Inno Tähismaa, Author at Lõunaeestlane

Läti piirivalve oli nädalavahetusel, 10.-11. mail töös, peatades 124 ebaseaduslikku katset ületada piiri Valgevenest Euroopa Liitu, teatab Läti raadio.

Üks inimene lubati Lätti humanitaarsetel põhjustel. Tänavu on seni tõkestatud üle 2900 ebaseadusliku piiriületuse.

Jätkuvad arvukad ebaseaduslikud piiriületuskatsed, mida toetab ja õhutab Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka režiim, kes pole varjanud oma soovi ujutada EL üle kolmandate riikide kodanikega, sageli Aasiast.

Eelmisel nädalal juhtus Läti idapiiril Venemaa ja Valgevenega veel mitmeid märkimisväärseid intsidente.

Neljapäeval, 8. mail pidasid piirivalvurid koostöös politseiametnikega Krāslava piirkonnas kinni ühe kolmanda riigi kodaniku ja takistasid neljal isikul ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikute transportimist.

Ebatavalise juhtumiga Ludza piirkonnas hoidsid piirivalvurid ära Hispaania kodaniku katse ületada ebaseaduslikult Läti riigipiiri Venemaale.

Zaļesje vallas läks piirivalveüksus koheselt infot kontrollima isiku kohta, kes liikus mööda Riia-Moskva raudteerööpaid riigipiiri poole. Nad leidsid piiritsoonist Hispaania kodaniku. Intervjuu käigus selgus, et isik soovis ületada Läti riigipiiri Venemaale.

Isiku suhtes on algatatud haldusõiguserikkumise menetlus Läti Vabariigi riigipiiri seaduse § 36 alusel piiritsooni režiimi rikkumise eest.

Samal ajal teatas Läti lõunanaaber Leedu illegaalse migratsiooni surve tõttu vägede saatmisest Valgevene piirile, teatab LRT.

Eile õhtul lõppes Tapa linnaku lähiharjutusalal Scoutspataljoni ja Soome kaitseväe Pori brigaadi jäägrikompanii kahepäevane koostööõpe, et harjutada üheskoos Eesti kaitsmist.

„Soomlastega oleme varemgi koos harjutanud – meie üksus käib ka Soomes õppustel. Hea on tunda oma naabrit,” ütles Scoutspataljoni veebel staabiveebel Kaido Õim. „Parandamiskohti on alati, aga just selleks me harjutamegi – et saada paremaks.”

Muude ülesannete hulgas pidid eestlased ja soomlased ühiselt hõivama kolm erinevat positsiooni. Soomlased ületasid selle käigus sillamasina abil tingliku veetakistuse ning ründasid esimest positsiooni, misjärel liikusid Scoutspataljoni võitlejad lahingumasinatega CV90 üle avatud maastiku. Kergemalt varustatud Soome jäägrikompanii aga survestas vastast tiivalt.

„Eesti maastik on Soome omast üsna erinev – siin on rohkem lagedaid alasid, aga samas on ka metsad tihedamad,” ütles Soome jäägrikompanii ülem leitnant Leevi Pohja. Vaatamata võõrale keskkonnale kohandusid Soome üksused kiiresti ja reageerisid erinevatele olukordadele paindlikult.

Harjutuses osalenud kaitseväelaste sõnul sujus teise õppusepäeva lõpuks koostöö juba ladusalt. „Harjutus oli suurepärane, õppisime palju kuidas Eesti üksustega koos saab toimetada,” kiitis Soome jäägrikompanii ülem.

„Ma arvan, et me oleme valmis. Peamegi olema valmis,” ütles staabiveebel Õim vastuseks küsimusele, kas eestlased ja soomlased on valmis pidama Siili õppelahinguid koos ühes üksuses. „Eks harjutused näitavad, kui hästi me valmis oleme.”

Scoutspataljoni ja Soome kaitseväelased on varasemalt koos teeninud rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, mehitades Soome-Iiri ühispataljoni manööverkompaniisid, samuti on tehtud koostööd Iraagis, operatsioonil Inherent Resolve.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Lisaks Eestile ja Soomele osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Eesti laskesuusatamise rahvuskoondist hakkavad juhtima norralane Håvard Gutubø Bogetveit ja Karel Viigipuu. Järelkasvukoondise treenerina asub ametisse norralane Martin Gultvedt Winger, keda toetab Kalev Ermits.

Håvard Gutubø Bogetveit on endine laskesuusataja, kelle saavutuste hulka kuulub viis medalit laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustelt ning pronksmedal maailmakarikasarja segateatesõidust. 2021/22 hooajal teenis ta IBU karikasarja üldarvestuses teise koha. Viimastel aastatel on Bogetveit olnud ametis Norra eratiimi Team 1.5 peatreenerina (endise nimega Team Maxim). Martin Gultvedt Winger on samuti pidanud Team 1.5 peatreeneri ametit ning juhendanud sportlaskarjääri viimastel aastatel Håvard Gutubø Bogetveiti. Team 1.5 koosseisu on kuulunud näiteks Ida Lien, Lotte Lie, Marit Ishol Skogan, Sverre Dahlen Aspenes, Ukaleq Slettemark ja Sondre Slettemark.

Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni spordidirektori Kauri Kõivu sõnul on Norra treenerite kaasamine loogiline jätk Eesti ja Norra alaliitude senisele koostööle. „Nüüdseks juba kaks aastat kestnud koostöö Norra ja Eesti alaliidu vahel on olnud kasulik ja uute treenerite valikul konsulteerisime samuti Norra alaliiduga,” ütles Kõiv. „Kuna Bogetveit ja Winger on omavahel juba varasemalt tihedalt koostööd teinud, siis eeldame, et see jätkub ka Eesti rahvuskoondise ja järelkasvukoondise juhendamisel,” lisas Kõiv.

Rahvuskoondise ettevalmistusprogrammi kutse on saanud Regina Ermits, Johanna Talihärm, Hanna-Brita Kaasik, Mirtel Kärsna, Kretel Kaljumäe, Rene Zahkna, Kristo Siimer, Jakob Kulbin, Mark-Markos Kehva ja Yaroslav Neverov. Tuuli Tomingas ja Susan Külm jätkavad treenimist Indrek Tobrelutsu juhendamisel, Mehis Udam harjutab Norras. Järelkasvukoondise ettevalmistusprogrammi kutse on saanud Kätrin Kärsna, Pillerin Vilipuu, Vibeke Marie Välbe, Violetta Konopljova, Rasmus Vainomäe, Oskar Orupõld, Frederik Marten Välbe ja Maanus Udam.

Koondiste esimene tutvumislaager peetakse Otepääl, millele järgnevad pikemad treeninglaagrid Norras Lillehammeris.

Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis. Eriti puudutab see lahjasid alkohoolseid jooke, mille hinnaerisus kahe riigi vahel käriseb suureks.

Kui täna kehtib Eestis 22% käibemaksumäär ning Lätis on käibemaks 21%, siis juulist Eestis tõusev käibemaks koos alkoholiaktsiisiga paneb hinnatundlikumad kliendid senisest veelgi rohkem Läti piirikaubanduse poole vaatama. Eriti kehtib see õlle puhul, mille aktsiis Eestis on võrreldes Lätiga ligi 43% suurem. Piirikaubanduse kasvu tõusu oli näha juba tänavu aprillis, mil see kerkis võrreldes eelmise aasta aprilliga üle 10%.

„Piirikaubandus pole kuhugi kadunud ning kui 1. juulist käibemaksumäär Eestis veelgi tõuseb, annab see piirikaubandusele üha rohkem hoogu. Maksutõus tähendab, et ühtpidi teenib riik seeläbi justkui rohkem tulu, ent teistpidi hakkab senisest veelgi enam maksuraha Eestist välja voolama,” arvab Valkas ja Ainažis SuperAlko piiripoode pidava Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo.

Tema sõnul mängivad olulist rolli Läti kaupmeeste tarneahelad ehk see, kust ja mis hinnaga kaupa hangitakse. Mida suuremad on mahud, seda soodsamalt on võimalik tooteid pakkuda ning Uibo sõnul teevad meie lõunanaabrid hangetega head tööd. Aktsiisivahe ning suurenev käibemaksumäära vahe seab Läti kaupmehed veelgi soodsamasse positsiooni.

„Kliendi jaoks on hind kõige olulisem tegur. Käibemaksumäära tõus ei puuduta ainult alkoholi, vaid ka muid toidu- ja esmatarbekaupu. Kui me vaatame praegu kavandatavat uut riikliku alkoholipoliitika kava, millega tahetakse piirata näiteks kaugmüüki ning müügi keelustamist osades kohtades, nagu bensiinijaamad, siis tähendab see, et inimene hakkab senisest rohkem mõtlema varudele soetamisele ning kui ta saab näiteks kuu toidu- ja joogivaru tunduvalt soodsamalt soetada Lätist, tasub piiril käik ennast ära,” selgitas Uibo.

Uibo kinnitab, et Eesti elanikud pole ainsad, kes Läti märgatavalt soodsamast hinnatasemest kasu üritavad lõigata. Aktiivsed piiripoodide külastajad on ka soomlased, kes soetavad reeglina alkoholi korraga suurtes kogustes.

„Poolenisti naljaga võime öelda, et longero müük läks aasta esimeses kvartalis pärast eestipoolset aktsiisimäära tõusu väga hästi ning ootame heade müüginumbrite jätkumist ka suvel,” kommenteeris Uibo. „Läti suunaline turism on soodsa hinnataseme tõttu tõusutrendis ning Läti restoranid ja hotellid teevad kõvasti tööd, et algaval turismihooajal võimalikult palju kliente endale napsata, sealhulgas Eestist, Soomest ja mujalt lähiriikidest.”

Võrreldes Lätiga kehtib Eestis õllele 42,9%, veinile 14,9% ning muudele alkohoolsetele jookidele 6,1% kõrgem aktsiisimäär.

5.–11. mail toimunud kepikõnninädal tõi Eesti terviseradadele ligikaudu 250 inimest, kes osalesid tasuta 27 juhendatud treeningul üle kogu Eesti.

Liikumisnädala korraldasid MTÜ Eesti Kepikõnni Liit ja SA Eesti Terviserajad, kes tõid tähelepanu keskmesse kepikõnni kui kõigile jõukohase ja tõhusa liikumisviisi. Treeninguid viisid läbi kogenud treenerid, kes õpetasid õiget kepikõnni tehnikat ja jagasid praktilisi nõuandeid, kuidas liikumisest maksimum võtta.

Paljudele osalejatele tuli üllatusena, kui oluline on kasutada sobiva pikkusega käimiskeppe ja teada tehnika põhialuseid. Juhendajate hinnangul ilmnes, et paljud osalejad kasutasid kas liiga pikki käimiskeppe või matkakeppe, mis ei toeta õiget tehnikat. Treenerid tõid välja, et õigesti teostatud kepikõnd aitab märgatavalt parandada kehahoiakut, tugevdada lihaseid ning vähendada kaela- ja õlavöötme pingeid, eriti istuva tööga inimestel.

„Kepikõnd võib esmapilgul tunduda lihtne, aga selleks, et sellest liikumisviisist päriselt kasu saada, tuleb selgeks õppida mõned põhitõed. Just seetõttu ongi sellised ühisüritused vajalikud. Pärast trenni olid paljud rõõmsalt üllatunud, kui tõhus selline liikumisviis tegelikult on,” ütles MTÜ Eesti Kepikõnni Liidu peasekretär ja treener Janne Tomberg.

Osalejate tagasiside oli positiivne ning mitmed neist lubasid ala harrastamisega jätkata.

„Me kutsusime inimesed rajale ja aitasime avastada, et liikumine võib olla lihtne, teadlik ja nauditav. Kepikõnninädal näitas, et kui anda inimestele õiged teadmised ja julgus proovida, saavad sündida elumuutvad harjumused,” ütles SA Eesti Terviserajad juhataja Assar Jõepera.

Järgmiseks suuremaks võimaluseks kepikõnni harrastajatele on 18. mail Kõrvemaal toimuv maailma kepikõnni päev, kus liigutakse taas koos ning jagatakse uusi teadmisi ja kogemusi.

Eesti Terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 130 hooldatud terviseraja, mille kogupikkus ulatub enam kui 1100 kilomeetrini. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse investeeritud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud enam kui 65 miljonit eurot riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel.

Ööl vastu eilset esmaspäeva 12. maid harjutasid sõjaväepolitsei ajateenijad õppuse Siil 2025 raames komandanditunni läbiviimist, mis sai võimalikuks tänu Võru vallas asuva Sulbi küla lahketele elanikele.

Juba 10. mai pärastlõunal seadsid ajateenijad Võru vallas Sulbi külas tee äärde plastmassist tõkked. Kohalikud päästjad täitsid need veega ning kontroll-läbilaskepunktide taristu oligi valmis. Öö saabudes seadsid sõjaväepolitsei võitlejad end tõkete juurde valvesse ning algas komandanditund.

„Komandanditunni harjutuse üks osa on teavitus ja teine osa sellest on jõustamine, kus patrullid liiguvad mööda asula tänavaid ja kontrollivad, et tsiviilisikud oleks kodus,” ütles sõjaväepolitsei operatiivteenistuse ülem major Allar Tulik.

„Me peatame kontroll-läbilaskepunktis isiku ja kontrollime tema dokumente,” selgitas üksuse ülesandeid rühmaülema abi lipnik Hanna-Liisa Valgi. „Kui leiame midagi kahtlast, teeme ka isiku ja masina läbiotsimise.”

Tegelikult keegi inimeste liikumist ei piiranud. Samuti ei juhtunud midagi, kui kontrollpunkti jõudnud autojuht oma dokumente ei esitanud. Aga ajateenijatele oli harjutus väljaõppe käigus omandatud teadmiste praktikas läbi proovimiseks oluline ning sellisena Eestis ka esmakordne.

„See väljaõpe on üks suur õppetund Ukraina sõjast,” ütles major Tulik ning märkis, et Ukraina linnades jõustatakse komandanditund praegu igal ööl. Tema sõnul saab komandanditunnil olla kaks eesmärki – tagada oma üksuste vaba liikumine ning kaitsta kohalike inimeste vara võimalike rüüstajate eest. „Kohalikud on olnud väga toetavad ja me tunneme tõesti, et me oleme siia teretulnud,” lisas major Tulik.

Sulbi külaelanike vastutulelikkus oli harjutuse õnnestumiseks võtmetähtsusega. „Siin toimuvad õppused tõstavad inimeste turvatunnet,” ütles Roosi talu peremees ja kaitseliitlane Aivar Rosenberg.

Kapral Rosenberg on ise aktiivne Võrumaa maleva kaitseliitlane. „Ma usun et terve küla on hetkel kõigi nende asjade poolt ja et kaitsetahe on väga kõrge,” ütles Rosenberg ning lisas, et „Meil on, mida hoida.”

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelise osalejaskonnaga õppusel osaleb enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Video on siin:

Eestis on üle 85 tuhande inimese, kelle võlgnevus on avaldanud maksehäireregistris ning Eesti noorim võlgnik, kelle osas täitemenetlust läbi viidi, oli vaid 3-aastane laps. Advokaadibüroo Hedman advokaat selgitas vara ja võlgade pärimise olulisi tahke, mida iga inimene võiks teada.

Advokaadibüroo Hedman advokaat Kaire Sepper nentis, et inimesed ei ole teadlikud sellest, et lisaks varadele päritakse ka surnud lähedase võlad. „Nõustan inimesi pärandiga seotud küsimustes igapäevaselt ning paraku ei ole teadlikkus suur, et erinevate varade kõrval on päritavad ka võlad ja kohustused. Samuti ei osata tihti ka arvestada, et kui pärijate seas on võlglasi, toob see ebameeldivaid üllatusi,” ütles ta.

Esiteks on advokaadi sõnul oluline teada, et kui testamenti ei ole tehtud, pärivad pärijad vastavalt seadusele.

Seega tasub olla ettevaatlik, kui on teada, et potentsiaalsete pärijate seas on võlglasi ning sellisel juhul võib olla mõistlik nad pärijate ringist välja jätta. „Nii väldivad ülejäänud pärijad olukorda, et osa pärandist satub kohtutäituri enampakkumisele. Näiteks kui pärandisse kuulub ka kinnisvara, seab kohtutäitur võlgniku osale automaatselt keelumärke ning hakkab võlgnikule kuuluvat mõttelist osa pärandist müüma,” kommenteeris Sepper.

Paraku on Eestis palju vaidlusi, kus osa pärandist müüakse võõrale isikule ning halvemal juhul võib juhtuda, et lapsepõlvekodu tuleb jagama hakata võhivõõraga. „Soovitan kõigil läbi mõelda, kuidas ja kellele soovitakse oma vara pärandada ning kui pärijate hulgas on võlglasi, tegeleda probleemiga koheselt ja ennetavalt,” soovitas advokaat.

Eesti noorim võlgnik on 3-aastane

Võlglase pärijate ringist välja jätmine lahendab siiski vaid osa probleemist.

Koos varaga päritakse ka surnud lähedase võlad ja kohustused ehk võlgade tasumise kohustus läheb edasi pärijatele. Hedmani advokaat tõi näite, et Eesti kõige noorem võlgnik, kelle osas täitemenetlust läbi viidi, oli vaid 3 aastane laps.

„Võlad ei kao ega lõppe inimese surmaga,” nentis Sepper ning tõi välja, et tihti arvatakse ekslikult, et kui pärimismenetlust ei alustata ja notari juurde ei minda, siis võlgade tasumise kohustust ei teki. „Eestis kehtib aga kord, et kui kolme kuu jooksul pärandist ei loobuta, loetakse pärand vastu võetuks,” kinnitas ta.

Seega tasub alati alustada pärimismenetlus ka siis, kui on teada, et pärandisse kuuluvad ainult võlad. Pärandist saab küll loobuda, kuid siis liigub pärand edasi vastavalt seaduses toodud järjekorrale ning kui vanemad loobuvad pärandist lähevad võlad edasi lastele jne. Lõpuks tuleb kogu suguvõsal soovimatu pärandiga tegeleda.

„Lisaks, kui pärijad ise pärimismenetlust ei alusta, võivad seda teha võlausaldajad ja sissenõudjad, näiteks pank, inkasso või korteriühistu. Sellisel juhul võib aga tekkida olukord, kui pärandist ja võlgadest enam loobuda ei saa ning võlgniku kohustuste eest tuleb tasuma hakata,” selgitas Sepper. Ta lisas, et kõige mustem stsenaarium on, et inimesel tuleb pärija kohustuste tasumiseks loobuda oma kodust.

Mida teha, et võlgadest lahti saada?

Kui pärandisse kuuluvad vaid võlad või need ületavad oluliselt varasid, soovitas Kaire Sepper läbi viia pärandvara inventuur ning peale seda kuulutada vajadusel välja pärandvara pankrot. „Alles siis saab võlgadest lahti,” kinnitas ta.

Pärandvara inventuur kaitseb pärijate vara ning pärija vastutus on piiratud pärandvara väärtusega. Inventuuri nõude võib esitada kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama, et pärandvarast võlgade tasumiseks ei pruugi piisata.

Advokaadi soovitused:

Mõtle läbi, kellele ja mida pärandada soovid ning pea meeles, et kui pärijate seas on võlgnik, võib kohtutäitur osa pärandist arestida ja selle kolmandatele isikutele müüa.
Kui oled ise võlgniku pärijaks, tuleb pärimismenetlus alustada ning läbi viia pärandvara inventuur. Tasub teada, et kui võlgnikul ei ole lapsi, on pärijateks vanemad ja nende järgi õed-vennad.
Vara jagamisega ning võlgadega seotud küsimustes tasub pöörduda advokaadi poole, et võimalikke vaidlusi juba varakult ennetada.

Suurõppuse SIIL raames testitakse 14. mail üle-eestilist ohuteavitust erinevates kanalites. Häirekeskus õhutab infoküsimuste korral helistama riigiinfo telefonile, et hädaabinumber oleks kättesaadav kiiret abi vajavatele inimestele.

Ohuteavituse süsteemi testimise eesmärk on anda Eesti inimestele esmakordselt päriseluline kogemus sellest, kuidas riik ohuolukorras elanikkonda hoiatab ning milline näeb ohuteavitus tegelikkuses välja „Ohuteavitus on oluline osa sisejulgeoleku tagamisest. Selleks, et süsteem toimiks ja täidaks oma eesmärki, peavad inimesed teadma, kuidas see reaalselt töötab,” ütles Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas. „Harjutamise kaudu saame kindlustada, et kriisi korral jõuab oluline info inimesteni kiiresti ja arusaadavalt.”

Kuigi testimisel puudub otsene oht, võib tavapärasest erinev olukord tekitada inimestes segadust või muret. „Möödunud aastal, kui Pärnus testiti ohuteavituse sõnumeid, siis helistati nii hädaabinumbrile kui riigiinfo telefonile tavapärasest rohkem. Testimise ajal tekkinud küsimuste korral tuleks helistada kindlasti riigiinfo telefonile 1247, kust saab usaldusväärset ja kontrollitud infot. Nii ka 14. mail,” rõhutas Murakas. „Muuhulgas tasuks testimisest rääkida ka lastele kui ka eakatele lähedastele. Sel juhul on ka nemad kursis, et muretsemiseks pole põhjust.”

