Ööl vastu tänast laupäeva, 21. märtsi kell 23.52 sai politsei teate, et lennujaama läheduses on 34-aastane mees kaotanud kontrolli oma drooni üle.

Tekkinud ohukorra tõttu tuli Tallinna lennujaamal suunata kõik tol hetkel Tallinna saabuvad lennud ootetsooni. airBalticu lend Pariisist suunati Helsingisse ning Lufthansa lend Frankfurdist ja airBalticu lend Riiast jäid eemale tiirutama.

Kaotatud droon leiti kell 00.15 puu otsast ning toodi Päästeameti abil alla, seejärel taastus ka lennuliiklus.

Kuigi lennuväljade läheduses on droonide lennutamine rangelt keelatud, leidub ikka neid algajaid entusiaste, kes keelust ei hooli või sellest midagi ei tea. Kontrolli kaotanud droon kujutab endast aga lennuliiklusele väga suurt ohtu, edastab lennuabi.ee.

Tallinn tegi avalikuks ettepanekud liinivõrgu muutmise kolmandaks etapiks ning neid plaane hakatakse nüüd kohalike elanikega arutama. Seekordsed muudatused puudutavad kõige rohkem Mustamäe ja Haabersti linnaosa liine.

Tallinn tegi reedel avalikuks ettepanekud liinivõrgu muutmise kolmandaks etapiks. Järgnevad arutelud kohalike elanikega ning siis tehakse lõplikud otsused muudatuste kohta, vahendab ERR.

Kolmanda etapi muudatused puudutavad olemasolevaid liine ehk ühtki täiesti uut bussiliini käima ei panda. Küll liidetakse mõni bussiliin teisega, nagu tehti ka eelmises kahes etapis.

Näiteks pannakse kokku liinid 1 ja 14, mis tähendab, et seni Viru Keskuse ja Viimsi vahel sõitnud 1 hakkab sõitma Vana-Pääsküla ja Viimsi vahet, liin numbriga 14 kaob. Liinide ühendamise eesmärgiks on paremini ühendada Nõmme ja Pirita linnaosa. Liin 1 hakkab peatuma ka Risti peatuses, liini 14 peatustes on uuel liinil välja jäetud Nurme ja Raba peatus.

Kokku pannakse ka liinid 18 ning 18A ehk liin number 18 hakkab sõitma Urda ja Viru Keskuse vahel.

Haaberstis asuva Kakumäe liinidest pannakse kokku 21 ja 21B ehk 21 hakkab sõitma Landi peatusest Viru Keskuseni. Kokku lähevad ka 41 ja 41B ning 41 hakkab sõitma Kakumäe tipust läbi Vabaõhumuuseumi tee koridori otse Balti jaama.

Liin number 21A saab uueks numbriks 22 ning liin suunatakse Väike-Õismäelt Mõisa tänava kaudu Vabaõhumuuseumi teele, sealt liigub liin Kakumäe tipu kaudu Vana Rannamõisa teele, tulles tagasi Lõuka tänava kaudu Vabaõhumuuseumi teele ning liikudes edasi Rocca Al Mare kooli ja Mõisa peatuse kaudu tagasi Väike-Õismäele.

Liin 37, mis sõidab praegu Mustamäe ja loomaaia vahet, hakkab sõitma Kakumäe sadama-Mustamäe liinil, läbides Vana-Rannamõisa teed, Ehitajate teed, Tammsaare teed ja Sõpruse puiesteed.

Laupäeval liigub kõrgrõhuala Põhjamerelt Läänemerele ja püsib servaga üle Eesti ja selle toel on ilm laialdaselt selge. Puhub tuul kuni 10 m/s, sooja on kuni 10 kraadi.

Pühapäeval nihkub kõrgrõhuala Baltimaade kohalt veidi kagusse ja Eestini laieneb Skandinaavia võimsa madalrõhuala serv. Edelatuul muutub tuntavamaks, kuid taevas püsib ikka suuremas osas päikseline ja ilm kuiv, vahendab ERR.

Poola lükkas neljapäeval 19. märtsil tagasi Leedu ettepaneku rajada ühine sõjaväe väljaõppekeskus nende ühisele piirile.

Teadaanne tuli pärast seda, kui Leedu valitsus avalikustas plaanid rajada uus sõjaväe väljaõppekeskus Lazdijai rajooni Kapčiamiestisesse, Poola ja Valgevene piiri lähedale strateegiliselt olulises Suwałki koridoris, vahendab lrt.lt.

Leedu ametnikud ütlesid, et projekti eesmärk on tugevdada NATO idatiiba ning kutsusid Poolat rajatist ühiselt ehitama ja kasutama.

Poola kaitseministri asetäitja Paweł Bejda ütles Suwałkis ajakirjanikele, et Kapčiamiestise polügooni ei laiendata Poola territooriumile.

„Poola pole sellest üldse huvitatud,” ütles Bejda.

Ta lisas, et käimasolevad arutelud keskenduvad sellele, et tagada lasketiiru piisav kaugus Poola piirist, osaliselt kohalike elanike protestide tõttu Sejny piirkonnas.

„Jälgime olukorda tähelepanelikult ja palume säilitada meie piirist märkimisväärne kaugus,” ütles ta.

Leedu valitsus kiitis Kapčiamiestise polügooni rajamise heaks kolmapäeval; plaan vajab veel parlamendi heakskiitu. Otsus järgneb Riigikaitse Nõukogu eelmisel 2025. aastal tehtud soovitusele.

Ettepanek on põhjustanud kohalike elanike ja teiste sidusrühmade seas vastuseisu, mis on ajendanud arvukalt proteste. President Gitanas Nausėda, kaitseminister ja sõjaväe juhtkond on külastanud kogukonda murede arutamiseks.

Kaitseministeerium on põhjendanud asukohta strateegilise positsiooniga Suwałki koridori ääres, mis on vajalik Leedu kaitsevõime tugevdamiseks.

Planeeritud polügoon hõlmaks ligikaudu 14 600 hektarit ja mahutaks samaaegselt 3500–4000 sõdurit. Suuremahulisi õppusi korraldataks umbes viis korda aastas, mis kestaksid kuni 10 päeva, väiksemaid õppusi korraldataks pidevalt.

Poola keeldumine ühise sõjaväepolügooni loomisest Leeduga on pälvinud teravat kriitikat opositsiooniliselt Isamaaliidult-Leedu Kristlikelt Demokraatidelt (TS-LKD).

Partei juht Laurynas Kasčiūnas ütles reedel, et Varssavi seisukoht peegeldab Leedu diplomaatia läbikukkumist ja tippametnike kehva koordineerimist.

„Poolast tulevad uudised, et Varssavi ei soovi ühist väljaõppepolügooni ja eelistaks, et see asuks riigipiirist kaugemal, näitavad Leedu diplomaatia suurt läbikukkumist ja riigi juhtkonna vastutustundetut tegevust,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Kasčiūnas süüdistas valitsust nõuetekohase koordineerimise puudumises liitlastega ja ideede avalikus levitamises ilma piisava ettevalmistuseta.

„Ideed ja ettepanekud avalikustatakse liitlastega konsulteerimata, vajalikku eeltööd ei tehta ja avaldusi tehakse igas suunas – sageli riigijuhtide ja ministrite omavahelises vastuolus,” ütles ta. „Riikidevahelistes suhetes domineerib kaos ja ebakompetentsus.”

Ta hoiatas ka, et Poola otsust võivad Leedu populistlikud poliitilised jõud ära kasutada.

Vaatamata kriitikale ütles Kasčiūnas, et TS-LKD parlamendifraktsioon toetab Kapčiamiestise polügooni rajamist käsitlevat seadusandlust, kui see Seimi ette jõuab.

Samal ajal ütles kaitseminister Robertas Kaunas, et Poola otsus ei muuda mingil moel Leedu plaane.

„Ma saan aru sensatsiooniliste pealkirjade vajadusest – ja opositsiooni tühjade sõnade tegemisest –, aga midagi pole muutunud, plaan jääb samaks, mis ta oli,” postitas Kaunas Facebookis.

Veidi hiljem kaitseministeeriumi avaldatud videokommentaaris ütles Kaunas, et pärast jaanuaris Poola kaitseministri Władysław Kosiniak-Kamysziga kohtumist on tema sõnum olnud, et Poola sooviks Kapčiamiestise polügoonil treenida, mitte seda koos Leeduga ehitada.

„See tähendab ühist treenimist Kapčiamiestise polügoonil ja ühise polügooni ideed võiks tulevikus ehk arendada. Poolas on täna selline otsus tehtud, et Poola ei näe ehk praegu vajadust oma poolel polügooni luua, sest neil on ja laiendatakse oma väljaõppebaase teistes kohtades, samas kui Leedu treenib tulevikus võimalik, et koos Poolaga Kapčiamiestise polügoonil,” ütles ta.

Kaunase sõnul on Vilnius nõustunud, et uus väljaõppebaas rajatakse Poola piirist vähemalt 500 meetri kaugusele.

„Suwalki koridor on sõja korral kriitiline koht, seega peame Leedu poolel tegema kõik endast oleneva, et tagada Suwalki koridori kaitstavus,” ütles Kaunas.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. märts 2026:

muutusi rindejoones jagus ja vene poole surve hakkas juba vähenema.

1. Eip muutusi sajus ole.

2. 210 droonist vene pool teada andis.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupansk-Kreminna: Kupanski juures Ukraina üllatas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool Kostjantõnivkasse sügavamale sisse sai

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina suudab jätkata külade puhastamist.

10. Herson: muutusteta.

11. kreml pakkus Iraanile luureandmete edastamise peatamist vastutasuks USA sarnase sammu eest Ukraina suhtes.

12. Üks venemaa suurimaid metallurgiaettevõtteid on sulgenud peaaegu poole oma tootmisvõimsusest ja valmistub suuremaks koondamiseks.

13. Lühiuudised

KIIS-i küsitluse kohaselt ütles 71% ukrainlastest, et nad ei usu, et läbirääkimised viivad rahule, kusjuures peamiste põhjustena toodi välja umbusaldus venemaa vastu ja kahtlused Lääne toetuse suhtes.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 161 lahingukokkupõrget. Konveierit suudeti enam-vähem tihedamalt töös hoida vaid Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole lõikudes. Näiteks Kupjanski suunal vaid kaks rünnakut ning Lõmani suunal üks. Eks Lõmani suunal võtab suure kolonni korraga kaotus hoo maha.

Veel ei julge liialt optimistlik olla, kas suurem surve saigi juba otsa, vaatab, mis järgnevad päevad toovad. Küll on rindejoone muutused, mis eilse päeva jooksul teatavaks said viimase nädala kohta, enamasti positiivsed ning Ukraina omade tõusnud aktiivsus on pisu üllatav. Vaid Kostjantõnivka hakkas muret valmistama ja pisu loodab, et Ukraina omad suudavad kiirelt mure lahendada.

Eile andis vene pool 82 õhurünnakut, heitis alla 263 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8107 enesetapudrooni ja viis läbi 3777 kaudtule lasku Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 83 mitmikraketisüsteemidega.

1. 21. märtsi öösel ründas vaenlane 154 drooni, millest umbes 90 olid Shahed droonid. Sõjaväe andmetel tulistati alla või summutati neist 148. Neljas kohas registreeriti viie ründe-drooni tabamused ja seitsmes kohas leiti ka alla lastud droone (vrakke). Tänahommikuse seisuga oli õhus veel mitu drooni, lisas relvajõud.

21. märtsil hävitas vaenlase droon Zaporižjas eramu, kus elas terve perekond, tappes kaks vanemat.

Tšernihiv jäi venemaa energiataristu rünnakute tõttu täielikult elektrita.

Harkivis on rünnakute tagajärjel palju kahjustatud hooneid ning õnneks vaid viga saanuid.

2. Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas venemaa õhutõrjelennuki A-50 kahjustusi Novgorodi oblastis asuva 123. lennukiremonditehase rünnakus. Ukraina poole sõnul oli lennuk rünnaku ajal hoolduses ja võimalik, et seda täiustati. A-50 lennukid (tuntud ka kui lendavad radarid) mängivad venemaa õhujuhtimissüsteemis võtmerolli. Iga lennuki hind jääb 300 ja 500 miljoni dollari vahele. A-50-d võimaldavad kiiret reageerimist õhuohtudele, sealhulgas saabuvatele tiibrakettidele. Enne täiemahulist sissetungi oli venemaal Ukraina relvajõudude ja lääne luure hinnangul umbes 10 sellist lennukit. . Praegu ei tohiksvenemaal teenistusse jääda rohkem kui viis töökorras A-50 ja täiustatud A-50U lennukit. venemaa ei ole praegu võimeline neid ainulaadseid lennukeid tootma. 123. lennukiremonditehas (Rosteci osa) on ainus ettevõte venemaal, mis on võimeline täielikult remontima ja moderniseerima raskeid transpordilennukeid, sealhulgas Il-76, Il-78 ja L-410, samuti nende mootoreid. Tehast rünnati 17. märtsil. 16. märtsil ründasid Ukraina kaitseväed ka Uljanovski oblastis asuvat Aviastari tehast (kus toodetakse Il-76MD-90A ja hooldatakse An-124 Ruslani). 123. lennukiremonditehasele ja Aviastarile on kehtestatud USA, EL, Jaapan ja teised riigid sanktsioonid.

venemaa kaitseministeeriumi andmetel ründas alates eile õhtust 210 Ukraina drooni.

Linnapea sergei sobjanini sõnul tulistati 20.-21. märtsil Moskva ja selle ümbruse kohal alla ligi 30 drooni. Nagu ikka, tabamustest teada ei antud.

Kohalike elanike ja ametnike sõnul teatati venemaa Saraatovi ja Samaara oblastis öösel droonirünnakutest ja plahvatustest. Nendes linnades asuvad olulised venemaa sõjaväe- ja tööstusobjektid, mis on varem olnud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks, sealhulgas Saratovi naftatöötlemistehas ja Engels-2 sõjaväelennuväli.

Saraatovi oblasti kuberner roman busargin väitis, et rünnakutes piirkonna keskusele sai vigastada kaks inimest ja kahjustada mitut kodu. Samal ajal jagasid elanikud sotsiaalmeedias pilte ja videoid, mis näitasid linnas elektrikatkestusi.

Ukraina Telegrami kanali Exilenova Plus teatel jagasid elanikud ka kaadreid tulekahjudest Saraatovi naftatöötlemistehase lähedal.

Droonirünnakutest ja plahvatustest teatati ka Engelsis, teises Saraatovi oblasti linnas.

Samaara oblastiga piirnevas piirkonnas teatasid Toljatti linna elanikud plahvatustest ja tulekahjudest öise droonirünnaku ajal.

Samaara oblastis asuva Toljatti elanikud teatasid droonirünnakutest, mis on suunatud KuibõševAzoti tehasele, mis on suur venemaa keemiatehas, mis on spetsialiseerunud lämmastikväetistele.

Ukraina droonid tabasid okupeeritud Krimmi Tavritšeskaja soojuselektrijaama.

Ukraina droonioperaatorid hävitasid Donetski oblastis FPV (esimese isiku vaate) drooniga venemaa Ka-52 “Alligator” ründekopteri, teatasid Ukraina mehitamata süsteemide väed 20. märtsil. Viimane rünnak viib Ukraina poolt alates täiemahulise sissetungi algusest alla tulistatud venemaa helikopterite koguarvu 350-ni, teatas peastaap. Rünnaku viisid läbi 59. eraldi ründebrigaadi „Kõrguste kiskjate” pataljoni operaatorid. See on teine teadaolev helikopter, mille brigaad hävitas, teatasid Ukraina mehitamata süsteemide väed.

MNS-i teatel võis venemaa õhutõrje Kolomna lähedal alla tulistada väikelennuki, pidades seda ekslikult Ukraina drooniks. Lennuk kukkus Oka jõe äärde, hukkus kaks inimest.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist idas ja kagus teisel pool Oskili jõge on viimase nädala jooksul suutnud lükata oma eesmisi positsioone vähemalt kahes kohas edasi. Ühte neist lausa 5km. vene drooni videode järgi oli seal kandis näha rohekmalt nelikveolisi sõiduautosid/maastureid ja vähemalt ühte soomustatud maasturit ehk siis polnud uute possade lähedal vaid paar sõdurit ning võimalik, et Ukraina omadel miskit tavapärasest enamat plaanis on.

Lõmani suunal muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool Kostjantõnivkasse sügavamale sisse sai.

Tšassiv Jari linnas on suutnud Ukraina omad nihutada pisu sügavamale linna oma eesmised possad ja neid aktiivselt vene droonid töötlesid.

Kostjantõnivka suunal töötav hull konveier on toonud esimese linna sügavusse jõudmise. Sinna jõudnud vene üksusi töötles tugevalt nii Ukraina kaudtule üksused kui droonioperaatorid ning hetkel puudub teadmine, kas sinnani on vene üksustel ka vaba koridor tekkinud ehk siis pisu on pinge õhus…

8. Donetsk: muutusteta. Eip tea, kunas vene pool hakkab teedelt oma soldatite laipasid koristama…

9. Lõunarinne: vaatamata tugevale vene poole survele on suutnud Ukraina uuesti jätkata hallis alas külade puhastamist sektori ida osas ning mitmes külas vähemalt korraks kanna maha saada. Enam üllatas Mõrne küla vabastamine, mis asub Huljaipole linnast edelas. See on lõik, kus rindejoone mutuusi pole ammu toimunud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa pakkus Ameerika Ühendriikidele tehingut: Moskva lõpetab luureandmete jagamise Iraaniga (sealhulgas Ameerika sõjaväeobjektide koordinaadid Lähis-Idas), kui Washington peatab luureandmete tarnimise Ukrainale, teatas Politico informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel tegi ettepaneku venemaa saadik kirill dmitriev president Donald Trumpi erisaadikutele Steve Witkoffile ja Jared Kushnerile eelmisel nädalal Miamis toimunud kohtumisel. Ameerika Ühendriigid lükkasid pakkumise tagasi.

putini saadik dmitrijev eitas Politico teadet, et venemaa pakkus USA-le kokkulepet Iraani toetamise lõpetamiseks, kui Washington lõpetab Ukraina toetamise.

Juba kõneluste olemasolu on tekitanud Euroopa diplomaatide seas muret, kes kardavad, et Moskva üritab transatlantiliste suhete kriitilisel hetkel Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahele kiilu lüüa. Üks EL-i diplomaat nimetas venemaa ettepanekut pööraseks. Nagu Politico märgib, õhutavad sellised kontaktid Euroopas kahtlusi, et Witkoffi ja dmitrijevi kohtumised ei edenda Ukraina rahulepingut, vaid Moskva näeb neid pigem võimalusena sõlmida kahepoolne leping, jättes eurooplased kõrvale.

Läbirääkimistega kursis allikas ütles, et venemaa oli teinud Iraani kohta ka teisi ettepanekuid, mis samuti tagasi lükati. Täpsemalt öeldes lükkas USA tagasi idee transportida rikastatud uraani Iraanist venemaale.

venemaa on laiendanud luureandmete jagamist ja sõjalist koostööd Iraaniga pärast USA-Iisraeli operatsiooni algust Teherani vastu 28. veebruaril, teatas lääne luurega kursis olev allikas. Wall Street Journal teatas varem, et Moskva varustas Teherani satelliidipiltide ja droonitehnoloogiaga rünnakuteks USA vägede vastu piirkonnas. kreml lükkas selle teabe ümber kui võltsuudise.

Selle taustal kritiseeris USA president Donald Trump reedel, 20. märtsil teravalt NATO liitlasi, nimetades neid argpüksteks laevade saatmisest Hormuzi väina keeldumise eest. „Nad ei taha hõlbustada Hormuzi väina avamist – lihtsat sõjalist manöövrit, mis on ainus kõrgete naftahindade põhjus. Nende jaoks on see nii lihtne ja nii väikese riskiga. ARGPÜKSID ja me PEAME SEDA MEELES!” kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus Truth Social.

Vaatamata muu toetuse vähenemisele jätkab USA luureandmete jagamist Ukrainaga. Väljaanne meenutab, et Washington peatas eelmisel aastal pärast Trumpi katastroofilist kohtumist president Volodõmõr Zelenskiga Ovaalkabinetis lühikeseks ajaks teabevahetuse. Üks Euroopa diplomaat püüdis riske pisendada, viidates Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jaanuarikuisele avaldusele, mille kohaselt annab Pariis nüüd kaks kolmandikku Ukraina sõjaväeluurele vajava minevast infost.

12. venemaa üks suurimaid terasetootjaid, Magnitogorski raua- ja terasetehas, on vähendanud tootmisvõimsuse rakendusastet 60%-ni, peatanud peaaegu täielikult investeeringud ja seadmete hoolduse ning valmistub koondama 10% juhtkonnast. Interfaxi andmetel teatas ettevõtte tegevjuht Pavel Šiljajev sellest töötajatele saadetud sõnumis.

„venemaa metallurgide tootmisvõimsus ületab turu nõudlust kaks korda. Metalltoodete nõudluse taastumist 2026. aastal ei oodata. Nendes tingimustes rakendab <…> MMK mitmeid kulude kokkuhoiu meetmeid,” ütles Šiljajev. Tema sõnul suleti Tšertinskaja-Koksovaja kaevandus märtsi alguses, mõned MMK-Metizi üksused võeti teenistusest välja ja Lõsva metallurgiatehase töötajad pandi lühendatud töögraafikule.

„Tööstus on täna väga raskes olukorras,” kurtis Šiljajev, osaliselt välispoliitiliste sündmuste ja sanktsioonide surve tõttu. Majanduslangus on mõjutanud kõiki peamisi metalli tarbivaid tööstusharusid: ehitust, ehitusmaterjale, masinaehitust ning nafta- ja gaasisektorit. „Oleme oluliselt vähendanud seadmete remonti ja <…> praktiliselt peatanud oma investeerimisprogrammi elluviimise. Tegime raske, kuid majanduslikult mõistliku otsuse sulgeda seisma jäänud tootmisüksused. See meede mõjutas praktiliselt kõiki kontserni ettevõtteid,” teatas tippjuht.

MMK, mis on üks venemaa kolmest suurimast terasetootjast ja moodustab 20% kogu siseturu terasetoodangust, vähendas eelmisel aastal oma toodangut 10 aasta madalaimale tasemele 10,2 miljoni tonnini. MMK Grupi aasta puhaskahjum oli 14,9 miljardit rubla. Ettevõtte tulud langesid 20%, intressi-, amortisatsiooni- ja maksueelne kasum (EBITDA) vähenes poole võrra ning müük langes 7% 9,8 miljoni tonnini.

venemaa metallurgia, üks suurimaid tööstusharusid, mis annab tööd 700 000 inimesele umbes 100 ühe tööstusharuga linnas, on strateegiliste uuringute keskuse analüütikute sõnul ellujäämisrežiimis: sanktsioonid on metallurgidelt ära võtnud nende endised turud, samas kui kõrged intressimäärad ja aeglustuv majanduskasv on purustanud sisenõudluse.

Tootmise vähenemise ja tulude vähenemise tõttu on terasetehased hakanud üle minema lühemale töönädalale, koondanud umbes 3000 inimest ja panevad kõrgahjud üle kuumenemisrežiimile, ütles üks tööstusallikas varem Forbesile. Tema sõnul palus venemaa Teraseassotsiatsiooni president ja tegevdirektor Aleksei Sentjurin valitsuselt maksusoodustusi – maavarade kaevandamise maksu (MET) ja teraseaktsiisi edasilükkamist kokku 15 miljardi rubla ulatuses. Kuid rahandusministeerium keeldus.

Eelmise aasta esimese 11 kuu jooksul langes metallurgiatoodang venemaal 3,8%, samas kui malmi, terase ja ferrosulamite toodang langes 4,8%. Rahaaukude täitmiseks võtsid metallurgid aasta jooksul pankadelt 2,7 triljonit rubla uusi laene, millest märkimisväärne osa läks ilmselt lühiajaliseks refinantseerimiseks ja käibekapitali säilitamiseks, teatas Strateegiliste Uuringute Keskus.

„Kui pingeline rahapoliitika, vähenev nõudlus ja madalad tootehinnad püsivad, süvenevad metallurgiaettevõtete kõrge võlakoormuse probleemid väljaspool esikolmikut, mis võib viia uue ulatusliku restruktureerimise laineni pankrottide vältimiseks,” hoiatavad keskuse analüütikud.

13. Lühiuudised

FBI teatas, et venemaaga seotud häkkerid ründasied USA ametnike kontosid, sealhulgas Signali, kasutades andmepüügirünnakuid, mis kahjustasid tuhandeid kontosid ja võimaldasid juurdepääsu sõnumitele ja kontaktidele.

Donald Trump ütles, et Ukraina ei teinud midagi Iraani operatsiooni abistamiseks ning ütles, et kõnelused Zelenskiga on raskemad kui putiniga, lisades, et tal on putini suhtes suurem usaldus kui Euroopa liitlaste suhtes.

Ukraina läbirääkimismeeskond on saabunud Miamisse kahepoolseteks kõnelusteks USA esindajatega.

Valgevene diktaator lukašenko ütles, et USA president Trump kutsus ta Mar-a-Lagosse läbirääkimistele suure diili üle pärast seda, kui Valgevene vabastas 250 poliitvangi ja USA tühistas mitmele ettevõttele kehtestatud sanktsioonid.

venemaa peamine telekanal lasi eetrisse laule sellest, kui tore on elu ilma internetita.

