Põgeneva sõidukjuhi kinnipidamisel sai politseinik viga – lasi omale jalga
Tänase esmaspäeva pärastlõunal sai politsei teate Viimsist ärandatud sõidukist. Sõidukijuhti kinni pidades tegi politseinik teenistusrelvast juhulasu ning sai viga. Tema vigastused ei ole eluohtlikud.
Politsei sai esmaspäeval kella 16.40 paiku teate, et Viimsi vallas ärandas 13-aastane nooruk oma lähedasele kuuluva sõiduki. Väljakutse edastati piirkonnas viibinud patrullidele ning politseinikud märkasid sõidukit Pärnamäe kandis, andes juhile peatumismärguande. Mercedese roolis olnud noormees eiras seda, lisas kiirust ja põgenes läbi liikluse, kuni teelt välja kraavi sõitis ja politseinikud ta kinni pidasid.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva sõnul sai politseinik viga, kui ta kinnipidamise järel teenistusrelvast juhulasu sooritas ja end jalga tabas. „Politseinikud ei teinud auto ega selle juhi suunas laske, küll aga oli ametnikul kinnipidamise ajal teenistusrelv käes. Relva kabuuri asetades sooritas ametnik juhulasu ning tabas end jalga. Kiirabi toimetas 44-aastase politseiniku haiglasse, tema vigastused ei ole eluohtlikud ning keegi teine viga ei saanud,” selgitas Järva.
„Liikluses kihutav ja politseinike eest põgenev juht on alati ohtlik, seda nii kõrvalistele liiklejatele kui ka iseendale. Politseinikud õpivad treeningutel selliseid olukordi lahendama, et põgenev auto võimalikult kiiresti ja ohutult tabada. Analüüsime täiendavalt tänast juhtumit ja kas politseinikud tegutsesid turvataktika reeglitele vastavalt,” lisas operatiivjuht.
Juhtunut hindab PPA sisekontrollibüroo.
Tiigimeistrid/ Tõrva Pall tuli Eesti meistriks seenioride võrkpallis
Oktoobrikuust alates on toimunud erinevates Eestimaa paikades võistlusetapid, selgitamaks välja Eesti parimaid seeniorvõrkpallureid. Mai esimesel nädalavahetusel said selgeks tänavused meistrid kõige nooremate veteranide seas ehk meeste 40+ vanuseklassis – tänavune meistritiitel kuulub Tõrva esindusele.
Finaaletapp, mis oli järjekorras kuues, peeti maha Haapsalus ning rohkelt põnevust jätkus ka selleks turniiriks. Viimasele jõukatsumisele tabeliliidritena vastu astunud Tiigimeistrid/ Tõrva Pall pidi meistritiitli kindlustamiseks jõudma etapil vähemalt esikolmikusse, vastasel juhul tuli ise loota lähikonkurentide põrumisele. Ülesanne ei olnud kõige lihtsam, sest nii mõneski võistkonnas mängivad endised meistriliiga kogemusega mehed või praegugi veel esiliigas platsile jooksvad vanameistrid.
Õnnele lootma ei jäädud
Laupäevases esimeses matšis mindi vastamisi meeskonnaga A-Team ning küllalt närvilises mängus andsid tallinlased kõva lahingu, kuid Tiigimeistrid/ Tõrva Pall suutis geimilõpud enda kasuks pöörata ning võita 2:0. Meeskonna kapten Viljo Jõela tõdes, et etapile mindi suhteliselt pingevabalt, kuid tihedas konkurentsis ei ole kunagi midagi kindlat – oli ju näiteks peamine konkurent Neemeco Rakvere etapil ootamatult ebaõnnestunud.
„Kui mängudepäevale eelnenud õhtul tundusid mehed enesekindlad, siis esimene mäng läks ootamatult rabedalt,” tunnistas kapten, et pinget oli õhus omajagu. Teises mängus Lähte vastu oldi juba omas elemendis ja 2:0 võit tuli tunduvalt veenvamalt.
See tähendas, et garanteeritud oli alagrupi esikoht, mis andis koha poolfinaalis, kus vastaseks turniiril väga head mängu näidanud Retro meeskond. Seega oli plaan selgemast selge – vaja oli võtta võit ning finaalipääsuga vormistada tänavune Eesti meistritiitel, tuues see taaskord Kagu-Eestisse. Sujuvat kokkumängu näidanud Retro asus kiiresti 8:4 juhtima, kuid Janno Jõela serviseeria ning kogu võistkonna õnnestunud tegutsemine nii kaitses, kui rünnakul tõi Tiigimeistrid mängu tagasi ning geimi lõpp kuulus juba kindlalt Tõrva klubile. Teises geimis jäädi samuti alguses tagaajaja rolli, kuid tänu kogenud mängijatele ning kohati erakordsele mängijatarkusele ja osavusele tuginedes vormistati ka see geim enda kasuks. Vastastele hirmuäratava blokiduo moodustasid kahemeetrised Ragnar Pähn ja profikarjääri jooksul ka Balti liiga võitjaks tulnud ning parimaks keskblokeerijaks valitud Tamar Nassar. „Retro on tegelikult läbi hooaja väga südikat kaitsemängu näidanud nagu sellgi korral, kuid meie mehed olid väga motiveeritud ning vajalik võit ja sellega meistritiitel sai kindlustatud,” oli võiduka meeskonna kapten rahul.
Stabiilne hooaeg
Juba Eesti meistritena mängitud finaalis tehti tavapärasest rohkem vahetusi ning jagati mänguminuteid sõbralikult kõigile. Ka Viljo Jõela tunnistab, et tiim oli kogu hooaja vältel erakordselt ühtlane ja kokkuhoidev ning kellegi eraldi esiletoomine teeks teistele ülekohut. „Kõik on hooaja kestel oma olulise panuse andnud. Just meie pikk pink ja mängijate ühtlaselt tugev tase on läbi hooaja võimaldanud kõige kõrgemate kohtade nimel võidelda. Eks seda ole ka etappide tulemustest näha – võitsime kuuest etapist kolm ja kolmel korral tulime koju teise kohaga.”
Siiski jäi finaali järel õhku väike intriig ka tulevaseks hooajaks, sest esikohamängust väljus võitjana Neemeco võistkond, kes saavutasid tänavu hõbedased medalid. Kolmandaks tuli võistkond Bait, kes ka Haapsalu etapi kolmandana lõpetas. „Nagu võis ennustada, paistis see pingelangus ka finaalis välja. Mängu oli, kuid hooaja tugevaim konkurent võttis ikkagi võidu. Mõned minutid olime ninad norgus, kuid kuna hooaja peaeesmärk meistritiitli näol oli saavutatud, läks see kaotusekibedus kiiresti üle,” võtab Jõela finaalmängu kokku.
Lõppkokkuvõttes oli turniiritabel järgnev: Tiigimeistrid/Tõrva Pall (15 kohapunkti), Neemeco (18), Bait (36), Läänemaa (40), Retro (47). Kuuendad olid Tallinna (57) mehed ning seitsmes koht tuli samuti Valgamaale, kui selle noppis Nuustaku tiim (62). Järgnesid A-Team (67), Lähte (74), Saaremaa (76) ja Keila (78) meeskonnad.
Terve hooaja peale tuli Eesti meistritel 23 võidumängu kõrvale vaid 4 kaotust ning üldine geimide vahe oli 49:9.
Tiigimeistrid/ Tõrva Pall kapten Viljo Jõela tunnistab, et meeskonna komplekteerimine väga keeruline pole, kuna meie kandis võrkpallihuvilisi jagub. „Tegelikult on meil kõigil tutvusringkonnas piisavalt mehi, kes võiksid samamoodi koopereeruda ja veel vähemalt ühe tugeva tiimi meistrivõistlustele välja panna,” räägib Jõela, et Kagu-Eesti on veteranvõrkpallurite meka.
„Meie üritasime oma tiimiga vähemalt korra enne igat etappi ühistreeningutel kokku saada ja vormi lihvida,” räägib Jõela. Just ühistreeninguteks vajaliku hulga meeste kokku saamine on Jõela sõnul keerulisem, kui võistluste jaoks. Kuigi mängumehed on kõik juurtelt pärit siitkandist, siis igapäevaselt elavad nad Tõrvas, Võrus, Tartus, Pärnus ja isegi Tallinnas – seega kõikidele sobivat aega klapitada oli raske.
Tõrva valda esindanud võidukasse meeskonda kuulusid mängijad üle Kagu-Eesti ning võistkond mängis koosseisus: Viljo Jõela, Janno Jõela, Ragnar Pähn, Marko Mett, Joel Pohja, Ain Allas, Tõnu Leemet, Margus Kodu, Janek Pisartšik, Ingvar Sepp, Gunnar Sarapuu, Tamar Nassar, Reimo Alas ja Egon Ilisson.
NB! Selline pätikiri liigub
Eestis liigub selline pätikiri, milles teatatakse, et saada on 6 miljonit dollarit kompensatsiooniraha ÜRO-lt ja palutakse kohe ühendust võtta.
From: Andrew Gord <unpaid.org@gmail.com>
Date: 29. April 2025 at 12:30:34 EEST
To: undisclosed-recipients:;
Subject: RE: REPLY NOW.
THE UNITED NATIONS ORGANISATION
DEPARTMENT OF COMPENSATION AND DEBT PAYMENT
Palais des Nations, 1211 Genève, Switzerland
04-29-2024
REF: YOUR COMPENSATION PAYMENT
ATTN: BENEFICIARY.
YOUR COMPENSATION PAYMENT OF SIX MILLI0N D0LLARS IS READY. QUICKLY REPLY FOR PAYMENT INSTRUCTIONS.
THANK YOU.
DEBORAH HOLLANDINTERNATIONAL COORDINATOR
Tuhanded reservväelased jõudsid õppusele Siil 2025
Tuhanded reservväelased, kes osalevad kaitseväe õppusel Siil 2025, jõudsid täna hommikul Lääne-, Ida-Viru- ning Võrumaal asuvatesse formeerimispunktidesse. Aasta suurimale õppekogunemisele on oodata enam kui 16 000 osalejat.
„Diviisi jaoks on Siil 2025 juba alanud, juhtimispunktid on väljas ja teostame enda staabi harjutust. Tänasest algas ka üksuste formeerimine. Mul on hea meel näha, kuidas reservväelased – meie põhijõud – tulevad ja liituvad oma üksustega ning saavad lihvida enda oskuseid. Läbi selle oleme kindlasti paremini valmis vajaduse korral Eesti kaitsmiseks,” ütles diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel Kalevi jalaväepataljoni formeerimist jälgides.
Lisaks toonitas diviisi ülem ka liitlaste olulisust, tuues esile õppusele Siil osalema tulnud Ühendkuningriigi 4. brigaadi koos Prantsuse üksustega, mis liidetakse Eesti diviisiga, et harjutada koos reaalsete plaanide alusel tegutsemist realistlikes olukordades.
„Üksuste formeerimine on seni kulgenud üle ootuste hästi. Täpset numbrit ei saa välja öelda, kuid esimese pooleteise tunni jooksul on kohal üle 70% õppusele kutsututest,” ütles diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem kolonelleitnant Riho Juurik, kelle sõnul on reservväelased meelestatud igati positiivselt. „Sel korral teeme asja natuke teistmoodi. Nimelt liigume formeerimispunktist kohe edasi ülesannetele, mistõttu täpsemaid muljeid kuuleme inimestelt alles maastikul.”
Õppuse Siil 2025 üldine ajaraam on 5.-23. mai ning selle tegevused toimuvad üle kogu Eesti, kuigi aktiivsem väljaõppetegevus leiab aset Kirde- ja Kagu-Eestis asuvatel väljaõppealadel. Õppuse aktiivne periood algas täna mitmete kaitseväe üksuste formeerimisega, misjärel liigutakse edasi väljaõppealadele, kus antakse reservist õppusele kutsutud võitlejatele sõjalisi ja erialaseid teadmisi ning oskuseid värskendav ja ühtlustav väljaõpe. Õppus kulmineerub 13.-16. maini toimuvate õppelahingute ja manöövritega, millele järgnevad lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil ajavahemikus 19.-23. mai.
„Mul on väga hea meel näha oma vanu sõpru ja tuttavaid. Kaks aastat tagasi läbisime 13 klassivennaga ajateenistuse ning nüüd, Siilil, saame taaskord kokku,” ütles lipnik Hugo Puusepp, kes teenib reservväelasena 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis kompaniiülema abina. Puusepa sõnul ei olnud tal ühtegi takistust, miks õppusele mitte tulla. „Sõbrad ja perekond on väga toetavad seoses minu reservteenistusega.”
Eesti üksustest osalevad õppusel Siil 2025 kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.
Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.
Euroopa päev Valgas
Laupäeval 10. mail kell 16.00 oodatakse kõiki Valga keskväljakule tähistama Euroopa päeva perepäeva ja kontserdiga.
Põnevaid tegevusi jätkub kogu perele. Võimalik on osaleda viktoriinis ja matkamängus, mängida eurobingot ja õppida esmaabi andmist. Lastele ja noortele on lustimiseks batuut ning skyjump.
Kohal on kohvimopeed, mis sobib hästi kokku pisikeste pannukatega, millega saab kohapeal maiustada.
Perepäev lõppeb kontserdiga, kus saab näha kohalikke taidlejaid, kes haaravad sind kaasa oma tempokate tantsude ja hea muusikaga. Kaasa löövad JJ-Street, rahvatantsurühmad Rukkilill ja Piiripealsed ning Lüllemäe Põhikooli noortebänd Kõrvaltänava Kivikesed. Päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar Band.
Euroopa päeval osalevad Euroopa Parlamendi büroo Eestis, MTÜ Võtmehoidja, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Punane Rist, Valga sõjamuuseum, Naiskodukaitse Valga ringkond, Valga Avatud Noortekeskus, Europe Direct Valgamaa ja Eurodesk.
Kogu üritus ja kõik tegevused on tasuta – tule ise ja võta pere ja sõbrad kaasa!
Täna alanud Euroopa nädal kulmineerub 9. mail taas suurte kontsertidega Tallinnas ja Narvas
Euroopa päeva tähistamine 9. mail algab traditsioonilise seminariga Vabamus, kus kuulutatakse välja aasta eurooplane ja tutvustatakse samal päeval algavat Ukraina kultuurifestivali UKUfest.
Kell 13.15 avatakse uudistajatele Stenbocki maja hooviväravad. Kella 15-st oodatakse kõiki Vabaduse väljakule, kus avatakse koostöös Euroopa riikide saatkondadega Euroopa ala. Õhtu lõpetab tasuta kontsert, kus esinevad 5MIINUST x Puuluup, NOËP ning Islandi muusik Daði Freyr. Suur kontsert toimub juba teist aastat ka Narvas, kus Ida-Virumaa publikut rõõmustavad Anne Veski ja nublu.
Euroopa päeval tähistame rahu ja ühtsust Euroopas, mõtleme meie ühistele väärtustele ja vaatame lootusrikkalt tulevikku. 9. mail kell 12 Vabamus algaval seminaril arutlevad ajakirjanik Neeme Raua juhtimisel Ukraina rahuvõimaluste üle ELi välisteenistuse Euroopa osakonna tegevdirektor Matti Maasikas, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Lisaks kuulutame välja aasta eurooplase ning tutvustame samal päeval algavat Ukraina kultuurifestivali UKUfest. Seminari saab otseülekande vahendusel jälgida ERRi portaalis, komisjoni esinduse Youtube’i kanalis ja Facebookis.
Kell 15 kõlab Jaani kiriku tornist Euroopa Liidu hümn ning seejärel on kõik huvilised oodatud Vabaduse väljakul avatud Euroopa alale, kus oma väljapanekutega on kohal Euroopa Liidu riikide saatkonnad ja Euroopa Liiduga seotud organisatsioonid.
Kell 9.00 – 17.00 on Tallinnas ja Narvas avatud traditsiooniline ELi orienteerumismäng kooliklassidele – auhinnaks klassireis väärtuses 3000 eurot. Kell 13.15 avab hooviväravad ka Stenbocki maja, kus külalisi tervitab riigisekretär Keit Kasemets ning kus muu hulgas tutvustame erinevate tegevuste kaudu Eesti kultuuri ja pakume pannkooke.
Päev tipneb suure tasuta kontserdiga kl 18.00 Vabaduse väljakul, kus astuvad üles 5MIINUST x Puuluup, NOËP ning Islandi muusik Daði Freyr. Kontserdi avasõnad ütleb Vabariigi President Alar Karis.
Ajakirjanikel palume oma tulekust Tallinna kontserdile teavitada välisministeeriumit e-posti aadressil press@mfa.ee.
Juba teist korda toimub sel aastal suur Euroopa päeva kontsert ka Narvas, kus 9. mail algusega kl 17 annavad Raekoja platsil tasuta kontserdi Anne Veski ja nublu. Kontserdi avavad sõnavõtuga siseminister Igor Taro, Narva linnapea Katri Raik ja Hispaania suursaadik Guillermo Corral Van Damme. Enne kontserdi põhiprogrammi astuvad laval üles kohalikud noortebändid ning avatud on keeltekohvik ja kontserdiala mitmete väljapanekutega.
Euroopa päeva tähistamisest Tallinnas ja Narvas on võimalik osa saada ka ETV ja ETV+ vahendusel.
Tänavu korraldatakse Euroopa päevale pühendatud üritusi Eesti eri paigus kogu nädala vältel. Euroopa nädal pakub mitmekesist programmi, mille sisustamisel said tänavu kaasa lüüa kõik koolid, organisatsioonid ja kogukonnad. Oma kodukoha üritused leiab igaüks Euroopa päeva veebisaidilt, kus on kirjas kõik nädala jooksul üle Eesti aset leidvad sündmused alates vestlusõhtutest ja filmiseanssidest kuni suuremate konverentsideni.
Euroopa päeva sündmuste peakorraldajad on riigikantselei, välisministeerium, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Parlamendi büroo Eestis, kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa riikide saatkonnad ja kultuuriesindused ning paljud koostööpartnerid väiksemates linnades. Kõigi Tallinnas ja mujal Eesti linnades toimuvate sündmuste kohta loe lähemalt www.euroopapäev.ee.
Kohtumiseni 9. mail!
Mis on Euroopa päev?
9. mail 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua eraldi institutsioon, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi selle organisatsiooni loomise leping ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks, 9. maid aga tähistatakse Euroopa päevana.
Valgamaa laulu- ja tantsupidu toimub Pühajärve lauluväljakul
Valgamaa laulu- ja tantsupidu 2025 „Elu kui raamat” toimub 31. mail 2025 kell 17.00 Pühajärve lauluväljakul.
Valgamaa valmistub selle aasta üheks suurimaks kultuurisündmuseks – Valgamaa Laulu- ja Tantsupeoks, mis toimub 31. mail 2025 Pühajärve lauluväljakul. Selleaastase peo teema „Elu kui raamat” kutsub mõtisklema elu mitmekesiste peatükkide ja lugude üle, mida kirjutame iga päev.
Laulu- ja tantsupidu toob kokku sadu lauljaid, tantsijaid ja pillimehi kõikjalt Valgamaalt – koolidest, kultuurimajadest ja rahvatantsurühmadest. Pidu ühendab eri vanuses esinejad, pakkudes publikule liigutava ning meeldejääva elamuse.
Tänavune pidu on eriline ka selle poolest, et kavas kõlab valik lugusid, mis jutustavad elust erinevate nurkade alt – lapsepõlvest, unistustest, tööaastatest ja küpsusest.
„Laulu- ja tantsupidu on Valgamaa kultuurikalendri süda. See on koht, kus saame tähistada oma juuri, jagada rõõmu ja tunnetada kuuluvust,” sõnas Valgamaa Laulu- ja tantsupeo 2025 peakorraldaja Merle Soonberg.
VALGAMAA LAULU- JA TANTSUPIDU 2025
Teema: Elu kui raamat Kuupäev: 31. mai 2025 Asukoht: Pühajärve lauluväljak Algus: kell 17.00
Sissepääs sündmusele on tasuta.
Olete südamest oodatud kaasa elama ja kaasa tundma!
KUTSE KAUPLEJATELE JA SÖÖGIPAKKUJATELE
Valgamaa Laulu- ja Tantsupidu 2025 ootab oma alale kauplejaid ja toidupakkujaid, kes soovivad pakkuda peolistele meeldejäävat maitseelamust või käsitööna valminud tooteid. Kui Sinu ettevõte soovib osaleda peo melus oma müügiletiga, palume endast märku anda hiljemalt 10. maiks 2025.
Oodatakse toitlustajaid, kohvikuid, käsitöölisi, kohaliku toodangu pakkujaid ja teisi asjalikke ettevõtjaid. Kohtade arv on piiratud!
Vahel elu vürtsitab politseinike tööpäeva humoorikate ootamatusega.
Just täpselt nii juhtus ka täna Võrumaal, kui politsei sai teate, et just sealkandis on ühe sõidutee peal toimetamas kaks siga, kes kuidagi teelt ära minna ei taha. Patrull oli lähistel ning reageeris.
Röhkivad notsud aga politseinike sõna kuidagi kuulata ei tahtnud ning parim, mis politseinikud saavutasid oli see, et kaks minisiga põrutasid tee pealt ära rukkisse. Sinna nad aga vaikselt paigale nohistama jäid, kuniks üle põllu saabus neile järele perenaine.
Viimane ei pidanud aga põrsaste paigalt saamiseks tegema muud, kui heledal häälel hõikama ja seepeale põrutasid põrsad perenaise sabas üle põllu tagasi koju.
Võru kesklinna koolile tehti pommiähvardus
Tänase esmaspäeva 5. mai hommikul kella 8.30 paiku sai politsei teate, et pühapäeva hilisõhtul saadeti Võru kesklinna koolile venekeelne kiri pommiähvardusega.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Künter Pedoski sõnul reageerisid sündmusele nii politsei, pääste kui ka pommigrupp, et hoonet kontrollida. Kooli direktor Kaare Lill sõnas Delfile, et kella 10.15 seisuga veel töö käib.
„Täpsem kirja sõnastus oli, et meie majja on pandud pomm ja täna kell 11 see lõhkeb. Loodetakse, et on palju ohvreid, rõhuasetus just lastel,” kirjeldas ta.
Lill loodab, et tegu on samasuguse õngitsuskirjaga, nagu saadeti massiliselt Eesti koolidele üle-eelmisel aastal. „Seda see kiri meenutas küll,” sõnas ta. Praegu on nad Lille andmetel siiski ainuke haridusasutus, kes sellise kirja saanud on.
Hiljem anti teada, et koolihoone on pommirühma poolt kontrollitud, ohtu pole. Homme jätkub tavapärane õppetöö.
Tartus ründas mees terariistaga teist meest
Pühapäeval, 4. mail kella 11 paiku sai politsei teate, et Tartus Annelinnas ründas mees terariistaga teist meest.
Esialgsetel andmetel tarvitas kolmeliikmeline seltskond pargis alkoholi, kui nende juurde tuli neile tundmatu mees, kellega seltskonnal tekkis konflikt. Konflikti käigus ründas tundmatu mees ühte seltskonnaliiget, 33-aastast meest ja põhjustas talle terariistaga kehavigastusi.
Ründaja lahkus sündmuskohalt ning võttis endaga ühes kannatanu mobiiltelefoni. Sündmuskohale jõudnud politseinikud andsid kannatanule kuni kiirabi saabumiseni esmaabi. Kiirabi toimetas mehe haiglasse, kust ta praeguseks on lubatud kodusele ravile.
Politseipatrullid asusid koheselt ka kirjeldusele vastavat meest otsima. Sealhulgas kontrolliti Kalda teel asuvat korterit, kus õnnestuski kinni pidada 22-aastane mees, keda kahtlustatakse rünnaku toimepanemises. Juhtunu kõik täpsemad asjaolud selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluses.
Tartu vallas põles vana laut, lapsi nähti välja jooksmas
Pühapäeval, 4. mail kell 14.39 teatati, et Tartu vallas Tormi külas põleb vana laut, milles on heinad sees.
Teatajad nägid hoones juurest lapsi ära jooksmas. Heinad olid vana laudahoone pooles ulatuses. Põlenguala oli ligi 500 ruutmeetrit.
Kella 16.50ks oli põleng lokaliseeritud ja päästesündmus lõppes kell 20.01. Põlengut kustutasid Tabivere, Jõgeva ja Tartu kutselised ja Laeva vabatahtlikud päästemeeskonnad.
Elva päästjad kustutasid suure lõkke
Reedel, 2. mail kell 14.05 anti teada järelevalveta lõkkest Elva vallas Konguta külas. Elva päästjad kustutasid suure lõkke, kus põletati materjali, mida lõkkes põletada ei tohi.
Õiguskantsleri ettepanekul korrastatakse endale ja teistele ohtliku patsiendi vaoshoidmise põhimõtteid
Hetkel kehtiv seadus ei reguleeri endale ja teistele ohtlike patsientidega käitumist erakorralises vastuvõtus, intensiivravis, õendusabis ja kiirabis. Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kavandi patsientide vaoshoidmise eelnõu väljatöötamiseks, mille siht on anda kindel seaduslik alus nii patsiendi kui ka tervishoiutöötaja kaitseks. Õiguskantsler on korduvalt märkinud, et ilma seaduseta jääb risk ja vastutus ravimeeskonna kanda.
Väljatöötamiskavatsus patsientide ohjeldusmeetmete kasutamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi teenuse osutamisel on vastus raviasutuste endi ja õiguskantsleri tõstatatud murele, et regulatsiooni puudumine kahjustab nii patsiendi õigusi kui töötaja kindlustunnet.
Õiguskantsleri nõunik ja kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits kinnitas, et väljatöötamiskavatsusega astutakse samm õiges suunas: „Inimeste liikumisvabadust tervishoiuteenuse osutamise ajal tohib piirata ainult seaduses sätestatud üksikutel erandjuhtudel ehk selleks peab olema konkreetne seaduslik alus. Ainukene alus selleks täna on toodud psühhiaatrilise abi seaduses, mitte aga väljaspool psühhiaatriaosakonda.”
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin tõi näiteks olukorra, kus patsient tõmbab haiglavoodis välja kanüüli või muutub agressiivseks pärast operatsiooni – sellistes juhtumites peab tervishoiutöötajal olema seaduslik õigus patsienti ohutult peatada, kaitstes nii patsienti ennast kui ka teisi
Uus seadus lookski kindlad reeglid, millal ja kuidas võib tervishoiutöötaja patsiendile ja endaleohtlikes olukordades tegutseda. Lisaks pannakse paika nõuded dokumenteerimiseks, jälgimiseks ja patsiendiga vestlemiseks pärast sekkumist, et tagada tema õiguste kaitse.
Nikita Panjuškin selgitas: „Igapäevane praktika näitab, et paraku tuleb ka väljaspool psühhiaatriakliinikut ette patsiente, kes käituvad ohtlikult nii iseendale kui teistele ning siin on oluline, et oleks kindlad põhimõtted, kuidas sellistes olukordades käituda ning mis on lubatud ja mis mitte.” Ta lisas, et uue seadusega väheneb oht valesti mõistmisele nii haigetele, lähedastele kui ka ravi-tiimile ja et kindla õigusliku raamistikuga saavad tervishoiutöötajad keskenduda ravile.
Kavandi järgi tohib füüsilist, mehaanilist või rahustava toimega vaoshoidmist kasutada üksnes juhul, kui teised võtted ei toimi ja haige ohustab ennast või teisi. Otsuse langetab tavaliselt raviarst, vältimatu abi olukorras võib otsuse teha õde.
Eestis tehtud küsitluse järgi tundis iga kuu vähemalt korra end ohustatuna keskmiselt 45% meedikutest. 2023. aastal said Eesti haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja muudes vastuvõttudes abi kokku ligi 499 000 patsienti, kellest umbes 83 000 vajas haiglaravi. Kiirabi aitas 2023. aastal umbes 169 000 patsienti kokku 268 000 korral.
Narva haigla juhatuse liige dr Üllar Lanno märkis, et regulatsioon on väga oodatud, „Ühtsed ja seadusega toetatud põhimõtted väldivad olukordi, kus haiglad peavad keerulistes kriisihetkedes ise reegleid looma. Ühtne kord kaitseb patsientide õigusi, ühtlustab praktikaid ning kindlustab, et personali koolitus ja vahendid vastavad alati turvalisuse kõrgeimale nõudele,” kommenteeris dr Üllar Lanno.
Kokkuvõtvalt on väljatöötamiskavatsuse eesmärgid:
Tervishoiutöötajate kindlustunne: Töötajatel on seaduslik alus tegutsemiseks väljaspool psühhiaatriaosakonda, mis vähendab õiguslikku ebakindlust ja võimalikke vaidlusi.
Patsiendi ja personali turvalisus, mis tagab mõlemale poolele ohutuse keerulistes või ohtlikes olukordades.
Patsiendi õiguste parem kaitse: ohjeldusmeetmete kasutamine muutub läbipaistvaks, dokumenteerituks ja kontrollituks.
Sotsiaalministeerium sõnastab partneritelt saadud ettepanekute põhjal eelnõu 2025. aasta novembriks ja seaduse jõustumine leiab aset 2026. aasta I pooles.
Festival „Taevapargi pühitsemine” toob põlvalastele maailma koju kätte
Kahel augustikuu nädalavahetusel 8. – 17. augustil 2025 kohtuvad Põlva Kultuurikeskuses erinevad rahvused ja kultuurid. Festival toob Kagu-Eestisse erinevate maailmajagude muusika, laulud ja tantsud.
Oma loome- ja hingejõu ühendavad põnevad ja eksootilised välisesinejad ning siinsed säravad kultuuritegijad. Kõik sündmused – kontserdid, vestlusloengud ja peod toimuvad Põlva Kultuurikeskuses, kultuurikeskuse katuseterrassidel ja õuealal.
Kui eelmisel aastal jõudsid festivalile esinejad Jaapanist, Kanadast, Türgist, Prantsusmaalt, Gruusiast, Saksamaalt ja Šotimaalt, siis selle-aastast programmi rikastavad põnevad artistid ja ansamblid Senegalist, Burkina Fasost, Mehhikost, Haitilt, Ameerikast ja Soomest.Meie kultuuriruumi esindajatest astuvad üles Mari Kalkun ja Puuluup. Vestlus-loenguga rikastab programmi Valdur Mikita, hilisõhtuste pidudega DJ Don Erikson (R2), Henessi Schmidt ja Rauno Vaher löökpillidel.
Muusika on kõige ohutum viis lendamiseks. Vähestel inimestel on võimalus ja privileeg teha oma elu jooksul ring ümber maailma ning külastada erinevaid maailmajagusid ja kultuure. Festival kingib meile võimaluse läbi muusika ja põnevate kohtumiste turvaliselt ja odavalt lennata kaugele, tutvuda erinevate kultuuride, rahvuste ja inimestega.
Eerika Mark, festivali produtsent: „Festivali väärtus, loomise eesmärk ja missioon on tuua maailm koju kätte, siia samasse Kagu-Eesti väikelinna Põlvasse. Kus oleks veel parem kuulata lugusid ja laule, õppida tundma ja mõistma maailma rikkust tema värvikirevuses ja mustrites, kui kultuurikeskuse värskelt valminud „Taevapargis”, mis asub kõrgel katusel, taevale ja pilvedele lähemal”.
Festivali toetavad: suurtoetaja Agrone OÜ, Põlva vald, Coop Põlva.
Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab kirjanik Viivi Luik
Järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. 13. mail annab talle TÜ muuseumi valges saalis ameti üle senine professor Kadri Voorand.
Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, lastekirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Tema sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses”. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart ootab uut loengukursust suure huviga. „Viivi Luige olulisust siinses kirjandusloos on raske alahinnata – tema loodu on mõjutanud juba mitut eesti lugejate põlvkonda. Samuti on tähtis, et tema teosed on ärgitanud rahvusvahelist huvi Eesti ja Eesti ajaloo vastu,” sõnas Selart.
Viivi Luik alustas oma kirjanikukarjääri luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad” ja „Ajaloo ilu”, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater” on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.
Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.
Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.
Praegune vabade kunstide professor Kadri Voorand annab Viivi Luigele ameti üle 13. mail kell 17 Toomemäel TÜ muuseumi valges saalis. Seekordne avalik arutelu kannab pealkirja „Maailma kohutavuse ja ilu üheaegsus. Tõe paratamatus”.
Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametikohale kutsutakse üheks akadeemiliseks aastaks silmapaistev Eesti loovisik, kes annab kõigile huvilistele avaliku loengukursuse. Loe vabade kunstide professuuri kohta lähemalt ülikooli kodulehelt.
Aprillikuu kuumim küsimus töötukassa infoliinil
Esimesed soojemad kevadilmad tõid töötukassa infoliinile 777 3000 ja veebikanalitele rohkelt küsimusi teemal: mida teha, kui ma ei saa täna nõustamisele tulla?
Aprill küsimustest üle 6000 oli seotud aja muutmisega.
Vastab Eesti Töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juht Anniki Paulus.
Kui inimene ennast tööukassas töötuna kirja paneb, siis võtab ta kohustuse otsida tööd. Seaduses on kirjas, et registreeritud töötul on kohustus osaleda nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul. Nõustaja otsustab, kas kohtumised peaksid toimuma silmast silma, telefoni teel või internetis ja ka seda, kui sagedasti tuleks tööotsijal oma nõustajaga kohtuda. Nõustaja võtab otsuse tegemisel arvesse inimese tööotsingute hetkeseisu ja kui palju tuge inimene tema hinnangul vajab.
Loomulikult juhtub elus asju ja töötukassa mõistab, et olukorrad võivad muutuda ja kokkulepitud nõustamisel osalemine ei ole alati võimalik. Kui registreeritud töötu ei saa kokkulepitud nõustamisel osaleda, siis kõige olulisem on sellest esimesel võimalusel töötukassat teavitada.
Oluline on meeles pidada, et nõustamise aja muutmiseks ja nõustamisel osalemata jätmiseks peab olema mõjuv põhjus, näiteks haigestumine. Vajadusel tuleb mõjuvat põhjust oma nõustajale ka tõendada.
Kindlasti ei saa töötukassa mõjuva põhjusena arvesse võtta unustamist, hobidega tegelemist või isiklikke toimetusi. Seega on töötukassal palve, et inimesed ei planeeriks nõustamisega samale ajale kurkide kastmist, kalal käimist, randa minekut vms. Kui registreeritud töötul ei ole mõjuvat põhjust, võib juhtuda, et hüvitise/toetuse maksmine peatatakse või lõpetatakse.
Töötukassasse tasub sammud seada siis, kui on soov töö otsimisega aktiivselt tegeleda.
Võtke töötukassaga ühendust esimesel võimalusel:
Nõustamiskohtumise aja muutmiseks ja põhjendamiseks on kõige lihtsam ja kiirem võtta oma nõustajaga kontakti läbi e-töötukassa iseteenindusportaali. Kui e-töötukassat ei ole võimalik kasutada, siis, helistage info edastamiseks töötukassa infotelefonile 777 3000. Kui helistamine ei ole võimalik, saatke oma nõustajale või üldmeilile info@tootukassa.ee e-kiri.
Valik põhjendusi, miks inimene ei saa oma nõustajaga kohtuda:
Sõber kutsus sünnipäevale ja ei saa nõustamisele paar päeva tulla, sest olen sõbra sünnipäeval.
Kala hakkas võtma ja ma ei saa nõustamisele tulla, lähen sõpradega kolmeks päevaks kalale.
Ma ei saanud nõustaja kõnet vastu võtta, sest kassid kaklevad täna kodus.
Ma ei saa nõustamisele tulla, sest kindad on kadunud.
Palun muuta nõustamise aega, sest minu koer tahab just see kell jalutada ja ma ei saa nõustaja kõnele vastata.
Elering: Taastuvelektri toodang kattis esimeses kvartalis enam kui kolmandiku kogutarbimisest
Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 941 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas seejuures üle poole Eesti elektritoodangust.