Kui on oht kellegi elule, tervisele või varale ning on vaja kiiret politsei, kiirabi või pääste abi, siis tuleb helistada numbrile 112. „Helistades hädaabinumbrile tuleb püsida liinil kuniks kõnele vastab päästekorraldaja. Kui kõne katkestada ja uuesti helistada, siis see liigub ootejärjekorra lõppu. Samuti on oluline vastata kõigile päästekorraldaja küsimustele ja täita tema antud juhiseid,” rõhutas Häirekeskuse kriisijuht Murakas.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) äsja avaldatud rahvastiku tervise aastaraamatu fookuses on tänavu vähitõrje. Vähk on üks peamisi haiguskoormuse põhjustajaid – Eestis diagnoositakse vähk igal aastal ligi 9000 inimesel. Ligi pooli vähisurmasid saaks ennetada vältides eluviisiga seotud riskitegureid, vaktsineerides vähki põhjustavate viiruste vastu ja rakendades tõhusaid sõeluuringuid.

„Terviseandmed näitavad, et haridustase ja sissetulek mõjutavad otseselt inimeste tervisekäitumist, ligipääsu tervishoiuteenustele ning seeläbi eluiga – haritumad ja jõukamad inimesed elavad tervemalt ja kauem. Terviseprobleemide peamisteks põhjusteks on alkoholi ja tubaka tarvitamine, ülekaalulisus, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Eluviis mõjutab ka vähki haigestumise riski,” selgitas TAI direktor Annika Veimer.

TAI on rahvusvaheliselt evalveeritud rahvatervishoiu teadus- ja arendusasutus, mis haldab rahvastikupõhiseid terviseregistreid, hindab süsteemselt terviseandmeid, viib läbi teadusuuringuid ning teeb sellest teadmisest lähtuvaid poliitikasoovitusi. Aastaraamatus annab TAI rahvastiku tervise olukorrast ja selle mõjuritest hädavajaliku tervikpildi – see võimaldab teha teaduspõhiseid otsuseid, mis aitavad kõigil Eesti inimestel elada kauem ja tervemalt. Kogumik tugineb peamiselt TAI andmetele ja teadustööle.

TAI toob aastaraamatus välja, et madalama haridusega inimestel, eriti meestel, on suurem vähisuremus ning sotsiaalsed tegurid seostuvad nii vähiriski, sõeluuringutes osalemise kui ka ravi saamisega.

„Vähihaiguste käsitluses on toimunud suur nihe – tänu varasemale avastamisele ja tõhusamale ravile on vähk üha enam muutumas krooniliseks haiguseks, millega inimesed saavad elada kauem ja kvaliteetsemalt,” märkis Veimer. „HPV kodutestide kasutuselevõtt emakakaelavähi sõeluuringus on hea näide sellest, kuidas teaduspõhine lähenemine on oluliselt tõstnud sõeluuringutes osalemist,” lisas Veimer.

Aastaraamat toob esile ka tervishoiusüsteemi murekohad: arstide puuduse ja vananemise, katmata ravivajaduse (13% elanikkonnast) ning inimeste kõrge omaosaluse tervishoiukuludes (22%).

Aastaraamat on kättesaadav TAI kodulehelt.

Aastaraamatu fookusteemat ehk Eesti vähitõrje olukorda ning olulisemaid teadustulemusi tutvustab TAI 21.05. toimuval teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“. Seminaril käsitletakse ka vähi riskitegureid värske Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel.

Lisainfot ja registreerumisvõimalused leiab TAI kodulehelt.

Eesti kapitalil põhinev droonide müüja ja arenduskeskus Meridein Grupp kavatseb käivitada Baltikumis suuremahulise droonide tootmistehase, mille esialgne võimekus oleks toota kuni 2000 drooni ööpäevas. Tehase loomine sünnib tänu kokkulepetele mitmete Euroopa droonivaldkonna tipptegijatega.

Eestis tegutsev droonilahenduste pakkuja, testija ja edasimüüja Meridein Grupp on sõlminud esimesed kokkulepped mitmete partneritega, sealhulgas Ukraina droonitootjatega, et sisustada Baltikumis droonitehas, mis hakkaks droone tootma maailma juhtivatele drooniettevõtetele ja riigisektorile.

„Sõlmitud kokkulepped sisaldavad FPV ehk ründedroonide, pommitaja-droonide ja ISR ehk luuredroonide tootmist. Toome Baltikumi maailmas tuntud ja end tõestanud lahenduste tootmise,” kommenteeris Meridein Grupi arendusjuht Eduard Vainu.

Potentsiaalseid droonitehase asukohti ei soostu Vainu julgeolekukaalutlustel avaldama, kuid ta mainib, et esimesed tooted peaksid tehaseliinilt välja tulema hiljemalt järgmise aasta esimeses pooles.

„Eesmärk on tehase algusperioodil toota kuni 2000 ühikut droone ööpäevas. Põhirõhk saab olema tipptehnoloogial põhinevatel luuredroonidel, mis kannavad droonisõjas kõige olulisemat rolli,” selgitas Vainu. „Kuna Meridein tegutseb muuhulgas droonide arendus- ja testikeskusena, siis saame uusi sobivusel lahendusi kohe toodetes rakendada. Samuti oleme valmis pakkuma enda tootmisvõimet ka teistele kaitsetööstuse ettevõtetele, et suurendada Baltikumi kollektiivset tootmisvõimekust. Saame väita, et maailmas tuntud ja end tõestanud ründedroonid hakkavad tulema just meie regioonist.”

„Me ei tegutse start-upina, vaid oleme küpses arengufaasis ettevõte ja droonide arenduskeskus, tänu millele on meil omajagu kogemusi ja saame tehase käivitada ning tootmist alustada üsna lühikese ajaga,” lisas Vainu.

Droonitehase investeeringu suurus on konfidentsiaalne ja toimub koos strateegiliste partneritega.

Ettevõttest: Meridein Grupp on Baltikumis ja Skandinaavias tegutsev Eesti kapitalil põhinev terviklike droonilahenduste pakkuja. Merideini tegevus hõlmab tipptasemel droonide, platvormide, droonitõrje süsteemide ja tarkvara arendust, müüki ning hooldust. Meridein on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liige.

Neljapäeval, 15. mail kell 16.15 peab Tartu Ülikooli majandusõiguse professor Mari Ann Simovart ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Kolm legendi riigihankeõigusest – kuidas need teenivad vaenulikku tehnoloogiat?”.

On teada, mida vaenulikud riigid võivad tehnoloogia abil avalikus taristus teha: infokorje, toimehäired, tehisintellekti treenimine, küberrünnakud. Riigihanked on selliste ohtude suhtes vägagi haavatavad. Kuigi kolmandate riikide pakkujate riigihangetest kõrvalejätmine on levinud, on olukord märkimisväärselt keerukam siis, kui kardetud tehnoloogiat küll toodetakse kolmandas riigis, aga seda pakub Euroopa Liidu (EL) ettevõtja.

„Euroopa Liidu hankereeglid võimaldavad üsna selgelt hankijal keelata hanketingimustes kolmandate riikide ettevõtjate osalemise – see tähendab, et näiteks Hiina Rahvavabariigi ettevõtjad kardetud tehnoloogiat hankesse pakkuma tulla ei saa,” rääkis Simovart. „Hankija on aga raskes olukorras, kui sama tehnoloogia jõuab hankesse Eesti või muu EL-i pakkuja kaudu, isegi kui on alust kahtlustada, et pakutav tehnoloogia võib osutuda julgeolekuohuks,” selgitas professor.

Sellises õiguslikus hägus seisab hankija silmitsi küsimusega, kuidas võimalik ohuallikas siiski riigihankest välja jätta. „Paraku on lihtne leida toetust levinud arusaamale, et õiguslik alus selle olukorra lahendamiseks puudub sootuks,” sõnas professor. Ka riigihankeõiguses kanda kinnitanud müüdid tunduvad sellist seisukohta toitvat. Simovart on aga veendunud, et ohtliku tehnoloogia riigihankest eemalehoidmine on hankija õigus ja võib-olla lausa kohustus.

Inauguratsiooniloengus küsib professor, kas hankijate tunnetatud lünk riigihangete õiguslikus raamistikus on reaalne või kujutletav. Muu hulgas arutleb ta selle üle, kas EL-i riigihankedirektiivid ja neid üle võttev riigihangete seadus pakuvad võimalusi spetsiifiliste toodete või tarneahelatega seotud riskide maandamiseks ning kas EL-i toimimise lepingu aluspõhimõtted õigustavad teatud toodete valmistajate diskrimineerimist julgeolekuohu tõttu.

Mari Ann Simovart kaitses oma doktoritöö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 2010. aastal. TÜ-s töötab Simovart alates 2006. aastast ja alates 1. juunist 2024 on ta majandusõiguse professor. Oma teadustöös keskendub Simovart peamiselt riigihankeõigusele ja selle suhtele eraõigusega, eriti EL-i õiguse mõjule Eesti õigussüsteemis. Ta on olnud külalisteadlane ka Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.

Lisaks teadustööle on Simovart aidanud arendada õpet ülikoolis ning panustanud täienduskoolitustegevusse Eestis ja ka Euroopa Liidu institutsioonides. Ta on alates 2020. aastast Euroopa Kosmoseagentuuri hankevaidluste komisjoni liige ja alates 2025. aastast selle aseesiisik. Professor on lisatud rahvusvahelisse teadlaste portaali AcademiaNet, mille eesmärk on tõsta esile naissoost tippteadlasi. Alates aastast 2020 on Simovart õigusteadusliku ajakirja Public Procurement Law Review kaastoimetaja.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.

Esmaspäeval, 12. mail kella 12.30 ajal toimus liiklusõnnetus Põlvamaal Põlva vallas Taevaskoja külas.

Raudteeülesõidu lähedal sõitis 79-aastane mees sõiduautoga Toyota Corolla teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas autojuhi haiglasse kontrolli.

Soode ja muude märgalade taastamise plaaniga tuleb korraks aeg maha võtta, see üle vaadata, suhelda kohalikega ning seejärel otsustada, kuidas edasi minna, ütles ERR-ile energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Mitmete alade soostamise plaan pannakse praegu pausile, et otsustada, kas ja kuidas sellega edasi liigutakse, lausus Sutt.

Näiteks suures osas Pärnumaal asuval Kikepera looduskaitsealal on riigil plaan 3100 hektaril hakata kraave sulgema ning ala soostada. Nii kohalikud elanikud kui Saarde vald on plaanile pigem vastu. Kohalikud on mures nii teede läbitavuse kui ka piirkonna üleujutusohu suurenemise pärast ja vald ei aktsepteeri hinnanguliselt ligi miljoni tihumeetri puidu uputamist.

Toimetuselt:

Rahva vastu hakkab isegi orava jalg värisema. Üks lollus jälle ära hoitud (tuulikute järg). Selg sirgu, pea püsti ja edasi ei lollustele.

Uus pätikiri on liikvel, mis pakub tööd ja kopsakat päevapalka.

Kiri on järgmine:

Tere! Leidsime teie profiili mitmelt veebipõhiselt tööportaalilt ja olime teie tausta ning kogemuste üle muljet avaldanud. Pakume hetkel paindlikku osalise tööajaga võimalust, mida saate teha oma vabal ajal. Alustamiseks pakume tasuta koolitust. Päevapalk jääb vahemikku 176 kuni 2650 eurot, ja oma teenitud komisjonitasu saate kätte kohe pärast töö lõpetamist. Kõik maksed tehakse samal päeval. Kui soovite meiega liituda, võtke meiega ühendust WhatsAppi kaudu: +14303068463

(Pange tähele, et sellel ametikohal kandideerimiseks peab olema vähemalt 21-aastane.)

Peaminister Kristen Michal kutsus koos Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Venemaad üles nõustuma viivitamatu ja tingimusteta 30-päevase relvarahuga Ukrainas.

„Kutsume Venemaad üles nõustuma tingimusteta ja viivitamatu 30-päevase relvarahu kehtestamisega,” ütles peaminister. „See on esimene samm õiglase ja püsiva rahuni,” lisas ta.

„President Zelenski on korduvalt näidanud üles siirast soovi rahu saavutada ning on valmis kohtuma Putiniga silmast silma,” sõnas Michal. „Surve Venemaale peab kasvama, et relvad vaikiksid,” rõhutas peaminister.

„Kui relvarahu ei austata, peab Euroopa Liit koos USA ja teiste partneritega kehtestama Venemaale täiendavad sanktsioonid,” selgitas ta.

Ühisavaldus täies pikkuses (inglise keeles): https://stm.dk/statsministeriet/publikationer/joint-statement-on-behalf-of-the-nordic-and-baltic-countries/

17.- 18. mail kogunevad mälumängurid kõik Otepää kultuurimajja, kus toimuvad 2025. aasta Eesti meistrivõistlused mälumängus.

Paarismäng toimub laupäeval 17. mail kell 12.00, mängu panevad kokku ja viivad läbi Kadri Steinbach, Kaido Mägi ja Silja Paavle.

Üksikmäng toimub laupäeval 17. mail kell 15.30, mängu paneb kokku ja viib läbi Igor Habal.

Võistkonnamäng toimub pühapäeval 18. mail kell 12.00, mängu paneb kokku ja viib läbi võistkond Räpina eesotsas Priit Naruskbergiga.

Võistkonnamängust on oodatud osa võtma kuni 4-liikmelised võistkonnad. Kõik võistkonnad, kelle koosseisus ei ole ühtegi viimasel 10 aastal (2015-2024) Eesti MV-lt üksik-, paaris- või võistkonnamängus medalit võitnud mängijat, osalevad lisaks põhiarvestusele automaatselt B-liiga arvestuses. B-liiga esikolmikule on samuti medalid ning parematele auhinnad.

Ürituse korraldajaks on Eesti Mälumänguliit, kohapeal koordineerivad asju Kadri Steinbach ja Kaido Mägi, üritusele on õla ala pannud Otepää vald.

NB! Vajalik on registreerimine! Osavõtutasu on 40 eurot. Lisainfo: https://www.facebook.com/events/539848892502344

Eesti Mälumänguliit

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu universaalse postiteenuse hinnamuudatuste osas võimaldab jätkata Eesti elanikele vajalikku kirjateenust ning parandada ettevõtte keerulist finantsseisu.

Eelnõuga saab Eesti Post korrigeerida kirjade ja pakkide saatmise hindu, mis viimati muutusid 2023. aasta aprillis. Vahepealsel ajal on jätkunud nii üleüldine hinnatõus kui ka kasvanud postiteenuse osutamise kulud. Vähenenud mahud on kasvatanud kulusid veelgi.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et postiteenuse kvaliteetsel tasemel edasi osutamiseks tuleb leida kiire lahendus. „Planeeritav hinnatõus aitab vähendada kahjumit, mis omakorda võimaldab säilitada vajaliku teenuse osutamist nõutud mahu ja kvaliteediga. Igas Eestimaa nurgas peab olema võimalik saada ning saata kirju ja pakke,” lisas ta.

Eelnõu kohaselt tõuseks universaalse postiteenuse hind keskmiselt viiendiku võrra. Näiteks lihtkirja saatmine maksaks senise 1,3 euro asemel 1,5 eurot ning ekspresskirja saatmine 2,3 euro asemel 2,6 eurot. Rahvusvaheliste kirjade ja postipakkide saatmine tõuseks keskmiselt vastavalt 14 ja 23 protsenti. Arvestades, et tavaliselt saadab Eesti elanik alla ühe kirja või postkaardi aastas, ei kujuta hinnatõus ohtu teenuse kättesaadavusele.

Vastuvõtmise korral jõustub määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, mille järel teavitab Eesti Post aegsasti tarbijaid hinnakirja muudatustest ja ajakavast.

Omniva kaubamärgi all tegutsev aktsiaselts Eesti Post omab tegevusluba nii universaalse postiteenuse osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirjade ning postipakkide edastamiseks. Universaalse postiteenuse osutaja valitakse viieks aastaks Konkurentsiameti avaliku konkursiga, praegune leping kehtib aastani 2029.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esmaspäevasel istungil Reformierakonna ja Eesti 200 saadikute häältega mitte toetada Isamaa esitatud maksurahu kehtestamise seaduseelnõud.

„Tuletan meelde, et juba tänavu võtavad Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsuste viimasel kahel aastal langetatud maksuotsused Eesti inimeste taskust keskmiselt ühe kuupalga. Järgmisel aastal suureneb see veel mitmesaja miljoni euro võrra – sealjuures, kui tulu- ja käibemaksu 24% tõstes lubati, et määrad kehtestatakse ajutisena 2028. aastani, et pidada enne järgmisi Riigikogu valimisi maksudebatti. Nüüd on hakanud võimuerakonnad mõistma, et neil tulevikus võimu juurde pääsu pole ja minnakse ajutisi maksutõuse alaliseks põlistama,” ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa).

Arvestades maksukoormuse pidevat kasvu ning alles jõustumist ootavaid maksutõuse, oli eriti irooniline lugeda Vabariigi Valitsuse seisukohta Isamaa eelnõule, mis oleks valitsuse maksutõusud tühistanud. Nimelt kiitis rahandusminister Jürgen Ligi hoopis valitsuse plaane: „Eelnõu algatajate mured leiavad seeläbi olulist leevendust – maksumaksjate olukord paraneb.”

„Koalitsioon elab paralleelmaailmas: maksutõusude põlistamine tähendab Ligi arvates maksumaksjate olukorra parandamist. Tegelikkus on selline, et Eurostati andmetel oli Eesti SKT arvestades inimeste ostujõudu mullu, veel enne värskete maksutõusude jõustumist, 79% Euroopa Liidu keskmisest. Aastatel 2020-2021, mil olin rahanduskomisjoni esimees ja tegime positiivseid maksupoliitilisi otsuseid, oli see kuus protsenti kõrgem. Nüüd oleme langenud samale tasemele, kus olime 2014. aastal. Samal ajal Leedu on viimase kümnendiga kihutanud Eestist mööda 87% peale,” tõdes Kokk.

Ta jätkas: „Rahandusministri seisukoht on seetõttu tõsiselt murettekitav – ta kas ei saa aru riikliku maksupoliitika olemusest või talle on peale surutud kohustus kaitsta Reformierakonna maksusoodustusi kõrgepalgalistele, mille tarbeks võetakse raha Eesti perekondade ja pensionäride taskutest.”

Täna hommikul asus Tartust Läti suunas teele 11-liikmeliine politseiüksus ESTPOL10, kes läheb appi Läti-Valgevene piirile tõkestama ebaseaduslikke piiriületuse katseid, mis on viimasel ajal näidanud kasvumärke.

Ebaseaduslike piiriületuste katsed Läti-Valgevene piiril on teinud arvestatava kasvu. Praeguse prognoosi järgi on tõenäoline, et nende arv lähemal ajal langema ei hakka ning seetõttu pöördus Läti eelmisel nädalal PPA poole palvega saata neile appi politseiüksus Eestist. ESTPOL10 peamiseks ülesandeks saab olema piiripatrullis osalemine, kuid arvestades ebaseaduslike piiriületajate käitumismustreid, on meie lõunanaabrid palunud, et paneksime meeskonna kokku inimestest, kel on ka väljaõpe ja kogemus massiohjeks.

Piirivalve juht Veiko Kommusaar sõnas, et piir Läti piir Valgevenega on meie ühine Euroopa Liidu ja NATO piir. „Eesti on alati valmis aitama oma sõpru ja naabreid, kui meie poole abipalvega pöördutakse. Viimaste nädalate jooksul on piiriületuskatsete arvud hüppeliselt tõusnud ning on iseenesest mõistetav, et läheme neile appi. Mõistagi on PPA jaoks oluline reaalsete kogemuste omandamine ränderünde tõrjumisel – täna me ei näe märke, et ebaseaduslikke piiriületajaid meie piiridele suunama hakatakse, aga see võib muutuda väga kiiresti. Pigem on oht, et neil, kel ebaseaduslik piiri ületamine lõunanaabrite juures õnnestub, võivad kasutada Eestit transiitriigina Põhjamaade suunas. Oleme välja pannud täiendavaid jõudusid Lõuna-Eestisse ning Tallinna piirkonda, et ennetada ja takistada võimalike katseid läbi Eesti ebaseaduslikult liikuda,” täiendas piirivalve juht.

ESTPOL10 meeskonna juht Pirko Pärila sõnas, et meeskonna komplekteerimine käis kiiresti ning eeldatavasti asub homme meie üksus juba piiril tööle. „Oli väga hea meel näha, et PPA-s on palju neid, kes olid valmis väga lühikese etteteatamisega meie lõunanaabrile appi minema – neid oli nii palju, et kõik missioonile minekuks valmisolekut üles näidanud inimesed ESTPOL10 esimese rotatsiooni koosseisu ei mahtunud. Usun, et nii nagu varasemalt, on ka sel korral Eesti politseinikest ja piirivalvuritest lätlastele suur abi,” sõnas ESTPOL10 meeskonna juht Pärila.

PPA ametnikud asuvad tööle Kaplava ja Robežnieki piirkondadesse, kus on ebaseaduslike piiriületuse katseid olnud viimasel ajal kõige rohkem. Samas piirkonnas töötas ka ESTPOL9 eelmisel suvel. Täna teele asunud meeskond töötab Lätis kaks nädalat. Selle aja jooksul hindame koos lõunanaabritega olukorda ja otsustame ühiselt, kas teise rotatsiooni saatmine on vajalik.

Kuna politsei ei käi juba aastaid väiksemaid plekimõlkimisi sündmuskohal fikseerimas, siis olukorrad, kus osapooled ei saa vastutuse osas kokkuleppele, on kujunenud kindlustustele ja ka osapooltele endile tihti problemaatilisteks.

Seesami kaskokindlustuse tootejuht Viljo Kokla sõnul meenutab kahjukäsitlejate töö viimastel aastatel pigem uurija oma, kus lisaks olemasolevatele asitõenditele tuleb vajadusel neid juurde hankida ning alles pärast põhjalikku asitõendite analüüsi saab hakata otsuseid tegema.