Guardiani teatel pidas Ungari SEK seitset Ukraina Oshchadbanki sularahatöötajat enne nende väljasaatmist üle 24 tunni kinni. Kiievi allikate sõnul süstiti ühele kinnipeetavale, endisele SBU ohvitserile jõuga rääkima panevat ravimit, mille tõttu ta hiljem teadvuse kaotas ja haiglasse sattus.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Täna tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva. Keskkonnaagentuur avaldas värske kokkuvõtte 2025. aasta metsaseire tulemustest.

2025. aasta oli keskmisest sademeterikkam, mis avaldus ka metsaseire tulemustes. Sademeterohke aasta tõi esile veerežiimi olulisuse metsade tervisele, samas kui õhusaasteainete sisaldus sademetes püsis pigem madalal tasemel.

Keskkonnaagentuuri blogis kirjutab metsaseire juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin põhjaliku postituse möödunud aasta metsaseire tulemustest, samal teemal leiab Keskkonnaportaalist ülevaatliku videoloo. Pikemaajalised muutused on esitatud metsaseire kaardilugudes.

Möödunud aasta metsaseire tulemustega on võimalik tutvuda ka iseseisvalt Keskkonnaportaalis. Keskkonnaseire visualiseerimise lahendus koondab seireandmed kaardi-, graafiku- ja tekstiosana ühtsesse vaatesse, võimaldades uurida eri perioodide ja seirekohtade tulemusi, märgata trende ning jälgida muutusi.

Kui meeste rahvuskoondis valmistus sõprusmängudeks Suurbritannia koondisega ning otsustavaks kohtumiseks jaanuarikuus ära jäänud Küprosega, toimus esiliigas üks kohtumine Mustamäe Käsipalliklubi ja Valga Kävali vahel.

Valga Käval alustas mängu taaskord hingestatult ning võõrustajale Mustamäe Käsipalliklubile võimalust mängu end kasuks pöörata ei andnud. Kodusaalis pidi Mustamäe Käsipalliklubi tunnistama Valga Kävali paremust 24:29 (14:15). Valga Käval tõusis võiduga tabeli kaheksandalt kohalt kuuendaks.

Ragnar Põldma nägi kaotuse peamise põhjusena eksimusi rünnakul: „Kuigi kaitses saime üle pika aja rütmi paika ja hakkas lubama, siis rünnakus oli palju eksimusi.” Positiivse poole pealt nähti ära uued vead, mida parandada ning mille kallal edasi tegutseda. Põldma tunnustas Valga Kävali väravavahti: „Muljetavaldav sooritus vastaste väravavahi poolt.”

Valga Kävali mängiv treener Veiko Luik oli taaskord võiduga rahul: „Oli väga äge võitluslik mäng mõlema võistkonna poolt. Alustasime mängu väga hästi ja suutsime kohe ohjad enda kätte võtta. Poolaja lõpuks väsisime küll kuidagi ära ja tulid sisse lihtsad vead, kaotasime palli ja saime ka mõned 2-minutilised karistused.” Treener selgitas, et teisele poolajale tuldi peale parema häälestatusega: „Esile tooks meie väravavahte, kõiki kolme. Eriti tooks esile noort väravavahti Randot (Liiskmaa), kes pani puuri sisuliselt lukku.”  Heas mõttes ärevust põhjustas ka saali mängu jälgima tulnud meeste koondise peatreener Kaj Kekki, mille peale poistel läksid silmad särama, aga tekitas ka närvi sisse. „Kokkuvõttes tegime väga kõva mängu. Olen väga rahul poistega. Mulle meeldib kõige rohkem meie häälestatus mängu ajal, kuidas me toetame üksteist, kuidas me kaasa elame. Seda on äge vaadata ja ma ei näe, et keegi teine teeks nii hästi kui meie. Leian, et see ongi meie mängu võti. Küll me edasi areneme ja siit saab vaid paremuse poole edasi minna,” võttis Veiko Luik mängu kokku.

Valga Kävali väravavaht Rando Liiskmaa, kes tõrjus 37-st viskest koguni 17 (tõrje 46%) oli enda mänguga väga rahul: „Väga hea võitlus oli, palju oli küll pallikaotusi, kuid väravas olin eriti hea ja hoidsin meid mängus. Ka kaitse oli päris normaalne, kuid rünnakul oleks vaja pingutada rohkem.”

Mustamäe Käsipalliklubi väravad: Alo-Tauri Mere 7, Robin Truumure, Hubert Lippus 4, Ragnar Põldma, Otto Tunnel 3, Jasper Viina 2, Karel Ligi 1.

Valga Kävali väravad: Kert Raide 7, Kert Sinisalu 6, Brayan Veske 5, Egor Akulitš 4, Rico-Rander Kasuk, Veiko Luik 3, Marten Poola 1.

Tabeliseis:

1. Tartu Ülikool  15 mängu 24 punkti
2. HC Kehra/Primend 15 mäng 24 punkti
3. Coop Põlva 15 mängu 22 punkti
4. HC Hausers 15 mängu 18 punkti
5. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 15 mängu 18 punkti
6. Valga Käval 15 mängu 14 punkti
7. Mistra/HC Tallas 15 mängu 14 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 15 mängu 12 punkti
9. Aruküla SK 15 mängu 4 punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 15 mängu 0 punkti

Järgmised kohtumised:

24.03.2026 Valga Käval vs HC Hausers

24.03.2026 Tartu Ülikool vs Tapa valla Spordikool/SK Tapa

24.03.2026 Mustamäe Käsipalliklubi vs Coop Põlva

27.03.2026 HC Kehra/Primend vs Mistra/HC Tallas

Hispaania valitsus pakkus täna reedel 20. märtsil välja 5 miljardi euro väärtuses meetmeid, et leevendada Lähis-Ida konflikti majanduslikku mõju kohalikele energiahindadele.

Meetmed, mis vajavad parlamendi heakskiitu, hõlmavad elektriarvete käibemaksu vähendamist 10%-ni, kütusehindade langetamist kuni 30 sendi võrra liitri kohta ja 20 sendi suuruse kütusetoetuse andmist põllumajandus- ja transpordisektorile, mis on ühed kõige haavatavamad sõja põhjustatud energiahindade järsu tõusu suhtes, vahendab Reuters.

Peaminister Pedro Sanchez, kes on USA-Iisraeli Iraani-vastaste rünnakute üks häälekamaid kriitikuid, ütles, et meetmed kehtivad nii kaua kui vaja, kuid et „ükski plaan ei saa neutraliseerida selle ebaseadusliku sõja kannatusi”.

„Need on 5 miljardit eurot, mille saaksime eraldada stipendiumitele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele. Olen olukorra peale väga-väga vihane,” ütles Sanchez.

Vasakpoolse valitseva koalitsiooni kasvavate lõhede märgina ähvardas äärmusvasakpoolne koalitsioonipartner Sumar meetmete vastu hääletada, kui need ei käsitle ka eluasemehindu.

Selle asemel eraldas valitsuskabinet üürnike ja haavatavate leibkondade toetamise meetmed teise paketti, mis esitatakse järgmisel nädalal alamkojale.

Sancheze sõnul on aga parempoolsete parteide vastuseisu tõttu selle teise paketi parlamendis läbimineku tõenäosus väiksem.

Hispaania ametiühing CCOO nõudis mõlema paketi heakskiitmist, samas kui transpordi ühing Fenadismer märkis, et kütusehinna langetamisel on energiakriisi ulatust arvestades piiratud mõju.

Kütusehinna langetamine tooks tõenäoliselt kasu peamiselt suurematele ettevõtetele, kes suudavad oma kasumimarginaale suurendada, ütles Esade keskuse vanemteadur ja majandusteadlane Manuel Hidalgo, lisades, et elektrienergia maksu langetamine aitab pigem vaesemaid leibkondi.

Kui meetmed heaks kiidetakse, on need ühed esimesed, mida valitsused rakendavad, et leevendada leibkondadele Lähis-Ida konflikti mõju, mis on põhjustanud nafta ja gaasi hindade hüppelise tõusu, mis võib suurendada inflatsiooni ja pärssida majandustegevust imporditud kütusest sõltuvates riikides.

Itaalia on ajutiselt langetanud kütuseaktsiisi ja Saksamaa kaalub naftafirmadele maksu kehtestamist töölesõidu toetuste rahastamiseks, kuigi riigi majandusminister hoiatas impulsiivsete reaktsioonide eest hinnatõusule.

Brenti toornafta hind kerkis täna reedel, 20. märtsil 112 dollari peale barrel. Prognooside kohaselt tõus jätkub.

Kulla hind on järsus languses. Hind langes alla 4500 dollari unts, see on 1100 dollarit madalam hind kui oli tipus jaanuaris.

Märgitakse, et ka eelmise Iraani sõja ajal 1979. aastal langes kulla hind kõvasti. Nafta kallines ja kuld odavnes.

BREAKING: Gold prices fall below $4,500/oz for the first time since February 2nd.

Gold is now down -$1,100/oz from its record high seen in January. pic.twitter.com/FKpELATk0g

— The Kobeissi Letter (@KobeissiLetter) March 20, 2026

GOLD is repeating the 1979 setup, when there was a sharp DUMP!!

Same chart, 50 years apart..

1979: Iran war → oil 2x price → chaos and dump
2026: Iran war → oil 2x price → (we are here)

I created a pre-dump GOLD trading guide using AI based on OpenClaw..

All you need: a… pic.twitter.com/P0BxTdaygE

— DANNY (@Danny_Crypton) March 18, 2026

Suri action-filmide ikoon ja sarja „Walker, Texas Ranger” täht Chuck Norris, vahendab Variety. Ta oli 86-aastane.

Norris viidi eile neljapäeval Hawaiil haiglasse ning täna reedel teatas perekond tema lahkumisest. „Kuigi soovime hoida surma asjaolud privaatsena, kinnitame, et ta lahkus rahus, ümbritsetuna oma lähedastest,” seisis pereliikmete avalduses.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Chuck Norris (@chucknorris)

Diislikütuse liitrihind ületas täna reedel, 20. märtsil tanklates 2 euro piiri. Olge rahulikud, homme tõuseb veel.

Võru Karja tänava piirkonda on siginenud inimvärdjas, kes tulistab õhkrelvast koduloomi. Endise Võru linnapea Jüri Kaveri kassi tulistati hiljaaegu õhkrelvast.

Arstlikul ülevaatusel selgus, et kiisu mured on tekitanud inimvärdjas! Kas Kaver esitab kuriteoteate, on LE-le hetkel teadmata.

Hetkel on perekond mures kiisu tervise pärast. LE kutsub inimesi valvsusele, sest kassitapja võib suures mõrvakires tabada näiteks mōnda väikest last.

Kurb, et meie keskel elab selliseid inimesi.

LE

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles täna neljapäeval 20. märtsil, et USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu tuleb vaadelda kui Eesti enda sõda, lubades toetada Ameerika pingutusi Hormuzi väina taasavamiseks.

Tsahkna ütles valitsuse pressikonverentsil, et Tallinn „on selgelt toetanud Iisraeli ja Ameerika Ühendriike igas tegevuses, mis piirab Iraani režiimi võimekust, mitte ainult selle tuumaprogrammi, vaid ka laiemat sõjalist potentsiaali”, vahendab Poola raadio.

Värskelt ametlikult Iisraeli visiidilt saabunud Tsahkna ütles, et ta mõistab täielikult Iisraeli operatsioone. Ta seostas Teherani Moskva rünnakuga Ukrainale, märkides, et Iraan on üks Venemaa peamisi liitlasi ja et Moskva varustab nüüd Teherani luureandmetega Washingtoni vastu. „Meie teenistused kinnitasid seda mulle,” lisas ta.

Varem sel nädalal andis Eesti märku valmisolekust abistada USA mereväge Hormuzi väina kindlustamiseks, mille kaudu voolab viiendik maailma naftast ja mida Iraan on püüdnud blokeerida.

Mitmed suuremad Euroopa liitlased – nende hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia – on välistanud sellise missiooniga liitumise, väites, et vastasseis ei ole ei nende võitlus ega NATO operatsioon.

„Eesti jääb Washingtoni jaoks usaldusväärseks partneriks,” ütles Tsahkna. Kommentaatorid märkisid, et Balti riigi sõjalised ressursid on tagasihoidlikud, selle mereväel on vaid kolm miinijahtijat.

Siin küsitlus, kas Tsahkna peaks minema Hormuzi väina avama oma lipuga. Või saatma paar kaatrit.

Küsitlus on siin:

Võru linnas pole saladus, et kui tahad avalikus sektoris tööd saada siis pead olema sots või Rõugest.

Kas mäletate kuidas rõuge mees Allas pani Kreutzwaldi kooli pukki oma valla mehe Taavi Karu, peale seda hakkas ka pihta kooli allakäik!

Loomulikult sokutas 2025. aastal direktor kooli ka oma elukaaslase. Nüüd on aga juhtunud dragikoomiline  situatsioon. Kes juhib kooli

Kooli õpetajad on pöördunud murega ametiühingu poole, see omakorda linnavalitsuse poole. Näis, kes võidavad, kas õpetajad ja õpilased või linnajuhtide tulihingeline toetaja ja sõber Karu.

LE tuletab meelde, et ka riigigümnaasiumi sokutati punast ilmavaadet viljelev sots. Samuti hakkas ausa konkursi tulemusel Võro Instituuti juhtima sotsialist Ivari Padar.

Kas pole tore kokkusattumus?!

Hoolivusest on see seltskond kaugel: saaks ainult kahmata rohkem omale lastesõbralikus linnas.

LE

Info edastas murelik lapsevanem

Peaasi.ee läbi viidud emotsionaalse enesetunde küsitlusest selgus, et töötajate peamised murekohad on vaimne kurnatus (48%) ning puudulik uni ja puhkus (42%). Depressiooni tunnuseid esineb kolmandikul ja üldistunud ärevuse sümptomeid 34%-l vastanutest.

Küsitluse andmetel on naiste seas enam üldistunud ärevust ja kurnatust, kuid depressiooni tunnuseid on meestel ja naistel võrdselt. Vanusegruppide lõikes eristuvad 20–39-aastased, kelle seas on depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse näitajad märkimisväärselt kõrgemad kui vanemaealistel.

„See trend on murettekitav, kuna tegemist on ühiskonna kõige aktiivsema tööjõuga. Kui noored täiskasvanud põlevad läbi juba oma karjääri algusaastatel, on sellel kaugeleulatuv mõju nii majandusele kui ka rahvatervisele tervikuna,” selgitas Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Emotsionaalse enesetunde küsitlusest selgus, et kõrgemad koondskoorid on suuremates ettevõtetes ja kõige madalamad mittetulundussektoris, keskmiste ja väikeettevõte ning avaliku sektori organisatsioonide koondtulemused on sarnased.

„Haridusvaldkonna tulemused on kahetised: rõõmustav on näha vähem depressiooni ja ärevuse tunnuseid, kuid vaimne kurnatus on haridustöötajate seas endiselt murettekitavalt kõrge. Samal ajal kui finantssektoris on võrreldes teiste sektoritega näitajad pigem mõõdukad, siis suurima surve all on täna tervishoiu- ja hoolekande valdkond, aga ka kaubandustöötajad,” selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.

Ta rõhutas, et vaimne kurnatus ei ole paratamatus, vaid peegeldab sageli meie elukeskkonda ja harjumusi. „Meil on aeg loobuda mõtteviisist, et asju peab tegema une arvelt. Muutes töökeskkonda toetavamaks ja kujundades piisavast unest ning puhkamisest normi, saame stressi kuhjumist märgatavalt vähendada. Tähenduslikud tegevused, head suhted nii tööl kui ka kodus ning stressijuhtimisoskused on samuti võtmetähtsusega.”

Emotsionaalse enesetunde küsitlus annab vastajale ülevaate oma vaimse tervise seisust ja organisatsioonile tervikuna ülevaate töötajate vaimse tervise hetkeolukorrast. Tulemuste põhjal on võimalik pöörata organisatsioonis teadlikult tähelepanu vaimse tervise raskustele töökeskkonnas ning pakkuda töötajatele teadmisi oma vaimse tervise hoidmiseks.

Peaasi.ee algatatud vaimse tervise vitamiinikuuri ajal läbi viidud emotsionaalse enesetunde testi täitmisel osales 342 organisatsiooni ning testi tegi enam kui 12 000 inimest. Vitamiinikuur toimus seitsmendat korda ja seda rahastas Tervisekassa.

Peaasi.ee on asutatud 2009. a eesmärgiga pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel, et jõuda olukorrani, kus kogu Eesti väärtustab vaimset tervist ja kannab selle eest hoolt. Peaasi.ee on sotsiaalne ettevõte, mis tähendab, et suuname 100% koolituste ja teenuste tulust Eesti inimeste vaimse tervise toetuseks.

Kevad algab 2026. aastal astronoomiliselt täna reedel 20. märtsil kell 16.46 Eesti aja järgi.

Tegemist on kevadise pööripäevaga, mil põhjapoolkeral algab astronoomiline kevad, öö ja päev on ligikaudu võrdse pikkusega ning valge aeg hakkab pimenemisest kiiremini pikenema.

Ilm püsib päeval jätkuvalt päikeseline, päeval on 10 kraadi sooja, öösel on nulli ringis.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Kanaari saartel tuli lumi ja on külmakraadid.

Hispaania Kanaari saarte hulka kuuluval Tenerifel registreeriti täna neljapäeval 20. märtsil külmakraadid, mis tegi sellest Canarian Weekly andmetel kogu Hispaania kõige külmema koha.

Sel nädalal on Kanaaridel möllanud torm Therese, mistõttu kuulutasid võimud eile kolmapäeval kogu Tenerife saarel välja eriolukorra.

Nüüd on Tenerife jaoks kõige halvemad prognoosid täitunud. Nädala alguses oli lumesadu veel võimalik, kuid nüüd on see teoks saanud.

Tenerifel registreeriti madalaim temperatuur -4,5 kraadi, samas kui Hispaania mandriosa mägipiirkondades ja suusakuurortides olid näidud vaid veidi kõrgemad. Näiteks Granadas Sierra Nevadas neljapäeval registreeritud madalaim temperatuur oli -4,4 kraadi.

Tenerifel on sadanud ka lund, mis Briti väljaande Sun andmetel on üllatanud turiste, kes jagasid „šokeerivaid” kaadreid Teide rahvuspargi lumikattest.

Briti meedia teatel peaks Tenerife kõrgeimates piirkondades sadama märkimisväärselt rohkem lund. Lisaks on vähemalt La Palma saarel samuti lund sadanud.

Nii hiline lumi on Hispaanias erakordne. Tavaliselt sajab lund aastavahetuse paiku.

Video on siin:

❄️ La nieve cubre de blanco el parque nacional del Teide.

🚧 Todos los accesos permanecen cerrados debido a la presencia de placas de hielo en las carreteras y la intensidad de la nevada.

📹 @CarlosSanchezTf
📡 https://t.co/KZup01Ioja pic.twitter.com/F7ZaPWrAZK

— La Radio Canaria (@laradiocanaria) March 19, 2026

Buen paseo se está dando la nieve por La Palma.

Webcam del Roque de los Muchachos. pic.twitter.com/tUY9DiKt1w

— Meteo_Tenerife (@tenerife_meteo) March 19, 2026

Vene autotootja AvtoVAZ alustas tarbesõidukite SKM tootmist.

Esimene mudel on kaubik M7: see on retrohõngulise 1990. aastate disainiga Hiina Shineray, 2-liitrise bensiinimootoriga (137 hj) ja 5-käigulise manuaalkäigukastiga.

Hinnad avalikustatakse hiljem.

Siin on pildid:

19. märtsi Otepää vallavolikogu istungil kinnitati vallavalitsuse uuteks liikmeteks Mereli Mändmets ja Arne Tilk.

Senine vallavalitsuse liige-abivallavanem Andres Arike siirdus tööle AS Otepää Veevärgi juhatajaks. Tema asemele kinnitati palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ja abivallavanemaks Arne Tilk.  Tema koordineeritavad tegevusvaldkonnad on  majandus, arendus, ehitus ja planeerimine. Tema töötasuks määrati 3330 eurot kuus.

Kokku on nüüd vallavalitsuses viis liiget – vallavanem Jorma Riivald, palgaline vallavalitsuse liige-abivallavanem Kaija Kõiv, palgaline vallavalitsuse liige-abivallavanem Arne Tilk ning vallavalitsuse liikmed Kristjan Rebane ja Mereli Mändmets.

Arne Tilk (Isamaa Erakond) on pärit Põlvamaalt, Ta on töötanud Põlva vallavanemana, abivallavanemana, Põlva Maavalitsuses arengu- planeeringuosakonna juhatajana ning Kagu Ühistranspordikeskuses sotsiaaltarnspordi projektijuhina. Lisaks sellele on ta Põlva Spordikooli murdmaasuusatamise treener, Spordiklubi Serviti president ja Klubi Tartu Maraton volikogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna treener- pedagoogi erialal.

Mereli Mändmets (Reformierakond) on pärit Otepäält. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise ja Tartu Ülikooli teenuste disaini ja juhtimise magistrikraadiga. Ta on töötanud pikalt haridusvaldkonnas ning olnud Otepää Vallavolikogu hariduskomisjoni liige. Praegu töötab ta Haridus- ja Teadusministeeriumis kaasava hariduse nõunikuna.

Suitsusaunade üle-eestilisel loendusel on aastaga kirja saanud tuhat suitsusauna. Ootuspäraselt on enim teateid saunade kohta laekunud Vana-Võromaalt ja ka mujalt Lõuna-Eestist.

550 suitsusauna, mille omanikud on andnud nõusoleku sauna asukoha kuvamiseks, on ka interaktiivsel veebikaardil näha. Loendust korraldab Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu.

Tuhandest kirjapandud saunast 750 puhul on vastatud pikemalt ka pere saunakommete kohta. Näiteks suitsusaunas vihtlemine on endiselt au sees: kaks kolmandikku saunalisi vihtleb alati, kolmandik mõnikord, ainult 2% ei vihtle kunagi. Palju lugusid on kirja pandud saunade ajaloo kohta ning vastused räägivad ka suitsusauna tulevikust: 640 vastaja sõnul käivad saunas ka nende lapsed. Seega võib uskuda, et saunal on oma koht ka nooremate põlvkondade elus ja suitsusaunad elavad edasi.

Loendusuuringust juba kogunenud ja veel lisanduva teadmise, kui oluline on suitsusaunakultuur meie igapäevaelus, saame pärandada oma lastele ja lastelastele. Globaliseeruvas maailmas on suitsusaun oma kombestiku ja väega püsinud tähtsa osana meie põliskultuurist.

Töörühm tänab kõiki, kes on juba oma saunalugusid jaganud. Esimene tuhat on loendatud, aga tõenäoliselt on veel mõni tuhat suitsusauna, mille kohta teadmine puudub. Loendus jätkub, sauna saab kirja panna veebiankeedi kaudu, aga võib kutsuda ka loendaja sauna vaatama ning saunajutte üles tähendama.

Vana-Võromaa suitsusaunakombestik kuulub aastast 2014 UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Loendusega saadakse täpsemat infot nii suitsusaunade arvu kui ka kasutamise kohta. Ettevõtmist toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Veebikaardi suitsusaunade kohta leiab Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/suitsusaunad.

Loenduse ankeeti saab täita veebilehe savvusann.ee kaudu, abiks on videojuhend. Saunast võib teada anda ka otse loendajatele helistades või kirjutades.

Riigikohus saatis ringkonnakohtule uueks arutamiseks kriminaalasja, milles Narva linnaametnikke Tatjana Lennukit ja Julia Tuštšenkot ning ettevõtja Eduard Lennukit süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises.

Prokuratuur süüdistab Narva linnavalitsuse kommunaal- ja ehitusosakonna juhatajat Tatjana Lennukit selles, et ta võttis vastu oma endise abikaasa Eduard Lennuki ettevõtte Edlen Service OÜ tehtud projekteerimis- ja ehitustööd summas 45 240 eurot, millest tema alluvuses töötanud ametnik oli eelnevalt keeldunud.

Süüdistuse järgi koostas Tatjana Lennuk ise ka ettevõtte riigihankel osalemise pakkumuse ja teostatud tööde akti. Samuti aitas ta Eduard Lennukil kokku panna päringuid ja vastuseid hankekomisjonile ning linnavalitsusele, et näidata tööde korrektset teostamist.

Narva linnamajandusameti korrakaitseteenistuse endist juhti Julia Tuštšenkot ning Eduard Lennukit süüdistatakse sellele kuriteole kaasaaitamises.

Maakohus tunnistas kõik kohtualused süüdi, kuid ringkonnakohus mõistis nad õigeks. Nimelt keelab korruptsioonivastane seadus ametiisikul teha otsuseid ja toiminguid endaga seotud isikute suhtes või huvides. Ringkonnakohus aga leidis selles asjas, et süüdistuses polnud Tatjana Lennuki ja Edlen Service OÜ seotust õiguslikus mõttes piisavalt kirjeldatud. Seetõttu mõisteti süüdistatavad õigeks vaatamata sellele, et mitmed asjaolud leidsid kohtus kinnitust.

Ametnik pidi olema korruptsiooniohust teadlik

Riigikohus tühistas täna õigeksmõistva otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on süüdistus piisavalt üksikasjalik, nii et süüdistavatel oli võimalik aru saada, mida neile ette heidetakse. Prokuratuuri poolt tegudele antud esialgset õiguslikku hinnangut on aga kohtul võimalik vajadusel muuta.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et Tatjana Lennuki ja Edlen Service OÜ seotuse tõendamisel ei saa tugineda üksnes linnaametniku varasemale abielule ettevõtte omanikuga. Samas on süüdistuses põhjalikult kajastatud ka seda, kuidas Tatjana Lennuk koostas ettevõtte nimel hankedokumente ja aitas hiljem tagada, et linn võtab tööd vastu. Lisaks viitab kohtus tõendina uuritud kirjavahetus endiste abikaasade jätkuvale emotsionaalsele sidemele, mis võis ametniku tegevust mõjutada.