Selle aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutarbimisest 39 protsenti, mis on kaheksa protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel aastal. Aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutoodangust 58 protsenti, eelmisel aastal oli see 55 protsenti.
Tuuleenergia moodustas esimese kvartali taastuvelektrienergia kogutoodangust 44 protsenti. Toodetud 414 gigavatt-tundi tuuleenergiat on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea poole võrra rohkem. Toetust maksti esimeses kvartalis tuuleenergia toodangule 7,6 miljonit eurot. Aasta esimese kolme kuu jooksul on väljamakseid tehtud seega 23 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aasta piirkogusest.
Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas selle aasta esimese kolme kuu jooksul 41 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti jaanuarist märtsini elektrit 384 gigavatt-tundi, mis on üheksa protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Toetuseid maksti nendest kütuseliikidest saadud toodangu eest ligi 6,7 miljonit eurot.
Päikeseelektrijaamadest toodeti aasta esimeses kvartalis ja anti võrku 131 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 45 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri maht on aastaga pea poole võrra kasvanud ja selle eest maksti toetust 2,8 miljonit eurot.
Hüdroenergia toodang oli tänavu esimeses kvartalis 12 gigavatt-tundi ja toetustena maksti välja 86 000 eurot.
Taastuvelektri eest on tootjad tänavu jaanuarist märtsini toetusi saanud kokku 17,2 miljonit eurot, mis on samas mahus eelmisel aastal samal perioodil toetusteks makstud summaga. Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis 0,1 miljonit eurot, mis on samas suurusjärgus kui eelmisel aastal samal ajal.
Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.
Sõja ülevaade: 1167. päev – teine päev väga tihedat rünnakute konveierit
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. mai 2025:
teine päev väga tihedat rünnakutekonveierit (269), mis tõi ainult ühe edenemise, aga pisu valusas kohas…
1. Tihe sadu jätkus….
2. Vist drooni luure peaaegu Moskvani ulatus.
3. Kursk/Belgorod: ikka muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub lõunapoolne sillapea jätkuvalt „tüsenema”.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina on pisu seisu parandanud.
8. Donetsk: olukord sektori kirdeserval halveneb ja üllatusega läänesektor peab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles, et valmistab ette oma järeltulijat.
12. venemaa tervishoiuministeerium on teinud ettepaneku kolmekordistada trahve lõpetajatele, kes keelduvad riiklikes kliinikutes töötamast.
13. vene õigeusu kirik on teinud ettepaneku õnnistada ballistilisi rakette.
14. „Kontrolliti messengere ja suhtumist SVO-sse.” Turvajõud tegid haaranguid Peterburi ja Jekaterinburgi klubides.
15. Rumeenia presidendi valimiste esimese vooru võitis paremäärmuslik kandidaat.
16. Bild: Lääs usub, et putin ei suuda sisepoliitiliste probleemide ohu tõttu rahu sõlmida.
17. Lühiuudised
putin ütles, et loodab, et venemaal ei ole vaja Ukrainas tuumarelvi kasutada: „Nad tahtsid meid provotseerida, panna meid libastuma. Polnud vaja neid (tuuma)relvi kasutada – ja ma loodan, et neid ei tulegi vaja. Meil on piisavalt jõude, et viia 2022. aastal alustatu loogilise lõpuni ja saada venemaale vajalik tulemus.”
Teine päev väga tihedat rünnakutekonveierit (269), mis tõi ainult ühe edenemise. Tihedam ikka Donetski sektoris, 167 rünnakut, mujal suht tavapärane maht. Kaela sadas kõike ka tavapärases mahus.
Kui ausalt öelda, siis kartsin üleeilsest hullemat ja eilne päev tõi kaasa juba vähenenud soomuse kasutamise rünnakute tempo hoidmiseks ning suuri läbimurdeid ei saadud. Väheste videode järgi näeb, et tsikleid suudetakse saata rünnakutele isegi mitmes paralleelses suunas aga õnneks on üksuste arvud väga väikesed ja jäävad alla jao suurusteks, mida enamasti jahivad droonid, aga oma osa annavad ka kaudtuli ja miinid. Mis imestama pisu ikka paneb, et neljast tsiklisoldatist on kaks droonide tõttu hukkunud ja kaks ikka jätkab teekonda nende vahelt läbi sõites ja sarneseid videosid jagub. Seniks, kuni Ukraina suudab lahinguvälja droonidega piisavalt seirata, et suuda need tsiklisoldatid kuskil kanda maha saada, sest nagu kaugemale jõudnud end kuhugi paika seavad, nii miskit kobedam mürsk või pisu suurem laadung droonilt neile kaela sajab. Lisaks tõuseb tsiklite kasutamine teedevälistel aladel ja tõstab sellega pinget Ukraina seirele ja kiirele reageerimisele, sest jõutakse kaugele oluliselt kiiremini kui varasemalt.
Tänasest sinna saabunud tugevam sajuala ja ilma jahenemine võib mõjutada just tsiklite maastikuläbitavuse suutlikkust ja vähendada seiret, aga arvatavalt vene poole rünnakutempot ei mõjuta.
1. Täna öösel tegid vene okupatsiooniväed Sumõ oblastis Konotopile kombineeritud raketi- ja droonirünnaku. Rünnaku tagajärjel hävis infrastruktuuri rajatis. venelased tulistasid vaheaegadega meelega, et tekitada rohkem kahju ning tappa päästjaid ja meedikuid. Küünilised veidrikud. Esialgsetel andmetel hukkunuid ega vigastatuid ei olnud.
Väidetavalt tabas FAB-3000 Kupjanski linna.
Eilset päeva ilmestaski rinde lähedaste suurlinnade tihedam pommitamine kõige käepärasega ja see toob alati hukkunuid kohalike hulgas, kes ei taha rindelinnadest lahkuda.
Kiievis ikka saheede tiirutas.
2. Üleeile Brjanski oblastis Suzemkas ründasid Ukraina relvajõud elektromehaanikatehast Strela, mis toodab elektroonikat venemaa sõjatööstuskompleksile. Nagu Shot kirjutab, tulistati tehase pihta 10 Ameerika HIMARS mitmikraketisüsteemi mürsku, mille tagajärjel puhkes tulekahju 250 m² suurusel alal ja kaks töökoda põlesid täielikult maha. Avalike andmete kohaselt toodab teadus- ja tootmisühendus Strela radarseadmeid, trafosid, drosseleid jne. Selle partnerite hulka kuuluvad „juhtivad ettevõtted kaitse-, lennundus-, elektrotehnika-, elektroonikatööstuses ja uurimisinstituudid”. Brjanski oblasti duuma märkis, et tehase tooteid kasutatakse sõjas Ukraina vastu. Suzemka küla asub umbes 10 kilomeetri kaugusel Ukraina Sumõ oblasti piirist.
5. mai öösel üritasid tundmatud droonid väidetavalt rünnata venemaa pealinna Moskvat. Kohalike võimude teatel tulistasid õhutõrjesüsteemid drooni alla. Moskva linnapea sergei sobjanin ütles, et umbes kell 2 öösel tulistati pealinnast 30 km kaugusel asuvas Podolskis alla neli tundmatut drooni. Esialgsetel andmetel kahjustustest ega inimohvritest teateid ei ole. Samal ajal kehtestas föderaalne õhutranspordiagentuur droonirünnakute ohu tõttu Vnukovo ja Domodedovo lennujaamades öösel plaani „Vaip” – lennukeid ei lubatud sisse ega välja. Kell 04:00 tühistati piirangud, ütles Rosaviatsia esindaja Artem Korenjako. Kipub arvama, et tehti eelluuret vene õhutõrje paiknemise kohta.
Umbes kell 01:30 teatati plahvatustest ka Voronežis, kuid see teave vajab ametlikku kinnitust. Kohalikud elanikud väidavad, et on linna kohal droonide häält kuulnud.
3. Kursk/Belgorod: vene pool teeb kõigis suundades tõsiseid rünnakuid kasutades nii soomust, kergeid liikuvvahendeid kui ka vaid jalaväge aga eile need jälle muutusi rindejoones ei toonud. Seni alles nii vene poole sillapea Sumõ oblastis kui uus sillapea Kurski oblasti serval kui Belgorodi oblasti serval asuv varasem sillapea. Ühtki küla küll kummaski enda käes Ukraina ei hoia.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub see lõunapoolseim sillapea ikka laienema ja hetkel pige suudeti metsaseid alasid selle servas rohkem enda kontrolli alla saada. Mujal rahulikum.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kui Tšassiv Jari sektoris vene poole rünnakute intensiivsus kipub kõikuma ülepäevaselt (ja edu pole seni toonud), siis Toretski ümber on jätkuvalt intensiivne lahingutegevus ning pisu keeruline on jooksvast olukorrast sotti saada. Hetkel erinevate blogikanalite kaartidele ja infokildudele tuginedes arvab, et vene 6 km kaugusele Toretskist põhjasuunas ultauv sillapea pole jälle nn püsivalt ühendatud oma üksustega, sest Ukraina on suutnud sinna kulgeva maantee jälle läbi lõigata. Kahel pool linna pole paar päeva enam edenemisi tuvastanud ehk siis edasi saadakse aga uusi possasid hoida ei suudeta.
8. Donetsk: tihe rünnakute päev jätkus ning hetkel on ikka suurem murekoht Toretski Pokrovski vaheline lõik, kus vene poolel õnnestus edeneda eilegi, kui siseneti Stara Mõkolaivkasse ja samm edasi Novoolenivka juures ning jätkuvalt tõuseb oht u 200 ruutkilomeetri suruuse ala kaotuseks.
Nii otse Pokrovski poole kui läänesuunalised vene rünnakud üleeile edu siiski vene poolele ei toonud, sest ei suutnud tuvastada, et uutesse kohtadesse jõudnud üksused oleks suutnud neis elusana püsida.
9. Lõunarinne: muutusteta. Kõige tihedam surumine rinde idasektoris.
10. Herson: muutusteta.
11. putin ütles, et mõtleb pidevalt sellele, kes saab tema mantlipärijaks. Samuti tegi ta selgeks, et tal on kandidaatide nimekiri olemas. Kui propagandist pavel zarubin küsis putinilt, kas ta hindab igaühe potentsiaali, vastas ta: „Jah, see on tõsi.” Samal ajal rõhutas riigipea, et tema järeltulijal peab olema rahva usaldus, vastasel juhul pole sellisel presidendil mingit võimalust midagi tõsist ette võtta. „Peab ilmuma inimene – või veel parem, mitu, et inimestel oleks valikuvõimalus –, kes võiks selle riigi kodanike usalduse võita,” ütles president dokumentaalfilmis „venemaa. kreml. putin. 25 aastat”.
Aastate jooksul on putini mantlipärijateks nimetatud peaminister mihhail mišustin, peaministri asetäitja dmitri patrušev, presidendi administratsiooni asejuhid sergei kirijenko ja dmitri kozak, Moskva linnapea sergei sobjanin ning riiginõukogu sekretär aleksei djumin. putin ise oli Boriss Jeltsini järeltulija. Jeltsin teatas oma tagasiastumisest 31. detsembril 1999 ja andis oma volitused talle üle. Enne seda oli putinil võtmepositsioonid julgeolekujõududes ja valitsuses, sealhulgas FSB direktor ja peaminister. Filmis väitis ta, et tal pole kunagi olnud kahtlusi selles, miks ta riigipeaks sai, ega kahetsust selle pärast.
putin on 72-aastane. 2024. aastal otsustas ta kandideerida viiendaks ametiajaks. Sõltumatud kandidaadid ei saanud valimistel osaleda. Selle tulemusel kuulutas keskvalimiskomisjon putini võiduks rekordilise 87% häältega ja 77% valimisaktiivsusega.
Enne seda valiti putin presidendiks aastatel 2000, 2004, 2012 ja 2018. Põhiseadus keelab kõrgeimal riigiametikohal töötamise kauem kui kaks ametiaega järjest. 2008. aastal järgiti seda piirangut ametlikult nn vangerduse kaudu, kui ametikoht anti neljaks aastaks üle dmitri medvedjevile. 2012. aastal tegi putin ettepaneku pikendada presidendi ametiaega kuue aastani, mis ka tehti. Need muudatused medvedevit ei mõjutanud.
Pärast veel kümmet aastat võimul olles otsustas putin põhiseadust muuta, et eelmised ametiajad nullida ja saada võimalus uuesti kandideerida. Ta võiks potentsiaalselt kandideerida ametisse 2030. aastal ja valitseda pärast seda veel kuus aastat. Kehtiva venemaa seadusandluse kohaselt lähevad riigipea surma korral tema volitused ajutiselt üle peaministrile.
20. aprilli seisuga usaldab putinit 80,2% venelastest, selgub riikliku VTsIOM-i läbiviidud küsitluse tulemustest. Ta hõivab vastava reitingu esimese rea. 15,7% kodanikest suhtub presidenti ettevaatlikult. Kahte näitajat arvesse võttes on putini usaldusindeks 64,5%.
12. venemaa tervishoiuministeerium on taas läbi vaadanud sanktsioonide summad meditsiinikoolide ja kolledžite lõpetajate keeldumise eest töötada riigiasutustes. Seaduseelnõu uue versiooni kohaselt on trahv kolm korda suurem kui riigi tegelikud kulutused riigieelarvest rahastatava õpilase harimisele. Keskmiselt on see peaaegu 3,7 miljonit rubla (37 tuhat eurot), arvestamata hindu konkreetsetes ülikoolides. Eelmises versioonis pakuti trahvi kahekordistada. Meetmed kehtivad ka õpilastele, kes otsustavad oma sihtõppe lepingu ennetähtaegselt lõpetada.
Lisaks seab seaduseelnõu töölevõtmisele iga-aastase tähtaja. Kui selle aja jooksul ei hakka lõpetaja tööle meditsiiniorganisatsioonis, mis pakub abi kohustusliku tervisekindlustuse alusel, määratakse talle ka kolmekordne trahv. Tööperiood on kolm aastat, kuid mõnes piirkonnas, näiteks Kaug-Põhjas, on plaanis seda lühendada. Alles pärast selle kohustuse täitmist saab noor spetsialist tagasi oma valikuõiguse ja on võimeline saama tööd mujal, sealhulgas erakliinikutes.
Seaduseelnõu on avalikuks aruteluks avaldatud. Vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused 1. septembril 2026. Algatust kritiseeriti kutseringkondades. Pirogovi-nimelise venemaa Riikliku Meditsiiniuuringute Ülikooli dotsent Jaroslav Gurin usub, et see peletab potentsiaalsed kandidaadid eemale. „Arvestades praeguseid hariduskulusid, on see tohutu summa raha, lihtsalt uskumatu. Tudengite, noorte arstide jaoks, kes on just tööle asunud, on see ilmselt liiga palju,” ütles ta BFM-ile. Gurini sõnul peaks valitsus pöörama tähelepanu tervishoiusektori olukorrale ja kavandatud lähenemisviis ainult süvendab personalipuudust. „Miks arstid ei taha tööle minna? Noh, ilmselt seetõttu, et töötingimused ja palgad ei vasta ootustele. Võib-olla oleks seadusandjatel parem selles suunas vaadata. Porgandimeetod on parem kui kepimeetod,” märkis ta.
Tervishoiuministeeriumi andmetel on venemaal puudu umbes 100 tuhat meditsiinitöötajat: 23,2 tuhat arsti ja 63,6 tuhat keskastme spetsialisti. Hiljuti lubas mimisteerium parameedikutel ja ämmaemandatel tegutseda raviarstidena asutuses vajalike spetsialistide puudumisel.
Kokku peab venemaa majandus 2030. aastaks meelitama ligi 496 tuhat keskhariduse ja kõrgharidusega meditsiinitöötajat, ütles tööministri asetäitja andrei pudov. Tema sõnul on tervishoiutöötajate keskmine vanus praegu 44,5 aastat. Ligi 43% arstidest on üle 50 aasta vanad, samas kui teiste valdkondade spetsialistide seas on see näitaja oluliselt madalam – 31%.
13. Ballistilisi rakette on lubatud õnnistada, kui need toovad inimestele kasu, ütles vene Õigeusu Kiriku (ÕK) Ivanovo-Voznessenski piiskopkonna vaimulik Hieromonk Makarii. „Pole midagi halba öelda eseme kohta, mis teenib nii või naa inimesi… olgu see siis ballistiline rakett või pastakas,” ütles ta Abzatsile.
Makarii sõnul lubab tänapäeva õigeusk laiendada pühitsetavate esemete kirjutamata nimekirja, peaasi, et usk jumalikku väesse ei oleks vastuolus kristluse põhiprintsiipidega ega oleks seotud maagiaga. „Näiteks tänapäeval on auto pühitsemine muutunud üldlevinud protseduuriks, kuid lennuki piserdamine ilmus alles hiljuti. Mõned teised objektid võivad kiriku teadvuses juba kinnistuda. Aga isegi kui seda praegu ei tehta, mis takistab meil neid sinna lisamast?” märkis hieromunk.
Varem teatas Makarii, et peab surmanuhtlust vastuvõetavaks. Tema arvates tuleks narkodiilerite suhtes surmanuhtlust kohaldada hoiatuseks teistele, kellel on sarnased motiivid. „Kui nad näevad võllapuu küljes rippuvat surnukeha, muutub nende mõtteviis,” selgitas hieromunk. Mis puutub terroristidesse, siis nad tuleks vangi panna, sest kui nad hukatakse, on see „nagu kassi karva paitamine”, märkis Makarii.
Eelmise aasta augustis kuulutas vene Õigeusu Kirik, et tuumarelvade õnnistamine on lubatud. „Ühelt poolt võiks eeldada, et surma külvava pühitsemine on vastuvõetamatu. Teisest küljest on see aga heidutusrelv, et need, kellel see on, seda meie vastu ei kasutaks, ehk rahu tagaja. Ja selles mõttes on selle pühitsemine mitte selleks, et seda kasutataks ettenähtud otstarbel, vaid et see annaks just selle efekti – rahu garantii, täiesti vastuvõetav,” ütles vene Õigeusu Kiriku relvajõudude ja õiguskaitseorganitega suhtlemise osakonna esimene aseesimees, peapiiskop konstantin tatarintsev.
Patriarh kirill kuulutas omakorda, et tänu tuumarelvadele, mille loomisel aitas tema sõnul Jumal ise Nõukogude teadlastel kaasa, jäi venemaa iseseisvaks ja vabaks.
14. 4. mai öösel korraldasid venemaa julgeolekujõud haaranguid meelelahutusasutustes Peterburis ja Jekaterinburgis. Pealtnägijad teatasid, et teiste külastajate seas otsisid nad ekstremiste ja Ukraina sõja vastaseid. Sverdlovski oblasti pealinnas tühistati ansambli Poloz kontsert ning Bastard Youthi ja Dead Generationi kavandatud esinemised baaris Syndrome. Külastajad pandi dokumentide kontrollimiseks seina äärde. „Nad küsisid meie suhtumise kohta vasakpoolsetesse radikaalsetesse liikumistesse, meie suhtumise kohta SVO-sse ja kontrollisid meie messengeri tekste telefonis,” ütles üks külalistest. Tema sõnul uurisid julgeolekujõud ka tätoveeringuid ja otsisid kätelt narkootikumide tarvitamise jälgi. „Politseinik uuris kõiki mu sõbra vestlusi,” kirjutas üks tüdrukutest.
Mõned külastajad pandi kongiautosse, kirjutab E1. Üks kinnipeetavatest kaebas, et temalt võeti telefon ära ja selle sisu uuriti kolm tundi, saatelks solvangud. Pole täpsustatud, kas osakonda saadeti keegi aruandeid koostama.
Peterburis tungisid julgeolekujõud Kontrkult klubis reivipeole. Ren TV allikas teatas, et põhjuseks oli koordineerimata ürituse korraldamine. Külastajaid otsiti läbi keelatud ainete suhtes. Samuti kontrolliti kõigi dokumente. Mitu inimest peeti kinni ja viidi kongiautoga minema. Portaali 78.ru andmetel müüdi pileteid ainult veebis ja ettetellimisel. Osalejatele teatati ürituse toimumiskoht vahetult enne selle algust.
Enne seda, 1. mail, tegid julgeolekujõud haarangu Moskva klubisse Bizarre, kus toimus pidu nimega „Vanakreeka MILFid”. Asutust kontrolliti „LGBT-propaganda” suhtes. 12. aprillil toimus sarnane haarang Pokrovski puiesteel asuvas Mono klubis.
15. Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus võitis paremäärmuslik kandidaat George Simion umbes 40% häältega, selgub riigi keskvalimiskomisjoni andmetest pärast 87,90% protokollide menetlemist. Väljumisküsitlused näitavad samuti selle kandidaadi võitu, kuid väiksema edumaaga.
Kell 00:00: 95,96% protokollidest on töödeldud: Simionil on see näitaja 39,98%, Antonescu ja Danil on see näitaja peaaegu võrdne – 20,85% versus 20,34%.
Mida ütlesid Rumeenia kandidaadid Ukraina kohta?
Favoriit Simion on Ukraina sõjalise abi vastu ja kritiseerib EL-i juhtkonda. Samal ajal toetab ta USA presidenti Donald Trumpi. Valimiste eel ütles ta, et venemaa „ei kujuta endast NATO-le tõsist ohtu”.
Antonescu seisukoht on Ukraina-meelsem: võidu korral lubas poliitik Ukrainat logistiliselt ja poliitiliselt jätkuvalt toetada, kuid samal ajal on ta Rumeenia rahuvalvajate saatmise vastu.
Rumeenia presidendikandidaat George Simion ütles, et võidu korral annab ta presidendiameti üle oma venemaa-meelsele liitlasele Calin Georgescule, kellel on valimistel kandideerimine keelatud. Simioni sõnu vahendab Reuters. „Kui Rumeenia rahvas seda soovib, on Georgescul mitu võimalust juhtpositsioonile jõuda ja me kasutame seda ära,” ütles poliitik. Simioni sõnul saame selleks moodustada enamuse ja määrata ta peaministriks ning võimaluste hulka kuuluvad ka ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamine või referendum. Rumeenias nimetab peaministri ametisse president, kuid otsuse tema ametisse nimetamise kohta teeb parlament. Riigipea ei saa seaduslikult sekkuda valitseva parlamendienamuse moodustamise katsetesse.
16. Bild: USA kutsub venemaad üles lõpetama agressiooni Ukraina vastu ja nõustuma rahulepinguga. Samal ajal levib lääne valitsusringkondades üha enam veendumus, et putini režiim ei ole võimeline sõda peatama ilma tõsiste poliitiliste tagajärgedeta kodus. Väljaanne märgib, et hoolimata rahvusvahelisest survest ei näita venemaa üles kompromissivalmidust. Bildi andmetel usuvad kõrged lääne valitsusringkonnad, et põhjus peitub sügavates sisemistes tegurites: poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes.
„Selle põhjuseks on asjaolu, et venemaa pole veel oma sõjalisi eesmärke saavutanud. Kaitsetööstust paisutavad hiiglaslikud investeeringud. Sajad tuhanded venelased teenivad sõjast head raha. Kõik see teeb putinil kompromissi saavutamise väga raskeks,” märgiti.
vene majandusteadlaste sõnul läheb venemaa majandus sisuliselt majanduslangusesse, kui analüüsist välja jätta sektorid, kus domineerib sõjatööstuskompleks. Langust on täheldatud paljudes tööstusharudes, näiteks toiduainete tootmises, söe, ehitusmaterjalide, metalltoodete või masinaehituse valdkonnas. „Tootmine langeb! Ainult kaitsetööstus varjab langust,” kirjutab väljaanne.
Carnegie venemaa ja Euraasia keskuse ökonomisti Alexandra Prokopenko sõnul, kes töötas venemaa keskpangas kuni 2022. aastani, on usk, et sõja lõpetamine tooks automaatselt kaasa kaitsetööstuse kokkuvarisemise, liialdatud. Ekspertide sõnul kujutavad sõjaveteranid putini režiimile eraldi ohtu. Paljud neist võivad rindelt naastes muutuda sotsiaalse ebastabiilsuse allikaks, eriti madala elatustaseme ja piiratud majanduslike väljavaadetega piirkondades.
Ekspertide sõnul”saab putini jaoks pärast sõja lõppu naasvate veteranidega töötamine suure tõenäosusega väljakutseks. „putini jaoks on veteranidega tegelemine, kes pärast sõja lõppu naasevad, tõenäoliselt väljakutse,” ütles Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi venemaa ekspert Margaret Klein. „Need, kes rindele vabatahtlikult läksid, said sageli makseid, mis ületasid mitu korda keskmist palka. See kehtib mitte ainult suurenenud palkade, vaid ka ühekordsete värbamisboonuste kohta, mis ulatusid üle 40 tuhande euro,” ütleb Klein.
Kui kreml ei suuda neile inimestele majanduslikku tulevikku pakkuda, suureneb vägivallalaine oht, ütles ta. Klein: „Vägivaldsete kuritegude arv on pärast venemaa täiemahulist sissetungi suurenenud. On reaalne oht, et mõned veteranid – näiteks need, kes võitlesid Afganistanis või Tšetšeenias – hakkavad tegelema kuritegevusega.”
17. Lühiuudised
Ukraina luure hoiatuse kohaselt on venemaa sõjakulutuste tõttu majanduskriisi äärel. Järgmisel nädalal plaanib kreml suurendada eelarvedefitsiiti 250% võrra – 12 miljardilt dollarilt 42 miljardile dollarile –, kuna kulud ületavad tulusid tunduvalt.
President Zelenski kohtus Prahas Tšehhi presidendi Petr Paveliga, tänades teda vankumatu toetuse eest. Läbirääkimised keskendusid suurtükiväe abile (sel aastal prognoositakse 1,8 miljonit mürsku), kaitsekoostööle ja tulevasele Tšehhi-Ukraina F-16 väljaõppekoolile välismaal seoses jätkuvate venemaa rünnakutega.
Kuulujutud (kinnitamata) viitavad sellele, et venemaa on 9. mai paraadiks Moskvasse paigutanud ~280 õhutõrjeüksust, millele lisanduvad süsteemid Kaasanist ja Groznõist. Kaitse hulka kuuluvad radarid Don-2N ja Nebо-M, raketid S-400 ning katustele paigutatud Pantsir-S1 ja Tor-M2.
Ukraina saab Iisraelilt suve lõpuks pärast remonti veel ühe Patriot-süsteemi. Läbirääkimised käivad veel ühe süsteemi saamiseks Saksamaalt või Kreekast. Kuna kaks on remondis, võib uute tarnetega koguarv tõusta kümneni.
Slovakkia peaminister Fico kurdab, et EL-i riigid blokeerivad tema lennuteed Moskvasse võidupüha ürituste ajal. „Kui nad teile ütlevad: ei, te ei tohi meie kohal lennata – kujutage vaid ette, kuhu me rahvusvaheliste suhete osas oleme jõudnud,” ütles ta pettunult.
India blokeeris reguleeritud veevoolu läbi Baglihari tammi Chenabi jõel pärast seda, kui peatas Pakistaniga sõlmitud Induse veekogude lepingu.
Vaatamata Zelenski avaldustele peaks Xi Jinping siiski Moskvasse 7.–10. maini saabuma. kremli teatel allkirjastavad putin ja Xi visiidi käigus mitmeid valitsuste- ja ametkondadevahelisi lepinguid ning Xi osaleb tõenäoliselt ka 9. mai paraadil Moskvas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Küsitlus: paras netopalk oleks 2000–2500 eurot
Vaid kümnendik Eesti inimestest leiab, et turvaliseks äraelamiseks piisab keskmisest palgast ehk kuni 1500 eurost puhtalt kätte, näitab SEB küsitlus. Palgasoovides ei ihaldata sugugi kõige suuremaid summasid, sest enim nimetati sobiva netopalga vahemikuna 2000–2500 eurot.
Kui alla 1500 euro jääva palgaga on veidi rohkem rahul kuni 29-aastased ja üle 60-sed, siis teised vanuserühmad peavad seda selgelt ebapiisavaks. Kolmveerand vastanutest vanusegrupis 40–49 leiab, et alla 2000-eurone sissetulek ei tule kõne allagi. Kõigist vastanutest peab ligi veerand paslikuks netopalgaks üle 2500 euro kuus.
„Toimetulek sõltub elukohast ja -stiilist, olemasolevatest finantskohustustest ja teistest teguritest, nii et ka suurem palk ei tähenda alati muretut elu. Viimaste aastate elukalliduse tõus on rahakotis tunda ja kuna suur osa inimestest saab oma sissetuleku palgast, siis võib arvata, et palgaootused ajas kasvavad,” ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Küsitlus kinnitab, et kõige suuremad palgaootused on Tallinnas ja ka Harjumaal. Teisalt rahuldab kuni keskmiseni ulatuv netopalk Põlvamaa vastanutest ligi viiendikku ja sama näitaja on ka Raplamaal.
Palgaootused on selges seoses haridustasemega, sest näiteks kõrgharidusega vastajatest peab 67% sobivaks vähemalt 2000-eurost netopalka.
Pugal lisas, et kõige parem oleks see, kui sissetulekust jääks osa kogumiseks ning tuleviku kindlustamiseks. „Täna pensionile jäädes tuleb keskmiselt arvestada 60-protsendilise sissetuleku langusega, juhul kui vanaduspõlves teisi rahaallikaid ei ole. Niisiis mängib pensioniks kogumine vanaduspõlve planeerimisel olulist rolli,“ märkis Pugal. „Näiteks kolmas pensionisammas on lahendus, mis SEB uuringu põhjal on kõige populaarsem nooremates vanuserühmades – 18-29-aastastest eelistab seda esimesele ja teisele sambale tervelt 39%.”
Neljandas kvartalis 2024 oli Eesti keskmine brutopalk 2062 eurot ja keskmine pension tõusis 1. aprillist 817 euroni, mis moodustab ligikaudu 40% keskmisest palgast. OECD uuringu järgi saab Euroopa Liidus elav keskmist palka teeniv töötaja pensioniikka jõudes pensioni, mis moodustab tema senisest palgast 68%, kuid Eesti töötajatel on sama näitaja 34%.
SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.
Rumeenias võitis presidendivalimiste esimeses voorus parempoolne kandidaat
Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus võitis selge ülekaaluga valimistelt kõrvale jäänud Călin Georgescu poliitiline järeltulija, parempoolne kandidaat George Simion.
Simion saavutas üle 40 protsendi ja edestab ligi 20 protsendiga teiseks tulnud Nicusor Danit, kellega Simion läheb 18. mail teise vooru.
Simion on rahvuslike ja euroskeptiliste vaadetega ning toetab avalikult Putinit. Ta pooldab aktiivselt Rumeenia ja Moldova taasühendamist ning on pretendeerinud ka osale Bessaraabiast, mis praegu kuulub Ukraina koosseisu. Ta on kuulutatud soovimatuks isikuks nii Ukrainas kui Moldovas.
Rumeenlastelt on sellega selge signaal Brüsselile ja globalistidele.
TAI: Igapäevaseid suitsetajaid on Eestis järjest vähem
Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt avaldatud 2024. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest selgub, et Eesti 16-64-aastastest elanikest on igapäevasuitsetajaid 13,2% (meestest 18,1% ja naistest 9,7%). Nii madal pole suitsetamise levimust kirjeldav näitaja seni olnud ning veel 10 aastat tagasi oli igapäevasuitsetajaid 16–64 a rahvastikus ligi veerand (26,0%).
TAI iga kahe aasta järel läbiviidav küsitlusuuring jälgib rahvastiku terviseseisundi ja -käitumise muutust ajas. „Suitsetamise levimus on nii naistel kui meestel vähenenud eelkõige nooremates vanuserühmades, teisalt on just neis rühmades kasvanud kiiresti alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine,” kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, TAI vanemteadur Rainer Reile. „Kui 16–24-aastaste meeste ja naiste seas on igapäevasuitsetajaid ligi 5%, siis igapäevaseid nikotiiniga e-sigarettide tarvitajaid ligi 10%. Samuti tarvitab juhusuitsetajatest ligi 30% regulaarselt e-sigaretti ning iga kaheksas kas nikotiinipatju või huuletubakat. Tervikuna on igapäevaselt mõnd tubaka- või nikotiini sisaldavat toodet tarvitamas endiselt iga viies Eesti täiskasvanu.” Suitsetamisel on ka selge mõju lähikondsetele – 20,1% mittesuitsetajatest puutub eluruumides kokku tubakasuitsu ning 16,9% e-sigareti aerosoolidega.
Tervisekäitumise indikaatoritest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi võrreldes 2022. a uuringuga muutust ei ole, on rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud: ülekaalus oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Siiski on märgatavalt enam neid liigse kehakaaluga vastajaid, kes on arstilt saanud soovituse kaalu langetamiseks (28,2% vs 20,0% 2022. a).
Terviseseisundit kajastav enesehinnanguline tervis on siiski võrreldes eelmise uuringuga veidi halvenenud: 55,5% vastanutest (58,5% 2022. aastal) hindas enda terviseseisundit kas heaks või üsna heaks ning muutust selgitavad eelkõige hea tervisehinnangu osakaalu langus nii 16–24. a vanuserühmas kui naistel. Võrreldes 2022. a uuringuga on veidi suurenenud ka pikaajalise terviseprobleemiga vastajate hulk (48,6% vs. 43,3%), kuid igapäevategevusi tugevalt piirava terviseprobleemiga vastajate osakaal (13,0%) on püsinud nii meestel kui naistel viimase nelja uuringulaine võrdluses samal tasemel.
„Mõnevõrra on paranenud vaimse tervise indikaatorid, mille järsk halvenemine viimastes uuringulainetes on seostatav nii pandeemia kui Ukraina sõjaga. Näiteks depressiivsusele rohkem viitavat masendust või õnnetu olemist esines 2024. aastal 21% meestest ja 25% naistest, 2022. a uuringus aga vastavalt 27% ja 32%-l vastanutest,” selgitas Reile.
Uuringus kajastatud teemasid ja tulemusi käsitletakse ka 21. mail toimuval TAI teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni”, kus rahvastiku tervisekäitumist vaadeldakse vähi riskitegurite kontekstis.
Ülevaade olulisimatest tulemustest
Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 55,5% (56,9% meestest ja 54,5% naistest). Vastav näitaja oli eelmise uuringu ajal 2022. a kevadel 58,5% ning 2020. aastal 57,4%
Pikaajalisi terviseprobleeme esines 48,6% (43,3% 2022. a) vastanutest ning igapäevategevusi oluliselt piiravaid terviseprobleeme 13% vastanutest
Vähemalt 15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid oli 15,4%, mida on oluliselt vähem kui pandeemia-aegses 2022. a uuringus (21,9%)
Kui 2022. a andmetes olid pandeemia mõjul vähenenud nii pere- kui eriarstivisiidid, siis 2024. a oli perearsti külastanud 75,2% (65,3% 2022. a) ja eriarsti 66,4% (52,1% 2022.a). Tähelepanuväärne on ka hambaarsti (71,0% vs. 59,0% 2022. a) ja erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste (27,6% vs. 17,5% 2022. a) kasv ning samuti on suurenenud päevaravil (11,4% vs. 6,1% 2022. a) ja haiglaravil viibinute (10,3% vs. 5,0% 2022. a) osakaal.
Tavapärasest suuremat stressi tundis 26,1% vastanutest (24,8% meestest ja 26,9% naistest); sarnasel tasemel oli indikaator ka 2022. a uuringus. Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 23,4%, vastanutest, mida on veidi vähem kui 2022. a (29,7%).
Vastanutest 13,2% (sh meestest 18,1% ja naistest 9,7%) olid igapäevasuitsetajad. Tavasuitsetamise langustrendiga paralleelselt jätkub teiste tubaka- ja nikotiinitoodete kasutuse kasv, eelkõige nooremas vanuserühmas: nikotiiniga e-sigarette oli vähemalt mõned korrad nädalas meestest tarvitanud 15,6% ja naistest 16,0% (igapäevaseid tarvitajaid vastavalt 5,7% ja 6,3%).
Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi kord nädalas või sagedamini ligikaudu kolmandik (34,7%) Eesti 16–64-a elanikest. Viimase seitsme päeva jooksul ei olnud alkoholi tarvitanud 46,2% vastanutest, madala terviseriskiga tarbimist esines 39,7% ja tervist ohustavat/kahjustavat tarvitamist 14,1% vastanutest.
Viimase 12 kuu jooksul oli narkootilisi aineid (või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma arsti väljakirjutuseta) tarvitanud 4,4% vastanutest (6,1% 2022. a). Märgatav langus on eelkõige 16–24 aastaste naiste seas (4,1% vs 12,5% 2022. a).
Ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m2) oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m2) 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. a muutunud, on veidi suurenenud liigse kehakaaluga meeste osakaal.
Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks. Nädalas viiel või enamal päeval vähemalt poole tunni vältel kehaliselt aktiivseid vastajaid (kel terviseseisund seda ei takista) oli 26,8%.
Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja – käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu pikal aegreal on suur väärtus nii teadustöös kui rahvatervishoiu valdkonna sihtide seadmisel, sest kogutavaid andmeid Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.
Käesolev uuring, järjekorras juba 18. küsitluslaine, toimus veebi- ja postiküsitlusena 2024. aasta märtsist juunini ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2007 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.
Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2024 kogumik TAI veebilehel.
Keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel räägib inauguratsiooniloengul keele märkamisest ja õppimisest muutuvas maailmas
Kolmapäeval, 7. mail kl 16.15 peab keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Sinu, minu, meie eesti keel. Kuidas Teda märgata, uurida ja õpetada?”.
Keel on sinu, minu ja meie sees ning ümber – vestlus sõbraga, luuletus lambipostil või festivalikutse meilis. Keelele avaldab mõju selle omandamise või õppimise keskkond. Igas suhtlusolukorras tehakse keeles valikuid, mis sõltuvad kõneleja mineviku ja oleviku ristumisest: päritolust ja kõnelemishetkest. „Sõnum võib kõigi nende tegurite mõjul jõuda kuulajani sootuks teisiti, kui see teele pandi. Eesmärgipäraseks suhtluseks tuleb neid aspekte teada ja olla keeleteadlik,” selgitas Ilona Tragel.
Professori sõnul on keel evolutsiooniliselt välja kujunenud selleks, et inimesed saaksid omavahel suhelda – oma mõtteid arusaadavalt ja isikupäraselt teistega jagada. „Ometi tundub, et keele kui suhtlusvahendi teemad on emakeeletundides pigem teisejärgulised,” sõnas Tragel. Ta lisas, et paljudele õpilastele seostub eesti keel pigem õigekirja kui loomingulisuse ja eneseväljendamisega. „Just nüüd, mil suurtel keelemudelitel põhinevad rakendused suudavad keelt pealtnäha edukalt imiteerida, on järjest olulisem see, kuidas me mõtestame keele rolli inimkogemuses,“ rõhutas professor.
Keelenähtuste märkamisest nende mõistmiseni aitab jõuda keeleteadus – kogemuse kirjeldamine ja küsimuste esitamine. Professor Ilona Tragel arutleb loengus, mida on märgata keeles ja keeleõppes, kuidas jõuda õpetamisega märkamiseni ning mis märkamisi on toonud tehisintellekti sekkumine keelde. Loeng on ühtlasi kummardus tekstiloomele ja keele loovusele.
Ilona Tragel kaitses doktoriväitekirja eesti keele tuumverbide teemal Tartu Ülikoolis 2003. aastal jaon alates sellest töötanud alma mater’is akadeemilistel ametikohtadel. 2014–2018 õpetas ta eesti keelt Pekingi Välisõpingute Ülikoolis. Alates eelmise aasta 1. septembrist on Tragel Tartu Ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor ning eesti keele õppe ja keeleteadlikkuse keskuse juhataja. Samuti töötab ta Vanalinna Hariduskolleegiumis eesti keele õpetajana.
Ilona Trageli teadustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust keele kohta: jõuda läbimõeldud mitmekihilise keeleteadusliku arusaamani keelest igapäevaelus keelenähtuste märkamise kaudu. Tema uurimishuvid ulatuvad kognitiivsest lingvistikast ja verbisemantikast tekstiloome ning keeleteemade õpetamiseni. Alates 2020. aastast on ta juhtinud avalike siltide andmebaasi kogumist ja süstematiseerimist ning uurinud koos kolleegide ja üliõpilastega Eesti keelemaastikke.
Ilona Tragel on ühendanud oma uurimistulemused ja teoreetilised teadmised praktikaga, näiteks on ta koostanud teaduspõhiseid õppematerjale üliõpilastele (teadusteksti teavik, keeleteaduse viki) ja gümnasistidele (rubriik „Eksamiekspert”) ning olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeprotsesside kirjelduste eksperdikomisjoni ja tuleviku õppekava juhtrühma liige. Ta on ka eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebi toimetaja. Peagi valmib tema ja Pekingi Välisõpingute Ülikooli eesti keele lektori Tian Zhangi koostöös eesti keele õpik hiina emakeelega üliõpilastele.
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.
Tartus selgusid naiste ja neiduderühmade võistutantsimise parimad
Pühapäeval, 4. mail täitus Tartu Vanemuise kontserdimaja väega, mis on iseloomulik vaid naistele, kes tantsivad südame ja väärikusega.
Tantsu, traditsiooni ja elujõu võistlus – 14. naisrühmade ja 5. neiduderühmade võistutantsimine – tõi lavale kümneid inspireerivaid esitusi ning selgunud on ka tantsupeo-aasta tipptegijad.
Naisrühmade kategooria esikolmik:
🥇 I koht:TLÜ rahvatantsuansambel Soveldaja naisrühm I
🥈 II koht: Eesti Tantsuagentuuri naisrühm
🥉 III koht: Surju Sõbratarid
Neiduderühmade kategooria esikolmik:
🥇 I koht: Eesti Tantsuagentuuri neiduderühm
🥈 II koht: Päikeseratas
🥉 III koht:Tartu Rakendusliku Kolledži rahvatantsurühm Triskel
Parim naiste kohustusliku tantsu esitus: TLÜ rahvatantsuansambel Soveldaja naisrühm I
Parim neidude kohustusliku tantsu esitus: Eesti Tantsuagentuuri neiduderühm
Parim naiste valiktantsu esitus: Surju Sõbratarid
Parim neidude valiktantsu esitus: Päikeseratas
Lisaks andis Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel välja ka eriauhinna, millega korraldajad tunnustasid silmapaistvat lavalist energiat, emotsiooni ja isikupära ning selle preemia võitis Päikeseratas.
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli treener Kärt Vuks võttis päeva kokku nii: „See päev oli tõeline naiste tantsu pidu – lava oli täis väge, ilu ja professionaalsust. Olen sügavalt liigutatud iga rühma pühendumusest ja sellest, kui siiralt meie kultuur siin elas. Kiidan kõiki, kes tänavusel tantsupeo-aastal ka selle võimsa ürituse oma esinemisgraafikusse lisasid.”
Võistutantsimise žüriisse kuulusid oma ala asjatundjad, kes hindasid tehnilist täpsust, lavalist kohalolu, rühmatunnetust ning rahvatantsulist isikupära.
Žürii liikmed 2025. aasta võistutantsimisel olid:
Maire Udras – Võrumaa tantsujuht ja tantsulooja, tantsupeo „Iseoma” Kagukandi liigijuht.
Agne Kurrikoff-Herman – Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja, rahvatantsuõpetaja ja tantsulooja, Tantsupeo „Iseoma” Üleilma liigijuht.
Uve Saar – Tantsuansambel „Tantsutallad” kunstiline juht
Anita Kreen – Miina Härma Gümnaasiumi rahvatantsurühmade „Härmatis” juht
Rufina Noor – Vanemuise teatri kauaaegne balletisolist ja repetiitor.
Uve Saar sõnas žürii poolt: „See, mida tantsijad täna laval tegid, on omamoodi nähtus, milleks on võimelised vaid nais- ja neiduderühmad. Kogu žürii nimel tänan teid! Oli ilus vaadata, kuidas rühmad on lisaks tantsupeoaasta repertuaarile veel tantse juurde õppinud – aitäh!”
Võistutantsimise ajalugu ulatub 1998. aastasse. Aastate jooksul on üritus kasvanud üle-eestiliseks sündmuseks, mille korraldamise au on jagunenud mitmete tantsurühmade vahel. Järgmise võistutantsimise korraldamise au anti üle Soveldaja I tantsurühmale.
Lahkus endine Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Lui Jaanson (1931-2025)
Reede, 2. mai, õhtul lahkus aastatel 1997 – 1999 Kaitseliitu juhtinud kolonelleitnant Lui Jaanson. Kaitseliit avaldab kaastunnet endise ülema lähedastele ja võitluskaaslastele.
Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna liige Lui Jaanson sündis 25. veebruaril 1931 Tartus. Aastatel 1955 – 1960 teenis ta Nõukogude armees lendurina, misjärel jätkas 1985. aastani tsiviillennunduses.
Kaitseliiduga liitus kolonelleitnant Jaanson 1992. aastal ja 1993. aastast teenis ta Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna täienduskursuste ülemana. Aastatel 1997 – 1999 juhtis kolonelleitnant Jaanson Kaitseliitu, misjärel jätkas Kaitseliidu ülema nõunikuna. Aastal 2000 arvati ta seoses piirvanuse täitumisega reservi.
Teda on muuhulgas autasustatud Kotkaristi III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi II ja III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu teenetemedali III ja eriklassiga ning kaitseväe teenetemedaliga riigikaitseliste teenete eest.
Uus info: Venemaal nakatunud Läti leetrihaige sõitis edasi Eestisse
Pärast mitmeaastast vaheaega kinnitati Lätis laboratoorselt leetrite juhtum välismaalt tulnud inimesel. Võimud on palunud teavet konkreetse Moskva-Riia bussi reisijatelt, kes võisid olla haige kontaktisikud. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et leetritesse haigestunud inimene sõitis neli päeva hiljem ka bussiga Tallinna, vahendab Läti Televisioon.
Patsient saabus Moskvast Lätti 17. aprillil ja sõitis teise rahvusvahelise bussiga Eesti pealinna 21. aprillil.
Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskusel (SPKC) ei õnnestunud esialgu saada Moskva bussi täielikku reisijate nimekirja, mistõttu kutsuti reisijaid meedia vahendusel reageerima. Eesti bussi puhul saadi nimekiri kiiremini kätte.
„Eile võtsime ka patsiendiga ühendust. Tuvastasime ka lähikontaktid. Vastavalt sellele on algatatud ka epidemioloogiline uurimine,” ütles SPKC kommunikatsioonijuht Ilze Ūdre.
„Patsient sõitis 21. aprillil Riia-Tallinn bussiga, mis on ühtlasi ka rahvusvaheline marsruut. Seetõttu saime selle info Eesti kolleegide kaudu ja saime infot ka selle bussi kohta […] tuvastasime kontaktid, kes olid Riia-Tallinna liinil. Seega on soovitused tehtud,” ütles Ūdre.
Reedel, 2. mail saabus ka Moskva bussi reisijate nimekiri.
Moskva-Riia bussi 24 reisijast 10 olid ka Läti kodanikud ning ülejäänud kodanike info on SPKC asjaomastele riikidele edasi andnud.
„Teeme koostööd Läti kodanikega. Teiste reisijate osas edastame info vastava riigi pädevatele asutustele,” ütles Ūdre.
Üldiselt on leetrite olukord Lätis viimastel aastatel olnud suhteliselt hea. Eelmisel aastal ei registreeritud ühtegi juhtumit, 2023. aastal – üks. Kuid viimane haiguspuhang registreeriti 2018. aastal 25 juhtumiga. Sellegipoolest ei tundu, et riske polekski, sest mõned haiguspuhangud on registreeritud ka teistes EL-i riikides.
„Siin tuleb avada lapse vaktsineerimispass, vaadata, kas tõesti on kõik vaktsineerimised tehtud. Meil on ka laulupidu tulemas. Selle ürituse raames kutsume ka lapsevanemaid üles kontrollima oma laste vaktsineerimisseisundit,” kutsus SPKC pressiesindaja üles.
Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis levib õhu kaudu ja otsese kontakti kaudu. Haigestuda võivad kõik, kes ei ole vaktsineeritud või ei ole varem haigestunud ning puutuvad kokku nakatunud inimesega või viibivad ruumis, kus inimene on viibinud viimase kahe tunni jooksul.
Terviseamet taastab soovituse Tartu ümbruses joogivett keeta, kuna sagenenud on haigestumised
Taas on sagenenud haigestumised Tartu külje all Ülenurme, Soinaste ja Tõrvandi piirkonnas, edastab Terviseamet.
Haigestunud kaebavad kõhuvalu, palaviku, oksendamise ja nõrkuse üle. Sümptomid on sarnased nädal varem piirkonda tabanud haigestumistega.
Terviseamet viib läbi epidemioloogilist uuringut, et selgitada uute nakatumiste põhjuseid. Ettevaatusabinõuna taastab Terviseamet soovituse joogivett enne tarvitamist keeta, kuniks on selgunud viimaste veeproovide tulemused.
Seni on ühisveevärgi trassist võetud proovid olnud mikrobioloogilisest saastest puhtad. Küll aga viitavad Terviseametiga suhelnud inimesed, et haigestusid taas pärast joogivee tarvitamist, mistõttu soovitatakse olla ettevaatlik ning haigestumiste edasikandumise vältimiseks jääda haigena koju ning pidada kinni hügieenireeglitest.
Sõja ülevaade: 1166. päev – ülitihe vene konveier tõmmati käima
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. mai 2025:
ülitihe vene konveier koos soomusega tõmmati Donetski sektoris käima. 253 rünnakust 179 seal sektoris.
1. Sadu…
2. Miskit ikka.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunas jätkab vene pool edenemist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: eile veel muutustest infot polnud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Briti luure: vene armee kaotused Ukrainas lähenevad miljonile inimesele.
12. Zelenski kutsus putinit taas üles pikaajalisele rahule ja nimetas 9. maiks kavandatud relvarahu „teatraalseks lavastuseks”.
13. Lühiuudised
253 rünnakut ööpäevas kisub sinna rekordi kanti ja vist Donetski sektoris püstitatigi uus rünnakutearvu rekord. Suurtest edenemisest ja läbimurretest pole siiski miskit kuulnud. Kuna eilsest tavapärasele tasemele tõusis soomuse kasutamine rünnakutes, siis vastavalt tõusid ka nende kaotuste numbrid. Seni pole veel märke, et väheneks vene poole kaudtulelöökide arv, liugpomme aga juba mitmes päeva alla 200 (158) ja kamikaze droone pisu üle keskmise. Kaks tabatud vene lennukit ka päeva ilmestas ja ühe tabamisest all eraldi.
Oht kaotada suuremaid alasid püsib siiski õhus nii Kupjansk-Kreminna sektoris, Toretski kandis ja Donetski sektoris, siis hetkel veel reitingut +ettevaatlikult optimistlik ei alanda, eks vaatab, mida järgmised päevad toovad, et kas vene pool suudab sarnast survet säilitada ja kas Ukraina suutis sellele piisavalt reageerida.
1. Täna öösel toimus Kiievis vene droonide rünnaku tagajärjel häving ja tulekahjud kolmes rajoonis: Obolonski, Svjatošinski ja Ševtšenkivski, vigastada sai 7 inimest, sealhulgas 2 last.
Eile hilisõhtul puhkes Tšerkassõs vaenlase droonide tõttu rida plahvatusi ja tulekahjusid. Esialgsetel andmetel vigastatuid pole.
2. Reedel, 2. mail tulistasid Ukraina relvajõud venemaa piirkondadele suunatud ulatusliku droonirünnaku käigus Musta mere kohal Novorossiiski lähedal alla vene mitmeotstarbelise hävitaja Su-30. Rünnaku viis läbi Magura mereväe droon, mis tulistas 50 miljonit dollarit maksva lennuki pihta R-73 õhk-õhk tüüpi raketi, millel oli soojust otsiv lõhkepea. Ukraina luureandmete kohaselt süttis hävitaja põlema ja kukkus merre. „See on esimene kord maailmas, kui mereväe droon hävitas lahingulennuki,” teatas GUR-i pressiteenistus. Väidetavalt teine lennuk ööpäevas.
Lisaks tuleb järjest infot, et paari öö jooksul on Ukraina suutnud Krimmis tabada suuremat portsu nii seireseadmeid kui õhutõrjevahendeid.
venemaa õhutõrje tulistas väidetavalt eile kell 21.15 Belgorodi ja Murmanski oblasti kohal alla kaks Ukraina drooni, teatas venemaa kaitseministeerium. Varem teatati, et Murmanski kohal tulistati alla veel kolm drooni. Olenja õhuväebaas, kus on venemaa strateegilised pommitajad, asub Murmanski oblastis.
Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskis teatati vähemalt viiest plahvatusest.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: suurem surve ikka lõunaosas.
Jampolivka lähedal ründavad venelased kahelt poolt ja on nüüdseks peaaegu jõudnud Jampolivka lõunaosas asuva veehoidla (Zerebetsi jõgi) lõiguni, püüdes Ukraina vägesid veehoidla idaküljel ära lõigata. Ägedad lahingud jätkuvad. Oht kaotamaks kogu jäänud Zerebetsist ida poole jäävad alad tõusis veelgi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu isegi surve veelgi langes. Eip nii küll 9. maiks Toretsk vallutatud saa. Eilne video, mis linnast üles riputati, oli väga-väga kurb, ühtki tervet hoonet tuvastada ei õnnestunud. Blogijad siiski mures vene poole edenemisvõimaluste pärast.
8. Donetsk: siin sektoris tõmbas vist rekord tugevusega rünnakulaine vene pool peale ja kirja läks 179 rünnakut. Kuna hakati uuesti rohkem soomust kasutama, siis vastavalt tõusid ka nende kaotuste numbrid. Mingid kõlakad erinevatest lõikudest liikusid, et siin ja seal võis kuskil vene pool edasi saada aga eks ootab ära homse päeva, et kas kuskil ka kand maha saadi. Kipub arvama, et seda soomusega survet nüüd mingiks ajaks jagub.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa armee kaotused, mis on Ukrainas võidelnud enam kui kolm aastat, on ulatunud 950 000 hukkunu ja haavatuni, teatas Suurbritannia kaitseministeerium sõjaväeluure andmetele viidates. Nende arvutuste kohaselt ulatusid vene armee kogukaotused 2025. aasta esimese nelja kuu jooksul ligikaudu 160 000 inimeseni. „Kui see tempo jätkub 2025. aasta lõpuni, on see venemaa jaoks personalikaotuste poolest sõja kõige kallim aasta,” märkis kuningriigi kaitseministeerium.
Briti sõjavägi on teatanud, et venemaa ei ole sel aastal, hoolimata igapäevaste kaotuste suurest tasemest, suutnud kontrolli alla võtta ühtegi olulist Ukraina territooriumi ala. venemaa relvajõud kaotasid aprillis keskmiselt veidi üle 1200 surnu ja haavatu päevas (märtsis – 1300), märkis ministeerium Ukraina peastaabi andmetele viidates.
Varem hindas Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) vene armee kaotusteks sõja algusest saadik ligi 800 tuhat surnut ja haavatut. Samal ajal teatas USA vägede ülemjuhataja Euroopas Christopher Cavoli aprilli alguses, et venemaa relvajõud värbavad iga kuu umbes 30 000 uut värvatut. Tema andmetel on Ukrainas asuvas vene rühmituse koosseisus praegu vähemalt 600 000 sõdurit.
12. putini ettepanek kehtestada Ukrainas kolmepäevane vaherahu Natsi-Saksamaa üle saavutatud võidu 80. aastapäeva tähistamiseks on „teatraalne lavastus”; on vaja pikaajalist rahu. Seda teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski. „See on tema poolt pigem teatrietendus. Sest kahe või kolme päevaga on võimatu koostada mingit plaani järgmiste sammude kohta pärast sõja lõppu. Ja seega ei tundu see lihtsalt eriti tõsine ega kergemeelne,” ütles ta ajakirjanikele.
Ukraina juhi sõnul tahab putin teise lihavõttejärgse vaherahu ja paraadi abil, millest eeldatavasti osalevad 20 riigi esindajad, teeselda, et on rahvusvahelisest isolatsioonist väljunud. Zelenski sõnul on tema jaoks oluline luua ka kuvand valitsejast, kes kuulab president Donald Trumpi katseid sõda peatada. „Ameeriklaste pakutud mudel on tingimusteta relvarahu. Me järgime seda. Sellest või teisest kuupäevast alates – eelistatavalt varem. Jah, proovime seda 30 päeva. <…> Nad tapavad meid kuni 7. maini, siis 7. maini teevad nad endale kaks või kolm päeva mugavaks ja 11. kuupäeval ründavad nad meid uuesti rakettidega. Ma lihtsalt ei näe selles mingit ettepanekut,” rõhutas ta.
„Zelenskii äsjased avaldused ei ole juhuslikud. See on klassikaline oht rahvusvaheliselt terroristilt,” vastas venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova oma Telegrami kanalil. Tema arvates just sel põhjusel lükkas Ukraina president tagasi venemaa presidendi pakutud relvarahu pidulike sündmustega seotud päevadeks.
putin pakkus välja vaherahu lihavõttepühadeks ja 9. maiks, et testida Ukraina valmisolekut leida viise osapoolte vaheliseks pikaajaliseks jätkusuutlikuks rahuks, ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. Ta lisas, et Moskva ootab Kiievilt pühade ajal ühemõttelisi avaldusi ja samme sõja lõpetamiseks.
putini avaldus võidupüha puhul sõlmitud relvarahu kohta tehti 28. aprillil. Vastuseks tegi Zelenski ettepaneku mitte kuulutada välja ajutist relvarahu, nimetades seda kremli järjekordseks manipuleerimiskatseks, vaid viivitamatut, täielikku ja tingimusteta relvarahu vähemalt 30 päevaks. Ta meenutas, et sellise algatuse esitas Ameerika Ühendriigid, kuid venemaa ignoreeris seda ettepanekut.
Varem hoiatas Zelenski ka punasel väljakul toimuva paraadi väliskülalisi riskide eest ning ütles, et Kiiev ei kavatse neile üritusel turvagarantiisid pakkuda.
13. Lühiuudised
Associated Press: laupäeval, 3. mail katsetas Pakistan Abdali ballistilist raketti, mille tegevusulatus oli kuni 450 km. See juhtus Indiaga suhete järsu halvenemise taustal pärast terrorirünnakut vaidlusaluses Kashmiri piirkonnas asuvas Pahalgami kuurortlinnas. Pakistani sõjavägi teatas, et raketikatsetuse eesmärk oli testida armee lahinguvalmidust ja raketi peamisi tehnilisi parameetreid, sealhulgas navigatsioonisüsteeme ja manööverdusvõimet. President Asif Ali Zardari ja peaminister Shahbaz Sharif õnnitlesid arendajaid eduka testi puhul. Raketi starti ei teostatud India piiri, vaid Araabia mere või Belutšistani kõrbete suunas.
India keelas kõigi Pakistanist pärit või läbi riigi kulgevate kaupade impordi ning Pakistan vastas samaga. Bloomberg teatab sellest, viidates India väliskaubanduse peadirektoraadile. See otsus tehti 2. mail. Eraldi andis India laevanduse peadirektoraat laupäeval välja korralduse, et Pakistani lipu all sõitvad laevad ei tohiks India sadamatesse siseneda ja India lipu all sõitvad laevad ei tohiks Pakistanis kusagil silduda. Käskkirja kohaselt oli see India varade, lasti ja sellega seotud taristu turvalisuse tagamiseks.
Ühendkuningriik on ametlikult üle andnud kõik AS-90 iseliikuvad haubitsad Ukrainale, mis tähistab nende kasutamise lõppu Briti armees. Tarne hõlmab 68 süsteemi kolmes partiis, millest viimane saabus 2025. aasta alguses.
Prantsusmaa toodab 2025. aastal 1200 AASM Hammer täppispommi ja saadab need kõik Ukrainasse – Le Parisien.
Rootsi migratsiooniminister Johan Forssell on nördinud 9. mail Stockholmis toimunud venemaa-meelsete meeleavalduste pärast, mis on seotud kremliga seotud „Surematu polguga”. Ta soovitab osalejate elamisload tühistada, öeldes, et Rootsi ei võta vastu neid, kes ohustavad avalikku korda.
India kaitseminister Rajnath Singh tühistas peaminister Modi varasema otsuse järel oma visiidi Moskva võidupüha paraadile – Indiat esindab nüüd India Today andmetel kaitseministri asetäitja Sanjay Seth.
Admiral Samuel Paparo: USA alistaks täna Taiwani konfliktis Hiina – Ameerika on tugevam allveelaevasõjas ja kosmoses. Kuid ta hoiatab: Hiina ehitab sõjalaevu ja relvi palju kiiremini kui USA suudab sammu pidada.
Uue küsitluse kohaselt ütleb vaid 14% slovakkidest, et nad haaraksid relvad, kui venemaa ründaks. 58% toetab riigi kaitsmist, kuid ei läheks rindele, 13% toetab vastupanu täielikult ja 15% ei ole otsustanud.
medvedjev ähvardas, et „10. mai ei pruugi Kiievi jaoks saabuda”, kui Zelenski julgeb 9. mail Moskvas provokatsiooni korraldada. Oma viimases tiraadis ründas ta Zelenskit putini niinimetatud vaherahupakkumise tagasilükkamise pärast ja väitis, et „keegi ei saa Kiievi ellujäämist garanteerida”, kui võidupühal midagi juhtub.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Robotid ja leiutised vallutasid Võru kultuurimaja
Tänane päev oli Võru Kandles täis elevust, leidlikkust, uudishimu ja naeru – sajad noored Võrumaalt ning kaugemaltki kogunesid kaheksandat korda toimuvale Võrumaa robootikapäevale, mille raames peeti esmakordselt ka leiutamise festivali. Käesoleval aastal korraldasid üritust Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Nuti-Võlur.
Robootika- ja leiutajate päeval sai osaleda rekordarvul nutipesades, toimus FLL Explore hooaja näitus ning LEGO loovtöö. Robootikahuvilised noored võistlesid legorobotitega eri aladel ning mitukümmend Võrumaa koolinoort esitles õppeaasta jooksul valminud leiutisi ja prototüüpe.
Publiku huvi oli varasemast suurem
MTÜ Nuti-Võlur esindaja ja ürituse peakorraldaja Triinu Grossmanni sõnul läks sündmus igati korda, sest palju oli rõõmsaid robootika- ja leiutamishuvilisi lapsi ning täiskasvanud kaasaelajaid. Suur osa osalejaid oli Võrumaalt, kuid kohale tuldi ka Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Harju-, Järva- ja Ida-Virumaalt. Ühtekokku oli registreerunuid 252 noort ning lisaks 37 juhendajat. „Mis aga näitab seda, kui suureks üritus on kasvanud ning kui oluline on robootika- ning tehnikaalane teadmine noorte seas,” tõdes Grossmann.
Ürituse teise korraldaja Jaana Kõvatu sõnul on võrreldes varasemate aastatega märgata ka publiku huvi kasvu. „Kui algusaastatel oli Rõuges või EWERSi Tehnoloogiamajas, siis tuli sinna kohale inimesi, kes üritusest teadsid. Kultuurimajas aga saame inimestele rohkem lähemal olla, palju on tulnud ka otse tänavalt. Eks oma osa on ka esmakordselt aset leidnud leiutamise festivalil,” kommenteeris ta.
Leiutamist ja loovust täis päeva juhatasid sisse AS Wermo digitaliseerimise projektijuht Karl Kask, Triinu Grossmann MTÜ-st Nuti-Võlur ning SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Seejärel asusid saalitäis robootikuid agaralt legosõidukeid ehitama ja programmeerima. Kultuurimaja teisel korrusel algas samal ajal FLL Explore hooaja näitus, mis tänavu keskendus veealuse maailma uurimisele. Osales 28 meeskonda, kellest paljud olid loonud veealuse sõiduki või roboti, mis aitaks koristada mereprügi. Kõik osalejad pälvisid loovuse näitamise eest diplomi.
Samaaegselt toimus palju tegevusi
Tänavu lisandus robootikapäevale leiutamise festival. Selle keskmes oli Võrumaa Arenduskeskuse ja Vivita leiutamislabori koostöös läbi viidud programm „Ideest prototüübini”. Ligikaudu 50 Võru maakonna kümne põhikooli 5.–8. klassi noort läbisid õppeaasta jooksul disainmõtlemise protsessi sammud ning arendasid ideedest prototüübid. Noored töötasid välja lahendusi neile olulistele probleemidele, näiteks mobiilirakendused koolikiusamise ennetamiseks, raha säästmiseks ja teenimiseks, nutisõltuvuse vähendamiseks, lauamäng keeleõppeks eri vanuses lastele ning vihmavee kasutamine autopesulates.
„See töö, mida noored on ära teinud, on väga suur. Meeletu areng oli just viimasel nädalal – nad jõudsid valmis ka särgid ja logod,” märkis Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht Kadi Kaur. Põhjuseks, miks esitletud ideede seas oli palju mobiilirakendusi, tõi Kaur välja põlvkondade erinevuse. „Tegemist ongi nutipõlvkonnaga, kellele need teemad rohkem korda lähevad ja kõnetavad.” Žürii soovitas mitmel noorel oma ideedega kindlasti ka edasi minna.
Kultuurimaja esimesel korrusel peeti samal ajal legorobotite võistlusi sumoareenil, mäkketõusul, labürindis ja erinevatel mattidel. Kõige rohkem elevust pakkus mäkketõus – osales 25 meeskonda.
Ka Eesti Raamatu Aasta pälvis tähelepanu. LEGO loovtööna said meeskonnad valmistada robootikakomplektist ja LEGO klotsidest ehitise ning joonistada plakati, saades inspiratsiooni näiteks oma lemmikraamatust. Loovtöös osales 19 meeskonda.
Lisaks rohketele tegevustele said osalejad külastada üheksat nutipesa – rekordarvu seniste aastate jooksul. Robotexi nutipesas sai murda häkitavat seifi ja proovida sumorobotite võistlust. AS Wermo tõi kaasa virtuaalreaalsuse: sai siseneda VR-keskkonnas asuvasse tehasesse. Pisila tegevuspesas ootas väikeseid külastajaid mitmekesised tegevuslauad. kood/Võru nutipesas prooviti IT-närvi ja probleemilahendusoskust. EWERS simulatsioonipesas katsetati keevitus- ja viimistlussimulaatoreid. TSENTERi pesas jagas robot Roberta maiustusi ja tutvustas puidutööstuse tulevikulahendusi. Nuti-Võluri nutipesades ehitati ja programmeeriti roboteid. 6K nutipesas õpiti, kuidas kuue LEGO klotsiga saab mõelda nagu väike programmeerija. Raamatupesas voltisid osalejad raamatuid ning uurisid, miks lasteraamatud on tuleviku seisukohalt nii olulised.
Kõik osalejad said medali
Pärast kohtunike ja žüriide töö lõppu algas auhindade jagamine. Esmalt said kõik üritusele registreerunud noored kaela medali, seejärel jagati auhinnakarikaid.
Labürindivõistluses, kus roboti ülesandeks oli läbida rada iseseisvalt ja võimalikult kiiresti, anti välja kaks karikat: meeskonnale HK ja meeskonnale Tivi ja Kivi. Tegemist oli ürituse kõige uuema võistlusalaga.
LEGO sumo kategoorias pälvis teise koha meeskond Kast, kes võitis küll seitse vooru, kuid kaotas finaalis. Esikoha sai meeskond Insener ja Demomees.
LEGO mäkketõusus sai teise koha meeskond PRO-d robootikud, esikoht läks meeskonnale Kast.
LEGO FLL robotimängus sai esimese karika meeskond Ülenurme nutikad, teise meeskond iSMART AM.
Eesti Raamatu Aastale pühendatud LEGO loovtöös jagati kolm karikat. Meeskond Poisid lavastas loo sellest, kuidas Sipsik ujuma õppis. Meeskond Rõugekad valmistas tolmuvaba raamatukogu. Meeskond AITIDAS lõi puuraamatukogu ja karusselli, kus sai sõita vastavalt loetud raamatu lehekülgede arvule.
Tunnustati ka leiutamise festivalil osalenud meeskondi ning anti eriauhind enim silma paistnud vabatahtlikule. Eraldi karika pälvisid ka ühe LEGO loovtöö meeskonna kõige nooremad liikmed – 3-aastane Uku ja 5-aastane Mikk.
Fotod: Aigar Nagel
Lätis pole Rail Balticu trassi kohta tehtud rahastusotsuseid ega ehitusplaane
Elron valmistab ette rongihanget, lootuses, et veel sel suvel annaks valitsus rohelise tule teha tellimus Rail Balticu regionaalsete rongide ostuks. Õhku jääb aga küsimus, kui kauaks peavad need rongid jääma sõitma vaid Eesti piires, kuna Lätis pole veel raudtee ehituse rahastusotsuseid ega ehitusprojekti.
Rööpaid Rail Balticu trassil veel ei paista, aga rongidega on juba kiire. Baltimaade riigikontrolörid on hoiatanud, et kui raudtee esimene etapp peaks valmima 2030. aastaks, siis rongide hankimine võib võtta kaheksa aastat, vahendab ERR.
Ortodontia professor: Eesti inimesed tahavad ennetustöö asemel kallist ravi
Eesti inimesed peaks hakkama oma suutervist hoidma maast-madalast, ütleb sellest aastast Tartu Ülikoolis ortodontia professorina töötav TÜ kliinikumi vanemarst-õppejõud Triin Jagomägi.
Ideaalis võiks luua teenuse, kus vanemad panevad paika lapse suutervise toetamise teekonna juba enne võsukese sündi. Ennetustöö vähendaks vajadust ka ortodontilise ravi järele, vahendab ERR.
Meedia: USA-Ukraina maavaraleping pani Moskva muretsema
Moskvas kasvab mure, et Venemaa võib kaotada oma eelise läbirääkimistel USA-ga Ukraina sõja üle pärast seda, kui Kiiev ja Washington allkirjastasid majanduspartnerluse lepingu, mis annab Ameerika Ühendriikidele esmaõiguse Ukraina maavaradele, kirjutas väljaanne Washington Post.
Kui USA uue administratsiooni ametisseastumise järel tundus, et president Donald Trump eelistab Venemaad, siis nüüd näib hoiak olevat muutunud, kardetakse Moskvas. Avalikult kritiseerisid lepingut Venemaa kõrged ametiisikud. Vene parlamendi ülemkoja liige Aleksei Puškov ütles, et see kujutab endast veel üht sammu Ukraina koloniseerimise suunas. Parlamendi alamkoja väliskomisjoni aseesimees Aleksei Tšepa kordas teda, öeldes, et leping on veelgi suurendanud Ukraina sõltuvust USA-st. „Leping on sisuliselt muutnud Ukraina mineraalide kolooniaks,” ütles ta Vene ajakirjanikele.
Kuid kulisside taga kasvab Venemaa eliidi seas närvilisus, et leping võib kujutada endast uut liitu USA ja Ukraina vahel, mis võiks sulgeda Venemaale võimaluse kindlustada rahuleping endale soodsatel tingimustel.
Alutaguse vallas uppus Tagajõe jõkke eakas meesterahvas
Täna laupäeval 3. mail kell 11.21 helistas Häirekeskusesse poeg ja teatas, et isa on kadunud üleeilsest õhtust saadik. Viimane kord nähti teda saunas. Kell 11.24 tuli teade sugulastelt, et umbes 500 meetrit majast eemal Tagajõe jões on uppunu.Kell 12.21 tõid Iisaku päästjad uppunu välja kaldale.
