösse lükatakse. Eile need eriti halli alani ei jõudnudki.

Pokrovskisse sisse pole vist vene üksused viimasel kahel nädalal enam saanudki ja pisu koomiline on vaadtata, kuidas vene pool üritab võltsuudiseid toota, just näidati, kuidas Pokrovski linna lõunaküljel asuvas Leontovitši külas vene lipp heisati ja siis see ära lasti ja peitu pugenud soldatit koos hoonega sinna järele…

9. Lõunarinne: kipub see sektori lääneserval Kamjanskes asuv vene sillapea laienema, võimalik, et uuesti on saadud kogu asula üle kontroll, vast homme targem.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ei kavatse Ukraina-vastast sõda peatada. Selle avalduse tegi venemaa Föderatsiooni peastaabi ülem valeri gerassimov. „Ühendatud Vägede Grupi erioperatsiooni ülesannete täitmine jätkub pealetungivate operatsioonide läbiviimisega. Täna selgitame väegruppide ülesandeid sügisperioodi suundades,” ütles ta. gerassimovi kõne video avaldas venemaa kaitseministeerium, rõhutades, et ta „võttis kokku 2025. aasta kevad-suvekampaania tulemused ja selgitas tulevikuülesandeid”. „Strateegiline initsiatiiv<…> on täielikult venemaa Föderatsiooni relvajõudude käes,” ütles peastaabi ülem. Tema sõnul kontrollib venemaa armee praegu 99,7% Luhanski territooriumist, 79% Donetski territooriumist, 74% Zaporižja territooriumist ja 76% Hersoni oblastist.

gerassimov väitis ka, et 28. ja 30. augustil Ukrainale toime pandud ulatuslikud rünnakud, mille käigus hävitati Kiievis mitmekorruselise elamu sissepääs ja hukkus 25 inimest (sealhulgas neli last) ning kahjustati tsiviilinfrastruktuuri teistes piirkondades, olid väidetavalt suunatud sõjatööstuskompleksiga seotud ettevõtetele.

Kokku kontrollib venemaa armee umbes 20% Ukraina territooriumist, kuid peaaegu kõik need saavutused saavutati sissetungi esimestel nädalatel. Deep State’i andmetel on venemaa sõja viimase 1010 päeva jooksul vallutanud 5842 km² Ukraina territooriumi ehk 0,97% riigi pindalast.

venemaa pealetungi on saatnud katastroofilised kaotused. Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hinnangul on venemaa armee sissetungi algusest peale kaotanud umbes miljon inimest, sealhulgas 250 000 hukkunut ja 400 000 invaliidi. Briti luure annab sarnaseid andmeid. Meduza ja Mediazona ühise uuringu kohaselt, mis põhineb pärimisjuhtumite registril, oli 2025. aasta augusti lõpuks Ukrainas surnud 220 000 vene sõdurit.

Economisti analüütikud arvutasid, et 2025. aasta suvel kaotas venemaa armee ühe sõduri iga 0,038 km² edasitungi kohta. Selle tempo juures on väljaande hinnangul Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti halduspiirideni jõudmine võimalik mitte varem kui 2029. aasta veebruaris ning Ukraina täielik vallutamine nõuaks veel 89 aastat kestvat sõda.

gerassimovi briifingul näitas venemaa uhkusega oma võitude kaarti. Kuid lähemal vaatlusel realistlike kaartide taustal selgub nipp: Moskva lihtsalt värvib halli tsooni, nagu oleks see täielikult vallutatud. Võit värvipliiatsitega, mitte lahinguväljal, teatasid Ukraina blogijad.

12. Langevad naftahinnad, uus sanktsioonide laine ja tugev rubla on tabanud venemaa majandust tooraine südames. Kõikide riigi suurimate naftaettevõtete kasum on 2025. aasta esimesel poolel langenud 2-3 korda, selgub eelmisel nädalal avaldatud aruannetest. Rosneft, kelle arvele langeb iga teine maakerast kaevandatud barrel, teatas aktsionäridele omistatava kasumi kolmekordsest langusest 773 miljardilt rublalt 245 miljardile rublale (2,7 miljardile eurole).

OPECi riigid on aktiivselt tootmist suurendanud, mis on langetanud maailmaturu hindu, ja lisaks on ELi ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide karmistamise tõttu laienenud venemaa nafta allahindlused, selgitas ettevõtte juht Igor Setšin olukorda.

Lukoil, mis on naftatootmises teisel kohal, kaotas poole oma kasumist: see ulatus 287 miljardi rublani võrreldes aasta varasema 590 miljardiga. Ettevõtte tulud langesid 17% ja EBITDA 1,6 korda.

Gazprom Nefti kasum langes 54% 150 miljardi rublani ja tulud 12%, hoolimata asjaolust, et ettevõte suurendas tootmist 5% ja nafta rafineerimist 4%.

Neljandal kohal olev Surgutneftegaz muutus kahjumlikuks: kuue kuuga kaotas ettevõte 452,7 miljardit rubla. Surguti rahandust tabas rubla tugevnemine, mis devalveeris ettevõtte hiiglaslikku umbes 70 miljardi dollari suurust valuutapuhvrit.

Tatnefti kasum langes peaaegu kolm korda, 54,2 miljardi rublani, ja RusNefti oma 3,2 korda, 11,8 miljardini.

Üldiselt kaotas venemaa nafta- ja gaasisektor, millest sõltub iga kolmas rubla eelarves, Rosstati andmetel 50,4% oma kasumist: selle esimese poolaasta puhaskasum langes 1,264 triljoni rublani. Samal ajal lõpetas 45% ettevõtetest esimese poolaasta kahjumiga – 749,5 miljardi rubla ulatuses.

Hantõ-Mansi autonoomses Okrugis, mis on peamine naftapiirkond, mis annab 40% riigi kogutoodangust, on naftatööstus muutunud kahjumlikuks: ettevõtted töötasid Tjumenstati jaanuari-mai andmetel 506,3 miljardi rubla ulatuses miinuses.

„Nafta- ja gaasisektori ettevõtete tulemused on endiselt tugeva rubla ja madalate naftahindade surve all,” kirjutavad Tsifra Brokeri analüütikud. Uurali naftabarrel, mis maksis aasta alguses ligi 70 dollarit, langes maiks 52,1 dollarini ja juunis 59,8 dollarini. Selle rubla hind on 6 kuu jooksul langenud ligi 30%, 4,7 tuhande rublani barreli kohta.

Energiaressursside tootmisele ja ekspordile tekitab täiendavaid takistusi venemaa kütuse- ja energiakompleksi vastaste sanktsioonide karmistamine, märgib Gaidari Instituudi tööstusturgude ja infrastruktuuri labori teadur Jelena Galeeva. G7 riigid kehtestavad naftatööstusele embargo; laevanduse ja logistika vastu on kehtestatud sanktsioonid varilaevastiku blokeerimisega; kehtivad tehnoloogiline embargo ja rahalised piirangud dollariarvelduste blokeerimise näol; surve kolmandate riikide pankadele suureneb, loetleb Maltseva.

Sel aastal on naftaettevõtete ja importijate suhted destabiliseerunud teiseste sanktsioonide ohu tõttu – selle tulemusel on naftasektor silmitsi seisnud müügipiirangutega, kirjutavad Gaidari Instituudi eksperdid: eksport Hiinasse langes esimesel poolaastal füüsilises mahus 11% ja rahas 24%.

Peale Aasia riikide, kuhu läheb üle 80% ekspordist, ei osta peaaegu keegi venemaa toornaftat. Kuid idasuunaliste voogude suurendamine on keeruline: tankereid pole piisavalt ja sadamad on ülekoormatud, märgivad eksperdid.

„Naftaettevõtete tulude vähenemine on tingitud eelkõige nafta hinna langusest maailmaturul ja rubla tugevnemisest,” selgitab Igor Juškov, Riikliku Energiajulgeolekufondi juhtivanalüütik. „Selle tõttu on eksporditulud vähenenud: ettevõtted hakkasid sama tootemahu välismaal müües vähem teenima.”

13. Ainus presidendi administratsiooni kõrge ametnik, kes pooldas sõja lõpetamist ja reforme, mis piiraksid julgeolekujõudude volitusi, võib kremlist lahkuda. Reedel allkirjastas putin määruse, millega saadeti laiali kaks administratsiooni osakonda (piirkondadevaheliste ja kultuuriliste suhete osakond välisriikidega ning piiriülene koostöö osakond), mida juhtis Dmitri Kozak, putini meeskonna veteran, kes töötas temaga koos 1990. aastatest alates, juhtis tema peakorterit mitmete valimiste ajal ja juhendas 2012. aasta olümpiamängude ehitust.

Vedomosti allikate sõnul arutatakse presidendi administratsioonis Kozaki lahkumist, kes on putini administratsiooni asejuhi ametikohal. Kozakist võib saada presidendi saadik Loode föderaalringkonnas (NWFR) – otsuse langetab putin isiklikult, ütlesid väljaande allikad. kremlile lähedased isikud ütlesid augustis The New York Timesile (NYT), et Kozak on ainus kõrge ametnik, kes ei ole Ukrainas peetava sõjaga nõus. Nende sõnul on putin Kozakis pettunud, kuid hoiab temaga endiselt ühendust.

NYT allikate andmetel ütles Kozak hiljuti kolleegidele, et tegi putinile ettepaneku lõpetada võitlus ja alustada rahuläbirääkimisi. Samuti tegi ta selgeks, et surub peale reforme, et viia julgeolekuteenistused valitsuse kontrolli alla ja luua sõltumatu kohtusüsteem.

Kozak hoiatas venemaa riigijuhte Ukraina sissetungi kohutavate tagajärgede eest, sealhulgas selle eest, et ukrainlased hakkavad agressioonile ägedalt vastu. Selle tulemusel langes ta häbisse, lakkas peaaegu täielikult avalikkuse ees esinemast ja temalt võeti sisuliselt volitused, kuigi ta säilitas ametlikult oma ametikoha.

NYT andmetel on Kozak pärast sõja algust mitu korda kohtunud lääne ametnikega ja küsinud neilt, kuidas veenda putinit kurssi muutma. „Andke mulle argumente,” palus Kozak NYT allika sõnul, kes temaga isiklikult ühendust võttis.

Kozak oli üks väheseid, kes võttis sõja vastu sõna venemaa Julgeolekunõukogu koosolekul, mis toimus paar päeva enne Ukraina sissetungi. Vedomosti allikate sõnul on osa tema volitustest nüüd üle antud presidendi administratsiooni esimesele asejuhile sergei kirijenkole. Eelkõige hakkas viimane haldama suhteid Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Moldova, Armeenia ja tunnustamata Transnistriaga.

RBC allikate sõnul võib Kozaki koha presidendi administratsioonis võtta igor, endise peaprokuröri juri tšaika poeg. Valitsuslepingute abil rikkaks saanud igor tšaika on alates 2025. aasta märtsist juhtinud Rossotrudnitšestvot. Alates 2023. aastast on ta olnud EL-i sanktsioonide all.

14. Lühiuudised

USA president Donald Trump arutab Euroopa liitlastega võimalust kaasata Ukrainasse Ameerika erasõjaväekompaniisid (PMC-sid). Sellest teatas Telegraph, viidates lääneriikide valitsuste allikatele. Arutelu all oleva plaani kohaselt ehitavad Ameerika töövõtjad kindlustusi ja sõjaväebaase ning pakuvad kaitset Ameerika huvidele ja ettevõtetele Ukrainas. Seda sammu peetakse kompromissiks: Trump ise lubas varem, et Ukrainasse ei saadeta USA regulaarvägesid.

Reuters: Indoneesia president Prabowo Subianto tühistas laupäeval plaanitud reisi Hiinasse, kuna protestid levisid pealinnast Jakartast väljapoole, süüdati mitu piirkondlikku parlamendihoonet ja hukkus inimesi. Prabowo pidi 3. septembril osalema Hiinas toimuval paraadil, et tähistada Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeva. Protestid algasid sel nädalal Jakartas seadusandjate madalate palkade ja kõrgete palgatõusude vastu ning eskaleerusid pärast seda, kui politseiauto sõitis otsa mootorratturi protestijale ja tappis ta.

RBC: putin saabus 31. augustil neljapäevasele visiidile Hiinasse. Teadete kohaselt osaleb ta Teise maailmasõja võidu 80. aastapäevale pühendatud sõjaväeparaadil ja Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel, mis toimub Tianjinis 31. augustist 1. septembrini. putin peab sellel kõne ja osaleb kohtumisel SCO Plus formaadis (liikmesriikide juhid ning vaatlejariikide ja dialoogipartnerite juhid). Lisaks kohtub ta Türgi ja Iraani presidentide Recep Tayyip Erdogani ja Masoud Pezeshkianiga ning India peaministri Narendra Modiga. Varem sai teatavaks, et Erdogan suundus tippkohtumisele Hiinasse. putini visiit Hiinasse kestab neli päeva, mis on tema jaoks haruldane.

Telegraphi teatel arutab EL Lääne-Ukraina lennujaamade taasavamist, alustades Lvivist. Etapilise plaani eesmärk on taastada kommertslennud, kusjuures Euroopa on valmis toetama Ukrainat hävitajate ja õhutõrjega, hiljem laienedes Kiievisse ja kaugemale itta.

Ukraina luurejuht hoiatab venemaa desinformatsioonilaine eest enne Zapad-2025 sõjaväeõppusi. Kõrõlo Budanov ütles, et eelseisvad ühisõppused, mis algavad kahe nädala pärast, esitavad väljakutseid nii Ukrainale kui ka Euroopa riikidele, eriti läbi nn kognitiivse mõjutamise.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna pühapäeval sajab kohati vähest vihma, pärastlõunal muutub Kagu-Eestis sadu tihedamaks. Esmaspäeval sirutub kõrgrõhuvöönd üle Baltimaade ja Soome Venemaa põhjaaladeni. Selle mõjuväljas püsib ilm rahulik, siiski sajab paiguti vähest vihma ja öösel on udu.

September algab vahelduva pilvisusega. Esimesel koolipäeval tasub kohatisteks vihmasabinateks valmis olla. Sooja on 16 kuni 21 kraadi, vahendab ERR.

Teisipäev tuleb peamiselt sajuta, kuid kolmapäeval on pärastlõunal Lääne-Eestis paiguti hoovihma oodata. Sooja on keskmiselt 21 kraadi.

Kui neljapäeva hommikupoolik tuleb pilvine ja vihmane, siis pärastlõunal lääne poolt alates taevas selgineb ning sajuvõimalus väheneb. Sooja on keskmiselt 18 kraadi.

Täna südaöö paiku jõudis tagasi Hispaanias rekordiliselt massiivsete metsa- ja maastikupõlengutega võitlemas käinud meeskond. 

„Kustutustööd oli kahjuks tänavu kõvasti rohkem kui eelmisel aastal, aga koostöö on järjest parem. Olukord on põlengutest räsitud piirkondades üsna trööstitu, tuli on hävitanud väga palju. Põlenud on tohutud alad ja loomad-linnud on mõneks ajaks kaotanud oma elupaigad, kuniks loodus taastub. Küll aga on suudetud päästa külad ja inimeste kodud. Kohalikud on päästjatele väga tänulikud ja seda kohtas kõikjal, kus käisime,” kirjeldas meeskonnajuht Taavi Tilk.