Seadus keelab ametiisikul teha otsuseid ja toiminguid ka olukorras, kus need teda ennast ja temaga seotud isikuid küll ei puuduta, kuid ta on teadlik korruptsiooniohust. Riigikohus rõhutas, et selline korruptsioonioht peab olema ametiisikule selgelt äratuntav. Samas on raske kujutada ette ilmsemat ja arusaadavamat näidet huvide konfliktist, kui juhtum, kus ametnik koostab kellegi teise nimel dokumente, laseb need pärast allkirjastamist endale esitada ja kiidab heaks ning võtab sellega omavalitsusele kohustuse teha suures ulatuses rahalisi väljamakseid.

Tõendina võib kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga aga selles, et kriminaalasjas ei tohtinud tõendina kasutada sideettevõttelt saadud telefoniside andmete protokolle.

Juba 2021. aastal otsustas Riigikohus, et sideettevõtetelt ei või kuritegude uurimiseks nõuda telefoniside andmeid, mida nad peavad seaduse järgi aasta jooksul säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Samas säilitavad sideettevõtteid andmeid ka ärilisel eesmärgil, näiteks arvete koostamiseks ja kliendivaidluste lahendamiseks. Kriminaalkolleegium märkis, et selliste andmete kasutamine kriminaalmenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud. Selleks peab aga prokuratuur tõendama, et sideettevõtte on need andmed kogunud just ärilisel eesmärgil, mitte riigi sunnil. Praeguses asjas prokuratuur seda kohustust ei täitnud.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Relva omamine enesekaitseks tähendab sageli ka selle kaasas kandmist. Sellega kaasnevad aga selged reeglid, mida iga relvaomanik peab teadma. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Andrei Svištš rõhutab, et kuigi relva kandmine on Eestis lubatud, võib esmapilgul väike eksimus tuua kaasa politsei tähelepanu ning mõjutada ka relvaloa kehtivust.

“Kõige olulisem põhimõte on, et avalikus ruumis kaasas olev relv peab olema varjatud. See ei ole pelgalt soovitus, vaid kohustus, mille täitmine jääb täielikult relvaomaniku vastutada,” rõhutab Svištš. Tema sõnul ei oma tähtsust, kas relv paistab välja korraks või juhuslikult. „Kui see on teistele nähtav, on tegemist relvakandmise reeglite rikkumisega. Praktikas tähendab see, et relv ei tohi paista jope alt ega olla märgatav ka näiteks autos.”

Kui keegi relva märkab ja sellest politseile teada annab, kontrollitakse juhtunut ning hinnatakse asjaolusid. Kuigi selline rikkumine ei ole kriminaalkuritegu, võib see anda aluse täiendavaks järelevalveks ning mõjutada ka relvaloa kehtivust.

Avaliku ruumi määratlus

Sageli tekib küsimus, kas relvaga võib liikuda kõikjal. Svištši sõnul ei keela seadus relva kandmist avalikus ruumis asukoha järgi, kuid piirangud tekivad kindlates olukordades. „Näiteks ei tohi relvaga minna avalikele üritustele, olgu selleks kontsert, spordiüritus või meeleavaldus. Seega on oluline vahe, kas tegemist on lihtsalt avaliku kohaga või konkreetse sündmusega,” selgitab vandeadvokaat.

Lisaks võib täiendavaid piiranguid tekkida ka mõne konkreetse asutuse sisereeglitega. „Näiteks on meedias viidatud, et Riigikogu sisereeglite kohaselt ei tohi seal relva kanda,” toob Svištš näite. Sisereegleid mittejärgides ei rikuta küll seadust, kuid see lubab Politsei- ja Piirivalveametil kujundada kaudselt hinnangut, kas isik on sobiv relva omama, kui ta reeglitest lugu ei pea.

Relva kandmisest rääkimine on maitse küsimus

Eraldi on ühiskondliku arutelu koht, kuidas suhtuda sellesse, kui inimene avalikult ütleb, et kannab relva. „Kui inimene räägib avalikult ja demonstratiivselt, et kannab relva igapäevaselt kaasas, ei ole see iseenesest keelatud, kuid võib tekitada vastakaid reaktsioone,” viitab Svištš.

Tema sõnul on see suuresti maitse küsimus, kuid oluline on mõista, et relvaloa omanikku hinnatakse tervikuna. Politsei ei vaata ainult ühte konkreetset juhtumit, vaid ka inimese üldist seaduskuulekust. „Nii võivad näiteks sobimatud vaenulikkusele õhutavad üleskutsed või ähvardamisele suunavad mõistujutud mõjutada hinnangut relvaloa kehtivusele.”

Relva hoidmisel kehtivad samuti selged nõuded. Kui inimesel on üks relv, võib seda kehtiva seaduse kohaselt hoida raskesti ligipääsetavas kohas. Mitme relva puhul on juba nõutav seif ning laskemoon tuleb samas seifis hoiustades paigutada eraldi lukustatavasse laekasse. „Kui kodus on lapsed, on mõistlik hoida ka üksikut relva seifis,” viitab vandeadvokaat täiendava ohutuse tagamise loogikale.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. märts 2026:

kolmas päev hullu konveierit ja soomust juurde lisandus koos gruppide suurenemisega.

1. Tavaline päev.

2. Üks varasem uudis vaid.

3. Sumõ: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

6. Siversk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

7. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

10. Herson: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

11. vene riigiduumasse on esitatud seaduseelnõu, mis annab putinile õiguse paigutada vägesid teistesse riikidesse venemaa kodanike kaitsmiseks.

12. venemaa on alustanud Telegrami blokeerimist Ukraina okupeeritud aladel.

13. Z-blogikanal „Два майора” 20. märtsi rinde kokkuvõte ehk siis vene poole vaade.

14. USA luure: putin on kindel, et võidab Ukrainas ja võib NATO-ga minna sõjalisse konflikti.

15. venemaa on langenud maailma kõige õnnetumate riikide edetabelis Venezuela tasemele.

16. Haiglad üle venemaa on rahapuuduse tõttu hakanud boonuseid tühistama ja palku kärpima.

17. Hiljuti putinit kritiseerinud Z-blogija „paigutus” vaimuhaiglasse.

18. Lühiuudised

Netis ringleb emotsionaalne avaldus, väidetavalt vene sõdurilt, milles väidetakse, et vene vägesid ei väärtustata tegelikult. Väidetavalt kohtleb väejuhatus neid kui ühekordselt kasutatavat materjali, kuna venemaal ei väärtustata inimelu, mis toob kaasa rünnaküksustele tõeliselt tohutuid kaotusi. Sõdur väidab ka, et vene armeel on kombeks kasutada rünnaküksusi karistusena.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 201 lahingukokkupõrget. Rahulikumad lõigud oli Sumõ ja lõunarinde keksmine ja läänelõik ning Hersoni sektor. Suurim rünnakute arvu tõus oli Harkivi ja Lõmani suunal ning keskmine viimase aja tase jätkus Kostjantõnivka, Pokrovski suunal ja Huliaipole kandis isegi pisu langes.

Kolmas päev väga tihedat konveierit ning mitmes kohas üritas vene pool üllatada suuremate gruppidega, mille kooslused olid soomukid, ATV-d ja tsiklid ja ei muhvigi. Selline kaotuste suurus ilma edusammudeta peaks tugevalt mõjutama vene poole sõjaliste juhtide frustratsiooni ja kuniks rinne püsib ning vene pool ei suuda seniste meetoditega edusamme saavutada, hakatakse katsetama kas uusi Ukraina sügavusse tihedamaid pommitamisi või minnakse tagasi jahedamasse faasi, et väikesed grupid jätkavad lahingupäevi kirjeks kohustuslike ridade täitmiseks vajalikke edenemise katseid.

Eile viis vaenlane läbi 92 õhurünnakut, heites alla 257 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta rünnakuteks 8273 kamikaze-drooni ja sooritas 3844 kaudtulelasku Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 96 mitmikraketisüsteemidega.

1. vene armee ründas tapjadrooniga Harkivi oblastis Kupjanski rajoonis Gruševka külas kiirabibrigaadi: vigastada said meedik ja autojuht.

20. märtsi öösel jätkasid vene väed Zaporižja rajoonis õhurünnakuid. Kaks tabamust hävitasid eramuid. Hukkus 30-aastane naine ning haavata said 48-aastane mees ja 10-aastane poiss.

2. „Крымский ветер” seiregrupp teatab, et Tamani 500/220 kV alajaam on tõenäoliselt kahjustada saanud. Satelliidid registreerisid alajaamas ulatuslikku tulekahju. Enne seda hoiatasid venemaa seirekanalid drooniohust Starotitarovskaja külas, mille lähedal asub Tamani 500/220 kV alajaam. Alajaam on loodud Krimmi elektrivõrgu varustamiseks elektriga.

3. Sumõ: vene pool küll teatas ühest 300m edenemisest aga seda kaartidel tuvastada ei suutnud.

4. Harkiv: muudatusteta ja juba kuidagi pikalt pole vene pool enam suutnud laiendada Vovtšanski linna juures olevat sillapead teisel pool Vovtša jõge.

5. Kupjansk-Kreminna: muudatusteta rindejoones.

Ukraina väed tõrjusid Lõmani lähedal venemaa rünnaku, hävitades 2 tanki, 5 soomustransportööri, 7 jalaväe lahingumasinat ja üle 40 ATV, millest paljud peatati kaugjuhtimisega miinide poolt.

6. Siversk: muudatusteta rindejoones.

7. Bahmut: muudatusteta rindejoones.

8. Donetsk: muudatusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus on esitanud riigiduumale kaitseministeeriumi koostatud seaduseelnõu, mis laiendab putini volitusi kasutada relvajõude välismaal venemaa kodanike kaitsmiseks juhul, kui nad vahistatakse või esitatakse süüdistus välisriikide kohtute poolt. Dokument avaldati alamkoja veebisaidil.

Seaduseelnõu kohaselt kehtib see olukordade kohta, kus venemaa kodanikke vahistavad või peavad kinni välismaal kohtud, millel on volitused ilma vene Föderatsiooni osaluseta, samuti rahvusvahelised kohtuorganid, mida Moskva ei tunnusta. Sellistel juhtudel saab riigipea otsustada armee ekstraterritoriaalse kasutamise üle kaasmaalaste kaitsmiseks.

Kehtiv seadusandlus lubab juba praegu vägede kasutamist välismaal venemaa sõjaväeüksuste rünnakute tõrjumiseks, teise riigi kaitsmiseks selle palvel, kodanike kaitsmiseks relvastatud rünnaku eest ja piraatluse vastu võitlemiseks. Uus seaduseelnõu muudab „Kaitse” ja „Kodakondsus” seadusi, laiendades sõjalise sekkumise aluseid.

Verba Legali partneri Dmitri Malbini sõnul on algatus otseselt seotud Euroopa Liidu plaanidega luua eritribunal venemaa juhtkonna kohtu alla andmiseks Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Euroopa Nõukogu teatas sellise organi loomisest 2025. aasta suvel ja sügiseks oli 26 ELi riiki oma osalemist kinnitanud. 2026. aasta jaanuaris eraldas EL selle tegevuseks esimesed 10 miljonit eurot. Nürnbergi tribunali eeskujul loodud tribunal peaks kohtu alla andma vähemalt 20 isikut.

Seaduseelnõu esitati riigiduumas keset NATO ja Euroopa luureagentuuride mitmeid hoiatusi Venemaa võimalike ettevalmistuste kohta konfliktiks ühe või mitme oma riigiga. 2025. aasta suvel hoiatas Saksamaa luureagentuuri BND juht Krimmi stsenaariumiga sarnaste provokatsioonide ohu eest Balti riikides ning veebruaris teatas Taani luure, et venemaa võib viie aasta jooksul alustada ulatuslikku sõda Euroopas. NATO peasekretär Mark Rutte nõustus nende hinnangutega ja Prantsuse peastaabi ülem kindral Fabien Mandon kutsus üles valmistuma kokkupõrkeks venemaaga järgmise kolme kuni nelja aasta jooksul.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) ekspertide sõnul on venemaal selliste ettevalmistuste „nullfaas” juba alanud: sõjaväeringkondi restruktureeritakse, Soome piirile rajatakse baase ning Euroopas registreeritakse sabotaaži, GPS-i segamist ja muid provokatsioone.

12. venemaa võimud on alustanud Telegrami blokeerimist Ukraina okupeeritud aladel, hoolimata lubadustest mitte kehtestada piiranguid rindetsoonides. Radio Liberty teatas sellest kohalikele elanikele viidates. Luhanski oblasti Štšastja rajoonis kurdavad kasutajad, et isegi VPN-iga on Ukraina kontrolli all olevale territooriumile helistamine praktiliselt võimatu – viivitus ulatub 20 sekundini ja sageli kaob ühendus täielikult. Donetski ja Luhanski oblasti okupeeritud linnade vestlustes on palju arutelusid sõnumirakenduse „pideva aeglustumise” ja „hangumise” kohta, kuigi tekstisõnumeid võetakse endiselt vastu. Kohalikud elanikud pakuvad iroonilisel kombel välja „kollektiivse sõnumi putinile”, lootes piirangud tühistada.

Telegrami probleemid okupeeritud aladel tulenevad venemaal laialdase aeglustumise keskel. Telegrami domeenidele saadetud päringute ebaõnnestumise osakaal tõusis 9.–15. märtsil 79,4%-ni (võrreldes eelneva nädala 32,4%-ga). Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev väidab, et Telegrami üldine kättesaadavus venemaal on langenud alla 75%, mis tähendab, et iga neljas sõnum ei jõua adressaadini. Telecom Exchange’i arendusdirektor Anastasia Bidzhelova märgib, et Telegram on muutumas ainult tekstipõhiseks platvormiks, kuhu fotosid ja videoid peaaegu kunagi ei laadita.

RBC ja Baza allikad teatasid varem, et Telegrami täielik blokeerimine venemaal on kavandatud 1. aprilliks, kuid sõnumirakendus jätkab tegevust Ukraina okupeeritud aladel, kuna venemaa väed seda kasutavad. Pärast Z-blogijate kriitikat teatas digitaalse arengu minister maksut šadajev, et „SVO tsoon” viiakse järk-järgult üle venemaa teenustele.

Sellegipoolest, nagu Z-kanalid 15. märtsil teatasid, on venemaa sõjaväelastele juba hakatud Telegrami kasutamist keelama, kuna nad saadetakse rünnakumissioonile. Z-blogikanal „Два майора” väidab, et üksuste ülemad nõuavad sõnumitooja eemaldamist, pakkudes selle asemel riiklikku teenust Max (kuigi see on mõnes üksuses samuti keelatud).

FSB teatas varem, et Telegram kujutab endast ohtu sõjaväele, kuna Ukraina luureagentuurid saavad sõnumitoojalt andmeid kätte. Samal ajal hoiatavad Z-blogijad, et Telegrami blokeerimine toob kaasa rindel surmavaid tagajärgi, kuna pärast venemaa Starlinki terminalide sulgemist jääb sõnumitooja vägede juhtimise peamiseks vahendiks. kreml aga kahtleb selles: presidendi pressisekretär peskov teatas varem, et ta ei suuda ette kujutada, et rindel toimuvat sidet Telegrami kaudu pakutakse.

13. Mitu päeva kestnud massiivsed vaenlase droonirünnakud asendusid venemaa kaitseministeeriumi statistikaga, mille kohaselt tulistati eelmisel päeval kella 8.00 ja 20.00 vahel alla 10 drooni. Seda langust saab seletada mitte ainult Ukraina relvajõudude vajadusega droone varuda, vaid ka vaenlase droonide operaatorite piiratud arvuga. Sellest hoolimata töötas Krasnodari krai õhutõrjesüsteemid öö läbi.

▪️ Belgorodi oblastis toimuvate pidevate drooni- ja raketirünnakute taustal, mis on põhjustanud piirkonnas energiakriisi, nõustus kuberner kindlalt kohalike elanikega, et piirialade elanike jaoks on teabe puudumine veelgi suurem oht. Kahjuks viib teabe puudumine sageli surma, vigastuste ja hävinguni. Täpsemalt kirjutasid kodanikud kuberneri otseliinile, et Valge nimekiri ei tööta – pooled teenustest on kättesaamatud. Meie tsiviilseltsimehed Belgorodist kinnitavad linna rasket internetiolukorda. Viimase 24 tunni jooksul on rünnatud asulaid Graivoroni, Šebekinski, Belgorodi ja Borissovski rajooni piirkonnas.

▪️ Brjanski oblastis kahjustasid Ukraina relvajõudude droonid elamuid Šilinka külas, Klimovo asulas ja Demjanki külas. Belaja Berezka asulas said suurtükitule tõttu kahjustada tsiviilhooned.

▪️ Sumõ suunas teatab Põhja vägede grupp taktikalistest edusammudest (kuni 300 meetrit) ägedate lahingute tulemusel neljateistkümnes Sumõ rajooni ja kahes Gluhhovski rajooni piirkonnas. Vaenlase väejuhatus on Gluhhovski rajooni ümber paigutanud Luure Peavalitsuse, erioperatsioonide vägede ja 414. „Ptahhi Madjara” brigaadi üksused.

▪️ Harkivi suunas toimuvad pikaleveninud lahingud Vovtšanski lähedal.

▪️ Lõuna-Kupjanski suunas teatatakse edust Kurilovkas, küla idaosa jääb selja taha.

▪️ Krasnõi Limani ja Svjatogorski piirkonnas jätkub võitlus vahelduva eduga. Rünnakuoperatsioonid on võimalikud ainult väikestes gruppides, kuna õhus on palju vaenlase mehitamata õhusõidukeid.

▪️ Slavjanski suunas teatas Venemaa kaitseministeerium Rai-Aleksandrovkast lõunas asuva Fedorovka Vtoraja vabastamisest.

▪️ Huljaipole alal peab Vostoki vägede grupp raskeid pealetungilahinguid Vozdviževka ja Ülem-Terssa lähenemistel. Vaenlane piirdub rotatsiooni ja positsioonide tugevdamisega, alustamata ulatuslikke vasturünnakuid.

▪️ Zaporižja rindel toimuvad positsioonilahingud Primorskoje ja Stepnogorski piirkonnas. Meie eelväegruppe saab laskemoona ja toiduga varustada ainult õhuteed pidi. Selline olukord on aga kogu rinde mõlemal poolel, kusjuures mõlema poole ründedroonid loovad uusi taktikalisi reaalsusi.

▪️ Hersoni oblastis sai Skadovski rajoonis kahjustada lasteaia katlaruum, evakueeriti 35 inimest. Oleški ja Holopristani rajoonis said kahjustada elamud, pood, auto ja alajaam. Nova Kahhovkas, Kahhovkas ja Kalantšakis said kahjustada sõidukid ja hooned.

14. putin usub, et tema armee jätkab Ukraina territooriumi hõivamist ja seetõttu ei kavatse ta sõda peatada. „Moskva on tõenäoliselt endiselt kindel, et suudab lahinguväljal võidutseda ja oma tingimustel lepingu sõlmida,” seisab USA luureteenistuse iga-aastases aruandes riigile ähvardavate ohtude kohta. Sõja jätkamine võib aga viia selle eskaleerumiseni suuremaks konfliktiks NATO-ga, ohustades isegi Ameerika Ühendriike ennast, väidavad luureametnikud.

Washingtonis asuva Strateegia- ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse hinnangu kohaselt liikus venemaa armee eelmisel aastal Ukrainas edasi kõige aeglasemas tempos mitte ainult sõja ajal, vaid ka enam kui saja aasta jooksul. Siiski säilitas see eelise ja seni, kuni see jätkab Ukraina territooriumi okupeerimist, näeb Moskva vähe põhjust sõjategevuse lõpetamiseks. Kuid konflikt Ukrainas või uus konflikt võib areneda eskalatsioonispiraaliks, mis viib otseste kokkupõrgeteni Ameerika Ühendriikidega, sealhulgas tuumarelvade kasutamiseni – ja see kujutab luureametnike sõnul endast kõige ohtlikumat ohtu, mida venemaa Ameerikale kujutab.

Moskva korduvad lubadused kasutada tuumarelvi ja kaheotstarbeliste keskmaa-ballistilisi rakette lahingutegevuses Ukrainas tekitavad ohu, et piirkondlik konflikt eskaleerub eksistentsiaalseks ohuks Ameerika Ühendriikidele.

Raporti autorid hoiatavad, et see võib eskaleeruda ka sõjaks Euroopas: Sõja jätkumine suurendab nii tahtmatu kui ka tahtliku eskaleerumise ohtu, isegi otsese konfliktini venemaa ja NATO vägede vahel.

Selge näide on venemaa jätkuv valmisolek kasutada sabotaaži Ameerika Ühendriikide ja tema Euroopa liitlaste vastu, et õõnestada nende toetust Ukrainale. Üks selline sabotaažiakt leidis aset Poola raudteel 2025. aasta novembris. Sellised tegevused Euroopa kriitiliste taristuobjektide vastu võivad põhjustada inimelude kaotust, kahjustada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ärihuve ning mõjutada relvatarneid Ukrainale.

Selle aasta alguses kaotas venemaa armee isegi minimaalsed edusammud, mida ta varem oli saavutanud, astronoomiliste isikkoosseisu kaotuste hinnaga. Veebruaris kaotas ta Soome sõjalise analüüsi grupi Black Bird andmetel rohkem territooriumi, kui oli vallutanud. Ukraina relvajõudude netovõit oli väike – 37 ruutkilomeetrit, kuid see oli esimene selline võit alates 2023. aasta novembrist. Ukraina väed suutsid vabastada rinde lõunasektoris 213 ruutkilomeetrit, kaotades Donbassis väiksema ala.

Ameerika luureametnikud nimetasid Hiina majanduslikku toetust teise tegurina, mis vähendab Moskva kompromissivalmidust Ukrainas. Tänu kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate pakkumisele säilitab venemaa oma võime toota relvi.

See koos langeva majandusega muudab ta üha sõltuvamaks Hiinast. venemaa suudab tõenäoliselt jätkata lääne sanktsioonide ja ekspordipiirangute vastupanu, ehkki kasvava eelarvepuudujäägi ja tsiviilmajandusse investeerimise alaesindatuse hinnaga, mis suurendab pikaajalise stagnatsiooni ohtu.

See majanduslik mahajäämus on kosmoses juba selgelt nähtav. Seal on Hiina varjutanud venemaad, mis kannatab kroonilise investeeringute alaesinemise, kvaliteedikontrolli probleemide ja rahvusvaheliste sanktsioonide all, Ameerika Ühendriikide peamise konkurendina.

Moskva aga valab raha kosmoserelvade arendamisse, märgitakse aruandes: venemaa arendab uut satelliiti, mis on võimeline kasutama tuumarelvi teiste satelliitide vastu. Tuumaplahvatus kosmoses kahjustaks kõigi riikide, kommertssatelliitide ja infrastruktuuri riiklikku julgeolekut… Moskva satelliitidevastaste tuumarelvade paigutamine oleks vastuolus tema kohustustega kosmoselepingu alusel.

15. 2025. aasta lõpuks oli venemaa ÜRO ja Gallupi ekspertide koostatud rahvusvahelises õnnelikkuse edetabelis langenud 147 võimalikust 79. kohale. Olles ühe aastaga langenud 13 kohta, saavutas venemaa 11 vaatlusaasta jooksul oma teise halvima tulemuse (ainult 2021. aastal oli tulemus madalam) ja on samal tasemel selliste riikidega nagu Venezuela (80.), Liibüa (81.) ja Boliivia (78.). Ukraina oli tabelis 111. ja see on sõja tõttu mõistetav.

Edetabeli autorite sõnul on venemaa olukord põhiliste inimvabaduste osas kõige taunitavam. Vastavas alamedetabelis oli venemaa 112. kohal – Gambia (108.) ja Somaalia (103.) järel, kuid veidi kõrgemal Lesotho Kuningriigist (113.) ja Myanmari (117.) eespool.

venemaa oli 147 riigi seas tervena elatud eluea poolest 83. kohal Iraagi ja Paraguay vahel ning kodanike sotsiaalse toetuse poolest 73. kohal Armeenia ja Ukraina vahel.

Sotsiaalse ebavõrdsuse poolest oli venemaa 95. kohal, jäädes veidi maha Brasiiliast (94.) ja Kambodžast (93.), kuid edestades Albaaniat (96.) ja Sierra Leonet (97.).

venemaa parim positsioon oli inimeste helduse alamreas, 31. kohal (Mongoolia ja Luksemburgi vahel), ning SKP elaniku kohta edetabelis 33. kohal (Portugali ja Eesti vahel).

Uuringu autorite sõnul oli venemaa “kõige õnnelikum” 2016. aastal, kui ta oli globaalses edetabelis 49. kohal, ja kõige õnnetum sõjaeelsel 2021. aastal, 80. kohal.

Edetabeli kohaselt nimetati Soomeühenksandat aastat järjest kõige õnnelikumaks riigiks. Esiviisikusse mahtusid ka Island, Taani, Costa Rica ja Rootsi. Edetabeli lõpetasid Afganistan, Sierra Leone ja Malawi.

16. Suured eelarvepuudujäägid ja tervishoiukulude kärpimine piirkondades on vallandanud palgakärbete laine ja venemaa linnade meditsiinitöötajate lisatasude tühistamise, teatas Antijob,net kanal, mis peab tööandjate musta nimekirja. Alates aasta algusest on Kurgani, Vladimiri ja Omski oblasti ning Tõva meditsiinitöötajad kurtnud preemiate maksmata jätmise üle. Kurgani kiirabihaigla operatsiooniõed teatasid oma kavatsusest lahkuda kriitiliste palgakärbete tõttu: nende sõnul said nad veebruaris 10 000 rubla vähem kui oma 50 000 rubla (500 euro) suurune põhipalk.