Täna, 3. mail kell 11.21 helistas Häirekeskusesse poeg ja teatas, et isa on kadunud üleeilsest õhtust saadik. Viimane kord nähti teda saunas. Sauna taga on Tagajõe jõgi. Jõgi saab alguse Tudu järvest ja suubub Rannapungerja jõkke.
Kell 11.24 tuli teade sugulastelt, et umbes 500 meetrit majast eemal Tagajões on uppunu. Uppunu oli 1951. aastal sündinud meesterahvas. Kohale saadeti Iisaku päästemeeskond. Päästjate saabudes oli uppunu kaldast kahe meetri kaugusel, kallas oli järsk. Kell 12.21 toodi uppunu välja kaldale. Uppunul oli aasta tagasi olnud infarkt.
Kuna uppunu oli riides, siis esialgsetel andmetel võis mees ootamatult vette kukkuda.
Sellel aastal on uppunud 6 inimest.
Šokk: Briti kohalikud valimised võitis kohalik Trump
Briti inimesed on šokis, kuna kohalikud valimised võitis ülekaalukalt kohalik Trump, migratsioonivastane Reformipartei juht Nigel Farage.
Nigel Farage on lubanud Reformi juhitavatest omavalitsustest migrandid välja saata, kuna lubab teha Trumpi-laadseid kärpeid kohalikes omavalitsustes, vähendades kodust tööd ja positsioone kliimamuutuste ja mitmekesisuse vallas, vahendab Daily Mail.
Reformi „maavärina” tõttu kaotasid konservatiivid kõik volikogud – kokku 676 kohta -, mille võtsid Reform ja liberaaldemokraatid, samas kui leiboristid kaotasid 186 kohta. Reform võttis juurde 648 kohta ja on nüüd juhtiv erakond Ühendkuningriigis.
Prognoositud üleriigiline häälte osakaal kohalike valimiste tulemuste põhjal tõstab Reformi toetuse 30 protsendini, edestades leiboristide 20 protsenti, liberaaldemokraatide 17 protsenti ja konservatiivide 15 protsenti. Sellega seoses väidetakse, et Briti konservatiivid on nüüdsest ajalugu.
Kõnes Durhami maakonnas, kus Reform asendas peaaegu 100 aastat tüüri juures olnud leiboristid, ütles Reformi juht, et tema partei hakkab „vastu seisma” asüülitaotlejatele nende kohalikes võimuorganites.
Ta väitis, et migrante „saadetakse Põhja-Inglismaale ja nad saavad kõik tasuta”, enne kui lisas: „See on ebaõiglane, see on vastutustundetu, see on igas mõttes vale ja ma ei usu, et Starmeril on julgust sellega tegeleda.”
Nüüd on 61-aastane Farage, kelle partei põhjustas poliitilise maavärina, kui nad hõivasid eile sadu kohalike omavalitsuste kohti üle kogu riigi ja saavutasid kontrolli kümne volikogu üle, andnud karmi hoiatuse teatud rollide eest.
Farage käskis töötajatel, kus leiboristid oli varem suurim partei, otsima väga-väga kiiresti alternatiivset karjääri, kui nad täidavad kliimamuutuse, mitmekesisusega seotud rolle või kui nad töötavad kodus.
Farage, kes tegi varem kampaaniat Ühendkuningriigi lahkulöömiseks Euroopa Liidust, kritiseerib nüüd valitsust sõnavabaduse lämmatamise pärast.
Farage ütles enne valimisi: „Põhjus, miks (Elon Musk) Keir Starmerit trollib on selles, et Elon usub sõnavabadusse ja Keir Starmer paneb trellide taha inimesi, kes Facebookis ebameeldivaid asju ütlevad.”
Nigel Farage: “The reason (Elon Musk) trolls Keir Starmer is because Elon believes in free speech, and Keir Starmer locks people up who say nasty things on Facebook.” pic.twitter.com/67eHbX0LyD
Eesti piiri ääres blokeeritakse 9. mail sideühendused
Eesti piiri ääres Pihkvas on 9. mail võidupüha paraadi ja surematu polgu rongkäigu ajal sideühendused blokeeritud.
See tuleneb Pihkva oblasti kuberneri Mihhail Vedernikovi sõnumist tema Telegrami kanalis.
„Erilist tähelepanu pööratakse kaitsele võimalike mehitamata õhusõidukite rünnakute eest. Seoses sellega võib esineda häireid mobiilside ja navigatsiooni töös,” kirjutas Vedernikov.
Ta täpsustas ka, et plakatite postid, millel inimesed veteranide portreesid kannavad, ei tohiks olla teravad, vahendab Pskovskaja Gubernija.
Lätti jõudis leetrite juhtum liinibussiga Venemaalt
Läti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (SPKC) sai teate laboratoorselt kinnitatud leetrite juhtumist.
Leetritega nakatunud patsient saabus Riiga 17. aprillil rahvusvahelise Ecolinesi bussiga Moskvast Riiga, selgub SPKC kodulehel olevast infost.
„Leetritehaige saabus Riiga 17. aprillil kell 12.45 rahvusvahelise Ecolinesi bussiga (liini nr 8211 Moskva – Rīga), mis väljus Moskvast 16. aprillil kell 17.15. SPKC on küsinud teavet eelnimetatud reisi reisijate kohta rahvusvaheliselt bussioperaatorilt Ecolines, kuid pole seda veel saanud,” teatas SPKC.
Seetõttu kutsub SPKC kõiki nimetatud kuupäeval sellel liinil sõitnud reisijaid ja meeskonnaliikmeid üles võtma kiiresti ühendust SPKC epidemioloogidega telefonil (24-tunnine telefon) 67271738 või e-posti teel dezurants.riga@spkc.gov.lv.
Hoolimata Venemaa agressioonisõjast Ukrainas ja keelust venelastel turistiviisaga Lätti tulla, sõidavad Läti ja Venemaa pealinnade vahel endiselt igapäevased bussiliinid.
Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis levib inimeselt inimesele väga väikeste piiskade kaudu, kui nakatunud inimene räägib, köhib või aevastab. Nakatumise oht on eriti suur, kui viibite nakatunud inimesega ühes ruumis, sealhulgas sõidukis.
Sõja ülevaade: 1165. päev – Krimmi kandis väga palav
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. mai 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud ja Krimmi kandis juba teine öö väga palav.
1. Ikka sajab ja palju.
2. Krimm, juba teine öö…
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ei andnud Ukrainale ressursilepingu alusel julgeolekugarantiisid.
12. Zelenski ja Trumpi ressursileping hirmutab venemaa eliiti.
13. Kasahstan keelas venemaa riigiduuma aseesimehel ja veel neljal deputaadil riiki sisenemise.
14. USA kiitis heaks 310 miljoni dollari suuruse F-16 toetuspaketi Ukrainale, aga seda raha eest.
15. Reuters: USA valmistab ette uusi sanktsioone venemaa vastu, aga teadmata on, kas Trump ka need heaks kiidab.
16. Lühiuudised
venelased võiksid praeguse edasiliikumistempo juures 2256. aastal vallutada kogu Ukraina, mille tulemuseks oleks 101 miljonit ohvrit — Forbes.
Pärast seda, kui Moskva arestis venemaal lääne investorite raha, jagab Euroopa lääne investoritele ümber 3 miljardit eurot venemaa külmutatud vahendeid. See on uus peatükk venemaa sissetungi Ukrainasse finantstagajärgedes.
216 vene poole rünnakut, aga ikka väheneb neis soomuse arv ja jätkub varasemate päevade taktika, kõikjal väikeste gruppidega proovitakse ja Ukraina omade possade alamehitatus võib järjest enam hakata tooma auke kaitses, kus ei suudeta reageerida ja võidakse hakata kaotama järjest eesmisi possasid. Lisaks tihenes eile kaudtuleüksuste töö (6700) tervel rindejoonel ning kamikaze droonide arvgi pisu tõusis. Liugpomme siiski juba mitu päeva pisu vähem (183) aga sedagi on palju. Kuna rindelähedastest linnadest ja küladest ei taha kõik ära minna, siis kohalikke ikka hukkub sest paljus vene pool lihtsalt profülaktiliselt töötleb kõike asustatud ala, et äkki kuskil siiski miskit sõjalist ka on.
Kõige kuumem ikka Kursk/Belgorod, Kupjansk/Kreminna lõunalõik ja Donetski sektoris, viimases lausa 106 rünnakut. Mujal rünnakute arv isegi langes. Seni pole tuvastanud, et tihe kaudtuleüksuste ära laskmine nende töö tihedust piisavalt mõjutaks, aga senised uudislood õigsuse korral lootust selleks siiski annavad.
Lisaks arvamusel, et see tihe väikeste gruppidega nii jala kui igatsugu kergemate liikuvvahenditega veel jätkub koos tiheda kaudtule, lennunduse ja droonidega ning tehakse pigem ettevalmistust suuremaks soomuse toel rünnakuteks. Küll tundub, et selline tihe igal pool torkimine raskendab Ukrainal uute tugevamate löögisuundade tuvastamist ja võidakse neile reageeringute hiljaks jääda.
1. Ukraina õhujõudude teatel saatis vene armee 2. mail samaaegselt välja mitu ründedroonide gruppi Harkivi, Kiievi, Sumõ ja Zaporižja suunas. Zaporižja ründamiseks kasutati ka juhitavaid õhupomme. Sireen kõlas ka Tšernihivi ja Poltaava oblastis ning mitmes Tšerkassõ oblasti rajoonis.
Eile õhtul algatasid vene väed Harkivile ulatusliku droonirünnaku. Linnapea Igor Terehhov teatas juhtunust oma Telegrami kanalil. Tema sõnul rünnati linna neljas linnaosas 12 asukohta: Kiievi, Osnovjanski, Slobodski ja Saltovski. Selle tagajärjel sai kahjustada kortermaja ja esialgsetel andmetel ka eramu. Vähemalt 47 inimest sai vigastada.
Täna öösel õhuhäire ajal kuuldi Mõkolaivis plahvatusi. Varahommikul töötas Kiievi kandis õhuhäire.
Ainuüksi aprillis sai Harkivis kahjustada 533 hoonet – 10 533 akent purunes ja 147 katust hävis, ütles linnapea Ihor Terehhov. Ta hindab linna sõjakahjude koguväärtuseks 10 miljardit eurot.
Rinde ja piiri lähedus ikka tugevas sajus.
2. Eile hommikul Stavropoli territooriumil tabas Ukraina droonide öise rünnaku tagajärjel venemaa kosmoseluure rajatist koodnimega „Zvezda”, mida oli juba rünnatud 2024. aasta juulis. Seda teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alluvuses oleva desinformatsiooni vastase keskuse juht Andri Kovalenko. „See üksus on üks venemaa kosmose elektroonilise luuresüsteemi põhijaamu,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Kovalenko sõnul on Zvezda osa venemaa luure strateegilisest arhitektuurist. See jälgib olukorda lahingutsoonides ja osaleb ka küberluures, selgitas Kovalenko. See rajatis loodi 1970. aastate alguses, sealhulgas satelliitide signaalide pealtkuulamiseks. venemaa relvajõudude luure peadirektoraadile (GRU) kuuluvas Zvezdas analüüsitakse muuhulgas „kosmoseinfot” ja jälgitakse orbiidilt ja välismaistelt satelliitidelt tulevaid signaale, märkis Kovalenko.
vene Föderatsiooni Peastaabi Peadirektoraadi eriotstarbeline väeosa „Zvezda” ja üksus nr 33443 asuvad Stavropoli territooriumi Izobilnenski rajooni Moskovskoje küla lähedal. Stavropoli juht Vladimir Vladimirov teatas 2. mai hommikul selles piirkonnas langenud droonikildudest. Ta ei maininud sõjaväe sihtmärkide tabamist, kuid täpsustas, et rünnaku tagajärjel keegi vigastada ei saanud.
Eile öösel viisid Ukraina kaitseväed Krimmis läbi erioperatsiooni, kasutades mehitamata mereväe paate. Rünnaku ajal käitusid vene lennukid ja paadid ettevaatlikult ning püüdsid vältida otsest kokkupuudet operatsiooni piirkonnaga, tõenäoliselt suure tabamusohu tõttu. Kasutusel oli erinevat tüüpi mehitamata paate: FPV droonikandjaid, miinipanekupaate ja õhutõrjesüsteemidega varustatud paate. Löögid viidi läbi meretornidel asuvatele objektidele ja Krimmi rannikul asuvatele sihtmärkidele. „vene helikopterid üritasid operatsiooni sekkuda, kuid pärast Ukraina BEK-ide vastust, mis kasutasid R-73 rakette, olid nad sunnitud piirkonnast lahkuma hävinguohu tõttu,” teatas katastroofiabi keskus.
Täna öösel oli Novorossiisk kahel korral tunnise vahega droonilaines, öises videos oli näha vähemalt üht väga suure tulega plahvatust.
Sevastoopolist tuli kõlakas, et võib-olla lasi vene õhutõrje õhuhäire ajal miskit oma alla, esimene versioon oli, et soldat lasi õhutõrjeraketiga enda kopteri alla.
vene õhutõrje töötas aktiivselt Kertši silla lähistel. Pisu hiljem süttis vist seal rannikul silla läheduses miskit, teatati vähemalt seitsmest plahvatusest. Kertši sild tabamusi ei saanud.
Millega öösel Krimmi rünnati, ei tea veel, kõlakad, et mõne raketiga ning droone nii õhus kui vees.
Ukraina luure sulges venemaa peamiste internetiteenuse pakkujate, sealhulgas SibSeti serverid, jättes tuhanded inimesed internetita, teatasid allikad RBC-le. GUR MO küberüksused algatasid rünnakuid 30. aprillist kuni 2. maini, sihtides Siberi infrastruktuuri.
3. Kursk/Belgorod: eilegi vene püüdlused edeneda vilja ei kandnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski ümber on pisu sõjaudu.
8. Donetsk: muutusteta, aga Ukraina blogijatelt tuleb murenoote, et kohati on rindelõikudes suur meeste puudus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ei suutnud neljapäeval allkirjastatud loodusvarade lepingu alusel Ameerika Ühendriikidelt julgeolekugarantiisid saada, teatab New York Times (NYT). Kiievi poolt pealekäidav peamine nõudmine ei sisaldunud neljapäeval USA rahandusministri Scott Bessenti ja Ukraina majandusministri Julia Svõrõdenko poolt allkirjastatud lepingu lõplikus tekstis. Leping annab aga mõista, et USA võiks suurendada sõjalist abi Ukrainale, kui venemaaga rahulepingut ei saavutata, märgib NYT.
Ressursileppe kiiruga allkirjastamine, mida oli korduvalt edasi lükatud ja mis viimasel minutil peaaegu nurjus, on seotud Donald Trumpi pettumusega läbirääkimistel kremliga, ütlesid olukorraga tuttavad allikad Politicole. Vaatamata heldetele järeleandmistele – sealhulgas Krimmi tunnustamisele ja sanktsioonide tühistamisele – pole putin veel näidanud üles valmisolekut Ameerika relvarahu tingimustega nõustuda.
Valge Maja ei tea aga, mida edasi teha, ei ressursilepingu ega putiniga, rõhutavad Politico allikad. Nende sõnul võiksid järgmine samm olla sanktsioonid venemaa vastu, kuid pole selge, kas Trump on selleks valmis. Algselt väitis ta, et USA saab Ukrainaga sõlmitavast ressursiarenduslepingust 500 miljardit dollarit, kiites Ukraina pinna all peituvat uskumatut loodusrikkust. Hiljem alandas Trump hinnangut 120 miljardi dollarini, lubades, et leping kompenseerib USA-le Ukrainale kulutatud raha. Samal ajal ei nimetata lepingus endas Kiievile juba osutatud sõjalist abi Ukraina poolt tagasimakstavaks võlaks.
Ukraina haruldaste muldmetallide leiukohad, millele Trump lootis, tekitavad geoloogiaekspertide seas kahtlusi: mõned neist väidavad, et Ameerika administratsioon kasutas 30 aastat vanu kaarte ning Ukraina maavarade tegelik väärtus pole mitte 500 miljardit dollarit, vaid ainult 12 miljardit dollarit, kirjutab NBC News.
„Haruldasi muldmetalle nimetatakse haruldasteks põhjusega. Ja neil on neid palju,” ütles Trump kolmapäeval kabinetiistungil. „Oleme sõlminud kokkuleppe, kus meie raha on turvaline ja saame kaevama hakata,” lisas ta.
12. Kahe kuu pikkuse pingelise läbirääkimise järel saavutatud loodusvarade arendamise leping Ameerika Ühendriikide ja Ukraina vahel on Moskvas närvilisust tekitanud. Washington Posti (WaPo) andmetel kardavad venemaa eliidi liikmed Volodõmõr Zelenski ja Donald Trumpi lähenemist ning usuvad, et kreml võib mööda lasta võimaluse sõlmida Ukraina suhtes soodne kokkulepe.
putinile avaldatakse üha suuremat survet, et ta vähemalt teeks järeleandmisi, ütles anonüümsust palunud venemaa ametnik WaPo-le. Vastasel juhul seisab venemaa silmitsi uue Ameerika sanktsioonide paketiga, mille valmistas ette senaator Lindsey Graham. WaPo allika sõnul oleksid need suur hoop, arvestades eelarvepuudujääki, mis juba kasvab. Vaatamata ametnike bravuurile, kes väidavad, et venemaa on sanktsioonidega edukalt toime tulnud, mängib mure majanduse olukorra pärast üha olulisemat rolli, rõhutab ametnik. „Majandust on võimatu üles ehitada ainult mobilisatsioonimudelile tuginedes,” ütleb ta.
venemaa majanduskasvu tempo on juba järsult aeglustunud: 2025. aasta esimeses kvartalis kasvas SKP vaid 1,7% pärast 4,5% eelmises kvartalis ja 4,1% eelmise aasta kokkuvõttes. Inflatsioon püsib üle 10% vaatamata Venemaa Föderatsiooni keskpanga rekordilisele intressimäärale, sõjatööstuskompleksivälised tööstusharud on libisenud majanduslangusesse ning nafta hinna langus on vähendanud eelarve toorainetulusid ligi 20%. Nüüd ennustab rahandusministeerium, et selle puudujääk saab olema suurim pärast pandeemiat – 3,8 triljonit rubla algselt plaanitud 1,2 triljoni asemel.
kremli „Rahupartei” nõuab, et putin aktsepteeriks Trumpi tingimusi – sõja külmutamist rindel vastutasuks Krimmi tunnustamise ja sanktsioonide tühistamise eest, kirjutab WaPo. „Kullid” tahavad ikkagi võidelda, ükskõik mis.
Kuigi USA-Ukraina ressursileping ei sisalda Kiievi julgeolekugarantiisid, „halvendab see olukorda venemaa jaoks”, märgib kremlile lähedal seisev politoloog Sergei Markov: „Trumpi ja Zelenski vahelise pinge peamine põhjus on kõrvaldatud.” Kuigi leping ei sätesta selgelt, vähemalt sümboolselt, Washingtoni ja Kiievi edasist koostööd, „võtavad Ameerika Ühendriigid teatud kohustusi Ukraina kaitsmiseks, kuna Ukraina kuulub nüüd neile”, ütles Markov.
13. Kasahstani võimud keelasid riiki sisenemise neljal praegusel venemaa Riigiduuma saadikul ja ühel endisel venemaa parlamendiliikmel. Sellest teatas Deutsche Welle, viidates vabariigi valitsuse allikale. Väljaande allika sõnul oli põhjuseks nende isikute poolt Kasahstani ja selle juhtkonna vastu suunatud solvavate ja vaenulike avalduste avalik levitamine. Musta nimekirja kuuluvad Riigiduuma aseesimees pjotr Tolstoi, Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komisjoni esimene aseesimees vjatšeslav nikonov, Ühtse venemaa partei saadikud jevgeni fjodorov ja konstantin zatulin, samuti Rossotrudnitšestvo juht ja endine Riigiduuma saadik jevgeni primakov.
tolstoi on varem öelnud, et pärast Ukrainat võib Kasahstan olla venemaa jaoks „järgmine probleem”. Ta nimetas Almatõd ka venelaste ehitatud Vernõi linnaks ja süüdistas Kasahstani katses leiutada oma ajalugu, et end venemaast distantseerida. nikonov teatas föderaaltelevisioonis rääkides, et Kasahstani lihtsalt ei eksisteerinud, kirjeldades tänapäevase Kasahstani territooriumi kui venemaa ja NSV Liidu kingitust. fjodorov toetas nikonovi avaldusi ja teatas, et venemaal on väidetavalt õigus nõuda Kasahstanilt territooriumide tagastamist. Lisaks, fjoedorovi sõnul ei lahkunud Kasahstan NSV Liidust vastavalt rahvusvahelisele õigusele, mis tähendab, et tema riiklus pole täiesti seaduslik.
2022. aastal kritiseeris konstantin zatulin teravalt Kasahstani presidendi Kassõm-Jomart Tokajevi seisukohta, kes keeldus seejärel tunnustamast isehakanud DPR-i ja LPR-i. Parlamendiliige vihjas territoriaalsetele pretensioonidele, öeldes, et täieliku partnerluse puudumisel on kõik võimalik, nagu Ukraina puhul.
primakov süüdistas Kasahstani võimuesindajaid väidetavas tegevusetuses seoses natsionalistide tegevusega vene keele vastu. Hiljem keeldus ta avalikult koostööst Kasahstani infoministri Askar Umaroviga, nimetades teda väidetavate russofoobsete avalduste tõttu „russofoobseks rämpsuks”.
Nagu Deutsche Welle märgib, on lisaks asetäitjatele persona non grata nimekirjas ka propagandistid tina kandelaki ja tigran keosayan, politoloog nikita mendkovitš, „vene maailma” ideoloog aleksandr dugin ning vene ajaloolane andrei grozin. Viimasele keelati hiljuti ilma selgituseta Kasahstani sisenemine.
SRÜ Instituudi Kasahstani ja Kesk-Aasia osakonda juhtiv grozin plaanis osaleda kahel üritusel: 28. aprillil toimuval arutelul venemaa-Kasahstani suhete probleemide üle ja 29. aprillil toimuval ümarlaual kahe riigi julgeoleku- ja humanitaarkoostöö teemal. 27. aprillil aga keelati tal Astana lennujaamas passikontrolli läbimisel sisenemine. Instituut teatas, et keeldumise põhjuseid ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti tuletasid nad meelde, et sarnane intsident leidis aset 2023. aastal, kui instituudi direktorit, asetäitjat zatulinit, üritati mitme tunni jooksul takistada Kasahstani sisenemast, et osaleda Baikonurist kosmoselaeva stardis. Siis olukord lahenes.
14. USA välisministeerium kiitis heaks F-16 väljaõppe- ja tehnilise toe ning sellega seotud varustuse müügi Ukrainale kokku 310,5 miljoni dollari eest. Sellest teatati Pentagoni kaitsejulgeoleku koostööagentuuri (DSCA) veebisaidil. Pakett sisaldab: F-16 lennukite moderniseerimist; Ukraina personali väljaõpe; operatiivne ja tehniline tugi; varuosade, kulumaterjalide ja remondikomplektide tarnimine; maapealse varustuse tarnimine ja hooldus. See hõlmab ka abi salastatud ja salastamata tarkvaraga töötamisel; tehnilise dokumentatsiooni, väljaannete ja teatmematerjalide edastamine; tehniliste uuringute ja tehniliste kontrollide läbiviimine ning logistikateenuste pakkumine nii USA valitsusele kui ka eraettevõtjatele.
Nagu välisministeerium rõhutas, teenib algatus USA välispoliitika ja riikliku julgeoleku eesmärke. Selle eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet, mida Ühendriigid peavad oluliseks partneriks ja „Euroopa poliitilise stabiilsuse ja majandusliku progressi jõuks”. DSCA teatel suurendab toetus Ukraina võimet võidelda praeguste ja potentsiaalsete ohtudega, pakub Ukraina pilootidele kvaliteetset väljaõpet ning parandab Ukraina õhujõudude koostalitlusvõimet USA õhujõududega ühtseks väljaõppe- ja tugisüsteemiks integreerimise kaudu.
„See otsus on kooskõlas rahvusvahelise koalitsiooni pingutustega luua Ukraina F-16 programm ja Ukraina õhujõudude üldine moderniseerimine. Ukraina suudab pakutava varustuse ja teenused raskusteta oma relvajõududesse integreerida,” seisis DSCA avalduses.
Lepingu peamised töövõtjad on Valiant Integrated Services, Top Aces Corporation, Lockheed Martin Aeronautics, Pratt and Whitney, Snap-on Inc., BAE Systems Inc., AAR Corporation ja Comsetra LLC.
15. Reutersi teatel on Ameerika ametnikud lõpetanud uute venemaa-vastaste majandussanktsioonide väljatöötamise. Sihtmärkide hulgas on venemaa riigile kuuluv energiagigant Gazprom, aga ka suured ettevõtted loodusvarade ja pangandussektoris, ütles administratsiooni ametnik, kes nagu ka teised allikad palus asja arutamiseks anonüümsust. Muid üksikasju ametnik ei avaldanud.
Väljaanne märgib aga, et pole selge, kas Trump selle paketi heaks kiidab, kelle kaastunne Moskva avalduste ja tegude vastu on asendunud pettumusega putini ignoreerimise pärast tema üleskutsete osas relvarahu ja rahuläbirääkimiste sõlmimiseks. Riiklik Julgeolekunõukogu üritab koordineerida mingisugust karmimat tegevust venemaa vastu, ütles asjaga kursis olev allikas. „Sellele peab alla kirjutama Trump. See on täielikult tema otsustada,” kinnitas teine USA ametnik.
„President on algusest peale selgelt väljendanud oma pühendumust täieliku ja kõikehõlmava relvarahu saavutamisele,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja James Hewitt. „Me ei kommenteeri käimasolevate läbirääkimiste üksikasju.” USA rahandusministeerium, mis rakendab enamikku Ameerika sanktsioone, ei vastanud kommentaaritaotlusele.
Reutersi uudisteagentuurilt: „Trumpi heakskiit uutele sanktsioonidele, mis järgnevad kolmapäeval allkirjastatud USA-Ukraina kaevanduslepingule, mida ta on oma rahupüüdluste osana tugevalt edendanud, võib anda märku tema positsiooni tugevnemisest kremli suhtes.”
16. Lühiuudised
CNN: USA luureteenistuse uue prognoosi kohaselt on putin muutnud oma seisukohta ja lühiajalisi eesmärke ning näitab üles suuremat valmisolekut saavutada rahuleping, mis lõpetaks sõja Ukrainas. Eeldatakse, et putin võib oma Ukraina territooriumi nõuete osas järeleandmisi teha, kuid on ka võimalik, et pikas perspektiivis võib venemaa sõda jätkata ja proovida haarata lisaterritooriumi.
USA president Donald Trump ütles, et vabariiklased peaksid kaaluma demokraatide Kongressist väljaviskamist, kes on esitanud tema vastu umbusaldusavalduse. Ta kirjutas sellest väljaandes Truth Social, vahendab European Pravda. Trump ütles, et „demokraadid on tõeliselt kontrolli alt väljas ja nad on kaotanud kõik, eriti oma mõistuse”.
Hiljuti said Aafrika riigi Togo võimud teada, et selle riigi kodanikud võitlesid venemaa poolel ja langesid Ukraina kätte vangi. Sellest teatas riigi välisministeerium. Kogutud teabe kohaselt lahkusid enamik neist kodanikest, eriti noored tudengid Togost ettekäändel, et nad väidetavalt said stipendiume struktuuridelt, mis väitsid end asuvat venemaal. Sellega seoses kutsub Togo välisministeerium kodanikke, eriti noori, kes soovivad oma õpinguid välismaal jätkata, üles „olema maksimaalselt valvsad”: kontrollima enne mis tahes kohustuste võtmist stipendiumipakkumiste autentsust ning võtma enne välismaale, eriti venemaa Föderatsiooni, reisimist ühendust asjaomaste osakondadega, eelkõige kõrgharidus- ja teadusministeeriumiga, et saada usaldusväärset ja kontrollitud teavet.
USA president Donald Trump avaldas reedel Valge Maja 2026. aasta eelarvetaotluse. Dokumendis pakutakse välja järsk kärpimine mittekaitseprogrammidele ja samaaegne kaitse- ja piirivalveteenuste rahastamise suurendamine. Seega tehakse ettepanek kärpida mittekaitsekulusid 22,6% (163 miljardit dollarit) – madalaimale tasemele alates 2017. aastast. Samal ajal eeldatakse kaitsealase rahastamise suurenemist 13% võrra 1,01 triljoni dollarini. See summa on ette nähtud riikliku julgeolekukava, sealhulgas Pentagoni reformi toetamiseks. See taotlus ületab käesoleva aasta 892,3 miljardi dollari suuruseid riikliku julgeoleku kogukulutusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Jahmatav juhtum: Hispaanias avasti „õuduste maja”, kus lapsi hoiti 4 aastat kinni
See on uskumatu hetk, mil lapsed, keda vanemad pidasid vangis Hispaania õuduste majas, nägid pärast politsei sekkumist esimest korda peaaegu nelja aasta jooksul päikesevalgust.
Hispaania põhjaosas asuva Oviedo linna politsei leidis majast kolm väikest poissi – kaheksa-aastased kaksikud ja nende kümneaastase venna –, kes olid ilmselt alates 2021. aasta detsembrist majas kinni olnud ning väidetavalt kartsid nende vanemad koroona levikut, vahendab Daily Mail.
Laste vanemateks on nimetatud sakslane Christian Steffen (53) ja tema Ameerikas sündinud naine Melissa Ann Steffen (48).
Paar on võetud vahi alla ja neid on hoiatatud, et kui neile esitatakse süüdistus ja nad süüdi mõistetakse, lähevad nad kuni seitsmeks aastaks vangi.
Uurijad olid mures, et lapsed tundusid ebakindlad, kui nad esimest korda aastate jooksul väljas kõndisid – peaaegu poole oma elust.
Emotsionaalsel hetkel, kui nad esimest korda õue toodi, hakkasid nad hingeldama ja heitsid murule, et muru katsuda, vahendab Bild.
Oviedo politsei külastas majutusasutust esmaspäeval Hispaania elektrikatkestuse ajal ja oli laste elamistingimuste pärast kohkunud, vahendab Deutsche Welle.
Teadaolevalt sulges perekond Covid-19 pandeemia ajal end majja, keelates lastel õues käimise ja hoides neid kinni majas, kus nad elasid räpaselt ja magasid väikestes voodites.
Uurimise allikas ütles, et vanemad ostsid mustalt turult ravimeid, mis sisaldasid kanepi peamist psühhoaktiivset elementi THC-d, ja andsid seda lastele ärevushäire raviks – uurijad ütlesid, et nad pole isegi kindlad, kas lapsed olid üldse haiged.
Majas sees tehtud piltidel on näha kohutavaid jooniseid teravate hammastega koletistest, mis olid kriimustatud laste võrevooditele. Lapsed kandsid veel mähkmeid, kui politsei nad leidis.
Ametivõimud olid varem saanud vihje naabrilt, kes väljendas muret, et nad pole kunagi näinud lapsi koolis, vahendab Deutsche Welle.
Politseil tekkis kahtlus, kui nad märkasid, et majja on registreeritud vaid üks mees – kuid tema supermarketi tellimustest piisas mitmele inimesele.
Väidetavalt rääkis laste ema pärast vahistamist politseinikele, et nad küsisid ametnikelt Saksamaal, kus nad elasid enne Põhja-Hispaaniasse kolimist, luba oma lapsi pärast pandeemia algust kodus koolitada, ja emigreerusid pärast seda, kui neid hoiatati, et kui nad lapsed koolist ära võtavad, siis teavitatakse sotsiaalteenistusi.
Pere oli üürinud viimased neli aastat Astuuria maakonna Oviedo linna vaikses Toleo naabruskonnas asuvat maja, mille külalistetuba oli muudetud ajutiseks klassiruumiks, kus paari kolm poissi olid õppinud lugema, kirjutama ja joonistama.
Hispaania politsei ütles, et maja oli sisenedes halvas seisukorras, prügihunnikute ja kogunenud ravimite mägedega.
Teadete kohaselt olid ühte vannituppa kuhjatud määrdunud mähkmed ja vanemate kaheinimesevoodi alt leiti kasutatud tampoonid, samas kui vanemate tuba oli väidetavalt täidetud poole tosina õhupuhastusmasinaga, mida nad oma magamistoas hoidsid.
Pinnad olid kaetud räpase lemmiklooma väljaheitega ja peres oli ka massiivse kasvajaga kass.
Lapsed leiti mähkmeid kandmas ja avastati, et nad olid sunnitud magama võrevoodites.
Edasi tulid teated, et lapsed kannatasid pärast päästmist tugeva kõhukinnisuse käes, kuna neil ei lastud tualetti minna, kui nad tahtsid.
Käimasolevale uurimisele lähedal seisev allikas ütles: „Neil oli ajakava ja maksimaalne arv kordi päevas, mil nad võisid tualetti kasutada, sest ülejäänud aja pidid nad kandma mähkmeid.”
Šokeeritud lastearst, kes tuvastas nende „tõsise kõhukinnisuse” näitas, et nende soolestikus oli väljaheide, kuna nad pidid häda leevendamiseks vahel kaua ootama, edastas El Espanol.
„Alguses polnud midagi eriti silmatorkavat,” ütles politsei nende esmaspäevase majakülastuse kohta.
Vanemad aga hakkasid imelikult käituma, kui majja sisenemist paluti.
„Ta oli segaduses, paljajalu. Ta palus meil kanda maske ja hoida distantsi,” rääkis üks politseinik väljaandele El Espanol.
„Ta ütles kohe, et majas on alaealised. Kuid meie üllatuseks see mitte ainult ei juhtunud, vaid kumbki vanem ei eitanud, et olid aastaid isoleeritud, ega näidanud üles mingeid erilisi teadmisi selle kohta, et oleks midagi valesti teinud,” märkis ta.
Kui neil väidetavalt lubati majja siseneda, märkisid nad, et vanemad panid lastele enne sisselaskmist ette „kuni kolm maski”, vahendab El Mundo.
Ema käskis ametnikel olla ettevaatlik, sest lapsed olid tema väitel väga haiged.
Kolm noort poissi vabastati, kuna elasid alates 2021. aasta detsembrist, pandeemia haripunktist, ainult majas.
Alaealised olid paljajalu, kandsid mähkmeid ja magasid endiselt võrevoodis. Kui nad tahtsid neid hoonest välja viia, polnud neil isegi oma suuruses jalanõusid, kuna neid polnud aastaid ostetud.
Vanemate motivatsioon lapsi oma kodus lukus hoida pole veel teada.
El Comercioga rääkinud uurijad väitsid, et vanemad kannatasid Covidi sündroomi all ja elasid viiruse hirmus.
Ametnike sõnul ei paistnud lapsed haiged, vaid olid määrdunud.
„Lapsed olid kahetsusväärses seisus,” ütles üks politseinik El Mundole.
„Nad ei olnud alatoidetud, sest neid toideti. Aga nad olid räpased ja reaalsusest täiesti irdunud,” sõnas ta.
Väidetavalt ütles 48-aastane Saksa päritolu ameeriklasest ema politseile, et tema ja ta abikaasa arvates oli see parim viis nende turvalisuse tagamiseks.
Majast leidis politsei suure hulga ADHD ravimeid ja näomaske.
Lapsi hoiti koolist eemal ja neil keelati kodust lahkuda.
Uksed olid lukus ja aknad püsivalt suletud. Lapsed ei tohtinud isegi aeda minna.
El Mundo ütles kohalike inimeste tunnistustele viidates, et isa käis alati maskiga kinnistu väravas, nii koju tellitud saadetiste kui ka posti järel.