Kui eelmisel nädalal oli veel õhkõrn lootus, et teisel nädalal temperatuurid langevad, siis tegelikult nii ei läinud. Palavus jätkus ning tulekahjud lõõmasid edasi. Tulekahjusid käidi kustutamas pea iga päev. Maastikud olid sel aastal keerulisemad – järsud nõlvad, väga tihe võsa ja põõsastik. Samuti liiguti Galicia kõige kõrgematel aladel.

„Hispaanias kasutatakse taktikana palju vastutuld ehk et tulekahju teel olev materjal põletatakse kontrollitult ära, et tulekahju levikut peatada. Saime seda seekord esimest korda ka ise teha ning põletasime ära ühe mäekülje,” rääkis Tilk.

Selleks aastaks on metsa- ja maastikupõlengute missioon läbi. Talvel on plaanis suurendada meeskonda ning jätkata õppimise ja treenimisega.

Hispaanial abis käis kuu aja jooksul kokku 40 päästjat.

Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud massiivseks probleemiks. Tulekahjud võtavad hiiglaslikke mõõtmeid ning on enneolematult laastavad.

Ühelgi Euroopa riigil pole ainult endal nii palju võimekust, et selliste suurte katastroofidega üksi toime tulla. Seetõttu kutsutakse endale abi ka teistest riikidest, mida koordineerib Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism.

Eesti meeskond reageeris Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi väljatöötatud kustutusmeeskondade eelpaigutamise programmi raames. Programm on välja töötatud, et lihtsustatud korras anda võimalus abi anda ja paigutada enne tulekahjude tekkimist kustutusmeeskonnad riskipiirkondadesse. Kusjuures meeskonnad ei pea olema mehhanismi moodulid vaid koosnema minimaalselt 20 päästjast. Programmi mõte on lisaks abi andmisele ka treenida erinevate riikide päästjaid, et vajadusel oleks väljaõppinud reserv olemas.

Eesti eesmärk on paari aastaga treenida välja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv päästemeeskond koos tehnika, varustuse ja oskustega, kes on valmis appikutsetele reageerima.

Leedus paigaldati draakonihambad ühendusteedele Vene ja Valgevenega. Need paigaldati teedele, kus piiriületus on suletud.

Asjast teatas Leedu kaitsevägi.

Märgitakse, et need meetmed ei ole seotud läheneva õppusega Zapad. See on osa pikaajalisest plaanist piirata sõjavarustuse sissetungimise võimalust Valgevenest ja Venemaalt.

Lähiajal hindab Leedu koos teiste institutsioonidega täiendavaid võimalusi piiri tugevdamiseks.

Siin on pildid:

This week, Lithuanian engineers placed dragon’s teeth at unused border checkpoints with Belarus & Russia.

Together with other national institutions, we will continue assessing key border areas where mobility will also be restricted in the future. pic.twitter.com/rolsv9mfLf

— Lithuanian_Armed_Forces (@LTU_Army) August 30, 2025

Autoomanike liit hoiatab Valga naise Ester Karuse eest, kes oli varem automaksu vastu, aga siis vahetas parteid ja hääletas riigikogus automaksu poolt.

Siin on autoomanike liidu info asja kohta:

Valgast suurde linna tulnud Ester Karuselt oleks oodanud teadmist, et autod pole meie vaenlased, vaid tarbeesemed. Proua perekondlik taust ehk tõsiasi, et tegemist on kohaliku transiidiettevõtte A.Karuse AS omaniku tütrega, annaks ka justkui aluse loota, et inimene saab aru nii suurte koguste kui inimeste transportimise põhitõdedest. Ehk neid ei liigutata ei lendavate vaipade, eeslite ega kastiratastega. Vaid ikka autodega.
Alguses tundus, et see nii ka on – 21. aprillil 2023 leidis ta näiteks oma Kesknädalas ilmunud arvamusartiklis, et tema „nördimus on seda suurem, et samal ajal on uuel valitsusel kavas kehtestada automaks ja hakata jälle tõstma kütuseaktsiisi. Nii et ärgu olgu teil seal maanurgas enam ligipääsu ühistranspordile ega ka oma autoga liikumise võimalust, parem jääge koju virelema!”

Ka Valga vallavanemana ei käinud ta tööl bussi või rattaga, vaid paistis (muuhulgas) silma punast värvi Saksa metallist meistriteose eelistamisega. Nagu kirjutas Postimees 17. novembril: „Punast värvi Mercedes-Benz CLS 350 Bluetec on toodetud aastal 2014 ja kannab numbrimärki KARUSE2. Auto on pilkupüüdva välimuse ja numbrimärgi tõttu meedias tublisti kajastust leidnud.

Karuste pere sõidabki just Mercedestega, Estri isa Allaini S-klassi Mercedes kannab numbrimärki KARUSE1. Ester Karuse on Kroonikale selgitanud, et kunagi sõitis Allain Mazdaga, aga pärast esimese Mercedese ostu pole enam tagasiteed olnud.

Riigikogusse jõudnuna ja sotsidesse astununa pani Ester toona juba ilmselt vananemise ilminguid näitava auto müüki.

Ester Karuse puhul tuleb ilmselt olla oma sõnadega siiski pigem ettevaatlik, sest 2021. aastal oli ta peale Valga vallavanemana umbusaldamist pikalt haige. Näiteks kirjutas Õhtuleht 2021. aasta 6. augustil järgmist: „Mõned tunnid enne 26. aprilli umbusaldamist töövõimetuslehe võtnud Valga endisel vallavanemal Ester Karusel läheb nüüdseks haigena juba neljas kuu, sestap võinuks omavalitsuste suvistel mitmevõistlustel esikoha võitnud Karuse spordisärgil näha ka Eesti Haigekassa logo. … Ehkki haige, on 28aastane Ester Karuse kohalikus elus krapsakas ja ta on ka Keskerakonna esinumber Valga vallas kohalike omavalitsuste valimistel. Karuse Facebooki seinal käib juba mõnda aega aktiivne kampaania. Lisaks valimisteks valmistumisele on Karuse suvi möödunud sportlikult: 21.–22. juulil toimunud Eesti omavalitsuste suvisel mitmevõistlusel võitis ta naiste arvestuses esikoha. Karuse näitas oma ülekaalu vigursõidus ATVdega, kuulijännis, laskmises ja nooleviskes.”

Kui ka mõned pahatahtlikud ja kadedad inimesed arvasid, et kogu haiguslehe teema oli vaid kaval skeem haigushüvitise saamiseks, siis Karuse leidis, et „haiguslehel olev inimene ei pea olema voodis tatise nina, kõrge palavikuga või murdunud luuga. Kui haigusleht on võetud vaimse tervise pärast, siis on võib olla vajalik just vastupidine käitumine – inimene peab liikuma ning ei tohi voodisse jääda, sest see takistab paranemist.”

Siinkohal ei teagi, kas sotsiaaldemokraatidega liitumine 2024. aasta jaanuaris oli osa vaimse tervise paranemisest või vastupidi, märk 2021. aastal diagnoositud vaimsete hädade süvenemisest. Igatahes avastas ta endas ootamatult ka autoviha ja soovi neid neljarattalisi masinaid korralikult maksustada. Selle tõestuseks otsustas ta ka automaksu toetada ja oma riigikogulase hääle selle poolt anda.

Loodetavasti annavad Valga inimesed talle valimistel sobiva hinnangu.
Valimistel näeme!

Peaministri sõnul ei olnud julgeolek pikka aega Euroopa Liidus fookuses, kuid viimastel aastatel on hakatud tegema julgeid ja vajalikke otsuseid Euroopa kaitsevõime parandamiseks.

„Hea näide on Euroopa Komisjoni laenuinstrument SAFE,” ütles Michal. Tema kinnitusel plaanib Eesti selle toel laenata tulevatel aastatel kuni 3,6 miljardit eurot, et rahastada kaitsekulude tõstmist üle 5% SKPst. Samuti kiitis ta Euroopa Komisjoni ettepanekut uue ELi eelarve osas, mis näeb ette ELi lisaraha nii kaitsesse kui piiriülestesse ühendustesse.

Siiski tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul leida kaitsesse lisaraha juba enne järgmist eelarveperioodi. „Julgeolekuolukord ei ole paranenud. Tuleb senisest enam toetada neid riike, kes Euroopa kollektiivsesse julgeolekusse rohkem investeerivad,” leidis peaminister.

„Hiljutised drooniintsidendid näitavad, et peame oma õhukaitsevõimekust tõhustama,” selgitas Michal. „Eesti seda ka teeb, kuid ELi täiendav toetus võimaldaks meil kiiremini rajada tugeva droonimüüri, ning hoida meie ühise välispiiri turvalisena,” kinnitas ta.

Veel arutati kohtumisel, kuidas saaks Euroopa Liit veelgi enam Ukrainat Venemaa agressioonisõjas toetada. „Venemaa jätkab ja isegi intensiivistab oma julmi rünnakuid ukrainlaste vastu ka kaugel rindejoonest. See näitab selgelt, et Putin ei otsi rahu,” sõnas peaminister.

Michal rõhutas, et survet Venemaale tuleb tõsta. „See tähendab karmimaid sanktsioone ja meie sõjalise toetuse suurendamist Ukrainale,” ütles Michal, lisades, et ka Venemaa külmutatud varad tuleb Ukraina heaks kasutusele võtta.

„Samuti tuleb kiiresti edasi liikuda Ukraina ELiga liitumise läbirääkimistega, sest ukrainlased on oma kodutöö ära teinud,” sõnas ta.

Pärast kohtumist tegid Michal ja von der Leyen Ämari lennubaasis ühise ringkäigu, kus said tutvuda nii Eesti Kaitseväe ja siinsete liitlaste tehnika kui Eesti kaitsetööstuse ettevõtete toodanguga. Kohtumisel osalesid ka Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ning Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik Andrius Kubilius.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. august 2025:

rindejoonel muutusi ei tuvastanud ja venemaal naftatehased ikka tabamusi saavad.

1. Sadas palju ja ikka kortermajad ning elamud pihta said.

2. Kaks naftatehast pihta said.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. bastrõkini ebaõnnestumist saamaks ülemkohtu juhiks selgitatakse alkoholi probleemidega.

12. 70% venelastest on välismaiste messengeride blokeerimise vastu.

13. Axios: Trump saadab laevu Venezuelasse, võib valmistuda Maduro režiimi kukutamiseks.

14. Merz: venemaa ründab iga päev Saksamaa infrastruktuuri ja destabiliseerib riiki.

15. Lühiuudised

venemaa kaitseminister beloussov ütles, et sõjavägi on suurendanud lepinguliste sõdurite värbamise eesmärke ründeoperatsioonide toetamiseks. Ta lisas, et taktikalise grupi liikumise kiiruse suurendamiseks ostetakse üle 10 000 mootorratta, ATV ja bagi. Eip sellest kauaks jagu…

172 vene poole rünnakut. Väga tihe konveier ikka Lõmani suunal, Pokrovski kandis ja lõunarinde idaserval. Üllatas vene pool lõunarinde keskmises lõigus mitmete rünnakutega ja üks neist lausa soomusgrupiga, aga läks neil kehvasti. Pikalt juba oodanud, kunas vene pool ka seal survet tõstma hakkab.

Tundub, et vene pool on järjest tõstmas soomuse kasutamist rünnakutel. Seni nähtud videode järgi ikka kolonnis ja pigem põldude servas metsaribaga paralleelselt asuvatel põlluteedel liikudes. Seniks, kuni Ukrainal mehi ja vahendeid jagub ning suudetakse teha head koostööd erinevate relvaliikide vahel, on kõik ok. Üritab ajada kohati näpuga rida saamaks aru, kuidas vene pool rünnakuid ette valmistab/toetab, aga see kuidagi tundub seni kaootiline olevat nii droonide, lennuväe kui kaudtuleüksuste poolt ning egas ka need kaugele ettesaadetavad väikesed jalaväegrupid suureks abiks pole, kui sidet napib ning olukorrateadlikus niru. Jah, kaela sajab kõike palju ja suur kvantitatiivne ülekaal vahendites laseb pillavamalt kõike töödelda ja eks see olegi vene poole üks taktikaid, et pommitame kõike, küll miskit ka täppi läheb. Küll on lõike, kus vene drooniüksused on väga professionaalsed ja suudavad töödelda või suunata sihtmärkide pihta kaudtulelööke päris kaugele rindejoonest.

Viimastel nädalatel on Ukraina omad suutnud hoida vaos vene kaudtuleüksusi ja nende laskude arv jääb juba pikalt alla varasema keskmise. Kuna tabatakse ka seireseadmeid, siis väheneb sellega ka kaudtuleüksuste sihtmärkide leidmine ja ikka käib nii, et antakse eelmine päev uute sihtmärkide koordinaadid ja siis hommikul tööle. Küll suudetakse droonide leitud sihtmärke paremini tabada, tundub, et lõiguti liigub info drooniüksustelt kaudtuleüksusteni piisavalt kiiresti, et isegi end positsioonile seadnud Ukraina suurem toru ära lastakse.

Kuumalaine jätkub Ukrainas ja eip vihma kuskil paista. Joogiveega ikka kitsas paljudes kohtades.

1. Tänane öö ja hommik: – 510 Shahed tüüpi vaenulikku drooni ja erinevat tüüpi simulaatordroone; 6 ballistilist raketti Iskander-M/KN-23; 32 raketti/lennukiraketti Kh-101, Caliber, Iskander-K, Kh-59.

venemaa ründas Zaporižjas kahte viiekorruselist ja viit eramuhoonet. Kohalike võimude teatel registreeriti tabamusi ka Dnipros ja Pavlohradis. Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse esimehe Ivan Fjodorovi sõnul ründas vaenlane linna 30. augusti öösel vähemalt 12 korda, esmalt šaheedidega ja seejärel rakettidega. Selle tõttu kustusid mõnedel tänavatel tuled ja mitmes linnaosas puhkesid tulekahjud. Esialgsetel andmetel hukkus üks inimene ja tuletõrjujad päästsid veel kuus inimest. Fjodorov märkis, et kella 06:33 seisuga oli vigastada saanud 14 täiskasvanut ja kaks last. Haiglasse viidi kaheksa inimest, sealhulgas 10-aastane poiss ja 16-aastane tüdruk.

Varahommikul olid Dnipro ja Pavlohrad ulatusliku rünnaku all, ütles OVA esimees Serhi Lõsak. Kuuldi mitut plahvatust, kuid tagajärgi alles selgitatakse.

Venemaa rünnaku tõttu tõstis Poola õhku oma ja liitlaste lennukid. Taevasse tõsteti paar hävituslennukit ning maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid pandi kõrgendatud valmisolekusse. „Rakendatud meetmete eesmärk on tagada turvalisus rünnakuohuga tsoonidega piirnevatel aladel,” teatas Poola relvajõudude operatiivjuhtkond.

UUENDUS kell 07:24. Zaporižjas on teadaolevalt vigastada saanud 22 inimest, sealhulgas kolm last – 9- ja 10-aastased poisid ning 16-aastane tüdruk. Linnale tehti seitse raketirünnakut.