Raamatupidamisosakond põhjendas seda haigla plaani mittetäitmisega, kuid ei avaldanud üksikasju. Vaatamata asjaolule, et töötajad on personali puuduse tõttu teist aastat töötanud alakoormatud tingimustes, on suurenenud töökoormuse eest preemiad nende palgalehtedelt kadunud, väidavad mõjutatud töötajad. Peaarst Konstantin Plutahhin lubas olukorda uurida, kuid õed on juba esitanud kollektiivse lahkumisavalduse. Juhtkond soovitab siiski oodata ja teha tasakaalustatud otsuse. Päev varem teatasid Vladimiri oblasti tervishoiutöötajad sarnasest olukorrast uuest aastast algavate palgakärbete kohta väljaandele Chesnok. Nende sõnul on nende kätte saadav kogusumma vähenenud 20–30%.

Suzdali rajoonihaiglas tühistati 1. veebruarist kuni 31. märtsini tegevpeaarsti korraldusel kõigi meditsiinitöötajate pideva teenistuse ja keskastme meditsiinitöötajate kvalifikatsioonikategooria omamise eest makstavad boonused jaanuarikuu palgafondi ülekulutamise tõttu. Piirkonna tervishoiuministeerium kinnitas boonuste vähendamist, et vältida kehtestatud eelarvepiiride ületamist.

Vladimiri erakorralise meditsiini kliinikus maksti töötajatele jaanuari preemiatena 100 rubla (1 euro). Meditsiinitöötajate sõnul langesid mõnede töötajate sissetulekud 10 000 rubla või rohkem. Kannatatute sõnul on nende sissetulekud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga juba vähenenud 40 000 rubla või rohkem.

Omski oblastis asuva Okoneshnikovskaja keskrajoonhaigla töötajad kaebasid samuti palgakärbete ja hüvitiste maksmise viibimise üle, esitades kaebuse tööinspektsioonile. Juhtkonnale tehti hoiatus. Tõvas teatasid perinataalkeskuse õed ja sanitarid, et said veebruaris 7000 rubla suuruseid ettemakseid, mille kohta administratsioon väitis, et asutus ei ole oma sündimuse plaani täitnud. Vabariigi tervishoiuministeeriumi juht Anatoli Jugai teatas, et töötajate palgad suunati ümber muudele eesmärkidele – perinataalkeskuse võlgade tasumiseks.

2026. aastal otsustasid vähemalt 19 venemaa piirkonda kärpida tervishoiukulusid. Suurimad kärped tehti Vologda oblastis (39%), millele järgnesid enam kui 30% Irkutski oblastis ja Kuzbassis ning veerand Moskva ja Volgogradi oblastis.

Lisaks levis 2025. aasta lõpus piirkondlike eelarvete järsu halvenemise (kogupuudujääk ulatus rekordilise 1,5 triljoni rublani) tõttu üle venemaa suur koondamiste laine. Rosstati andmetel kaotas neljandas kvartalis töö 4600 tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektori töötajat.

17. venemaa valitsusmeelne blogija ja informaator ilja remeslo, kes varem ootamatult putini vastu sõna võttis, on hospitaliseeritud psühhiaatriahaiglasse. Sellest teatas Deutsche Welle venemaa teenistus, Meduza. Teised Z-blogijad teatasid sellest 19. märtsil ja infot kinnitas hiljem Peterburi väljaanne Fontanka. Meditsiiniasutuse infopunkt teatas ajakirjanikele, et selle nimega patsienti ravitakse seal tõepoolest.

Meedia teatel läks Remeslo, kes oli eelmisel päeval aktiivselt intervjuusid andnud, neljapäeva hommikul võrgust välja ja ei ilmunud mitu tundi sotsiaalmeediasse. Otsustades osakonna numbri järgi (mis on spetsialiseerunud äsja tekkivate psühhoosisümptomitega meeste ravile), kus kremli-meelset blogijat ravitakse, ei olnud ta varem psühhiaatrite tähelepanu alla sattunud, märgib Fontanka. Veebiteated märkisid ka, et remeslo õde on Peterburis tuntud psühhiaater.

See pani mõned, sealhulgas Z-blogijad, järeldama, et remeslo paigutati psühhiaatriahaiglasse, et pääseda kriminaalsüüdistusest, millega ta oma putini-vastaste postituste pärast silmitsi seisab. Samal ajal väidavad kaks Meduza allikat, et see pole blogija esimene haiglaravi.

42-aastane ilja remeslo on venemaa Kodanikukoja endine liige ja jurist. Kuni viimase ajani toetas ta oma blogis aktiivselt venemaa juhtkonda ja kritiseeris opositsiooni. remeslo on kirjutanud ka mitu hukkamõistvat artiklit Aleksei Navalnõi ja tema kaaslaste kohta. Täpsemalt mängis see Z-blogija silmapaistvat rolli väidetava pettuse juhtumis, mis hõlmas annetusi Korruptsioonivastasele Fondile (FBK).

17. märtsi õhtul ja 18. märtsi hommikul avaldas remeslo ootamatult rea postitusi, milles kritiseeris teravalt kremli poliitikat. Muuhulgas nimetas blogija Ukraina sõda ummikteeks ja kutsus üles putinit ebaseadusliku presidendina kohtu alla andma.

Need avaldused leidsid Z-ühiskonnas vastukaja. Näiteks kirjutas Tšetšeenia erivägede juht apti alaudinov, et remeslo kritiseeris valitsust riigi ühel raskeimal ajal oma tellijate tagaajamise ja valekuulsuse tõttu. Viideti, et remeslo kontot häkiti, kuid blogija ise eitas seda 18. märtsil.

18. märtsil andis remeslo pika intervjuu ajakirjanik Aleksandr Pljuštšovi YouTube’i projektile The Breakfast Show. Täispikk intervjuu avaldati pärast seda, kui ilmusid teated tema haiglaravist.

remeslo saabus intervjuule särgis, mille värv ja lõige meenutasid sõjaväevormi. Ta ei jätnud muljet, et oleks vaimuhaige. Vastuseks Pljuštšovi küsimustele väitis blogija, et tegutseb ilma igasuguse välise mõjutuse või kellegagi kokkulepeteta. Samuti väidab ta, et tal pole juriidilisi probleeme.

remeslo selgitas oma äkilist putini-kriitikat järgmiselt:

„Hakkasin sellele mõtlema kaks või kolm aastat tagasi. Kui toimus häbiväärne prigožini mäss ja kui putin käitus minu arvates väga argpükslikult. See mulle tõesti ei meeldinud ja ma arvasin, et ma ei saa sellist meest enam austada. Aga siis olukord rindel paranes ja mis kõige tähtsam, ilmus Trump ja hakkas putinile rahulepinguid pakkuma. See inspireeris mind; mitu kuud arvasin, et rahu on kohe ukse ees. Aga midagi ei juhtunud. Hakkasin kahtlema, kas putin üldse tahab sõda lõpetada. Rääkisin ahmatoviitidega, läksin rindele ja jõudsin järeldusele, et asjad on halvasti ja paremaks ei lähe. Ja et on aeg see lahti lasta. putiniga me kuhugi ei lähe; ta teeb edasi, mida tahab.”

Küsimusele oma suhtumise kohta sõtta vastas remeslo, et talle ei meeldi, et „erioperatsioon” muutuks pikaleveninud konfliktiks, ja eelistaks, et venemaa ja Ukraina saavutaksid rahulepingu.

remeslo sõnul on ta juba ammu tahtnud putini vastu sõna võtta ja otsustas seda nüüd teha, kuna usub putini režiimi peatset kokkuvarisemist, märgib Meduza. remeslo ei selgitanud oma vestluses Pljuštšoviga täielikult selle enesekindluse alust. Ta lihtsalt naljatas, et putinil on halb horoskoop. Ta lisas, et tema loodud vertikaalne võimustruktuur kogub üha rohkem vigu.

18. Lühiuudised

USA saadik John Coale ütles, et Washington valmistab ette aleksandr lukašenko visiiti, lisades, et president Trump peab teda sõbraks ja tugevaks juhiks, kuna USA tühistas enamiku Valgevene-vastastest sanktsioonidest.

USA president Trump ütles, et USA ei teavitanud liitlasi Iraani rünnakust, et säilitada „üllatus”, ning vastas Jaapani küsimusele, viidates vestluse käigus Pearl Harborile. „Kes teab üllatusest paremini kui Jaapan, miks te mulle Pearl Harborist ei rääkinud, eks?” Njah, tegelikult täiesti asjakojhatu märkus, sest USA ja Jaapan olid omavahel sõjas mitte liitlased…

Ungari ja Slovakkia vetode osas läbimurret ei saavutatud. EL-i juhid ei suutnud saavutada kokkulepet 90 miljardi euro suuruse Ukraina laenu osas, kuna Ungari ja Slovakkia säilitasid oma vetoõiguse, blokeerides ka vaidlusega seotud uue venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Vaatamata Ungari blokeeringule annab Euroopa Liit Ukrainale aastatel 2026–2028 ikkagi 90 miljardi euro suuruse laenu. Sellest teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pressikonverentsil pärast ELi juhtide tippkohtumist 20. märtsi õhtul.

USA sõjaminister Pete Hegseth toetas potentsiaalset 200 miljardi dollari suurust rahastamist, öeldes, et USA vajab rahastamist nii praeguste kui ka tulevaste operatsioonide jaoks. „Pahade tüüpide tapmiseks on vaja raha, seega pöördume tagasi Kongressi poole.” Ta kritiseeris ka varasemaid laskemoona tarneid Ukrainale, pidades neid USA varusid koormavaks.

Euroopa gaasihinnad tõusid 35% pärast seda, kui Iraani rünnak tabas maailma suurimat veeldatud maagaasi (LNG) eksporditehast, mis rahuldab umbes 20% ülemaailmsest nõudlusest. Hinnad enam kui kahekordistusid sõjaeelse tasemega võrreldes, kuna kardeti pikaajalist katkestust.

peskov kurtis ka, et kui „Kiievi režiim” ründab TurkStreami ja Blue Streami torujuhtmeid, ei saa venelased enam Türgit ja ELi gaasi tarnida. Ta läks veelgi kaugemale, öeldes, et sellised teod võivad viia maailma destabiliseerumiseni.

Slovakkia peaminister Fico hoiatab Ukrainaga tekkinud Družba naftajuhtme vaidluse tõttu edasiste meetmete eest. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et Slovakkia võib pärast venemaa naftatarnete peatumist, mis tema sõnul on käivitanud riigi naftasektoris erakorralise seisukorra, rakendada Ukraina vastu täiendavaid meetmeid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Neljapäeval, 19. märtsil kell 13.06 said päästjad teate, et Võru vallas Noodaskülas põleb kulu. Läheduses saeti puid, seetõttu võis kulupõleng alguse saada sealt lennanud sädemest.

Tulekahju likvideeriti kell 13.30. Põles umbes 30×50 meetri suurune ala.

Neljapäeva, 19. märtsi õhtul kella 20.38 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Nõo vallas Aiamaa külas Järiste – Luke mõisa tee 1. km.

66-aastane mees juhtis sõiduautot BMW ja teele jooksnud kitsele otsa sõitmise vältimiseks sõitis kraavi. Autojuht toimetati haiglasse kontrolli.

Tänase neljapäeva varahommikul seiskus tundideks Tallinnas Balti jaamas rongiliiklus Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide tarkvara rikke tõttu.

Sõiduplaanijärgne reisirongiliiklus taastus pärastlõunal. Kell 9.30 taastati liiklusjuhtimissüsteemide tarkvara töö, teatas Elron.

Prantsusmaa väikese Arcy-sur-Aube linna kohalik omavalitsuse valimistel läksid vastamisi kaks kandidaati – Charles Hittler ja Antoine Renaud-Zelensky.

Mõlemad poliitikud olid üllatunud oma perekonnanimedele suunatud reaktsioonist, mis tekitas seoseid Adolf Hitleri ja Volodõmõr Zelenskiga.

Charles Hittler ei varja, et on harjunud oma perekonnanimega seotud pilkamisega.

„Kui ma oma perekonnanime alles jätsin, siis selleks, et näidata, et kõik sellise nimega inimesed pole idioodid! Kõik sõltub sellest, kuidas seda kasutada,” ütles poliitik.

The French are choosing between Hittler and Zelensky

In the municipal elections in the small French town of Arcy-sur-Aube, two candidates faced off — Charles Hittler and Antoine Renaud-Zelensky.

Both politicians were surprised by the viral reaction to their surnames, which… pic.twitter.com/TKSc1mh6OT

— NEXTA (@nexta_tv) March 18, 2026

Läti valitsus arutab meetmeid autokütuse hinnatõusu piiramiseks ning võimuliit tahab tagada, et kütuse liitri jaehind ei ületaks 1,80 eurot.

Läti valitsuse plaanide hulka kuuluvad kütuseaktsiisi vähendamine ja jaemüügile erakorralise kasumimaksu kehtestamine. Valitsus arutas plaanitavaid meetmeid 17. märtsil ning hiljem tutvustas neid majandusminister Viktors Valainis, vahendab LSM.

EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul on talle arusaamatu, miks heitis USA saadik Eestis Roman Pipko EKRE poliitikutele ette, et need oleks justkui halvustanud siin olevaid Ameerika sõdureid ja nende panust Eesti julgeolekusse. Mart Helme jäi kindlaks, et Martin Helme kokkuvõte saadikuga kohtumiselt oli tõetruu.

„Ma olin ise kohal ja kuulsin väga selgelt, kui Pipko ütles, et meie koostöö peamine valdkond on majandus. Ja võib-olla ainus valdkond ja eriti mineraalidesse puutuv. Selge sõnaga nii ütles. Nii et Martin Helme ei teinud mingeid valesid järeldusi,” rääkis Mart Helme kolmapäeval Vikerraadio saates „Uudis+”.

EKRE juht Martin Helme ütles eelmisel kolmapäeval ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast”, et kohtumisel USA parlamendisaadikute ja siinse suursaadiku Roman Pipkoga sai selgeks, et USA näeb olulise koostöövaldkonnana meie väärtuslikke maavarasid, mitte sõjalist koostööd.

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) laekus 2025. aastal Euroopa Komisjoni kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu 155 teadet toiduohutuse riskijuhtumitest. Nende teadete tulemusel kutsuti Eesti turult tagasi kokku 228 tonni Euroopa Liidu toiduohutusnõuetele mittevastavaid tooteid.

Euroopa Liidu toiduohutusnõuded on ühed rangeimad maailmas ning nende täitmise tagamiseks teevad liikmesriigid tihedat koostööd. Selleks kasutatakse Euroopa Komisjoni hallatavat kiirhoiatussüsteemi RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed), mis võimaldab liikmesriikide kontrolliasutustel tuvastatud riskidele kiiresti reageerida.

Eestis on RASFF-süsteemi kontaktasutuseks PTA. Kui süsteemi kaudu saabub teade, mis puudutab Eesti ettevõtteid või tarbijaid, alustab PTA menetlust: teavitab ettevõtet ning kontrollib, et vajalikud meetmed oleksid rakendatud. Ettevõttel on kohustus peatada ohtliku tootepartii edasimüük, teavitada kliente ning juhul, kui tooted on jõudnud tarbijateni, tagasi kutsuma.

2025. aastal teavitasid teised liikmesriigid meid Eestisse turustatud toodetest 155 korral ning 88 juhul oli tegemist kõrge riskiastmega ohuteadetega. Kõige sagedamini puudutasid need tooteid, milles esines mittelubatud aineid, patogeenseid mikroorganisme, taimekaitsevahendite jääke, võõrkehi või toote koostises koostisosi, mida ei olnud märgistusel esitatud.

Ohuteated puudutasid enim järgmisi toidugruppe:

• puu- ja köögiviljad (10 juhtumit),
• maitsetaimed ja vürtsid (10),
• teravilja- ja pagaritooted (7),
• toidulisandid (7),
• linnuliha ja -tooted (6),
• toiduga kokkupuutuvad materjalid (5),
• pähklid ja seemned (5),
• liha ja lihatooted (5).

PTA edastas RASFF-süsteemi kaudu saabunud teated kokku 135 Eesti ettevõttele. Teavituste tulemusena kutsuti tarbijatelt tagasi ja kõrvaldati müügilt ning tagastati päritoluriiki või hävitati kohapeal kokku 228 tonni erinevaid tooteid. Näiteks:

• 104 tonni Venemaa päritolu sinepiseemneid suunati biokütuseks, kuna neis tuvastati lubatust kõrgem eruukhappe sisaldus;
• 67,3 tonni õli saadeti tagasi Valgevenesse saasteainete ületatud piirnormide tõttu;
• 16,5 tonni liha- ja lihatooteid hävitati või tagastati mikrobioloogilise saastumise ja muude rikkumiste tõttu; Rikkumised olid seotud muu hulgas toodetega Leedust, Lätist, Poolast ja Vietnamist;
• 8,7 tonni puu- ja köögivilju eemaldati turult taimekaitsevahendite jääkide tõttu, sealhulgas Albaania päritolu klementiinid ja Usbekistanist pärit till.

Ligikaudu pooltel juhtudel (80 korral) olid ettevõtted ohtlikud tooted juba enne ametlikku teavitust ise müügilt kõrvaldanud või algatanud tagasikutsumise.

Võrdluseks: 2024. aastal jõudis kiirhoiatussüsteemi kaudu PTA-ni 151 teadet, millest ohuteateid oli 60, siis kutsuti enim Eesti tarbijatelt tagasi teravilja- ja pagaritooteid.

Lisaks Eestisse saabuvatele teadetele edastasid Eesti järelevalveametnikud 2025. aastal RASFF-süsteemi kaudu 26 teadet, millest kümme olid ohuteated:

• patogeensed mikroorganismid linnulihatoodetes (Ungari, Läti ja Eesti);
• mittevastavused puu- ja köögiviljades (nt Itaaliast pärit võiubade konservis võõrkeha ning Itaaliast pärit spinatis taimekaitsevahendite jäägid);
• Listeria monocytogenes kalatoodetes (Leedu);
• salmonella Lätist pärit seemnesegus;
• aflatoksiine Hispaaniast pärit kuivatatud viigimarjades.

Võrdluseks: 2024. aastal koostati Eestis 47 RASFF-teadet, millest 12 olid ohuteated.

Lisainfo RASFF-süsteemi toimimise kohta on kättesaadav PTA kodulehel.

Euroopa gaasi hind kerkis pärast rünnakut Katari suurimale LNG-tehasele täna neljapäeval, 19. märtsil korraga 35 protsenti, vahendab Bloomberg.

Euroopa gaasifutuurid tõusid 854 dollarini tuhande kuupmeetri kohta, mis on kõrgeim hind alates 2022/23 talvest ja ligi 200 dollarit kõrgem kui eile.

Venemaal esitleti uut Volgat, lipulaev-maasturit Volga K50.

Sellel on 238 hj mootor, automaatkäigukast ja nelikvedu. Salongis on ventileeritavad ja massaažifunktsiooniga istmed, panoraamkatus ja 12 kõlarit.

Hind algab 3 miljonist rublast (ligi 30 tuhat eurot), müük algab tänavuse, 2026. aasta suvel.

Ilmselt on taas mingi Hiina analoog.

Siin on pildid:

Eilse kolmapäeva, 18. märtsi pärastlõunal sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa hävituslennuk SU-30, mis viibis Eesti õhuruumis umbes ühe minuti.

Õhupiiri rikkumisele reageeris tuvastuslennuga NATO Balti õhuturbemissiooni raames Ämaris paiknev Itaalia õhuväe üksus.

Lennuvahendil puudus lennuplaan ning kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saatkonna asjuri Eestis ja andis talle üle noodi.

See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuvahendi poolt.

Valitsus kiitis heaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu ning saatis selle arutamiseks Riigikogusse. Eelnõuga luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia kasutamiseks ning sellega seotud tegevusteks.

Kliimaministeerium saatis TEOSe eelnõu kooskõlastusele möödunud aasta detsembris ning kokku laekus ligi 400 ettepanekut, millest arvesse võeti ligikaudu 80 protsenti.

„Eesti elektrisüsteem vajab tänaste põlevkivi-põhistele lahenduste kõrvale teisi juhitavaid võimsusi, milleks ühe võimalusena saab pärast 2035. aastat olla näiteks tuumajaam. See on üks võimalus tagada varustuskindlus juhuks, kui tuult või päikest parasjagu ei ole. Liigume tuumaenergia suunas samm-sammult ning loome esmalt tugevad reeglid ja järelevalve, et võtta tuumaenergia vastu vastutustundlikult ja läbimõeldult,” sõnab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Eestis puudus seni seadus, mis reguleerib tuumaenergia kasutamist ja sellega seotud tegevuste ohutust ning järelevalvet. Õigusraamistik, eelkõige kiirgusseadus, on piisav kõigi olemasolevate tegevuste reguleerimiseks, kuid ei kata tuumajaamade rajamise ja käitamisega seotud tegevusi. Uue seadusega tuuakse Eesti õigusesse Euroopa Liidu ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusstandarditest tulenevad nõuded ning täidetakse seni kehtivas õiguses olnud lüngad.

TEOSe kohaselt saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist sõltumatu tuumaregulaator, kes vastutab tuumaohutuse ja -julgeoleku loastamise ning järelevalve eest. Seadus seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi. Samuti sätestab seadus tuumakäitise loamenetluse etapid – alates eelhinnangust ja ehitusloast kuni katsetamise, käitamise ja jaama lammutamiseni, kus igas etapis hinnatakse põhjalikult ohutuse ja julgeoleku aspekte.

Eelnõu kehtestab ka põhimõtte, et tuumajaama rajaja ja operaator kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu jaama operaator kogub jaama tööajal raha riigi hallatavasse fondi jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.

Muu hulgas näeb seadus ette kohaliku kasu süsteemi, kus tuumajaama arendaja ja operaator maksab erinevates etappides, sh juba jaama ehitamise ajal, kohalikule omavalitsusele tasu, millest osa suunatakse otse jaama lähipiirkonna elanikele.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse vastuvõtmine loob õigusliku aluse riikliku tuumaregulaatori tööks, võimaldab alustada ametlikke loamenetlusi ning annab arendajatele ja riigile selge aluse edasiste investeerimisotsuste tegemiseks. Kui Riigikogu eelnõu vastu võtab, on seadus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.

Tuumaelektrijaama rajamine on pikk protsess ning võimaliku jaama valmimine ja elektri tootmise algus jääks kõige varem 2030. aastate keskpaika. Seadus ei sea riigile ülesannet ehitada tuumajaama, vaid TEOS loob valmisoleku selle rajamiseks.

Eestis kehtiv seadus kohustab teatud tehniliste näitajatega kergliikuritele, sealhulgas osale elektritõukeratastest, sõlmima liikluskindlustuse. Samas on teadlikkus sellest nõudest endiselt madal ning paljud juhid ei tea, kas nende sõiduk kuulub üldse kindlustuskohustuse alla.

Transpordiameti liiklusohutuse eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul tekitab segadust asjaolu, et kõik elektritõukerattad ei vaja automaatselt kindlustust. „Kindlustuskohustus sõltub konkreetse sõiduki tehnilistest näitajatest, näiteks valmistajakiirusest ja massist,” selgitas Lukašenko-Tšistotini.

Kindlustusekspert: kõik elektritõukerattad ei kuulu sama reegli alla

Liikluskindlustus on kohustuslik juhul, kui kergliikuri valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui selle kiirus on üle 14 km/h ja mass ületab 25 kilogrammi. „Kui valmistajakiirus on üle 25 km/h, siis ei loeta sellist sõidukit enam kergliikuriks, vaid mootorsõidukiks, millele kehtivad omakorda teised reeglid,” sõnab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.

Kääramehe sõnul võib kindlustuse puudumisel õnnetuse põhjustaja kanda märkimisväärset rahalist vastutust. „Kuigi kannatanule hüvitatakse kahju, nõutakse summa hiljem süüdlaselt tagasi,” ütleb ta, et praktikas võivad kulud ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse. „Näiteks juhul, kui vigastada saab jalakäija, kelle ees tõukeratas pidama ei saanud või sai kergliikuri poolt kahjustada hoopis tänaval parkinud sõiduk,” lisab Kääramees.

Kergliikuritega seotud õnnetusi on igal aastal sadu

Kergliikurite kasvav populaarsus toob kaasa ka õnnetusi. Transpordiameti andmetel toimus 2025. aastal kergliikurijuhtide osalusel 314 inim-kannatanuga liiklusõnnetust, aasta varem oli neid 413. Kuigi aastaga on õnnetusi toimunud vähem, siis problem püsib. 2025. aastal sai vigastada 290 kergliikurijuhti, lisaks 14 jalakäijat ja 8 jalgratturit.

Lukašenko-Tšistotini sõnul on levinumad õnnetused seotud kukkumiste ja kokkupõrgetega. „Õnnetuste põhjustena mängivad sageli rolli sõiduki üle kontrolli kaotamine, liiga suur või teeoludele mittevastav kiirus, tähelepanematus liikluses või ka joobes juhtimine,” loetles ta.

Lisaks ametlikule statistikale ravitakse haiglates igal aastal sadu tõukerattaga seotud vigastusi, millest paljud ei jõua politsei statistikasse. Hinnanguliselt ravitakse Tallinnas igal aastal ligikaudu 500–1000 elektritõukerattaga seotud vigastust.