Politsei ütles, et kui lapsed vabastati, põlvitas üks neist murule ja „puudutas seda imestusega”.
„Kui viisime nad majast välja aeda, kus nad isegi ei tahtnud õue minna, nägid nad tigu ja läksid hulluks,” rääkis üks politseinik El Mundole. „Nad kartsid.”
„Oleme kolmele lapsele elu tagasi andnud,” ütles peainspektor Francisco Javier Lozano pärast majja sisenemist.
Aastate jooksul hoiti lapsi nii peidus, et isegi naabrid ei saanud aru, et nad majas on.
Laste ema ja isa hoitakse nüüd ilma kautsjonita vahi all, kuna laste avastamisele järgneb edasine uurimine.
Politseioperatsioon ja uurimine algas 14. aprillil pärast seda, kui piirkonna elanik häirekella tõstis.
Naine oli kuulnud hääli, mis kõlasid nagu lapsed majas, kuigi ta polnud kunagi näinud kedagi kodust lahkumas mängima või kooli minema.
Rulood olid alati kinni ja selget elumärki polnud, rääkisid naabrid.
„Ausalt, ma ei mäleta, et oleksin teadnud, et see oli asustatud. Rulood olid alati all, ei mingit müra ega autosid. Miski ei viidanud elule,” ütles vastas elav Rafael Ruiz.
Kuid pärast mitmepäevast jälgimist oli uurijatele selge, et seal pidi elama rohkem kui üks inimene.
Nad nägid liikumist läbi väheste sulgemata akende ja hindasid mehe poolt koju toodud toidutellimuste karpide arvu järgi, et keegi peab seal sees olema.
Oviedo kohaliku politsei ülemkomissar Francisco Javier Lozano andis kolmapäeval pressikonverentsi, kus ta selgitas operatsiooni üksikasju, mille käigus paar võeti kinni esmaspäeval kell 14.45.
Maja esmast läbiotsimist raskendas see, et Hispaania oli elektrikatkestuse tõttu pimedusse vajunud.
Kui politsei välisuksele koputas, vastas isa, kuid palus ametnikel paar minutit oodata, et lapsed saaksid maskid ette panna.
Üks politseinik rääkis Hispaania ajakirjandusele: „Nad olid väga hirmul ja ümber ema, kes rääkis meile kogu aeg, et väikelastel on tõsised patoloogiad ja et me ei peaks neile lähenema.”
„Neil oli kolm maski üksteise peal. Neil puudus kontakt reaalsusega,” lisas ta.
Hetkel on teadmata põhjused, miks see pere elas alates 2021. aastast vangistuses ja ebasanitaarsetes tingimustes Astuuria villas.
Lapsed rääkisid valdavalt inglise keeles. Pärast ülevaatust Astuuria ülikooli keskhaiglas on nad antud maakonna ametivõimude eestkoste alla.
Pole välistatud, et nende vanemaid süüdistatakse väärkohtlemises, alaealiste hülgamises ja põhiõiguste rikkumises.
Operatsiooni kokkuvõtteks ütles Oviedo kohaliku politsei ülemkomissar Francisco Javier Lozano: „Oleme õuduste maja lahti lammutanud.”
Rakendus Anna Teada aitab omavalitsustel silmad lahti hoida
Tänavatel vedeleb prügi, tänavavalgustus ei tööta või mõni puu takistab kõnniteel liikumist? Rakenduse Anna Teada abil saab igaüks sellistest probleemidest lihtsalt ja mugavalt teada anda, ilma et peaks pead murdma, millisele asutusele või omavalitsusele teavitus üldse saata.
Mis on Anna Teada?
See on veebipõhine rakendus, mis võimaldab elanikel hõlpsasti teatada muredest, mis mõjutavad nende elukeskkonda. Rakendus töötab nii arvutis kui ka mobiilis ning on nüüd kättesaadav ka eesti.ee äpis.
Süsteemi suurim tugevus peitub automaatses asukoha tuvastuses. Inimene ei pea teadma, kas viibib Saue vallas või Tallinna piiril – rakendus määrab asukoha ise ning edastab vihje automaatselt vastavale omavalitsusele või riigiasutusele.
Miks see omavalitsusele kasulik on?
Omavalitsustel ei ole vaja ise arendada oma rakendust ega investeerida eraldi IT-lahendusse – kõigil on kasutada ühine keskne süsteem. See tähendab väiksemaid kulusid ja rohkem teavet kodanikelt. Süsteemi aastane ülalpidamiskulu, umbes 10 000 eurot, kaetakse Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarvest.
Lisaks on varem katsetatud alternatiivid sageli jäänud lühiajaliseks – Anna Teada on seni lahendus, mis on laiapõhjaliselt käima jäänud ja kasutuses püsinud.
Kuidas omavalitsused reageerivad?
Oluline on mõista, et Anna Teada on tööriist teavituste edastamiseks, mitte automaatne probleemide lahendamise süsteem. Iga omavalitsus vaatab teavitused läbi oma töökorralduse järgi.
Kui teavitus on avatud, muutub selle märgistus kaardil punasest roheliseks. See tähendab, et info on omavalitsusele jõudnud, kuid see ei tähenda veel kohest lahendamist. Mõned teemad, näiteks eramaal asuv prügi, võivad jääda omavalitsuse pädevusest välja.
Kui teavitaja jätab oma kontaktandmed, saab omavalitsus vajadusel ühendust võtta ja täpsustusi küsida, kuid see on võimalus, mitte kohustus.
Rakvere kogemus: tööriist, mis aitab märgata ja tegutseda
Rakvere linna kommunikatsioonispetsialist Kristel Mänd tõdes, et Anna Teada rakendus on linnale oluline täiendav suhtluskanal.
„Meie hinnangul on Anna Teada rakendus kohaliku omavalitsuse jaoks tööriist, mis võimaldab elanikel lihtsalt ja kiirelt teavitada probleemidest linnaruumis – näiteks rikkis tänavavalgustus, vedelev prügi, ohtlik löökauk vms,“ kirjeldas ta.
Männi sõnul aitab rakendus paremini märgata probleeme, mis igapäevases töövoos võiksid muidu jääda tähelepanuta. „Rakendus on täiendav suhtluskanal omavalitsuse ja kogukonna vahel, aidates samal ajal ka omavalitsusel paremini märgata ja lahendada muresid,” lisas ta.
Praegu jõuab Rakvere linnavalitsusse Anna Teada kaudu nädalas 20–30 teadet, kuid see arv võiks kasvada.
„Kuna me ei ole Anna Teada rakendust ja selle kasutusvõimalusi kogukonnas seni eraldi reklaaminud, siis jõuab teavitusi üsna vähe. Plaanime lähitulevikus rakendust inimestele lähemalt tutvustada, sest kui linlased teavad, et selline võimalus on olemas, suureneb kindlasti nii kasutajate kui ka teavituste arv,” rääkis Kristel Mänd.
Rakvere kogemusest selgub, et ligi pooled teavitustest puudutavad valesti pargitud sõidukeid, kuid infot saadetakse ka kõnniteel vajunud tänavakivide, lükkamata lume, mänguväljakute puuduvate detailide ja muude oluliste murede kohta.
Teavituste menetlemine Rakvere linnavalitsuses on hästi läbi mõeldud. „Rakvere linnavalitsuses menetlevad Anna Teada rakenduse kaudu saabuvaid teateid järelevalvespetsialistid, kes alustavad nende läbivaatamist kohe tööpäeva alguses,” kirjeldas Mänd. Teated jagatakse olulisuse järgi ja kiireloomulised teemad suunatakse kohe vastava valdkonna spetsialistile või koostööpartnerile.
„Kui teavitus puudutab probleemi, mida omavalitsus ei saa lahendada – näiteks eramaal asuv prügihunnik –, siis võtame info teadmiseks. Kindlasti reageerime aga juhtudel, kui probleem on ohtlik või puudutab avalikkust, näiteks ohtlik jääpurikas või lahtised kivid teel,” rõhutas ta.
Tagasisidet antakse aga juhul, kui teavitaja on jätnud kontaktandmed ja soovib infot, kuid üldjuhul jääb rakenduse kasutamine ühepoolseks infoedastuseks.
Statistika räägib enda eest
Ajavahemikus august 2023 – august 2024 esitati Anna Teada kaudu kokku 13 059 teavitust. Suurimad teavitajate koguarvud olid Tallinnas (3927), Pärnu linnas (1329) ja Rakveres (699). Valdkonniti jagunesid probleemid järgmiselt:
Teed ja tänavad – 41%
Heakord – 18%
Valgustus – 10%
Valesti parkimine – 9%
Ohtlik objekt – 7%
Haljastus – 6%
Avalik kord, surnud loom/lind, muu – 9%
Eesti parim õpilasfirma 2025 on Blouit Lõuna-Eestist
Kolmapäeval, 30. aprillil kuulutati välja Eesti parim õpilasfirma 2025. Tihedast konkurentsist väljus võitjana Põlva Gümnaasiumi õpilasfirma Blouit, mis on välja töötanud söödavad tordiküünlad – uudse ja jätkusuutliku lahenduse traditsiooniliste vaha- või parafiinküünalde asemel.
Lisaks üldvõidule pälvis Blouit ka parima toiduvaldkonna õpilasfirma eripreemia. Juulis esindavad Blouiti liikmed – Eliisa Villako, Agathe Ojasaar ja Isabella Puusepp – Eestit Euroopa suurimal õpilasfirmade võistlusel GEN-E 2025 Ateenas.
Tänavune konkurss toimus juba 30. korda ning finaali pääses 30 silmapaistvat õpilasfirmat üle Eesti. Finalistide seas oli lausa seitse koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) õpilasfirmat, kellest kaks pälvisid eriauhinnad ja neist üks ka peavõidu.
Lisaks Blouitile jõudsid finaali Nõo Reaalgümnaasiumi ÕF Leole, mis toodab harivaid lauamänge (juhendaja Kristel Milk), Viljandi Gümnaasiumi ÕF Yokka, mis on välja arendanud Cornhole’i õuemängud (juhendaja Kairi Ong), Võru Gümnaasiumi ÕF Pelle, mis valmistab arvutihoidikuid (juhendajad Kaia Tamm ja Maivi Liiskmann), Hugo Treffneri Gümnaasiumi ÕF Hawi, mille tooteks on käsitöölandid haugipüügiks (juhendaja Ülle Seevri), Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ÕF Rohekapsel, mis loob isemajandavaid terraariume (juhendaja Eerik Säre) ja Nõo Reaalgümnaasiumi ÕF Toidumootor, mis on välja töötanud Eesti toidukettide säästmisäpi aitamaks vähendada toiduraiskamist (juhendaja Kristel Milk). Viimane pälvis konkursil ka „Ready for Work” eriauhinna, millega tunnustatakse tiimi kohanemis- ja õpivõimet.
Võitja selgus stendivooru, žüriivestluste, aasta tegevusaruande ja lavaesinemise tulemuste põhjal. Žürii esimees, Genecode’i tegevjuht ja Junior Achievement Eesti nõukogu liige Paavo Pilv rõhutas, et tänavune konkurss oli erakordselt kõrgetasemeline: „Esikolmikus olid vahed minimaalsed. Oli olukordi, kus mitmle firmale antud punktisummad kujunesid täpselt samaks, ja tuli pidada korduvaid tuliseid arutelusid.”
Blouiti juhendaja Kaia Tamm rõhutas, et võit tuli neile ootamatult: „Kui kolmas ja teine koht olid välja kuulutatud, arvasin, et seekord jäämegi välja. Aga siis tuli meie nimi ja see oli uskumatu! Võistlusel ei oota ma kunagi kindlaid tulemusi, eriti tänavu, mil tugevaid firmasid oli mitmeid. Ma ei süsti võidulootusi ka oma õpilastesse, sest sel juhul oleks pettumus valus. Aga ma julgustan neid olema oma toote eksperdid, mitte kartma žürii küsimusi, vastama julgelt ja avatult ning toetama üksteist,” rääkis ta.
Tamme sõnul on Blouiti liikmeid väga töökad, nutikad ja kokkuhoidvad tüdrukud, kes on ise oma ideed arendanud ja teostanud. „Mina olen vaid kaasamõtleja ja toetaja. Olen õnnelik õpetaja, sest mul on nii ägedad õpilased.”
Blouiti liikmed ise ütlesid, et juba finaali jõudmine oli neile suur võit. „Läksime sinna eesmärgiga, et anname endast parima ning näitame teistele kui äge tiim ja toode meil on. Peale suurepärast stendivooru saime aru, et inimesed elavad meile väga kaasa. See andis palju jõudu juurde, kuid ka pinget järgmiseks päevaks, sest mõistsime, et meil võib päriselt väga hästi minna. Peamine mõte oli, et toiduvaldkonna eripreemia võiks ikka saada ning see ka õnnestus. Olime juba väga rahul. Kui lõpuks kuulutati välja, et just meie oleme võitjad, oli see täiesti ootamatu – aga kõige paremas mõttes,” rääkis võidutiim.
Teise koha saavutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasfirma Fiks, kolmanda koha Tallinna Reaalkooli õpilasfirma Crateful Kriisivalmiduspakk.
Võistluse korraldas Junior Achievement Eesti, kelle eestvedamisel on Eesti noored õpilasettevõtluses olnud edukad ka rahvusvaheliselt – Eestil on seni ette näidata kolm Euroopa võitu (2009, 2013, 2017). Nüüd hoitakse pöialt Blouitile, kes astub suvel võistlustulle üle 40 Euroopa riigi parimaga.
Aasta õpetaja konkursile esitati üle 1600 kandidaadi
Aasta õpetaja konkursile esitati kolmeteistkümnes kategoorias üle 1600 kandidaadi.
Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaeksperdi Taavi Kreitsmanni sõnul on hea meel tõdeda, et ühiskonnas on nii paljude tublide haridustöötajate panust märgatud. „Sügav kummardus kõigi õpilaste, vanemate, haridustöötajate ja teiste esitajate ees. Kokku laekus üle ootuste palju – ligi 1900 ankeeti, kus tunnustamiseks seati üles rohkem kui 1600 kandidaati. See kõneleb vaid ühte keelt – tunnustada ja märgata tuleb ning see läheb korda! Nüüd asuvad komisjonid kaunis keerulisi otsuseid langetama ehk valima säravatest tähtedest välja neid kõige eredamaid.”
Tavapäraselt palju laekus konkursile ankeete kahest suuremast linnast – Tallinnast ja Tartust. Maakondade lõikes esitati enim kandidaate lisaks Harju- ja Tartumaale Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt, Saaremaalt. Kõige rohkem kandidaate esitati tavapäraselt lasteaiaõpetaja (406 ankeeti) ning põhikooli aineõpetaja kategoorias (269 ankeeti). Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias esitati 40 kandidaati.
Juba on oma tänuväärset tööd asunud tegema piirkondlikud komisjonid ning kõrghariduskomisjon, et selgitada välja finalistid. Seejärel otsustab riiklik hariduspreemiate komisjon kõikide kategooriate nominendid ja laureaadid ning hindab elutööpreemia kandidaate.
Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate tööalaste saavutuste eest kategooriate laureaatidele aastapreemia ning antakse välja üks elutööpreemia. Riikliku aastapreemia suurus on 10 000 eurot ja elutööpreemia 65 000 eurot.
Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal, mis toimub 4. oktoobril Pärnu kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
Asjatundja: bensiiniaktsiisi tõus koos käibemaksu tõusuga annab kõvasti tunda
1. mai aktsiisitõusudest suurema mõjuga Eesti elukallidusele saab olema juuli alguses toimuv bensiiniaktsiisi ja käibemaksu üheaegne tõus, rääkis ETV hommikusaates „Terevisioon” Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
„Kui maksud tõusevad, siis maksab selle kinni tarbija,” tõdes Kattai. „Eile jõustunud aktsiisitõusud õnneks väga suurt lööki rahakotile endast ei kujuta.”
Saksa siseluure liigitas juhtiva erakonna äärmuslikuks rühmituseks
Saksa siseluureteenistus BfV liigitas täna reedel erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) äärmuslikuks rühmituseks. AfD sai viimastel valimistel üle 20 protsendi häältest, jäädes maha vaid järgmisel nädalal kantsleriametisse astuva Friedrich Merzi konservatiivsest CDU-st.
Viimaste küsitluste põhjal juhib AfD populaarsusreitinguid 26 protsendiga.
Siseluureteenistus BfV on uurinud AfD tegevust mitu aastat ja mitu erakonna liidumaa haru on juba äärmuslikuks tunnistatud, vahendab AFP.
Nüüd otsustas BfV anda selle staatuse tervele erakonnale. BfV hinnangul on AfD mitmel puhul püüdnud kahjustada vaba ja demokraatlikku korda Saksamaal.
Põlva Lootose naiskond sai teise võidu ja jätkab liidrikohal
Põlva FC Lootos naiskond võõrustas kesknädalal Eesti naiste meistrivõistluste kolmanda vooru mängus JK Tallinna Kalev duubelvõistkonda.
Kohtumise esimesel poolajal väravaid ei löödud. Teisel poolajal sai kodunaiskond Ave-Lii Laasi, Marie Rahel Laili ja Kätriin Altsaare väravate toel 3:0 võidu ja asus liigatabeli tippu.
Naiskonna kapteni Ave-Lii Laasi jaoks oli tegemist 250. kohtumisega Lootose särgis. Vastastele löödud värav oli ühtlasi 100. tabamus naiskonna eest.
Oma sajanda kohtumise mängis Elina Kahar, liitudes eelmises mängus sama tulemuseni jõudnud Indra Liz Nemvaltsiga 100+ mängu teinud naiste seltskonnaga. Debüüdi täiskasvanute eest tegi U17 Eliitliigas osaleva järelkasvuvõistkonna mängija Anette Oidekivi.
Lootose järgmine mäng on 4.mail Tallinnas. Kell 17:00 algavas mängus on Lasnamäe staadionil vastaseks FC Ajax.
Otepää Pika Laua Piknik lõi ühtse kogukonnatunde
30. aprillil toimus Otepää Keskväljakul meeleolukas piknik. Vaatamata vihmasele ilmale kogunes suure telgi alla ligi 250 inimest üheskoos pidama Otepää Pika Laua Piknikku.
Koos olid nii perekonnad, kui ka sõpruskonnad ja töökaaslased. Piknikukorvid olid kõigil kaasas ja lauad olid kaunilt kaetud. Kaunima laua auhinna sai laudkond „Kaunid nõiad”, teise koha sai Pedajamäe küla, kolmas koht läks laudkonnale „10 kevadist hetke”.
Õhtusse mahtus rohkelt meelelahutust – lavale astusid Merike Susi ja Margit Tali, Merle Soonberg ning Mimí Beatrice Melin. Otepää ajaloost kõneles ajaloolane Ain Mäesalu, kes võttis välja ajaloolise Otepää püssi koopia ja tegi sellega pauku. Ajalugu oli kohapeal rohkesti – Pika Laua Pikniku kuulutas avatuks Kaido Pihelgas ja seda Otepää ajaloolise pasuna koopiaga.
Tantsumuusika eest hoolitses Otepää vallavanem Jorma Riivald ning lastega tegeles Puka Kooli õpetaja Arnold Looga. Kivitalu veinidest rääkis taluperemees Jüri Makarov.
„Otepää Pika Laua Piknik läks igati korda, tagasiside on olnud väga hea,” sõnas peakorraldaja Aare Sild. „Loodan, et sellest kasvab välja üks tore traditsioon!”
Sündmuse korraldasid: GrilliAare OÜ, MTÜ Sillakene, Otepää Vallavalitsus, Otepää Kultuurikeskused ja Otepää kogukonnakeskus.
Toetasid: Valgamaa Arenguagentuur, Rõngu Pagar, Saku Õlletehas, Ugandi Resto, Toidupada, Kasevetekohin OÜ, Nuustaku leib.
Ajaseaduste muutmist peetakse võimatuks, kuid NASA on paljastanud, et üks hiiglaslik inimtekkeline struktuur Hiinas on nii suur, et see võis muuta Maa pöörlemist.
Kuna üha ähvardav viimsepäeva kell tiksub, oleks tore, kui igal aastal oleks natuke rohkem aega asjade tegemiseks, isegi kui enamik inimesi kulutab selle telefoni vahtides, vahendab Yahoo News.
Ehkki võisite arvata, et see on võimatu, on NASA nüüd avastanud, et Hiina peamine maamärk on nii uskumatult suur, et see aeglustab meie planeedi pöörlemist, muutes tegelikult aasta pikkust.
Nagu teatas LADbible, on NASA Goddardi kosmoselennukeskuse dr Benjamin Fong Chao paljastanud uuringud, mis seovad Hiinas asuva Kolme kuru tammi suuruse ja kaalu muutustega Maa orbiidil.
Aastal 2012 valminud Kolme kuru tamm ulatub üle Jangtse jõe Sandoupingi lähedal ja on oma installeeritud võimsust arvestades maailma suurim elektrijaam.
See on ka 2335 meetrit lai ja asub oma tipus 185 meetri kõrgusel merepinnast, selle ehitamine maksis kokku 20,4 miljardit dollarit.
Tänu oma võimele mahutada umbes 40 kuupkilomeetrit – umbes 10 triljonit gallonit – vett, annab Kolme kuru tamm massinihke, mis pikendab iga päeva pikkust Maal 0,06 mikrosekundi võrra, muutes meie planeedi keskelt ümaramaks ja pealt lamedamaks.
Kahjuks pole see aja pikenemine midagi sellist, mida saaksite tunda, sest üks mikrosekund võrdub 0,000001 sekundiga, seega on Kolme kuru tammi aja „liigutus” vaid 0,00000006 sekundit.
Selleks, et Maa saaks piisavalt liikuda, et tekitada üks sekund lisaaega, vajate samaväärset massinihet 16 666 666 Kolme kuru tammiga, kuigi see võib mõjuda pisut teisiti, kui see kõik toimuks korraga!
Dr Chao on veel lisanud, et see liikumine „kogu universumi vanuses on natuke rohkem kui 3 päeva”, nii et suuremas 13,8 miljardi aasta plaanis pole õnneks põhjust liigseks muretsemiseks.
„Kas me saame seda kõike korraga võtta ühe täiendava kolmepäevase nädalavahetuse näol?” naljatab üks kasutaja Redditi lõimes pärast uudiseid, teine lisas, et me „aeglustasime maad enne [kui saime] GTA 6”.
See on kindlasti veel üks kopsakas löök igale lameda maa toetajale, kes seda ikka veel usub, kuigi oleks võinud arvata, et mõne maailma kõige teadlikuma teadlase selgetest tõenditest piisanuks, et neid vastupidises veenda.
Vastutustundlik mängimine: kuidas seada tervislikke piire veebikasiinos
Online-kasiinode maailm on kui hiilgav tuledes linn, mis kutsub ligi kõiki, kellel vähegi huvi õnne proovile panna. Slotid vilguvad, ruletirattad keerlevad ja pakkumised lubavad suurt võitu – kõik on vaid mõne kliki kaugusel. Pole ime, et veebihasartmängud on saanud nii populaarseks. Aga nagu iga lõbustuspark, vajab ka see oma ohutusreegleid.
Mängurõõm muutub probleemiks siis, kui kaob tasakaal. Hasartmängud ei tohi kunagi muutuda põgenemisteeks, sunduseks ega rahaliseks riskiks. Just seetõttu on vastutustundlik mängimine oluline – see on oskus nautida mängu nii, et see ei võta sinult rohkem, kui sa oled valmis andma.
Üheks heaks näiteks kasiinost, mis mõistab mängija heaolu tähtsust, on Verde casino. Seal on mängijal võimalus kasutada tööriistu, mis aitavad enda piire määratleda ja neist ka kinni pidada. Vaatamegi lähemalt, kuidas veebikeskkonnas targalt mängida – kuidas seada endale piirid, mis hoiavad mängu lõbusana ja elu tasakaalus.
Mis on vastutustundlik mängimine?
Vastutustundlik mängimine tähendab teadlikku ja tasakaalustatud suhtumist hasartmängudesse. See ei ole keelamine ega reeglite pealesurumine, vaid mõistlik valik – oskus tunda oma piire ja austada neid. Nagu iga meelelahutus, võib ka mängimine olla nauditav, kui see on kontrolli all ja ei hakka segama igapäevaelu.
Peamised eesmärgid on lihtsad: ajakasutus, et mäng ei varastaks tunde unest või pereajast; rahaline kontroll, et mäng eelarvest välja ei kisuks; ning emotsionaalne stabiilsus, et võidud ja kaotused ei mõjutaks meeleolu ega otsuseid.
Kui neid piire ei seata, võib hasartmäng muutuda ohuks – mitte ainult rahakotile, vaid ka suhetele, vaimsele tervisele ja elurütmile. Sellepärast on oluline mõista: mäng on mäng, mitte lahendus või väljapääs.
Millised on ohumärgid probleemsele mängimisele?
Hasartmängude maailm võib haarata märkamatult. Mida varem inimene märkab, et mäng pole enam lihtsalt ajaviide, seda lihtsam on taastada kontroll.
Siin on mõned levinumad ohumärgid, mis viitavad probleemsele mängimisele:
Mängid rohkem, kui algselt plaanisid
Peidad oma mänguharjumusi lähedaste eest
Püüad kaotusi tagasi võita ehk tagasi teenida
Laenad raha, et mängimist jätkata
Need märgid ei tähenda alati sõltuvust, kuid neid ei tohi eirata. Kui mäng muutub vaikseks harjumuseks, mis hiilib igapäevaellu ja hakkab seda segama – emotsionaalselt, rahaliselt või sotsiaalselt –, on aeg küsida endalt: kas see on veel mäng või juba midagi enamat? Eneseteadlikkus on esimene samm muutuse suunas.
Tervislike piiride seadmine
Tervislik piir hasartmängude puhul on kui turvavõrk – nähtamatu, ent väga vajalik. See tähendab teadlikku ennetust: mängija seab ise reeglid, mis aitavad tal mängu nautida ilma, et see muutuks probleemiks. Piiride seadmine ei ole nõrkuse märk, vaid aruka mängija tunnus.
Esiteks, ajalised piirangud. Näiteks otsustad, et mängid maksimaalselt 1 tund päevas või ainult kindlatel nädalapäevadel. Mäng võib olla meelelahutus, kuid kui see hakkab segama und, tööelu või suhteid, on ohumärk kohal. Kui paned endale selged ajalised piirid, jääb mäng kontrolli alla.
Teiseks, rahalised piirangud. Määra ette, kui palju oled valmis kaotama – mitte võitma. Näiteks sead nädalase eelarve, olgu see 20, 50 või 100 eurot. Ja kõige olulisem – kui see summa on kulutatud, siis lõpetad. Ilma eranditeta. Ära ürita kaotusi tagasi võita ega tee emotsioonide ajel uusi sissemakseid.
Kolmandaks, panustamislimiidid. Mängi väikeste summadega. Suur panus tähendab mitte suuremat naudingut, vaid suuremat riski.
Kõige olulisem on, et piirid tuleb seada enne mängimist. Kui mäng käib ja emotsioonid on laes, on liiga hilja otsustada, kui kaugele minna. Mängi ettevaatlikult, mängi teadlikult.
Tehnilised tööriistad, mis aitavad piire hoida
Tänapäevased veebikasiinod ei paku enam ainult mänge – nad pakuvad ka mitmesuguseid tööriistu, mis aitavad mängijatel oma harjumusi jälgida ja tervislikke piire hoida. Need funktsioonid on mõeldud mitte piiramiseks, vaid mängija kaitsmiseks.
Kõige levinum on võimalus seada isiklikud limiidid – nii rahalised kui ka ajalised. Mängija saab ise otsustada, kui palju ta tohib päevas või nädalas sisse maksta või panustada. Kui limiit täitub, peatub mäng automaatselt. Samuti saab kasutada aja jälgimise funktsiooni, mis annab märku, kui oled olnud liiga kaua järjest mängus.
Oluline on ka enesevälistuse süsteem, mis võimaldab mängijal oma konto ajutiselt või tähtajatult sulgeda. See sobib eriti hästi neile, kes tunnevad, et nad ei suuda ise piiri pidada.
Lisaks pakuvad Maksu- ja Tolliameti süsteemid Eestis võimalust mängijal end ametlikult hasartmängudest kõrvale jätta. Sellised lahendused võimaldavad piirata ligipääsu kõigile Eestis litsentseeritud hasartmängudele, mitte ainult ühele lehele.
Veebikasiinod peaksid omalt poolt selliste võimaluste kasutamist lihtsustama, tehes piirangute seadistamise mängija jaoks arusaadavaks ja kättesaadavaks. Kontroll algab teadlikkusest ja lõpeb valikutega, mida ise teeme.
Mida teha, kui piiridest ei piisa?
Isegi kui oled seadnud endale piirid, võib juhtuda, et need hakkavad ühel hetkel murenema. Kui tunned, et mäng võtab elu üle, on oluline teada, et sa ei ole üksi – ja et abi otsimine ei ole nõrkus, vaid on julguse märk.
Eestis pakub professionaalset abi hasartmängusõltuvuse korral Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus. See pakub tasuta psühholoogilist nõustamist ja psühhoteraapiat nii mängijatele kui ka nende lähedastele. Kontakt: telefon 15410, e-post info@15410.ee.
Lisaks on olemas rahvusvahelised tugiorganisatsioonid nagu GamCare, Gamblers Anonymous ja BeGambleAware, mis pakuvad tuge nii mängijatele kui ka nende lähedastele.
Oluline on astuda esimene samm. Olgu see kasvõi kõne või e-kiri – iga kontakt loeb. Mida varem abi küsid, seda lihtsam on taastada tasakaal. Mäng peab jääma mänguks, mitte saama elustiiliks.
Mängi teadlikult, mängi vastutustundlikult
Hasartmängude maailmas on lihtne end kaotada, kuid tervislike piiride seadmine aitab hoida mängu meelelahutusena, mitte probleemina. Aja- ja rahalised piirangud, enesevälistus ning teadlik mängukäitumine on võtmetähtsusega, et vältida hasartmängusõltuvuse tekkimist.
Julgustan sind analüüsima oma mänguharjumusi – kas mängid lõbu pärast või on see muutunud millekski enamaks? Kui tunned, et mängimine hakkab mõjutama su igapäevaelu, ära kõhkle abi otsimast. Eestis tegutsevad mitmed organisatsioonid nagu näiteks Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ja Libertas Vaimse Tervise Keskus, mis pakuvad professionaalset tuge hasartmängusõltuvuse korral.
Kui mängid, tee seda targalt ja enda heaolu nimel.
Apteeker: „Inimesed ei tea, et paljudele lemmiklooma tervisemuredele saab abi ka apteegist.”
Lemmikloom on pereliige ning tema tervis ja heaolu on iga hooliva omaniku jaoks oluline. Siiski pole laialdaselt teada, et mitmetele lemmiklooma tervisemuredele saab asjatundlikku nõu apteekrilt. Südameapteegi proviisor toob välja viis lemmiklooma tervismure, millele leiab lahenduse apteegist.
„Iga vastutustundlik loomaomanik teab, et meie neljajalgsed sõbrad vajavad hoolt ja tähelepanu, et püsida terved ja õnnelikud. Kuigi igapäevane õige toitumine ja regulaarne liikumine on olulised, puutub ka kõige hoolikam loomaomanik varem või hiljem kokku mõne lemmiklooma tervisemurega. Sageli seostatakse apteeki ainult inimeste tervisega, kuid üha enam on apteekides saadaval ka lemmikloomadele mõeldud tooteid – alates parasiiditõrjest kuni haavahooldusvahenditeni,” rääkis Südameapteegi proviisor Gerda Nelis.
Ta tõi esile, et apteeker on ravimialase haridusega spetsialist, kes saab olla esmane kontaktisik, kui loomaga tekib mõni levinud tervisemure. „Loomulikult ei asenda apteek loomaarsti, kuid esmast nõu ja kergemate murede lahendust on tõepoolest võimalik apteegist saada,” lisas apteeker.
Ta tõi välja viis enamlevinud lemmiklooma tervisemure, mille puhul saab abi apteegist:
Parasiitide tõrje
Üks sagedasemaid probleeme, millega lemmikloomade omanikud kokku puutuvad, on parasiidid. „Koertel ja kassidel võivad olla nii sise- kui välisparasiidid – solkmed, paelussid, kirbud ja puugid. Parasiidid ei kahjusta ainult looma tervist, vaid võivad olla ohtlikud ka inimestele, eriti lastele. Seetõttu on regulaarne parasiitide tõrje oluline mitte ainult looma heaolu, vaid ka kogu pere tervise seisukohast,” rõhutas apteeker.
Ta tõi välja, et näiteks tubasele kassile piisab ussirohu andmisest 1–2 korda aastas, kuid jahipidav ja õues liikuv loom vajab tõrjet sagedamini – mõnel juhul isegi kord kuus. Kui kodus on mitu looma, tuleks ussitõrjet teha kõigile vastavalt kõrgeima riskiga looma vajadustele.
Loomade vigastused ja esmaabi
Lemmikloomad on uudishimulikud ja aktiivsed ning võivad vahel end kriimustada või vigastada. „Sellisel puhul on abiks spetsiaalselt loomadele mõeldud esmaabivahendid – haavapuhastusvahendid, antiseptikumid, steriilsed marlid, sidemeid ja loomadele sobivaid plaastrid. Kui loom saab väiksema kriimustuse või marrastuse, saab esmaabi anda kodus, ent sügavamate või veritsevate haavade puhul tuleks kindlasti pöörduda loomaarsti poole,” nentis Nelis.
Stress ja rahustavad vahendid
Koduloomad võivad stressi kogeda mitmetel põhjusel – näiteks kolides või keskkonna muutusel. „Sellisteks puhkudeks võib vaja minna looduslikke stressi leevendavaid preparaate, näiteks närimismaiuseid, tilkasid või pihusteid, mis sisaldavad tavapäraselt rahustavaid taimi, näiteks palderjan, melissi või feromoone,” tõi apteeker välja.
Silmade tervis
Gerda Nelise sõnul teavad loomaomanikud, et sageli on nende lemmikute silmad tundlikud ja võivad kergesti ärrituda – olgu põhjuseks tolm, tuul, allergeenid või võõrkehad. Ta soovitas ärritunud silmade puhul kasutada silmapuhastusvedelikke või niisutavaid silmatilku, mis aitavad silmi puhastada ja ärritust leevendada. „Silmapiirkonna hooldamine on eriti oluline väikeste koeratõugude ja pikakarvaliste kasside puhul, kellel võib silmade ümber koguneda mustust,” nentis Südameapteegi proviisor.
Vitamiinid ja toidulisandid
Sarnaselt inimestele vajavad ka loomad aeg-ajalt lisatuge vitamiinide ja mineraalainete näol. „Näiteks vanemad loomad võivad vajada glükoosamiini ja kondroitiini sisaldavaid liigeseid toetavaid preparaate, kutsikad ja kassipojad aga kasvu toetavaid vitamiine. Loomadele mõeldud toidulisandid toetavad nii liigeste tervist, tugevdavad immuunsüsteemi kui ka võivad parandada karvkatte seisukorda ning toetada seedimist,” kirjeldas apteeker. Ta lausus lõpetuseks, et lemmiklooma tervise eest hoolitsemine ei pea alati tähendama kulukat visiiti loomakliinikusse ning soovitas kergemate lemmiklooma tervisemurede korral apteeki pöörduda.
Eile muutus Lasva rahvamaja tõeliseks teatri Mekaks, kui toimus Võrumaa XXII maateatrite päev. Lavale astus tervelt kümme näitetruppi üle maakonna, tuues publikuni lugusid, mis olid sama erinevad kui esinejad ise. Teatripäevast võttis osa truppe, kes on tegutsenud juba üle 20 aasta. Osales ka kaks truppi, kes on Võrumaa teatrimaastikul esimest hooaega.