„Kui varem sai politsei abiga enamikel juhtudel liiklusõnnetuse põhjustaja selgeks ja liiklusõnnetuse vormil ka fikseeritud, siis olukordades, kus inimesed peavad kõnealused toimingud ise läbi viima, kujunevad murekohtadeks just vormistamine ja põhjustaja määramine,” tõi Kokla välja puudujääke liiklusõnnetuste fikseerimisel.

Tema sõnul jäävad liiklusõnnetuse fikseerimisel tihti ebamäärasteks või olematuteks skeemid, millelt ei ole võimalik hiljem liikluskorda ja sõidukite asendit korralikult välja lugeda. Ka tehakse kahjustustest erinevate nurkade alt eeskujulikke fotosid, aga unustatakse jäädvustada sündmuspaiga üldpilt koos sõidukite asenditega, pidurdusjäljed ja muud vajalikud detailid, mis annaksid täieliku ülevaate juhtunust.

„Inimeste enda teadmatusest tekivad tihti ka olukorrad, kus ei taheta oma viga tunnistada ja see omakorda viib osapoolte vaheliste vaidlusteni. Kõige sagedamini vaieldakse parklates manööverdamistel ja tagurdamistel tekkinud kahjude osas, kus tihti on n-ö sõna-sõna vastu olukorrad. Ka reavahetusel toimunud õnnetuste puhul on kokkulepped rasked tulema,” lisas Kokla.

Kui osapoolte selgitused on vastuolulised ja puudub ka korralik ülevaade sündmuspaigast, siis on kindlustaja sõnul tagantjärele väga keeruline või isegi võimatu põhjustajat välja selgitada.

Selleks, et tagada õnnetuste korrektne registreerimine ja vältida hilisemaid vaidlusi, pani Seesami esindaja kokku lühikese juhendi, mille võiks telefoni salvestada või ka välja printida ja autosse panna.

Kontrolli ega õnnetuse tagajärjel pole keegi viga saanud.
Tee end nähtavaks – lülita sisse vigastatud sõiduki(te) ohutuled, aseta teele ohukolmnurk.
Ära liiguta masinaid enne, kui liiklusõnnetus on põhjalikult vormistatud. Autot liigutades võtab õnnetuse osapool riski, kus liiklusõnnetuse tegelikke asjaolusid ei ole võimalik hiljem enam tuvastada ning seetõttu jääb kindlustuse poolt kahju hüvitamata või hüvitatakse ainult osaliselt.
Vormista liiklusõnnetus avarii.ee või avarii.lkf.ee kaudu ning ära unusta lisada toimumise skeemi ja juhtumi seletust koos piltidega. Veendu, et mõlemad osapooled ka teate kinnitaksid. Kinnitamine võrdub allkirjaga ja kui see puudub, on sisuliselt tegemist vaid ühe osapoole ütlustega, millest ei piisa liiklusõnnetuse põhjustamise tõendamiseks teise osapoole poolt.
Tee pilte nii lähedalt kui ka kaugemalt.
Kui peaks vaja olema pealtnägijate tunnistusi, siis kirjuta üles ka nende nimed ja aadressid.

Pöördu politsei (häirekeskuse) poole järgmistel juhtudel:

Liiklusõnnetuses on saanud vigastada või hukkunud inimene. Seda ka juhul, kui vigastus tundub esialgu väike.
Kui osapooled ei suuda jõuda kokkuleppele selles, kes oli liiklusõnnetuses vastutav.
Kui on tekitatud kahju kolmandale isikule või varaomanikule, kes pole sündmuskohal. Näiteks kui on kahjustatud pargitud autot, tänavavalgustusposti, liiklusmärki vms.
Kui on juhtunud kokkupõrge suurulukiga (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits).
Kui liiklusõnnetuse tõttu on teele sattunud takistus, mis ohustab liiklust või on tekkinud keskkonnakahju.

Küllike Nammi mõistis kohus õigeks võltsitud dokumendi kasutamise ja kelmuse süüdistuses, Toomas Tamme valeütluse ja kelmuse süüdistuses ning Kalev Kanguri kelmuse süüdistuses.

Kohus rahuldas Toomas Tamme kaitsjate taotluse mõista Eesti Vabariigilt Tamme kasuks välja sularaha summas 110 800 eurot arestimise eest perioodil 27.01.2021 kuni 02.06.2022 kuus protsenti aastas summas 8961,14 eurot. Samuti rahuldas kohus Tamme kaitsjate taotluse välja mõistetud kahju hüvitise 8961,14 eurot suurendamiseks vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot ning mõistis Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja kahju hüvitise kokku summas 30 458,14 eurot.

Kohus jättis rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate taotluse mõista Tammele välja mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglases summas õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest.

Kohus rahuldas Küllike Nammi kaitsja taotluse mõista välja kahju hüvitis Küllike Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest summas 1000 eurot.

Küllike Nammi kaitsja taotluse mõista Nammile välja hüvitis põhjendamatu süüdistuse esitamise eest jättis kohus rahuldamata.

Kannatanu Roodevälja Terminal OÜ lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldas Viru Maakohus osaliselt ja mõistis Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks välja menetluskulud summas 32 940 eurot.

Kohus rahuldas Küllike Nammi ja Toomas Tamme lepinguliste kaitsjate menetluskulude hüvitamise taotlused osaliselt. Nammi kasuks mõistis kohus Eesti Vabariigilt välja menetluskulud summas 148 123,557 eurot ja Tamme kasuks 174 925, 94 eurot.

Kalev Kanguri lepingulise kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks kohus rahuldas ja mõistis Eesti Vabariigilt Kalev Kanguri kasuks välja menetluskulud summas 134 524,70 eurot.

Süüdistus tugines suures osas kannatanu Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindaja M. Miilpalu ütlustele. Kohus leidis, et need ütlused ei ole usaldusväärsed ning luges need tervikuna tõendikogumist välja. Samuti leidis kohus, et ei ole võimalik tugineda T. Tamme e-postkasti sisule, kuna kohtu hinnangul saadi juurdepääs T. Tamme e-postkastile mitte lubataval viisil. Kohus leiab, et e-postkasti sisu sai Telia Eesti AS-ilt välja nõuda ainult kohtu loal, mida antud juhul küsitud ei olnud.

Kohus leidis sarnaselt Roodevälja Terminal OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vahelist vaidlust lahendanud tsiviilkohtuga, et tõendamata on laenukohustuse tagasimaksmise mittetekkimine. Kohus leiab, et 23.07.2012 Roodevälja Terminal OÜ ja T.R Tamme Auto OÜ vahel sõlmitud leping oli laenuleping ning laen kuulus tagasimaksmisele. Seega tsiviilhagiga kohtusse pöördumine raha tagastamise nõudes ei olnud eksitav. Kohtu hinnangul ei muuda seda ka asjaolu, et käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud, et T. Tamme elukoha läbiotsimisel 2021. aastal fotografeeriti rebitud paberit, mille kohaselt Oleg Ljadov on saanud Mihkel Miilpalult kinnistu müügilepingu eest 01.08.2012 300 000 eurot. Kohus ei tuvastanud, et Roodevälja Terminal OÜ on tasunud Kalotex AS-ile kinnistute eest sularahas ning ei ole tõendatud sellise rahasumma üleandmine O. Ljadovile. Olenemata sellest, et tsiviilasja arutamisel ei olnud võimalik M. Miilpalul esitada O. Ljadovile sularaha üleandmist tõendanud dokumenti, on ka tsiviilasjas kohtunikud hinnanud M. Miilpalu selgitusi, et T.R Tamme Auto OÜ-lt 23.07.2012 lepinguga saadud rahast tasus M. Miilpalu kinnistute eest O. Ljadovile sularahas 350 000 eurot ning leidnud, et isegi sel juhul kuulub laen tagasi maksmisele.

Namm esitas kohtule volikirja, mis sisaldas notari inimliku eksimuse tõttu ebaõigeid andmeid. Notari suhtes, kes volikirja tõestas, kriminaalmenetlus lõpetati ning volikirja võltsimist notari poolt ei tuvastatud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus dokumendi võltsimist notari poolt ei ole tuvastatud, siis ei ole võimalik ka võltsitud dokumendi kasutamine KarS § 345 lg 1 mõttes. Isegi kui jaatada sellisel kujul võltsitud dokumendi kasutamist ei too see ikkagi kaasa K. Nammi vastutust, sest volikirjas sisalduv viide abikaasale ei andnud K. Nammile tsiviilasjas mitte ühtegi tegelikku või oletatavat menetluslikku õigust ja ei saanud teda vabastada kohustusest tunnistajana ütlusi anda. K. Namm oma e-kirjas kohtule ise abikaasa staatusele viidanud ei ole ja kohus on seisukohal, et ei saa kuidagi välistada, et K. Namm võis samamoodi kahetsusväärselt, nagu teised enne teda, viidet abikaasale mitte märgata.

Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Kohus ei tuvastanud, et T. Tamm oleks tsiviilkohtus tunnistajana ütlusi andes moonutanud tõendamisel tähtsaid asjaolusid.

Süüdistuse kohaselt lõid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur teadvalt Viru Maakohtu kohtunikule ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja Maksim Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kohtuotsusena täitedokument, mis võimaldaks MV Finantseeringud OÜ-l saada ebaseaduslikku tulu. Ebaõige ettekujutluse loomise tõttu tegid kohtud kohtuotsuse, millega mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus MV Finantseeringud OÜ kasuks summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses.

Samuti süüdistati Küllike Nammi selles, et – olles teadlik, et 02.01.2018 koostatud ja tõestatud notariaalne volikiri, millega Toomas Tamm volitas ennast erinevates tehingutes ja toimingutes esindama Küllike Nammi, sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid -, esitas notariaalselt kinnitatud volikirja esindusõiguse tõestamiseks Viru Maakohtu kohtunikule. Notariaalselt kinnitatud volikirjas oli kirjas, et volitatu Küllike Namm on Toomas Tamme abikaasa.

Küllike Namm, omamata õigusteenuse osutamiseks kliendilepingut ja vandeadvokaadi esindusõigust, omandas teadlikult võltsitud volikirja esitamisega Viru Maakohtule õiguse esindada Toomas Tamme kui tunnistaja abikaasat tsiviilasjas ning see võimaldas tal teha Toomas Tamme volitatud esindajana kohtule ettepanek vältida tunnistaja Toomas Tamme vahetut ülekuulamist, taotledes selle asendamist kirjalike selgituste andmisega. Lisaks soovis Küllike Namm valeandmeid sisaldava volikirja esitamisega luua endale kohtumenetluses seaduslik alus vabaneda Toomas Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas ütluste andmisest.

Toomas Tamme süüdistati selles, et ta andis Viru Maakohtus tsiviilasjas teadvalt valeütlusi selle kohta, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal tasus AS-i Kalotex juhatuse liikmele Oleg Ljadovile 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu alusel osa kokkulepitud summast sularahas. Samuti kinnitas Tamm, et ta ei ole nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud. Veel kinnitas Tamm, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud Mihkel Miilpalule korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex.

Veel on Toomas Tamm vande all selgitanud, et tema ei ole Mihkel Miilpaluga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga ja temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis on seostatavad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Riigiprokurör Sigrid Nurm:

Viru maakohus avaldas täna kohtuotsuse resolutiivosa ehk kuulutas välja üksnes otsuse karistusi puudutava osa, millel puuduvad kirjalikud põhjendused. Küll aga põhjendas kohus suuliselt täna avaldatud õigeksmõistvat otsust.

Lähtudes tänasel otsuse kuulutamisel kõlanud suulistest kohtu seisukohtadest, peab riigiprokuratuur tõdema, et me ei saa kohtu hinnangutega täiel määral nõustuda. Nii on juba praegu selge, et prokuratuur vaidlustab Viru maakohtu otsuse Tartu ringkonnakohtus, kuid enne kohtu tervikliku lahendiga tutvumist ei saa prokuratuur täpsemalt kommenteerida, mis seisukohtasid läheme ringkonnakohtusse vaidlustama.

See, millises ulatuses prokuratuur maakohtu otsuse vaidlustab, selgub pärast 26. maid, kui Viru maakohus on lubanud menetluspooltele edastada tänase otsuse kirjalikud põhjendused. Põhjenduste saabumise järel saab prokuratuur alustada maakohtu seisukohtade analüüsi ja apellatsiooni koostamist Tartu ringkonnakohtule.

Investoritel tõotab täna tulla hea päev, kui värskelt saabunud info kohaselt langetas USA oma kaitsetolle Hiina vastu 145% pealt 30%ni. Ka maailma suuruselt teine riik ei jäänud kadedaks, kui oma varasemalt seatud 125%se tariifi taseme pealt opereeritakse nüüd järgmised 90 päeva USA-ga 10% tasemel.

Investorid rõõmustavad

Need, kes oma USA positsioone veel müüki pole paisanud, on tänase hommiku jooksul näinud põhjust rõõmustamiseks. Tariifide languse peale tõusid USA aktsiad ning nõrgenes euro dollari vastu. Seega on efekt eurodes investeerivatel investoritel eriti magus, kui kirjutamise hetkel on dollar tugevnenud 1,1% ning USA aktsiaturg pea 3%. Eesti investorite seas populaarne Nvidia on eurodes mõõdetuna kerkinud 6%, samal ajal kui kaitsetööstus eesotsas Rheinmetalliga on võtnud noka allapoole (RHM -3%). Suuremat efekti on oodata aga USA turu avanemisel. Enne Euroopa turgude avanemist ja USA rahandusministri Scott Bessenti kommetaare Genevast viitasid futuurid juba positiivsele avanemisele. Küll aga selliseid rõõmusõnumeid oli raske ette näha.

USA probleemid pole kadunud

Ilmselt polnud palju neid investoreid, kes oleks uskunud, et kolmekohalised tariifid jäävad püsima. Nende langus on küll positiivne, kui ka sedavõrd kõrgete tollide juures püsiks USA majandus väga raskes olukorras. Kui keskmine tariif USAsse imporditavatel toodetel ja teenustel jääks 5% juurde, tooks see kaasa SEB prognoosi kohaselt 0,5 protsendipunktise inflatsiooni kasvu ja viiks majandusest ära 0,8%. Kui keskmine tariif jääb aga 15% tasemele (praegune stsenaarium), siis on oodata 1,5 pp suurust inflatsiooni kasvu ja 2 portsendipunktist kadu USA majandusest. Sellisel juhul jätkus majanduslangus USAs, mis muudab opereerimise sedavõrd suure võlakoormaga riigi jaoks vägagi keeruliseks.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Inger rääkis Peaasi.ee Pearaadio podcastis, et talle meeldib peegli ees iseendaga rääkida. Kuigi see võib kõrvaltvaatajale tunduda veider, on see tema sõnul üks tõhusamaid viise mõtete korrastamiseks.

Kuula Pearaadio podcasti siin: https://esmaabi.peaasi.ee/podcastid/

„Mõnikord mu kaaslane tuleb koju ja leiab mind peegli ees rääkimas. Kõrvalt vaadates võib see tunduda imelik, aga minu jaoks on see vabastav ja aitab mul mõtteid ja tundeid selgemaks saada,” räägib Inger muiates.

Lisaks jagab ta, et autoga sõites ta ei kuula muusikat vaid naudib vaikust ja kasutab seda aega mõtteselguse loomiseks ja endaga dialoogi pidamiseks.

Pearaadios koos Ingeriga loovuse ja vaimse tervise teemal vestelnud psühholoog Anna Leena Koržets ütles, et rääkimine, kas mõnele lähedasele või iseendale, võib olla maagilise toimega.

„Rääkimine aitab meil iseendast paremini aru saada. Nõustamistel olen tihtipeale näinud, et kui inimene räägib mingi asja välja, mida ta on kaua enda õlgadel kandnud, siis juba sellest välja rääkimisest hakkab tal palju kergem. Kui ei ole võimalik või soovi kellegagi rääkida, siis ka oma mõtete üles kirjutamine võib abiks olla,” rääkis Anna Leena Koržets.

„Endaga rääkides võiks proovida hoida enesesõbralikku lähenemist ja võtta üks minut, et kiita ennast ja vaadata, mis juhtub,” soovitas Anna Leena Koržets.

Peaasi.ee värskes Pearaadio podcastis arutlesid Inger ja Anna Leena Koržets kuidas on loovus, looming ja vaimne tervis omavahel seotud, kuidas tulla toime loominguga kaasneva haavatavusega, kuidas jagada loomingulisust koostöös ja kuidas vältida loomingulises töös läbipõlemist, kui see kujutab endast niivõrd palju andmist.

Möödunud nädalal võttis Riigikogu koalitsioonierakondade häältega vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse, millega loovutas parlament enda otsustuspädevuse tasakaaluvõimsuste tasu osas Eleringile. Isamaa fraktsiooni hinnangul on see vastuolus Põhiseaduses sätestatud õigusselguse põhimõttega.

„Tänased võimuerakonnad, ja ma loen nende hulka ka sotsiaaldemokraadid, on üle kahe aasta külvanud Eesti energiapoliitikas segadust. Selle tulemusel pole me liikunud sammugi edasi tagamaks tarbijatele odavamat või vähemalt prognoositava hinnaga elektrit. Pigem kruvib valitsus hinda vaid üles, mida näitab ka elektrituruseaduse muutmine viisil, mis ei luba selle kulu tegelikkuses kuidagi hinnata,” ütles Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul.

Nii prognoositi tasakaaluvõimsuste hankimise kuluks esialgu aastas 60 miljonit eurot, kuid ainuüksi märtsis kulus selleks 11 miljonit, mis on märkimisväärselt kõrgem hinnatust.

„See on aga lihtsalt näide halvast poliitikast. Vastuolu põhiseadusega tuleneb hoopis otsusest, kes maksab tasakaalustamisvõimsuse tasu ja millises proportsioonis. Tasu on vaja, kui võrku lisandub palju juhuelektrit ning Läti-Leedu on otsustanud, et seega peaks juhuelektri tootjad kandma tasu maksmisel suuremat rolli. Võimuliit langetas aga otsuse, et Eestis ei peaks parlament seda otsust langetama ja jätab tasu mahu määramise Eleringile – mis on juba teatanud, et nemad naabrite lahendust ei toeta,” selgitas Sibul.

„Taoline parlamendi vastutuse delegeerimine on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja seetõttu pöördus Isamaa fraktsioon Vabariigi Presidendi poole, et riigipea jätaks seaduse välja kuulutamata,” lisas ta.

Valga vallavalitsus annab teada, et laupäeval, 17. mail korraldatakse Valga ja Valga kesklinna piirkonnas suur heategevuslik piirilaat.

Valga vallavalitsus esitas käesoleva aasta jaanuari lõpus Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse ujula teenuste arendamiseks ning ujula täielikuks rekonstrueerimiseks.

Toetust taotleti 725 000 eurot, projekti arvestuslik omafinantseering on pool miljonit eurot. Projekt keskendub avalike teenuste parandamisele: väikelaste ja õpilaste ujumisõppele ning erivajadustega inimeste ligipääsetavuse tagamisele. Projektiperioodil disainitakse ja rakendatakse pilootprogrammina neli uut avalike teenuste paketti. Ujula rekonstrueerimine võimaldab hakata pakkuma väikelaste ujumist, vesivõimlemist, vesiaeroobikat või muid veega seotud harrastusi.

Valga ujula rekonstrueerimise ehitusprojekt valmis 2022. aastal, sest varem tellitud veekeskuse projekt ujula rekonstrueerimist üldse ette ei näinudki. Toona seati eesmärgiks ujula kaasajastamine, sest bassein oli täiesti amortiseerunud ja seda enam peagi kasutada poleks saanud. Kõige keerulisem töö – basseini ja selle tehnoloogia rekonstrueerimine – saigi ära tehtud 2023. aastal, misjärel asuti vahendeid otsima järgmise etapi töödeks.

Nüüd rahastuse saanud projekti raames kavandatud ehitustööd puudutavad suures ulatuses loogilise ning tänapäevase nõuetele vastava ruumiprogrammi loomist. Kavandatud etapis valmivad uued riietusruumid, saunad, lastebassein. Rekonstrueerimine tagab, et ka puuetega inimesed saavad ujulat täies ulatuses kasutada. Planeeritud on ehitada erivajadustega inimestele hügieeni- ja riietusruum ning soetada tõstuk basseini minekuks. Mullivanni, lõõgastusala ja väikelaste basseini eri tasapindade vahelise ligipääsu tagamiseks on ette nähtud ujula tingimustesse sobiv platvormtõstuk. Projekti on arvestatud ka digiarenduste rakendamine koos turunduskanalitega, näiteks veebilehe arendus online broneerimis- ja müügikeskkonnaga, digiväravad ujulas, infoekraanid, inspireerivad videoklipid jms, mis annavad parema kasutusmugavuse ning tagavad sihtgruppide suurema kaasatuse.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum avaldab tänu projekti meeskonnale, kelle töö tulemusel oleme liikunud ujula rekonstrueerimiskavas lõppfaasi, kus kõik vajalikud tööd ujulas saavad tehtud. „Kvaliteetse taotluse esitamine ja pingelises ajakavas meetme kõikide nõuete täitmine on nõudnud enam kui kümne inimese ja organisatsiooni pühendumist ja panust,“ tõi vallavanem esile meeskonna head ja tunnustust väärivat tööd.

Projekti elluviimisesse panustavad edaspidi oma ekspertteadmisega kaasatud organisatsioonidena Valgamaa Spordiliit ja Valgamaa Puuetega Inimeste koda.