Tuunimine võib muuta tõuksi mootorsõidukiks

Lisariski võib tekitada ka sõidukite ümberehitamine. Näiteks kiirusepiiraja eemaldamine võib muuta tõukeratta mootorsõidukiks, millele kehtivad teised nõuded ning millega ei tohi tavaliikluses sõita. „Kergliikuritega sõidavad sageli alaealised, seetõttu tuleks lapsevanematel eriti tähelepanelikud olla. Ohutusest rääkimata võib nõuetele mittevastava kergliikuriga liiklemine pere-eelarvesse ootamatuid väljaminekuid tuua,” märkis Kääramees.

Uus lahendus aitab juhil oma kohustust kiiresti kontrollida

Kindlustusvaldkonnas on üheks probleemiks olnud ka teenuse varasem piiratud kättesaadavus. „Seni tuli kindlustuse saamiseks enamasti teha kirjalik päring ja oodata vastust. Nüüd saab kergliikuri kindlustuse sõlmida kiiresti ja mugavalt veebis,” ütles Kääramees.

IIZI Kindlustusmaakler on loonud veebipõhise kalkulaatori, mille abil saab kergliikuri omanik kontrollida, kas tema sõiduk kuulub kindlustuskohustuse alla. Vajadusel saab samas keskkonnas võrrelda erinevate kindlustusandjate pakkumisi ja sõlmida lepingu.

Spetsialistid soovitavad enne hooaja algust üle vaadata, millised nõuded konkreetsele sõidukile kehtivad, et vältida võimalikke õiguslikke ja rahalisi riske.

Valitsus algatas täna Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis.

Vesinikukoridor on kuue riigi ühine projekt ning planeerimis- ja arendustegevused toimuvad riikides paralleelselt.

„Peame vaatama tulevikku avatud silmadega. Vesinik on kujunemas tulevikuenergiaks ja Eestit läbiv koridor on võimalus olla osa Euroopa süsteemist, tugevdades nii piirkondlikku energiajulgeolekut ja varustuskindlust,” märkis majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo. „Eestile on oluline olla oma sõprade ja liitlastega võimalikult palju ühendatud – olgu siis energia, raudtee, laeva- või lennuliini kaudu.”

„Eelkõige loob ühendus Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga meie energiasektorile ja tööstusele investeerimisvõimalusi. Kohalikel ettevõtetel on võimalik torustiku külge rajada haruühendusi. Nii mõneski meie piirkonnas on potentsiaal vesinikutööstuse arendamiseks olemas,” rääkis minister.

Ka Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk tõi välja, et Eesti geograafiline asukoht annab võimaluse olla ühenduslüli Soome ja Saksamaa vahel. „See tähendab transiiditulu ja samal ajal tugevamat rolli Euroopa energiataristus,” ütles ta ning lisas, et planeerimise siht ei ole taristu ehitamine iga hinna eest, vaid teadlike ja kaalutletud otsuste tegemine.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on hinnata, kas ja millistel tingimustel on Eesti territooriumile vesinikutaristu otstarbekas rajada. Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300 km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva, Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Kõiki puudutatud maaomanikke kaasatakse esialgsete trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus.

Vesinikutoru sarnaneb maa-aluste gaasitorustikega. Pärast ehitust ei jää maastikule nähtavat infrastruktuuri ning keskkonnamõju on minimaalne. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse põhimõtetega.

Planeeringu koostamine kestab kuni kolm aastat. Analüüsitakse võimalikke trassivariante, tehnilisi lahendusi ning hinnatakse projekti sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju.

Taotluse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks esitas Elering AS, planeeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Protsess on avalik, kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa rääkima. Info: riigiplaneering.ee/vesinikutaristu

Põhjamaade – Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor) on Euroopa Liidu prioriteetsete energiaprojektide nimekirjas, projektile on antud 50% kaasrahastust. Ühenduse rajamine 2040. aastaks võimaldaks transportida kuni 90 TWh vesinikku aastas.

Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud häiringu ühe leevendusmeetmena said harjutusväljale lähimad elanikud teist korda taotleda müratoetust, et muuta oma kodu müra- ja vibratsioonikindlamaks, näiteks paigaldada helikindlamad uksed või aknad.

Toetussumma ligi 500 000 eurot jagunes nende vahel, kes kuulusid taotlemise hetkel eelistatud sihtrühma – pensionärid, lastega pered ja töövõimetoetuse saajad – ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel. Toetust sai kokku 70 koduomanikku Võru, Rõuge ja Antsla vallast. Neist 49 taotluse puhul kaeti tegevuse maksumus 100 protsendi ulatuses. Ülejäänud 21 toetuse saaja puhul ületas tegevuste maksumus maksimaalse toetussumma ehk 8000 eurot, mistõttu tuleb neil tasuda osa kuludest omaosalusega.

Nursipalu müratoetuse teise taotlusvooru viis läbi Võrumaa Arenduskeskus. „Taotluste suur arv ning asjaolu, et toetust jagus teist korda järjest ainult eelistatud sihtrühmale, näitab, et tegemist on meie piirkonna inimeste jaoks väga olulise toetusmeetmega,” tõdes juhatuse liigeTiit Toots. „Muidugi oodatakse kohapeal, et sellise meetmega jätkataks ka tulevikus.”

Nursipalu müratoetuse meetme töötas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) välja koostöös kohalike omavalitsuste ja Võrumaa Arenduskeskusega 2024. aastal. RKIK riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson tänas kõiki osapooli, kellega koostöös otsetoetus kohalikele elanikele sündis. „Tänaseks juba teist korda toimunud taotlusvoorus muutsime esmase tagasiside põhjal toetuse tingimusi, et eelistatud toetuse saajate hulgas oleksid ka lastega pered,” ütles Tõnisson.

Sel korral esitati toetusmeetmesse kokku 166 taotlust. Neist 106 laekus kuni kahekilomeetrise mõjuraadiuse seest ning 60 kahe- kuni neljakilomeetrise raadiuse alalt. Taotluste kogusummaks kujunes 1 023 925,58 eurot, ühe taotluse keskmiseks taotletud summaks 6146 eurot.

Enim taotleti ja saadi toetust akende ja uste ostmiseks ja paigaldamiseks, vähem fassaadiehitustöödeks. Toetust kahe või kolme tegevuse jaoks said 37 taotlejat.

Toetusmeetme tingimustele ei vastanud kuus taotlust, seitse taotlejat loobus taotlemisest. Peamiseks mittevastavuse põhjusteks oli, et taotleja ei olnud eluruumi omanik või taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei olnud harjutusvälja mõjualas asuvas eluruumis 1. jaanuar 2025. aasta seisuga.

Kõik toetusmeetme tingimustele vastavad taotlused jagati kolme gruppi. Esimeses järjekorras said toetust need, kelle eluruum asub kuni kahe kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist ning kes olid taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad või lastega pered. Toetuse saamisel olid teises järjekorras need, kelle eluruum asub kuni kahe kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist ning kes ei kuulu eelistatud sihtrühma. Kolmandas järjekorras olid need, kelle eluruum asub kahe kuni nelja kilomeetri kaugusel harjutusvälja piirist.

Valitus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule otsustamiseks relvaseaduse muudatused, millega soovitakse muuta relvadega seotud reeglid selgemaks ja vähendada bürokraatiat.

Muudatuste eesmärk on tugevdada avalikku turvalisust, uuendada relvade ja laskemoona regulatsiooni ning parandada relvade käibe jälgitavust.

Siseminister Igor Taro sõnul on Eesti jätkuvalt turvaline riik, kuid muutuv julgeolekuolukord nõuab ettevaatavat tegutsemist. „Peame vaatama, mis toimub maailmas ja meie naabruses. Kui tekib vajadus riiki kaitsta, on mõistlik vajalikud sammud teha juba aegsasti. Oleme relvaseaduse uuendamise nimel viimase aasta jooksul palju tööd teinud ning nüüd on eelnõu valmis parlamenti saatmiseks,” ütles Taro.

Kavandatavad muudatused lihtsustavad relvade soetamist, omamist ja kasutamist puudutavaid menetlusi ning vähendavad nii relvaomanike kui ka ettevõtjate halduskoormust. Samal ajal toetavad muudatused laskespordi, jahiturismi ja relvakultuuri arengut ning aitavad kaasa riigikaitse ja kaitsetööstuse tugevdamisele.

Muudatustega täpsustatakse mitmeid kehtiva relvaseaduse sätteid ja lahendatakse praktikas tekkinud ebaselgusi. Samuti kohandatakse regulatsiooni paremini tänase julgeolekuolukorraga ning tugevdatakse relvade ja laskemoona käibe kontrolli. „Soovime, et relvadega seotud reeglid oleksid arusaadavad ja mõistlikud. Samal ajal peab olema tagatud, et relvade ja laskemoona käive oleks hästi kontrollitav ning Eesti püsiks turvaline elukeskkond,” lisas siseminister.

„Aja jooksul on osa nõudeid muutunud põhjendamatult keerukaks. Nüüd eemaldame neid kihte seal, kus see on võimalik, et bürokraatiat vähendada. Inimene ei peaks relvaloa taotlemisest loobuma lihtsalt seetõttu, et nõuded on liiga keerulised või formaalsused liialt jäigad,” ütles Taro. Tema sõnul ei tähenda lihtsamad reeglid aga järeleandmisi turvalisuses. „Ka tulevikus on inimesi, kes ei saa relva ega relvaluba omada ning vajaduse korral saab kehtiva relvaloa kehtetuks tunnistada.”

Olulisemate muudatuste hulka kuuluvad laskemoona regulatsiooni ajakohastamine, relvade ja lisaseadmete käitlemise täpsustamine ning relvaregistri regulatsiooni täiendamine. Samuti muudetakse mitmeid menetlus- ja hoiustamisnõudeid, et need oleksid senisest selgemad ja proportsionaalsemad. Näiteks pikeneb relvasoetamisloa kehtivusaeg kolmelt kuult kuuele kuule.

Samuti muutuvad relvakollektsioonide hoidmise nõuded riskipõhisemaks. Väiksema relvakogu puhul ei pea kollektsionäärid enam alati rajama eraldi relvahoidlat – relvi võib hoida ka nõuetele vastavas relvakapis. Muudatus vähendab kulusid ja halduskoormust, säilitades samal ajal vajalikud turvanõuded.

Eelnõu näeb ette ka mõningaid uusi kohustusi. Näiteks peavad edaspidi majandustegevusteate esitama lasketiirude pidajad, kus ei osutata tasulist teenust, ning piiramata tsiviilkäibega relvadega kauplejad. Samuti peab relvaomanikul olema nõuetele vastav relvakapp ka ühe tulirelva hoidmisel.

Muudatuste eesmärk on tagada relvade ja laskemoona käitlemise parem kontroll ning ühtsem praktika. Kokkuvõttes ei suurenda muudatused oluliselt halduskoormust, kuid muudavad relvadega seotud reeglid selgemaks ja paremini toimivaks.

Eelnõu eesmärk on toetada turvalise elukeskkonna kujundamist ning tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet muutunud julgeolekuolukorras.

„Sellega töö ei lõpe. Kogu relvaseaduse uue tervikteksti kallal käib samuti töö, kuid see on mastaapsem ettevõtmine ja nõuab veel pisut aega,” lisas minister Taro.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. märts 2026:

kaks päeva intensiivset konveierit pole vene poolele seni edu toonud.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Krimmis kõikse palavam.

3. Sumõ: muutusteta

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin lõpetas kremlis käimise pärast teateid kuidas USA ja Iisrael jahtisid Khameneid enne tema likvideerimist.

12. Iibe tõstmine vene moodi: naised, kes ei soovi lapsi saada, suunatakse meditsiinipsühholoogide juurde.

13. Hiina autode eksport venemaale langes viis korda.

14. patrušev teatas, et sõjaväekonvoid hakkavad saatma venemaa kaubalaevastiku.

15. Lühiuudised

venemaa on hakanud aktiivselt kasutama ära Interpoli, pannes tagaotsitavate nimekirja aktiviste, kes osalevad venemaa vastastes meeleavaldustes, avaldavad venemaa vastaseid artikleid jne.

Ebaõnnestumiste taustal rindel on venemaa intensiivistanud hübriidoperatsioone Euroopa avaliku arvamuse kujundamiseks. Võtmeelemendiks on narratiivide levik, mis kujutavad Ukrainat Euroopa vastu suunatud „energiaväljapressimise” vahendajana, mida sageli kordavad poliitiliselt sümpaatsed osapooled.

vene väed alustasid 17.–18. märtsil udu all koordineeritud rünnakuid Donetski ja Zaporižja oblastis Dobropillia, Pokrovski ja Huljaipole sektorites, teatas mehitamata raketivägede ülem Robert Brovdi. Rünnakutes osalesid mitmel suunal jalavägi, soomussõidukid ja mootorrattad, kuid Ukraina droonirünnakute tagajärjel hukkus üle 800 inimese. Njah, päris muigama pani, kui palju valesid suudeti kahe päevaga toota oma edenemistest… no ei tuvastanud ühtki.

Eilsest päevast läbi Ukraina kindralstaabi esitatud numbrite: Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 235 lahingukokkupõrget. Eile viis vaenlane läbi 70 õhurünnakut, heites alla 235 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 6831 enesetapudrooni ja sooritas 3534 kaudtule lasku meie vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 110 mitme raketiheitjaga.

Tihedamad lõigud ikka Kostjantõnivka ja Pokrovsk, ülejäänud lõikudes oli viimase aja keskmisest tihedam päev (va Herson ja lõunarinde lääne lõik). Põhiliselt jalaväe grupid 2-4 soldatit aga teede kaudu edeneda üritavaid mootorratturite/ATV juhtide ning sabas staffi ja portsu soldatitega autod, mõnel toetuseks ka soomuk seltsis ehk siis u rühm rünnakul. Üks sõber kirjutas, et rünnata prooviti ka hobustel…

Kipub arvama, et tapjadroonide arvu vähenemise põhjustas nii udune ilm kui suutmatus selgitada välja hallis alas toimuvat, sest oma soldateid sebis palju ringi ning korraks hoogu maha võeti.

Jätkuvalt ootel, mitu päeva suudab vene pool sellist tempot hoida ning kas kuskil suudetakse Ukraina omasid nii kulutada, et tekiks mingigi läbimurde võimalus.

1. venemaa ründavab jätkuvalt Ukraina energiataristut soovi mõjutada elanikkonda põhjustades neile kannatusi. Lisaks rünnatakse kõike, vahet pole, kas tegu on sõjalise või tsiviilobjektiga.

Kohaliku meedia teatel ründas venemaa Odessat vähemalt 15 Shahedi drooniga, millest üks mehitamata õhusõiduk sööstis Four Seasonsi elamukompleksi ja põhjustas seal tulekahju. Vigastada kolm inimest ning mitu kõrghoonet ja ühiselamu said kahjustada.

18. märtsi õhtul ründas venemaa droon Lvivi: Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) peadirektoraadi hoonel on kahjustusi. Esialgsete teadete kohaselt ohvreid ei olnud.

18. märtsi õhtul ründas venemaa Novovolõnski lähedal asuvat energiainfrastruktuuri rajatist: 30 000 klienti jäid elektrita.

2. Ukraina relvajõudude peastaap ja Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide väed teatasid edukatest rünnakutest kahele venemaa peamisele lennukitootmisrajatisele: Aviastari lennukitehasele Uljanovski oblastis ja 123. lennukiremonditehasele Staraja Russas Novgorodi oblastis. Rünnakud toimusid 16. ja 17. märtsil.

Ukraina poole teatel tabas Uljanovski Aviastari lennukitehase rünnak katusega lahtiste seintega lennukite paiknemiskohti ja lennukite parklaid. Mõned tehase territooriumil asuvad lennukid said erineval määral kahjustada. Seejärel, 17. märtsi öösel, ründasid mehitamata süsteemide väe operaatorid Staraja Russas asuvat 123. lennukiremonditehast. Radio Liberty avaldatud satelliidipiltidelt on näha augud tehase ühe angaari katusel.

Ukraina eriväed ründasid okupeeritud Donetskis asuvat venemaa Rubiconi droonikeskust. Erioperatsioonide vägede väejuhatus teatas sellest Facebookis. Ka Rubiconi üksuse juhtimispunkt sai pihta. Fire Pointi droonide tootja kaasomanik Denis Shtilerman kirjutas sotsiaalmeedias, et rünnaku viisid läbi Ukraina FP-2 droonid.

Ukraina drooniparved ründasid täna öösel okupeeritud Sevastoopolit merelt ning venemaa õhutõrjesüsteemid ründavad mitmeid mehitamata õhusõidukeid läänerannikul. Kohalike elanikke sõnumeid plahvatustest erinevates piirkondades jagus palju. Kesklinnas oli kuulda plahvatusi, elanikud teatasid, et sihikule võeti hoone, kus asub venemaa sõjaväe 3. raadiotehniline õhutõrjerügement.

venemaal Krasnodari krais on teatatud plahvatustest. Ukraina droonid olid aktiivsed.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene pool teatab juba mitu päeva, et kontrollib 60% Kostjantõnivka linnast… jah, neil on seal eesmisi possasid, aga ütleks, et päriselt ei suudeta isegi 20% kontrollida…

8. Donetsk: suruti hullult, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: vene pool on oluliselt toonud juurde lisaressursse alustamaks pealetungi vallutamaks Žaporižja oblast. Joonistub välja kolm suunda: esimene ikka Huljaipole kant (idalõik), teine sektori keskel (Orihivi linna suund) ja kolmas otse Žaporižja linna poole (lääne lõik). Lisaks jätkub väga tihe pommitamine lennunduse, kaudtule ja droonidega.

10. Herson: muutusteta. Njah, isegi Antonovski sillapea on Ukraina omadel alles.

11. putin lõpetas kremlis avalikel üritustel osalemise pärast seda, kui avalikuks tulid USA ja Iisraeli operatsiooni üksikasjad Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei kõrvaldamiseks. Nagu Financial Times varem teada sai, jälgisid Iisraeli eriteenistused enne rünnakut Khamenei liikumist häkitud valvekaamerate abil.

Agentuuri arvutuste kohaselt, mis põhinevad kremlin.ru avaldatud andmetel, pidas putin viimati kremlis avalikku üritust 9. märtsil, kohtumisel, kus arutati olukorda ülemaailmsel nafta- ja gaasiturul. Pärast seda kohtus ta presidendi pressiteenistuse andmetel mitu korda kuberneride, haridusministri ja Sberbanki juhiga ning osales ka videolingi kaudu Julgeolekunõukogu kohtumistel. Nagu Agentuur aga märgib, salvestatakse sellised kohtumised sageli eelnevalt ning videolingi kaudu on võimalik osaleda erinevatest elukohtadest, kus on identsed kontorid.

Paus otsekohtumistel kremlis on kestnud juba üheksa päeva – see on üks pikimaid pause aasta algusest saadik. Ainus kord 2026. aastal, kui putin kremlist kauem eemal oli, oli veebruaris – 6.–18. kuupäevani. Võrdluseks, paus pärast uusaastapühi ei kestnud kauem kui kuus päeva.

Financial Timesi andmetel jälgisid Iisraeli eriteenistused ajatollat Teheranis häkitud tänavakaamerate kaudu, mille pilte edastati aastaid Iisraelile. Üks kaameratest paigaldati Pasteuri tänavale, kus asuvad valitsushooned, mis võimaldas uurida kompleksi turvasüsteemi. „Me tundsime Teherani sama hästi kui Jeruusalemma,” märkis FT luureallikas. Lisaks blokeeris Iisrael enne rünnakut mobiilimastid, et kõned ei läheks Khamenei turvameeste telefonidesse.

Moskvas, kus valvekaamerate arv ületab Teherani oma ja mobiilse interneti katkestused kesklinnas on kestnud peaaegu kaks nädalat, tekitasid need detailid ärevust. Endine „DPR-i riikliku julgeoleku minister” andrei pintšuk vihjas propagandaveebisaidil „Tsargrad” avaldatud artiklis, et Iraani juhtide „halastamatu jaht” ja massilised elektrikatkestused Moskvas võivad olla omavahel seotud.

Samal ajal, nagu kirjutab Wall Street Journal, panustab Iisrael nüüd Iraani režiimi destabiliseerimisele seestpoolt, saades luureandmeid kohalikelt elanikelt ja hävitades julgeolekujõudude ülemaid. Teisipäeva, 17. märtsi õhtul likvideeriti Iraani Julgeolekunõukogu sekretär Ali Larijana, keda peeti pärast Khamenei surma riigi de facto juhiks. Iran Internationali andmetel sai Larijana mõrv võimalikuks tänu teheranlastelt saadud teabele. Iisraeli kaitseministeerium teatas ka Iraani luureministri Ismail Khatibi „kõrvaldamisest” ning Tel Avivi andmetel hukkus rünnakutes tuhandeid Iraani julgeolekujõudude töötajaid.

12. venemaa tervishoiuministeerium on muutnud reproduktiivtervise sõeluuringute soovitusi, mida hakatakse alates 2024. aastast läbi viima reproduktiivtervise hindamiseks, vastavalt ministeeriumi poolt 27. veebruaril heaks kiidetud dokumendile. Muudatuste kohaselt suunatakse venemaa naised, kes teadlikult otsustavad lapsi mitte saada, nüüd psühholoogi juurde.

Need muudatused põhinevad 18–49-aastaste naiste anamnestilise küsimustiku tulemustel. Kui patsient vastab küsimusele 61 („Mitu last te sooviksite saada, sealhulgas juba sündinud lapsed”) „0”-ga, soovitatakse tal tervishoiuministeeriumi dokumendi kohaselt suunata ta kliinilise psühholoogi juurde, et „kujundada positiivset suhtumist laste saamisse”. Meestele neid küsimusi küsimustikus ei esitata.

2024. aastal käivitas venemaa laiendatud meditsiinilise sõeluuringu programmi, mis hõlmab reproduktiivtervise hindamist. 2025. aasta suvel teatas tervishoiuminister mihhail murashko, et nende uuringute käigus avastati reproduktiivhäireid 12,9%-l naistest ja 2,1%-l meestest. Samuti leiti kõrvalekaldeid 9%-l 15–17-aastastest noorukitest.

venemaa asepeaminister tatjana golikova teatas, et abordist keeldunud venemaa naiste osakaal ulatus 2024. aastal peaaegu 25%-ni, mis võimaldas päästa 42 000 last. Medvestniku hinnangul plaanis 2024. aastal raseduse katkestada kokku ligikaudu 168 000 venemaa naist.

2024. aasta lõpus tegi tervishoiuministeerium ettepaneku suunata aborti kaaluvad naised kliiniliste psühholoogide (kes töötavad vaimse tervise häiretega patsientide ja erivajadustega lastega) juurde. Agentuuri plaani kohaselt võtavad nad ülesandeks veenda venemaa naisi säilitama reproduktiivtervist.

Eelmisel nädalal tegi riigiduuma asetäitja jekaterina stenjakina ettepaneku eemaldada sotsiaalsetel põhjustel tehtavad abordid (välja arvatud meditsiinilised näidustused) kohustusliku ravikindlustuspoliisi raames osutatavate teenuste loetelust. Parlamendiliige põhjendas seda meedet vajadusega parandada demograafiat, mis tema sõnul on riigi julgeoleku küsimus.

13. Kaks aastat oli venemaa Hiina autode suurim välisturg, kuid ringlussevõtu tasude järsk tõus, aeglustuv majanduskasv ja liiga kõrged laenuintressimäärad on müüki vähendanud. 2024. aastal moodustas venemaa 14,5% Hiina autoekspordist, kuid eelmisel aastal langes selle osakaal kolm korda 4,7%-ni ja selle aasta jaanuaris-veebruaris oli see vaid 3%, selgub analüütilise agentuuri Avtostat tegevjuhi Sergei Tselikovi arvutustest.

Ta võrdles Hiinas toodetud uute sõiduautode ja tarbesõidukite importi (otse- ja transiitveos) Hiina Autotootjate Assotsiatsiooni (CAAM) andmetega Hiina autode koguekspordi kohta. Selle aasta kahe esimese kuuga importis venemaa 39 500 uut Hiina autot, mille kogueksport ulatus 1,35 miljonini.

Kuni 2022. aastani olid Hiina autod venelaste seas ebapopulaarsed, kuid pärast sõja puhkemist lahkusid ülemaailmsed autotootjad venemaalt. Hiina tootjad kiirustasid nende asemele ja 2023. aastaks moodustasid Hiina kaubamärgid enam kui poole kõigist müüdud uutest autodest ning venemaast sai Hiina autotööstuse peamine välisturg 13,5% turuosaga. 2024. aasta lõpuks oli see kasvanud 14,5%-ni: CAAMi andmetel imporditi venemaale 929 500 Hiinas kokku pandud sõidukit (849 200 sõiduautot ja 80 300 tarbesõidukit). Kokku eksportisid Hiina tootjad 6,41 miljonit sõidukit.

Eksperdid eeldasid, et Hiina kaubamärkide osakaal läheneb 60%-le, kuid venemaa võimud tõstsid AvtoVAZi ja teiste kodumaiste tootjate lobitöö tulemusena välismaiste autode ringlussevõtu tasu alates 2024. aasta sügisest 75–80% ja kehtestasid kuni 2030. aastani iga-aastase indekseerimise 10–20%. Selle tulemusel käivitasid mõned Hiina ettevõtted kohalikud montaažitehased koos venemaa ja Valgevene partneritega, teised aga lahkusid venemaa turult. Hiina impordi osakaal hakkas langema.