UUENDUS kell 08:15. Lõsak teatas, et Dnipros ja Pavlogradis said kahjustada taristurajatised ning venemaa rünnaku tõttu puhkesid seal tulekahjud. Dnipros süttisid eramu ja kõrvalhoone, samuti sai kahjustada suveköök. Venelased ründasid piirkonda rakettide ja droonidega.

30. augusti öise pommitamise tagajärjel sai kahjustada Kiievi oblasti raudteeinfrastruktuur. Ukrzaliznytsia teatel on rongide hilinemise tõttu probleeme. Mitmed rongid saabuvad Kiievi jaama kahetunnise või pikema hilinemisega.

2. Rosnefti Kuibõševi rafineerimistehas lõpetas nafta rafineerimise 28. augustil pärast mehitamata õhusõidukite rünnakut, teatas Reuters kahele tööstusallikale viidates. Agentuuri allikate sõnul said tehases, mille aastane tootmisvõimsus on 7 miljonit tonni, kahjustada mõlemad primaarsed nafta rafineerimisüksused, kumbki 10 tuhat tonni päevas. Allikate sõnul said Rosnefti Samara kontserni kuuluvas rafineerimistehases kahjustada ka mõned sekundaarsed protsessid. Allikate sõnul tootis see eelmisel aastal 800 tuhat tonni bensiini ja 1,3 miljonit tonni diislikütust.

Sellegipoolest väitsid Reutersi allikad, et võrreldavat kütuse tootmise langust venemaal pole veel toimunud. Nende sõnul vähendasid naftatootjad augustis toodangut vaid 5%, kuna probleeme mõjutatud tehastes kompenseeris olemasolevate rafineerimistehaste suurem kasutamine.

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Magyar” Brovdi kinnitas, et Ukraina raketi- ja drooniüksused ründasid 29. augustil venemaa Brjanski oblastis asuvat Naitopovõtši lineaarset tootmisjaama 8-N. Transnefti käitatav rajatis pumpab kütust oluliste torujuhtmete kaudu venemaa sõjaväele. Rünnak on kütuse logistikat märkimisväärselt häirinud.

MOSKVA, 30. august (Reuters) – Krasnodari naftatöötlemistehases puhkes 30. augustil tulekahju mehitamata õhusõidukilt kukkunud prahi tõttu, teatas Krasnodari krai operatiivkeskus. „Droonide rusude tõttu sai Krasnodari naftatöötlemistehase territooriumile kahjustada üks töötlemisüksus, tulekahju tekkis umbes 300 ruutmeetri suurusel alal,” seisis avalduses. Rafineerimistehase töötajad evakueeriti, teatas operatiivkeskus. Krasnodari naftatöötlemistehas, millel on kaks peamist üksust võimsusega 4570 tonni päevas ja 4000 tonni päevas, on ühendatud Afipski naftatöötlemistehasega, mida on sel kuul juba kaks korda droonide poolt rünnatud, 7. ja 28. augustil. Videode järgi siiski on arvata, et põleng paljudes kordades suurem ja eip seegi tehas vist niipea tööle hakka.

Sõzrani naftatöötlemistehas võis samuti rünnaku all olla. Telegrami kanali Astra andmetel märkasid kohalikud elanikud selle territooriumil tulekahju. Piirkonna kuberner vjatšeslav fedorištšev ütles aga, et droonid üritasid rünnata Sõzrani tööstusettevõtet, kuid rünnakud väidetavalt tõrjuti. Videode järgi siiski tabati tehast ja puhkes suurem tulekahju.

3. Kursk: muutusteta. Küll on juba mitu päeva olnud keskmisest kõrgem vene poole surve, kes üritab saada tagasi oma varasemat tempot.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: sõjaudu ikka Kupjanski põhjaserval, eip oska isegi miskit arvata…väga kõva surve aga jätkus lõunapoolse sillapea laiendamiseks.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Väidetavalt jätkavad Ukraina väed pealetungi operatsioone Velõka Novosilkast läänes, lõigus, kus nad juba on mitu küla vabastanud.

vene väed alustasid Zaporižja oblastis Mala Tokmatška lähedal uusi mehhaniseeritud rünnakuid, kasutades 2 tanki ja 4 BMP-d – mis kõik said tabamuse või hävitati. Jalavägi hajus pärast kaotusi laiali, kuid sattus ka Ukraina tule alla. Üks vene sõdur võeti maanteel vangi.

10. Herson: muutusteta.

11. Uurimiskomitee juht aleksandr bastrõkin ei saanud Ülemkohtu esimeheks oma alkoholi kuritarvitava inimese maine tõttu. Sellest teatas Verstka, viidates presidendi administratsiooni, parlamendi ja õiguskaitseorganite allikatele. Väljaande andmetel püüdis Bastrõkin aktiivselt oma ametisse nimetamise nimel lobitööd teha, kuid kreml pidas riskantseks usaldada Ülemkohus sellise kuvandiga inimesele. „Jutud alkoholist on juba pikka aega levinud ja sellise tegelase Ülemkohtusse lohistamine on liiga riskantne. Nad vajavad juhitavat ja etteaimatavat inimest ning bastrõkin on viimastel aastatel liiga palju joomas käinud,” selgitas üks Verstka allikatest.

Mitmed allikad väitsid, et uurimiskomitee juht on korduvalt ametlikelt üritustelt, sealhulgas Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi istungitelt 2024. aastal, puudunud. Seejärel mitte ainult ei puudunud ta mõnelt istungjärgult, vaid provotseeris ka konflikti riigiduuma esimehe vjatšeslav volodiniga, nimetades parlamenti „госдурой“ (riigiduuma halvustav nimetus). Allikate kirjeldatud teine episood puudutas kohtumist, kus bastrõkin, olles alluva raportiga rahulolematu, pööras ümber putini portree, et ülemjuhataja seda häbi ei näeks.

Selle tulemusel pani kreml oma panused peaprokurör igor krasnovile. Formaalselt peavad tema kandidatuuri Ülemkohtu esimehe ametikohale heaks kiitma kohtunike kõrge kvalifikatsiooniga kolleegium, president ja Föderatsiooninõukogu, kuid nagu Verstka märgib, on otsus tegelikult juba tehtud. 49-aastane krasnov tegi karjääri uurimiskomitees, kus ta tegeles kõrgetasemeliste juhtumitega, sealhulgas Boriss Nemtsovi mõrva uurimisega. 2020. aastal juhtis ta peaprokuratuuri ja temast sai üks kremli repressiivpoliitika peamisi elluviijaid. Tema juhtimisel saavutas prokuratuur Aleksei Navalnõi vahistamise ja kõigi temaga seotud organisatsioonide keelustamise, algatas ulatusliku kampaania umbes 2,4 triljoni rubla väärtuses eraettevõtete natsionaliseerimiseks ning töötas ka välis- ja opositsiooniorganisatsioonide keelustamise nimel.

12. Telegrami ja WhatsAppi kõnede blokeerimine ning ametnike avaldused välismaiste sõnumitoojate täieliku keelustamise plaanide kohta pole venelaste seas mõistmist leidnud. Sotsioloogide Russian Fieldi 12.–19. augustini läbi viidud uuringu kohaselt toetab WhatsAppi blokeerimise ideed vaid 14% venemaa kodanikest ja Telegrami blokeerimist vaid 10%. Uuringu kohaselt oli blokeerimise vastu 70% (WhatsApp) ja 71% (Telegram). Ülejäänud vastanutel – vastavalt 16% ja 19% – oli raske vastata.

„Blokeerimise poolt on sagedamini 45–59-aastased vastajad, kõrghariduseta, väikelinnade ja külade elanikud ning televaatajad,” loetlevad sotsioloogid. Nagu arvata võis, on välismaiste sõnumitoojate keelustamise vastu alla 45-aastased kodanikud, jõukad ja haritud linnaelanikud, kes saavad oma teabe internetist. 68% venelastest teab riiklikust sõnumitoojast MAX, mida võimud välismaiste sõnumitoojate asendajana jõuliselt kasutusele võtavad, leidis Russian Field. Umbes kolmandik elanikkonnast pole sellest midagi kuulnud.

Valitsuse eesmärk on absoluutne kontroll, märgib Human Rights Watchi teadur Anastasia Kruope. kreml soovib kontrollida mitte ainult veebis kättesaadavat teavet, vaid ka liiklusvooge – et RuNet saaks toimida isoleeritult ja vajadusel välja lülitada, selgitab ta. Riigi tehnilised võimalused interneti tsensuuriks „ei ole täiuslikud“, kuid need paranevad, rõhutab Kruope.

WhatsAppi ja Telegrami suur populaarsus venemaal viitab sellele, et nende blokeerimine võib kodanike seas stressi tekitada, kuid tõsine rahulolematus on ebatõenäoline, ütleb Levada keskuse direktor Denis Volkov. „Varasemad sarnased piirangud välismaistele sotsiaalvõrgustikele olid üsna rahulikud,” meenutab ta. „Piirangud populaarsele Instagramile ja YouTube’ile viidi läbi ilma suuremate emotsioonideta – blokeerimise ajal kasutas neid umbes kolmandik elanikkonnast. Riigi loogika aktsepteerimine kaalub tõenäoliselt üles rahulolematuse uute reeglitega sunnitud kohanemise pärast,” usub Volkov.

Roskomnadzor teatas Telegrami ja WhatsAppi kõnede blokeerimisest, viidates arvukatele kodanike palvetele, 13. augustil – kolm päeva pärast seda, kui telekommunikatsioonioperaatorid väidetavalt palusid võimudel need blokeerida. Tegelikkuses koostati aga operaatorite taotluse tekst suure tõenäosusega Lubjankal, ütleb politoloog Abbas Galljamov. putin tegi nagu ikka poolikult otsuse: messengeri kõned blokeeritakse – ja see on „kullide“ edu, aga neis saab ikkagi vestelda – ja see on „tehnokraatide” edu, osutab Galljamov.

13. Ameerika Ühendriigid võivad proovida diktaator Nicolás Maduro režiimi kukutada, varjates võitlust narkokaubanduse vastu Venezuelas. Sellest teatas meediaväljaanne Axios, viidates anonüümsetele allikatele, kes on asjaga tuttavad. Ameerika Ühendriigid on juba saatnud Venezuela rannikule seitse laeva 4500 sõduriga. Laevade hulgas on kolm hävitajat, mis kannavad juhitavaid rakette. Venezuela kallastele on saadetud ka vähemalt üks allveelaev. Artiklis öeldakse, et isegi USA presidendi Donald Trumpi lähimad nõunikud pole kindlad, et sõduritega laevad saadeti Venezuelasse osana narkokaubanduse vastasest operatsioonist. Need võimaldavad operatsiooni Caracase valitsuse kukutamiseks.

Ametlikult on laevad Venezuela lähedal narkokaubanduse vastu võitlemiseks. Kuid Valge Maja pressisekretär Caroline Leavitt vihjas neljapäeval missiooni ebaselgusele, märkides, et USA peab Madurot põgenikust narkokartelli juhiks, mitte Venezuela seaduslikuks presidendiks. „See on 105% narkoterrorism, aga kui Maduro enam võimul ei ole, siis keegi ei nuta,” ütles üks Valge Maja ametnik, kes on kursis poliitiliste aruteludega.

Teine administratsiooni ametnik pakkus välja, et USA võiks läbi viia operatsiooni, mis sarnaneks Panama presidendi Manuel Noriega 1989. aasta kinnipidamisele, keda samuti süüdistati narkokaubanduses. „Maduro võimule jätmine Venezuelas on nagu Jeffrey Epsteini panemine lastehoiu eest vastutama,” kommenteeris teine Trumpi nõunik.

Kuigi administratsiooni ametnikud on keeldunud sissetungi välistamast, peavad peaaegu kõik seda eraviisiliselt ebatõenäoliseks. Lähetus hõlmaks aga 2200 merejalaväelast, mis on ookeanil tegutsev sõjaväeüksus. See pole narkovastasele tegevusele sugugi tüüpiline, märkisid reporterid.

14. Merz ütles intervjuus Prantsuse telekanalile LCI pärast kohtumist Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Toulonis, et venemaa ründab süstemaatiliselt Saksamaa infrastruktuuri ja destabiliseerib suurt osa riigist. Merz rõhutas, et venemaa juht vladimir putin ründab iga päev Saksamaa infrastruktuuri ja püüab avalikku arvamust mõjutada, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu. „putin destabiliseerib suurt osa meie riigist. Ta sekkub kõikjale,” märkis kantsler. „Seega oleme juba venemaaga konfliktis,” lisas Saksa valitsusjuht. Tema sõnul ei tunne putin end NATO poolt ohustatuna ja ründab seetõttu demokraatlikke riike. Ta märkis, et Venemaa agressioon ulatub kaugemale territoriaalsetest nõudmistest.

„putin ei austa enam ühtegi rahvusvahelist lepingut. Sellel uuel perioodil, selles uues maailmas seisame silmitsi riigipeadega, kes ei ole enam valmis aktsepteerima rahvusvahelise õiguse üldisi reegleid. See pole ainult putin. Sama kehtib ka Xi Jinpingi kohta Hiinas. Sama kehtib ka Põhja-Korea kohta,” märkis ta.

Ajakirjaniku küsimusele, kas kantsleril on putini telefoninumber, vastas Merz, et diplomaatia ainult provotseerib venemaa valitsejat veelgi suuremale agressioonile tsiviilelanikkonna vastu. „Ma võiksin putinile igal ajal helistada, kui tahaksin. Tegelikult teeksin seda, kui loodaksin sellise kõnega olukorda õiges suunas liigutada. Kuid täna on kõik meie tehtud diplomaatilised pingutused provotseerinud ainult veelgi suuremat agressiooni tsiviilelanikkonna vastu. Seetõttu räägime vähem.” Saksamaa valitsusjuhi sõnul on maailm sunnitud putini venemaaga veel palju aastaid võitlema.

„Me kõik loodame, et ühel päeval oleme taas venelastega head naabrid. Kuid kahjuks oleme täna sellest väga-väga kaugel. Ma ütleksin, et sellele putini režiimile ja kõigele, mis sellega kaasneb, oligarhidele, sellele kleptokraatiale, mis on riigi haaranud – me peame ütlema „ei”. Ja selle vastu võitlema. Ma arvan, et me seisame selle autoritaarse režiimiga silmitsi veel palju aastaid.”

15. Lühiuudised

Whitaker intervjuus Fox Newsile: USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles, et Trumpi administratsioon suurendab Ukrainale antavat sõjalist toetust, eelkõige pakkudes võimalust läbi viia venemaa territooriumil „sügavamaid lööke”. Päev varem kiitis USA välisministeerium heaks 3350 ERAM-tüüpi pikamaa õhust lastava tiibraketi müügi Ukrainale kogusummas 825 miljonit dollarit.

Ungari keeldus toetamast EL-i avaldust, mis mõistis hukka venemaa 28. augusti ulatusliku õhurünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, milles hukkus kümneid tsiviilisikuid. Deklaratsiooni toetasid kõik 26 ülejäänud EL-i liikmesriiki.