Võrumaa XXII maateatrite päev algas kell 10.00 hommikul ja kestis hilisõhtuni välja. Pealtvaatajate huvi oli rekordiline – publik püsis vapralt saalis hommikust õhtuni, kaasa elades ja nautides iga etendust. Lasva rahvamaja mahutas endasse terve päeva jagu teatrit ja lugusid.
Laval kohtusid lood ja teatritrupid
Päeva alguses tervitasid korraldajaid ja esinejaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse Võrumaa rahvakultuurispetsialist Aigi Pall, Võru valla kultuuri- ja noorsootöö juht Maarika Rosenberg ja Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals. Aigi Pall tõi esile traditsioonide hoidmist. „Alles hiljaaegu kohtusid teatrilaval meie laste ja noorte näitemängutrupid – kokku 14 -, siis täna astuvad lavale täiskasvanud tegijad kümne etendusega. See on ehe näide, et meie rahvakultuuri traditsioonid elavad, arenevad ja liiguvad põlvest põlve.”
Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse juht Maarika Rosenberg tõi esile vaimse tervise olulisuse. „Teater hoiab vaimset tervist – see ühendab, liigutab ja paneb meid märkama iseennast ning üksteist.”
Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals rõhutas teatripäeva olulisust lugude jutustamisel. „On kohti, kus viie minutiga juhtub rohkem kui mõnes paigas terve nädalaga. Lasva rahvamaja teatripäev on just selline – siin sünnivad lood, elustuvad inimesed, ja kogu meie maakond muutub inspireerivaks teatrilavaks.”
Näitemängupäeva juhtis Lasva rahvamaja näiteringide juhendaja Pille Täht.
Ühtekokku esines Võrumaa XXII maateatrite päeval kümme eriilmelist lugu ning isikupärast truppi:
Sulbi külateatri „Kuidas me röövisime Triinu baari” (lavastaja ja autor Airika Saamo)
Puiga rahvamaja ja Vastseliina Naeru-Lainete „Kosjad” (lavastaja Külli Vijard, autor Margus Oopkaup)
Lasva rahvamaja Häänali „Ära muretse kallis” (lavastaja Pille Täht, autor Tiit Palu)
Vastseliina Naeru-Lainete „J.A.M.A” (lavastaja ja autor Marit Sillaste)
Seto kiilne tiaatre Veerna Vorkatsi „Tähejoromäng” (lavastaja ja autor Piret Torm-Kriis)
Hanikase näitetrupp „Puhketuba” (lavastaja Meelis Liivaoja, autor Tiiu Sillavee)
Karula teatri suvelavastuse „Lell” hetked (lavastaja Agu Trolla, autor Jan Rahman)
Tsooru külateatri „Elu ilusamad õied” (lavastaja Laine Keerov, autor Vello Jaska)
Etenduste järel jagas žürii — Siiri Põldsaar, Airika Saamo ja Terje Kärmas — igale trupile põhjalikku tagasisidet ja tunnustas säravamaid rolle näitlejapreemiate ja eripreemiate näol. Meeneid jagus kõigile näitlejatele ja lavastajad said preemiareisi teatri etendustele. Üheskoos tänati korraldajaid, teatritruppide juhendajaid ja harrastusnäitlejaid ning esile toodi siirast rõõmu publiku rohkusest.
Siiri Põldsaar märkis, et Võru maakonnas tegutseb muljetavaldav hulk harrastusnäitlejaid. „Iga etendus oli oma näo ja looga – sai naerda, muiata, end ära tunda ja midagi õppida. Repertuaar oli tõeliselt mitmekesine ning peegeldas hästi meie piirkonna loomejulgust.”
Terje Kärmas tänas kõiki, kes panustasid sündmuse õnnestumisse. „Aitäh kutsumast, aitäh publikule ning loomulikult kõigile näitlejatele, lavastajatele, kujundajatele ja näitlejate peredele – te kõik annate midagi väga hinnalist oma pere arvelt, et teater saaks sündida.”
Airika Saamo võttis päeva kokku sügava tänutundega. „On väga uhke tunne elada maakonnas, kus on nii palju andekaid teatriharrastajaid, muusikuid, lavastajaid ja kunstnikke. Ma ausalt ei tea, kas kuskil võiks olla parem paik elamiseks kui Võrumaa.”
Lasva rahvamaja mahutas endasse päeva jagu teatrit, rõõmu, lugusid ja aplausi. Südamega korraldatud sündmus ei sünni iseenesest – päeva südameks oli Lasva rahvamaja perenaine Sirje Kuuseorg koos oma tubli meeskonnaga, kes hoolitses nii korralduse, atmosfääri kui ka selle eest, et iga külaline tundis end oodatuna.
Võrumaa XXII maateatrite päev tõestas taas, et armastus teatri vastu elab ja õitseb ka kõige väiksemates paikades.
Tunnustused säravate rollide eest
Žürii andis välja 20+ näitlejapreemiat, tunnustades eriliselt meelde jäänud osatäitmisi:
Maret Soon (Salme roll, Sulbi külateater)
Margit Tappo (Marju, baaridaam – Sulbi)
Ivar Rosenberg (Veiko, kutt Tartust – Sulbi)
Selgur Sepp (Andre – Lasva Häänali)
Piret Kõivsaaar (Helgi – Lasva Häänali)
Mariken Lätting (Tütar – Puiga & Vastseliina)
Luule Tasso (Endel – Puiga & Vastseliina)
Maire Sillaste (Direktor – Vastseliina)
Maiken Lätting (Nooremlaborant – Vastseliina)
Kogu trupile – Seto kiilne tiaatre Veerna Vorkats
Ando Temmo Torm (pillimees ja näitleja – Seto trupp)
Tiiu Sillavee (öövahetuse medõde – Hanikase trupp)
Meelis Liivaoja (koristaja – Hanikase trupp)
Jaanus Kala (Popsi Mihkel – Karula teater)
Kogu trupile – Karula teater
Liis Keerov (Piia – Tsooru)
Allan Kannimäe (Väino – Tsooru)
Sirje Kuuseorg (Muda Epp – Lasva Näitelust)
Laivi Plakso (Kata – Lasva Näitelust)
Veevi Hõrak (Anni ja doktor – Meelejahutaja)
Tea Kallas (Palm – Meelejahutaja)
Eripreemiad:
Marit Sillaste – helikujunduse eest etenduses „J.A.M.A”
Karula teater – stiilipuhta kujunduse eest (kostüümid, muusika, visuaal)
Agu Trolla – lavastaja eripreemia (Karula teater)
Airika Saamo – lavastaja eripreemia (Sulbi külateater)
Teatripäeva toetasid Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võru vald. Auhinnafondi panustasid Lasva Käsitööselts, Teater Vanemuine, Teater Endla ja Rakvere Teater.
Päeva tegi eriliseks klassikalised tragöödia ja komöödia maskid, kes päeva alguses ja lõpus lavale ilmusid, pidasid poeetilise ja filosoofilise dialoogi, mille käigus kerkisid esile nii teatrimaagia, elu absurdsus kui ka inimlik soojus.
Etendusi hindas žürii koosseisus Siiri Põldsaar, Airika Saamo ja Terje Kärmas, kes andsid igale trupile põhjalikku tagasisidet. Päeva juhtis Pille Täht, üritust jäädvustas Janno Kuus. Korraldustiimi kuulusid Maarika Helde, Diana Krebetsk, Aire Pindis, Üllar Ojaveer, Sirje Kuuseorg.
Biogaasitehas: Lusitaania teeteod sobivad hästi biogaasi tootmiseks – pange surnud teod biojäätmete konteinerisse
Viimasel ajal on mitmed omavalitsused ja murelikud aiapidajad jäätmekorralduse spetsialistidelt hakanud küsima, mida peaks tegemea kokku korjatud Lusitaania teetigudega. EKT Ecobio tehas, kus toodetakse kodustet biojäätmetest biogaasi ja väetist, annab teada, et teod sobivad ka biogaasi tootmiseks: surnud Lusitaania teod võib rahumeeli panna biojäätmete konteinerisse. Neid võib panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis.
„Hea uudis on see, et teod sobivad väga hästi biogaasi tootmiseks – võitlemine invasiivse liigi leviku vastu võimaldab kasutada tülikat kahjurit hoopis kasulikul eesmärgil – biokütuse tootmiseks. Oluline on aga veenduda, et biojäätmete konteinerisse pannes oleksid teod surnud: nad on üsna osavad sellid ning vastasel juhul roomaksid nad konteinerist kindlasti välja,” selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
„EKT Ecobio tehas toodab toidujäätmetest biogaasi kääritamise teel ning kui tigude tõrje saab samal ajal aidata energiat toota, siis on see kõigile võit,” täiendas Grents.
„Oleme kuulnud ka, et tigusid meelitatakse püünisesse õllega – sellised n-ö õllemarinaadis teod sobivad biogaasi protsessi eriti hästi, sest õlu paneb ka tehase mikroorganismid tööle eriti hoogsalt, võib öelda, et „marineeritud” teod on tehase bakteritele maiuspalaks,” lisas Grents.
Lisaks tigudele sobivad biojäätmete konteinerisse ka teised rohelised aiajäätmed, mida on võimalik kääritada – näiteks muruniide, rohelised lehed, närtsinud lõikelilled, riknenud puu- ja aiaviljad. Kindlasti ei tohiks biojäätmete konteinerisse panna puuoksi ja kive.
Lusitaania teetigu ehk Portugali teetigu (Arion lusitanicus) on Eestis ohtlik ja agressiivne võõrliik, keda aitab tõrjuda järjepidev kokku korjamine ning keeva vee või kange soolveega hävitamine, ka tuleb hävitada tigude munad.
Kepikõnninädal Eesti terviseradadel | 27 tasuta treeningut igale huvilisele
Esmaspäeval, 5. mail algab MTÜ Eesti Kepikõnni Liidu ja SA Eesti Terviseradade koostöös korraldatud kepikõnninädal, mil kõik huvilised saavad osaleda tasuta treeningutel üle Eesti. Kokku toimub 27 juhendatud treeningut, kuhu on oodatud nii esmakordsed proovijad kui ka kogenud kõndijad.
Kepikõnd on jõukohane ja kasulik liikumisviis, mis sobib igas vanuses ja erineva ettevalmistusega inimestele. See aitab tugevdada lihaseid, ergutab vereringet ning leevendab istuva eluviisiga seotud pingeid kaela- ja õlavöötmes. Kepikõnd on ideaalne valik neile, kes ei soovi või ei saa joosta, kuid otsivad aktiivset ja tervislikku liikumisviisi.
„Kepikõnd on küll lihtne, aga selleks, et kogeda selle ala eeliseid, on vaja selgeks saada mõned põhitõed. Terviseradade kepikõnninädal on selleks sobiv võimalus. Lisaks maandab värskes õhus liikumine stressi ja virgutab vaimu. Peale kõnnitrenni on enesetunne väga mõnus ja värske,” sõnas MTÜ Eesti Kepikõnni Liidu peasekretär ja treener Janne Tomberg.
SA Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera ütles, et kepikõnd on hea harrastus kõigile, kes soovivad liikumist taas oma igapäevaellu tuua. „Võrreldes jooksmisega on kepikõnnil väiksem pulsisagedus, mistõttu sobib see igas vanuses inimesele ja eriti neile, kes ei ole pikka aega liikunud ning soovivad paremasse vormi saada. Kutsume kõiki huvilisi osalema treeningutel, mida juhendavad Eesti parimad kepikõnni treenerid. Kevad on ideaalne aeg, et õppida selgeks liikumisviis, mis võib saada tervise tugisambaks aastateks,” sõnas Jõepera.
Treeningutel õpetatakse õiget tehnikat, tehakse soojendus- ja venitusharjutusi ning jagatakse praktilisi nõuandeid alustajatele. Registreeruda pole vaja – tule lihtsalt kümme minutit enne treeningu algust kohale. Käimiskepid saab vajadusel treenerilt.
Treeningud toimuvad eri paigus: Harjumaal, Tallinnas, Tartus, Järvamaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Raplas ja Valgamaal. Treeningute ajakava ja täpsed asukohad on leitavad veebilehtedelt kepikond.ee, terviserajad.ee ja sotsiaalmeediast.
Lisaks juhendatud kepikõnni treeningutele kutsuvad SA Eesti Terviserajad, Swedbank, Merko ja Enefit üles korraldama töökoosolekuid värskes õhus. Kõnnikoosolekud suurendavad päevast liikumisaktiivsust, parandavad keskendumisvõimet ja soodustavad loovat mõtlemist.
Eesti terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 130 hooldatud terviseraja, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 65 miljonit eurot investeeringuid.
Järgmisel nädalal algab kaitseväe selle aasta suurim õppus Siil 2025
Esmaspäeval, 5. mail koonduvad Eesti kaitseväe ja liitlaste üksused ühisele rahvusvahelisele õppusele Siil 2025, mis kestab 23. maini.
Õppuse põhifookuses on harjutada Eesti ja regionaalsete kaitseplaanide võtmeülesannete täitmist koostöös liitlastega ning seejuures kontrollitakse kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlasüksuste lahinguvalmidust. Peamisteks hinnatavateks üksusteks on Eesti diviisi 1. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna määratud üksused.
Käesoleva aasta Siili raames pööratakse erilist tähelepanu nii täiendavate liitlasüksuste sissetoomisele Eestisse kui ka nende üksuste vastuvõtmisele ja integreerimisele Eesti diviisi koosseisu koos viivitamatu lahingvalmiduse saavutamisega. 30. aprillil lõppes õppusele eelnev liitlasüksuste Eestisse toomine, mille käigus harjutati Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt täiendavate liitlasvägede suuremahulist ja kiiret siirmist Eestisse kolmes domeenis – õhu kaudu, meritsi ning mööda maismaad.
Siil 2025 peamised lahingulised väljaõppetegevused leiavad aset Kirde- ja Kagu-Eestis asuvatel väljaõppealadel, valdavalt kaitseväe keskpolügoonil, Nursipalu harjutusväljal ning nende ümbruses. Väiksemas mahus toimuvad tagala-ala julgestamise ja Eesti diviisi operatsioonide toetustegevused teiste relvaliikide ja väejuhatuste poolt nii Lääne-, Põhja-, kui ka Kesk-Eestis, samuti võib näha liitlaste, kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalist liikumist üle terve Eesti.
Õppus toimub erinevates etappides:
05.-07. mai – üksuste formeerimine erinevates asukohtades üle Eesti;
08.-12. mai – üksuste koostegevusõpe erinevates asukohtades üle Eesti;
13.-16. mai – 24/7 rütmis toimuv väliõppus peamiselt Kirde- ja Kagu-Eestis ning väiksemas mahus Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis;
17.-18. mai – ettevalmistused üksuste ümberpaiknemiseks ja lahinglaskmisteks;
19.-23. mai – määratud üksuste lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil ning teiste üksuste liikumine alalistesse paiknemiskohtadesse.
Õppusel vältel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.
Õppus Siil 2025 on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Kokku oodatakse Siilile osalema enam kui 16 000 võitlejat.
Eestist osaleb õppusel kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulemas Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks esindajad vaatlejate või instruktorite näol Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.
Siil 2025 toimub NATO õppuse Steadfast Deterrence 25 raamistikus, mis hõlmab Hollandis Brunssumis paikneva NATO ühendväejuhatuse staabi (NATO Allied Joint Force Command Brunssum ehk JFCBS) strateegilisel ja operatsioonilisel tasemel heidutuse ja kaitseoperatsioonide planeerimist ning juhtimist. Lisaks on Siil 2025 ettevalmistav õppus Eesti diviisi osalemiseks Kirdekorpuse regionaalplaanide harjutamise taktikalisele õppusele Griffin Lightning 25.
Riigikohus: ametikohustusi rikkunud Sangaste vallavanem peab vallale tekitatud kahju hüvitama
Riigikohtu üldkogu leidis tänases otsuses, et seadus võimaldab vallal või linnal nõuda enda valitsuse liikmelt teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Samuti selgitas Riigikohus kahju hüvitamise eeldusi ja korda.
Sangaste kunagine vallavanem Kaido Tamberg tunnistati kriminaalasjas süüdi muu hulgas selles, et ta müüs 2017. aastal ära valla osaluse osaühingus Sangaste Mõis. Mõned aastad varem oli Sangaste vald andnud selle osaühingu omandisse Sangaste lossi. Süüdistatav võõrandas valla osaluse kahjulikel tingimustel ja seetõttu jäi ligikaudu 80% lepingujärgsest müügihinnast vallale laekumata. Vald esitas kriminaalmenetluses Tambergi vastu 600 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude. Ehkki maa- ja ringkonnakohus tunnistasid süüdistatava valla vara ebaseaduslikus võõrandamises süüdi ja karistasid teda, jätsid nad kahjuhüvitise välja mõistmata.
Riigikohtu üldkogu leidis, et osa kõrgemate ametiisikute, sh valla- ja linnavalitsuse liikmete suhtes ei saa kohaldada seadusesätet, mis kehtestab ametnike varalise vastutuse. See aga ei tähenda, et kõnesolevad ametiisikud oleksid teenistusandjale tekitatud kahju hüvitamisest vabastatud. Vald või linn on juriidiline isik ja saab nõuda enda valitsuse liikmelt kahju hüvitamist normi alusel, mis näeb ette juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse.
Vallavanem peab hüvitama vallale kahju, mille ta põhjustas teenistuskohustuste rikkumisega. Vallavanemal lasub muu hulgas kohustus järgida valla varalisi huve. Ta peab tegutsema heas usus ja valla huvides ega tohi võtta vallale põhjendamatuid riske. Lisaks tuleb tal vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve valla huvidele. Isegi vallavolikogu heakskiit ei saa üldjuhul õigustada vallavanema tegevust, mis on ilmses vastuolus vallavanema kohustuste ja valla varaliste huvidega.
Üldkogu asus seisukohale, et Tamberg rikkus enda kohustusi. Ta müüs valla vara mittetulundusühingule, kellel ei olnud selle eest maksmiseks raha, kusjuures Tamberg teadis seda. Süüdistatav andis müüdud vara kohe ostjale, lubades viimasel tasuda ostuhinna alles nelja aasta pärast. Samas ei nõudnud ta ostjalt tagatist, mis kindlustanuks, et vald müügisumma kätte saab. Selle tõttu jäi vald juba 2017. aastal ilma enda osalusest osaühingus Sangaste Mõis. 749 700 euro suurusest müügisummast sai vald tähtajaks ehk 2021. aasta lõpuks kätte aga ainult 149 700 eurot. Ülejäänud raha on siiani laekumata.
Riigikohus nõustus vallaga, et Tambergilt nõutava kahjuhüvitise suuruse arvestamisel võib aluseks võtta OÜ Sangaste Mõis osa müügihinna, mida vallal ei õnnestu ostjalt sisse nõuda. Samas leidis üldkogu, et kohtud rikkusid kahju hüvitamise nõude ulatust mõjutavate asjaolude kindlakstegemisel menetlusnorme. Selle vea parandamiseks saatis Riigikohus kohtuasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel. Samas saab tutvuda kahe eriarvamusega, millest ühe on kirjutanud riigikohtunik Julia Laffranque ja teise riigikohtunikud Heili Sepp ja Nele Siitam.
PILDID: Põlva Kevad MX Liiga 2. etapp
Eile neljapäeval, 1. mail sõideti Rosma krossirajal motokrossi Põlva Kevad MX Liiga 2. etapp.
Lisaks MXLiiga klassidele olid veel võistlustules MX Vet 40+, MX Vet 50+, Quad Open, Quad B, Quad Veteran, Külgkorvid, K/V Veteran (korraldaja karikale: KV Vet 55+).
Siin on pildid, autor Igmar Matto
Foto: Igmar Matto
Pildid: Igmar Matto
Läti külas pandi kinni ainus pood, kuna sealt leiti aegunud kaupa
Klient kurtis sotsiaalmeedias Līvāni vallas Jersika külas asuva kaupluse peale, kust leiti väidetavalt palju aegunud kaupa. Omanik sulges poe kohe. Toidu- ja veterinaarteenistus (PVD) alustas haldusmenetlust, kuid Jersika elanikud on jäänud ilma toidupoest, edastas Vidusdaugava televisioon 29. aprillil.
„Juust aegus märtsis ning aegumiskuupäevale kirjutati markeriga kiri „Läti”. Leidsime, et enamus poes müüdavatest kaupadest on aegunud,” kirjutas anonüümne tarbija sotsiaalmeedias oma kogemusest Jersika poes „Pie Kristīnes”, lisades postitusele fotosid. Pood suleti samal päeval. Kliente ei olnud palju. Klientide hulgas oli ka naabruses asuva Jersika algkooli õpetajaid ja õpilasi.
Jersika algkooli töötaja Aija ütles: „Toidukaubad, võib-olla-jah, oleks võinud mõni teine kord värskemad olla, aga nagu maapoes ikka. Kõik ei saa linna minna, kõigil pole transporti ja bussidega ka – teate, kuidas on.”
PVD-l polnud võimalust olukorda kontrollida, sest pood oli inspektorite sündmuskohale saabudes juba suletud. Lisaks oli omanikul väga kiiresti õnnestunud kauplus PVD ettevõtete registrist kustutada, mis on teenuse praktikas pretsedenditu.
PVD Lõuna-Latgale osakonna juhataja asetäitja Diāna Pastare ütles: „Samal päeval viibisid inspektorid sama firma teises poes ja ei leidnud aegunud kaupa, mistõttu väide, et tegemist on ettevõtte süsteemiga, ei vasta tõele.”
PVD on aga alustanud haldusprotsessi, mille käigus üritatakse selgitada juhtunu asjaolusid.
Poe „Pie Kristīnes” omanik Jānis Romāns ütles, et poe sulgemist oli enne kaalutud, kuid juhtum oli ajendiks, kuna töötaja keeldus seal töötamast.
„Oli mõni kaup, mille parim enne oli möödas ja see oli töötaja osas vastutustundetu. Samas on see üldiselt pigem üles köetud asi. Kui ma selle oma advokaatidele saatsin ja nad vaatasid, siis paljudel fotodel olevatel toodetel oli valmistamise kuupäev, mitte aegumiskuupäev,” märkis nüüdseks suletud poe omanik.
PVD näeb ka tarbija käitumises ebakorrapärasusi.
„Fotode järgi otsustades on kõrvalised isikud toiduaineid käsitsenud, tõstnud, maha pannud, need on olnud müüja territooriumil. See oli põhimõtteliselt inspektorite töö, aga teeme seda spetsiaalsetes riietes, kinnastes, puhaste kitlitega, et mitte saastada ülejäänud tooteid,” ütles PVD pressiesindaja.
Eelmisel aastal registreeriti Latgale lõunaosas sama ajaga 33 aegunud kauba juhtumit ja tänavu seni 27 juhtumit. Juriidilistele isikutele määratud rahatrahv on sellise rikkumise eest 70–3000 eurot.
Kasutatud autode turg näitas aprillis esimesi elavnemise märke
Väga kehv aasta algus kasutatud autode turul pöördus aprillis kergelt tõusule, kuid võrreldes mullusega on autokaubandus väga armetus olukorras. Balti riikide suurima kasutatud autode müüja Longo Group on suve suhtes optimistlikum ning plaanib tänavu Eesti turul oma tegevust laiendada.
„Kui paljude väikeste autokaupmeeste jaoks kujunesid aasta esimesed kuud müügi osas nulliringiks, siis Longol õnnestus märtsis müüa 30 autot ning aprillis juba 40. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on tulemus siiski üle kolme korra väiksem. Aasta algas kehvemini kui ma ootasin,” tõdes Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi.
Tema sõnul on uued registreerimistasu määrad inimesi märkimisväärselt hirmutanud. „Autohuviliste esimene küsimus on – kui suur on registreerimismaks. Kuna meie müüme peamiselt ökonoomseid sõidukeid, siis väga traumeeriv see ei ole, kuid praeguses majandusolukorras on ka tuhat eurot märkimisväärne kulutus, mida kergekäeliselt teha ei taheta,” selgitas Uukkivi. Longo müüdavate autode aastamaks jääb enamasti vahemikku 50–200 eurot ning registreerimistasu alla 1000 euro.
Autod mida ostetakse on samad mis eelnevatelgi aastatel. Longo müüdud autodest moodustasid kaks kolmandikku diiselmootoriga sõidukid. Kõige populaarsemateks mudeliteks osutusid Opel Astra, Volvo V60 ja Škoda Octavia.
Uukkivi sõnul on Longo veebikeskkonna külastatavus võrreldes eelmise aastaga vähenenud, kuid potentsiaalsete ostuhuviliste arv on aprillis siiski oluliselt kasvanud. „Tahaks loota, et suveks taastub müük enam-vähem tavapärasele tasemele, sest puhkuste ajal soovivad inimesed ringi sõita ja vajavad selleks autot,” lisas ta.
Longo eeliseks on Uukkivi sõnul see, et ettevõte tegutseb kõigis kolmes Balti riigis ja üha aktiivsemalt ka Poola turul. “Leedus püsib autode müük samal tasemel, kuid Lätis on aastaga müüginumbrid suurenenud ning Poola turul näitavad ettevõtte tulemused märkimisväärset kasvu. See võimaldab meil Eestis rasked ajad üle elada ja oma turupositsiooni veelgi tugevdada. Sellel aastal oleme seadnud Eestis eesmärgiks suured laienemisplaanid,” ütles Uukkivi.
2018. aastal asutatud ja kolmes Balti riigis tegutseva Longo Groupi müügikeskkonda külastab veebis järjepidevalt üle 100 000 unikaalse külastaja nädalas. Lisaks on neil kolmes Balti riigis ka müügiplatsid. Ettevõte omab müügiesindusi Tallinnas, Narvas, Vilniuses, Kaunases, Klaipedas, Šiauliais, Panevėžyses, Riias, Jelgavas ja ka Poola linnades Bialystokis ning Lublinis. Eestis müüakse aastas ligi 1000 kasutatud autot, olles sellega siinsel turul suurim kasutatud autode müüja.
Sõja ülevaade: 1164. päev – Donetski rinne kipub kärisema
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. mai 2025:
Donetski rinne kipub pisu kärisema ja Krimmis läks väga palavaks.
1. Kõik nagu varasemalt.
2. Krimmis läkski väga palavaks.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, aga oht lõunasektoris kasvab.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool edasi sai pisu valusalt.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on täheldanud venemaa majanduse järsku aeglustumist.
12. „Miilits” arreteeris narkootikumidega seotud süüdistustega veel kolmanda venelase.
13. Hiinast venemaa rahvuskaardile ostetud droonide segajad osutusid mittetöötavateks.
14. venelased näevad nelja aasta jooksul ette eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide 40-protsendilist tõusu.
15. Küsitlus: 16% austerlastest on valmis riiki relvad käes kaitsma.
16. Lühiuudised
vene väed kasutavat uut taktikat – liiguvad edasi plastkatte (vist läbipaistmatu paksem kile soldati peal) all, ilmselt arvamusel, et see pakub varjatust isegi päevasel ajal. Termo pilti pisu mõjutab.
192 vene poole rünnakut. Kuumimad kohad ikka Kurski/Belgorodi sektor, Kupjansk/Kreminna lõunasektor, Toretsk ja Donetski sektor. Üllatusega oli kuidagi vaikne lõunarindel. Kaudtuld, liugpomme ja kamikaze droone ikka varasemal kõrgel tasemel rindele jagus.
Jätkuvalt on soomust rünnakutel vähe, aga mõnes kitsas lõigus neid kasutatakse ja suures nii soldatite jala kui kergliikuritega konveieris kipub see tooma pisu edu, sest nagu arvata oli, on liialt tihedalt seotud Ukraina kaitse kõigile rünnakutele tähelepanu suunamisega ning vahendite kasutamisega, mida ei pruugi kõikjale enam jaguda ja nii võib soomus siin ja seal lihtsamalt edasi saada. Et murenema hakkas eile Donetski sektori idaserv, oli isegi pisu kehv üllatus. Ka on näha mitmetes lõikudes nii siin kui seal, et hallis alas kipuvad vene poole ette jõudnud soldatid üha pikemalt ellu jääma ja see kipub juba hakkama rohkem Ukrainat taha poole suruma. Hea uudis siiski ka, Ukraina suudab väidetavalt tuua droonide hinda alla 25% ja see on päris palju.
Kaotused vene poole kaudtuleüksustes ja muus tagalatoetuses ikka kõrgel. Kahjuks ei avalda see veel piisavalt mõju, et nende toetus kokku kukuks, aga ikka selle ootel.
1. 1. mai õhtul ründasid vene väed droonidega Zaporižjat, linnas puhkesid tulekahjud ja 14 inimest sai vigastada. Hiljem teatati, et 61-aastane mees hukkus rünnaku tagajärjel tagajärjel. Rusude all on inimesed. Seal on veel haavatuid.
Öösel töötas Kiievi kandis õhutõrje saheedide vastu. Infot sahedidest tuli ka teistest piirkondadest.
Irõna Vereštšuki sõnul on kinnitust leidnud, et venemaa kinnipidamise all on umbes 8000 Ukraina sõdurit ja 2000 tsiviilisikut. Vahetuste käigus ei tunnistanud venemaa mõnda tagasipöördujat kunagi – see tähendab, et kadunute perekondadel on veel lootust.
Serhi Sternenko elas tänu SBU-le Kiievis üle järjekordse venemaa atentaadikatse, milles ta haavati, kuid tulistaja on SBU poolt vahi all. See pole esimene kord, kui Sternenkot on sihikule võetud, sest enne 2020. aastat on teda surma eesmärgil sihikule võetud mitu korda. Serhi Sternenko on Ukraina aktivist ja blogija, kellel on üle 2 miljoni jälgija.
2. venemaa luureteenistustele on antud korraldus korraldada 9. mai pidustuste ajal terrorirünnakuid mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas, et süüdistada Ukrainat ja mobiliseerida elanikkond sõjaks. Sellest teatas rahvusvaheline luurekogukond InformNapalm, viidates luureagentuuridelt saadud teabele. Esialgsetel andmetel anti venemaa julgeolekuasutuste struktuuris kõrgetasemelisi korraldusi terrorirünnakute korraldamiseks mitmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas – eelkõige kaalutakse selliseid linnu nagu Habarovsk ja Ulan-Ude. „Samal ajal tehakse kõik endast olenev, et paraad Moskvas mööduks vahejuhtumiteta,” teatab InformNapalm. „Eesmärk on süüdistada Ukrainat valimatutes rünnakutes tsiviilelanike vastu, nurjata USA “rahualgatusi” ja kasutada neid ettekäändeid venemaa piirkondadest täiendavate ressursside mobiliseerimiseks.”
Krimmis Sevastopolis teatati kümnetest plahvatustest. Plahvatusi ja droonide lende on toimunud Hvardiiskes, Simferopolis, Heroiskes ja Novofedorivkas.
venemaa kaitseministeeriumi hommikusest aruandest selgub, et vaenlase droonirünnakud viidi läbi samaaegselt ulatusliku reidiga Krimmis. Öösel hävitasid õhutõrjesüsteemid kokku 121 Ukraina lennukitüüpi mehitamata õhusõidukit:
89 – Krimmi territooriumi kohal,
23 – üle Musta mere,
neli – Krasnodari oblasti territooriumi kohal,
kaks – Orjoli piirkonna territooriumil,
üks – Aasovi mere vete kohal,
üks – Brjanski oblasti territooriumi kohal.
Kohalike tehtud videode järgi tundub, et vene poolel oli kuidagi siiski õhutõrjet nadilt ja arvatavalt viimase paari nädala jooksul on Ukraina suutnud piisavalt õhutõrje seire seadmeid rivist välja viia (erinevaid infokilde sellest sel perioodil laekus). Lisaks teatas vene pool mehitamata kaatritest Mustal merel.
3. Kursk/Belgorod: muutusteta. vene blogijad annavad teada, et Sumõ oblastis hetkel surub põhiliselt elukutseliste punt ning kuidagi ei taheta eriti kirjutada uuest väikesest sillapeast Kurski oblastis, mille muutusi eile ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on kõige aktiivsem vene poole surve ikka lõuna sektoris ning ikka enam tuleb infokilde, et siin ja seal jõuavad mootorratturid üha sügavamale Ukraina kaitsesse, enne kui nad otsa saavad ja tõuseb oht, et see võib peagi hakata siingi sektoris muutusi tooma.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski kandis jätkas vene pool linnast põhja suunas mineva maantee ääres oma possade kindlustamist ning surub sealt nii ida kui lääne poole ja eile veel Toretski vallutamise infot vene pool teada ei andnud.
8. Donetsk: vene poole edenemisi tuli.
vene droon jäädvustas Novoolenivkas vene motolaskureid, sestap kipub seda küla pidama vene poole kontrolli all olevaks ja üha pikemalt on maantee Pokrovsk-Tšassiv Jar vene poole kontrolli all ning teeb Ukraina rindeäärse logistika üha pikemaks rindega paralleelselt. Lisaks järjest kasvab oht, et sealt idas võidakse peatselt kaotada ala suurusega 200 ruutkilomeetrit, sest jõgi kanaliseerib Ukraina logistikat ja kõiki ühendusteid hoiab vene pool tugeva mõju all.
vene MT-LB hävis rünnakus Malõnivkale (enne sõda 300 elanikku) Donetski oblastis, teised sõidukid jätkavad külla sisenemist ja hetkel pole infot, et teised soomukid oleks seal hävinud.
vene luuremeeskond jõudis Lõuna-Pokrovskisse. 155. mehhaniseeritud brigaadi eksklusiivsed kaadrid näitavad vene positsiooni hävitamist Pokrovskis, kuhu teadete kohaselt tungis sisse vähemalt kaks vene sõdurit.
Mujal muutusi rindejoones ei täheldanud aga mure tõusuteel, et kas Ukraina omad uuele tõusnud survele ja osalisele taktika muutusele suudab piisavalt reageerida.
9. Lõunarinne: muutusteta. Lõiguti on vene poole surve siiski olemas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduskasvu tempo on järsult aeglustunud, teatas majandusarengu ministeerium esimese kvartali tulemuste põhjal. Jaanuaris-märtsis kasvas venemaa SKP 1,7%, mis on 2,6 korda vähem kui eelmises kvartalis (4,5%). Tööstuskasvu tempo langes enam kui 5 korda – 5,7%-lt 1,1%-le, jaemüügi käibe kasv aeglustus peaaegu poole võrra (5,5%-lt 3,2%-le) ning hulgimüük hakkas esimest korda pärast 2023. aasta talve langema – 2,1% kvartalis. Maavarade kaevandamise langus kiirenes neljakordselt – eelmise aasta lõpu 0,9%-lt 3,7%-le, samas kui maavaradeta tööstus hakkas kasvama kaks korda aeglasemalt – jaanuaris-märtsis 4,7% võrreldes oktoobris-detsembris 10,7%-ga.
Majanduse kvartalitulemus oli halvim alates 2023. aasta jaanuarist-märtsist, mil venemaa oli endiselt majanduslanguses. Ja see on keskpanga poliitika karmistamise, sanktsioonide, tarneraskuste ja ka kõrge inflatsiooni tagajärg, loetleb Continuum Economicsi majandusteadlane Volkan Sezgin. Aastatel 2023–2024 kasvas venemaa SKP ametliku statistika kohaselt kaks aastat järjest 4,1% – see on rekordkiirus 14 aasta jooksul. Kuid vähemalt 40% sellest kasvust tulenes sõjalisest tootmisest, hindab Soome Panga Arengumajanduse Instituudi vanemökonomist Heli Samola.