CAAMi andmetel tarnis Hiina eelmisel aastal eksporditud 6,41 miljonist sõidukist venemaale 334 400. Mehhikost sai peamine eksporditurg. Hiina Sõiduautode Assotsiatsiooni (CPCA) andmetel eksporditi Mehhikosse 625 000 uut sõidukit 8,32 miljonist eksporditud sõidukist. CPCA hinnangul on aastane eksporditase nii üldiselt kui ka üksikute riikide lõikes kõrgem kui CAAMil. Nende andmete kohaselt saadeti venemaale ligi 583 000 sõidukit. Autoturu ekspert selgitas, et see erinevus on seletatav asjaoluga, et CAAM annab andmeid tootjate müüdud sõidukite kohta, CPCA aga edasimüüjate müüdud sõidukite kohta. Seega hõlmavad CPCA andmed sõidukeid, mille Hiina ettevõtted algselt ostsid siseturule müümiseks ja seejärel müüsid edasi välismaistele ostjatele.

Kuni viimase ajani oli see skeem eriti populaarne venemaa ostjate seas ja mitte ainult nende seas: nad ostsid Hiina edasimüüjatelt uusi autosid ja eksportisid neid kasutatud autodena. Kuid alates sellest aastast on Hiina keelanud oma sõidukite halli turu ekspordi: uute reeglite kohaselt on võimalik autot vabalt välismaale edasi müüa. Sõiduk registreeritakse mitte varem kui kuus kuud pärast selle registreerimise kuupäeva Hiinas. Enne seda kuupäeva saab autot välismaale saata ainult tootja ametlikul loal. Igal juhul märgivad mõlemad ühendused venemaale suunatud ekspordi olulist langust ja riigi langust autode peamise ostjana, märgib ekspert.

Alates 1. detsembrist on uute autode import, sealhulgas Hiinast, taas järsult langenud – seekord on see tingitud üle 160 hj mootoriga autode ringlussevõtu tasu olulisest tõusust venemaal. Avtostat märgib Hiina kaubamärkide asendamist venemaa turul kohalike kaubamärkide (Chery Tenet, Geely Belgee jne) all kokku pandud toodetega, samuti tootjate lahkumist, kellel selliseid tootmisvõimalusi veel pole.

Näiteks Changani kaubamärgi müük langes 2026. aasta kahel esimesel kuul 53%, kusjuures venemaal registreeriti vaid 4491 uut sõidukit, mis viis kaubamärgi turuosa languseni 2,8%-ni, võrreldes eelmise aasta 5,7%-ga. Ka 2025. aastal langes Changani müük turu keskmisest allapoole: 38% võrreldes eelmise aastaga, samas kui kogumüük langes vaid 15,6%. „Ilma venemaal asuva montaaži ja tugeva tootja toetuseta on hindade hoidmine ja heade krediidipakkumiste pakkumine nüüd võimatu,” kommenteeris Tselikov.

Üldiselt oli Avtostati andmetel Hiina kaubamärkide osakaal uute autode müügis venemaal märtsiks langenud 40%-ni, võrreldes eelmise aasta 52%-ga. Piirkondlikult ulatus see 15%-st Kalmõkkias 62%-ni Kaliningradis, kus Avtotor pani Hiina autosid kokku oma „kodumarkide” all.

14. venemaa kavatseb oma kaupa eksportivate laevade kaitsmiseks kasutada sõjalisi vahendeid, teatas presidendi nõunik ja Merendusameti esimees nikolai patrušev (üks vastikumaid inimesi selles kremli seltskonnas, keda vahepeal peeti putini võimalikuks järglaseks) intervjuus väljaandele Kommersant. Ta väitis, et venemaa kaubalaevastiku vastu on käivitatud enneolematu kampaania – mõned riigid on tankerite, puistlastilaevurite ja konteinerlaevade jahtimisel lihtsalt hoogu sattunud ning seetõttu valmistuvad võimud tegutsema.

„Kaalutakse võimalust taotleda mobiilsete tõrjeüksuste saatmist venemaa lipu all sõitvatele laevadele sadamakaptenite kaudu. Samuti kaalutakse laevadele spetsiaalse kaitsevarustuse paigaldamist,” ütles patrušev. Lisaks nähakse ette kaubalaevade eskort mereväe laevade poolt. Presidendi nõunik märkis, et venemaa-vastase sabotaaži oht merel ei vähene. Sellega seoses juhtis ta tähelepanu intsidendile, mis puudutas tankerit Arctic Metagas LNG, mida rünnati Vahemerel 3. märtsil. Transpordiministeeriumi andmetel panid rünnaku toime Ukraina sõjaväelased, kes lasid Liibüa rannikult vette mehitamata aluseid.

patrušev märkis, et seda silmas pidades on tugevdatud järelevalvet kaubavedajate üle venemaa huvides, korraldatud on nende kontroll välismaalt saabumisel ning loodud on kiire suhtlus laevaomanike ja sadamavaldajate vahel. Lisaks teatas ta, et kõiki mererajatisi, mis tegelevad majandustegevusega, jälgitakse reaalajas, et vältida võimalikke rünnakuid laevadele ja nende baasidele, sealhulgas sadamatele.

patrušev lisas, et poliitilised ja diplomaatilised vahendid osutuvad venemaa laevandusele avaldatava surve vastu võitlemisel üha ebaefektiivsemaks, seega kui Euroopa riikidest ilmnevad uued ohud, töötatakse välja täiendavaid meetmeid.

Veebruaris ähvardas patrušev NATO-t sõjaga Läänemerel venemaa tankerite kinnipidamise pärast. Ta nimetas varilaevastiku kontseptsiooni juriidiliseks fiktsiooniks ja kõiki katseid sellist kaubandust takistada rahvusvahelise õiguse seisukohast absoluutselt ebaseaduslikeks. „Kui seda olukorda ei õnnestu rahumeelselt lahendada, murtakse blokaad mereväe poolt ja likvideeritakse,” hoiatas patrušev. Ta lisas ka, et paljud laevad sõidavad Euroopa lippude all ja venemaa võib samuti hakata huvi tundma, mida nad transpordivad ja kuhu.

Samal ajal on relvastatud mehi juba märgatud mitmel venemaa poolt sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutatava varilaevastiku laeval. Neid leiti ka Prantsusmaa poolt kinni peetud tankerilt Boracay. AFP allikate sõnul olid mehed FSB-ga seotud eraturvafirma Moran Security Group töötajad.

15. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski toetusreiting tõusis veebruari 53%-lt märtsi alguseks 62%-le, selgub Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi 18. märtsil avaldatud küsitlusest. Küsitlus viidi läbi 1.–8. märtsini. Uuringu kohaselt ei kiida Zelenskit heaks 32% ukrainlastest.

USA rahandusministeerium tühistas sanktsioonid kolmele ettevõttele, mis tegutsesid venemaa huvides. Sanktsioonide nimekirjast eemaldati ka kaks venemaa ja üks Türgi kodanik. Nende hulgas on nafta- ja gaasitööstusele spetsialiseerunud AÜE ettevõte ning kaks Türgi ettevõtet. Piirangud tühistati venemaa kodaniku jevgenia tjurikova, kes varem juhtis Sberbanki osakonda, boris vorontsovi ja Türgi kodaniku Turken Berki suhtes.

ELi tehniline meeskond on juba Ukrainas, oodates luba venemaa rünnakutes kahjustatud Družba torujuhtme kontrollimiseks. Meeskonda kuuluvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide eksperdid, kes hindavad remondi ajakava pärast juurdepääsu saamist.

Iisrael ründas Kaspia mere ääres asuvat Bandar Anzali sadamat Põhja-Iraanis, sihtides rajatist, mida venemaa ja Iraan kasutavad meretranspordiks ja relvatarneks. Sadamat on logistikaoperatsioonideks kasutatud Ukraina sõja algusest peale.

USA asepresident J. D. Vance plaanib visiiti Ungarisse, et toetada peaminister Viktor Orbánit enne 12. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi. Orbáni Fideszi partei jääb küsitlustes Peter Magyari juhitavast opositsioonilisest Tisza parteist maha ning visiidi aeg on veel ebaselge.

Ungari peaminister Viktor Orbán lükkas tagasi putini agressoriks nimetamise, süüdistades sõjas hoopis Läänt. Ta ütles, et Ukraina staatuse muutmine ning NATO ja ELi integratsiooni edendamine muutis Euroopa julgeolekusüsteemi ja viis venemaa vastuseni.

Hispaania on lubanud Ukrainale 2026. aastaks miljard eurot sõjalist abi, teatas peaminister Pedro Sánchez pressikonverentsil president Zelenskiga. Osa rahastusest toetab ühist tootmist Ukraina kaitsetööstusega, lisavarustust tarnib Hispaania kaitseministeerium.

Euroopa välisteenistuse neljas FIMI ohuaruanne on avaldatud ja näitab 2025. aastal ELi ja selle partnerite vastu suunatud infosõja ulatust:

– 540 intsidenti

– 10 500 kanalit

– 90 sihtriiki

– 35% tuvastatud intsidentidest on seotud venemaa ja Hiinaga.

EL kavatseb neid tegevusi takistada järgmiste meetmetega:

– sanktsioonid

– õiguskaitse

– digitaalne regulatsioon

– vastupanuvõime suurendamine.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Kolmapäeval, 18. märtsil tähistas 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon Taara linnakus oma 34. taasloomise aastapäeva.

„Kuperjanovi jalaväepataljon taasloodi 1992. aastal esimese Eesti kaitseväe üksusena. Tol ajal polnud meil mitte midagi – ei varustust, liitlasi ega väljaõpetatud isikkoosseisu. Oli ainult meeletu tahtmine luua oma vägi oma riigi kaitseks. Tänapäeval on meil palju enam: nii tipptasemel varustus, tugevad liitlased kui ka maailmatasemel väljaõppega isikkoosseis. Aga meeletu tahe on meil endiselt alles – tahtmine lüüa vastast lahinguväljal ja võita. See tahe ei kao Kuperjanovi pataljonist kunagi,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Lauri Teppo.

Väeosa taasloomise aastapäeva puhul avati Taara linnaku uksed külalistele. Üles oli seatud relva- ja tehnikanäitus, demonstreeriti mehitamata õhusõidukeid ning huvilised said tutvuda nii ajalooliste kasarmuhoonete kui sõdurikoduga. Muusikalise meelelahutuse eest hoolitses pataljoni bänd.

Kuperjanovi jalaväepataljon (toona Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon) taasloodi 18. märtsil 1992 Võrus Meegomäel. Pataljoni esimeseks ülemaks määrati toona kapteni auastmes hilisem kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert. Taasloodud Kuperjanovi jalaväepataljonis algas kohe ka ajateenijate väljaõpe ning 34 aasta jooksul on väeosas väljaõppe saanud ligi 20 000 reservväelast.

Võru linnavalitsus määras linna sihtasutuste nõukogude esimeeste tasud.

Sihtasutuste nõukogude esimeeste tasud:

Sihtasutus Võru Spordikeskus nõukogu esimehele makstakse tasu 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 sihtasutuse vahenditest.

Sihtasutus Võru Kannel nõukogu esimehele makstakse tasu 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 sihtasutuse vahenditest.

Sihtasutus Võru Pensionäride Päevakeskus nõukogu esimehele makstakse tasu 205 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 sihtasutuse vahenditest.

Käesoleva kuu lõpus, 30. märtsil, avaneb SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogukonnafondi 2026. aasta taotlusvoor, mille eesmärk on tugevdada vabaühenduste ja väiksemate korteriühistute kriisivalmidust. Toetuse taotlemisel on eelisseisus Vene Föderatsiooniga piirnevad omavalitsused ja maakonnad. Kogukonnafondi ning taotlusvooru tingimusi tutvustatakse Võru maakonna kogukondadele ja väiksematele korteriühistutele ka 24. märtsil toimuval infopäeval. 

Toetuse andjaks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes kuulutab välja taotlusvooru, menetleb taotlusi ning korraldab toetuste väljamaksed ja järelevalve. Käesoleva aasta taotlusvoorus jagatakse taotlejate vahel välja 1 miljon eurot. Ülemmäär ühe toetuse saaja kohta on kuni 50 000 eurot ning omaosalust ei nõuta.

Taotlusvooruks ettenähtud eelarvest rahastatakse:

• 40 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiriga piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumil – Võru maakonnast Setomaa vald, Rõuge vald, Võru vald;
• 30 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiriga piirneva maakonna territooriumil – Võru maakonnast Võru linn ja Antsla vald;
• 30 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks mujal Eestis.

Võrumaa Arenduskeskus korraldab koostöös Päästeametiga 24. märtsil kell 16.00–17.30 Teamsi veebikeskkonnas infopäeva. Võrumaa Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Maris Andreller annab ülevaate kogukonnafondist ja taotlusvooru tingimustest. Lõuna Päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner Kaisa Niilo käsitleb toetuse taotlemiseks vajaliku kriisiplaani koostamist ja selle põhimõtteid. Osalema oodatud Võru maakonna kogukonnad ning väiksemad korteriühistud. 

Rohkem infot kogukonnafondi ning infopäevale registreerumise kohta on leitav aadressil vorumaa.ee/kogukonnafond2026.

NB! Enne infopäeva algust saadetakse kõikidele registreerunutele ka veebilink.

Neljapäeval, 19. märtsil algusega kell 15.00 leiab Teamsi veebikeskkonnas aset ka SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt korraldatud üleriigiline infopäev.

Rohkem infot Kogukonnafondi ning taotlemistingimuste kohta leiab SIIT.

Põhiseaduskomisjon otsustas möödunud nädalal toetada 21 Riigikogu liikme ettepanekut moodustada uurimiskomisjon politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Komisjoni otsusele vaatamata hääletasid Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud eelnõu parlamendi menetlusest välja.

Eelnõud ette kandnud Priit Sibula sõnul on oluline, et ühiskond usaldaks õiguskaitseasutusi. „Kui erinevates institutsioonides väga kõrgel ametikohal, sealjuures süüdistuse saamise ajal PPA peadirektorina, töötanud isikud esinevad väidetega, et nende vastu algatatud ja kolm kohtuastet läbinud kriminaalmenetlus oli kantud isiklikust motivatsioonist, õõnestab see usaldust õiguskaitse vastu. Riigikogu liikmed peaksid rahvasaadikutena töötama selle nimel, et seda usaldust kaitsta ja taastada. Mul on kahju, et koalitsioonisaadikud ei pidanud vajalikuks selle tagamiseks uurimiskomisjoni moodustamist toetada,” ütles Sibul.

Põhiseaduskomisjoni poolt ettekande pidanud Ants Frosch nentis, et komisjon otsustas häältega 5:1 toetada uurimiskomisjoniga edasi liikumist. „Komisjonis oli meil võimalik ära kuulata ka Margus Kurmi ja Eerik Heldna selgitused ning minu hinnangul käitusid Riigikogu liikmed õigustatult, kui soovitasid uurimiskomisjon moodustada,” ütles Frosch. „Ainsana polnud uurimiskomisjoni moodustamise poolt komisjoni esimees, Reformierakond vastu ei hääletanud. Miks nad nüüd otsustasid, et täiendava selguse tagamine nii olulises küsimuses pole vajalik, ei oska ma öelda.”

Kaitseminister Hanno Pevkuri ja USA kaitsetööstusettevõtte Lockheed Martini asepresidendi Paula J. Hartley kohtumisel Washingtonis lepiti kokku, et Lockheed Martin rajab Eestisse suurtükiväe raketiheitjate HIMARS hoolduskeskuse, mis hakkab teenindama kõiki Balti riike.

Kaitseminister Pevkur märkis pärast kohtumist, et maailma ühe suurima kaitsetööstusettevõtte tulemine Eestisse on märk usaldusest ja tahtest alustada pikemaajalist koostööd Eesti ning Lockheed Martini vahel. „Oleme Lockheed Martini Eestisse toomise nimel palju pingutanud ja tänane kokkulepe on loodetavasti suurema ning pikemaajalise koostöö algus,” ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on Lockheed Martini eesmärk hoolduskeskus rajada kahe aastaga ja esmane investeeringu suurusjärk jääb 10 miljoni euro kanti. „Arutasime täna ka võimalust tulevikus Lockheed Martini kohalolu veelgi suurendada ning asepresident Hartley sõnul on väljavaated alanud koostöö suurendamiseks vägagi positiivsed.”

Kohtumisel lepiti ka kokku, et Lockheed Martini delegatsioon tuleb Eestisse esimesel võimalusel. Võimalik, et see toimub juba järgmisel nädalal.

Lockheed Martin on USA kaitsetööstusgigant, kes toodab lisaks HIMARSi süsteemidele muu hulgas ka 5. põlvkonna hävitajaid F-35, Patrioti õhutõrjesüsteeme ja Black Hawki helikoptereid.

Päästeamet testis täna koos partneritega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Selle käigus käivitati pärastlõunal sireenivõrgustik, saadeti teavitused Eesti äppi ja „Ole valmis!” mobiilirakendusse ning näidati ohuteavituse tekstiribasid ERRi kanalites. 

Testi üks peamine eesmärk on hinnata sireenivõrgustiku kuuldeulatust Tallinnas ning saada info, kuidas heli pealinna ruumis levib ning kas senised arendused on olnud piisavad. Helirõhku mõõdeti linnas enam kui 120 punktis. See on oluline sisend, mille tulemusena saab päästeamet koostöös SMIT-iga hinnata, kas sireenivõrgustik vajab ümber paigutamist või tihendamist.

Samuti on test oluline, et anda Eesti inimestele arusaam, kuidas kriisiolukorras riik ohtudest teavitab ning kuidas on siis õige reageerida.

Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremetsa sõnul on ei ole ohuteavituse testid pelgalt tehniline kontroll, vaid võimalus harjutada ja kinnistada teadmisi, mis võivad päästa elu. „Nüüd, kui inimesed on tasapisi harjumas mõttega, et sellised testid toimuvad, peame üha enam rääkima ka sellest, kuidas reaalses ohuolukorras ohuteavitusele reageerida,” ütles Saaremets. „Kui kuuled sireeni, tähendab see absoluutselt alati vaid üht: varju kohe lähimasse siseruumi. Kui ohuteavituse sõnumites on alati kirjas ka käitumisjuhised, siis sireenid sellist infot edasi ei anna ning iga inimene peab ise teadma, kuidas käituda. Sireene kuuldes või EE-ALARMilt varjumise teavitust saades mine kohe lähimasse siseruumi võimalikult madalale korrusele tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.”

Eelteavitus algas lõuna paiku, mil hakati inimestele saatma SMS-sõnumeid testi toimumisest. Esimese 20 minutiga jõudis sõnum enam kui miljoni seadmeni.

Sireenid käivitati kell 15.00 ja esialgsetel andmetel käivitusid 121 sireeniposti Eestis sekunditega ja ette nähtud helitugevusel.

Testi raames edastati ohuteavitus  Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) Eesti äppi ja Naiskodukaitse loodud „Ole valmis!” mobiilirakendusse.  Üleriigilise testi teavitus edastati ka ERR-i kanalitesse ning ribateksti sai näha ETV, ETV+ telekanalitelt, ERR.ee veebilehel ning ERR uudisteäpis.

Päästeamet palub kõigil anda EE-ALARM testi kohta oma tagasiside veebilehel kriis.ee. Tagasisidet on võimalik kõigil anda 23. märtsini.

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele hakkab ka Eesti regulaarselt oma ohuteavituse süsteemi testima. Järgmised EE-ALARMi terviksüsteemi testid on sel aastal planeeritud 10. juunile ja 14. oktoobrile.

2027. aastaks arendatakse Eestis välja ka cell broadcast ehk välksõnumid, mis võimaldab saata ohuteavituse nutitelefonisse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal. Sellega tekib SMS-i kõrvale ohuteavituse kanal, mille kiirus ei sõltu sellest, mitmele seadmele teavitus saadetakse.

Nafta hind kerkis täna kolmapäeval, 18. märtsil 107 dollari peale barrel. See on viimase 4 aasta kõrgeim tase.

Võrdluseks, veel kolm nädalat tagasi oli hind alla 70 dollari barrel. Hind on mõne nädalaga kerkinud 55 protsenti.

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku luua uus ELi äriühinguvorm ja ühtne raamistik, millest saaks nn 28. ettevõtlusrežiimi nurgakivi ja lähtepunkt.

Tegemist on vabatahtliku ja täisdigitaalse Euroopa ettevõtlusraamistikuga, mis lihtsustab ettevõtete asutamist, tegutsemist ja kasvu kogu ELis ning motiveerib neid jääma ja tagasi pöörduma Euroopasse.

Praegu nõuab ettevõtte laienemine üle ELi liikmesriigi piiride orienteerumist killustatud õigusmaastikul, kus kehtib 27 erinevat riiklikku õigussüsteemi ja rohkem kui 60 ettevõtte õiguslikku vormi.  Seetõttu võib uue ettevõtte asutamine võtta nädalaid või isegi kuid ning olla äärmiselt kulukas.

Uue ELi äriühinguvormi „EU Inc.”  jaoks luuakse määrusega kogu ELis kehtivad ühtlustatud ettevõtluseeskirjad, mille alusel saab äriühingu luua mis tahes liikmesriigis.

Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Euroopal on talente, ideid ja ambitsiooni, et olla hinnatuim innovatsioonisihtkoht. Praegu aga koormavad väljapoole oma liikmesriiki laienevat ettevõtjat 27 eri õigussüsteemi ja 60 äriühinguvormi. Uus ELi-ülene äriühinguvorm „EU Inc.” muudab ettevõtte asutamise ja laiendamise kogu Euroopas väga palju lihtsamaks. Ettevõtte saab luua 48 tunni jooksul kõikjalt Euroopa Liidust ja täielikult veebis. See otsustav samm on aga alles algus. Meie eesmärk 2028. aastaks on selge: üks Euroopa – üks turg.”

Uue äriühinguvormi peamised omadused on järgmised.

• Kiire registreerimine: uue ettevõtte saab asutada 48 tunni jooksul, vähem kui 100 euro eest ja ilma minimaalse aktsiakapitali nõudeta.
• Lihtsad menetlused: äriühinguteave tuleb esitada ainult üks kord ELi tasandi liidese kaudu, mis ühendab riiklikke ettevõtlusregistreid. Edaspidi on kavas luua ka ELi keskregister. Uue korra alusel loodud äriühingud saavad maksu- ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ilma, et nad peaksid dokumente uuesti esitama.
• Täielikult digitaalne: ettevõtte kõik toimingud on vaikimisi digitaalsed selle kogu elutsükli jooksul.
• Kiirem ja odavam lõpetamismenetlus: ka äriühingu likvideerimismenetlus on täielikult digitaalne ning lihtsam maksejõuetusmenetlus teeb tegevuse lõpetamise sujuvaks. See võimaldab idufirmadel katsetada innovaatilisi ideid ja vajaduse korral uuesti alustada.
• Paremad investeerimistingimused: füüsilise kohaloluga seotud formaalsused puuduvad, finantstehingud on digitaalsed ja aktsiate üleandmine lihtsustatud. Vahendajate kaasamine aktsiate võõrandamisel ja likvideerimismenetlustes ei ole kohustuslik. Ettepanek võimaldab liikmesriikidel anda „EU Inc.“ äriühingutele ka juurdepääs börsile.
• Talentidele atraktiivne: äriühingud saavad koostada kogu ELi hõlmavad töötajate aktsiaoptsioonide kavad. Aktsiaoptsiooni maksustatakse saadud tulult alles siis, kui see on müüdud. See on oluline eelkõige uuenduslike idufirmade atraktiivsuse tõstmiseks.
• Täielik juurdepääs ühtsele turule: uued äriühingud saavad vabalt valida, millises liikmesriigis nad oma ettevõtte asutavad. Ettepanek sisaldab keelatud võtete nimekirja, mis tagab, et EU Inc. äriühinguid koheldakse liikmesriikides samamoodi nagu mis tahes muid äriühinguid.
• Tugevad kaitsemeetmed: ettepanek ei mõjuta riiklikku tööhõive- ja sotsiaalõigust. Seda kohaldatakse samamoodi, nagu mis tahes muu ettevõtte suhtes vastavalt siseriiklikule äriühinguõigusele.
• Aktsiapaindlikkus: uued äriühingud saavad paindlikult luua eri liiki aktsiaid, millel on erinev varaline või hääleõigus. See aitab asutajatel kaitsta oma äri vaenulike ülevõtmiste eest.

Lisaks võttis komisjon täna vastu teatise, milles tehakse muu hulgas ettepanek digiteerida maksimaalselt ettevõtete ja avaliku sektori asutuste vaheline suhtlus ning kutsutakse liikmesriike üles kaaluma ELi äriühinguõigusele spetsialiseerunud kohtute loomist. Samuti uurib komisjon võimalust luua idu- ja kasvufirmadele vajalikud tingimused, et kogu ELis saaks teha 100 % piiriülest kaugtööd.

Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele ka innovatiivsete ettevõtete ning idu- ja kasvufirmade ühtse määratluse, et lihtsustada järelevalvet ning pakkuda ettevõtjatele, investoritele ja otsustajatele selles protsessis kindlustunnet.

Komisjoni ettepanekuid arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu.

Lisateave

Täismahus pressiteade

 

Poola taristuministri asetäitja Piotr Malepszaki sõnul hilineb rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu valmimine tõenäoliselt kümme aastat. Ta nimetas põhjustena rahapuudust, Euroopa Liidu tehnilisi nõudeid ja kasvavaid ehituskulusid.

Malepszak ütles väljaandele Financial Times, et hinnanguliselt 24 miljardit eurot maksva Rail Balticu projekti lõpetamine 2030. aastaks on võimatu ning olemasoleva taristu parandamine oleks palju odavam ja kiirem.

RMK saatis vastuse MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad avalikule kirjale.