Projektiga liigutakse edasi riigihangete koostamise faasi. Peagi pannakse paika ka järgmise ehitusetapi ajakava. Projekt tuleb ellu viia hiljemalt 31. maiks 2027. Uuendatud ujula haldamine antakse Valga Põhikoolilt üle vallavalitsuse hallatavale asutusele Valga Sport.

Valga vallavalitsus taotles Euroopa Liidu kaasrahastust projektile „Valga valla spordivaldkonna teenuste kaasajastamine Valga ujula näitel” meetmest „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused”. Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldades teenuseid kaasaegselt, lähtuvalt rahvastiku vähenemisest, vananemisest ja sihtrühma vajadustest ning soodustades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatuste elluviimisel, tagades sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse. Samast toetusmeetmest saadi häid uudiseid ka eelmisel aastal, kui Riigi Tugiteenuste Keskus kiitis heaks Valga vallavalitsuse projektitoetuse taotluse „Valga Muusikakooli kaasajastamine kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks”.

Täna, 12. mail algab romusõidukite kokkukogumise kampaania, mille käigus saab kuu aja jooksul jäätmekäitlejatele tasuta üle anda kehvas seisukorras seisma jäänud sõidukeid.

„Hoovis või põlluserval lagunevad autoromud on ohtlikud jäätmed, mis võivad kahjustada nii inimeste tervist kui keskkonda, ning neist tuleks ohutult vabaneda. Järgneva kuu aja jooksul anname selleks mugava võimaluse – romu viiakse tasuta minema,” sõnas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. „Samuti tasub romude omanikel just praegu tegutseda, sest alates 2027. aastast tuleb ka kõikide peatatud registrikandega sõidukite eest tasuda mootorsõidukimaksu.”

Tavaliselt peab inimene romusõiduki jäätmekäitlejale ise ära viima või organiseerima transpordi ja tasuma romusõiduki äraveo eest, kuid kampaania käigus on jäätmekäitleja valmis ise sõidukile tasuta järele tulema. Üle saab anda ka osaliselt lammutatud sõidukeid.

Esmakordselt saab kampaania käigus vabaneda ka sellistest romusõidukitest, mis ei ole liiklusregistris arvel. Kui sõidukit saab tuvastada (olemas registreerimisnumber või VIN-kood) ning Transpordiameti e-teeninduse taustakontrollist ilmneb, et sellel puudub omanik, siis võib inimene jäätmekäitlejaga ühendust võtta ning romu viiakse ära.

Kui romusõiduki äraveo tellib sõiduki omanik, tuleb jäätmekäitlejale esitada kehtiv registreerimistunnistus. Kaduma läinud dokumentide korral saab ühendust võtta Transpordiametiga, kes edastab need omanikule. Kampaania ajal on registritunnistuse digidokumendi väljastamine tasuta.

Sõidukeid saavad ära anda ka inimesed, kelle nimele hoovis seisev romu ei kuulu.  Sellise sõiduki kohta tuleb saata digitaalselt allkirjastatud taotlus Transpordiametile (info@transpordiamet.ee), kes võtab ühendust auto omanikuga ja palub vormistada volituse sõiduki üleandmiseks jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja viib romu ära ning kustutab sõiduki registrist.

„Romusõidukite üleandmine seaduslikele jäätmekäitlejatele on oluline ressursside säästmiseks. Näiteks uksi, peegleid ja tulesid saab korduskasutada. Lisaks saab romusõiduki ümbertöötlemisel kätte väärtusliku materjali, mida kasutatakse näiteks uute sõidukite tootmiseks. See aitab vähendada jäätmeteket ning nõudlust haruldaste kriitiliste materjalide järgi,” selgitas Jaanisoo.

Romusõiduki tasuta äravedu saab alates 12. maist kuni 9. juunini tellida Mandri-Eestisse, Saaremaale, Hiiumaale, Muhumaale ja Vormsile. Veo tellimiseks tuleb ühendust võtta Eesti Autolammutuste Liiduga (info@elv.ee, +372 578 77 233) või Kuusakoski AS-ga (firma@kuusakoski.ee, 13 660). Äraveo tellijal tuleks ka veenduda, et romule järgi tulevale tehnikale oleks tagatud vaba ligipääs ja ohutu teenindusruum.

Kampaania käigus äraveetavate romusõidukite eest raha ei maksta. Täpsem info tingimuste ja taotluste esitamise kohta on kirjas Kliimaministeeriumi kodulehel.

Romukampaania toimub Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Eesti Autolammutuste Liidu ja Kuusakoski AS koostöös. Kampaania toimub sel aastal kuuendat korda ning varasemate kampaaniate tulemusel on jäätmekäitlejatele üle antud kokku üle 1400 romusõiduki.

Tartus oli nädalavahetusel mitu pussitamist, kus kannatanud viidi haiglasse.

Ööl vastu laupäeva, 10. maid sai politsei väljakutse Tartus Kastani tänavale, kus viibis torkehaavadega abivajav 40-aastane mees. Meedikud viisid mehe haiglasse. Juhtunu täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Laupäeval, 10. mail teatati, et Tartus Kase tänaval lõi üks mees teist noaga. Viga saanud 66-aastase mehe viisid meedikud haiglase. Politsei pidas kohapeal kinni 64-aastase mehe ning tema viidi raviasutusse. Vägivallajuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Laupäeva, 10. mai õhtul sai politsei väljakutse Tartus Muru tänavale, kus oli terava esemega löödud 48-aastast mees. Politsei andis mehele esmaabi ning seejärel viisid meedikud ta haiglasse. Kohapeal peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 45-aastane naine. Vägivallajuhtumi täpsemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii kutsus tänavu õppusele Siil 2025 välja sadakond reservväelast, kes alustasid õppust uute soomukitega tutvust tehes.

„Käisime maastikul, õppisime, kuidas soomukiga sõita. Masinad on uued, saime esimest korda neid proovida,” ütles staabi- ja sidekompanii reservväelane reamees Martin Arolepp.

Reservväelased said lühikese ajaga intensiivse täiendõppe, mille käigus meenutati baasoskusi ja seati relvad normaaljooksule. Seejärel jagunes kompanii gruppideks, et harjutada erialaste ülesannete täitmist ja anda üksusele viimane lihv enne maastikule siirdumist.

„Mingi hetk tuleb kõne, et nüüd tuleb maastikule minna. Ja siis on masinatele ja maastikule,” ütles reamees Arolepp, kelle sõnul reservväelaste meelestatus on hea. „Negatiivsust on vähe, pigem ongi just see, et äge: saab omadega koos olla ja midagi koos teha.”

Soomukite kasutuselevõtuga saab uuendatud staabi- ja sidekompanii paremini toetada 2. jalaväebrigaadi tegevusi, mis muutub kergejalaväeüksusest mehhaniseeritud brigaadiks.

„Ma ootan, et me saaksime kasutada uut struktuuri, mis on nüüd meile kompaniisse loodud, ja saaksime seda rakendada koos eelnevalt õpituga,” ütles sama üksuse reservväelane reamees Kristjan Kõivutalu, kes osaleb õppekogunemisel esimest korda.

Reamees Kõivutalu sõnul võttis ta kutset õppusele kui võimalust saada vaheldust tööelule. Kuigi ta tunnistas, et koolis õppijate jaoks ei ole õppuse ajastus kõige parem, sest see langeb eksamite ajale, tõi ta välja, et sel aastal tõsteti reservväelaste tasusid. „Kuna nüüd tõsteti ka reservväelaste toetusi, siis on kindlasti palju parem, kui oleks eelmine aasta olnud.”

Eelmise nädala neljapäeval otsustas valitsus tõsta tagasiulatuvalt 21. aprillist reservväelastele makstavaid tasusid, mis on püsinud samal tasemel ligi 10 aastat. Sõltuvalt sõjaaja ametikohast on tasu sõdurile 55 eurot, allohvitserile 60 ja ohvitserile 75 eurot päevas. Varasemad toetuste määrad olid vastavalt sõdurile 37 eurot, allohvitserile 40 ja ohvitserile 50 eurot päevas.

Edu saavutamiseks on tihti kasulik loobuda hetkepriiskamisest ja varuda kannatust. Samas kipuvad inimesed ikka tihti tegema seda, mida teised inimesed ees teevad.

Briti ja Maroko teadlastel on õnnestunud ühendada need kaks tuntud tõdemust ühe kuulsa psühholoogiakatse varieeritud kordamisega, jõudes järeldusele, et need tõdemused kehtivad juba lastegi kohta, vahendab Novaator.

Aastal 1970 tehti Ameerika Ühendriikides Stanfordi Ülikoolis tuntud vahukommi-katsed, kus lastel lasti valida, kas süüa üks komm kohe või kaks kommi hiljem.

Jätkuuuringuis selgus, et need katselapsed, kes olid suutnud kiusatusele vastu panna ja oodata teise kommi saamist, saavutasid kiusatusele järele andnud lastega võrreldes keskmiselt rohkem edu ka edasises elus.

Nüüd kordasid Rebecca Koomen Ben Gueriris asuvast Mohammed VI Polütehnikaülikoolist ja ta Briti kolleegid kuulsat katset mõningate modifikatsioonidega.

Seekord tehti katseid interneti vahendusel Zoomi keskkonnas ja kahe lapsega korraga. Lapsed olid koos vanematega kodus. Vanemaid instrueeriti, kuidas katse käib, ja siis jäid lapsed arvuti ette koos maiuspalaga üksi tuppa.

Lapsed nägid teineteist enne katset ekraanilt, ja kuulsid, kas teine laps andis kindla lubaduse maiustust enne ooteaja lõppu mitte puutuda või ei väljendanud ta end ses küsimuses selgelt.

Selgus, et kui üks laps oli andnud teise kuuldes kindla lubaduse, suutis ka teine laps enamasti maiustuskiusatusele paremini vastu panna. Kui aga lubadus väga kindel välja ei paistnud, siis läks teisel lapsel komm libedamalt suhu.

Selgus ka see, et kindlasõnalise lubaduse välja käinud laps oli ka ise katses kindlameelsem.

Lapsed teineteist varem ei tundnud ja omavahel otse ei suhelnud, kuid ka selliste piiravate tegurite juures avaldasid nad teineteise kindlameelsusele mõju.

Koomen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Royal Society Open Science, et koostöö on tihtilugu edukam siis, kui kõik osapooled järgivad niinimetatud edasilükatud rahulolu põhimõtet.

Nüüd sai selgeks, et viie-kuueaastased Põhja-Inglismaa poisid ja tüdrukud suudavad rahulolu paremini edasi lükata, kui on kuulnud teise katsekaaslase lubadust seda omalt poolt teha.

Üldhariduskoolid saavad eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara soetamiseks toetust kokku 707 000 eurot. Toetuse määr õpilase kohta on 100 eurot ning toetus on mõeldud õppevara soetamiseks järgmiseks õppeaastaks 2. ja 5. klassi õpilastele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et eestikeelsele õppele ülemineku reform läheb sihipäraselt ja liigume järjekindlalt ühtse eestikeelse kooli poole. „Üha enam toimub aine õpetamine koos keeleõppega ja keelt õpitakse koos muude ainetega. Toetame koole täiendava õppevara soetamisel, sest kaasaegsed ja mitmekesised õppematerjalid on lõimitud aine- ja keeleõppes abiks nii õpetajatele kui õpilastele,” ütles Kallas.

Õppevara toetus on mõeldud nn ülemineku-koolidele ja nende koolide 2. ja 5. klassidele, kus õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Toetust sai taotleda 2025/2026. õppeaastaks, lähtudes praegu 1. ja 4. klassis õppivate õpilaste arvust. Arvesse läksid ka uussisserändaja märkega õpilased ja haridusliku erivajadusega õpilased. Samuti sai toetust taotleda erakoolide 2. ja 5. klassidele, kus on mindud üle eestikeelsele õppele.

Taotlusvoor munitsipaal- ja erakoolide pidajatele ning riigikoolidele oli avatud 31. märtsist 20. aprillini.

Samasugust õppevara soetamise toetust on võimalik taotleda 2026. aastal 3. ja 6. klasside õpilastele.

Toetatava õppevara hulka kuulub õppekirjandus (sealhulgas õpikud, töövihikud, tööraamatud ja õpetajale suunatud didaktilised materjalid); digitaalse õppevara ja teiste õppeotstarbeliste digitaalsete lahenduste litsentsid; ilukirjandus; logopeedilised ning üldist keelearengut toetavad õppemängud ja -komplektid.

Haridus- ja teadusministri määrus „Eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara soetamise toetus” ja määruse seletuskiri.
Ülemineku õppevara lehekülg HTMi veebis.

Pensionite õigeaegne kättesaamine on kujunemas omalaadseks õnnemänguks, kus iga kuuga suureneb võimalus, et pensionipäeval jääb tehnilise tõrke tõttu eakatel loodetud raha saamata.

Eelmisel aastal suudeti ilma probleemideta maksta pensionid välja vaid ühel kuul, tänavu pole seda veel kordagi juhtunud. 5. mail õnnestus pensionid ja toetused välja maksta üle noatera, vahendab ERR.

Laupäeval, 17. mail, rahvusvahelisel muuseumipäeval toimub 16. Muuseumiöö, mille teemaks „ÖÖS ON RAAMATUT!”

Juba pea 200 muuseumit ja mäluasutust üle Eesti on ennast registreerinud selle aasta programmi. Eriprogrammidega tutvu muuseumioo.muuseum.ee

Lisaks Muuseumiöö TASUTA eribussidele saab hilistel õhtutundidel külastada lisaks muuseumidele ka üle Eesti erinevaid galeriisid, kirikuid, mõisaid, raamatukogusid jne.

Muuseumiöö ametlik programm algab juba kl 18.00 ja lõppeb 23.00, aga näiteks Väätsal asuv Eesti Jalgratta Muuseum on külastajatele avatud veel peale südaööd ehk kuni 1.00.

Selle aasta kõige värvikam programm kutsub külastajaid avastama Ida-Virumaad sh Narva linna. Narvas toimub MotoNurk MotoMuuseumi poolt korraldatav eksklusiivne vanavara- ja käsitöölaat, vanasõidukite kolonni start ja näitus, vanasõidukite ekskursioon legendaarse Kreenholmi Manufaktuuri aladele, ühtlasi avatakse spetsiaalselt Muuseumiööks valminud seinamaaling, mis annab aimdust narvalaste vaatest tuleviku kodulinnale. Samuti on Muuseumiöö programmis esmakordselt Narva kunstiresidentuur NART. Kreenholmi Manufaktuuris saab Muuseumiööl võiduka lõpu ka Stalkeri Teemapargi 5 päeva kestev alternatiivne palverännak, mis läbib kultusfilmi „Stalker” võttekohti, postindustriaalseid tsoone ja unustatud paiku lausa kolmes maakonnas, algusega Tallinnast ja lõpuga Narvas.

Jõgevamaal on selle aasta üks toredamaid ettevõtmisi Palamuse Muuseumis aset leidev „Kevade” ettelugemine eesti keeles ning kõikides 15 ilmunud keeles.

Eesti Raamatu Aastat rikastavad kirjanduslikud retked Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Tallinna Rahvaste Muuseumis. Melomaanidele toovad naeratuse suule juba eraldi brändiks muutunud EKKM-i välialal toimuvad alternatiivsed kontsertid, aga tasub külastada ka Setomaad, kus Värska Muuseumis toimub Nedsaja Küla Bändi uue plaadi ainuke esitluskontsert. Kes aga soovib võtta aja lihtsalt maha ja nautida loodust, siis selleks on ideaalne koht Suure Munamäe torn, kus loetakse sel õhtul päikeseloojangu paistel raamatuid ette või hoopis RMK korraldatud matkad muuseumist muuseumisse.

Muuseumiööl on muuseumipilet vaid 1 euro! Mitmed muuseumid ja mäluasutused avavad oma uksed lausa TASUTA.

Liitu FB-i üritusega SIIN

Vaid Muuseumiöö nädalal (12.–18. mail) on Muuseumiöö puhul muuseumikaardi ostmine, pikendamine ja kinkekaardid aasta parima hinnaga – 58 eurot(tavahind 65 eurot). Igale kaardiostjale on magus üllatus Kalevilt! Muuseumikaardi soodushind kehtib vaid veebist ostes: muuseumikaart.ee/osta.

Ära jäta seda võimalust kasutamata! Muuseumikaardiga on iga päev kui Muuseumiöö ning võid külastada aasta läbi 120+ muuseumi ja elamuskeskust piiramatult ja tasuta!

SEB Balti kaardiandmetest selgub, et Eesti laste ja noorte peamiseks kuluallikaks on üldtarbekaubad, nagu toit ja riided, ning väljas söömine. Samas kulutatakse võrreldes teiste Balti riikidega märkimisväärselt rohkem digiteenustele. Mida ütleb Eesti noorte ostukäitumine nende finantskirjaoskuse kohta?

SEB Balti 2025. aasta esimese kvartali kaardiandmete põhjal on 7-17-aastaste laste ja noorte peamisteks kuluridadeks nii Eestis, Lätis kui ka Leedus toit, riided ja väljas söömine. Eesti laste ja noorte taskurahast kulub nõnda ligi 58% jaekettide poodides ja kaubanduskeskustes. Kuigi väljas söömine on kaardimaksetes esindatud küll näiteks Leedu laste ja noortega võrreldes 10% väiksemas mahus, moodustab see siiski arvestatava osa nende isiklikust rahast.

„Kuigi üldiselt on kolme riigi võrdluses peamised kululiigid samad, kasutatakse Eestis mahuliselt pea 50% enam oma rahast transpordi tarvis kui Lätis ja Leedus. Siin mängib juba otseselt rolli üleriigiline ühistranspordi korraldus, lapsevanemate otsus oma last sõidutada ja noorte harjumus mõningail juhul taksot tellida, mis on transpordis üks kulukamaid liikumisviise. Kuigi kulukategooriate üleselt ei ole keskmised maksesummad üheski riigis laste piiratud rahaliste võimaluste tõttu suured, on Eesti siiski esirinnas. Seejuures kulutavad meie lapsed ja noored Läti ja Leeduga võrreldes märkimisväärselt, ligi neljandiku võrra, rohkem elektroonilistele teenustele, näiteks nagu erinevate voogeedastusplatvormide sisutellimused,” rääkis SEB noorte projektijuht Victoria Tkatš.

Vanuse kasvades ei tühjendata rahakotti nõnda emotsionaalselt

18-25-aastaste seas väheneb kõigis Balti riikides neljandiku võrra universaalpoodide ostude osakaal kogukuludes, samas suurenevad mitmekordselt üldtarbekaupade ostude keskmised maksesummad.

„Vanuse kasvades mitmekordistuvad kulud teenustele, transpordile ja reisimisele ning igapäevakaupade osakaal nii kaubanduskeskuste kui poodides osteldes väheneb. Iseseisvudes hakatakse isiklikku raha kasutama tunduvalt teadlikumalt ning pigem jäetakse mõned emotsiooniostud internetipoes tegemata, et koguda raha suurem eesmärgi nimel, nagu selleks on lennupiletid või mõni iluteenus ja auto remont,” avas Tkatš.

SEB Balti 7-25-aastaste laste ja noorte kaardiandmed kajastavad kaardimakseterminalide, interneti ning pangalinkide kaudu tehtud tehinguid. Andmed põhinevad perioodil 2025. aasta esimene kvartal ja väljendavad Eesti noorema elanikkonna ostukäitumist.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. mai 2025:

kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati ja palju rahuläbirääkimiste kisast-kärast.

1. Ikka sadu.

2. Info puudus.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta aga selle ootuses ja pigem Ukraina kahjuks.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati.

8. Donetsk: hallis alas vene poole uued possad püsivad üha pikemalt.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Zelenski väljendas valmisolekut kohtuda putiniga isiklikult Istanbulis 15. mail.

12. venemaal hakatakse haldusartiklite alusel süüdi mõistetud ümberasujate vara arestima.

13. USA presidendi saadik lükkab tagasi putini idee relvarahu-eelsetest läbirääkimistest.

14. kreml manipuleerib relvarahuga Ukrainas – ISW.

15. Lühiuudised

Ameerika uudisteportaal Axios teatas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski osaleb 15. mail Türgis toimuvatel venemaa pakutud kõnelustel, isegi kui venemaa ei lõpeta 12. mail tulevahetust, nagu Ukraina juht oli varem öelnud.

Rünnakuid 155 ehk siis arv küll langes aga surve mitte, sest pisu lisandub rohkem soomust. Suurem surve jätkus Kupjansk/Kreminna sektori lõunalõigus ja Doneski sektoris, mujal tuntav langus. Liugpomme juba 125 aga kaudtulelöökide arv ikka langeb (3500) aga kamikaze droone palju (3443).

Tõusma on hakanud lõiguti soomuse kasutamine ,aga hoidutakse suuremate kolonnide teele saatmisest ja nende tööst kõrvaldamisega saavad üldjuhul Ukraina omad hästi hakkama. Mootorrattad osalevad rünnakutes igapäevaselt ja paljudes lõikudes. Ikka näeb videodes, et vene soldati kaaslase hukkumine ei takista teisel soldatil Ukraina possade poole kõndimist ja egas põhjuseid võib olla vast ainut kolm: esmalt tagasi minnes lastakse maha, teine võimalus, et kõva laksu all ja kolmandaks, apaatia… ok, võib-olla ka neljas põhjus, suur preemia kui uue possa saad, aga siis eeldaks pisu vilkamat liigutamist.