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud sõjaväeinstruktorite paigutamises Ukrainasse, teatas Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas. Ta ütles, et EUMAM missiooni laiendamist Ukrainas väljaõppe ja nõustamisabi pakkumiseks pärast relvarahu kehtestamist toetatakse laialdaselt.

Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo algatas uurimise uue pikamaarakettide Flamingo ja Fire Pointi droonide tootja Fire Pointi suhtes, teatab Kyiv Independent. Detektiivid uurivad, kas ettevõte paisutas komponentide kulusid või liialdas kaitseministeeriumile tarnitud droonide arvu.

Zelenski lükkas tagasi EL-i ettepanekud 40–100 km laiuse puhvervööndi loomiseks, öeldes, et tänapäevane sõjapidamine muudab sellised kontseptsioonid mõttetuks, kuna raskerelvad ja droonid ründavad juba pikalt. Ta lisas, et kui venemaa soovib suuremat distantsi, saab ta taanduda sügavamale okupeeritud aladele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Sotsiaalmeediasse on pandud video naisest autoroolis. Tulemus pole ilmselt üllatav.

Märgitakse, et see on tõend, et naisi ei tohiks autorooli lasta.

Siin on video:

Aasta alguses Eesti turule sisenenud elektri- ja pistikhübriidide tootja BYD on 31. juuli seisuga müünud Eestis kokku 50 täiselektrilist sõiduautot, jäädes aasta kokkuvõttes alla vaid 66 elektriautot müünud Toyotale.

Inchcape Motors Estonia BYD ärisuuna juht Rodion Põderi sõnul on tõenäoline, et lähiajal tõuseb BYD elektriautode arvestuses liidriks. „Kokku on BYD müünud Eestis elektriautosid ja pistikhübriide 86 autot, neist 25 ehk üle veerandi juulikuus,” ütles Põder. „See näitab, et nii teadlikkus BYD-st autotootjana kui usaldus margi suhtes on kiiresti tõusmas.”

Toyota tulemustes moodustavad olulise osa ka vesinikuautod Mirai, mida on Eestis sel aastal müüdud 25 eksemplari.

Eesti populaarseim elektriauto mudel on AMTELi statistilikale tuginedes BYD Sealion 7, mida on 31. juuli seisuga kokku müüdud 29 autot. BYD teiseks populaarsem täiselektriline mudel Eestis on Seal, mida AMTELi andmetel on sel aastal Eestis müüdud 9 eksemplari.

BYD enimmüüdud mudel Eestis on aga Seal U, mida müüakse nii täiselektrilisena kui pistikhübriidina. Kokku on nii pistikhübriidi kui täiselektrilist Seal U mudeli juulikuu lõpu seisuga Eestis müüdud 39 autot.

Ühendgkuningriidis on BYD müüginumbrid eelmise aastaga võrreldus neljakordistunud, ulatudes juulis 3 200 sõidukini (kokku on Ühendkuningriigis sel aastal müüdud 22 600 BYD sõidukit). Samal ajal on automüük kogu Ühendkuningriigis vähenenud 5 protsendi võrra.

Lisateave Eesti müüduima elektriauto BYD Sealion 7 kohta

BYD Sealion 7 täiselektrilisel linnamaasturil on 91 kW mahutavusega täielikult koobaltivaba (LFP) liitium-raudfosfaat plaataku (Blade Battery), mis on loodud töötama nii kuumas kui külmas kliimas ning mis võimaldab maksimaalselt ühe laadimisega sõita üle 500 kilomeetri. Auto toetab kuni 230 kW kiirlaadimist, seega saab aku 10 protsendilt 80 protsendini laadida 24 minutiga.

Sealion 7 saab soetada kolme varustustasemega, milleks on Comfort, Design ja Excellence. Comforti puhul viib autot edasi tagaosas asuv 230 kW võimsusega elektrimootor, Design ja Excellence mudelite puhul arendavad esi- ja tagasillas paiknevad elektrimootorid võimsust kokku 390 kW. Võimsam versioon suudab paigalt 100 km/h saavutada 4,5 sekundiga.

Sealion 7 on 4830 mm pikk, 1925 mm lai, 1620 mm kõrge ning 2930 mm teljevahega. Auto pagasiruum mahutab 520 liitrit pagasit, lisaks saab pagasi mahutamiseks kasutada 58 liitrist „frunki” (front trunk ehk eesmine pagasiruum).

Eesti müüduima elektriauto BYD Sealion 7 hind algab 48 990 eurost.

Saksamaal ületas töötute arv kolme miljoni inimese piiri, mis on viimase kümne aasta suurim näitaja.

Saksamaa töötuse määr on kerkinud ja see seab valitsuse suurema surve alla. Kantsler Friedrich Merzi valitsus on juba lubanud suurendada investeeringuid majandusse, vahendab Deutsche Welle.

Augustis kasvas töötuse määr 0,1 protsendi võrra 6,4 protsendini. Augustis oli riigis 631 000 vaba töökohta, mida on 68 000 võrra vähem kui aasta tagasi.

Eesti korvpallikoondis alistus Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril Lätile 70:72 (21:17, 21:21, 19:25, 9:9) ja sai tabelisse teise kaotuse.

Kui avamängus Serbiaga alustas Eesti kohutavalt, siis Läti vastu hoopis vastupidi. Artur Konontšuki kolmene avas skoori, peagi juhiti 8:3 ja 11:4. Veerandaja lõpus tuli Läti pisut lähemale, aga Eesti võitis esimese perioodi 21:17, vahendab ERR.

ERR avaldas kaardi, kus on näha, kuidas Eestis tapetud tuhanded katkusead maetakse Lõuna-Eestisse.

Mitu kohta on näiteks Räpina vallas.

Astronoomid üle terve maailma on hämmingus, kuna Päiksesüsteemile läheneb tundmatu objekt kiirusega 210 000 kilomeetrit tunnis.

Arvatakse, et see on komeet ja see kannab nimetust 3I/ATLAS.

Seni pole tuvastatud ühtegi nii kiiret objekti. Kahtlustatakse koguni, et see võib olla tulnukate kosmoselaev.

Maa lähedale peaks objekt jõudma oktoobri lõpus.

Nüüd soovitatakse võtta elult veel viimast, sest lõpp ei pruugi olla enam kaugel.

This is the clearest image of interstellar comet 3I/ATLAS, traveling at 210,000 kilometers per hour, the fastest speed ever recorded for a solar system visitor. pic.twitter.com/jaaW4gmMbd

— Black Hole (@konstructivizm) August 19, 2025

Levib tervisekassa retsepti teavituse petusõnum.

Sõnumi sisu on järgmine:

Doktor Kaarel Ernits (AS Louna-Eesti Haigla) on kirjutanud välja uue(d) retsepti(d).

Rohkem infot ravimiretseptide kohta leiad terviseportaalist.

Kui sul tekib küsimusi ravimi kohta, pöördu julgelt oma arsti või apteekri poole.

Võrumaal elaval riigikogulasel Anti Allasel tekkis hiljuti tunne, et traktor mutta uputada on ainus reaalne viis, kuidas alates 15. augustist tõestada PRIA-le ja keskkonnaametile, et pärandniit ei kanna tänavu ja heina teha pole tähtajaks võimalik.

Allas palus luba kasutada paari pärandniidu osas kord viie aasta tagant lubatud hooldusvabastust. „Öeldi: ei saa, hiljemalt 15. augustil oleks muutmistaotlus tehtud pidanud olema, kuigi töid võib teostada augusti lõpuni. Kästi teha OpenCameraga pilte, et niit liigniiske ja ei kanna. No ei ole reaalsuses seda võimalik teha – jalga kannab ja otsest vett peal pole, kuid traktorit mitte,” rääkis poliitik Lõuna-Eesti Postimehele.

Toimetuselt:

Elu on naljakas: lähed pehmele põllule, uputad traktori ära, ja lähed õigust nõudma. See vist maamehe tarkus.

Siin video, mis meenutab väga Eesti tänast valitsust ja ka Võru linnaviletsust, kes selle asemel, et võlga tasuda, pani raha panka prossa teenima.

Video on siin:

Põtradel on praegu jooksuaeg. Tasub olla teedel liigeldes ettevaatlik.

Eesti majandus on jätkuvas madalseisus, kasvumäärad on väga väikesed ega ole ligilähedasedki sellele, kui suur oli langus, rääkimata sellest, kus Eesti aastal 2022 lootis tänaseks olla, kommenteeris reedel avaldatud SKP muutuse näitajaid Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Eesti Panga hinnangul majandus küll taastub, kuid kiiret tagasipõrget pole oodata.

Lenno Uusküla ütles, et väike majanduskasv puudutab vaid osa sektoritest ning paljudes on toimunud langus, mistõttu on majandustsükli pöördumisest vara rääkida. „Kuigi vaikselt on paranemas kindlustunne investeeringute tegemiseks, siis jätkuvalt on tase madal ning see ei anna kindlust tulevase kasvupotentsiaali osas,” lisas Uusküla ERR-ile.

Ott Tänak (Hyundai) hoiab autoralli MM-sarja kuuluval Paraguay rallil kuue kiiruskatse järel kolmandat kohta, kui kaotab tiimikaaslasest liidrile Adrien Fourmaux’le 18,1 sekundit.

Tänak võitis ralli kuuenda kiiruskatse, Neuville (Hyundai) oli teine ja Katsuta (Toyota) kolmas.

Paraguay ralli üldarvestuses juhib pärast kuut katset Fourmaux, teine on Rovanperä ja kolmas Tänak.

🇵🇾#WRC #RallyDelParaguay🇵🇾6⃣19.25 km

1🟪🇪🇪Tanak 10:40.1
2🟪🇧🇪Neuville +2.0
3◻️🇯🇵Katsuta +2.8
4🟪🇫🇷Fourmaux +3.5🛞
5◻️🇫🇷Ogier +3.8
6◻️🇫🇮Rovanpera +4.5
7◻️🇬🇧Evans +5.2
8◻️🇫🇮Pajari +7.3

O/A6⃣
1 (1)🟪🇫🇷Fourmaux🇫🇷Coria Hyundai i20 N Rally1
2 (2)◻️🇫🇮Rovanpera🇫🇮Halttunen Toyota GR… pic.twitter.com/o5Thca90i0

— Rally Live 2025 🇭🇺 (@rallylive25) August 29, 2025

Leedu välisminister vahetas eile neljapäeval oma Ungari kolleegiga teravusi pärast seda, kui Budapest kehtestas sisenemiskeelu Ukraina sõjaväekomandörile, keda süüdistatakse olulise naftajuhtme rünnakutes osalemises.

Ungari välisminister Péter Szijjártó teatas sotsiaalmeedias, et Ungari keelab sisenemise Ukraina sõjaväeüksuse komandörile, kes tema sõnul viis läbi „äärmiselt raskeid rünnakuid naftajuhtme Družba vastu”. Ta kirjeldas rünnakuid kui „rünnakut Ungari suveräänsusele, mis ohustab meie energiajulgeolekut”.

Tegemist oli Ukraina droonivägede ülema Robert „Magyar” Brovdiga, kellel on Ungari juured, ent keas peab end ukrainlaseks.

Leedu välisminister Kęstutis Budrys nimetas Ungari sammu „häbiväärseks teoks”.

„Ungari otsus kehtestada sisenemiskeeld Ukraina kaitsjale, kes võitleb Vene terrorismi vastu, on häbiväärne tegu,” kirjutas Budrys sotsiaalmeedias. Ta tänas komandöri, keda tuntakse Magyarina, Ukraina kaitsmise eest „Kremli rakettide ja droonide” eest ning ütles, et Leedu uksed on talle „alati avatud”.

Szijjártó vastas, öeldes, et on „häbiväärne“, et Leedu kiidab tegusid, mis ohustavad „teise ELi liikmesriigi energiajulgeolekut”.

Budrys vastas, et toetab täielikult Euroopa Liidu energiajulgeolekut, kuid väitis, et seda saab tagada ainult ilma Venemaast sõltumata. „Oleme saavutanud täieliku energiasõltumatuse, me teame, kuidas, ja saame aidata Ungaril sama teha – muidugi juhul, kui on olemas selline tahe,” kirjutas ta.

See sõnavahetus toimus ajal, mil Ungari ja Ukraina vahelised pinged eskaleeruvad. Budapest süüdistab Kiievit oma suveräänsuse õõnestamises, võttes sihikule Venemaa energiainfrastruktuuri, mis varustab Ungarit torujuhtme Družba kaudu.

Ukraina omakorda süüdistas Ungarit moraalses allakäigus.

Kahe riigi suhted on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse enam kui kolm aastat tagasi järsult halvenenud. Ungari peaminister Viktor Orbán on säilitanud sidemed Venemaa ametnikega ja on vastu Kiievi püüdlustele liituda EL-iga.

In response to the latest Ukrainian strike against the Druzhba oil pipeline, the Hungarian government has decided to ban the commander of the military unit responsible from entering Hungary and the entire Schengen Area.

This was an attack on Hungary’s sovereignty, endangering…

— Péter Szijjártó (@FM_Szijjarto) August 28, 2025

Hungary’s decision to put an entry ban on a defender of #Ukraine, fighting against Russian terror, is a shameful act.

Commander Magyar, thank you for your courage in standing up to the aggressor and protecting Ukraine’s and our skies from Kremlin missiles and drones.…

— Kęstutis Budrys (@BudrysKestutis) August 28, 2025

Võrus elav usumees Jüri Pallo edastas info selle kohta, et tema kõrvalmajas tegutses kahtlane Ukrainaga seotud keskus.

Pallo edastas järgmise info:

Ukraina juhtimiskeskus Võru linnas Petseri 35

Olen teinud Kaitsepolitseile kaks avaldust kevadel 2025 seoses Petseri tn 35 majas toimuvaga.

2024. aasta novembris tulid Poola ja Leedu numbrimärkidega sõiduautodega (Opel, Honda, tavalised sõiduautod, odavad) üürnikud minu naabermajja Petseri 35.

Juba odavad autod selle maja ees äratasid kahtlust, sest kinnistu kuulub kinnisvarafirmale Borg ja tavaliselt olid seal vaid kallite Mercedese, BMW, Audi marki sõidukadegi üürnikud.

Need, kes tulid 2024. aasta lõpus olid täiesti kummalised. Neid oli kusagil kolm meest ja kolm naist, 30-40ndates eluaastates, nad tulid hääletult majja ja lahkusid majast, väljas nad juttu ei ajanud. Ma alul ei saanudki aru, mis toimub, inimesed on 24/7 majas, kolm autot kogu aeg maja ees korraga, üks auto käis väljas, toitu toomas, mõnikord tuli mõni auto tagasi, oli täiesti tolmune.

Petseri 35 majast välja sõites mitte kunagi mitte ükski auto ei pööranud Petseri tänavale, vaid tagurdasid välja, keerasid Boshwechteri ees ringi ja kadusi Juudi pargi suunas.

Suvel hakkasin meelega neid passima ja demonstratiivselt oma maja rõdul ootama, et kedagi naabritest tervitada, ma tervitasingi neid inglise keeles, valjusti, kuid mitte kunagi mitte keegi neist mind vastu ei tervitanud.