Täname MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajaid kriitika ja ettepanekute eest, mis tõstis esile mitmed olulised teemad. Suhtume tagasisidesse tõsiselt ning näeme selles märki, et RMK enampakkumistega seotud teavitustööd ning infovahetust on võimalik veel parandada, et kõik osapooled mõistaksid protsessi ühtemoodi.

2026. aastal otsib RMK rentnikke kokku enam kui 6500 hektarile pärandniitudele.  12. märtsil lõppesid kaks ning 16. märtsil järgmised kaks enampakkumist. Sel nädalal ootame nende nelja oksjoni puhul eelisõiguse kasutamise soove, seejärel kinnitame tulemused ning teeme edukatele pakkujatele ettepaneku lepingute sõlmimiseks. Alles seejärel selgub, kellele alad tegelikult kasutusse antakse.

Pärandniitude kasutusse andmise peamine eesmärk on elurikkuse hoidmine ja suurendamine. Seetõttu on enampakkumise alghind madal – tuntavalt alla tegeliku turuhinna. Lõpliku rendihinna kujundavad osalejate pakkumised. Hoolimata sellest, kas kõrgema pakkumuse tegija on pärit lähemalt või kaugemalt, jääb eelisõigus ala kasutusse võtta endiselt varasemale või külgneva ala hooldajale.

Elektroonilist enampakkumist korraldasime esmakordselt 2025. aastal. See õnnestus hästi ja osalejad andsid valdavalt positiivset tagasisidet: 91% vastanutest hindasid oksjonikeskkonna kasutamist väga mugavaks või pigem mugavaks. Rentnike ettepanekute põhjal tegime sel aastal mitmeid muudatusi – näiteks taastasime varasemad eelisõiguste andmise põhimõtte ning otsustasime anda rendile ainult alasid, mis ei vaja taastamist või mille taastamise võtab RMK enda kanda. Edaspidi soovime enampakkumisi teha juba enne kehtivate lepingute lõppu, et senised hooldajad saaksid aegsasti teada, kas või kuidas jätkub ala hooldus peale uut rendikonkurssi.

Sel aastal me rendialade hooldusnõudeid täiendavalt ei kirjeldanud. Nõuded seab Keskkonnaamet ning  need on kõigile hooldajatele kohustuslikud. Järelevalvet teeb samuti Keskkonnaamet ning nõuete täitmata jätmise korral on RMK-l õigus leping lõpetada.

Sarnaselt möödunud aastale viime ka sel korral läbi tagasisideküsitluse, et rendile andmise protsess veelgi paremaks muuta.

RMK eesmärk on teha koostööd kõigi hooldajatega, et pärandniidud oleksid järjepidevalt hooldatud ning nende loodusväärtus säiliks ja kasvaks. Oleme avatud konstruktiivsele dialoogile ning ootame ka edaspidi ettepanekuid, mis aitavad süsteemi arendada nii hooldajate kui ka looduse huvides.

Pärnumaale Ermistusse rajatavasse kaitsetööstusparki saavad oma tehased rajada neli ettevõtet – Nitrotol OÜ, Frankenburg Technologies OÜ, Infinitum Strike OÜ ja Ühendkuningriigi ettevõte Thor Industries Ltd Eestis registreeritud äriühingu Odin Defence OÜ kaudu.

Nitrotol OÜ hakkab tootma sõjalisi lõhkematerjale ning lahingumoona, sh miine ja laenguid, Frankenburg Technologies OÜ rajab tehasekompleksi lühimaa õhutõrjerakettide tootmiseks, Infinitum Strike OÜ hakkab valmistama lahingumoona komponente ja Odin Defence OÜ plastilist lõhkeainet.

„Oleme jõudnud kaitsetööstuspargi arendamisel olulise verstapostini – kõigi valikpakkumises selgunud ettevõtetega on lepingud sõlmitud ja ettevõtted on lubanud tuleval aastal alustada oma tootmistega. On märkimisväärne, et oleme jõudnud vähem kui kahe aastaga viia läbi eriplaneeringu menetluse koos vajalike uuringute ja keskkonna mõju hindamisega ning valikpakkumise välja kuulutamisest lepingute sõlmimiseni. Tänan hea koostöö eest kõiki partnereid ja kohalikke inimesi mõistva suhtumise eest,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kaitsetööstuspargis tootma hakkavate ettevõtete väljaselgitamiseks kuulutas riigi kaitseinvesteeringute keskus 2025. aasta aprilli algul välja valikpakkumise riigivara kasutuselevõtuks. Ermistus investeerib riik üle 50 miljoni euro baastaristu, sealhulgas teede ja elektrivõrgu rajamisse. Nelja ettevõtte endi investeeringud jäävad samasse suurusjärku.

Ermistu kaitsetööstuspargist saab esimene omataoline tootmiskeskkond Eestis, mis rajatakse spetsiaalselt laskemoona tootmiseks. „Põhjaliku valikpakkumise protsessi tulemusena oleme avanud esimesele neljale ettevõttele tee laskemoona tootmiseks Eestis. Tegu on kriitilise tööstusharuga, mis võimaldab toetada riigikaitset kodumaise moonaga ja võimaldab ka kaitsetööstuse suuremat eksporti. Jätkame nelja ettevõttega tihedas koostöös pargi välja ehitamist,” lausus RKIK peadirektori asetäitja Asko Kivinuk.

Neljal Ermistus tegutsema hakkaval ettevõttel on plaan alustada tootmisega 2027. aasta jooksul. Parki mahub tõenäoliselt veel ühe kuni kahe ettevõtte tootmine.

„Riigikogus pidanuks täna olema pidupäev: üks teenekamaid ja töökamaid nõunikke oleks tähistanud 33 aasta täitumist rahva ja saadikute teenistuses. Kuid kuna Reformierakond ja Eesti 200 vajasid kedagi, keda süüdistada oma käpardlikus hasartmängumaksu skandaalis, lasti nõunik päevapealt lahti. Selline väiklane ja ennekuulmatult küüniline käitumine, suutmatus tunnistada oma vigu ja kellegi teise süüdlaseks tembeldamine, on uskumatu!” ütles Aivar Kokk (Isamaa).

Koka sõnul on Reformierakond ja Eesti 200 üritanud kaks kuud leida vabandust, miks vältida miljonitesse eurodesse ulatuva kahjuga eelnõu puhul peeglisse vaatamist. „Süüdistatud on esmalt rahandusministeeriumi ametnikku, siis kõigi Riigikogu liikmeid kollektiivselt…,” loetles Kokk. „Poliitikud on sellise poriloopimisega harjunud, selle talumine on osa meie tööst ja vähemalt mina julgen ka tunnistada, kui olen kuskil vea teinud. Aga seda, et täiesti alusetult tembeldatakse poliitikute prohmakas süüdi ja lastakse lahti Riigikogu ametnik, kes on oma karjääri jooksul hoidnud ära kümneid sarnaseid vigu, parandanud sadu, kui mitte tuhandeid eelnõusid – mina oma 15-aastase Riigikogu staaži juures midagi nii vääritut ei mäleta.”

Ta jätkas: „Vaid Jürgen Ligi julges 9. veebruaril minu küsimusele vastates ausalt tunnistada valitsuskoalitsiooni poliitikute survet seaduse vastu võtmiseks. Tsiteerin rahandusministrit: „Aga tegelikult ikkagi see viga oli selle surve tulemus, mis seaduse tegemisel ametnikel lasus. Väga keeruline, väga kiiresti tehti.” Ehk vaadake peeglisse, koalitsioonisaadikud! Ja häbenege, et teie patu eest pandi vastutama keegi teine!”

Möödunud aastal oli Eestis vähem kindlustusjuhtumeid, kuid hüvitatavad summad olid suuremad. Baltikumi suurim hüvitatud kahjusumma oli ligi 3 miljonit eurot, selgub kindlustusettevõtte Gjensidige 2025. aasta kokkuvõttest. 

2025. aastal sai Gjensidige teate 4360 kindlustusjuhtumist Eestis ning kokku hüvitati siin kahjusid 6 miljoni euro ulatuses. Võrreldes 2024. aastaga on kindlustusjuhtumite arv Eestis vähenenud 14% võrra, samuti ka kogusumma, mis hüvitisteks välja maksti. 2024. aastal hüvitati kahjusid Eestis kokku 7,7 miljoni euro ulatuses. „Kuigi kahjude arv ja väljamakstav kogusumma on vähenenud, siis keskmine hüvitatav kahjusumma on hoopis 3% kasvanud, ulatudes 2109 euroni. Käsil on ka mitmeid keerulisemaid ja pikema lahendamisajaga juhtumeid, mis tähendavad lähitulevikus tõenäoliselt ka suuremaid hüvitatavaid summasid,” lisas Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. Sarnast kindlustusjuhtumite trendi kohtab ka Leedus.

Ohtlikud olukorrad liikluses 

Baltikumi suurim kahjusumma üksikjuhtumi eest hüvitati Lätis, väljamakse suuruseks oli 2 850 000 eurot. „Tegemist oli raskeveokiga juhtunud liiklusõnnetusega, mille tagajärjel sai inimene tõsiselt vigastada. Lisaks sõidukikahjudele hüvitas kindlustus ka inimese ravikulud ning töövõime vähenemisest ja pikaajalisest taastumisest tingitud kulud,” selgitas Kirsiste.

Kirsiste sõnul võivad ka pealtnäha pisemad valearvestused liikluses tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. „Leedus hüvitasime kahju 236 700 euro ulatuses, mis tekkis liiklusõnnetusest, mille põhjustas punast foorituld eiranud autojuht. See on selge meeldetuletus kõigile liiklejatele, et üks vale otsus ristmikul võib tuua väga suure kahju, antud juhul vajas üks liiklusõnnetuses vigastatu pikaajalist ravi,” sõnas Kirsiste.

Ta meenutas ka 2024. aasta juhtumit Leedus, kus heatahtlik inimene läks autoteel peatunud sõidukijuhile appi rehvi vahetama ning sattus seetõttu ise eluohtlikku olukorda. „Inimene pani helkurvesti selga ja läks teisele autojuhile appi. Paraku tabas mööduv sõiduk abistajat. See näide ilmestab, et kaasliikleja aitamine võib tiheda liiklusega lõikudel ja piiratud nähtavusega olukordades olla väga suure riskiga tegevus,” ütles Kirsiste. Kindlustus hüvitas õnnetusest tekkinud 366 600 euro suuruse kahju.

Ennetus päästab halvimast 

Kirsiste rõhutas, et paljudes olukordades aitab suure kahju ära hoida inimeste kiire reageerimine. Ta meenutas eelmisel aastal juhtunud elumaja põlengut Eestis, mis oleks võinud lõppeda palju suurema kui 96 750 euro suuruse kahjuga. „Siin oli määrav väga kiire tulekahju avastamine ja Päästeameti teavitamine. Oli vaid minutite küsimus, et tulekahju jäi ühte ruumi ega levinud üle kogu maja edasi,“ sõnas Kirsiste.

Ta meenutas ka juhtumit Eestis aastal 2024, kui ühel hommikul avastasid elanikud, et maja kelder oli praktiliselt maapinnani veega täitunud ning kogu maja ümbrus meenutas üleujutustsooni. „Kui veetase päeva jooksul taandus, varises keldrite kohal pinnas mitmest kohast sisse ning osa maja vundamendist ja toestusest liikus veega paigast. Olukorra muutsid eriti ohtlikuks elektrikatkestused. Kindlustus hüvitas kahjusid 395 000 euro ulatuses,” sõnas Kirsiste.

Kirsiste sõnul on lisaks kodu ja vara kindlustamisele oluline mõelda ka sellele, kuidas kaitsta oma äripindasid võimalike õnnetuste eest. „Möödunud aastal Leedus toimunud äripinna tulekahjus hävisid varud, seadmed ja kontor ning kindlustus hüvitas kahjusid 143 100 euro ulatuses. Selliste juhtumite puhul tuleb arvestada ka sellega, et lisaks ruumide ja seadmete taastamisele mõjutab ettevõtte käekäiku ka õnnetusest tingitud töö seiskumine,” lisas Kirsiste.

Seoses sündimuse ja lasteaeda minevate laste arvu vähenemisega avatakse 2026/27. õppeaastal Tartu linna lasteaedades 259 rühma koos 4340 kohaga. See on 14 rühma (260 kohta) vähem kui praegusel õppeaastal. Muudatus puudutab 11 linna lasteaeda.

Vähemaks jääb uuel õppeaastal ka ametikohtade arv – lasteaiapersonal väheneb u 48 ametikoha võrra, neist rühmapersonali 42. Kõik töötajad ei lahku koondamisega, kuna osad töötajad olid tööl tähtajalise lepinguga ja osad töötajad suunduvad pensionile.

Haridusosakonna juhata Riho Raave sõnul on tegemist keeruliste, kuid põhjalikult läbikaalutud otsustega. „Sündivus on juba mõnda aega langustrendis ja see puudutab otseselt ka meie lasteaiavõrku. Meie peamine eesmärk on, et lasteaiad pakuksid kvaliteetset alusharidust, kuid nad peaksid samal ajal toimima ka finantsiliselt mõistlikult. Pooltühjade rühmade pidamine ei ole otstarbekas.”

Alushariduse valdkonna juhi Kaspar Kreegimäe sõnul pakutakse koondamisteate saanud töötajatele linna poolt nii palju tuge kui võimalik. „Aitame vahendada infot vabadest töökohtadest haridussüsteemis. Lisaks teeme koostööd Töötukassaga, kes pakub nõustamist ja ümberõppevõimalusi. Töötukassast oleme saanud infot, et lasteaiaõpetajad on tööturul väga nõutud ja on enamasti leidnud haridussüsteemis päris kiiresti uue töö,” selgitas Kreegimäe.

Lasteaedades otsustab töötajate koondamise lasteaia direktor. Asutustes on välja töötatud ka kriteeriumid, mis aitavad juhil otsuseid läbipaistvalt langetada ja millest on teadlikud ka töötajad.

Töötukassa on nõustanud koondamisega seotud küsimustes lasteaiajuhte ning pakub grupinõustamist koondatavatele lasteaiatöötajatele.

Rühmade arvu vähendati juba ka käesoleval, 2025/2026. õppeaastal – avamata jäeti kaheksa rühma. Samuti jätkab linn rühmade arvu vähendamist sündimuse vähenemise trendi arvestades ka ülejärgmisel õppeaastal – 2027/28. õppeaastal  väheneb lasteaiakohtade vajadus prognoosi järgi umbes 17 rühma võrra.

Vabanevaid rühmaruume saavad lasteaiad kasutada väiksemates alagruppides ja individuaalsete tegevuste läbiviimiseks, huviringide ja muusika- ja liikumistegevuste korraldamiseks jm.

Laste sündide arv neljal viimasel aastal Tartus:
•    1.10.2024–30.09.2025 – 677 last
•    1.10.2023–30.09.2024 – 798 last
•    1.10.2022–30.09.2023 – 858 last
•    1.10.2021–30.09.2022 – 941 last

Prognoos näitab, et lasteaiaealiste laste arv väheneb 2030. aastaks 1400 lapse võrra (5483-lt 4083-ni).

Lasteaiavõrgu ümberkorraldamist planeerides peab linnavalitsus silmas, et laste osakaal alushariduses ei langeks, vaid kasvaks, Tartu lasteaiad pakuksid jätkuvalt kvaliteetset alusharidust ja et lasteaiakohtade kättesaadavus linnaosades ei väheneks. Samuti jätkatakse läbirääkimisi naaberomavalitsustega, kes on huvitatud lasteaiakohtade kasutamisest Tartu linna lasteaedades.

• Paratsetamooli annus sõltub lapse kehakaalust – 15 milligrammi 1 kilogrammi kohta. Näiteks 10 kg kaaluvale lapsele võib manustada 150 mg suposiiti.

Heiti Hääl ennustas, et neljapäeval tõuseb Eesti tanklates kütuse hind üle kahe euro. Ühtlasi lisas Hääl, et kui sõda peatselt ei lõppe, võib oodata veelgi suuremat hinnakasvu.

Alexela Grupi omanik Heiti Hääl sõnas ETV saates Impulss, et suure tõenäosusega oleme kütuse hinnatipust veel kaugel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. märts 2026:

eile algas suurem vene poole pealetung.

1. Kiiev.

2. Jätkus tihe droonipilv venemaa ja okupeeritud alade kohal.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Ukraina edulugu jätkus.

10. Herson: muutusteta.

11. Z-propaganda aktivist teatas alkohoolikute ja puuetega inimeste massilisest värbamisest vene armeesse lepinguliste sõduritena.

12. venemaa riikliku Maxi rakendust kasutavaid venelasi sunnitakse tellima solovjovi ja Z-propaganda kanaleid.

13. venemaa keskpank registreeris äritegevuse languse esimest korda alates 2022. aasta septembrist.

14. venemaa interneti blokeerimisele eraldatud eelarve on sõja algusest saadik peaaegu kolmekordistunud.

15. Lühiuudised

Soome president Alexander Stubb ütles, et Euroopa võiks pakkuda abi Hormuzi väina kindlustamisel Iraani vastu vastutasuks USA toetuse eest Ukrainale ning plaanis seda ideed esitleda USA presidendile Trumpile.

vene allikad, kes on Ukraina droonirünnakute pärast üha enam mures, teatasid, et Ukraina kasutas venemaa õhutõrje ületamiseks täiustatud „Tšaika” droone, mille tegevusraadius ulatus kuni 750 km, tulistades neid suurte lainetena välja, et süsteemid enne võimsamate droonide või rakettidega järelrünnakuid üle kurnata.

venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu ütles, et Uurali piirkond on nüüd Ukraina rünnakute ulatuses, lisades, et ühtegi venemaa osa ei saa rünnakute eest täielikult ohutuks pidada.

Lõpuks suutis vene pool piisavalt ressursse koondada rünnakute tugevdamiseks ning paljuski moodustasid ründavad kooslused pika kergliikurite kolonni. Mõnel grupil oli soomust ka seltsis. Ühe hommikul kell 5 alanud rünnaku koosseisus oli 15 mootorratast, 6 ATV-d, 3 Lada Nivat, 1 APC (ratastel soomusmasin), kes udu varjus liikusid.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 286 lahingukokkupõrget. Madalaks jäi surve vaid Sumõ, Kupjansk-Kreminna lõigus ja Slovjanski suunal, lõnarinde lääne lõigus ja Hersoni sektoris. Mujal tugev aktiivsuse kasv. Kostjantõnivka lõigus lausa 46 rünnakut ning Pokrovskis suunal 72 ning initsitiivi tagasi soovides Huliaipole lõigus 31 rünnakut.

Eile veel rindejoone muutusi vene poole kasuks ei tuvastanud, aga kui neid oli, siis selline info tavaliselt tuleb päeva või kahe hilinemisega, aga eks juhtub ka nädalast info hilinemist.

Mitmeks päevaks suudab vene pool sellist tempot ja massi rünnakutele saata, ei oska kindlalt öelda, kui vaid mõneks päevaks, siis on ja näitab vene poole suutmatust, kui nädalateks, siis pisu keerulisem, sest Ukraina omadel võib tekkida ressurssi puudust väga aktiivsetes lõikudes ning vene poole paranenud suutlikust…

Eile korraldas vene pool 78 õhurünnakut, heitis alla 257 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 7466 enesetapudrooni ja viis läbi 3722 kaudtulelasku asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 227 mitme raketiheitjaga.

1. Kiievi kanti rünnati öösel droonidega ning tihe piiri ja rindelähedaste piirkondade pommitamine jätkus. Varahommikuks hukkunutest info puudus.

2. Ukraina relvajõudude rünnak Krasnodari krais Labinskis asuvale naftahoidlale 16. märtsil hävitas selle mahutipargi peaaegu täielikult, teatasid Astra allikad piirkonna hädaabiteenistustes. Nende sõnul puhkes rajatises ulatuslik tulekahju pärast nelja drooni maandumist, mis kattis 3000 ruutmeetri suuruse ala. Selle tagajärjel põles 20 mahutist 18: üheksa bensiini- ja üheksa diislikütuse mahutit ning seitse kütuseveokit. Keegi vigastada ei saanud. Rajatise tegevus on peatatud. Labinski rajooni juht teatas teisipäeval, et tulekahju jätkub ja nimetas olukorda stabiilseks. Rospotrebnadzor ei teatanud õhus liigsest kahjulike ainete kontsentratsioonist. Labinski naftahoidla kuulub Yugnefteprodukt LLC-le ja on üks piirkonna suurimaid. See mahutab 9000 kuupmeetrit kütust ja varustab Krasnodari ja Stavropoli kraid, Rostovi oblastit ja Adõgeed, sealhulgas erinevate tootjate AI-80, AI-92 ja AI-95 bensiini, diislikütust ja määrdeaineid.

Viimase nädala jooksul on Ukraina droonid korduvalt ründanud Krasnodari krai kütuse- ja energiarajatisi. Regionaalse töörühma andmetel põles 12. ja 15. märtsil Tihhoretski lähedal asuv naftahoidla. Täpsemalt olid rünnakute sihtmärgiks Tihhoretskaja lineaarse tootmis- ja dispetšerijaama (LPDS) mahutid, samuti külgnev Tihhoretsk-Nafta terminal. Tihhoretskaja LPDS on Transnefti peamine ümberlaadimiskeskus Lõuna-venemaal, mis tegeleb nafta vastuvõtmise, ladustamise ja transpordiga. Jaamas kohtuvad neli peamist torujuhet. Keskusel on strateegiline roll piirkonda saabuvate toorainete jaotamisel Novorossiiski ja Tuapse sadamatesse.

Gazprom teatas, et 10. ja 11. märtsil rünnati Russkaja, Beregovaja ja Kazachja kompressorjaamu, mis varustavad gaasi Turkish Streami ja Blue Streami kaudu. Kõik kolm asuvad Krasnodari krais.

Madala kvaliteediga satelliidipildid kinnitavad eile öiseid kolme droonirünnaku tagajärjel toimunud rünnakut Novgorodi oblastis Staraja Russas asuva 123. lennukiremonditehase angaarile. Tehas remondib venemaa õhuväe Il-76, Il-78 ja A-50 varajase hoiatamise lennukeid.

Täna öösel avas vene õhutõrje Kertši lähedal tule ning Tšurbaši järve piirkonnast Kertši silla suunas kostis tulevahetust. Väidetavalt on aktiivsed Ukraina droonid.

Täna öösel tuli teateid Krasnodarist ja plahvatusi olla kostnud mitmes kohas.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: Ukraina pisu edeneb hallis alas külasid puhastades.

Blogikanalist: Ukraina vägede lokaliseeritud strateegilise pealetungi värskendus Huliaipole põhja pool: Geolokatsiooniga kaadrid kinnitavad Ukraina kohalolekut Novomõkolaivka lõunaosas ja veelgi lõuna pool, veidi Novoivanivkast põhja pool. Viimast positsiooni pole veel kindlustatud. Võib eeldada, et Kalõnivske on Ukraina kontrolli all, nagu ka teatud määral sellest lõuna- ja edelas asuv ala. Samal ajal võitlevad Ukraina väed Novohõrõhorivka pärast. venelased üritavad kaotatud positsioone tagasi võita, saates abivägesid.

10. Herson: muutusteta.

11. Z-propaganda aktivist anastasia kaševarova teatas juhtumitest, kus venemaa armeesse värvati raskelt haigeid ja puuetega inimesi. Telegrami postituses kirjeldas ta kahe hiljuti lepingutele alla kirjutanud sõjaväelase olukorda: neil ilmnesid pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest ja antisotsiaalsest eluviisist tingitud kroonilise entsefalopaatia (haigus, mis põhjustab mingi vaimse häire) tunnused, neil oli raskusi kõndimisega ning nad väidetavalt urineerisid ja roojasid enda peale. kaševarova sõnul alustasid mõlemad teenistust umbes kümme päeva tagasi ja ei oska selgitada, kus või millistel asjaoludel nad dokumentidele alla kirjutasid.

Ta juhib tähelepanu sellele, et sellised juhtumid ei ole isoleeritud ja on seotud värbamise praktikaga niinimetatud „mustade värbajate” kaudu. Need vahendajad värbavad sõltuvuste ja raskete haigustega, sealhulgas HIV ja hepatiidiga inimesi lepingute allkirjastamiseks, mõnikord joobes olles, ja seejärel pistavad neile võlgnetavad hüvitised taskusse, selgitas aktivist. Lisaks, nagu Z-blogija märgib, ei näita ametlikud tervisekontrollid nendel värvatutel mingeid ägedaid patoloogiaid, kuid tegelikkuses on tegemist raskete krooniliste terviseprobleemidega inimestega. „Teised sõjaväelased on sõna otseses mõttes sunnitud neid kaasas kandma,” kurtis kaševarova.

Ta omistab selle piirkondades lepinguliste sõdurite värbamiseks kehtestatud plaanidele, mida tema arvates täidetakse kõigi arvelt. Propagandist väidab ka, et probleemi süvendab asjaolu, et aruandlus põhineb allkirjastatud lepingute arvul, hindamata värvatute tegelikku sobivust teenistusse.

Värbamisprobleeme kinnitab ka statistika. Nagu Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev 2025. aasta detsembris teatas, sõlmis ühe aasta jooksul lepinguid üle 422 000 inimese ja veel 32 000 liitus vabatahtlike üksustega. Need arvud tekitavad aga kahtlusi. Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge hindab eelarveandmete analüüsi põhjal 2025. aasta keskmiseks igakuiseks värbamiseks umbes 30 000 inimest – see on oluliselt vähem, kui Medvedevi avaldused näitavad. Carnegie Endowmenti vanemteadur Michael Kofman on sarnasel hinnangul: igakuine värbamismäär on 30 000–35 000, mis vaid kompenseerib kaotusi, kuid ei võimalda vägede suurendamist.