Ja kuigi sõjatööstuskompleksi tehased jätkavad tööd kolmes vahetuses, tootes armeele tanke ja pomme, ei aita see enam majandust. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) eksperdid kirjutavad, et väljaspool sõjandussektorit on tootmine langenud majanduslangusesse. Nende hinnangul vähenes tsiviiltoodang esimeses kvartalis keskmiselt 0,8% kuus (hooajaliselt korrigeeritud), sealhulgas märtsis 1,1%. Langus mõjutas tsiviilehitust, elektriseadmete tootmist, ehitusmaterjalide tootmist ja mustmetallurgiat. Toiduainete tootmine on sõja esimestest kuudest saadik langenud rekordiliselt madalale tasemele – esimeses kvartalis 0,7% kuus, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus.
venemaa Raudteede andmetel vähenes kaubavedu venemaa raudteedel märtsis 7,2% ja esimeses kvartalis 6,1%, sealhulgas teravilja, tsemendi ja ehitusmaterjalide, nafta ja naftatoodete, mustmetallide, kivisöe ja konteinerite laadimine. „venemaa seisab silmitsi majanduskriisiga,” ütleb Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge. Peamine oht on tema sõnul nafta hinna langus, millest sõltub iga teine eksporditulu dollar ja iga neljas rubla föderaaleelarves.
Aprillis langes venemaa Uurali sordi hind alla 50 dollari ja kuu lõpu seisuga püsis see vaid veidi üle selle piiri. Valitsus ennustab, et Uural maksab keskmiselt vaid 56 dollarit aastas 70 dollari asemel, mida võimud algselt ootasid. See jätab majanduselt ilma 35 miljardit dollarit eksporditulust ja eelarvest 2 triljonit rubla nafta- ja gaasiaktsiisidest. Selle tulemusel saab selle puudujäägist pandeemia järgselt rekord – 3,8 triljonit rubla, vastavalt rahandusministeeriumi hinnangule.
T-Investmentsi peaökonomist Sofja Donetski ennustab, et venemaa SKP kasv võib aasta lõpuks olla alla 1%: „Ametlik statistika näitab äritegevuse jätkuvat aeglustumist. Kui kalendriteguri mõju kõrvale jätta, selgub, et venemaa majandus on aktiivsuse poolest jäänud ligikaudu platoole.”
12. venemaa siseministeerium tuvastas 2025. aasta esimeses kvartalis 60,7 tuhat ebaseadusliku narkokaubandusega seotud kuritegu. See on 32,3% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris-märtsis, seisab ministeeriumi aruandes. Samal ajal kasvas müük 51,6% – 29,4 tuhandelt 45,6 tuhandele juhtumile ja selle osakaal narkokuritegude struktuuris – 64,2%-lt 73,4%-le. Ka suured ja eriti suured seltskonnad hakkasid juhtumites sagedamini esinema. Selliste kuritegude arv suurenes 18,4%. Ebaseaduslik narkokaubandus kasvas hüppeliselt 312%, 113 juhtumilt 466 juhtumile.
Siseministeerium registreeris narkokuritegude suurima kasvu Adõgees (+266,7%). Teisel kohal antireitingus on Vladimiri oblast (+147,7%). Kõige problemaatilisemaks osutus aga Orenburgi piirkond. Siin on peaaegu iga neljas kuritegu (24,7%) seotud narkootikumidega ja üldine kasv oli 125,8%. Dagestanil ja Kabardino-Balkaarial on samuti kehvad tulemused. Nendes piirkondades on iga viies kuritegu üldises struktuuris seotud narkootikumidega (vastavalt 22,5% ja 20,3%).
Siseministeerium märgib ka, et narkootikumid on interneti teel toime pandud kuritegudes üha sagedamini esinenud. Aasta tagasi kohtusid nad iga kümnenda juhtumi korral ja nüüd – iga kuuenda korral. Kokku registreeris amet jaanuarist märtsini 184,6 tuhat internetikuritegu.
venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu teatas 25. aprillil, et olukord narkokuritegevuse valdkonnas püsib pingelisena. Tema andmetel registreeriti 2024. aastal 193 tuhat ebaseadusliku narkokaubanduse juhtumit, mis on 3,7% rohkem kui eelmisel aastal. Neist 135 tuhat oli müügiks (+7%). šoigu sõnul on välisriikide sanktsioonide tingimustes narkoäri keskendunud peamiselt Kesk-Aasia piirkonna riikidest pärit salakaubaveole. Ta teatas ka, et venemaal on registreeritud ligikaudu 443 tuhat narkomaani, sealhulgas 4000 alaealist.
Siseministeeriumi andmetel konfiskeeriti riigis 2024. aastal 37,8 tonni narkootikume, mis oli viimase 7 aasta rekord. Võrreldes 2023. aastaga suurenes see näitaja 15,6% (32,7 tonni). Kõige levinum rühm olid sünteetilised narkootikumid. Aasta jooksul suurenes selliste ainete konfiskeerimiste maht 15% ja ulatus 18,8 tonnini. Seda seletatakse nende kättesaadavusega: „sünteetilisi materjale” toodetakse kodumaal odavatest Hiina lähteainetest ja müüakse krüpteeritud internetiplatvormide kaudu.
13. venemaa Rahvuskaart sai Hiinast partii elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme „Võžigatel”, mis osutusid võltsinguks ega täitnud droonide vastase võitluse funktsiooni. Mittetöötavate seadmete tarnete kogumaht ületas 820 miljonit rubla (8,2 miljonit eurot). Nagu Izvestija teatab, sõlmiti Hiinast droonide tuvastamise ja summutamise süsteemide ostmise lepingud 2023. aasta novembris. Pärast Ukraina rindele saatmist tehti aga kindlaks, et süsteemid ei vastanud deklareeritud taktikalistele ja tehnilistele omadustele. Hiina „Võžigatelid” osutusid pimedateks: nad lihtsalt ei näinud droone, ütles Izvestijale uurimismaterjalidega tuttav allikas.
Ebaõnnestunud ostu uurimisega on liitunud FSB ja majandusjulgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse osakond. Uurimisosakond algatas vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 159 4. osa alusel üheksa kriminaalasja seoses ettevõttega „Оружейное дело”, mis tegutses tarne vahendajana. Kohtualuste hulgas olid ka ärimees Alexander Rul ja „Оружейной палаты” ametnikud. Rulit süüdistatakse pettuses ja rahapesus.
Varem esitas venemaa Rahvuskaart „Оружейной палаты” vastu järjekordse hagi ligi 101 miljoni rubla suuruses kohtuasjas kohustuste ebaõige täitmise eest. Moskva arbitraažikohus sai Kaitseministeeriumi 18. Keskuuringute Instituudilt veel ühe ettevõttele adresseeritud avalduse sarnaste nõuetega. Nõude summa on 10,3 miljonit rubla. Juurdluse kohaselt kulutas Aleksei Ruli õde Natalja K. 2023. aastal Moskva oblastis eliitmaja ostmiseks 201 miljonit rubla. Julgeolekuametnike sõnul ei saanud Ruli õel ega tal endal sellist raha olla, arvestades nende ametlikke sissetulekuid, kes praegu juhtumis uusi süüdistatavaid tuvastavad.
„Pole saladus, et suurte riigihangete sõlmimisel püüavad tarnijad toodet kliendi vajadustele vastavaks kohandada. Ja arvestades tellimuse kiireloomulisust, ei pruukinud toode läbida vajalikku arvu teste ning tarniti kliendile „toorel” kujul, mis osutus lahingmissioonide läbiviimiseks sobimatuks,” ütles Izvestijale kaitsetööstuse hankevaldkonnaga tuttav allikas.
14. venemaa võimud valmistuvad valitsuse uuendatud makromajandusliku prognoosi kohaselt järsult tõstma kodanikele gaasi, elektri ja muude kommunaalteenuste tariife. Majandusarengu ministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt suurenevad eluaseme- ja kommunaalteenuste kogumaksed sel aastal 11,9%, 2026. aastal 9,8%, 2027. aastal 7,9% ja 2028. aastal 5,9%. Võrreldes esialgsete plaanidega (järgmisel aastal 5,4% ja 2027. aastal 4,8%), indekseerimise määr peaaegu kahekordistub ning aastate 2025–28 kumulatiivne kogusumma on 40,3%.
Elanikkonnale mõeldud gaasi hulgihinnad, mis on sõja algusest saadik juba 24% tõusnud, tõusevad sel aastal veel 10,3%, järgmisel aastal 10,6% ning seejärel aastatel 2027–2028 vastavalt 9% ja 7%. Selle tulemusel suureneb maksekorralduste summa nelja aasta jooksul 42,2% ja sõja algusest saadik kogunenud kasv ületab 76%. See on hind, mida tuleb maksta varustuskindluse, sotsiaalse gaasistamise ja okupeeritud territooriumide ühendamise eest ühtse gaasivarustussüsteemiga, selgitab majandusarengu ministeerium.
Prognoosi kohaselt kallineb elekter aastatel 2025–2028 38%. Käesolevaks ja järgmiseks aastaks on kavandatud maksimaalne indekseerimine 12,6% ja 9,3% ning seejärel langeb selle määr vastavalt 6,9%-ni ja 4,9%-ni aastatel 2027–2028. See on gaasihindade tõusu tagajärg, mida indekseeritakse kõigi tarbijakategooriate jaoks 3 protsendipunkti võrra inflatsioonist kõrgemalt, juhib majandusarengu ministeerium tähelepanu.
Võrreldes esialgsete plaanidega suureneb energiatariifide kasvumäär järgmise kahe aasta jooksul 7 protsendipunkti võrra. Ainus, mis pole muutunud, on reisijateveo tariifide indekseerimine: need tõusevad 2026. aastal 11,4% ja aastatel 2027–2028 5,9%. Uued tariifid jõustuvad jaanuaris, erinevalt kommunaalteenustest, mida indekseeritakse nüüd juulist. Kuid kaubavedu muutub uuest aastast oodatust kallimaks (10,4% 8,5% asemel). See ei pruugi olla kõik: majandusarengu ministeerium lubab gaasijaotusvõrkude kaudu gaasitranspordi tariifide indekseerimise prognoosi korrigeerida.
Selline tariifide indekseerimine kajastub paratamatult hindades. See raskendab keskpangal inflatsioonieesmärgi saavutamist 2026. aastal, kirjutab majandusteadlane Jegor Susin. Tverdõje Tsifri analüütikud kurdavad, et tariifipoliitika on taas kord protsükliline (suurendab inflatsiooni ajal, mil see on kõrge). Kommunaalteenused moodustavad tarbijakorvist 5% ning koos eluaseme- ja kommunaalteenustega 8%, tuletab meelde majandusteadlane Dmitri Polevoi. Ta hindab, et plaani tõus lisab 2026. aastal inflatsioonile umbes 0,4 protsendipunkti.
Njah, venemaa on püüdnud hoida kommunaalkulud suht muutumatuna, sest nende järsk tõus kipub seal tooma negatiivset reageeringut ja seda enam just pensionäride poolt, kes seni kõige toetavam elanikkonna grupp kremlile.
15. Austria kodanike seas on hirm Kolmanda maailmasõja ees, kuid vähesed inimesed on valmis riigi eest võitlema, kui see peaks juhtuma. Seda tõendab Austria Avaliku Arvamuse Uuringute Instituudi INTEGRAL 1. mail avaldatud uuring, kirjutab European Pravda. Küsitluse tulemuste kohaselt ütles 55% Austria vastanutest, et nad kardavad olukorra eskaleerumist maailmas ja uue maailmasõja puhkemist.
„Samal ajal on vaid 16% valmis Austriat sõja korral aktiivselt kaitsma – mehed oluliselt sagedamini (27%) kui naised (9%),” seisab aruandes. Lisaks nimetasid Austria vastajad suurimaks ohuks rahule Euroopas venemaa vallutussõda Ukrainas, millele järgnesid USA praegune poliitika ja immigratsioon Euroopasse.
Uuring näitas ka, et 62% austerlastest usub, et Austrial on Teise maailmasõja ajaloo tõttu eriline moraalne kohustus edendada maailmas rahu ja koostööd. „Samal ajal nõustub 82% vastanutest, et tulevasi põlvkondi ei tohiks Teise maailmasõja kuritegude eest vastutavaks pidada,” lisas INTEGRAL. Tuleb märkida, et eelmise aasta Saksamaal läbi viidud uuring näitas, et kokkuvõttes ütles 42% vastanutest, et nad kaitseksid Saksamaad sõjalise rünnaku korral relv käes.
16. Lühiuudised
Ukraina soovi naasta 1991. aasta piiride juurde seletatakse „kannibalistlike” püüdlustega, teatas venemaa välisministeerium neljapäeval. „On täiesti selge, et Kiievi režiimi ja seda Läänes toetavate jõudude mõttetute ja alusetute väidete taga Ukraina niinimetatud taastamiseks 1991. aasta piirides peitub kannibalistlik instinkt hävitada kõik venelik,” teatas välisministeerium oma ametlikul veebisaidil avaldatud avalduses. Nagu venemaa välisministeerium rõhutab, „ei lubata sellisel stsenaariumil kunagi teoks saada”.
Ukraina ja venemaa seisukohad sõja lõpetamise osas on USA rahupüüdlustest hoolimata endiselt väga erinevad, ütles USA asepresident J.D. Vance Fox Newsile. Küsimusele, millises etapis Moskva ja Kiievi vahelised kõnelused on, vastas ta, et esimene samm rahu suunas on panna mõlemad pooled esitama rahuettepaneku. Vance’i sõnul on Ameerika Ühendriigid selle ülesandega edukalt toime tulnud, kuid „venelaste ja ukrainlaste soovide vahel on väga suur lõhe”. „Diplomaatia ülesanne on nüüd püüda neid kahte poolt teineteisele lähemale tuua,” lisas USA asepresident.
Reuters: Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahelisest niinimetatud „maacarade lepingust” tulenev rahaline kasu ei pruugi saabuda vähemalt 10 aasta jooksul. Sõda, hävinud infrastruktuur ja geoloogiliste uuringute puudumine kahjustavad oluliselt maardlate arendamise väljavaateid.
USA õhuvägi on annetanud Ukrainale teenistusest kõrvaldatud F-16 hävitajaid, et pakkuda varuosi Euroopa partnerite poolt juba tarnitud lahingulennukitele. Kilesse pakitud ja oluliste komponentideta (tiivad, saba, mootorid ja ninakoonused) F-16 hävitajad laaditi 26. aprillil Arizonas Tucsoni rahvusvahelisest lennujaamast Poola Rzeszow-Jasionka lennujaama, mis on Ukrainale suunatud lääne abi oluline logistikakeskus, Antonov An-124 transpordilennukile registreerimisnumbriga UR-82027. War Zone: „Kokku lubati Ukrainale umbes 85 kasutuskõlblikku F-16 hävitajat, sealhulgas 24 Hollandist, 19 Taanist, 12 Norrast (ja veel 10 varuosade allikana). Belgia teatas oma kavatsusest üle anda 30 lennukit.” Tasub märkida, et osa neist ei viida otse Ukrainasse, vaid neid kasutatakse Ukraina pilootide koolitamiseks, peamiselt Rumeenias asuvas Euroopa Koolituskeskuses EFTC.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Statistikaameti tarbijahindade kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 4,4 protsenti
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2 protsenti, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4 protsenti.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices)..
„Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,” tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja.
Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail.
5. mail sõlmitakse Tartu õnnepalees rekordarv abielusid
Esmaspäeval, 5. mail sõlmitakse Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnas kokku 27 abielu. Varasemalt ei ole kunagi ühel päeval nii palju abielusid sõlmitud.
Tegemist on maksimumilähedase koormusega, mida Tartu õnnepalee ruumid ja meeskond korraga teenindada suudavad. „Sümboolsed kuupäevad on alati olnud abiellujate seas populaarsed, kuid 05.05.2025 on osutunud erakordselt menukaks,” tõdes rahvastikutoimingute osakonna juhataja Kristina Aabrams.
Viimastel aastatel on Tartus sõlmitud iga aasta järjest rohkem abielusid, eelmisel aastal ulatus see arv 790-ni. Abiellumise populaarsus ei näita ka sel aastal kahanemise märke, kuid selleks, et ka tulevikus saaksid kõik soovijad oma tähtsat päeva väärikalt tähistada, otsib Tartu linn uut abielude sõlmijat ehk tseremooniameistrit.
Tegemist on osalise koormusega ametikohaga, kus töö sisu on abielutseremooniate ettevalmistamine ja pidulik läbiviimine. Uus töötaja asub ametisse 2. jaanuaril 2026.
Viljandimaal sõitis auto teelt välja, juht viidi haiglasse
Neljapäeval, 1. mail kell 13.19 teatati liiklusõnnetusest Viljandi maakonnas Viljandi-Väluste-Mustla teel 21. kilomeetril.
Alkoholijoobe tunnustega 37. aastane mees juhtides sõiduautot Toyota Corolla kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja.
Juht toimetati haiglasse.
Hüvasti, Skype!
Sotsiaalmeedias tuletatakse meelde, et alates 5. maist on interneti suhtlusteenus Skype ajalugu.
Inimesed saavad edasi suhelda Microsoft Teamsi kaudu.
Skype alustas ametlikult 2003. aasta 29. augustil. Selle autorid olid eestlastest programmeerijad Jaan Tallinn, Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Toivo Annus.
Skype oli sama seltskonna poolt loodud failivahetusprogrammi Kazaa edasiarendus. Skype müüdi 2005. aastal internetipoele eBay 2,6 miljardi dollari eest. Tehing tegi neljast eesti poisist üleöö multimiljonärid.
Hiljem 2011. aastal ostis Skype’i üles Microsoft 8,5 miljardi dollari eest. Microsoft kasutas Skype’i oma Windowsi keskkonnas suhtlusteenuse pakkumiseks.
Algul oli Skype’il ainult heli, 2013. aastal lisandus video. Aastal 2010 oli Skype’il 660 miljonit kasutajat, 2013. aastal igapäevaselt 50 miljonit kasutajat. Koroona pandeemia ajal ei suutnud aga Skype ajaga kaasas käia ja 2023. aastal oli igapäevaselt vaid 36 miljonit kasutajat.
Nende aastate jooksul pole Eestis õnnestunud Skype’i edulugu korrata.
Skype aitas helistamise hinna alla tuua. Enne seda kasseeriti lisaks kuumaksule iga kõneminuti pealt raha. Praegu pakuvad sidefirmad helistamist praktiliselt tasuta, raha võetakse internetiühenduste pealt.
Kas järgmine sarnane revolutsioon tuleb interneti vallas, seda näitab aeg. Elon Musk hakkab väidetavalt pakkuma oma Starlinki satelliidisüsteemi kaudu telefonidele mobiilset internetti, aga hind pole teada.
PILTUUDIS: oliiviõli hind Hispaanias
Hispaanias on praegu soodsa hinnaga saadaval ekstra neitsioliiviõli hinnaga 5,25 eurot liiter.
Oliiviõli on hea tervislik, sobib salatitesse.
Ministeerium: aktsiisitõusude mõju pole märkimisväärne
Tänasest tõusis elektriaktsiis ligi poole võrra, samuti kerkivad mitmed kütuseaktsiisid. Rahandusministeeriumi kinnitusel pole aktsiisitõusude kogumõju siiski märkimisväärne ja inflatsioon kasvab nende tõttu umbes 0,03 protsendi võrra.
Kui seni oli elektri aktsiis 1,45 eurot megavatt-tunni kohta, siis tänasest on see 2,1 eurot ehk määr tõuseb 45 protsenti. Enefiti energiatoodete juhi Sander Randveri sõnul on keskmise tarbija elektri aastakulu umbes 540 eurot. Aktsiis seda eriti ei muuda, vahendab ERR.
Samas on aktsiisidel mõju riigieelarvele. „Mõju eelarvele on kahtlemata positiivne. Me hindame, et aktsiisitõusudega laekub 2025. aasta eelarvesse 12-13 miljonit,” lausus rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juht Erle Kõomets.
Toimetuselt:
Huvitav suhtumne ministeeriumilt: 12-13 miljonit korjatakse inimestelt ära. Aga kui hoopis kärbiks ametnike palka.
SÜVARIIK TEGUTSEB: ministeeriumi PR-juht sai kinga ja ministri sõber asemele
Kui vaja, teeb süvariik ministri sõbrale riigisektoris kõrgepalgalise koha ja laseb eelmise inimese selles ametis lihtsalt lahti. Välisminister Margus Tsahkna sõber Susan Lillevälist tehti just nii välisministeeriumi pressijuht.
Viimased kolm aastat välisministeeriumi avalikke suhteid vedanud endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Mihkel Tamm ei osanud aimata midagi halba, kui kantsler Jonatan Vseviov ta kuu aega tagasi, pealtnäha tavalisel kolmapäeval, 26. märtsil vestlusele kutsus. Tamm oli oma töös pealtnäha edukas. Ministeeriumisse tulles piltlikult kommunikatsioonivõimekuse kohalt tühjad toad eest leidnud Tamm oli pannud aastatega kokku tiimi, mille üle ta väidab end siiani uhkust tundvat. Samal arvamusel on valitsuskommunikatsioonis sama rida ajavad kolleegid, vahendab Õhtuleht.
Toimetuselt:
Küsige veel, kus töötab Keldo ja Michali naine ja saate aru miks on vaja makse tõsta. Peret vaja ju toita…
Leedus leiti Valgevene piiri äärest kolm lagunenud surnukeha
Leedu piirivalvurid leidsid eilse kolmapäeva 30. aprilli pärastlõunal Valgevene piiri lähedalt Varėna rajoonis jõest midagi, mis arvatakse olevat kolme inimese säilmed.
„Tavalise patrulli käigus märkasid Kabeliai piiripunkti valvurid Katra jões kolme surnukeha, kuid neid pole veel välja toodud, mistõttu on raske kindlalt öelda, kas need on tegelikult inimjäänused,” ütles piirivalveteenistuse (VSAT) pressiesindaja Giedrius Mišutis BNS-ile.
„Visuaalselt näivad need olevat inimkehad, mida aeg on tugevalt mõjutanud,” lisas ta.
Misutise sõnul leiti säilmed Čepkeliai sooalalt, umbes kümne meetri laiusest jõest. Vool on seal nõrk ja sügavus koos mudaga võib ulatuda kuni kahe meetrini.
VIDEO: Riias oli suur kellapoe rööv
Riia südalinnas toimunud kellapoe rööv teisipäeva pärastlõunal oli kuni põgenemisvahendite ja -teedeni hoolikalt planeeritud, teatas Läti politsei eile kolmapäeval 30. aprillil.
Päise päeva ajal toime pandud röövi toimepanijate otsimine jätkub, vahendab lsm.lv.
Kaupluse turvakaamerad näitavad röövleid sisenemas kauplusesse kell 14.23. Kaks relvastatud röövlit suunduvad kõrvalasuvasse ruumi, samal ajal kui üks neist purustab poe leti taga asuva kellade vitriini. Video põhjal otsustades näib, et vitriinil on soomusklaas, mis viitab sellele, et röövlid teadsid, millised kellad on kõige kallimad ja kus need asuvad.
Rööv kestis umbes kaks minutit ja põgenemisel vigastati üht möödujat. Politsei oli sündmuskohal kolme minuti jooksul pärast kõne saamist, kuid pole seni kedagi kätte saanud.
„Rööv pandi toime vähem kui kahe minutiga. 2-3 minuti pärast olid kurjategijad [üle Daugava jõe] juba Kivisilla ületanud,” ütles politsei Riia piirkonnaosakonna kriminaalpolitsei osakonna juht Raimonds Kronbergs.
Kurjategijaid nähti viimati tänavakaamerate vahendusel Võidu pargi lähedal.
„Tegemist oli eelneva luureandmetega planeeritud kuriteoga. Võib arvata, et tegemist ei olnud spontaanse, vaid planeeritud rünnakuga,” tõi Kronbergs välja.
Vigastada sai üks inimene – kaupluse töötaja. Varem kinnitati, et tulirelva töötaja vastu ei kasutatud ja tema elu ohus ei ole. Läti televisioon (LTV) selgitas välja, et kõnealune töötaja on haiglast välja kirjutatud.
Politsei teatel on märgid, mis võivad tähendada, et röövlid on välismaalased. LTV-l õnnestus kaupluse töötajatelt teada saada, et isikud rääkisid röövi ajal inglise keelt.
Olemasolevat videot tähelepanelikult vaadates on selge, et kaks röövlit olid ilma kinnasteta. Politsei ei ütle, kas sõrmejälgi leiti, kuid ekspertiis on käimas.
„Kontrollime infot konkreetsete isikute kohta. Tõenäoliselt on need isikud, kes röövi toime panid. Aga infot on palju, arvestades ka elanikkonna aktiivsust,” ütles Kronbergs.
Röövlite võimaliku väljasõidusuuna kohta väljaspool Riiat politsei praegu detaile ei avalda. Samuti pole teada, millal ja kas röövlid vahetasid oma sõidukit ning Volkswagen Golfi, millega nad põgenesid, pole leitud. Politsei kutsub teisi pealtnägijaid endast märku andma.
Siin on video, allpool politsei fotod röövi arvatavate toimepanijate kohta:
Siin pildid:
Pilt: Läti politsei
Pilt: Läti politsei
Ministeerium: Riigiteenistujate arv peegeldab eelkõige kasvanud julgeolekuvajadust
Rahandusministeeriumi täna avaldatud 2024. aasta avaliku teenistuse ülevaade näitab, et teenistujate koguarv on jäänud üldjoontes samale tasemele varasemaga. Vähene kasv (0,5%) peegeldab praegust olukorda maailmas, mis nõuab varasemast suuremat panustamist julgeolekusse.
Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on riigitöötajatel riigi toimimisel oluline roll. „Ei ole oma riiki ilma oma ametnikkonnata. Tema professionaalsusest sõltub riigi kvaliteet. Me peaksime õppima oma riigi heaks töötamist rohkem väärtustama,” märkis minister.
Avaliku teenistuse suurus ei ole viimastel aastatel palju muutunud. „Praegustel turbulentsetel aegadel on eriti tähtis tagada asutustes ja omavalitsustes piisav teenistujate arv, et täita riigi vajadusi järgivaid avalikke ülesandeid. Alati saab asju teha tõhusamalt, vananev ühiskond tähendab, et meil tulebki aina vähemate inimestega hakkama saada, samal ajal, kui kvaliteedinõuded kasvavad,” selgitas halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Riigi tegevussuunad on tinginud lisaressurssi vajaduse peamiselt sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes. Nii lisandus eelmisel aastal Kaitseväe koosseisu 138 ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse 55 inimest. Lähiaastaid iseloomustab tõenäoline valdkondlik kasvutrend.
Kokku töötas 2024. aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat (+0,5%), sh omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.
Avaliku teenistuse palgakasv oli 2024. aastal väiksem (tervikuna 4%, ametnikel 3,7%) kui kahel eelmisel ning jäi Eesti tööturu üldisest palgakasvust (8,1%) kahekordselt maha. „Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator,” tõi Kajak välja.
Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmed näitavad, et täna jääb 30% ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62% alla 2500 euro ning üle 4000eurost palka saab 7%.
Kuna avalikus teenistuses kehtivad üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded (ametnikest on kõrgharidusega 83%), teeb see keskmise palganäidu tööturu keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. 2024. aastal oli keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot, Eesti keskmine palk 1981 eurot.
Avaliku teenistuse ülevaade koondab veel infot teenistujate hariduse, staaži, teenistusgruppide, töökorralduse, voolavuse, koolitamise jm kohta, kajastades aasta jooksul toimunud peamisi muutusi, aga ka pikemaid trendide.
Avalik teenistus on osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Selle all mõistetakse töötamist riigi- ja omavalitsusasutuses (ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide, ametite, inspektsioonide, linna- ja vallavalitsuse teenistujad). Seaduse alusel avaldatakse teenistuse ülevaade ja ametnike palgad kord aastas.
Sõja ülevaade: 1163. päev – Ukraina omadel polnud hea päev
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. mai 2025:
ei olnud Ukraina omadele hea päev ja nukker loo kirjutamine loodetavasti ei saa reegliks.
1. Sadu ikka täies hoos.
2. Moskvast idas sõjatehast tabati.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunapoolne sillapea jätkas lainenemist.
6. Siversk: üks oluline küla kaotati.
7. Bahmut: Toretsk libiseb käest.
8. Donetsk: vaid lainetust.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus valmistub rekordiliseks eelarvepuudujäägiks pärast pandeemiat.
12. venemaalt ja okupeeritud Ukraina aladelt leiti ligi kolm tosinat ukrainlastele mõeldud piinakambrit.
13. Ukraina okupeeritud aladelt pärit lastele pakuti suvepuhkust 100 km kaugusele rindejoonest.
14. NATO luure: venemaa armeesse astub iga kuu 30–40 tuhat inimest.
15. venemaal on järsult suurenenud „hoiustajate põgenemise” tõenäosus.
16. „Miilits” saab õiguse blokeerida venelaste pangakontosid ilma kohtu otsusteta.
17. Ukraina ja USA sõlmisid maapõueressursside lepingu.
18. EL-il on plaan B, mille kohaselt Ungari veto korral jätkatakse venemaa-vastaseid sanktsioone.
19. Lühiuudised
Ukraina reitingut eilsed uudised langetasid +ettevaatlikult optimistlikule tasemele, aga eks oht tõusnud veelgi suuremaks languseks. Lisaks teeb muret Ukraina eelarvele läänesuunalise abi vähesus ning rohkem on hakanud ringlema uudiseid riigi võimalikust pankrotist, mida siiski pigem ei usu, aga olukorda oluliselt pingestab.
Kasvavate pingete keskel on India sulgenud oma õhuruumi Pakistanis registreeritud lennukitele. See toimus pärast seda, kui Pakistan peatas (intercepting) Kashmiri kohal neli India Rafale hävitajat. India on paigaldanud segamissüsteemid ja lükkas tagasi üleskutsed hiljutise rünnaku sõltumatuks uurimiseks. Pakistani luureandmed näitavad, et rünnak võib toimuda 36 tunni jooksul.
196 vene poole rünnakut ja tasapisi hakkab jälle rohkem soomust osalema. Päris hulluks läks seis Kupiansk-Kreminna rinde lõunasektoris, kus toimus 36 rünnakut ja Donetski sektoris, kus oli 101 vene poole rünnakut. Mujal rünnakuid kas vähem või samal tasemel. Tundub, et kartus, et selline tihe väikeste üksustega (alates lahingpaarist) igal pool võib hakata tooma edenemisi, on mõnes lõigus vist ka juhtunud, sest soomusega (ikka muud ka kaasas) kolonnid pole edasi saanud.
Pisu vähem liugpomme (139) ja võimalik, et suure laskemoona lao ära laskmine annab tunda, eks järgmised päevad näitavad. Kahjuks pole veel suurt mõju laskude arvule teinud kaudtuleüksuste tihe tabamine (5900 lasku), kamikaze droone keskmiselt palju (2800). Muu tagalatoetuselemendi tabamine ikka kõrge.
Kipub arvama, et selline tihe vene poole igal pool proovimine seab raskustesse Ukraina kõrgema juhtkonna, et kuhu lükata väheseid reserve ja eksimused tulevad lihtsalt. See on tavapärane, kui vastas on ülekaalukalt suurem vastane ning ka teadlike riskide võtmine ei too alati häid otsuseid, aga ilma ka ei saa.
1. Täna öösel viisid vene väed läbi ulatusliku droonirünnaku Odessale. Linna raputas rida plahvatusi ja registreeriti kahjustusi tsiviilinfrastruktuurile, eriti elamutele. Rünnaku tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada viisteist inimest.
Harkiv oli droonirünnaku käes, kahjusid veel ei tea.
Kiievi kandis uus saheedi laine.
Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus.
Ainuüksi sel nädalal on venemaa Zelenski (eile õhtusest kõnest) sõnul Ukraina pihta saatnud 375 ründedrooni, millest üle 100 ühe öö jooksul.
2. Tavaliselt hästi informeeritud kanali Dosje Špiona teatel ründas Muromi tehast (Vldimiri kandis, jääb Moskvast ida poole) kaheksa Ukraina drooni. Rünnaku tagajärjel süttis valmistoodanguga ladu (tõenäoliselt püssirohukapslid), hävitati administratiivhoone ja tabati lõhkeainete sünteesitöökoda.
vene meedia teatas üleeile õhtul Kurski oblastis Rõlski lähedal toimunud droonirünnakutest. Linnast ida pool kuuldi mitu plahvatust, mille sihtmärgiks võis olla vene jalaväe majutuspaik või strateegiline objekt.
3. Kursk/Belgorod: kumbki pool edenes.
vene väed sisenesid Bilvodõ külla ja tõenäoliselt liiguvad edasi Ukraina isikkoosseisu puuduse tõttu.
Ukraina sisenes Kurski oblastisse uuesti Kutšerovi lähedal ühes kohas kilomeetri kaugusele ja teises 500 m kaugusele, enne kui neid peatati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Nove küla lõunapoolseimas sillapeas on tervenisti vene poole kontrolli all. Lisaks laienes sillapea põhja suunas paar kilomeetrit. Tuli eilegi kinnitust, et Ukraina omadel on siin inimeste vähesus (eile kirjutasin 1:10-le) ning mure tõuseb, sest kiputakse kaotama selliselt kogu Zerebetsi idakladal olevat maad ja Nove külast algav kolmes suunas (põhi, lääs, lõuna) teedevõrk annab vene poolele hea võimaluse hakata kõigi liikuvvahenditega kolmes suunas korraga suruma.
6. Siversk: vene väed sisenesid Hrõhorivka külla (asub Bilohorivkast läänes). Hetkel on teadmata, kuidas see vene poolel õnnestus, aga muret jagub ja kiputakse kaotama kogu domineeriv kõrgendik, mis hoidis vaos selle sektori keskmist osa ja ei lasknud vene poolel liikuda edasi otse Siverski suunas, mis nüüd hakkab muutuma tõenäolisemaks. Küll peab vene pool siia ründejõudu juurde tooma, aga seda seal ümbruskonnas kahjuks jagub.
7. Bahmut: Toretsk kipub käest libisema.
Tšassiv Jari ümber on läinud vene surve tihedamaks ning paljudes suundades väikeste gruppidega proovitakse. Siin rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on järjest tõusev mure, et tihedalt igal pool prooviv vene pool on järjest jõudmas oma rünnakutega üha sügavamale Ukraina possadesse, enne kui lõpu leiavad.
Toretsk, tundub, et vene pool hakkab kohe teatama, et Toretsk on vallutatud. Lisaks on nad jõudnud paremini kindlustada seda teed kuni 6 km kaugusele linnast põhja poole ja on hakanud viimastel päevadel ka sellest teelt tegema rünnakuid lääne suunas ja sisenesid juba Štšerbõnivka asula keskusest põhja pool eraldi seisvasse ossa, mis küll õnneks jääb suurema Krivõi Toretski jõe idakaldale. Lisaks edenetakse järjest kahel pool Toretski linna.
8. Donetsk: siin õnneks jätkus lainetamine ehk siis rinne edasi tagasi väikeste amplituudidega kõigub ja annab aimu, et Ukraina suudab siin sektoris teha vasturünnakuid.
Sektori kaguservas jõudis eile vene pool Bahatõri linnani, enne kui neil jaks otsa lõppes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Nafta hinna langus sundis venemaa valitsust eelarvet kiiruga kohandama. Vahetult pärast seda, kui majandusarengu ministeerium uuendas oma selle aasta prognoosi, langetades venemaa Uurali nafta keskmist ekspordihinda 20% võrra 60 dollarini, muutis rahandusministeerium eelarve peamisi parameetreid.
Tulud vähenevad järsult – 40,3 triljonilt rublalt 38,5 triljonile rublale, kulud suurenevad veidi – 41,5 triljonilt rublalt 42,3 triljonile rublale ja puudujääk kasvab enam kui kolmekordseks – 1,2 triljonilt 3,8 triljonile ehk 0,5%-lt 1,7%-le SKP-st. Absoluutarvudes oli neid rohkem ainult pandeemia ajal (4,1 triljonit); Eelmisel aastal oli puudujääk 3,5 triljonit rubla. Esimese kolme kuu jooksul ületasid kulud tulusid 2,2 triljoni rubla võrra.