Sel suvel 14. augustil saabus Saksamaa numbritega sõiduauto, keegi rääkis inglise keeles saksa aktsendiga, jutt oli missiooni lõpust. 15. august, kui USA president kohtus Putiniga, hommikul mu naabrid põgenesid majast ja pole enam tagasi pöördunud. Vaid üks Poola numbrimärgiga auto on jäänud maja ette.

Ma käisin Kapos ja ütlesin, et ma ei soovi sõjalise objekti kõrval elada oma perega, me oleme Venemaa legaalsed sihtmärgid.

Mind naerdi välja…

Taudi leviku piiramiseks võetakse kasutusele kõik lubatud alternatiivsed meetodid. Taudi tõttu hukatud loomade matmisest on varasemad kogemused, millest on õppust võetud. Läti loomsete jäätmete tehase kasutamine vähendaks oluliselt taudi likvideerimisele kuluvat aega.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Raimo Heinami sõnul ei ole taudi tõrjumine praeguses olukorras kiirelt teostatav, küll on seda lähipäevade ettevalmistustegevus. Tegeletakse paralleelselt mitmete lahendussuundadega ja tegutsetakse samm-sammult. „Amet koostöös partneritega teeb hetkel ettevalmistustöid matmispaikade võimalikuks kasutuselevõtuks. Samuti on alustatud läbirääkimisi Läti loomsete jäätmete tehase kasutamiseks. Loomulikult rakendatakse Vireeni kogu võimsust. Meil peavad olema selle kriisiga hakkama saamiseks toimivad lahendused ning selles osas tööd käivad. Loodan, et Eesti inimesed on mõistvad ning saavad aru, et sigade matmine ei ole antud olukorras välistatud, kuid sobivad kohad on varasemalt kaardistatud ning neis kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad,” selgitas Heinam.

„Meie esmane ülesanne on tagada seafarmide ellujäämine. Kuna taastumine on pikk, toetame tootmispotentsiaali taastamist eriti neis farmides, kus on hukatud põhikari,” lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Ministri sõnul on prioriteet seakasvatusfarmide tootmispotentsiaali taastamine, et aidata neil üle elada pikk sissetulekuta periood. See tähendab otsest abi uute nooremiste soetamiseks. Minister teeb valitsusele ettepaneku leida selleks vajalikud vahendid riigieelarvest.

Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop sõnab, et Läti loomsete jäätmete tehase kasutamine ja matmise ettevalmistamine on igati õiged sammud. „Loomad tuleb hukata võimalikult kiiresti, et nende liigseid kannatusi vältida. Läti võimekuse kasutamine on hea võimalus lisaks Vireenile. Inimlikult mõistan, et keegi ei soovi oma elukoha vahetusse lähedusse matmispaika ja selliseid inimasustusele lähedasi kohti ei planeerita. Matmist kasutatakse juhul kui teisi variante pole ja siis tuleb arvestada, et loomad maetakse korrektselt põhjavee suhtes ohutus kohas. SAKi oht ei ole veel möödas ning ei ole välistatud, et lisandub uusi kodusigade koldeid,” lisas Viltrop.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et Keskkonnaamet on kriisi lahendamisel ja keskkonnariskide maandamisel toeks nii tõhusa metsseajahi korraldamise kui hukatud loomade keskkonnaohutu kõrvaldamise korraldusega. „Hukatud kodusigade hävitamiseks on keskkonna seisukohalt parim lahendus Vireeni spetsiaalne tehnoloogia. Kui seda võimalust kasutada ei saa, on valikus Läti loomsete jäätmete tehas ja matmine. Matmisalad on hoolikalt valitud, et viia keskkonnariskid miinimumi,” ütles Kosenkranius. „Jätkuvalt fookuses ka metssigade arvukuse vähendamine, eriti sigalate lähipiirkondades.”

Euroopa Komisjon esitas kaks ettepanekut seoses ELi ja USA 21. augusti 2025. aasta ühisavalduse rakendamisega. Ettepanekud puudutavad tollitariifide vähendamist teatavate USA kaupade suhtes ning tagavad USA tollimaksuvabastuse ELi jaoks üliolulisele autotööstusele, mida kohaldataks tagasiulatuvalt alates 1. augustist.

Kaubandus- ja majandusjulgeoleku volinik Maroš Šefčovič: „ELi ja USA kaubanduslepe on enamat kui lihtsalt samm stabiilsuse suunas. Sellega pannakse alus tihedamale koostööle ühiste probleemide lahendamisel, muutes jagatud eesmärgid näiteks terasetööstuse vallas reaalseteks tulemusteks. Meie mõlema huvides on, et mõlemad pooled täidaksid oma kohustusi ja tagaksid lepingu täieliku rakendamise. Eriti hea meel on autode ja autoosade tariifide vähendamise üle 15%-le alates 1. augustist, sest see aitab meie autotööstusel püsida konkurentsivõimelisena ülemaailmsel areenil.”

Esimese ettepaneku kohaselt kaotatakse tariifid USA tööstuskaupadelt ning antakse soodustingimustel turulepääs USA mereandidele ja mittetundlikele põllumajandustoodetele. Teise ettepanekuga soovitakse laiendada homaari suhtes kohaldatavat tollimaksuvabastust selliselt, et see hõlmaks ka töödeldud homaari.

Kõnelused USAga tariifide edasiseks vähendamiseks jätkuvad.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekud on vajalik samm ELi-USA ühisavalduse rakendamiseks. Ettepanekud peavad nüüd heaks kiitma parlament ja nõukogu.

Vastavalt ELi ja USA ühisavaldusele eeldatakse, et USA rakendab ELi autode ja autoosade suhtes kokkulepitud 15%-lise tariifilae. Tariifide vähendamine 27,5%-lt 15%-le jõustub tagasiulatuvalt 1. augustist 2025. See säästab autotootjatele rohkem kui 500 miljoni euro ulatuses tollimakse, mida muidu oleks ekspordi eest ühe kuu jooksul makstud. Samuti on USA kohustunud alates 1. septembrist kohaldama null- või nullilähedasi tariife teatavate tootekategooriate suhtes, mille puhul hakatakse kohaldama üksnes enamsoodustusrežiimi (nt mittekättesaadavad loodusvarad, sealhulgas kork, kõik õhusõidukid ja nende osad, geneerilised ravimid ning nende koostisosad ja keemilised lähteained). Seda loetelu on kavas laiendada.

Taust

21. augustil tegid EL ja USA Atlandi-ülest kaubandust ja investeeringuid käsitleva ühisavalduse, mis põhineb president von der Leyeni ja president Trumpi vahel 27. juulil saavutatud poliitilisele kokkuleppele.

Atlandi-ülene partnerlus on ülemaailmse kaubanduse oluline osa ning kõige kaalukam kahepoolne kaubandus- ja investeerimissuhe maailmas. ELi ja USA kaubavahetus ja teenuskaubandus on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, ületades 2024. aastal 1,6 triljonit eurot, kusjuures kaubavahetuse maht on 867 miljardit eurot ja teenuskaubanduse maht 817 miljardit eurot. See tähendab, et üle Atlandi liigub iga päev rohkem kui 4,2 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Seda põhjalikku ja laiaulatuslikku partnerlust toetavad vastastikused investeeringud, mida 2022. aastal tehti teineteise turgudel 5,3 triljoni euro eest.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Alates esmaspäevast, 1. septembrist alustavad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Koerus ja Valgjärvel tööd digiraadio DAB+ saatjad, mille kaudu saab kuulata kokku 23 erinevat raadiokanalit. Tööd jätkavad ka kõik senised ultralühilaine ehk FM-saatjad.

„Seoses sellega, et digiraadio testvõrk lõpetab töö ja sisse lülitatakse alaline DAB+ saatjate võrk, on esmaspäeva, 1. septembri südaööst kuni orienteeruvalt hommikul kella 6-ni digiraadio eetris vaikus,” rääkis Levira juhatuse liige ja meediateenuste direktor Indrek Lepp. „Oktoobrikuu jooksul lisanduvad viiele DAB+ saatejaamale ka Haapsalu, Kohtla-Nõmme Ida-Virumaal, Orissaare Saaremaal ja Pehka Lääne-Virumaal,” lisas Lepp.

Võrreldes analoogtehnoloogial põhineva ultralühilaine ehk FM-iga pakub DAB+ paremat ja ühtlasemat helikvaliteeti ning suuremaid lisateenuste võimalusi. Digiraadio ekraanil saab edastada täiendavat sisu, näiteks lisainfot kuulajate kaasamiseks või visuaalset reklaami. Samuti saab digiraadio kaudu edastada ohuteavitusi. „Ehkki DAB+ näol on tegemist digitaalse lahendusega, pole selle kaudu raadio kuulamiseks tarvis internetiühendust, vaid piisab ainult DAB+ võimekusega raadiovastuvõtjast,” märkis Lepp. Lisainfot DAB+ ja selle võimaluste kohta ning digiraadio kanalite nimekirja leiab veebilehelt https://dabplus.ee/.

Lepp toonitas, et senine ultralühilaine ehk FM-saatjate võrk jätkab DAB+ kõrval samuti tööd. „Eestis on jätkuvalt palju raadiovastuvõtjaid, millel puudub DAB+ võimekus, mistõttu on oluline säilitada ka FM-saatjavõrgu töö. See on eriti oluline võimalikus kriisiolukorras, kus info peab jõudma nii paljude Eesti inimesteni kui võimalik,” sõnas ta.

Turu-Uuringute AS-i käesoleval aastal läbi viidud uuringu kohaselt on digiraadiot kuulanud 11% Eesti elanikkonnast ja DAB+ võimekusega raadiovastuvõtjaid on hinnanguliselt 120 000.

DAB+ digiraadio on Eestis testteenusena olnud eetris alates 2022. aasta detsembrist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis 2025. aasta alguses läbi digiraadio sageduslubade konkursi, kus osutus edukaks AS Levira pakkumine.

Kuigi kasutatud autode turg näitas kevadel mõningast elavnemist, on suvekuude müüginumbrid võrreldes eelmise aastaga poole väiksemad. Lisaks näitab Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Groupi statistika, et tarbijad eelistavad üha odavamaid ja vanemaid sõidukeid.

„Suve statistika näitab, et 50% Longo poolt müüdud autodest maksavad alla 10 000 euro. Kõige kallimad autod, mida oleme tänavu müünud, maksavad veidi üle 20 000 euro ja need moodustavad vaid 10% kogu müügist. Keskmine hind on langenud 12 000 eurole,” ütles Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi.

Tema sõnul oli veel paar aastat tagasi nende poolt Eestis müüdud autode keskmine hind 14 000 eurot, olles sellelt näitajalt Läti ja Leeduga samal tasemel. Uukkivi võrdluse kohaselt müüakse Leedus tänavu ligi 70% ja Lätis umbes 60% autodest hinnaga üle 10 000 euro. Praegu on Lätis ja Leedus Longo müüdavate kasutatud autode keskmine hinnatase tõusnud 15 000 euro tasemele.

„See, et ostetakse odavamaid autosid, tähendab seda, et ostetakse senisest vanemaid autosid, mis on suurema läbisõiduga. Teisisõnu, Eesti autopark vananeb automaksu tõttu kiirenevas tempos,” rõhutas Uukkivi.

Müüginumbrid peegeldavad tarbijate ettevaatlikkust ja vähenenud kindlustunnet. „Seda mõjutab elukalliduse kasv, käibemaksutõus, aktsiisid ja muidugi mootorsõidukimaks, mis pani kogu sektorile täieliku põntsu,” lisas ta.

Aasta algas kasutatud autode turul väga kehvasti, kuid kevadel oli märgata väikest elavnemist. „Suvekuudel müüsime Eestis kokku 138 autot – juunis 33, juulis 52 ja augustis 53. Võrreldes eelmise aastaga on seda 50% vähem,” tõdes Uukkivi.

Võrdluseks tõi ta välja, et sama perioodi jooksul oli müük teistes Balti riikides märkimisväärselt suurem. „Lätis müüsime suvekuudel umbes kaks korda rohkem autosid kui Eestis, Leedus aga ligikaudu neli korda rohkem. Seejuures on Läti ja Leedu turg mullusega samal tasemel ja näitab isegi väikest tõusutrendi,” lisas ta.

„Meie oleme suur ja rahvusvaheline ettevõte, aga väiksed kohalikud automüüjad on väga keerulises olukorras. Mõned pole müünud juba mitu kuud mitte ühtegi autot,” märkis Uukkivi.

Tuleviku osas ei ole Uukkivi kuigi optimistlik. „Kevad ja sügis on tavaliselt ostuajad autoturul, aga tänavu sügis tuleb kahvatu. Ma ei näe mingit suurt müügihüpet,” prognoosis ta.

Lisaks hakkavad ka mootorsõidukimaksu registreerimistasu mõjud jõudma kasutatud autode turule. Müüki on jõudnud juba autod, mille registreerimistasu on tasutud, ja see tähendab, et samaväärsed sõidukid on pakkumises erineva hinnaga. See muudab Uukkivi sõnul kasutatud autode müügiprotsessi keerulisemaks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 29. august 2025:

kõik Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.

1. Kõik Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.

2. Tuleb lisa…

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. Rosstat registreeris venemaa metallurgiatehastes suurima tootmise languse pärast sõja algust.

12. venemaa koolidele anti käsk tähistada tšekistide päeva.

13. USA luurejuht avaldas ekslikult venemaal salaja töötamud CIA agendi nime.

14. The Atlantic: Trump on Zelenski ja Euroopa nõudmistega rahulolematu ning soovib sõja lõpetada mis tahes tingimustel.

15. „USA administratsioon soosib venemaad”: Portugali president nimetas Trumpi venemaa agendiks.

16. Euroopa liidrid arutavad Ukrainas 40 km pikkuse puhvervööndi loomist, aga mitte piisavalt tõsiselt.

17. Lühiuudised

Kahjuks üha enam mures Valge Maja tegevuse tõttu, mis mitte ainult ei lõhu maailma julgeoleku aluseid, vaid murendab ka siseriiklikult demokraatia toimimise põhimõtteid.

Eilse ööpäeva kohta Ukraina kindralstaabi üldinfo rünnakute arvu kohta (191) ei kipu õige olema, sest numbreid samast teadaandest kokku lüües palju väiksem tuli (pisu üle 110 kui peast kokku lõin). Pigem oli rünnakute arvu langus kõigis sektorites peale Siverski suuna, kus suuremat tempot juba nädal üritatakse hoida toetamaks Pokrovski suuna tegevusi vallutamaks suuremat linnastute komplekti. Uus rekord võis olla kamikaze drooni rünnakute arv (6205) või vähemalt sinna ligidusse. Kaudtuld keskmisest pisu vähem ja liugpomme samuti.

Pisu näeb märke, et vene pool mitmes kohas kasutab julgemini soomust rünnakutel Ukraina eesmiste possade hävitamiseks, isegi korraga kolme masinat rünnakul näha, see on suur muutus viimase aja vene poole taktikas. Võimalik, et frustratsiooni tekib mitmes kohas Ukraina edukas Bradley soomukite kasutamine vene eesmiste üksuste töötlemisel. Lisaks tuleb infot, et vene pool on muutmas pisu nende kaugemale Ukraina eesliini taha saadetavate väikest üksuste taktikat, kes nüüd tihti hakkavad kogunema suurematesse puntidesse juba Ukraina tagalas saavutamaks suuremat mõjutamise võimekust muutmaks rindejoont vene poole kasuks, nii lõigates ära logitistikaühendusi eesliiniga kui hävitades kindlustatuid possasid eesliinist kaugemal, kohati neid ka ise seejärel mehitades saavutamaks suurema maa-ala üle kontrolli.