Pisu veelgi on tõusnud kaudtuleüksuste ja eritehnika tabamine ning egas kergel lähe ka muul tagalatoetuselemendil. Võib-olla hakkab pisu kaudtuleüksuste tabamine mõju avaldama. Pisu tunnetab, et vene poole juhtimispunktide keskmisest tihedam leidmine (seejärel tabamine) hakkab mõju avaldama just kompanii ja pataljon tasemel juhtimiskvaliteedile. Njah, aga seniks kui enamus käsku on stiilis „minge käega näidatus suunas nii kaugele kui saate”, siis egas selle kaotustest mitte hoolimine võib-olla juhtimise kvaliteedi langusele muutust ei toogi. Pisu siiski võib olla see põhjuseks, miks lõiguti hakkab vene poole kaotuste kasv kiirenema, sest lihtsalt järgmine ja järgmine teele saadetakse, sest kõik soldatid on juba juhtidele umbisikulised…

1. Vaatamata „tahte koalitsiooni” ja Ukraina nõudmistele 30-päevase relvarahu kehtestamiseks alates 12. maist, lasid vene väed 11. mai lõpus põhjasuunast välja ründedroonid. Kell 23.08 teatasid õhuväed vaenlase mehitamata õhusõidukite rünnakust Tšernihivi oblasti kirdeosas, mis liikusid edelasse/kagusse. Seejärel anti hoiatus ründedroonide kohta Sumõ oblasti keskosas, edelasse suundudes. Kell 23.29 teatati Poltaava oblastis vaenlase põhja poolt droonide kasutamise ohust. Kell 23.47 anti ründedroonide tõttu häire ka Kiievi, Zaporižja ja Dnipropetrovski oblastis.

Donetski oblastis sai venemaa droonirünnakus vedurile vigastada tsiviilkaubarongi juht.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: Vovtšanski linnas on hakanud vene poole igapäevased väikeste soldatite grupid suutma pisu lükata edasi rindejoont jõele lähemale. Muutused küll väikesed ja nende soldati jaht käib aga mingi muutuse tunnetus kahjuks on tendentsist tekkinud.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. Tegelikult on viimastel päevadel tuntavalt vene poole surve vähenenud, mis võib olla põhjuseks, miks muutusi rindejoones pole toimunud. Mitte et surve oleks kadunud ja see ikka pisu üle keskmise ning arvatavalt suurem reorg sektoris käib.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kogu Ukraina soomuskolonn, mis jõudis Toretski keskele, siiski hävitati. Edasi DeepState info operatsiooni kohta kuni punkti lõpuni:

100. motoriseeritud laskurbrigaadi „vasturünnak” Toretskis

Internetist saab vaadata kaadreid suurest pealetungist Toretskis, kus osales üle kahekümne tehnikaüksuse ja märkimisväärne arv jalaväelasi. Sündmusi jälgides võib ette kujutada järjekordset mõttetut katsapide rünnakut mehhaniseeritud kolonni poolt avatud maastikul. Kuid on üks nüanss…

Teisel päeval viisid 100. motoriseeritud laskurbrigaadi võitlejad läbi Toretski linnas „vasturünnaku”, mis oli äärmiselt edutu, tõi meile palju kaotusi ja vaenlasele taktikalise ja meediaeelise Toretskis, mis oli juba niigi rasketest lahingutest küllastunud.

3 aastat pärast täiemahulist sissetungi oleme kõik jälginud ja naeruvääristanud moskvalaste rünnakuaktsioone avatud maastikul tehnikakolonni poolt, mille meie võitlejad koheselt kohtavad FPV droonide lüüasaamistega ja korrutavad vastavad katsed nulliga. Kõik on korduvalt näinud sellise taktika ebaefektiivsust, kuid meid on alati päästnud see, et katsapid ei taha siin muutuda. Eelkõige tehti mitmeid saatuslikke vigu:

Suure hulga sõidukite kasutamine, mis liikusid suurel kiirusel lihtsas kolonnis avatud maastikul, mis võimaldas korraldada vaenlase FPV droonidele safari. Selliste manöövrite tähendust oleme juba eespool kirjeldanud ja see on 99% null.

Operatsiooni vajalike ressursside normaalse arvutuse puudumine, nimelt: suurtükivägi, millel puudus vajalik arv laske varustuse ja jalaväe manöövrite toetamiseks. Vajaliku arvu droonide puudumine nii FPV droonide mahasurumiseks kui ka hävitamiseks. Eelkõige jäi vaenlase meeskondade töö karistamata, millel oli tohutu mõju peajõudude manöövritele;

Meie vägede liikumise ja edasiste tegevuste analüüsist ilmneb, et ettenägematute asjaolude korral puuduvad spetsiaalselt planeeritud sammud (laias laastus plaan B), mis on viinud kaootilise olukorrani ja suutmatuseni olukorda hinnata. Sellised manöövrid on ette valmistatud, läbi mõeldud väikseima detailini, kus iga võitleja ja iga üksus teab oma liikumist sobival hetkel ja on võimeline hindama operatsiooni käigus toimuvaid muutusi, seda võis näha 3. OShBri, Azovi tegevuses, „Harta” hiljutistes vasturünnakutes jne.

Kokkuvõtteks tahaksin märkida ainult ühte asja – järeldused tuleb teha. Televisioon püüab neid sündmusi esitleda kui „edukaid”, kuid infoajastul ei saa seda pealkirjadega varjata ega saa tagasi langenud võitlejaid, kes selle jama eest oma elu andsid. Homme peavad võitlejad, kes seda nägid ja ellu jäid, uuesti lahingusse minema, kuid küsimus on selles – millise motivatsiooniga? Sõjavägi on kõige väärtuslikum asi, mis meil on, ja nende elusid tuleb iga hinna eest säilitada. Ja see ei ole „vaenlase kätte mängimine”, sest need, kes seda ellu viisid, on sellesse juba panustanud ja parim viis seda mitte korrata on lõpuks järeldused teha. Valed hävitavad meid kõiki…

8. Donetsk: pikenevad vene poole hallis alas uute possade hoidmised.

Teisel pool Pokrovskist väljuvat edelasuunalist suurt maanteed Kotline ja Udatšne külas on hakanud pikenema vene possade eluiga ja Ukraina on toonud appi lennukid koos liugpommidega, et suuta seda protsessi ohjeldada. Nagu pisu arvata oli, siis selline pidev jalaväe, mis osaliselt mootorratastega varustatud, konveier on hakanud järjest enam mõju avaldama ja üheks täiendavaks põhjuseks võib olla Ukraina kaistjate väsimine, sest pingeline aeg eesliinil on ööpäevas läinud väga pikaks ja ees olevate possade meeste välja vahetamise liiga tihe graafik on täiendavaks sihtmärgiks droonidele, aga ka nende poolt avastatuna kaudtulele. Lisaks kulub palju droone, sest tabada tuleb igat soldatit. Selles sektoris siiski kohati ka soomukeid töösse lükatakse aga pigem mõni koos või üksik, ikka andmaks pisu enam tuge jalaväele.

Sarnane seis on terves sektoris ja arvata on, et hakkab tasapisi tulema rindejoone muutusi Ukraina kahjuks.

Eile õhtuse sesuga teatas Ukraina kindralstaap Donetski sektoris vene poole kaotustest: viis soomusmasinat, ühe suurtükiväesüsteemi, auto, 15 mootorratast, 32 mehitamata õhusõidukit, erivarustuse üksuse ja mehitamata õhusõidukite juhtimiskeskuse; Samuti said kahjustada soomustatud lahingumasin, auto, neli mootorratast ja neli suurtükiväesüsteemi.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta. Küll jõuavad vene paadid Dnepri deltas üha kaugemale, enne kui nad ära lastakse. See annab aimu, et neid paate on hakanud seal rohkem liikuma.

11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et loodab venemaalt 12. mail tulevahetuse lõpetamist, et ta saaks sõita Istanbuli läbirääkimistele putiniga. „Ootame homme täielikku ja kestvat relvarahu, mis annaks diplomaatiale vajaliku aluse. Tapmistega pole mõtet viivitada. Ja ma ootan putinit neljapäeval Türgis. Isiklikult,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Zelenski avaldas lootust, et seekord kreml „ei otsi põhjuseid, miks nad ei saa”.

Ta tegi avalduse pärast seda, kui USA president Donald Trump nõudis Ukrainalt „viivitamatut” nõusolekut putini ettepanekuga jätkata otsekõnelusi Istanbulis. Ameerika juht märkis, et selline kohtumine võimaldaks välja selgitada, kas pooled on põhimõtteliselt valmis rahulepingut sõlmima, ja kui mitte, siis „Euroopa juhid ja Ameerika Ühendriigid teavad, kuidas asjad on, ja saavad vastavalt tegutseda”.

venemaa pole Zelenski ettepanekule veel vastanud. Pühapäeva õhtul peetud kõnes rõhutas putin aga, et kõigepealt peavad toimuma läbirääkimised ja alles seejärel saab arutada relvarahu küsimust. Ta ignoreeris Ukraina ja tema liitlaste algatust 30-päevase relvarahu sõlmimiseks alates 12. maist. Lisaks ei täpsustanud putin, kes täpselt venemaalt kohtumisel osalevad.

Tema nõunik juri ušakov ütles, et Türki saadetakse delegatsioon, kuid ta keeldus selle koosseisu avaldamast. ušakov rõhutas ka, et potentsiaalses dialoogis tuleks arvesse võtta mitte ainult kremli varasemaid nõudmisi, mis on sätestatud Istanbuli lepingute eelnõus, vaid ka praegust olukorda lahinguväljal.

2022. aasta kevadel nõudis venemaa Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, selle tuumavaba staatust, Ukraina relvajõudude radikaalset vähendamist ning oli valmis arutama Krimmi ja Donbassi küsimust presidendi tasandil, kuid viimast punkti enam ei arutata, kuna putin ei kavatse tagastada okupeeritud alasid, mille ta venemaaks kuulutas.

Varem andis putin selgelt mõista, et ta ei soovi Ukraina praeguse presidendiga läbirääkimisi pidada ja temaga rahuleppele alla kirjutada. Ta nimetas Zelenskit „ebalegitiimseks” ja tegi isegi ettepaneku kehtestada Ukrainas ÜRO ja lääneriikide egiidi all väline valitsemine. Kuid see idee vihastas Trumpi ja kreml ei maininud seda enam.

Sõja algusest peale on venemaa ja Ukraina pidanud neli korda otseseid läbirääkimisi. Esimesed kolm näost näkku kohtumist toimusid Valgevenes ja viimane toimus 29. märtsil 2022 Istanbulis. Kontaktid katkesid pärast seda, kui Kiievi oblastis Butša linnast leiti kümneid tsiviilisikute surnukehi, mille vene väed olid maha jätnud.

Samal ajal pole sõdivate riikide presidendid kunagi isiklikult kohtunud, kuigi Zelenski on putinile neli korda ettepaneku seda teha. kreml selgitas keeldumisi konkreetse dokumendi puudumisega, mida saaks riigipeade tasandil arutada. Kui venemaa annekteeris 2022. aasta septembris veel neli Ukraina piirkonda – Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti –, andis Zelenski välja määruse, mis keelas läbirääkimised putiniga. Seejärel viitas kreml korduvalt sellele dokumendile kui takistusele rahumeelsele kokkuleppele ja nõudis selle tühistamist. Zelenski märkis, et dekreedi eesmärk oli lõpetada „varjude läbirääkimiskoridorid” ning rõhutas, et keeld ei kehti tema kohta Ukraina presidendi ja ülemjuhatajana.

12. venemaa riigiduuma kavatseb karmistada haldusvastutust kodanike üle, kes on lahkunud ja tegutsevad venemaa huvide vastu. Seaduseelnõu, mis võimaldaks selliste isikute üle tagaselja kohut mõista ja nende vara riigis arestida, arutatakse 12.–18. maini kestval nädalal, teatas alamkoja esimees vjatšeslav volodin postituses pealkirjaga „Kalameestest”.

Tema sõnul on meetmed suunatud neile, kes kuritarvitavad sõnavabadust. Muudatused mõjutavad kõiki haldusõiguserikkumiste seadustiku (CAO) artikleid. Nende hulgast tõi volodin välja propaganda või natsisümboolika avaliku eksponeerimise, armee „diskrediteerimise”, „võltsingute” levitamise ja „sotsiaalvõrgustiku omaniku kohustuste mittetäitmise”. „Et takistada neil kohtu otsuse täitmisest kõrvalehoidumist, nähakse ette nende vara arestimine,” märkis spiiker.

Aprillis võttis Riigiduuma vastu seaduse, mis lubab välismaalt „ebaseaduslikke tegusid” toime pannud ümberpaigutatud isikuid tagaselja kohtu alla anda 20 kriminaalartikli alusel, sealhulgas armee „diskrediteerimine”, sõjaliste „võltsingute” levitamine, natsismi „rehabiliteerimine”, terrorismile, ekstremismile, separatismile, massilistele rahutustele, sõja alustamisele, sanktsioonidele ja venemaa territoriaalse terviklikkuse rikkumisele üleskutse.

Samal ajal lisati armee diskrediteerimist (kriminaalkoodeksi 280.3), rahvusvaheliste organisatsioonide abistamist, milles venemaa ei osale (kriminaalkoodeksi 284.3), ja sanktsioonide kehtestamist (kriminaalkoodeksi 284.2) käsitlevatele artiklitele motiiv „omakasupüüdlikel eesmärkidel või tasu eest”, mis karmistas karistusi. Nüüd näevad kaks esimest süüdistust ette kuni 7-aastast vangistust ja kolmas süüdistus kuni 5-aastast. Samal ajal konfiskeeritakse selliste juhtumitega seotud isikute vara.

OVD-Info arvutuste kohaselt esitati Ukraina sõja algusest kuni 24. aprillini 2025 venemaal ja annekteeritud Krimmis esimese astme kohtutele 11 121 haldusasja armee „diskrediteerimise” kohta (haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 20.3.3). Samal ajal algatati 1242 inimese vastu kriminaalsüüdistus sõjavastaste vaadete pärast.

13. USA presidendi eriesindaja Keith Kellogg ütles, et otseste rahuläbirääkimiste algusele peab eelnema täielik ja tingimusteta relvarahu Ukrainas. „Nagu president Trump on korduvalt öelnud, lõpetage tapmine! Esiteks on vaja kuulutada välja tingimusteta 30-päevane relvarahu ja selle aja jooksul liikuda edasi ulatuslike rahuläbirääkimistega. „Ja mitte vastupidi,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sel viisil vastas Kellogg putini faktilisele keeldumisele nõustuda 12. maist algava 30-päevase relvarahuga, mida Ukraina, tema Euroopa liitlased ja Ameerika Ühendriigid nõuavad. Selle asemel tegi venemaa riigipea ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi Kiieviga Türgis 15. mail „ilma eeltingimusteta”.

Vastuseks putini algatusele ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev istub Moskvaga läbirääkimiste laua taha, kui see 12. mail tule täielikult lõpetab. venemaa välisministeerium rõhutas aga, et venemaa kaalub relvarahu võimalust alles pärast Istanbuli sõja „algpõhjuste” arutamist.

putini vastumeelsust relvarahuga nõustumisel kritiseeris Prantsusmaa president Emmanuel Macron. „Koos president Trumpiga esitasime selge ettepaneku: tingimusteta 30-päevane relvarahu alates esmaspäevast. President Zelenski andis selle lubaduse ilma igasuguste tingimusteta. Nüüd ootame venemaalt sama selget vastust. Läbirääkimisi ei saa pidada seni, kuni kasutatakse relvi. Dialoogi ei saa pidada, kui samal ajal pommitatakse tsiviilelanikke,” rõhutas Macron.

Sarnase avalduse tegi ka Saksamaa kantsler Friedrich Merz. Ta märkis, et läbirääkimisteks ruumi loomiseks on vajalik 30-päevane relvarahu. „Ukraina nõustus ilma igasuguste „kui”- või „aga”-deta. venemaa pool annab nüüd märku oma valmisolekust läbirääkimisteks – see on hea esimene samm. Kuid sellest ei piisa kaugeltki. Me eeldame, et Moskva nõustub nüüd relvarahuga. See on vajalik enne tõelise dialoogi alustamist. „Läbirääkimised ei saa alata enne, kui relvad on vaikinud,” rõhutas Merz.

Sama väitis ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kes arutas olukorda telefonitsi putini ja Macroniga eraldi. Ta väljendas valmisolekut pakkuda platvormi venemaa ja Ukraina dialoogiks, kuid märkis, et ainult „põhjalik relvarahu loob rahuläbirääkimisteks vajalikud tingimused”.

14. Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kreml üritab manipuleerida relvarahu läbirääkimistega ning õõnestada Ukraina, USA ja Euroopa ühtsust selles küsimuses. Analüütikute sõnul üritab putin manipuleerida käimasolevate aruteludega Ukraina relvarahu ja tulevase rahu üle, tõenäoliselt püüdes õõnestada Ukraina, USA ja Euroopa ühtsust 30-päevase relvarahu osas Ukrainas.

Aruandes tuuakse välja, et kremli ametnikud on viimasel ajal suurendanud oma suhtlust lääne meediaga, püüdes pöörduda otse Trumpi administratsiooni ja Ameerika avalikkuse poole ning kujutada venemaa tingimusi Ukraina alistumiseks mõistlikena.

Eksperdid märgivad, et putini 11. mai kõne ja kremli pressiesindaja dmitri peskovi hiljutised intervjuud lääne meediale on osa katsest tutvustada kremli narratiive lääne inforuumis, mille eesmärk on veenda Läänt, et venemaa on võimeline sõjaliselt allutama kogu Ukraina, ning hirmutada Ukrainat ja Läänt venemaa nõudmistega nõustuma.

putini retoorilised avaldused on katse varjata venemaa sõjaväe võimete piiratust ja juhtida tähelepanu kõrvale venemaa suutmatusest teha lahinguväljal viimase kahe aasta jooksul märkimisväärset edu. putin ja teised kremli ametnikud on oma sõjaeesmärkides, mis võrduvad Ukraina täieliku alistumisega, vankumatult kinni ning on seni keeldunud kaalumast ühtegi rahulepingut, mis ei vasta kõigile venemaa nõudmistele.

kreml kujutab end ekslikult Ukrainaga heauskselt läbirääkimisteks valmis olevana, jätkates samal ajal Ukraina rindepositsioonide ründamist ja luues tingimused edasiseks sõjaliseks agressiooniks Ukraina ja NATO vastu lähiaastatel.

15. Lühiuudised

Poola peaminister Donald Tusk süüdistas venemaa luureteenistusi kaubanduskeskuse Marywilska 44 süütamises Varssavis 2024. aasta mais. Sellest teatas Tusk sotsiaalmeedias. „Nüüd teame kindlalt, et Varssavi Marywilska kaubanduskeskuses puhkenud suurpõleng oli põhjustatud venemaa eriteenistuste tellitud süütamisest. Osa kurjategijaid on juba kinni peetud, kõik ülejäänud on tuvastatud ja otsitakse. Me leiame teid kõiki!” 12. mail 2024 puhkes Poola pealinnas Varssavis kaubanduskeskuses Marywilska 44 ulatuslik tulekahju. Hoone hävis täielikult. Hoones oli üle 1400 poe ja teeninduspunkti. Tuletõrjujate sõnul sai tulekahju alguse tõenäoliselt mitmest kohast.

Yonhap: Lõuna-Korea ja USA mereväed lõpetasid Ida-merel neli päeva kestnud ühise mereväeõppuse. Neljapäevast pühapäevani kestnud õppustel osales umbes 10 Lõuna-Korea mereväe laeva, sealhulgas 7600-tonnine hävitaja, ja umbes 10 lennukit. USA poolelt osalesid Lõuna-Korea mereväe teatel juhitavate rakettidega hävitaja ja merepatrull-lennuk. Mõlema riigi meremehed harjutasid väljaõppestsenaariume, mis olid loodud tagama kohese ja tõhusa reageerimise mitmesugustele ohtudele, sealhulgas vaenlase rünnakutele merel, vee all ja õhus. Ühismanöövrid hõlmasid ka operatsioone Põhja-Korea erivägede rünnaku tõrjumiseks simuleeritud infiltratsiooni teel üle põhjapiirijoone, mis on kahe Korea vaheline de facto merepiir. Lisaks viidi läbi veealuseid õppusi vaenlase allveelaeva avastamiseks, jälgimiseks ja hävitamiseks. Lõuna-Korea mereväe teatel keskenduti õppustel ka vaenlase droonide pealtkuulamisele, kohalikele provokatsioonidele reageerimisele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisele meritsi.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Põlva FC Lootos naiskond mängis emadepäeval Eesti naiste meistrivõistluste kohtumise, vastaseks Viimsi Jalgpalliklubi II.

Kohtumise eel tänati klubi mängijaid Elina Kaharit ja Indra Liz Nemvaltsi, kes on naiskonda esindanud enam kui 100. kohtumises. Tänumeene sai ka Lootose kapten Ave-Lii Laas, kes on naiskonna arengusse panustanud enam kui 250 mänguga, mille jooksul löönud 100 väravat.

Kohtumist alustasid paremini külalised, asudes pooltunni möödudes kaheväravalisse eduseisu. 38`minutil vähendas Kätriin Altsaar kaotusnumbrid 1:2 peale. Sellel seisul siirduti vaheajapausile.

Poolaja alguses tegi kodunaiskond ühe vahetuse. Kristin Kuklit asendas Gerlin Zoludev, kellel kulus kaheksa minutit, et mänguseis viigistada. Tabamus oli kõigest 16 aastasele neiule esimeseks väravaks naiskonna eest.

79`minutil Lootoselt teine vahetus. Ketlin Pindist asendas Glairika Toomemägi. Minut hiljem asus kodunaiskond kohtumist Gerlin Zoludevi teisest väravast mängu juhtima. 89. ja 90. minutil lõi Lootos veel kaks väravat, autoriteks Kätriin Altsaar ja Marie Rahel Lail, vormistades lõppseisuks 5:2.