Nafta ja gaasi tulud seisavad silmitsi puudujäägiga. Nafta hinna langus koos tugevama rubla – dollari vahetuskurss, mis on aasta jooksul langenud keskmiselt 96,5 rublalt 94,3 rublale/dollari kohta – vähendab eelarve nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra ja 10,9 triljoni rubla asemel on nüüüd planeeritud 8,3 triljonit. Nafta ja gaasiga mitteseotud tulud kasvasid esimeses kvartalis 10,6% ja on plaanitust ees. Nüüd eeldab rahandusministeerium, et need on 0,8 triljonit rubla on rohkem kui eelarvesse oli planeeritud.
See võimaldas rahandusministeeriumil suurendada kulutusi vastavalt eelarvereeglile – sama 0,8 triljoni võrra, mille võrra kasvavad nafta- ja gaasivälised tulud. Selle olulisust rõhutavad Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov ning Tverdõje Tsifri analüütikud. „Kõik on eelarvereeglite kohaselt: nafta ja gaasiväline puudujääk on sama, puudujäägi suurenemine on täpselt võrdne nafta- ja gaasitulude vähenemisega võrreldes varasemate ootustega, eelarve püsib struktuuriliselt tasakaalus,” märgivad Tverdje Tsifri analüütikud.
Nafta- ja gaasitulude uus summa on madalam kui baastasemel 9,1 triljonit rubla. Eelarvereegli kohaselt kaetakse sellisel juhul vahe riiklikust heaolufondist (NWF). Eelmises eelarves prognoositi tuludeks 1,8 triljonit rubla baastasemest kõrgemal pidi see summa olema suunatud säästupanga täiendamiseks, milles oli 1. aprillil alles 3,2 triljonit. Selle asemel tuli aga 0,8 triljonit rubla kasutada eelarveaugu täitmiseks. Rahandusminister anton siluanov on aga juba öelnud, et reegel tuleb uute oludega kooskõlla viia. Sellisel juhul tuleb suurenenud auku rahastada suurenevate laenudega, mille maht on sel aastal kavandatud 4,8 triljoni rublani.
Rahandusministeerium muudab eelarvet defitsiidiolukorraga paremini kooskõlas olevaks: 3,8 triljonit rubla ehk 1,7% SKP-st on analüütikute ootustele lähedal, märgib majandusteadlane Jegor Susin. Isakov märgib, et uus puudujääk on 0,5% SKP-st suurem kui tema hinnang, kuid „üldiselt peegeldab see trende, mis olid juba esimeses kvartalis ilmnenud”.
Kuid isegi pärast 2025. aasta kuluplaani suurendamist väheneb nende väärtus püsivhindades võrreldes 2024. aastaga, rõhutab Isakov: kasv 42 triljonini on umbes 5% inflatsiooni 7,6% taustal. See eelarvemuudatus ei pruugi jääda viimaseks. Sügisel koostatakse teine muudatusettepanekute plokk, et tekkivate kulude rahastamine ette näha, võttes arvesse prognoosi ja eelarveparameetrite täpsustumist, hoiatas rahandusministeerium.
12. venemaa võimud on loonud vähemalt 29 vanglast koosneva võrgustiku, kus Ukraina kodanikke, nii sõjavange kui ka tsiviilisikuid, süstemaatiliselt piinatakse. Seda väidab Guardian ja kaheteistkümne teise suure lääne meediaväljaande ühisuurimine. Kuue kuu jooksul kogutud materjalid näitavad, et valede ülestunnistuste saamiseks kasutatakse muuhulgas piinamist ning süsteem ise loodi ja toimis suure tõenäosusega venemaa Föderatsiooni kõrgeima juhtkonna osalusel.
Guardiani andmetel asub venemaa territooriumil 18 piinamisasutust ja veel 11 Ukraina okupeeritud piirkondades. Kõige levinumate piinamismeetodite hulka kuuluvad elektrilöögid, näidishukkamised, haamriga peksmine, löögid samadele kehaosadele ja uputamine. Kinnipeetavaid alandatakse samuti: nad seotakse teibiga kinni ja kasutatakse „mööblina”. Lisaks on vangidel keelatud ukraina keelt rääkida, piiratakse nende toitu ja neile avaldatakse moraalset survet, mis sunnib neid enesetapule. Üksikutes asutustes on registreeritud arvukalt surmajuhtumeid.
Praegu on võimatu täpselt kindlaks määrata venemaa vanglates ebaseaduslikult kinni peetavate Ukraina kodanike arvu. Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul oli aga 2024. aasta aprilliks kadunuks kuulutatud 16 tuhat ukrainlast. Rahvusvaheline Punane Rist kinnitab, et venemaa vangistuses on vähemalt 1800 inimest.
Juurdlusele pandi nimeks Viktoria, mälestuseks Ukraina ajakirjanikust Viktoria Roštšinast, kes suri venemaa vanglas. Uurimine põhineb enam kui 50 intervjuul venemaa vanglates ellujäänute, nende perekondade ja endiste kinnipidamisasutuste töötajatega, kes lahkusid teenistusest, suutmata nähtut taluda. Uurimisega liitusid ka okupeeritud aladelt pärit inimõiguste aktivistid, advokaadid ja tunnistajad.
„Piinamisest on saanud venemaa sõjaväe masinavärgi lahutamatu osa. Seda kasutatakse tsiviilisikute ja sõjavangide vastu kõikjal – kõigis okupeeritud piirkondades, igat tüüpi vanglates ja kinnipidamiskeskustes. See pole võimalik ilma kõrgeima taseme heakskiiduta,” ütles ÜRO piinamise eriraportöör Alice Edwards uurimist kommenteerides.
Ajakirjanik Viktoria Roštšina kadus 2023. aasta augustis. Vahetult enne seda läks ta Ukraina okupeeritud piirkondadesse uurima FSB osalemist tsiviilisikute röövimises. Viimati nähti teda vabaduses Enerhodaris Zaporižja oblastis. Pärast vahistamist viidi naine Melitopolisse, kus, nagu üks tema endine kongikaaslane ütles, piinati Roštšinat neli kuud: talle anti elektrilööke, pandi juhtmed kõrvadesse ja tehti lõikehaavu. venemaa kaitseministeerium teatas 2024. aasta aprillis tema sugulastele, et teda hoitakse vangistuses. Ukraina võimude teatel plaaniti ajakirjanik vahetuse osana tagasi saata. Septembri alguses viidi ta aga koos teiste vangidega oma kongist välja – väidetavalt oma „ülestunnistuste” video salvestamiseks – ja sellest ajast peale pole teda nähtud. venemaa kaitseministeerium teatas ametlikult Roštšina surmast 2024. aasta oktoobris, märkides vaid kuupäeva – 19. september – ja lisamata muid üksikasju.
2025. aasta aprillis teatas väljaanne Važnõje Istorii uurimisele lähedasele allikale viidates, et Viktoria surnukeha toodi Ukrainasse tagasi alles veebruaris. Väljaande allika sõnul eemaldati ajakirjanikult aju, silmamunad ja osa kõrist ning avastati hüoidluu (asub kõris) murd. Ukraina peaprokuratuur teatas, et surnukehal registreeriti ka arvukalt piinamise märke: marrastusi, verejookse, kaelavigastus, murtud roie ja võimalikke elektrilöögi jälgi jalgadel.
13. Ukraina Zaporižja oblastis vaid saja kilomeetri kaugusel rindejoonest asuv Punase Nelgi Lastekeskus võtab 2025. aastal vastu üle 1500 lapse venemaa poolt okupeeritud aladelt. Sellest teatas vene peaministri asetäitja dmitri tšernõšenko pressiteenistus, kes külastas venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevat piirkonna osa. „Me peame pakkuma lastele kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust ja Zaporižja oblast oma kliima, mere ja logistikaga sobib selleks suurepäraselt. Meie ülesanne pole mitte ainult taastada, vaid ka oluliselt parandada lastelaagrite infrastruktuuri, kasutades tõhusaid praktikaid, näiteks Punase Nelgi keskuse tööd,” tsiteerib pressiteenistus tšernõšenkot. Ta rõhutas vajadust teha inventuur kõigis okupeeritud aladel olevates paikades, sealhulgas „mahajäetud paikades”, ning töötada välja matemaatiline mudel laagrite võrgustiku arendamiseks vastavalt vajadustele.
See pole esimene kord, kui venemaa võimud on selliseid otsuseid langetades lapsed ohtu seadnud. Seega otsustati 2024. aastal, hoolimata Ukraina armee regulaarsetest rünnakutest okupeeritud Krimmi vastu, mitte peatada rahvusvahelise lastekeskuse „Artek” tööd. Selle asemel kuulutati välja droonide vastase kaitsesüsteemi loomine. Riigihangete portaalis avaldatud pakkumisdokumentide kohaselt eraldati projekti elluviimiseks 97,8 miljonit rubla.
Ja sama aasta suvel võttis presidendi toetuste fond kokku laste vaba aja korraldamisele suunatud projektide konkursi tulemused. Märkimisväärne osa algatustest oli suunatud „sõjalis-patriootlike” laagrite loomisele. Toetatud projektide hulgas on laagreid, mis sisaldavad usuõpetuse, sõjaväelise väljaõppe ja ideoloogilise töö elemente. Üks projektidest hõlmas miiniohutuskursuste läbiviimist lastele Luhanski oblasti okupeeritud osas. Kirjelduse põhjal otsustades pakuti õpilastele võimalust omandatud oskusi kohe praktikas rakendada: „Maa on sõna otseses mõttes sõjaliste operatsioonide tagajärgedega kaetud.”
Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on sajad tuhanded Ukraina lapsed olnud sunnitud oma kodudest põgenema. Paljud neist kaotasid oma vanemad rahumeelsetele linnadele suunatud venemaa rünnakute tagajärjel. venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova sõnul on venemaa Ukrainast välja viinud vähemalt 700 tuhat last. Ukraina ombudsmani Dmitri Lubinetsi sõnul tagastati neist vaid 1037, kusjuures 2024. aastal tagastati neist ligi 600. 17. märtsil 2023 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja lvova-belova vahistamismäärused laste ebaseadusliku väljasaatmise eest.
14. venemaa kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingute eest makstavad helded boonused ja tõhustatud sõjaline propaganda on võimaldanud venemaa võimudel suurendada sõjaks sõdurite värbamise määra, teatab Wall Street Journal, viidates luureandmetega tuttavatele Ameerika ja Euroopa ametnikele. Ameeriklaste hinnangute kohaselt värbab vene armee nüüd umbes 30 000 sõdurit kuus – 5000 rohkem kui eelmisel suvel. Euroopa andmete kohaselt võib värbamise määr ulatuda 40 tuhande inimeseni kuus. Ja see võimaldab kremlil mitte ainult Ukrainas armee kaotusi täiendada, vaid ka moodustada uusi üksusi, mis paiknevad ja treenivad venemaa territooriumil, selgub ühe Euroopa riigi luureandmetest.
Ühekordsete boonuste maksmine lepingu sõlmimise eest kaitseministeeriumiga maksab venemaa eelarvele ligikaudu 2 miljardit rubla (kurss u 1:93-le võrreldes euroga) päevas, selgub Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge venemaa rahandusministeeriumi andmetel põhinevatest arvutustest. Kluge arvutuste kohaselt maksavad kogusummast ligikaudu kolmveerand (1,5 miljardit rubla) piirkondlikud omavalitsused, kes kulutavad Moskva antud uute lepinguliste sõdurite plaani täitmiseks ligi 3% oma eelarvest. Ülejäänud osa – 0,5 miljardit rubla – rahastatakse föderaalkassast.
Kulutused „värbamismasinale” on võrreldes 2024. aasta aprilliga hüppeliselt kasvanud peaaegu viiekordseks ning praeguse tempo jätkudes lähevad need aasta lõpuks venemaa riigikassale maksma 730 miljardit rubla. See on pool kogu riigi kõrgharidussüsteemi aastaeelarvest (1,5 triljonit rubla aastas) ja kaks korda suurem kui riikliku projekti „Tervishoid” aastased kulutused, mis sel aastal ulatuvad 369 miljardi rublani.
Eelmisel aastal õnnestus kaitseministeeriumil värvata Ukraina sõjaks 440 tuhat inimest ehk umbes 1,2 tuhat päevas. Sellest ajast alates on lepingu allkirjastamise eest makstavad tasud veelgi suurenenud ja mõnes piirkonnas ulatuvad need 20 tuhande dollarini. Ja see on rohkem, kui paljud venelased aastas teenivad, märgib Soome Panga Arengumajanduse Instituudi direktor Likka Korhonen.
Praeguse kaotuste taseme juures suudab kreml armee suurust säilitada veel 12–16 kuud, leiab USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) juhtiv venemaa ekspert George Barros. Ta märgib, et kahaneva demograafilise baasi – meeste, kes pole veel rindele saadetud – jaht põrkab lõpuks kokku eelarvepiirangutega ning see seab võimud ebameeldiva küsimuse ette, kas uus mobilisatsioon on vajalik.
15. Süsteemsete likviidsusriskide („hoiustajate põgenemine”) realiseerumise tõenäosus on järsult suurenenud ning venemaa majanduslanguse tekkimine liigub järk-järgult kasvu suunas, teatasid võimudele lähedase analüüsikeskuse CMACS eksperdid pärast aprillikuist andmete uuendamist. Nad on juba ammu välja töötanud riskide varajase hoiatamise süsteemi, mis põhineb juhtivatel indikaatoritel.
„Hoiustajate põgenemise” indikaatori väärtus tõusis veebruaris 0,27-lt 0,6-le, liikudes riski realiseerumise suure tõenäosuse tsooni, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus. Väärtus alla 0,3 tähendab väikest tõenäosust, 0,3–0,5 keskmist ja üle 0,5 suurt tõenäosust. Praegune väärtus kordab maksimumi, mis varem saavutati vaid neljal korral, viimati jaanuaris ja aprillis 2022. Pärast sõja algust võttis elanikkond pankadest 10 päevaga välja ligi 3 triljonit rubla.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskus (CMASF) peab vähemalt 1% elanikkonna hoiuste väljavoolu kuus (välja arvatud Sberbank) „hoiustajate põgenemiseks”. Keskpanga andmetel oli venelastel märtsi lõpus pankades 57,9 triljonit rubla, (millest Sberbankis – 28,4 triljonit), sealhulgas hoiustel – 41,9 triljonit rubla. Märtsis oli pankade leibkondade rahaliste vahendite kasv keskpanga andmetel madalaim alates 2023. aasta septembrist – 451 miljardit rubla.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (CMASF) andmetel võib risk realiseeruda viimase kahe aasta jooksul tekkinud elanikkonna kontode ja hoiuste saldode „vahe” ning uue globaalse ebastabiilsuse vooru tõttu. Alates 2023. aastast on leibkondade raha pankades suurenenud sissetulekute ja kõrgete intressimäärade tõttu suurenenud 60%. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse andmetel on elanikkonna sissetulekute protsent märkimisväärselt suurenenud. Keskuse analüütikute sõnul võib selle „üleulatuva osa” kuhjumine asenduda väljavooluga jaehoiuste intressimäärade järsu languse või inflatsiooniootuste hüppe korral, mis põhinevad põhimõttel „osta kohe, homme on kallim”.
Keskpank rõhutas, et langetab baasintressimäära järk-järgult, võttes arvesse hoiustajate käitumist ja inimeste inflatsiooniootusi: „Hirmud, et mingil hetkel hakkavad säästud ootamatult tarbijaturule voolama… on alusetud.” Lisaks annab signaali aktsiaturu volatiilsuse eraviisiline juhtiv indikaator, MICEX indeks. Selle volatiilsuse hüpe peegeldab globaalse geopoliitilise ja geoökonoomilise ebakindluse suurenemist, mis on täis paanikahoogude teket mitte ainult börsiosaliste, vaid ka pangahoiustajate seas, hoiatavad Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) eksperdid. Sarnast reaktsiooni välisele ebastabiilsusele täheldati ka 2014., 2018., 2020. ja 2022. aasta šokkide ajal, meenutavad nad.
Olukorda süvendab majanduslanguse kasvav tõenäosus, mis on tingitud keskpanga ülirangest rahapoliitikast, mis stimuleerib laenude vähenemist ja tootmise langust investeerimisnõudlusele ja vahetarbimisele keskendunud tööstusharudes, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) ning need tegurid võivad üksteise mõju tugevdada. Näiteks võib hoiustajate paanika julgustada panku laenuandmist veelgi karmistama, et koguda likviidsust edasiste hoiustamispauside eest kaitsmiseks.
16. venemaa valitsus on esitanud Riigiduumale seaduseelnõu, mis laiendab uurijate ja uurimisametnike volitusi: neil võidakse lubada juhtudel, „mis ei saa oodata”, ajutiselt peatada tehingud raha ja kontodega ilma kohtuotsuseta. Vastav dokument avaldati parlamendi alamkoja andmebaasis. Seaduseelnõu teksti kohaselt saavad uurija – uurimisasutuse juhi nõusolekul – ja uurimisametnik – prokuröri nõusolekul teha otsuse pangakontodel olevate rahaliste vahendite, elektrooniliste vahendite ja sideteenuste ettemaksete blokeerimise kohta. Sellise peatamise maksimaalne periood on 10 päeva. Seda tehakse eesmärgiga vara hiljem võimalikult arestida. Aluseks on õiguskaitseametniku kahtlus, et nimetatud rahalisi vahendeid või kontosid kasutati kuriteo toimepanemiseks.
Toimingute peatamise korraldus saadetakse rahaülekande operaatorile, elektrooniliste vahendite operaatorile ja mobiilsideoperaatorile. Need organisatsioonid on kohustatud uurija või uurimisametniku korralduse täitmist 24 tunni jooksul kinnitama. 10 päeva jooksul alates otsuse kuupäevast peab korrakaitsja esitama kohtule taotluse raha arestimiseks. Kui vahistamiseks alust ei ole, on ta kohustatud oma peatamisotsuse tühistama, teavitades sellest vastavalt kõiki asjaomaseid ettevõtjaid. Kui 10 päeva jooksul kohtumäärust ega tühistamist ei toimu, jätkub tegevus automaatselt. Samal ajal, nagu selgitavas märkuses rõhutatakse, ei tähenda tegevuse peatamine rahaliste vahendite väljavõtmist ega nende üleandmist hoiule.
Algatuse anda uurimisorganitele sellised volitused esitas varem siseminister vladimir kolokoltsev. 2024. aasta mais ütles ta Föderatsiooninõukogule, et erakorralistel juhtudel peaks uurijatel olema lubatud hankida teavet pankadelt ja telekommunikatsioonioperaatoritelt ning peatada tehinguid ilma kohtu korralduseta. Siseministeerium esitas sama aasta aprillis sarnase algatuse, tehes ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku. Seaduseelnõu ametlik eesmärk on suurendada IT-tehnoloogiate valdkonna kuritegevuse vastase võitluse tõhusust. Nagu aga Bartoliuse advokaadibüroo vanempartner Juli Tai märgib, ei ole dokumendis selgelt märgitud kuritegude loetelu, mille puhul võib kontosid blokeerida. Ta ütles ka, et eelnõuspuudusid tehnilised üksikasjad, näiteks kas kontol olev summa peaks olema seotud väidetavas kuriteos täpsustatud kahjuga.
Samuti väljendavad juristid muret võimalike kuritarvituste pärast. Advokaadibüroo ZE Lawgic Legal Solutions juhtivpartner Ruslan Zafesov hoiatab, et uued volitused võivad kaasa tuua vara meelevaldse arestimise praktika laienemise. Ta märgib, et juba praegu võidakse „majanduskuritegude” juhtumite kontekstis kolmandate isikute vara arestida ilma veenvate tõenditeta selle ebaseadusliku omandamise kohta. Tema arvates viib algatuse elluviimise korral uurija poolt tegevuse peatamine suure tõenäosusega varade edasise arestimiseni, olenemata nende õiguslikust päritolust.
17. Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko ja USA rahandusminister allkirjastasid maavarade lepingu. Allikas: Svõrõdenko Facebookis, USA rahandusministeerium. Julia Svõrõdenko teatas: „Koos USA rahandusministri Scott Bessantiga allkirjastasin lepingu USA-Ukraina majanduse elavdamise investeerimisfondi loomise kohta.”
USA rahandusministri Scott Bessenti otsene avaldus: „Ameerika Ühendriigid on pühendunud sellele jõhkrale ja mõttetule sõjale lõpu tegemisele. See leping saadab venemaale selge signaali, et Trumpi administratsioon on pühendunud rahuprotsessile, mille keskmes on pikas perspektiivis vaba, suveräänne ja jõukas Ukraina. President Trump lõi selle partnerluse Ameerika ja Ukraina rahva vahel, et näidata mõlema poole pühendumust püsivale rahule ja õitsengule Ukrainas. Ja olgu selge, ühelgi riigil ega üksikisikul, kes on rahastanud või varustanud venemaa sõjamasinat, ei lubata Ukraina ülesehitusest kasu saada.”
Svõrõdenko loetles maavarade lepingu peamised sätted.
– Kõik ressursid jäävad Ukraina omandisse – see on lepinguga sätestatud.
– Investeerimisfond luuakse 50/50 põhimõttel. Ukraina ja Ameerika Ühendriigid haldavad fondi ühiselt. Kummalgi poolel ei ole domineerivat häält.
– Leping ei näe ette muudatusi erastamisprotsessides ega riigile kuuluvate ettevõtete juhtimises – need jäävad jätkuvalt Ukrainale kuuluvaks. Ettevõtted nagu Ukrnafta ja Energoatom jäävad riigi omandusse.
– Lepingus ei mainita Ukraina võlakohustusi Ameerika Ühendriikide ees.
– Leping on kooskõlas põhiseadusega ega muuda Euroopa integratsiooni suunda.
– Dokument on kooskõlas Ukraina siseriiklike õigusaktidega ega ole vastuolus Ukraina rahvusvaheliste kohustustega.
– Fond täidetakse ainult uute lubade tuludega. Kutt on 50% vahenditest, mis saadakse kriitiliste materjalide ning nafta ja gaasi valdkonna projektide uute lubade kaudu ja mis lähevad pärast fondi loomist eelarvesse. Juba alustatud projektide tulusid ega eelarvestatud tulusid fondi ei kaasata.
– Seadusandlikud muudatused on ainult sihipärased. Fondi toimimise ainsad nõuded on eelarveseadustiku muudatused. Lepingu enda peab ratifitseerima Ülemraada.
– Ameerika Ühendriigid aitavad Ukrainal investeeringuid, tehnoloogiat ja innovatsiooni ligi meelitada DFC (Arengu Finantskorporatsiooni) agentuuri kaudu.
– Fondi tulu ja sissemaksed ei kuulu maksustamisele ei Ameerika Ühendriikides ega Ukrainas.
Svõrõdenko: „USA panustab fondi. Lisaks fondidele endale saavad nad seda teha ka uue abiga – näiteks Ukraina õhutõrjesüsteemidega. Eeldame, et esimese kümne aasta jooksul fondi kasumit ja tulu ei jaotata, vaid seda saab investeerida ainult Ukrainasse – uutesse projektidesse või restaureerimisse. Neid tingimusi arutatakse edasi.”
Njah, eks näis, kas Raada ka selle lepingu kinnitab… küll peaks pisu enam mures olema Euroopa, sest maksude osas luuakse ebavõrdne konkurentsi eelis…
18. Euroopa Liidul on tegevuskava juhuks, kui USA loobub Ukrainas rahupüüdlustes” ja tekib vajadus säilitada venemaa-vastaseid sanktsioone, ütles EL-i välisesindaja Kaja Kallas intervjuus Financial Timesile. Kallas tunnistas, et mõnes EL-i pealinnas arutatakse, kas järgida Donald Trumpi administratsiooni eeskuju, kui see loobub Ukraina sõja üle peetavatest rahukõnelustest ja lähtestab suhted venemaaga. „Ilmselgelt toimuvad mõnedes liikmesriikides sellised arutelud ja ehk on lootust, et me ei pea enam toetama,” ütles EL-i tippdiplomaat. „Kuid see on ka vale lootus, sest kui vaadata venemaad, mis investeerib sõjavväkke üle 9% oma SKP-st, siis tahab ta seda uuesti kasutada,” selgitas ta.
Kallase sõnul on EL-il „plaan ””, et säilitada majanduslikku survet venemaale, kui Ungari blokeerib juulis EL-i majandussanktsioonide pikendamise. Samal ajal rõhutas ta, et Brüssel keskendub endiselt sellele, et kõik liikmesriigid järgiksid ühist seisukohta. On ka „plaan B”, aga me peame töötama „plaani A” kallal, sest vastasel juhul keskendutakse plaanile B ja siis see rakendatakse,” märkis Kallas. EL-i kõrgeim diplomaat lisas, et läbirääkimised Washingtoni ja teiste rahvusvaheliste partneritega käivad praegu, et tagada venemaa-vastaste sanktsioonide režiimi säilitamine.
Varem teatas meedia, et EL arutab võimalust, et üksikud liikmesriigid võtavad Ungari vetoõigusest möödahiilimiseks vastu sanktsioone: näiteks võiks Belgia anda välja kuningliku määruse, millega külmutatakse Belgias asuvad venemaa riigivarad 190 miljardi euro väärtuses. Samuti väideti, et EL kaotab kannatuse Ungari suhtes, kes pidevalt blokeerib olulisi ELi otsuseid – nad tahavad Ungarilt hääleõiguse ära võtta.
19. Lühiuudised
Rootsi Dagens ETC ajakirjanik Joakim Medin mõisteti Türgis tingimisi vangi (11 kuud), süüdistatuna president Recep Tayyip Erdoğani solvamises. Medinit süüdistati Erdoğani solvamises seoses ajakirjandusliku artikli ja sotsiaalmeedias avaldatud fotodega 2023. aasta Stockholmi meeleavalduselt, kuhu riputati üles Türgi presidenti kujutav nukk. Ajakirjaniku vastu on esitatud veel üks süüdistus, mis on seotud väidetava osalemisega terroristlikus organisatsioonis Kurdistani Töölispartei. Tõendina viidatakse ajakirjanduslikele artiklitele ja raamatule, mille ta organisatsiooni kohta kirjutas. Teise süüdistuse menetlemine võib võtta mitu kuud, selle aja jooksul jääb mees vahi alla. Medin peeti kinni, kui ta saabus Türki kajastama massilisi tänavaproteste, mille vallandas Erdoğani peamise poliitilise rivaali, opositsioonilise Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu vahistamine ja vangistamine. Tasub märkida, et Türgis karistati protestide kajastamise eest nelja telekanalit ja BBC ajakirjanik saadeti riigist välja.
RIA Novosti: putin: „Varem või hiljem taastatakse venemaa suhted Euroopaga. Paljud jagavad meie seisukohta, kuid kardavad avalikult rääkida.”
kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et venemaa on valmis otsekõnelusteks Ukrainaga – mitte USA-ga –, kuid rõhutab, et kõik niinimetatud erioperatsiooni algsed eesmärgid tuleb siiski saavutada.
Moskvas ja teistes venemaa linnades on käimas 9. mai paraadide sõjaväeproovid. Liigutatakse sõjaväesõidukite ja droonide kolonne. Need on Ukraina kaugmaavägede õigustatud sihtmärgid.
Bloomberg: venemaa meritsi transporditav naftaeksport kasvab teist nädalat, ulatudes 3,26 miljoni barrelini päevas (+1%). Peamine tegur: 18 varem sanktsioonide all olnud tankerit naasevad. Nädala eksport on nüüd 23,72 miljonit barrelit ja tulu 1,33 miljardit dollarit. Nõudluses domineerib Aasia, samas kui ebaselged sihtkohad viitavad võimalikule ümbersuunamisele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
2 kuud suurpeoni ja 90 protsenti eelproovidest on selja taga
Suve tähtsündmuseni – XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni „Iseoma” – on jäänud napp kaks kuud. Rohkem kui pooltuhat proovi kõikjal üle Eesti on juba toimunud ning kooridel veel mõnikümmend ettelaulumist jäänud, et esitlused suursündmuseks viimase lihvi saaksid.
Tantsijad ja võimlejad said 251 prooviga lõpule aprilli alguses ning praegu käib tantsujuhtide toimekas töö tantsude väljakule seadmisel ja kaunite mustrite loomisel. Lauljatel toimuvad veel viimased ettelaulmised üle kogu Eesti. Seni on toimunud juba 230 ettelaulmist ning ees seisab veel 61 eelproovi. Pärast eelproove on kõik väga hea esituse teinud koorid saanud kohese tunnustava tagasiside. Lõplikud otsused ja tagasiside antakse kõigile osalejatele hiljemalt mai lõpus. Rahvamuusikute ettemängimised on samuti lõppenud ning nemadki ootavad tulemusi.
Ka peokülastajatel tasub tegutseda. Kui tantsupeo piletid müüdi läbi juba paari tunniga, siis laulupeo ava- ja peakontserdile on pileteid veel saadaval. Siiski ei tasu piletiostu jätta viimasele minutile, sest huvi on suur. Praeguseks on peakontserdi piletitest 78 protsenti müüdud, saada on veel üldala pileteid ning avakontserdile ka isekohti. Samas 4. juulil Vabaduse väljakul toimuv rahvamuusikapidu on kõigile avatud – sellele kontserdile piletit vaja ei ole ning kõik on oodatud ühiselt muusikat nautima.
Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on peo lähenemine tajutav igal sammul. „Peo-ootus on tuntav igas Eestimaa nurgas – koorid annavad endast parima ning „Iseoma” laulud kõlavad aina kaunimalt üle kogu Eesti. Seekordne repertuaar on küll muusikaliselt nõudlik, kuid kooride tase ja pühendumus on muljetavaldavad. Meil on väga suur rõõm, et juba praeguseks oleme saanud suuremale osale kooridest anda positiivse tagasiside ja kutse laulupeole. See annab kinnitust, et peo muusikaline kvaliteet saab olema väga kõrge,” rõõmustas Jürgenson.
Rahvamuusikute ettevalmistus on samuti jõudnud lõpusirgele. „Tõeliselt rõõmustav oli viimases eelproovis nautida nii ühist mängimist ja energiat kui ettemängudel kõlanud esitusi – igaüks just oma kollektiivi nägu ja iseoma tõlgenduste ja mõtetega. Tänan kõiki selle teekonna ja suurepärase tehtud töö eest ja ootan väga meie järgmist kohtumist, mis ongi juba peol,” sõnab rahvamuusikute liigijuht Helin Pihlap.
Selleks, et kõik suursündmused kulgeksid ladusalt ja pidulikult, töötab täisvõimsusel ka korraldusmeeskond. „Iga tegevusvaldkonna jaoks on meil oma toimkonnad – näiteks liiklustoimkond valmistab ette liiklusskeeme ja -sulgemisi, jäätmemajanduse toimkond hoolitseb keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse eest ja palju muudki. Kuigi iga toimkond keskendub oma konkreetsele ülesandele, on omavaheline koostöö äärmiselt oluline, et kõik pusletükid õigel ajal kokku sobituksid,” selgitas Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla. Tema sõnul kulgevad ettevalmistused vaatamata tihedale ajagraafikule kenasti plaanipäraselt.
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma” toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/
Valga vallas sõitis auto teelt välja kraavi, juht viidi haiglasse
Kolmapäeval, 30. aprillil kella 15.29 ajal juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Valga vallas Valga-Suurekõrtsi tee 11. kilomeetril.
65-aastane naine sõitis sõiduautoga Ford Transit teelt välja kraavi. Kiirabi toimetas juhi haiglasse.
Sirje Karis ja Olena Zelenska avasid uue peremaja Žõtomõris
Riigipea abikaasa Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska avasid Žõtomõris uue peremaja, millest sai kodu Venemaa sõja tagajärjel kannatanud ja selle eest põgenenud 9-lapselisele hooldusperele. Eesti ja Ukraina presidentide abikaasad kohtusid viie perega, kellele on Eesti abiga ehitatud või ehitatakse peremaju.
Täna avatud peremajas elab 9-lapseline perekond, kes oli sunnitud sõja puhkedes lahkuma oma kodust Sumõ oblastis, veetis kolm kuud Kohtla-Järvel Eestis ning naasis seejärel Ukrainasse, kuid pidi pideva pommitamise tõttu otsima uue eluaseme.
„Kahjuks on liiga palju Ukraina lapsi, kellelt sõda on röövinud kodusoojuse, turvalise pere ja muretu lapsepõlve. Sellepärast olen ma südamest tänulik kõige eest, mida tehakse perekondade aitamiseks,” tunnustas Sirje Karis Olena Zelenska Fondi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse panust uue perekodu avamisel. „Jõuludeks valmib veel üks maja ja uus hoolduspere saab kolida elama uude kodusse.”
Kuid need ei ole Sirje Karise sõnul lihtsalt majad. „Need on kohad, kus saavad alguse uued lood, kus sünnib lootus ja kus kasvab tugevam, rõõmsam ja parem tulevik Ukrainale. Iga uus kodu on nagu valguskiir sõja pimeduses,” lausus ta. „Loodan kogu südamest, et uus perekodu saab olema koht, kus selle elanikud tunnevad end õnnelikuna, kus nad õpivad, mängivad, toetavad üksteist ja kasvavad kokku armastavaks pereks,” sõnas Sirje Karis. „Ja ehk meenub neile vahel ka üks väike riik, 1600 kilomeetri kaugusel, kus inimesed mõtlevad nende peale ja soovivad neile parimat. Tänan südamest kõiki, kes aitasid selle kodu loomise võimalikuks teha,” lisas ta.
Pärast peremaja avamist kohtusid Sirje Karis ja Olena Zelenska, et arutada Eesti ja Ukraina koostööd. Sirje Karis kinnitas Eesti tugevat toetust Ukrainale, öeldes: „Eesti seisab Ukraina kõrval – täna, homme ja nii kaua, kui vaja. Eesti tegevus Ukraina ülesehitamisel on nähtav, pikaajalise mõjuga ja eristuv.” Olena Zelenska avaldas tänu Eestile toetuse eest. Kohtumisel rõhutati, kui oluline on hoida ühist suunda ja tegutseda koos, et aidata Ukrainat selle keerulisel ajal.
Vestluses peatuti ka sel aastal toimuval sügisel toimuval esikaasade tippkohtumisel, mis keskendub haridusele. „Haridus on iga ühiskonna jaoks kindlaim ja tugevaim tee,” sõnas Sirje Karis ning lisas, et haridusele ja laste õigustele keskendumine on loomulik ja vajalik jätk seni tehtud koostööle.
Riigipea abikaasa Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska kohtusid Žõtomõris asuvas Kosmonautikakeskuses viie hooldusperega, keda Eesti on toetanud ja kes on endale Eesti abiga kodu saanud. Kolm nendest peredest külastasid eelmisel suvel Eestit ning neid võõrustas Sirje Karis Kadriorus.
Eesti on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTEV) eestvedamisel ehitanud Ukrainasse neli perekodu, kus elavad suured hoolduspered, kelle peres elavad sõjas vanemad kaotanud lapsed. Projekti toetab ka Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska Fond. Lisaks perekodude ehitamisele pakub ESTDEV koolitust ka oblasti sotsiaaltöötajatele ja perevanematele. Peremajade ehitus on kolmas suuremahuline Eesti arengukoostöö projekt Ukraina ülesehituse toetamiseks. Eesti on ehitanud lasteaia Ovrutšis ja toetanud Venemaa poolt purustatud 152-meetrilise Malõni silla kapitaalremonti.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.
Cookie
Duration
Description
cookielawinfo-checkbox-analytics
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional
11 months
The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance
11 months
This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy
11 months
The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.
Functional cookies help to perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collect feedbacks, and other third-party features.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Advertisement cookies are used to provide visitors with relevant ads and marketing campaigns. These cookies track visitors across websites and collect information to provide customized ads.