Küll toob selline tegevus kaasa suurema vangide arvu ja videod rindelt sellist juttu räägivad. Põhjuseid arvatavalt mitu: esmalt ei suudeta tuua endaga kaasa piisvalt moona, toitu ja vett, toimimaks pikemalt, teiseks pidev pingeolukorras olek vähendab võimekust omada kontroli end ümbritseva üle ja sestap väike meeste arv ei võimalda pikema aja jooksul (isegi juba mitme päeva pärast) hoida mehitatult valvet kaitsmaks end üllatuste eest ja nii näeb, et Ukraina võitlejad suudavad tihti selliselt kuskil possadel või varjendites tukkuvaid soldateid üllatada. Lisaks kipub arvama, et neid seal kaugemal olevaid vene soldateid tabab ka nn sõbralik omatuli läbi droonide ja kaudtule, sest olukorra teadlikkus vene poolel väga puudulik seoses vähese koostööga rivaalitsevate üksuste ja väeliikide vahel ning suur hoolimatus kuludest, sest soldat ongi vene poole arvates vaid üks väheoluline kululiik, toob sellise taktika ja kulud…

Ukraina vastab sellega, et järjest kaugemale oma droonidega ulatud tabamaks nii kaudtuleüksusi kui muud tagalatoetuselementi ja juhtimispunkte.

Ikka suurema vene poole pealetungi ootel ning kipub pisu tahtma Ukraina reitingut positiivsemaks kui senine ettevaatlikult positiivne ühe plussiga.

1. putin on varasemalt mitu korda teatanud, et venemaa ründab ainult sõjalisi sihtmärke Ukrainas, siis saab siit tuletada, et kõik hukkunud või viga saanud Ukraina lapsed on sõjalised sihtmärgid.

28. augusti öösel tegi venemaa Ukraina territooriumile ulatusliku rünnaku mehitamata õhusõidukite, õhu- ja maapealsete rakettidega, kokku 629 õhurünnakurelvaga, õhutõrje kahjutuks tegi neist 589.

Kiievis leiti venemaa raketirünnaku sündmuskohal otsingu- ja päästetööde käigus veel ühe surnukeha. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse andmetel on 28. augusti öösel toimunud rünnaku ohvrite koguarv ulatunud 21 inimeseni, sealhulgas neli last. Ukraina relvajõudude õhuväe teatel viidi Ukraina pealinna ulatuslik pommitamine läbi ründedroonide, tiibrakettide ja ballistiliste rakettide abil. Hävingut registreeriti linna kõikides piirkondades. Kõige suuremat kahju sai Darnitski rajoonis asuv viiekorruseline elamu, mille üks sissepääsudest hävis raketi otsetabamuse tagajärjel täielikult.

Lisaks rünnati eile öösel Vinnõtsa oblastis kriitilist infrastruktuuri. Energiarajatiste rünnakute tagajärjel jäid 29 piirkonna asulas 60 tuhat tarbijat elektrita.

Zaporižja oblastis asuva Malokaterinovka küla eilsel venemaa pommitamise tagajärjel sai haavata üheaastane poiss.

28. augusti hilisõhtul sai Hersoni linna venemaa pommitamise tagajärjel vigastada kolm inimest.

vene vägedel õnnestus jälgida Ukraina R-360 Neptune tiibraketi täielikku stardijärjestust, mis väidetavalt asus Zaporižja oblastis. Sellele järgnes kobarlõhkepeaga Iskander-rakett, mis kahjustas raketikandjat. Kuigi otsest tabamust ei toimunud, tabas šrapnell ühte rakettidest.

vene pool riputas üles video, kuidas Ukraina mereväe väikest luurelaeva Simferopol tabas eile kesköö paiku Lõuna-Odessa oblastis venemaa mereväe droon. Rünnakut koordineeris Orioni luure-mehitamata õhusõiduk. Aruannete kohaselt sai laev suure löögi ja kaldus külili, kuigi see on kinnitamata.

Üleeile õhtul ründas venemaa väidetavalt Kiievis asuvat Bayraktari droonitehast kaks korda. Rajatis sai märkimisväärset kahju. Vaatamata sõjale ja varasematele rünnakutele jätkas ettevõte kümnete miljonite investeerimist, töötajate koolitamist ja tootmiseks ettevalmistamist. Enamik süsteeme oli peaaegu töökorras. See on neljas rünnak sellele tehasele kuue kuu jooksul.

2. venemaal Orjolis teatati täna öösel droonirünnakule järgnenud plahvatustest. Kohalike elanike sõnul puhkes tulekahju. Videolt paistis tulekahju kõrguseks paari suure kortermaja kõrgus.

28. augustil kahjustasid Ukraina väeüksus HUR „Primarõ” ja aktiivoperatsioonide osakond Aasovi meres okupeeritud Krimmi lähedal venemaa raketilaeva Buyan-M. Kalibri tiibrakettide vedaja sai droonirünnakute tagajärjel radari- ja kerekahjustusi ning oli sunnitud oma lahingupatrulli tsoonist taanduma. Videolt on näha, et laeva tabas vähemalt kaks drooni ja sihiti laeval olnud seireseadeldisi.

vene kanalid teatasid eile järjekordsest droonirünnakust Družba naftajuhtmele – ühele peamisele venemaa nafta Euroopasse liikumise marsruudile. Juhet on viimastel nädalatel korduvalt rünnatud.

Okupeeritud Tokmakis tabas Ukraina rünnak Rostovist puhkuselt naasvaid sõdureid vedavaid vene „taksojuhte”. Teatatakse paljudest inimohvritest. Juhtus ka nii, et sündmuskoha lähedal sõitis vene MT-LB üle ühest sõjaväelasi vedanud taksost. Juht ja kaks reisijat hukkusid. Auto soomuki all oli maapinnast kõrgusega kuni 30-50 cm.

Ukraina sõjaväeluure agendid hävitasid Tveri raudteesõlmes olulise infrastruktuuri, teatab RBC-Ukraina. Julge varahommikuse operatsiooni käigus paigutati tsisternvagunite alla lõhkeaineid ja need detoneeriti kaugjuhtimise teel, häirides tõsiselt raudteelogistikat sügaval okupeeritud territooriumil.

Ukraina SBU Alfa Grupp hävitas kõigest nelja päevaga 17 venemaa õhutõrje-, radari- ja elektroonilise sõjapidamise süsteemi, mille väärtus oli üle 250 miljoni dollari. Nimekirjas on 4 Tor-M2, 3 Pantsir-S1, 2 S-300 süsteemi, 1 Buk-M3, S-350 kompleksi 50N6 radar, Kasta-2E2 ja Podljot radarid, Žiteli elektroonilise sõjapidamise süsteem ning nii Nebo-SVU kui ka Nebo-M pikamaa radarikompleksid.

3. Kursk: üks väike Ukraina küla (Bezsalivka) vene piiri ääres Tjotkino linna lähedal, on käinud käest-kätte viimase nädala jooksul. Pigem on tegu hallis alas oleva külaga ja iga kord, kui keegi külla siseneb, siis lipuga lehvitab… muidu rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: vene poole jätkuv tihe konveier ja väikeste üksuste infiltreerumine läbi Ukraina eesmiste positsioonide kipub siin ja seal tulemusi tooma. Jätab küll juba teist päeva siinse rindejoone võimalikud muutused kajastamata ja põhjuseks see, et nende gruppide tabamiste põhjal eip saa veel rindejoone tegelikku muutust kajastada, sest see pole muutunud füüsiliselt. Kõlakad räägivad, et vene poolel olla jälle õnnestunud laiendada pisu Kamjanskes (lõunarinde lääneserval) sillapead.

10. Herson: muutusteta.

11. Sanktsioonid, välisturgude kaotus ja keskpanga baasintressimäära tõus on vähendanud metallurgiatehaste tootmist kogu venemaal. Rosstati andmetel (avaldatud majandusarengu ministeeriumi poolt) langes riigi metallurgiatoodangu maht juulis aastases võrdluses 10,2%. Tootmise langus oli suurim vähemalt sõja algusest saati ja purustas Ukraina sissetungi esimeste kuude antirekordid (-6% juunis 2022). Metallurgiatoodang on olnud kahjumis alates eelmise aasta lõpust: selle tulemuste kohaselt langes see 1,5%. Ja suveks kiirenes see langus peaaegu kolmekordseks.

Tööstuse võtmeettevõtted registreerisid järsu toodangu languse. Magnitogorski tehas, mis on üks suurimaid Euroopas ja suuruselt teine venemaal, teatas teise kvartali tulemuste kohaselt terasetootmise langusest 18% ja malmi tootmise langusest 9%.

Mechel teatas terasemüügi 11% langusest aasta esimesel poolel. Riigi suurim terastorude tootja Pipe Metallurgia Company (TMK) kaotas terastorude müügist 18% ja õmblusteta torude müügist ligi 22%. Jaanuarist juunini teenis TMK 3,2 miljardit rubla suurust puhaskahjumit, Mechel üle 40 miljardi rubla ning MMK ja Severstal registreerisid negatiivse rahavoo vastavalt 4,8 miljardit rubla ja 29,1 miljardit rubla.

„Metallurgia tunneb end väga halvasti,” kirjeldab olukorda majandusteadlane Nikolai Kulbaka: sanktsioonid tabasid venemaa tooraineeksporti ja see mõjutas terasetootjaid. Eelmisel aastal suutsid metallurgid müüa välismaale 20 miljonit tonni terasetooteid – kolmandiku võrra vähem kui enne sõda.

Metalli tarbimine venemaal langeb jahtuva majanduse taustal kahekohalise numbriga, peamiselt ehituses ja masinaehituses, ütleb Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Sõja lõpp võib olla ohtlik ka metallurgiaettevõtetele, kuna sel juhul hakkab metalli tarbimine sõjatööstuskompleksis vähenema, märgib Tšernov.

Nõudluse languse ja kallite laenude tõttu on oht, et riigis suletakse täielikult metallurgiatehased, ütles Severstali tegevjuht Aleksandr Ševelev 2025. aasta Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil. Tema hinnangul võivad terasetootjad sel aastal silmitsi seista suutmatusega müüa kuni 6 miljonit tonni terast ehk peaaegu 10% eelmise aasta toodangust.

Siseriiklik metalli tarbimine langeb ja rubla vahetuskursi järsu tõusu tõttu on ekspordimüük muutunud kahjumlikuks, kurtis Ševelev: „Tööstus <…> ei suuda tänapäeval praktiliselt metalltooteid eksportida, sest see on majanduslikult kahjumlik, põhjendamatu.” Tippjuhi sõnul vajavad metallurgiatehased dollari vahetuskurssi 90–100 rubla, samuti keskpanga baasintressimäära langetamist, mis elustaks äritegevuse.

12. vene koolilapsi hakatakse õpetama tähistama tšekistide päeva: riiklikke õpikuid välja andev kirjastus Prosvešenije on lisanud haridusürituste kalendrisse julgeolekutöötaja päeva (20. detsember). Dokumenti, mis sisaldab mitmeid ideoloogiliselt orienteeritud sündmusi, soovitatakse kasutada haridusasutustes.

Lisaks tšekistide päevale lisati nimekirja ka teisi lastele olulisi kuupäevi – okupeeritud Ukraina alade taasühendamise aastapäev venemaaga (30. september), samuti režissööri ja propagandisti Nikita Mihhalkovi sünnipäev: 21. oktoobril 2025 saab ta 80-aastaseks. Muuhulgas on kalendrisse lisatud võidupüha Kulikovo väljal (21. september), ülemaailmne vaimse tervise päev (10. oktoober) ja rahvusvaheline pimedate päev (13. november).

Need uuendused täiendavad haridusministeeriumi varasemaid algatusi. Seega koostas ministeerium eelnevalt muusikatundides õppimiseks isamaaliste laulude nimekirja. See sisaldab Oleg Gazmanovi, Jaroslav Dronovi (šamaan) ja Denis Maidanovi esitatud kompositsioone. Ministeerium selgitas, et sellised meetmed aitaksid kaasa koolilaste vaimsele ja moraalsele haridusele.

Samal ajal soovitas presidendi inimõiguste nõukogu liige eva merkatšova viia koolilapsi ekskursioonidele eeluurimisvanglatesse, politseijaoskondadesse ja kohtuistungitele. Tema sõnul tuleks see teismelistele kasuks, sest elavad näited on paremad kui kuivad loengud koolides.

13. Võitluses nende vastu, keda Donald Trump peab oma vaenlasteks, pani riikliku luure direktor Tulsi Gabbard toime teo, mis võib olla raske kuritegu. CIA töötajate vallandamise väljakuulutamisega avalikustas ta ka agendi nime, kes oli varem salaja venemaal töötanud. Eelmisel nädalal võttis Gabbard 37 praeguselt ja endiselt luureohvitserilt salajasele infole ligipääsuloa, mis on agentuuri töö tegemiseks hädavajalik. Enamik nimekirjas olevatest isikutest kas hindas venemaa sekkumist 2016. aasta USA presidendivalimistesse, mille Trump esimest korda võitis, või allkirjastas 2019. aastal kirja, milles nõuti tema umbusaldamist. Gabbard ei teadnud, et üks ametnikest oli salajane, ütles nimekirja tagajärgedega kursis olev isik ajalehele Wall Street Journal. Kolm teist ütlesid ajalehele, et Gabbard ja tema töötajad ei konsulteerinud nimekirja koostamisel CIA-ga.

CIA ohvitser, kelle luba eelmisel nädalal tühistati, on agentuuri pikaajaline venemaa spetsialist. Salajase ametniku või luureagendi identiteedi avalikustamine on Ameerika Ühendriikides raske kuritegu, kuigi pole selge, kas see kehtib teavet avaldava asutuse või nimekirja kantud nime enda kohta, märgib ajaleht Journal. CIA sai nimekirja eelmisel õhtul, ütlesid kaks allikat, kuid ei teadnud, et Gabbard selle oma sotsiaalmeedia kontol postitab.

Tark riikliku luure direktor konsulteeriks enne salajase ametniku avalikustamist CIA-ga, ütles Larry Pfeiffer, endine CIA tegevdirektor, kes vastutas operatsioonide, personali ja eelarve eest. See võib ohustada CIA varjamisprotseduure ja suhteid välisriikide valitsustega. Kogemata salastatuse kaotanud CIA ametnik teenis erinevatel luure ametikohtadel enam kui 20 aastat ning oli aastatel 2014–2017 venemaa ja Euraasia ekspert riiklikus luurenõukogus. Sel aastal esines ta salastatud luurekonverentsil, kus teda tutvustati CIA Euroopa ja Euraasia missioonikeskuse kõrgeima ametnikuna.