Lootose järgmine mäng on 17. mail Tallinnas. Kell 14.00 algavas mängus on Nike Arenal vastaseks Tallinna FC Flora II.

Lootos mängis koosseisus: Mairit Laanesaar, Isabel Huma, Elina Kahar, Ketlin Pindis (79`Glairika Toomemägi), Kristin Kukli (46` Gerlin Zoludev), Ave-Lii Laas, Anette Laureen Linnuste, Luiisa Marleen Lepp, Indra Liz Nemvalts, Marie Rahel Lail, Kätriin Altsaar. Kasutamata vahetused: Eleanor Lutsar, Anette Oidekivi, Kairi Tobreluts. Peatreener: Indrek Käo, treener: Kert Preeden.

Sotsiaalmeediasse on pandud video 9. mai võidupüha tähistamisest Venemaa Kaug-Idas Habarovski krais.

Videos on näha, kuidas autole paigutatud torn takerdub tänavakaunistustesse ja kukub pikali.

Video on siin:

https://www.facebook.com/reel/1393719191673626

Sotsiaalmeediasse on pandud telefonikõne salvestus selle kohta, kuidas Ott ei pääse tuppa.

See on päris humoorikas.

Salvestust saab kuulata siit:

https://www.facebook.com/share/v/16cCr4Ajcp/

Täna pidas Eesti meeste rahvuskoondis oma viimase kohtumise 2026. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas. Võõrsil kaotati Sloveenia vastu tulemusega 30:36 (15:20).

Koondis jäi võiduta
Markus Viitkari ja Mathias Rebase väravatest 2:0 juhtima läinud Eesti koondis hoidis 2-väravalist edu 2. mänguminutini. Seejärel viigistas Sloveenia seisu ning läks kodus 4. minutil juhtima. Eesti kaotusseis püsis minimaalsena 11. minutini, siis läks Sloveenia 10:6 juhtima. Värav Arno Varelt pakkus vaid ajutist leevendust, sest 14. minutiks oli vahemaa juba 5-väravaline seisuga 7:12 Eesti kahjuks. Sloveenia kaitse oli Eesti koondise jaoks ületamatu lausa 8 minutit – 8. värav tuli lõpuks 19. minutil Dener Jaanimaalt, kes viskas seisuks 8:16. Esimene poolaeg lõppes skooriga 15:20.

Teisel poolajal oli maksimaalne vahemaa 7-väravaline, minimaalne vahemaa aga 4-väravaline. Selleni jõuti 40. minutil, kui Jaanimaa skoori tegi. Kohtumise 45. minutiks oli Eesti kaotusseis siiski suurenenud ning numbritega 23:29 oli vahemaa 6-väravaline. 50. minutil oldi taas 4 värava kaugusel viigist, kui Rebane seisuks 26:30 viskas. Mäng lõppes resultaadiga 30:36.

Eesti resultatiivseim oli jälle Dener Jaanimaa, kes panustas seekord 12 väravaga. 5 väravat viskas Markus Viitkar ja 4 väravat sai kirja Mathias Rebane.

„Taktikaliselt oli olukord, kus pidime tempot natukene maha võtma. Meil jäi kaitse pisut pehmeks, seega tuli rütmi muuta ja pigem lähtuda sellest, et me ei lase nii kiiresti vastasel peale tulla. Meil oli täna kaks joonemängijat, kes töötavad ka keskkaitses ehk teatud kiiruse juures muutub see väga keeruliseks. Realiseerimisega on nii ja naa. Ega selle jaoks see väravavaht ongi, et mõned pallid ära võtta. Dener oli tõesti super,” kommenteeris peatreener Martin Noodla. „Suures plaanis oli selline väga tugev psühholoogiline mäng. Terve meeskond mängis rahulikult vaimselt rasket mängu.”

„Kokkuvõttes tulime teisel poolajal mängu tagasi ja saime oma emotsioonid tagasi. Lõpp on suhteliselt positiivne – viimased kolm mängu on väga kehvad olnud ja vähemalt lõpetasime tsükli positiivselt. Siit on, kuhu edasi minna,” lausus Dener Jaanimaa.

Eesti jaoks on valiktsükkel lõppenud. Valiktsükli jooksul ühtegi võitu kirja ei saadud ning nõnda jääb ka edasipääs tagamata.

Rahvuskoondise 2026. aasta EM-i kvalifikatsiooni viimased mängud:
08.05. 19:00 Kalevi Spordihall Eesti – Põhja-Makedoonia (17:36)
11.05. 19:00 Celje Sloveenia – Eesti (36:30)

Meeste koondise koosseis: Madis Valk, Patrick Padjus, Arno Vare (kõik Mistra), Mihkel Lõpp, Armis Priskus (mõlemad EHV Aue, Saksamaa), Mathias Rebane, Kermo Saksing, Ülljo Pihus, Hendrik Varul (kõik Põlva Serviti), Ott Varik (Akureyr, Island), Kristofer Liedemann (HC Kehra), David Mamporia (HC Empor Rostock, Saksamaa), Markus Viitkar (HIF Karlskona, Rootsi), Hendrik Koks, Karl Roosna (mõlemad Viljandi HC) Artur Morgenson (Siuntio IF, Soome), Dener Jaanimaa (Sulaibikhat SC, Kuveit). Peatreener Martin Noodla, treener Janar Mägi, füsioterapeudid Margus Parts ja Kert Kähari, võistkonnajuht Priit Allikivi.

Politsei andis teada, et Põlvas kaduma läinud 55-aastane mees leiti surnuna. Tänase pühapäeva, 11. ma õhtul kella 18 paiku leiti mehe surnukeha.

Mehe surnukeha leiti Võhandu jõest, kus teda märkasid kalamehed. Politseinikud tuvastasid, et tegemist on aprilli lõpust kadunud 55-aastase mehega. Tema surmas ei ole alust kahtlustada kuritegu.

Meest nägid lähedased viimati 23. aprillil Põlvas Jaama tänaval. Peale seda mees kodus viibinud ei olnud ning perel puudus teadmine, kus ta olla võiks. Telefoni ega isiklikke asju mees lahkudes kaasa ei võtnud.

Eile laupäeval 10. mail harjutasid Kaitseliidu meredivisjon ja Harku malevkonna maakaitse kompanii koostööd mereväega strateegilise objekti ning kolonni julgestamisel Põhja-Eestis õppusel Siil 2025.

„Meie jaoks on oluline täita ülesandeid, mis seonduvad meie põhitegevusega. Kuna me oleme rannikuäärne üksus, andis harjutus mereväega meile võimaluse füüsiliselt kaitsta nende objekti, treenides just neid tegevusi, mida me kriisi- või sõjaolukorras teeksime,” ütles Harku malevkonna rühmaülem veebel Jussi Taar.

Kaitseliitlaste ülesanne harjutusel oli toetada mereväe strateegilise varustuse eelpaigutust erinevatesse asukohtadesse ning tagada selle julgeolek. Selleks liiguti üksuste kaupa kolonnis Miinisadamast välja, suundudes eelnevalt valitud positsioonidele Põhja-Eesti piirkonnas. Harjutuse vältel mehitasid kaitseliitlased perimeetri julgestuse ning tagasid ööpäevaringse õhuvaatluse, koordineerides tegevused mereväe mereoperatsioonide keskusega.

„See oli esimene koostööharjutus, millesse kaasasime korraga nii Kaitseliidu meredivisjoni kui ka Harku malevkonna. Kuna need on professionaalsed üksused, planeerisime neile logistilise operatsiooni selliselt, et neil oleks võimalikult suur tegevusvabadus oma ülesande täitmisel,” ütles harjutuse korraldaja kaptenleitnant Ermo Jeedas mereväe staabist. „Nähes nende meeste ja naiste kaitsetahet ning initsiatiivikust, ma ei kahtlegi, et see on pikema koostöö algus.”

Merevägi on Kaitseliidu meredivisjoni üksustega ka varem koos tegutsemist harjutanud, viimati õppusel Kevadtorm 2024.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Täna startis Tartus 441 inimest Heateo jooksule: piletitulu ja annetustena kogunes 9430 eurot, mis läheb 4-aastasele Miinale kõnniroboti soetamiseks. Sellega on ligi 35 tuhat eurot maksva seadme ostmiseks tarvilik summa koos.

Tähtvere spordipargis oli täna kohal ka Miina ise. „Sel korral tegi ta jooksuteekonna kaasa koos oma perega ja kärus, kuid teades seda, kui väga Miina iseseisvate sammude nimel pingutab, ei ole sugugi välistatud, et näeme teda aastate pärast kiirel sammul rajale suundumas. Et sinna jõuda, aitab lihasjõudlust ja sammumustrit parandav kõnnirobot teda välja palju,” sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöö- ja kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. „Ilma heade inimeste abita ei oleks see võimalik – suur tänu kõikidele heateo jooksjatele ja teistelegi, kes on Miinale abikäe ulatanud,” lisas ta.

„Miina püüdlus elus edasi pürgida on imetlusväärne ning Klubi Tartu Maratonil on väga hea meel tema pingutustele kaasa aidata,” sõnas Klubi Tartu Maraton turundusjuht Oliver Kivimäe. „Loodame ka edaspidi sarnastele projektidele toeks olla ja inimesi läbi liikumise annetama kutsuda,” lisas ta.

11. korda toimunud Heateo jooks korraldati Klubi Tartu Maratoni ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi koostöös.

Iga Heateo jooksul osaleja sai kaela Mõmmiku medali, mille aitas soetada Coop Tartu, parimad said AHHAA teaduskeskuse perepiletid ning värskendust pakkus Aura maitsevesi.

Emadepäeval Võru kultuurimajas Kannel aset leidnud kontserdil „Oled sa märganud?” andis Võrumaa Arenduskeskus koos maakonna omavalitsustega üle maakonna aasta ema 2025 tiitli ja tänukirjad. Tänavu esitati tiitlile seitse kandidaati ning laureaadiks kuulutati Võru linnas elav nelja lapse ema Mirja Randvere.

„Mina olen tänulik oma emale, et olemas olen. Ta on olnud mulle suunanäitajaks ja heaks eeskujuks, samuti mind vajadusel noominud. Temalt saab küsida nõu ning abi,” lausus kontserdi alguses Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Võtke aega ja mõelge oma emadele, mis põhjustel te peaksite neile tänulikud olema. Öelge seda mitte ainult täna, vaid iga päev. Ja kui seda teha ei saa, mõelge mõtetes oma emade peale.”

Võru maakonna aasta ema 2025

Võru maakonna aasta ema tiitli pälvinud Mirja Randvere on ema neljale lapsele ja hinnatud viiuliõpetaja Võru muusikakoolis. Ta on pühendanud oma elu muusikale ja noorte arendamisele – tema käe all on sirgunud mitmed andekad viiuldajad, kes on tänu temale õppinud oma pilli armastama ning seda meisterlikult mängima. Samuti on ta toetanud ka oma lapsi nende muusika teel, andes neile julguse astuda suuri samme juba noores eas. Näiteks usaldas ta oma 13-aastased lapsed Tallinna muusikakooli õppima, uskudes nende kutsumusse ja andes neile tiivad. Kõik tema lapsed on läbi põiminud muusikast. Maaren ja Johanna leidsid varakult oma kutsumuse, Johan on kõigile tuntud muusik, klaverivirtuoos – kõik nad on silmapaistvad muusikud ja õpetajad. Kõige noorem Paul Peeter on samuti suurepärane noor muusik, esineb särava solistina kontsertidel.

Kõik nad peavad oluliseks oma kodulinna Võru, panustades siin õpetajana muusikakoolis, innustades meie noori oma lugudega kodulinnast ning andes värvikaid kontserte. Mirja on olnud aktiivne ka kogukonna elus, olles osaline Võru muusikakooli sümfooniaorkestri loomises ja arendamises. Võru sümfooniaorkestrit juhatab Mirja abikaasa Jaan, kes on pälvinud Võru maakonna aasta isa tiitli aastal 2018. Neil mõlemal on väga oluline roll selles, et Võru sümfooniaorkester on meie piirkonna tõeline edulugu, olles esindanud meie piirkonda ka välismaistel konkurssidel. Ta on vanaema ka kolmele lapselapsele – Helene, Theodor, Anna Marta.

Tänavuse aasta Võru maakonna ema tõi tänukõnes esile oma enda ema, abikaasat ning lapsi. „See tunnustus on suur au, võtab lausa sõnatuks. Ka teised emad oleksid tiitlit väärt, ma olen südamest tänulik.”

Võru maakonna aasta ema tiitlile esitati seitse kandidaati

Emadepäeva puhul tublide emade märkamine ja tunnustamine on Võru maakonnas iga-aastane traditsioon. Konkursi aasta ema tunnustamiseks kuulutab välja Võrumaa Arenduskeskus koostöös Võru maakonna omavalitsustega. Aasta ema 2025 tiitli ja tänukirjad andis üle Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Kohapeal olid armasid emasid õnnitlemas ka omavalitsuste esindused. Tiitli aasta emale andis üle aasta 2024 Võru maakonna aasta ema Anu Jõgi. Hetke tähistamiseks kinkis Võru Coop tunnustatud emadele tordi.

Võru maakonna aasta ema aunimetust on maakonnas välja antud aastast 2002. Varasemalt on aasta ema tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv, Airi Grossberg, Anneli Hollas, Inge Järvpõld, Tiiu Must, Janyka Vellak, Jane Soe, Marju Parv, Mai Kurrikoff, Katrin Roop, Helve Einla, Signe Hellamaa. Eelmisel aastal pälvis tiitli Anu Jõgi.

Tänavu esitati Võru maakonna aasta ema tiitlile seitse kandidaati. Võrumaa Arenduskeskuse aasta ema tänukirja pälvisid:

TRIIN RÕÕMUSOKS

Nelja lapse ema Haanimaal Rõuge vallas. Triin on 10 aastat seotud Vana-Võromaa kultuuriga, jagades oma emalikku hoolt ka kogukonnale, õpetades võru keelt ja kohalikku eluviisi. Ta töötab Võru Instituudis projekti koordinaatorina ja koolitab täiskasvanuid. Lisaks on ta kooli, kohaliku omavalitsuse ja partnerorganisatsioonide koostöö toetamiseks lõpetanud andragoogika magistrikraadi cum laude. Ta on aktiivne kogukonna elu edendaja, vabatahtlik mitmes algatuses ning Haanimaa eestvedaja. Kõige selle juures on tema jaoks kõige tähtsam olla ema – alati olemas, toetav ja armastav.

PIRET RAUDSEPP

Kuue lapse ema, elab Võru vallas Alakülä külas. Ta on eeskujuks oma töökuse ja abivalmidusega. Ta on tõeline perehoidja, kelle kodu on alati avatud nii lastele kui lastelastele. Hoolitsedes nii oma kuue lapse kui seitsme lapselapse eest, jagub tal igaühele tähelepanu, hoolt ja soojust. Tööl on Piret hinnatud kolleeg. Ta pole ainult ema ja vanaema, vaid ka sõber ja innustaja, kelle soe huumor ja elurõõm on nakkavad. Ta on vastutulelik kõigile lastelaste soovidele ning on alati nende jaoks olemas.

PIRET KAHRE

Kolme täiskasvanud lapse ema ja nelja lapselapse vanaema, elab Võru vallas Lasval. Ta töötab pühendunult õpetajana Sulbi ja Kääpa koolis ning Lasva lasteaias, olles hariduselt pedagoog ja eripedagoog. Ta on Lasva külaelu edendaja ja kogukonna hoidja – ta on koristustalgute „Teeme ära” eestvedaja, korraldab Lasva OTT-i ja jõuluvalguse sündmust koos perega. Ta panustab aktiivselt Lasva Sõprade Seltsi tegevusse ning tegeleb suure rõõmuga laulmise ja näitlemisega. Ta on andnud oma lastele ja lastelastele kaasa armastuse kodukoha vastu ning olnud kogukonnale tõeline tugisammas.

KARIN PETERSON

Kolme lapse ema ja kuue lapselapse vanaema, elab Parksepas Võru vallas. Töötab Osula põhikoolis klassiõpetajana, olles 2. klassi lastele juhendajaks ja toeks. Ta on pühendunud nii oma perele kui ka tööle koolis. Ta on nõudlik, kuid mõistev ema ja õpetaja, kelle südamlikkus jõuab nii oma laste kui õpilasteni. Lisaks pakuvad talle suurt rõõmu erinevad aiatööd ning lillede eest hoolitsemine. Tema sihikindlus ja arengu julgus on tõeliselt inspireeriv kõigile.

EVE BREIDAKS

Kolme poja ema, elab Võrus. Ta töötab Töötukassas töövõime hindamise spetsialistina, kuid tema tegevus ei piirdu ainult tööga – ta on ka abipolitseinik ja Punase Risti vabatahtlik, kes õpetab elustamist ning räägib lastele turvalisusest. Tema panust kogukonda on märgatud ja tunnustatud mitmel tasandil – ta on olnud Võrumaa Aasta Kodaniku nominent ja pälvinud kodanikupäeva aumärgi ning politsei tänukirja. Tal on oskus ühendada südamlikkus, pühendumus ja tegutsemistahe. Ta on ehe näide sellest, kuidas on võimalik jagada end armastava pere, sisuka töö ja vabatahtliku tegevuse vahel.

SANDRA SILLASTE

Kahe lapse ema, elab Rõuge vallas. On vastutulelik, suure südamega, toimekas ja hakkaja naine. Ta suudab emana halvast olukorrast alati parima välja tuua. Haarab alati võimalustest kinni ega karda teel kukkuda.

Võru Kandlest toimunud emadepäevakontserdil esinesid: Lasva Meeskoor, dirigent Jane Reiljan-Prätz, rokkivad poisid Vastseliina Gümnaasiumis, õpetaja Jane Reiljan-Prätz, Võru Lasteaed Sõleke mudilased, juhendajad Eve Kirs ja Kristi Kimalane, klaveril Andres Määr. Vahetekstidena kõlasid Maimu Linnamägi luuletused raamatust „Oled sa märganud?” ja mõtted Kristel Kossari raamatust „Suurim kingitus emalt”. Kogukonnapraktika raames panustasid sündmuse korralduses ka Võru Gümnaasiumi neli kümnenda kursuse noort: Maria-Elise, Sander, Marja-Lisa.

Pildil (vasakult) Sandra Sillaste, Eve Breidaks, aasta ema Mirja Randvere, Triin Rõõmusoks, Piret Raudsepp, Piret Kahre. Pildilt puudub Karin Peterson – tema täitis vanaema kohust. Foto: Tiina Männe

Lõppeval nädalal alguse saanud õppusel Siil 2025 osalevad enam kui kümnekonna liitlasriigi üksused, nende seas Rootsi kaitseväe 71. mehhaniseeritud jalaväepataljon. Rootsi üksus ühines Eestis toimuva õppusega Lätist, kus pataljon teenib NATO mitmerahvuselise lahingugrupi koosseisus.

Läti mitmerahvuselise NATO lahingugrupi brigaadi ülem kolonel Cédric Aspirault, kelle alluvusse Rootsi mehhaniseeritud jalaväepataljon on brigaadi raamistikus antud, ütles, et Eestis tunneb üksus end peaaegu nagu kodus. „Ma ütleksin, et siin on suurim erinevus rahvusvahelisuses, kuid sarnasusi on rohkem kui erinevusi. Teeme siin seda, mida peamegi tegema ehk treenime sõjaolukorraks. Kuid siinpool Läänemerd saame seda teha koos teie ja kõigi teiste liitlastega,” rääkis Aspirault.

Tankide, soomustatud lahingumasinate ja miinipildujatega varustatud rootslaste pataljon on Võrumaa metsades eelseisvateks õppelahinguteks valmistudes läbinud taktikalist väljaõpet jalaväe koosseisus ning harjutanud kokku ka liitlasüksustega, sealhulgas USA sõjaväelastega, kellega koos harjutati ka jalaväe lahingumasinate päästmist.

„Ma loodan, et meid pannakse proovile. Usun, et meie pataljon on selleks valmis. Samuti loodan, et suudame oma liitlaseid proovile panna,” ütles kolonel Aspirault.

Rootsi ühines NATO-ga eelmise aasta märtsis ja saatis käesoleva aasta alguses Lõuna-Skåne rügemendist 71. mehhaniseeritud jalaväepataljoni võitlejad Lätti, Adažisse, et tugevdada NATO idatiiba. Pataljon koosneb üksnes tegevteenistujatest ja liigub pärast õppust tagasi Adažisse.

Eesti üksustest osalevad õppusel Siil 2025 kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Riigikogus oli kolmapäeval, 7. mail arutusel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seal sõna võtnud sotside esindaja Anti Allas nimetas EKRE-lasest kolleegi Rain Eplerit populistiks.

Selle peale ütles Epler Allasele:

„See populism on omane nii sulle endale kui ka sotsidele laiemalt. Me kuuleme hästi palju juttu sellest, kuidas sotsid seisavad vaeste ja väetite eest, perede eest, maainimeste eest ja mida kõike veel. Aga kui me vaatame tegevust riigikogus, siis automaks lööb maainimesi, lööb peresid, kodus olevatelt emadelt haigekassa äravõtmine, laste arvelt tulumaksuvabastuse ära võtmine ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks käibemaksu-, aktsiisitõusud, mis löövad jällegi ühiskonna vaesemat osa. Klassikaliselt sellele populismi definitsioonile vastav tegevus, Anti. Aga muidugi sinu, ma ei tea, kas see nüüd siis on kiituseks või ekstra laituseks, tuleb öelda, sa oled minu arvates selline lohakas populist. Just selle automaksu valguses, ma panin tähele, kui sa aasta lõpus postitasid sotsiaalmeediasse video, kus sa ütlesid, et näed, vaesed inimesed enam ei saa autosid osta, aga ma ostsin veel džiibi ära (naer saalis), et siis ma saan lumes ringi sõita. Nii et kui sa tahad populist olla, Anti, siis sa pead oma tegevust natuke selles osas üle vaatama.”