NATO andmetel on venemaa armee konflikti algusest peale kaotanud Ukrainas vähemalt 1,15 miljonit inimest, kes on hukkunud ja haavatud, kusjuures keskmised päevased kaotused ulatusid novembris 1100-ni.

Värbamismahtude langus Moskvas on eriti märgatav. Verstka leidis, et 2025. aastal lahkus pealinnast rindele 24 469 inimest – 25% vähem kui eelmisel aastal. Detsembris sõlmis lepinguid vaid 879 inimest, võrreldes peaaegu 2000-ga 2024. aastal. Linnavalitsuse allikad teatavad plaanide ebaõnnestumisest ja värvatavate kvaliteedi langusest: üha enam kandideerivad üle 55-aastased mehed, samas kui tagasilükkamiste arv on vähenenud kolm korda. Väljaande allikate sõnul sõelutakse välja ainult need, kes on registreeritud vaimse tervise või narkomaaniaravi keskustes, HIV-positiivsed ja rasketes kuritegudes süüdistatavad. Presidendi administratsiooni allikas tunnistas, et puudujääk on registreeritud üleriigiliselt ning tegelikud arvud on medvedevi väidetust väiksemad.

12. venemaa riikliku sõnumsiderakenduse Max kasutajad kurdavad massiliselt propagandakanalite, sealhulgas Z-public’i kanalite sundtellimuste üle, millest nad ei saa loobuda. Nagu Meduza Pikabu portaali postitustele viidates teatab, on mõned kasutajad oma rakenduses avastanud kanaleid, mida nad pole tellinud, sealhulgas propagandist vladimir solovjovi kanali ja vene armee. Tellimuse tühistamise katsel nupp ei tööta ja mõne kasutaja jaoks jookseb sõnumirakendus kohe kokku.

Kasutaja Kozotrah1975 postitas video, kus ta korduvalt vajutab nuppu „Tühista kanali tellimus”, kuid tulutult. „Telefonis on kõik korras, aga töölauaversioonis on tõesti tohutult palju kanaleid, mida ma pole tellinud. Ja kui ma vajutan nuppu „tühista tellimus”, ei juhtu midagi,” kinnitab grem17. Hexpl0rer kurdab, et pärast iga tellimuse tühistamise katset tellitakse ta uuesti rämpspostikanalid. Mõned kasutajad märgivad, et probleemi saab lahendada turvaseadetes, lubades ainult kontaktidel end vestlustesse ja kanalitesse lisada.

Selle taustal reklaamivad võimud aktiivselt Maxi elanikkonna seas: sõnumitoojat rakendatakse kooli- ja perevestluste, tööandjate, Gosuslugi veebisaidi, pankade ja isegi VkusVilli keti kaudu. Samal ajal piirab Roskomnadzor teiste populaarsete sõnumitoojate, näiteks WhatsAppi ja Telegrami, kasutamist. Eksperdid kahtlevad aga Maxi väljavaadetes. Näiteks D-Agentuuri tegevjuht Igor Demidov märgib kasutajate vastumeelsust Maxile üleminekul, samas kui Alexander Tunik (Runet Rating) juhib tähelepanu sõnumitooja selgete eeliste puudumisele. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev juhib tähelepanu sellele, et Maxi privaatsuspoliitika sätestab selgesõnaliselt, et ettevõte edastab andmeid taotluse korral FSB-le, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale.

GitHubi teadlased avastasid, et rakendus jälgib geograafilist asukohta, installitud programmide loendit ning suudab salvestada heli, videot ja isegi sisestatud teksti. Samal ajal leidis IT-väljaande „Durova kood” uuring, et vaid iga kuues Telegrami kasutaja läheks üle Maxile, kui Messenger täielikult blokeeritaks. Üle 3000 inimese hõlmavas uuringus märkis sellist valmisolekut vaid 16,8%. Enamik vastanutest plaanib aga blokeerimise korral piirangutest mööda hiilida ja Telegrami kasutamist jätkata. 17. märtsi seisuga on Telegrami blokeerimise määr venemaal 80%.

13. venemaa majandustegevus langes veebruaris majanduslangusesse, selgub keskpanga ettevõtlusmonitooringust. Nende andmete põhjal arvutatud ärikliima indikaator (BCI) oli -0,1 punkti, mis on madalam kui eelmise kuu 0,2 (null eraldab äritegevuse kasvu majanduslangusest). See on esimene negatiivne näit alates 2022. aasta septembrist, mil äritegevus pärast „osalist mobiliseerimist” järsult langes: BCI oli -1,1 punkti, mis on madalam kui augustis 3,8.

Praeguse languse põhjuseks oli ettevõtete olukorrahinnangute jätkuv halvenemine; ootused seevastu tõusid 8,3 punktilt 9,6 punktile. Praegused hinnangud langesid -7,8 punktilt -9,4 punktile; viimati halvenes olukord 2022. aasta aprillis, kui majandus oli sõja algusest räsitud. MMI analüütikute järeldusel annab BCI märku majanduskasvu peatumisest.

Ainult ootused hoiavad seda nullilähedasena – praeguste ärikliima hinnangute komponent on varem olnud nii madal ainult kriisiperioodidel, näiteks 2022. aasta kevadel ja pandeemia ajal, kirjutavad Tverdõje Digitsi analüütikud. Ärikliima indeks kui (keskpanga jaoks) kõige representatiivsem äritegevuse näitaja kinnitab majanduse edasist hooga langemist, kommenteerib majandusteadlane Dmitri Polevoi: „Nii madalate praeguste ärikliima indeksite tasemete korral oli majandus tavaliselt kas majanduslanguses või stagnatsiooni äärel.“

Rosstat ei ole veel veebruarikuu tulemusi kokku võtnud ning jaanuaris kahanes SKP aastases võrdluses esimest korda alates 2023. aasta märtsist. Majandusarengu ministeerium omistas selle asjaolule, et jaanuaris oli sel aastal kaks tööpäeva vähem, kuid isegi kalendriteguriga korrigeerides on majandus parimal juhul stagnatsioonis, järeldasid eksperdid. Isegi ilma kalendritegurita on Promsvyazbanki analüütikute murelikeks muutumas üha murettekitavamad signaalid majanduse võimaliku stagnatsiooni kinnistumise kohta.

Ettevõtted teatavad nüüd tootmise edasisest langusest ja kaupade ja teenuste nõudluse halvenemisest, märgivad nad. Polevoi väitel kinnitab väga nõrka nõudlust kaudselt kulude ja praeguse inflatsiooni kiire normaliseerumine. Praegune hinnakasv on jätkuvalt aeglustunud – hindu tõstnud ja säilitanud ettevõtete vahe on kuu jooksul vähenenud 24,1-lt 14,4-le. Järgmise kolme kuu jooksul ootavad ettevõtted hindade tõusu 5% aastavõrdluses (võrreldes 5,8%-ga kuu aega tagasi), sealhulgas 9% jaekaubanduses (10,1%).

Ettevõtete hinnaootuste stabiilsus (vastuste saldo oli 20,2% võrreldes 20%-ga kuu aega varem) on Polevoi sõnul eksitav: tulemust mõjutasid naftahindade tõus. Moonutusele aitas kaasa ka tootmises kasvavad inflatsiooniootused, märgib Polevoi: „Uuring viidi läbi 1.–16. märtsini ja eksportijatel oli aega reageerida ülemaailmsete energiahindade tõusule.” Tema ligikaudse hinnangu kohaselt langesid kaevandustööstust arvestamata teiste sektorite hinnaootused 19-lt 18,4-le – need on 2025. aasta oktoobri tasemed.

Keskpanga finantsvoogude monitooring registreeris samuti majandustegevuse jätkuva languse veebruaris. Sissetulevad maksed vähenesid jaanuariga võrreldes veidi ja olid 4,5% madalamad kui 2025. aasta IV kvartali keskmine. Peamine põhjus on eksport (venemaa nafta hinnad on madalad ja rubla kurss kõrge), kuid isegi kaevandamist, naftasaadusi ja avalikku haldust arvestamata suurenesid laekumised IV kvartaliga võrreldes vaid 0,4%.

MMI analüütikud märgivad olulist lahknevust IBC dünaamika ja S&P Globali arvutatud PMI indeksi vahel. See indeks on olnud üle kuue kuu negatiivne, kuid viimastel kuudel on selle väärtus tõusnud. Polevoi selgitas erinevust IBC-ga sellega, et S&P Globali uuringus osaleb palju vähem ettevõtteid, eelkõige ei hõlma see sõjatööstuskompleksi esindajaid, kuhu koondub suurem osa kasvust.

venemaa Teaduste Akadeemia Tööstuspoliitika Instituut osutas majandusarengu ebaühtluse suurenemisele ja kasvu koondumisele kitsasse rühma sõjaga seotud tööstusharusid. Märkis jätkuvalt suurenevat lõhet tsiviil- ja kaitsesektori kasvumäärade vahel: „Tegelikult koondus tööstustoodangu kasv, mis ulatus 2025. aastal 1,3%-ni, vaid neljale tegevusalale: farmaatsiatooted; valmismetallitoodete tootmine; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; ning muude transpordivahendite ja -seadmete tootmine.”

14. Alates Ukraina sõja algusest on venemaa valitsusasutused sõlminud The Moscow Timesi arvutuste kohaselt lepinguid teabe levitamise piiramiseks ja blokeerimiseks vähemalt 35 miljardi rubla (350 miljoni euro) väärtuses. 2025. aastal kulutasid venemaa ametiasutused nendele eesmärkidele rekordilised 12 miljardit rubla.

Moscow Times uuris Roskomnadzori, digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumi ning nende piirkondlike büroode hankeid, samuti kõiki hankelepinguid, mille hanketingimustes või -spetsifikatsioonides olid märksõnad „blokeerimine”, „jälgimine”, „juurdepääsu piiramine”, „internetiressursid” ja „sisu filtreerimine” alates 2022. aastast kuni 2025. aasta lõpuni. Valim hõlmas 276 hankelepingut väärtusega 35 miljardit rubla, kusjuures 75 pakkumismenetluses ei olnud summat täpsustatud, mis viitab sellele, et valitsuse kulutused interneti blokeerimisele võivad olla oluliselt suuremad.

Teabe blokeerimise ja juurdepääsu piiramisega seotud hankekulud suurenevad aasta-aastalt. 2025. aasta lepingute väärtus ületas 12 miljardit rubla, kusjuures digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium oli suurim klient. Aasta varem oli peamine klient samuti Digitaalse Arengu, Kommunikatsiooni ja Massimeedia Ministeerium, mille ostude koguväärtus 2024. aastal oli 10 miljardit rubla. 2023. aastal oli kogusumma üle 8,2 miljardi rubla ja 2022. aastal üle 4,5 miljardi.

Digitaalse Arengu, Kommunikatsiooni ja Massimeedia Ministeerium viis oma suurima ostu, mille maht oli 7,7 miljardit rubla, lõpule eelmise aasta jaanuaris. Töövõtjaks on Rostelecom. Hanketingimused käsitlevad lastele haridusasutustes kahjuliku sisu piiramist.

Föderaalse projekti „Küberjulgeoleku Taristu” andmelehe kohaselt on aastateks 2025–2030 ohtude tõrjumiseks mõeldud tehniliste seadmete paigaldamiseks ja asendamiseks eelarves kokku 58,9 miljardit rubla.

venemaal võivad internetipiirangute tegelikud kulud olla palju suuremad, kuna märkimisväärne osa neist kajastatakse regulatiivsete ja taristukuludena, väidab VPN Guildi küberjurist ja õigusnõunik Sarkis Darbinjan: „Paljud IT-kulud, mida tegelikult jälgimiseks ja filtreerimiseks kasutatakse, on eelarvestatud ja planeeritud sidetaristu arendamise, küberturvalisuse ning võrgu vastupidavuse ja terviklikkuse alla.”

Üle 20,5 miljardi rubla (58% hanke kogumahust) on seotud potentsiaalselt kahjuliku teabe jälgimise ja filtreerimisega. See hõlmab tarkvara, töötajate koolitust sotsiaalmeedia analüüsiks ja protsesside automatiseerimist. Digitaalse Arengu Ministeeriumi ja Roskomnadzori olemasolevate blokeerimisega seotud süsteemide hooldamiseks kulutati üle 5,3 miljardi rubla. See hõlmab kontrolli (järelevalve) tegevuse ja Roskomnadzori ühtse infosüsteemi (UIS) automatiseerimist.

Rostelecomist on saanud blokeerimislepingute peamine pakkuja: alates sõja algusest on ettevõte saanud 40 lepingut väärtusega 26,7 miljardit rubla. See on tingitud asjaolust, et Rostelecom on alates 2019. aastast määratud valitsusasutuste IT-teenuste peamiseks pakkujaks. „Rostelecomil on hästi väljakujunenud riigihangete protsess; nad on hankinud kõik litsentsid ja pealegi on nad juba sanktsioonide all, seega pole vaja neile kaasa tunda. Nad on omamoodi seadmete ostmise vahendaja,” selgitas Internet Defense Society asutaja Mihhail Klimarev.

Suuruselt teine tarnija ostuväärtuse järgi oli suure eduga E.Soft. Sõja algusest peale on E.Soft sõlminud Roskomnadzoriga lepinguid üle 417,5 miljoni rubla väärtuses. 2018. aastal pakkus ettevõte Roskomnadzorile tehnilise toe teenuseid ja väidetavalt aitas Telegrami blokeerida. E.Soft varjas oma omanikku, viidates venemaa valitsuse 5. aprilli 2022. aasta resolutsioonile nr 586, mis lubab teavet mitte avaldada, kui see ähvardab sanktsioonidega. E.Soft võib aga kuuluda Inforceri ettevõtete gruppi, kuna mõlemas ettevõttes töötavad samad inimesed. Spark-Interfaxi andmetel olid kontserni suurimad kliendid varem venemaa kaitseministeerium ja välisministeerium.

Teine blokeerimisteenuste pakkuja on Red Soft, mis on Rusprofile’i andmetel saanud digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumilt üheksa lepingut väärtusega üle 130 miljoni rubla. Lisaks digitaalse arengu ministeeriumile on ettevõtte suurimad valitsuse lepingute kliendid viimase viie aasta jooksul olnud föderaalne kohtutäituri teenistus ja föderaalne transpordijärelevalve teenistus.

Järgmise kolme aasta jooksul eraldatakse föderaaleelarvest Roskomnadzori tegevuste jaoks üle 70 miljardi rubla. See summa on praeguses eelarves, kuid seda võidakse kohandada.

VPN Guildi Darbinjani sõnul suurenevad blokeerimisega seotud taristukulud, kuna võrgud viiakse oma piirini. Praegune süsteem ei lagune täielikult, kuid see võib hakata lagunema ja põhjustada kõrvalmõjusid, nagu valepositiivsed tulemused ja lühiajalised massilised tõrked suveräänsetes süsteemides ja rakendustes reeglite ja allkirjade värskendamisel.

15. Lühiuudised

Moldova esitas Transnistria taasintegreerimiskava, pakkudes välja ajutise rahvusvahelise administratsiooni, majandusliku surve ühtsete maksu- ja tollieeskirjade kaudu ning piirkonnale eristaatuse puudumise, lootes samal ajal lääneriikide survele venemaale vägede väljaviimiseks.

EL-i insenerid saabusid Kiievisse enne homme kavandatud Družba torujuhtme inspektsiooni ning EL-i esindajad korraldasid hindamiseks logistikat.

Zelenski teatas, et Ukraina on saatnud Araabia Ühendemiraatidesse, Katari, Saudi Araabiasse ja Kuveiti 201 Shahedi kaitseeksperti. Ta lisas, et Ukraina on valmis pakkuma droonilepinguid kõigile usaldusväärsetele partneritele, öeldes, et oleks ebamõistlik jätta Ukraina lahinguvõimekust ühegi riigi julgeolekuraamistikust välja. Enne Zelenski kõnet lõpetas Suurbritannia esindajatekoja spiiker Lindsay Hoyle oma pöördumise Zelenskile sõnadega Slava Ukraini, mis pälvis valju aplausi, ja ütles, et Ühendkuningriik on pühendunud venemaale majandusliku surve avaldamisele.

Vigastatud venemaa veeldatud maagaasi tanker Arctic Metagaz triivis pärast droonirünnakut Malta ja Itaalia vahel ning EL-i riigid hoiatasid kere purunemiste, tulekahju ja pardal olnud ohtliku lasti tõttu otsese keskkonnaohu eest.

venemaa plaanib 2045. aastaks okupeeritud Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastisse ümber asustada umbes 114 000 kodanikku ning lisaks ulatuslikke elamuehituse, taristu ja tööjõu laiendamise projekte, mis hõlmavad üle 225 000 töötaja.

Lääne analüütikute sõnul peaksid Euroopa juhid Budanovi eeskuju järgima. Praegused lääne poliitikud on sattunud pantvangiks maailmale, mida enam ei eksisteeri, samas kui Ukraina demonstreerib presidendi administratsiooni juhi eeskujul juba lahenduste kohanemisvõimet keerulistes oludes, millest on saanud riigi ellujäämise võtmetegur sõja ajal.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Läinud nädalavahetusel Otepääl toimunud laskesuusatamise MK-etapp tõi Tehvandi staadionile tuhandeid spordisõpru ning sama hoogne oli ka liiklus mobiilivõrkudes. Nelja päeva jooksul (12.–15. märts) teenindas Telia mobiilivõrk kokku 18 004 unikaalset klienti, tehes sellest ühe andmemahukama spordisündmuse tänavusel talvel.

Numbrites nägi nelja MK-etapi päeva kokkuvõte välja järgnev:
(Telia mobiilivõrgu statistika põhjal)

• väljaminevaid kõnekatseid üle 54 000
• vastuvõetud kõnesid üle 37 000
• saadetud SMS-sõnumeid ligemale 14 500
• kasutatud andmemaht ulatus üle 11 terabaidi (TB), mis vastab umbes 3,6 miljonile nutitelefoniga tehtud fotole suurusega 3MB.

Kõige aktiivsemaks kujunes laupäev, mil piirkonnas kasutas Telia mobiiliteenuseid 12 186 klienti. Laupäeva pärastlõunal ajavahemikus kell 15:00–15:59 oli tipphetkel ettevõtte võrgus korraga 9396 inimest, kes jagasid emotsioone, pildistasid, helistasid, edastasid SMS-sõnumeid ning laadisid postitusi üles sotsiaalmeediasse.

Sama tunni jooksul tehti üle 4300 mobiilikõne, saadeti 669 SMSi ning kasutati üle 470 GB andmemahtu. Kogu nädalavahetuse peale kujunes kasutatud andmesidemahuks muljetavaldav 11,26 terabaiti, millest üle poole (52,86%) liikus moodsa 5G võrgu kaudu. Kõnede puhul paistsid selgelt välja VoLTE ehk 4G võrgus toimuva kõneside kasutajad ning lausa 94% kõnedest toimus VoLTE tehnoloogia kaudu.

Olulist rolli mängisid mobiiliteenuste kasutamisel ka rahvusvahelised külalised ning ligi 19% Telia mobiilivõrgus olnud kasutajatest moodustasid välisriikide rändluskliendid. Välismaalastest moodustasid suurima osakaalu külalised Lätist (44%), Soomest (6,5%) ning Austriast ja Saksamaalt (mõlemad 4,9%).

Mobiilivõrku ühendatud seadmete arvestuses olid selged liidrid Apple’i telefonid (44%), millele järgnes Samsung (29,7%) ja Xiaomi/Redmi (3,8%).

Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Leki sõnul on Tehvandi staadioni piirkonda teenindav Telia mobiilsidevõrk piisavalt võimekas, et teenindada korraga ka mitmekümne tuhandeni ulatuvat pealtvaatajate hulka.

„Sellised hetked näitavad selgelt, miks me oma võrku järjepidevalt arendame: inimeste ootused kasvavad ja kui tahtmine on jagada elamusi kohe, siis peab võrk selle alati ära teenindama,” sõnas Lekk.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse esimehe Tarmo Kärsna sõnul on Tehvandi keskuse ja Telia vahel juba aastaid olnud hea partnerlus ning seekordne MK-etapp oli ka erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamise vaates oluline peaproov järgmiseks aastaks, mil Otepääl toimuvad laskesuusatamise maailmameistrivõistlused.

Tänasest 27. märtsini on ERRi Novaatori keskkonnas avatud aasta kooli rahvahääletuse esimene voor, mille tulemusel selgitatakse välja konkursi finalistid. Finaalikoha nimel püüavad hääli kümme kooli viiest maakonnast.

Haridus- ja Noorteameti korraldatavale aasta kooli konkursile kandideeris sel korral 15 kooli, kelle seas oli nii kutseõppeasutusi, suuremaid kui ka väiksemaid koole, nii era- kui ka munitsipaalkoole ning nii linna- kui ka maakoole. Harno aasta kooli projektijuhi Jana Liiva sõnul näitab see jätkuvat huvi konkursi vastu, mis võimaldab koolidel üksteisega parimaid praktikaid jagada.

„Tänavu uuendasime konkursi hindamissüsteemi ja lisasime varasemaga võrreldes rohkem eneseanalüüsi küsimusi, et koolid saaksid oma tegemisi ning õpimeetodeid sisukamalt tutvustada. See eeldas küll tavapärasest veidi rohkem enda koolis toimuva kirjeldamist, kuid just nii saame paremini esile tuua neid praktikaid ja ideid, mis teisi koole inspireerida võiksid. Meil on väga hea meel, et koolid selle väljakutse vastu võtsid,” ütles Liiv.

Aasta kool 2026 žüriiliikme ja teleajakirjaniku Anu Välba sõnul olid kõikide kandidaatide tööd meeldejäävad ning valiku tegemine oli keeruline. „Teadsin, et noored on kibedad käpad videoklippide tegemises ja konkurss näitas seda superhästi. Nad teavad, et lühikese ajaga tuleb võita nii vaataja tähelepanu kui ka süda. Ülilahedad ideed, äge montaaž ja muidugi AI kasutamine. Eriti tore on see, kui palju päris elu nendes videotes on. See pole olnud lihtsalt kohustusest filmimine, vaid oma kooli loo ja ühiste mälestuste loomine,” rääkis Välba.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ning õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Taavi Kreitsmanni sõnul oli tööde ülevaatamine žürii jaoks mõnusalt väljakutsuv, sest eneseanalüüsid olid sisukad. „Silma hakkas tavapärasest rohkem kutsekoole ja eestikeelsele haridusele üleminevaid koole. See pakub vaid rõõmu, kuna kahe suure reformi keskel olevate koolide head praktikad kuluvad lähiaastatel marjaks ära. Saime kinnitust, et aasta kooli konkursist võidab jätkuvalt terve Eesti haridussüsteem,” ütles Kreitsmann ning tänas kõiki kooliperesid, kes kandideerisid.

Žürii antud punktide põhjal jõudsid poolfinaali järgmised koolid (tähestikulises järjekorras):

Antsla Gümnaasium

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus COSMOS

Kaarli Kool

Pärnu Koidula Gümnaasium

Pärnu Tammsaare Kool

Tallinna Avatud Kool

Tallinna Rahvusvaheline Kool

Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO

Viimsi Gümnaasium

Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus

Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus hääletusvoor. Esimene hääletusvoor kestab 27. märtsini ERRi Novaatori keskkonnas novaator.err.ee/aastakool.

Kolme finaali pääsenud kooli läheb külla ka noortesaate „Nova” tiim, luues viimase hääletusvooru jaoks vahvaid lühireportaaže.

Aasta kool 2026 kuulutatakse välja 5. mail ETV saates „Terevisioon”, mis läheb eetrisse tiitli saanud koolist. Tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Varasemalt on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi Gümnaasium, Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Uulu Põhikool, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool ja Kindluse Kool.

Rohkem infot konkursi kohta leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt harno.ee/aastakool.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas teha riigikogule ettepaneku arvata Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogust välja RMK peokulusid ja töötajate koondamist arvustanud riigikogulane Anti Allas (SDE), kelle asemele pannakse perearstist riigikogu liige Diana Ingerainen (Eesti 200).

Allas kommenteeris Postimehele enda kõrvaldamist RMK nõukogust: „Ju siis muutusin koalitsioonile mittesobivaks.”

Allas on veendunud, et tema nõukogust välja arvamine on seotud tema Facebooki-postitustega, kus ta kritiseeris raietööliste koondamist ja RMK tunnustamisüritust 5. märtsil, mis maksis umbes 130 000 eurot.

Briti suusataja jäi Norras toimunud suusatamise maailma karikaetapil maratonidistantsil purju.

Gabriel Gledhill jõi 50-kilomeetrise distantsi ajal umbes 12 pudelit õlut ja mitu pitsi Jägermeisterit, mistõttu jäi teistest kaugele maha ja lõpetas koos naistega, kes startisid 45 minutit hiljem.

23-aastane Gledhill lõpetas Oslos Holmenkollenis toimunud võitluse 67. kohal.

„Võistluse ajal pakuti mulle palju õlut ja alkoholi, nii et ma lõpetasin üsna purjuspäi, aga see oli väga lõbus,” rääkis Gledhill pärast võistlust Norra uudisteagentuurile NTB.

Avaldatud videoklipid kinnitavad tema väidet: lumega kaetud radadel suusatades peatus sportlane mitu korda raja ääres, et tarbida erinevaid jooke, mis kahjustasid tema sooritust.

Gledhillile keelduti hiljuti Norras elamisloa andmisest pärast viit aastat Lillehammeri linnas elamist ja kelnerina töötamist pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, kuna ta ei vastanud riigis elamise miinimumsissetuleku nõudele.

Siin on video asja kohta:

 

View this post on Instagram

 

A post shared by FIS Cross-Country World Cup (@fiscrosscountry)