Trump peab vaenlaseks igaüht, kes on minevikus tema vastu tegutsenud, isegi teenistusülesannete täitmisel. Pärast Valgesse Majja naasmist on ta näiteks rünnanud advokaadibüroosid, mis olid seotud temaga seotud kohtuasjadega, mis ei olnud tema poolel, samuti CIA ja FBI ametnikke, kes uurisid venemaa sekkumist valimistesse.

Juulis esitas Gabbard Trumpile Ovaalkabineti kohtumisel 37 sellise töötaja nimekirja ja president ütles, et need, kes on endiselt valitsusteenistuses, tuleks vallandada, ütles WSJ-le kohalviibinud riikliku luure direktori kantselei ametnik. Nende inimeste loa tühistamise teatades kirjutas Gabbard, et ta tegutseb Trumpi juhiste kohaselt.

14. USA president Donald Trump väljendab kasvavat frustratsiooni Ukraina sõja lahendamise edusammude puudumise pärast ning on valmis peaaegu igasugustel tingimustel rahuleppega nõustuma, teatab Atlantic, viidates ametnike seas olevatele informeeritud allikatele. Väljaande andmetel on Trump eraviisilistes vestlustes korduvalt öelnud, et Ukraina ja Euroopa liitlased peaksid konflikti lõpetamiseks leppima mõne territooriumi kaotusega. „Ta lihtsalt tahab, et see lõppeks. Teda peaaegu ei huvita, kuidas,” tsiteerib väljaanne anonüümset USA valitsusametnikku.

Trumpi diplomaatiline tegevus – sealhulgas kohtumine putiniga Alaskal 15. augustil ja erisaadik Steve Witkoffi kõnelused Moskvas – ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi. Väljaanne kirjutab, et algselt optimistlikud Euroopa ametnikud tunnistavad nüüd suletud uste taga saavutatud kokkulepete mõistmisel „segadust”.

Atlanticu allikate sõnul on peamine probleem endiselt Ukraina julgeoleku ebakindlus. Washington kaalub vaid piiratud garantiisid – luureandmete jagamise jätkumist ja võimalikku õhutõrjeabi –, kuid ei anna selgeid lubadusi. Samal ajal on Trump ettevaatlik USA sekkumise suurendamise suhtes, kartes kaotada radikaalsete vabariiklaste toetust.

Euroopa ametnikud märgivad, et venemaa nõudmised on sõja algusest saadik jäänud praktiliselt samaks: Krimmi ja Donbassi kontrolli de jure tunnustamine vastutasuks sümboolsete järeleandmiste eest. Kiiev ja Brüssel sellega ei nõustu. Samal ajal oli väljaande andmetel Alaskal toimunud kohtumine putini jaoks propagandavõit, mis võimaldas sõda venemaa ühiskonnale õigustatuna esitleda.

Vaatamata käimasolevatele läbirääkimistele on rahulepingu väljavaated endiselt ebaselged. Nagu Atlantic märgib, on Trump, kes algselt lubas rahu 24 tunniga, nüüd lõksus soovi vahel konflikt kiiresti lõpetada ja soovimatusega võtta uusi kohustusi.

15. Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa on avaldanud oma arvamust Washingtoni poliitika kohta, nimetades USA presidenti Donald Trumpi nõukogude või venemaa agendiks. „USA uus administratsioon on strateegiliselt eelistanud venemaa Föderatsiooni,” ütles de Sousa kõneledes Castelo de Vide’is (tsiteeris Euronews).

Ta tõi näiteks Washingtoni regulaarsed ähvardused venemaa vastu uute sanktsioonidega, mida pole praktikas kunagi ellu viidud, hoolimata venemaa jätkuvast agressioonist. Portugali juht kritiseeris ka Trumpi lähenemist läbirääkimisprotsessile, märkides, et Ameerika president püüab küll mängida vahekohtuniku rolli, kuid peab samal ajal läbirääkimisi ainult ühe meeskonnaga. De Sousa sõnul peavad Kiiev ja Euroopa riigid peale suruma seisukoha, et tagada oma osalemine läbirääkimistel.

Portugali president selgitas seda olukorda asjaoluga, et Euroopa on vähendanud Trumpi ja trumpismi tähtsust ning uue võimu tasakaalu loomisega pärast viimaseid USA valimisi.

Kriitika tuli Trumpi arvukate avalduste ajal konflikti lahendamise ajakava kohta. Viimastel kuudel on Ameerika juht korduvalt oma ajaraami muutnud: esialgselt 50 päevalt juuli keskpaigas 10 päevani kuu lõpus ja seejärel nädalale või kahele augustis. 21. augustil ütles Trump, et järgmise kahe nädala jooksul selgub, kas edasiminek on võimalik, ähvardades taktikat muuta, kui sõda jätkub.

27. augustil kinnitas Ameerika president oma valmisolekut kaaluda tõsiseid meetmeid, sealhulgas sanktsioone ja kõrgeid tariife, mis lähevad nii venemaale kui ka Ukrainale kalliks maksma, kui ta pole konflikti lahendamise tempoga rahul. Samal ajal pole varem lubatud meetmeid ellu viidud – Washington selgitab seda vajadusega säilitada ruumi diplomaatiale.

Njah, saan vaid nõustuda selle piltliku iseloomustusega ja eks see julgus saab peatselt tasutud suurte tollitariifidega aga julgus ongi see, kui ei kardeta sellest tulenevaid katsumusi… eks näis, kuidas Portugali valitsus asja siluma hakkab…

16. Politico, viidates viiele Euroopa diplomaadile: Euroopa juhid kaaluvad Ukraina ja venemaa vägede vahelise 40-kilomeetrise puhvervööndi loomist võimaliku rahulepingu osana. Politico andmetel on puhvervöönd üks mitmest ettepanekust, mida sõjaväe- ja tsiviilametnikud arutavad sõjajärgseks lahendamiseks või relvarahu saavutamiseks Ukrainas. Riikide vahel puudub aga üksmeel selles, kui sügav selline tsoon peaks olema, ja pole selge, kas Kiiev sellega nõustuks, kuna see hõlmaks potentsiaalseid territoriaalseid järeleandmisi. Diplomaatide sõnul ei ole Ameerika Ühendriigid nendes aruteludes veel osalenud.

Kuid asjaolu, et ametnikud kaaluvad Ukraina territooriumi sulgemist hapra rahu tagamiseks, on märk NATO liitlaste meeleheitest, märgib väljaanne. „Nad haaravad õlekõrrest,” ütleb endine USA kaitseministeeriumi Pentagoni kõrge ametnik Jim Townsend. „venelased ei karda eurooplasi. Ja kui nad arvavad, et paar Briti ja Prantsuse vaatlejat takistavad neil Ukrainasse sissetungi tegemast, siis nad eksivad,” lisab ta. „Piiril on suur ajalooline tähtsus. Euroopa diplomaadid ei võrdle seda Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise rangelt valvatud piiriga, mis tehniliselt on endiselt sõjas. Nad võrdlevad seda pigem Saksamaa jagamisega külma sõja ajal.”

Mis puutub puhvervööndi jälgimiseks vajalike vägede arvu, siis ametnikud arutavad numbreid 4000 kuni 60 000 rahuvalvajat. Ükski riik pole aga ametlikku lubadust andnud. USA president Donald Trump on juba tagasi lükanud Ameerika vägede viimise võimaluse. „NATO tegutseb juba praegu 300 000-mehelise reageerimisväe ettevalmistamise nimel, et kaitsta alliansi idatiiba tulevase venemaa rünnaku eest. Igasugune rahuvalvevägi täidaks kahetist rolli, patrullides demilitariseeritud tsooni lähedal ja samal ajal Ukraina vägesid välja õpetades,” ütlesid kaks diplomaati.

Käimas on ka arutelud tegevusreeglite, võimalike eskalatsioonistsenaariumide ja kolmandate riikide rolli üle, kui kreml on NATO kohaloleku vastu. Kahe Euroopa ametniku sõnul moodustavad välisvägedest tõenäoliselt suurema osa Prantsuse ja Briti väed ning nad kutsuvad teisi liitlasi üles pakkuma sõjalist tuge. Samal ajal on Poola ja Saksamaa vägede Ukrainasse saatmise vastu, kartes, et see muudaks nad venemaa rünnaku suhtes haavatavaks.

Euroopa riigid peavad Washingtoniga läbirääkimisi satelliitjärelevalve ja õhutoetuse pakkumise üle. Ameerika Ühendriigid, kellel on selles valdkonnas suurimad tehnilised võimalused, võiksid mängida võtmerolli venemaa lepingute järgimise jälgimisel. Pentagoni kõrgemad ametnikud on juba oma Euroopa kolleegidele öelnud, et Ameerika Ühendriikidel oleks Ukraina julgeolekugarantiides minimaalne roll, vahendab Politico. „Kõik ootavad, et USA kaitseministeerium selgitaks, kui kaugele nad on valmis minema, ja laseks eurooplastel oma kaarte näidata,” ütles üks Euroopa ametnik.

17. Lühiuudised

Armeenia võib lahkuda Euraasia Majandusliidust (EAEU), ütles peaminister Nikol Pašinjan. Tema sõnul on selline stsenaarium tõenäoline, arvestades vabariigi soovi Euroopa integratsiooni järele. „Me mõistame, et samaaegne liikmelisus Euroopa Liidus ja EEAÜs on võimatu. Kui saabub lõpliku valiku hetk, teeme sobiva otsuse,” ütles Pašinjan.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz lükkas ümber Zelenski ja putini peatse kohtumise võimaluse, nimetades ilmselgeks, et tippkohtumist ei toimu – vaatamata Trumpi ja putini varasematele vihjetele. Trump väidetavalt loobub, jättes läbirääkimiste korraldamise Ukraina ja venemaa hooleks.

USA on heaks kiitnud potentsiaalse 825 miljoni dollari suuruse relvamüügi Ukrainale, mis hõlmab kuni 3350 laiendatud ulatusega ründemoona (ERAM) ja navigatsioonisüsteeme. Tehingu, mida toetavad Taani, Holland, Norra ja USA rahastus eesmärk on tugevdada Ukraina enesekaitse- ja piirkondlikke julgeolekuvõimeid.

Kaks kolmandikku ameeriklastest on Ukraina ja venemaa vahelise rahulepingu võimalikkuse suhtes pessimistlikud (67%), lootusrikkad on vaid 31%. Enamik näeb konflikti ummikseisus olevat (66%), samas kui vaid 10% ütleb, et Ukraina on võitmas. Enamust (52%) pooldab Ukraina toetamist kaotatud territooriumi tagasinõudmisel – isegi kui see tähendab pikaajalist sõda –, samas kui 45% eelistab konflikti kiiret lõpetamist, isegi kui Ukraina peab maad loovutama.

NYT: vene droonid jälgivad USA ja NATO relvavarustusmarsruute Ida-Saksamaal. Vastuseks valmistab Berliin ette seadusemuudatusi, mis annaksid sõjaväele õiguse baaside lähedal droone alla tulistada.

Reuters teatas, et diplomaatilise kogemuseta Witkoff rikkus standardprotokolli, ilmudes Moskva kohtumisele ilma välisministrita – ja jäi ilma putini täpsete ettepanekute protokollita, viidates Trumpi administratsiooni allikale. Agentuuri allika sõnul muutis see Witkoffi diplomaatilised pingutused kaoseks.

Politico, viidates mitmele Euroopa ametnikule: Euroopa Komisjon töötab välja mehhanismi, mis võimaldaks peaaegu 200 miljardi euro väärtuses külmutatud venemaa varasid üle kanda spetsiaalsesse fondi ja kasutada neid Ukraina sõjajärgseks ülesehitamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Alates 1. septembrist jõustuvad tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt ei pea kaupleja enam vaikimisi ostu eest paberil ostutšekki väljastama, kui tarbijale on tagatud tšekile hilisem ligipääs. Ostutšekk antakse ostjale alati siis, kui ta seda soovib või kui tasub sularahas ega kasuta kliendikaarti. Lisaks saavad kauplejad loobuda dubleerivate paberarvete saatmisest ning arveteavituse saab saata ka lühisõnumina.   

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul ei väljasta mitmed poed juba praegu ostjale automaatselt paberil kviitungit, vaid kasutusele on võetud digitaalsed lahendused.

„Igapäevaoste tehes ei lähe paberkviitungit üldjuhul tarvis ning see jõuab pärast ostu sooritamist esimesse prügikasti. Seega ei ole kohustuslik väljaprintimine otstarbekas nii tarbija, kaupleja kui ka loodusressursside vaatest. Seaduse kaasajastamine ei kohusta kauplejaid oma süsteemides muudatusi tegema, küll aga loome võimaluse halduskoormuse ja kulude vähendamiseks. See on lihtne viis, kuidas vabaneda ühest mõttetust kohustusest, tekitada vähem prügi ja säästa loodust,” selgitas Keldo.

Ostutšekke ei pea enam vaikimisi väljastama

Kaupleja ei pea enam ostutšekki tarbijale vaikimisi väljastama, kui ostu tõendav info on säilitatud kaupleja kliendikeskkonnas, kuhu on tarbijal ligipääs või kui kauba eest tasutakse pangakaardiga. Ostja soovil on aga kauplejal kohustus ostutšekk väljastada, kui seda ostuhetkel küsitakse.

Kaupleja peab aga ostutšeki välja andma siis, kui klient maksab sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks hiljem digitaalsele ostudokumendile ligi pääseda.

Arve saamiseks peab jääma vähemalt üks tasuta kanal, võimalik on saada arvet ka SMS-iga

Regulaarsete teenuste eest arvete edastamine muutub samuti. Edaspidi peab kaupleja pakkuma vähemalt üht tasuta võimalust arve kättesaamiseks regulaarsete igakuiste teenuste eest, nagu internet, elekter või vesi. Arve võib edastada posti, e-posti või ka lühisõnumina mobiiltelefonile. Sama kehtib ka teiste regulaarselt tellitud teenuste või kaupade kohta.

„Halduskoormuse  vähendamiseks on kauplejal nüüd võimalus saata arveteavitusi ka SMS-i teel, mis on paljude kauplejate seas juba laialtlevinud praktika. Siiani tehti SMS-teavitusi n-ö dubleerivalt, sest varasemalt ei võimaldanud seadus üksnes lühisõnumi kaudu arveteavitusi teha ehk lisaks SMS-ile tuli arve ka nt e-mailile või muusse kanalisse saata,” sõnas Keldo.

Kui tarbija siiski soovib saada arvet mitmesse kanalisse korraga (näiteks nii e-posti- kui ka postiaadressile) on kauplejal võimalus küsida tarbijalt postikulude hüvitamist. Kui arve saadetakse ainult postiaadressile, siis postikulude hüvitamist ei nõuta.

Erandiks jääb e-arve ehk olukorras, kus tarbija soovib arvet saada nii e-arvena kui ka paberarvena posti teel, ei ole kauplejal õigus küsida postikulude hüvitamist. Seda seetõttu et vanematel inimestel oleks samuti võimalik arve sisuga tutvuda – paljud vanemaealised on vormistanud pangas e-arve, aga neil puudub digivõimekus arve sisuga tutvuda.

Mida toob muudatus kaasa praktikas:

1. Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas (kliendikaarti ei registreeri) – tuleb anda paberkviitung vaikimisi.

1. Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas, aga registreerib ostu sellise kliendikaardiga, mis salvestab tema ostuajaloo klienditeeninduskeskkonda – ei pea andma paberkviitungit, v.a kui tarbija ise seda soovib.

1. Tarbija läheb poodi ja maksab sularahas, aga pood kasutab sellist kliendikaarti, mis hiljem ostuajalooga tutvumist ei võimalda – tuleb anda paberkviitung.

1. Tarbija läheb poodi ja maksab pangakaardiga – ei pea väljastama paberkviitungit.

1. Tarbija läheb poodi ja annab nõusoleku, et talle võib ostukviitungi saata e-postiaadressile või muusse elektroonilisse kanalisse – ei pea paberkviitungit väljastama.

1. Kauplejal tuleb ostjale paberkviitung tagantjärgi väljastada, kui:

• kaupleja ei ole tarbijale ostuhetkel väljastatud paberdokumenti või;
• ostudokumenti ei ole saadetud tarbija e-postiaadressile või muusse kanalisse, või;
• ostudokument ei ole kättesaadav kaupleja klienditeeninduskeskkonnas, või;
• kaupleja ei loe ostu tõendatuks pangakonto väljavõtte abil (praktikas loevad osad kauplejad ostu tõendatuks ka pangakonto väljavõttega, s.t otsivad ise pretensiooni esitamise korral oma süsteemidest ostu üles ja puudub vajadus tarbijale tagantjärgi paberkviitung edastada. Tarbija nõusolekul võib kviitungi saada ka elektrooniliselt.)

Päästeamet annetas Ukrainale neli päästeautot koos varustusega ja ühe tõstukauto, et toetada Ukrainat elanike elude päästmises Venemaa kestvate ja julmade rünnakute järel. 

„Sõjast räsitud riik on kandnud inimeste elude ja vara päästmisel tohutuid kahjusid. Rünnakutejärgsed päästetööd ja ulatuslike tulekahjude kustutamine on päästjatele ohtlikud ning ai andmiseks vajalik tehnika kulub kiirelt või on Venemaa rünnakutes sootuks hävinenud. Mahukad sõjaaegsed päästetööd vajavad igapäevase valmisolekuga võrreldes oluliselt suuremat ressurssi, et sündmuste lahendamisega hakkama saada. Igasugune abi on kohapealsetele turvatunde tagajatele oluline, nii nad saavad jätkata abi andmist ning päästa kiirelt inimeste elu või vara,” ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Päästeamet annetas neli MAN põhiautot, mis on aastast 2007 ja ühe 1998. aasta Scania korvtõstuki. Põhiautod olid enne Pärnu-Jaagupi, Rapla, Narva ja Pirita komandodes ning korvtõstuk Lasnamäel. Sõidukite peal oli kogu varustus.

Samuti annetas päästeamet tulekustutusriideid, hüdraulilisi lõikeriistasid, mootorpumpasid, generaatoreid ja trelle. Enne ärasaatmist kontrolliti ja hooldati kogu varustus ning autodele tehti vajalikud remonttööd. Sõidukid anti Lvivi oblasti komandos üle 25. augustil.

„Sõit Ukrainasse möödus suuremate tõrgeteta ja Ukraina päästjatel oli hea meel uuemat tehnikat näha ja vastu võtta. Meie autodel oli varustust, mida nad ei ole varem kasutanud, näiteks suruõhuvahusüsteem (CAFS). Tegime kohapeal meeskondadele ka kiirkoolituse,” rääkis päästeameti haldusosakonna juhataja ja humanitaarmissiooni juht Tarmo Voltein.

Päästeamet on aastate jooksul Ukrainasse annetanud erinevat varustust ja tehnikat nt droone, pommiülikondi, kiivreid, generaatoreid jms nii päästjatele kui demineerijatele. 2023. aastal saadeti Kahhovka tammi purustamise järel tekkinud üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks paate, voolikuid, pumpasid, absorbentainet, kuivülikondi, saabastunkesid ning korkveste.

Tervise Arengu Instituut (TAI) kutsub kõiki täisealisi, kes käivad pidudel, klubides ja festivalidel, osalema uuringus, mille eesmärk on paremini mõista nende inimeste kogemusi, hoiakuid ja tervisekäitumist erinevates meelelahutuskeskkondades. Saadud teadmised aitavad kujundada turvalisemat ööelu ja arendada kahjude vähendamise lahendusi. 

Küsitlusega kogutakse infot, milliseid meelelahutuskohti ja -keskkondasid inimesed külastavad ning mis ajendab neid ööelus ja festivalidel osalema. Pidutsemise ja ööelus aja veetmisega käib sageli kaasas uimastite tarvitamine, seetõttu uuritakse, millised on inimeste hoiakud seoses alkohoolsete jookide, nikotiini- ja tubakatoodete ning uimastite tarvitamisega ööelus, aga ka uimastitarvitamise mustrite kohta. Samuti selgitatakse välja, kas ja kuidas inimesed hindavad eri uimastite tarvitamisega seotud riske ning kas ja millist mõju on uimastite tarvitamine ööelus ja festivalidel avaldanud nende tervisele ja turvatundele.

„Paljudele, eriti äsja täiskasvanuks saanud noortele  on ööelus osalemine oluline suhtlemise, lõõgastumise ja popkultuurist osasaamise viis kuid sellega võib kaasneda ka negatiivseid tagajärgi nii inimesele endale, tema lähedastele kui ka keskkonnale laiemalt,” selgitas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Merlin Mitt. „Me ei taha ööelus aset leidva kohta hinnanguid anda, vaid paremini mõista, mis toimub pidudel, klubides ja festivalidel. Selleks vajame inimeste panust, kes ise ööelus osalevad.”

Mitt lisas, et tegu on esimese sellelaadse uuringuga Eestis, mis annab terviklikuma pildi inimeste kogemustest, hoiakutest ja tervisekäitumisest ööelu ja festivalide keskkonnas.

Uuringu tulemusi kasutatakse kahjude vähendamise lahenduste arendamiseks, mis aitavad luua turvalisemat ööelu, näiteks tasuta vee kättesaadavuse parandamine, teadlikum ja vastutustundlikum teeninduskultuur, riskikommunikatsioon või turvalisema ööelu vabatahtlike kohalolu.

Veebiküsitlus on anonüümne ja sellest osa võtmine vabatahtlik. Küsimustikule saavad vastata vähemalt 18-aastased inimesed 28. augustist 3. oktoobrini 2025 LimeSurvey keskkonnas:

• eesti keeles https://admin.tai.ee/poll/index.php/646324?lang=et

• vene keeles https://admin.tai.ee/poll/index.php/646324?lang=ru

Uuringut viivad ellu Tervise Arengu Instituudi töötajad. Uuringu tulemused avalikustatakse 2026. aastal.

Uuring on kooskõlastatud TAI inimuuringute eetikakomiteega.

Uuring on seotud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetmega 21.4.7.6 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamine”. Tegevust kaasrahastavad Euroopa Liit ja Siseministeerium.

President Alar Karis kinnitas Balti ja Poola presidentide kohtumisel Varssavis, et Euroopa peab suurendama oma rolli nii Ukraina abistamisel kui ka Euroopa enda kaitsevõime kindlustamisel ning hoidma ühtsust Ukraina toetamisel. „USA ja Euroopa liitlaste koostöö tugevate Ukraina julgeolekutagatiste nimel peab jätkuma,” ütles president Karis.

President Alar Karis osales neljapäeva õhtul kohtumisel Varssavis Belvedere lossis Poola presidendi Karol Nawrocki kutsel, kes kohtub 3. septembril USA presidendi Donald Trumpiga Washingtonis. Kohtumisest Varssavis võtsid osa Leedu president Gitanas Nausėda, Läti president Edgars Rinkēvičs ning Taani Kuningriigi peaminister Mette Frederiksen. Videosilla vahendusel osales Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

President Karise sõnul ei tohi rahu saavutamise nimel põhimõtetega mängida. „Kui saavutatakse vaid näiline rahu, siis kasvab see järgmiseks agressiooniks,” hoiatas Eesti riigipea. „Putin ei ole usaldusväärne, mida näitab ka öine inimohvritega lõppenud rünnak Kiievile. Valedel alustel saavutatud rahu pigem kasvatab tema himu.”

Eesti riigipea sõnul ei too vaherahu vana normaalsust tagasi, vaid Venemaad tuleb jätkuvalt ohjeldada. „Venemaa kujutab endast pikaajalist ja kõikehõlmavat ohtu. Oleme näinud hübriidrünnakuid ning varilaevastiku tegevust, mis ulatub ka NATO territooriumile,” sõnas president Karis.

Riigipea toonitas, et USA ja Euroopa Liit peavad tegutsema koos, et avaldada Kremlile maksimaalset survet ja tuua Putin läbirääkimiste laua taha. „Rahu on võimalik ainult koos kindlate ja õiguslikult siduvate julgeolekugarantiidega Ukrainale, mis on tagatud reaalsete ressursside ja plaanidega. NATO liikmesus peab jääma Ukraina eesmärgiks, sest see on tugevaim julgeolekugarantii,” sõnas president Karis. Ta märkis, et Eesti toetus Ukrainale jätkub. „Meie iga-aastane abi on 0,3 protsenti SKP-st ja Vabariigi Valitsus on näidanud üles Eesti valmisolekut panustada ka oma vägedega,” lausus ta.

„Euroopa peab olema liider – nii Ukraina toetamisel kui ka omaenda julgeoleku kindlustamisel,” ütles president Karis. „Kõik NATO liitlased peavad austama oma kohustusi, suurendama kaitsekulusid ning kiirelt elavdama kaitsetööstust. Eesti jõuab viie protsendi tasemeni juba järgmisel aastal. See võimaldab meil kiirendatud tempos kaitsevõime kasvatamisega edasi liikuda.”

Vabariigi President rõhutas Ameerika Ühendriikide sõjalise kohaoleku tähtsust ja panust Euroopa julgeoleku tagamisel, öeldes, et see on „võtmetähtsusega mõjus heidutus”.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) statistika kohaselt on 31. juuli seisuga enam kui 600 cm3 mootorrataste müük eelmise aasta kogutulemust ületanud 6,8 protsendiga.

Kokku on sel aastal Eestis müüdud 677 uut enam kui 600 cm3 töömahuga mootorratast, mis on 43 mootorratast enam kui eelmisel aastal.

Inchcape Motors Estonia BMW mootorrataste müügijuht Toomas Pärna sõnul oli Eesti turul liidripositsiooni hoidev BMW juuli lõpuks müünud kokku 105 suurekubatuurilist mootorratast. „Huvitav on selle aasta juures tõsiasi, et müügid jaotuvad kenasti kogu hooaja peale ning isegi jahe juuni ei suutnud mootorrattahuvilisi eemale peletada,” ütles Pärna.

BMW edukaim mootorratas on R 1300 GS Adventure, mida juuli lõpu seisuga oli müüdud Eestis 21 uut eksemplari ning mille hind algab 22 800 eurost. Ka edukuselt järgmine BMW mootorratas on samasse seeriasse kuuluv R 1300 GS, mida BMW Motorrad Eesti oli juuli lõpuks müünud kokku 18 tükki. „Mootorratta ostab enamjaolt 35-55-aastane mees. Ja kuigi enam kui pooled müüdud ratastest ostetakse koheselt välja, on liisingute osakaal vaikselt hakanud tõusma,” ütles Pärna.

Enam kui 600 cm3 mootorrataste arvestuses järgnevad BMW-le 94 mootorrattaga Kawasaki ning 80 mootorrattaga CF Moto, Yahama on müünud sel aastal 76 ja Honda 58 mootorratast.

Protsentuaalselt on turu suurim tõusja Hiina kaubamärk Voge, mis eelmisel aastal müüs Eestis ühe mootorratta, kuid mille tänavune läbimüük juuli lõpuks oli 28 mootorratast. Samuti on oma müüki 2,6 korda tõstnud Hiina päritolu mootorrataste tootja QJMotor.

Motosõidukite kogumüük on 31. juuli seisuga möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 4,5 protsenti – selle aasta augustiks oli Eestis uue omaniku leidnud 1400 motosõidukit, mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on 60 sõidukit rohkem.

Samuti on sel aastal registreeritud 22 elektrilist mootorratast (eelmisel aastal 14). Kokku on transpordiameti andmetel Eestis üle 33 tuhande mootorratta.

Neljapäeval, 28. augustil kell 16.23 juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Tartu vallas Lombi külas Kõrveküla tankla parklas.

Tundmatu autojuht sõitis sõiduautoga Volkswagen Golf otsa jalgrattaga sõitnud naisterahvale, kes toimetati haiglasse.

Autojuht lahkus sündmuskohalt.

Neljapäeval, 28. augustil kella 05.24 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Turu tn 2 juures.

Alkoholijoobes 23-aastane mees sõitis elektrilise tõukerattaga Bolt ja kukkus.

Tõukerattur toimetati haiglasse kontrolli.

Venemaal Petseri rajoonis Radaja külas toimus 18. seto rahva rahvusvaheline etnokultuuri festival „Setomaa. Perekohtumised”.

Sündmus oli eile neljapäeval, 28. augustil. Asjast teatas kohalik meedia.

Siin on pildid:

Suvi ja sügis on puugihooaeg, mil looduses liikujad peavad arvestama kahe tõsise haigusega: puukentsefaliidi ja puukborrelioosiga. Kui entsefaliit tabab kiiresti ja rängalt, siis borrelioos on salakavalam.

Tallinna Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst Kersti Kink ütles „Vikerhommikus”, et borrelioos pole lihtne haigus ei patsiendile ega arstile.

Kink rääkis, et puukentsefaliidi juhtude arv on viimase 10–15 aasta jooksul vähenenud, kuid borrelioosi diagnoose tuleb aina juurde. Osa sellest on seotud parema diagnostikaga, ent sageli peegeldab see korduvaid diagnoose: analüüsid võivad jääda positiivseks ka pärast edukat ravi ning see jätab patsiendile mulje, et tegu on uue nakatumisega.

Tallinna haridusameti andmetel läheb Tallinnas sellest sügisest kell üheksa algavale tunniplaanile üle kolm munitsipaalkooli. Mitmes teises koolis on hilisemale tundide algusajale üle mindud juba varem, aga enamik koole ootab sellega järgmise aastani, kui hakkab kehtima üleriigiline kord.

Tallinna haridusametile teadaolevalt on üheksa Tallinna kooli plaaninud sellest aastast muuta koolipäeva alguse kellaaega. Hetkel plaanivad kell üheksa alustada Pirita majandusgümnaasium ja Kivimäe põhikool. Neljapäeval andis ka Rahumäe põhikool kooliperele teada, et alustavad sellest aastast tundidega kell üheksa, vahendab ERR.

Ülejäänud kuues koolis viiakse koolipäeva algus hilisemaks, aga see algab jätkuvalt varem kui kell üheksa – näiteks kell 8.30 või 8.45. Tallinna reaalkoolis algas varem koolipäev kell üheksa esimeses klassis, nüüd alustab kell üheksa terve esimene kooliaste.

Toimetuselt:

Aga Võru ikka läheb. Üts ummamuudu liin. Isegi kaasama ei pea.