Siin on video asja kohta:

Kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise peatamine võib kiirlaenupakkujatele tähendada ärimudeli kadumist, inkassofirmadele aga märksa suuremat töömahtu ning menetluste venimist.

Harju maakohtu kohtunik Maris Juha ütles intervjuus „Vikerhommikule”, et kiirlaenude väljastamise olukord on halb ning ta kohtab igapäevaselt oma töös juhtumeid, kus väikelaene väljastavad finantsettevõtted põhjendavad reaalsuses maksejõuetule kliendile laenu andmist sellega, et laenu kuumakse jäi alla poole laenutaotleja sissetulekust. See aga ei vasta reaalselt vastutustundliku laenamise põhimõttele ning tegelikult peab olema laenu väljastajal veendumus, et inimene jõuab terve laenuperioodi laenu tagasi maksta.

Kaitsevägi on panud sotsiaalmeediasse video õppuselt Siil 2025.

Nagu videost näha, toimub õppus maal, merel ja õhus.

Video on siin:

View this post on Instagram

A post shared by Eesti Kaitsevägi (@kaitsevagi.edf)

Õppuse Siil 2025 raames harjutasid nädala viimastel päevadel mereväe reostustõrje võimekusega patrull-laevad EML Kindral Kurvits ja EML Raju koostöös riigilaevastiku laevaga EVA-316 merereostuse likvideerimist Paldiski lahest.

„Siil on kompleksne õppus, kus laevad harjutavad erinevaid sõjalisi ülesandeid, kuid ka sõjaajal, kui olukord seda võimaldab, tuleb reostustõrjega tegeleda, et keskkondlikke ja majanduslikke kahjusid minimeerida,” ütles mereväe reostustõrje vanemspetsialist Mati Kose.

Harjutuse eesmärk oli tugevdada nii asutuste kui laevade omavahelist koostööd ühisel ülesandel ning testida EVA-316 pardale paigaldatud reostustõrje varustust ja vahendeid. Harjutuse käigus veesati laevadelt avamere reostustõrje lokaliseerimise poomid, mida kasutati traalimisel.

„Harjutuse tegi eriliseks see, et saime esmakordselt proovida mereväe varustuse ristkasutamist riigilaevastiku laevaga, mille pardal tehti tehnilisi täiendusi just selliste vahendite kasutamiseks,” ütles Kose.

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist, mil mereväega liideti politsei- ja piirivalve laevastik, vastutab Eestis merelise reostustõrje eest merevägi, kuid reostuse intsidentide iseloomust lähtuvalt kaasatakse koostööpartnereid transpordiametist, päästeametist ning politsei- ja piirvalveametist.

Mereväe sõjalaevadest osalevad Siilil patrull-laevade divisjoni laevad EML Kindral Kurvits, EML Raju ning EML Valve. Kaldal paiknevatest üksustest on õppusele kaasatud rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ning mereväe juhtimispunkt. Kõikidesse osalevatesse üksustesse on õppuse vältel formeeritud ka reservväelased.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Vabariigi presidendi Alar Karise tervitus tänasel emadepäeval 11. mail Kehras.

Head tänased ja tulevased emad, tublid vanaemad, vaprad vana-vanaemad.

Igal inimesel on lootus õnnele. Küllap suurim õnn on siia maailma sündida. Samasuur õnn on saada lapsevanemaks. Sündida koos lapsega emaks ja isaks. Öeldakse ju, et elu mõte on elu edasi kanda.

Aga elu karm reegel on, et iga kord, kui sa midagi võidad, sa ka kaotad. Mäletate, kuidas laps kõndima hakkab? Ta seisatab, hoiab lauaservast kinni ja … vaatab küsivalt oma suurte ja veidi hirmunud silmadega ema poole. Pöörab siis pea ja astub oma elu päris esimese sammu. Ta kaotab ema kindla süle, aga võidab maailma.

Edasi on lasteaed ja siis oodatud kool. Esimesse klassi tõttab laps elevusega, põhikooli läheb samuti kiirel sammul, aga juba mõningase ärevusega ja hiljem … ütleme siis, et astutakse mõtlikus vaikuses, mõnel päeval ka ükskõikselt või vastumeelselt.

On päevi, mil laps on väga pahur. Mitte midagi ei sobi, ei tunne oma last ära. Ka need on kasvamise päevad.

Kõik läheb kiiresti. Tagant järele vaadates nagu ere tulesähvatus. Laps kasvab suureks ja kasvatab oma ema ja isa paremaks inimeseks.

Ema on turvalise maailma kese. Ma ei kujuta ette, kui katki on nende laste maailm, kes on kaotanud oma ema, oma pere, oma kodu.

Ema ja tema antud turvalisust vajame kõik, nii Eestis kui mujal.

Nädal tagasi avas minu pere ema, Sirje koos Olena Zelenskaga Ukrainas Žõtomõris uue peremaja. Eesti arhitektide ja ehitajate poolt ehitatud majas hakkab elama 9-lapseline pere. Sõja puhkedes olid nad sunnitud lahkuma oma kodust Sumõ oblastis, veetsid seejärel kolm kuud Kohtla-Järvel Eestis ning naasid Ukrainasse, kus pidid pommitamise tõttu otsima uue eluaseme.

See maja ei tähenda vaid seinu ja katust pea kohal – see on üks viis anda lootust õnnele. Ilma lootuseta, pole midagi.

Kui väike inimene maailma sünnib, haarab ta ema sõrme ja võtab selle tugevasti oma väiksesse peopessa. See sõrm on seal peos ka siis, kui see enam nii väike ei olegi.

Soovin, et teil oleks kelle käest kinni hoida ja kes teist kinni hoiaks, soovin teile head emadepäeva!

Tänasel emadepäeval tähistame ühtlasi ka looduskaitsepäeva ning looduskaitsekuu algust. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Elurikas maaelu”.

Suur osa Eesti ja kogu Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusmaastikega. Mitmete putukaliikide, taimede ja lindude käekäik sõltub toidutootmise praktikatest, kuid mõju on kahepoolne – toidutootmise kvaliteet ja jätkusuutlikkus olenevad omakorda põlde ümbritsevast elurikkusest, mulla tervisest ning meie võimekusest kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt sõnas: „Eesti maaelu on meie riigi rikkus, mis ühendab endas kultuuripärandi, loodusväärtused ja jätkusuutliku majandustegevuse. Looduskaitsekuu annab meile suurepärase võimaluse teadvustada, et elurikkus ei ole vaid kaitsealade teema, vaid osa meie igapäevaelust maal. Eriti emadepäeval, looduskaitsepäeval, peaksime mõtlema, millise pärandi me oma lastele ja lastelastele jätame. See on üleskutse meile kõigile – toetame kohalikke tootjaid, hoidkem põllumaid ja maastikke mitmekesisena ning panustame elurikkuse säilitamisse.”

Looduskaitsekuul räägime võimalustest hoida ja suurendada meie kultuurmaastike elurikkust – pärandniidud, metsasaarekesed suurte põldude vahel, põõsastikud kraavide nõlvadel, need kõik pakuvad elupaika sadadele liikidele. Meie pärandniitude taastamine ja hooldus, tolmeldajate elupaikade hoidmine ja loomine, kahjurputukaid hävitavate liikide leviku soodustamine on vaid mõned teemad, mida tahame laiemalt tutvustada.

Looduskaitsekuu teema raames korraldatakse üle Eesti mitmeid üritusi, õppepäevi ja talguid, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele ja praktilisele tegevusele elurikka maaelu toetamisel. Eesmärk on kaasata nii kohalikke kogukondi, põllumehi, ettevõtjaid kui ka kõiki teisi loodushuvilisi.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva. Looduskaitsekuu algab traditsiooniliselt emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb sel aastal 8. juunil loodusvaatluste maratoniga.

Kolmapäeval avatakse elurikkale maaelule pühendatud looduskaitsekuu Tallinna loomaaias, kus tunnustuse saavad meie looduskaitsjaid, üle antakse noorte looduskaitsemärgid, looduskaitsepreemia ning looduskaitse elutöö auhind – Eerik Kumari looduskaitsepreemia.

Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad kõiki üles osalema looduskaitsekuu üritustel, tutvuma elurikka maaelu teemadega ning panustama oma kodukoha looduse hoidmisse.

Traditsiooniliselt toimub looduskaitsekuul koostöös keskkonnaühenduste, matkaseltside, muuseumide, loodusturismi arendajate, botaanikaaedade, Tallinna loomaaia ja mitmete teiste partneritega ohtralt loodusega seotud ettevõtmisi, üritusi, nagu linnulauluhommikud, matkad, korrastustalgud, võistlused ja palju muud. Kutsume neist ligi sajast erinevat sündmusest osa saama.

Rohkem infot looduskaitsekuu kohta leiab Keskkonnaameti veebilehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. mai 2025:

Ukraina omad jõudsid Toretski kesklinna.

1. Tihe sadu jätkus.

2. Vaine.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: keskmises osas üks vene poole samm edasi.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina omad jõudsid Toretski kesklinna, aga teadmata, kas sinna ka jäid.

8. Donetsk: üks varasem rindejoone muutuse parandus ja üks uus

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. kreml lubas 30-päevase vaherahu ettepaneku üle „mõelda” ja kreml teatas, et saadab delegatsiooni…

12. medvedjev kutsus lääne liidreid üles Ukraina-vastaseid rahualgatusi oma ministrile pangenderi tagumikku toppima.

13. Kim Jong-un ähvardab kasutada Põhja-Korea armeed, kui venemaad ründavad „USA teenrid”.

14. Lühiuudised

161 vene poole rünnakut, suurem tempo Kursk/Belgorodi, Donetski ja lõunarindel, mujal üllatusega isegi aktiivsemates sektorites langus. Mõnes lõigus kahtlustab ikka reorgi, et uuesti tempo üles tõsta. vene poole taktikas muutusi tuvastanud pole. Liugpommide heitmise arv tasapisi tõuseb keskmise taseme poole (96), kaudtuld juba kolmas päev nelja tuhande kanti ja see ikka alla keksmise ja hakka või lootma, et äkki see number saab ueks keskmiseks. Kamikaze droone ikka peaaegu 2500 ehk siis tavapärane tase.

vene poole kaotustes suuri muutusi polnud, tooni annab vähesem soomuse kasutamine.

1. Täna varahommikul uus õhurünnak Kiievi suunal. Odessa kandis töötas õhutõrje täna hommikul.

Rindelinnad ikka tugevas sajus ja ikka annab tooni soov pommitada kõike ja võimalikult suurte pommidega.

2. Kuidagi vaikne, nagu oleks tormi eelõhtu…

3. Kursk/Belgorod: Tjotkino ja Kursk on endiselt tugeva Ukraina surve all ja rünnakuid toetab ka lennundus.Vene pool jätkab ponnistusi jõudmaks sügavamale Sumõ oblastisse aga nädala jooksul ühtki nende edenemist tuvastada pole suutnud. Rindejoone muutustest infot ei leidnud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: rinde keskmises sektoris üks vene poole edenemine lisandus, aga see pigem rindejoone sirgenemine u 1,5 km.

6. Siversk: eile muutusteta.

7. Bahmut: Ukraina üleeilne rünnak Toretskile tõi eile kaasa Bradleyde, Marderite ja M113de kaotuse. Hetke teadmise järgi jõuti kesklinna. Mitu soomusmasinat aktsioonis oli, ei tea, vene pool kirjutab kolme hävitamisest. Küll näitab see rünnak, et Toretski linnas on vene poole kaitse suht hõre. Loodan homme olla targem, kas teha rindejoone muutusi.

8. Donetsk: üks varasem rindejoone muutuse parandus ja üks uus.

Pokrovski-Tśassiv Jari vahel jätkab vene pool väga tugevat survet ja suutis eilegi edeneda ning surus ühe kombitsa läbi Oleksandropili külast edasi u 1,5 km ja järjest kasvab oht u 200 ruutkilomeetrise ala kaotuseks Toretskini. Pisu siiski lootust on, et siis ees risti asuv Bõshoki jõgi toetab Ukraina kaitset.

Kuigi see oli teada, polnud eriti häid tõendeid selle kohta, et vene pool Kostiantõnopili tõepoolest okupeeris, kuna AFU korraldas kuni mõne aja taguse ajani haaranguid. Linn on langenud ja seetõttu ongi vene poolel lihtsam suruda end sisse Bahatõri. Seni pole Ukaina omad suutnud asula keskossa jõudnud vene soldateid seal likvideerida aga töötlus käib.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa kaalub ettepanekut kehtestada Ukrainas 30-päevane relvarahu, ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov CNN-ile antud kommentaaris. „Me peame selle üle järele mõtlema. See on uus areng. Meil on oma seisukoht,” märkis ta. peskov tuletas meelde ka, et vladimir putin „kuulutas mitu päeva tagasi välja kolmepäevase relvarahu”, kuid riigipea pressisekretäri sõnul ei reageerinud Kiiev sellele väidetavalt kuidagi. „Kas olete kuulnud kriitikat Kiievi aadressil vastuse andmata jätmise pärast? Ei,” rõhutas ta.

putin kuulutas seoses Võidu 80. aastapäeva tähistamisega välja ajutise relvarahu 7. mai südaööst kuni 11. mai südaööni. Ukraina pool vastas aga peskovi väidetele koheselt: president Volodõmõr Zelenski pakkus välja pikema ja olulisema sammu – täieliku relvarahu 30 päevaks. USA president Donald Trump ühines peagi Zelenski algatusega. Ta kutsus mõlemat poolt – Kiievit ja Moskvat – üles lõpetama sõjategevus „ilma eeltingimusteta” vähemalt kuuks ajaks. Lisaks tegi Trump selgeks, et kui venemaa rikub relvarahu, kehtestavad Ühendriigid ja tema liitlased uued sanktsioonid.

Moskvas lükati Zelenski ettepanek esialgu tagasi. peskov teatas esmalt vajadusest „nüansse arutada” ja nõudis hiljem relvarahu alustamiseks Ukrainale relvatarnete peatamist.

venemaa juht putin ütles 11. mai hilisõhtuses avalduses, et ta kavatseb neljapäeval, 15. mail Istanbulis pidada Kiieviga otsekõnelusi. Allikas: putini pöördumine, venemaa propagandaväljaanne TASS. putin tegi neljapäeval, 15. mail ettepaneku alustada Ukrainaga otseläbirääkimisi ja arutada seal uut relvarahu. „Teeme ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi Kiievi režiimiga neljapäeval, 15. mail Istanbulis, kus need katkestati.” Oma pöördumises nimetas putin esimest korda niinimetatud SVO-d sõjaks. kremli valitseja sõnul teeb ta ettepaneku jätkata otseläbirääkimisi ilma eeltingimusteta.

Oma pöördumises teatas putin ka, et ootab Kiievi võimudelt ja nende „kuraatoritelt” vastust oma ettepanekule. venemaa juht ei vältinud taas kord „konflikti algpõhjuste” kõrvaldamise küsimust. Lisaks ütles putin, et peab vestluse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Oma kõnes ei maininud putin 30-päevast relvarahu. venemaa Föderatsiooni juhi abi juri ušakovi sõnul suundub Istanbuli venemaa Föderatsiooni delegatsioon, mille koosseis avalikustatakse hiljem.

Njah, egas see arvatavalt üks venitamise taktika on…

10. mail saabusid Kiievisse nn tahte noalitsiooni juhid: Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Poola peaminister Donald Tusk. Ukraina poolega peetud läbirääkimiste keskmes oli jätkusuutliku relvarahu tingimuste ettevalmistamine. Kohtumisel osalejad teatasid, et kui Moskva keeldub 30-päevase relvarahuga nõustumast, järgnevad EL-i ja USA poolt uued, rangemad sanktsioonid. Keir Starmer lisas, et algatuse ebaõnnestumine tooks kaasa Londoni ja Washingtoni suurenenud sõjalise toetuse Kiievile. Kohtumise lõpus pidasid Euroopa liidrid telefonivestluse Donald Trumpiga.

Pärast Kiievi tippkohtumist teatas Volodõmõr Zelenski rahvusvaheliste partneritega kokkulepitud algatusest: alates esmaspäevast, 12. maist, peaks Ukrainas algama vähemalt 30-päevane täielik ja tingimusteta relvarahu. Zelenski märkis, et seda otsust toetasid kõik „tahte koalitsiooni” liikmed ja ka Ameerika Ühendriigid. Ta rõhutas, et relvarahu peab olema tingimusteta, ilma igasuguste eelnevate nõudmisteta ning kremli vastutingimusi vaadeldakse kui katset sõda pikendada ja diplomaatilist protsessi häirida.

Axiose allikate sõnul ütlesid Zelenski ja Euroopa liidrid telefonikõnes Donald Trumpiga, et Ukraina on valmis alustama otseseid rahuläbirääkimisi venemaaga, kui saavutatakse 30-päevane relvarahu kokkulepe. Ühe allika sõnul oli Trump Kiievi nõusolekuga rahul ja suhtus positiivselt Euroopa pealinnade toetusesse tema algatusele. „Nüüd ootame venemaa reaktsiooni,” märkis allikas.

12. Pangender ehk omnigender on sooidentiteet, mille puhul inimene identifitseerib end kas lugematu hulga eraldi identiteetidena, mille vahel ta ajas kõikub, või ühe kõikehõlmava identiteedina.

venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev kritiseeris Kiievis viibivate Euroopa liidrite ettepanekuid venemaa ja Ukraina vahel vaherahu kehtestamiseks. Ta süüdistas Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Poola juhte Moskvale ultimaatumite ja ähvarduste esitamises rahualgatuste varjus. „Macron, Merz, Starmer ja Tusk pidid Kiievisse rahu üle rääkima tulema. Aga selle asemel pommitavad nad venemaad ähvardustega: kas vaherahu Bandera hordidele hingetõmbeaja andmiseks või uued sanktsioonid. Kas arvate, et see on tark tegu? „Toppige need rahuplaanid oma pangenderi tagumikku!” kirjutas medvedjev sotsiaalmeedias.

Oma Telegrami kanalis tuletas vene poliitik Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile meelde tema avaldusi Moskva võiduparaadi külaliste turvalisuse kohta. Samal ajal lubas medvedjev endale Zelenski vastu mitmeid teravaid ja halvustavaid rünnakuid, vihjates võimalusele rünnata Kiievit. Julgeolekunõukogu aseesimees välistas sellise stsenaariumi aga kohe, kuna tema sõnul venemaa armee „terrorismiga ei tegele”. „Mida teeb tüüfuse täi kokaiini ninaga, kui saab sõnumi, et meie riik ei suuda enam täna Kiievisse saabunud Euroopa juhtide viibimise ohutust garanteerida? Olgu, ära tõmble, rott! Meie armee, erinevalt Bandera värdjatest, terrorismiga ei tegele,” märkis ta.

Njah, eks seegi säuts näitab pisu tegelikku kremli seltskonna arvamust Ukrainast ja endast, sestap ka selline väljendus loosse jõudis.

13. Põhja-Korea juht Kim Jong-un tegi lääneriikide pihta karmi avalduse, ähvardades Põhja-Korea sõjalise vastusega venemaa-vastase agressiooni korral. Ta rõhutas, et on valmis andma käsu saata KRDV relvajõud venemaa Föderatsiooni kaitsma, nimetades seda Pyongyangi pühaks kohuseks. „Kui Ameerika Ühendriikide ja lääneriikide teenijad oma odavate ja defektsete relvadega ei loobu oma ohtlikest plaanidest sõjaliseks rünnakuks meie vennaliku riigi, venemaa Föderatsiooni vastu, ja proovivad uuesti rünnata, ei kõhkle ma andmast käsku kasutada KRDV relvajõude. Seda tehakse vastavalt Korea-venemaa lepingu vaimule ja artiklitele. Pean seda meie pühaks kohuseks venna ja kaasvõitlejana,” tsiteerib Korea Keskagentuur (KCNA) Põhja-Korea juhti ütlust.

Kim Jong-un õigustas ka Põhja-Korea osalemist sõjas venemaa poolel, nimetades seda oma suveräänse õiguse teostamiseks liitlast kaitsta. „Korea rahva parimad pojad, alludes kodumaa käsule ja pidades liitlase territooriumi enda omaks, võitlesid õlg õla kõrval vene armeega samas kaevikus ja alistasid vere hinnaga ühise vaenlase,” ütles ta, lisades, et „KRDV valitsus jälgib praegu valvsalt Kiievi hullumeelset käitumist.”

Moskva ja Pyongyangi sõjalis-poliitiliste sidemete tihenemine muutus eriti märgatavaks pärast putini visiiti Põhja-Koreasse 2024. aasta juunis. Seejärel allkirjastasid kahe riigi juhid strateegilise partnerluse lepingu, mis ratifitseeriti sügisel. Dokument sätestab, et relvastatud rünnaku korral ühele poolele on liitlane kohustatud viivitamatult osutama igakülgset abi – nii sõjalist kui ka muud – kõigi olemasolevate vahenditega.

Lõuna-Korea luure teatas varem, et KRDV saatis Kurski oblastisse Ukraina relvajõudude vastu peetavatesse lahingutesse umbes 15 tuhat sõdurit. Seouli andmetel on vähemalt 4000 Põhja-Korea sõdurit saanud surma või haavata, osaliselt seetõttu, et nad polnud tänapäevaseks sõjapidamiseks piisavalt ette valmistatud. Moskva ja Pyŏngyang ei kinnitanud seda infot pikka aega, kuid aprillis tunnistas Põhja-Korea ametlikult oma armee osalemist sõjas venemaa poolel.

Lisaks, nagu Reuters teatab, annab Põhja-Korea praegu kuni poole venemaa armee poolt sõjaliste operatsioonide jätkamiseks vajalikust suurtükiväe laskemoonast. Agentuuri hinnangul ulatub sõltuvus Põhja-Korea tarnetest mõnes osas 100%-ni. Selle taustal teatas venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov aprillis, et Moskva on valmis saatma KRDV-sse appi vene sõjaväelasi, kui riik peaks ohus olema.

14. Lühiuudised

India ja Pakistani välisministrid kinnitasid relvarahu kokkuleppe. Reutersi andmetel on Indiast tulnud teateid, et Pakistan rikub 10. mail osapoolte vahel saavutatud relvarahu. Märgitakse, et vaid paar tundi pärast seda, kui India ja Pakistan teatasid relvarahust, hakkasid India Kashmiri peamistest linnadest saabuma teated relvarahu rikkumistest. Viidates India võimudele, kohalikele elanikele ja pealtnägijatele, teatab Reuters, et Srinagaris ja Jammu linnas kuuldi plahvatusi ning Jammu kohal öötaevas nähti eelmise õhtu sündmustega sarnaseid sähvatusi.

The New York Timesi (NYT) andmetel on Ühendriigid lubanud Saksamaal Ukrainale üle anda 125 pikamaa-suurtükiväe raketti ja 100 Patriot-raketti. Väljaande andmetel ütles kongressi esindaja reedel, et Ühendriigid kiitsid heaks Saksamaa 125 pikamaa-suurtükiväe raketi ja 100 Patriot õhutõrjeraketi üleandmise Ukrainale. NYT tuletab meile meelde, et kriitiliselt vajalikke relvi toodetakse Ameerika Ühendriikides ja neid ei saa eksportida ilma Ameerika valitsuse loata, isegi kui need kuuluvad teisele riigile.

Paavst Leo XIV nimetas oma intervjuus Peruu väljaandele Semanario Expresión vene-Ukraina sõda „tõsiseks imperialistlikuks sissetungiks” ja „veelgi tõsisemaks probleemiks, mis haarab kogu maailma”. „Minu arvates on see tõeline imperialistlik sissetung, Venemaa tahab vallutada territooriumi võimu ja võimu allakäigu kaudu oma strateegilise laienemise kaudu ning ka Ukraina suure väärtuse kaudu, mis on venemaa jaoks kultuurilises, ajaloolises ja tööstuslikus mõttes oluline,” ütles ta. Paavst lisas, et Ukrainas toimuvad inimsusevastased julmused ja see on „ammu teada”.

Laupäeval, 10. mail kell 16.35 juhtus liiklusõnnetus Võru maakonnas Antsla vallas Lümatu külas Vaabina Ruhingu tee ristmikul.

54-aastane mees juhtis sõiduautot Nissan Navara ja sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Kia Optima, mida juhtis 42-aastane mees, ja toimus kokkupõrge.

Nissani juht toimetati haiglasse kontrolli.

Täna laupäeval 10. mail peeti Sangaste kultuurimajas emadepäeva kontsertaktus, kus kuulutati välja Otepää valla aasta ema. Aasta emaks sai Otepää Gümnaasiumi põhikooli matemaatika õpetaja, aktiivne Naiskodukaitse liige Inga Kotkamäe.

Inga Kotkamäel on kaks poega ja kaks lapselast. Tema kohalolek, hool, armastus ja toetus on pere jaoks olnud hindamatu väärtusega. Ta on alati olemas, olgu vajadus praktilise abi, hea nõu või lihtsalt sooja embuse järele. Tema soe süda ja hoolivus loovad tunde, et ükski mure pole liiga suur ja ükski rõõm ei jää jagamata. Oma lastelaste jaoks on ta tõeline kalliskivi, mängukaaslane ja väga hea eeskuju ning õpetaja. Väljaspool koduseinu on ta eeskujuks väga paljudele lastele aidates neil kasvada teadmiste ja headuse poole töötades õpetajana. Ta on väga kannatlik ja siiras ning on pühendunud õpetaja.

Inga Kotkamäe ütles tiitlit kätte saades, et see tiitel ei kuulu ainult talle. „See tiitel kuulub kõigile meile, emadele, kes me iga päev hoolime, armastame tingimusteta, oleme eeskujuks ning anname jõudu ka siis, kui meil endil on raske,” lisas ta.

Aasta ema kandidaadiks esitati kokku viis ema – lisaks Inga Kotkamäele Merike Kase, Ester Mõts, Mari-Anne Pikk, Marily Sotnik.

Emasid tunnustasid Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits, vallavanem Jorma Riivald ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp.

Kontserdil esinesid Keeni Põhikooli laulutüdrukud (juhendaja Kristina Saar), segarahvatantsurühm Kõvvera Kõdara (juhendaja Tiina Kukk), ning memmede tantsurühm Rõõmurullid, (juhendaja Katrin Kõiv). Koosviibimine jätkus ühises kohvilauas.

Kõik emad said Helen Ilvese poolt valmistatud keraamilised meened ning Otepää valla tänukirjad. Aasta ema sai lisaks sama kunstniku poolt tehtud keraamilise vaasi „Pesapuu”.

Aasta ema aunimetust annab välja Otepää Naisselts koostöös vallavalitsusega. Otepää valla emadepäeva tunnustamisürituse korraldasid Otepää Kultuurikeskused, Sangaste kultuurimaja ja Otepää Naisselts.

Otepää valla aasta ema nominendid:

Merike Kase on Otepää Lasteaia õppejuht, tal on kaks last. Eesti Raamatu Aasta ja emakeelepäeva puhul ilmus tema esimene lasteraamat „Kelmikas kevad”, pühendatud tema tütardele. Merike on näidanud eeskuju, kuidas ühendada emadus ja töö: naastes vanemapuhkuselt, on ta lisaks igapäevatööle korraldanud lasteaiaüritusi ja hoidnud Otepää Lasteaia tegemisi avalikkuse ees. Kodus pakub ta lastele avastamis- ja katsetamisrõõmu, kasvatab taimeaeda ja hoolitseb lemmikloomade eest. Ta osaleb aktiivselt kogukonnaelus, käib lastega rahvakombeid hoidmas ning leiab aega ka enda jaoks, osaledes treeningutel ja nautides kirjandust.

Ester Mõts on lasteaiaõpetaja Otepää Lasteaias, tal on kaks last. Ta on töötanud Otepää Lasteaias alates 1999. aastast, alustades õpetaja abina ja saades hiljem õpetajaks. 2016. aastal pälvis ta tunnustuse heade töötulemuste eest, 2020 sai Otepää valla aasta õpetaja tiitli ja 2023. aastal toodi esile staažika töötajana. Ester ei pelga tööd: vajadusel viib liikumistegevusi ise läbi. Ta on tagasihoidlik, ei kurda ja seab pere esikohale. Kodus on ta loonud tööprobleemidest vaba tsooni. Ester on läbinud CAP koolituse, et ennetada laste väärkohtlemist. Ta on koolitanud koolieelikuid, kuidas end ohtude eest kaitsta ja öelda julgelt „ei”. Tema töö aitab luua turvalisemat kogukonda nii lasteaias kui väljaspool.

Mari-Anne Pikk on Otepää lasteaias asendustöötaja, tal on kolm last. Ta on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala ja Eesti kunstiakadeemia stsenograafia eriala. Mari-Anne õppis vahetusüliõpilasena Prahas nukunäitlemist ning täiendas end eelmisel aastal lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi koolitusel. Lastega tegutsemine on talle loomulik. Ta panustab aktiivselt lasteaia ellu: meisterdas laada jaoks jõuluehteid ja küpsetab maitsvaid hapusaia ning ciabatta’t. Samuti on ta hoolekogu liige. Mari-Anne eelistab asendustööd alalisele kohale, et jääks piisavalt energiat oma kolme lapse jaoks. See näitab tema pühendumust emana. Vabal ajal käib ta lastega jalutamas, rattaga sõitmas, meisterdab, joonistab, teeb jõusaalitrenni ning harrastab talisuplemist.

Marily Sotnik tegutseb perefirmas Käterma iluteenindajana. Marily on alati sõbralik ja rahulik. Kui lapse rühmas on vaja appi tulla, pakub ta alati lahkelt oma abi, ka tööpäeva keskel. Tervist hoiab Marily rühmatrennide, suusatamise, kõndimise ja maratonidel osalemisega. Teda huvitab aiandus ja aia kujundamine. Marily osaleb aktiivselt valla ja Pilkuse küla üritustel. Koos lastega käib ta rattaga sõitmas, koduhoovis mängimas, orienteerumispäevakutel, ujumas ja mängib lauamänge. Tihti külastatakse ka vanavanemaid Pringis ja Otepääl.

Valgamaal elava suurpere ema Kadri Toomsalu saab 47-aastaseks. Tal on 21 last. Abikaasa Brunofi unistus oli kuus last, Kadri arvas, et kolm oleks piisav küll.

Nüüd on nende 33-aastase kooselu jooksul sündinud 21 last: Rixhardo (31), Raimo (30), Richard (29), Raimond (27), Gerly (26), Geidy (25), Geily (23), Gaily (22), kaksikud Gaidy ja Gairy (20), Ronaldo (18), Reinhold (17), Gerty (16), Grete-Ly (14), Grethe-Ly (13), Getly (12), Gerte-Ly (10), Rodriguez (8), Reinhard (7), Roberto (5) ja Roger-Breben (3).

Kadri ja Brunof Toomsalu on mõlemad kodused. „Ma isegi ei laseks teda tööle, sest ma ei kujuta ette, kuidas ma peaksin ise kõigi töödega kodus hakkama saama. Lisaks kõik välitööd ja puude lõhkumine,” ütleb Kadri väljaandele Pere ja Kodu.

Eesti lasterikaste perede liit soovib emadepäeva puhul täita Kadri ainsa unistuse. Ema, kes on kogu oma elu pühendanud lastele, ei soovi endale midagi suurt ega kallist: tema ainus unistus on kasvuhoone, kus kasvatada perele värsket toitu. Kui soovid panustada selle unistuse täitumisse, saad teha annetuse eesti Eesti lasterikaste perede liidule.

Makse saaja: Eesti Lasterikaste Perede Liit
Arvelduskonto: EE132200001120096692
Selgitus: Perekond Toomsalu

Sel nädalal kogunes Eesti meeste käsipallikoondis, et pidada oma viimased kohtumised 2026. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril. Esmalt tunnistati neljapäeval Kalevi Spordihallis Põhja-Makedoonia kindlat paremust ning nüüd minnakse pühapäeval võõrsil vastamisi Sloveeniaga.

Neljapäeval ka teoreetilise alagrupist edenemise võimaluse kaotanud eestlased jätkavad alagrupis viie kohtumise järel võiduta. Kalevi Spordihallis jäädi Põhja-Makedooniale kindlalt alla ning 10:19 kaotatud avapoolaja järel teisel poolajal meie jaoks midagi liigselt positiivsemaks ei läinud ning lõpptulemusega 36:17 jätsid vastased omale võimaluse teisel positsioonil EM-ile edeneda.

„Jäime suurde hätta realiseerimisega,” ütles peatreener Martin Noodla neljapäevase matši järel. „Ma ei näe siin suurt traagikat, üks meeskond võidab ning teine alati kaotab. Tegelikult olid meil olukorrad välja mängitud, peame lihtsalt tulevikus neid võimalusi paremini ära kasutama. Midagi kaotada meil enam ei ole, analüüs on tehtud ning liigume jupi kaupa edasi. Proovime olukorda nautida, igat väravat ja kaitse olukorda tähistada.”

Sloveenia on tõeline käsipalli suurriik. Viimasel EM-il tuldi kuuendaks, maailmameistrivõistlustel 15ndaks ning olümpial mängiti koguni poolfinaalis. Sloveenlased on alagrupis liikunud võimsalt ning vaatamata mitme põhikoosseisu mängija puudumisele (viimases matšis kasutati vaid viite viimasel MM-il käinud pallurit – toim.) on viiest kohtumisest võetud sama palju võite. Kuigi võõrsil saadi Leedust möödunud neljapäeval vaid kolme väravaga jagu, siis koduse publiku ees on võetud kindlad võidud.

„Kuigi viimased kaheksa minutit me oma tasemel ei mänginud, sain siiski mehi võidu ning EM-i koha tagamise puhul õnnitleda,” ütles Sloveenia treener Uroš Zorman kohalikus pressiteates. „Pühapäevases kohtumises Eestiga ootan, et vaatamata alagrupi esikoha kindlustamisele, suudame kodupublikule pakkuda meeldiva kogemuse, kus mehed naudivad käsipalli, kuid samas võitlevad iga sentimeetri eest.”

Rahvuskoondise 2026. aasta EM-i kvalifikatsiooni viimased mängud
08.05 19:00 Kalevi Spordihall Eesti – Põhja – Makedoonia 17:36
11.05 19:00 Celje, Sloveenia Sloveenia – Eesti

Eesti alagrupi seis enne viimaseid kohtumisi (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):
Sloveenia 5 5 0 0 10
Leedu 5 3 0 2 6
Põhja-Makedoonia 5 2 0 3 4
Eesti 5 0 0 5 0

Meeste koondise koosseis:
Madis Valk, Patrick Padjus, Arno Vare (kõik Mistra), Mihkel Lõpp, Armis Priskus (mõlemad EHV AUE, Saksamaa), Mathias Rebane, Kermo Saksing, Ülljo Pihus, Hendrik Varul (kõik Põlva Serviti), Ott Varik (Akureyr, Island), Kristofer Liedemann (HC Kehra), David Mamporia (HC Empor Rostock, Saksamaa), Markus Viitkar (HIF Karlskona, Rootsi), Hendrik Koks, Karl Roosna (mõlemad Viljandi HC) Artur Morgenson (Siuntio IF, Soome), Dener Jaanimaa (Sulaibikhat SC, Kuwait).
Peatreener: Martin Noodla, Treener: Janar Mägi, Füsioterapeudid: Margus Parts ja Kert Kähari, võistkonna juht – Priit Allikivi.

Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kuidas Venemaa pealinnas Moskvas hakati kõnniteedele paigaldama lamavaid politseinikke.

See on mõeldud elektritõukside kiiruse vähendamiseks ohtlikes kohtades.

Eile reedel 9. mail täiendasid küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse reservväelased ja ajateenijad Rabasaare linnavõitluslinnakus oma oskusi linnalahingu pidamisel.

„Meie põhitegevus võib olla arvuti taga, et tagada küberkaitse, aga kui paikneme hoonestatud alal, peame olema valmis kõigeks ning vajadusel end ka vastase eest kaitsma,” ütles küber- ja infooperatsioonide keskuse küberkaitse üksuse ülem kapten Reijo Tammekand. „Meie jaoks on hästi oluline integreerida reservväelased ja ajateenijad meie tegevväelaste ja igapäevaste tööprotsessidega, et tulevikus oleksid nad võimelised vastavalt olukorrale ka iseseisvalt tegutsema.”

Ligi 40 üksuse võitlejat tutvus linnalahingu eripäradega, alustades relvadrillidest ja linnalahingus liikumise iseärasustega üksuse koosseisus, lõpetades hoonetesse sisenemise ja nende sõjalises mõttes puhastamisega. Väljaõpe lõppes kompleksharjutusega, kus sai kõike õpitut rakendada.

„See on üks keerulisimaid lahinguliike ja harjutus läks hästi – alustalad on laotud. Nüüd tuleb tulevikus vaid treenida,” võttis kapten Tammekand harjutuse kokku.

Harjutusel osalenud reservväelane kapral Karl-Erik Karu leidis, et ajateenistusega võrreldes oli nüüd kogetud linnalahingu taktika oluliselt erinev, sest ajateenijana oli linnalahingu väljaõpe pigem jalaväepõhine.

„Siin me ei viska granaati tuppa, ei tee ristituld. Me eeldame, et tädi Malle on seal toas. Ei taha teda kogemata maha lasta,” ütles kapral Karu. „Kõva õppus. Väljaõpe on meil väga hea olnud, hästi organiseeritud ja toidupakid on kordades paremaks läinud. Ei saa kurta millegi üle.”

Kapral Karu lisas, et koostöö ajateenijate ja tegevväelastega on väga sujuv ja kõikidesse suhtutakse ühtemoodi. „Kui sul on soovitusi ja ideid, kuidas asja paremaks teha, siis kõiki võetakse kuulda ja kõik on väga sõbralikud,” lisas Karu. „Järgmisel aastal tulen kindlasti ka Kevadtormile.”

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Alates 10. maist harjutatakse õppuse Siil 2025 raames õhuohust teavitamist läbi mobiilirakenduse „Ole valmis!”, millega seoses kutsub õhuvägi üles kõiki inimesi märgatud lennuvahenditest rakenduse abil teada andma.

Naiskodukaitse loodud rakenduse „Ole valmis!” abil saavad kasutajad kiiresti ja lihtsalt anda teada õhus märgatud lennuvahenditest, olgu selleks siis lennuk, helikopter või droon.

„Vene Föderatsioon pommitab pidevalt Ukraina linnu ja kriitilist taristut tiibrakettide ja droonidega. Ukraina õppis neid õhuründevahendeid avastama kaasates teiste seas ka oma elanikke. Tänaseks oleme Eestiski loomas sarnast võrgustikku, et Eesti vastu suunatud õhuründe korral suudaks kaitsevägi koos liitlastega veel tõhusamalt meie vastu sihitud raketid ja droonid alla tulistada,” ütles õhuväe ülem brigaadikindral Toomas Susi kõiki Eesti elanikke puudutavat üleskutset selgitades.

Õhuohust teavitamise funktsioon on „Ole valmis!” rakenduses kasutatav alates 10. kuni 20. maini 2025, mille kestel on õppusel Siil 2025 plaanis aktiivsem lennutegevus.

Kõikidest lennuvahenditest võib teada anda üle terve Eesti, kuid kõige enam ootab kaitsevägi lennutegevusest teavitamist just Ida-Eesti piirkonnas. Lennuvahendite identifitseerimine ning edasine tegevus on õhuväe ülesanne.

Kaitsevägi loodab elanike aktiivsele osalusele – koos loome Eestile paremat kaitset.

Kui „Ole valmis!” rakendus on kasutaja nutitelefonis olemas ja automaatsed tarkvarauuendused on seadmes aktiveeritud, siis uuendub rakendus koos õhuohu teavituse funktsiooniga automaatselt 10. mail. Kui automaatsed uuendused ei ole seadmes aktiveeritud, tuleb alates 10. maist rakendust kasutamiseks manuaalselt uuendada või see uuesti App Store’ ist või Google Play’ist alla laadida.

Õppuse Siil 25 raames harjutasid liitlased täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse. Lisaks juba eelnevatel nädalatel suures mahus Eestisse jõudnud Ühendkuningriigi ja Prantsuse üksustele, toodi Kanada eestvedamisel eile 9. mail Lätist Eestisse juurde jalaväe lisaüksuseid kahe Ühendkuningriigi helikopteriga CH47 Chinook. Koostegevusharjutusest võtsid osa liitlased Kanadast, Hispaaniast, Itaaliast ja Rootsist.

„Tänase harjutuse eesmärk on harjutada Baltimaade kaitsmist – meie ülesanne on toetada mitmerahvuselise suurtükiväepataljoni tegevust,” ütles Kanada juhitud mitmerahvuselise suurtükiväepataljoni ülema asetäitja major Jason Brown. Ta lisas, et selliste harjutuste tegemine annab meile palju võimalusi üksteise paremaks mõistmiseks ja koostöö tõhustamiseks.

„Iga NATO liikmesriik on sarnane, kuid samas ka erinev. Oluline on mõista üksteise taktikaid, tehnikaid ja protseduure ning sellepärast peame me koos treenima ja töötama,” lisas major Jason Brown, tõstes esile liitlasüksuste vahelise koostalitusvõime olulisust.

Helikopteritega CH47 Chinook on võimalik transportida nii varustust, sõdureid kui ka viia läbi meditsiinilist evakuatsiooni.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid. Rahvusvahelisele õppusele oodatakse enam kui 16 000 Eesti ja liitlasvägede võitlejat.

Päästeliit andis äsja Ukraina päästeteenistusele üle kaks mobiilset psühholoogilise esmaabi punkti, mis aitavad Harkivi ja Sumõ päästeteenistuse psühholoogidel abistada tsiviilelanikke ja päästjaid otse sündmuskohal.

Venemaa jätkab intensiivselt tsiviiltaristu ründamist droonide ja rakettidega, mis tekitab päästjatele erakordse ülesande – päästa inimesi rusudest ning pakkuda psühholoogilist esmaabi kõigile sündmuskohal otseselt või kaudselt vaimselt kannatada saanutele. Eestlaste abisaadetis aitab Ukraina psühholoogidel efektiivselt reageerida otse sündmuskohal, tagades inimestele vaimse turvatunde.

Päästeliidu juhi Piia Kallase sõnul on sõja kõige suuremad kannatajad lapsed: „Vene Föderatsioon on üle kolme aasta igapäevaselt korraldanud terrorirünnakuid Ukraina elanike vastu, milles kõige suuremad kannatajad on just lapsed. Viimaste kuudega on rünnakud ägenenud ja olnud sihilikult eelkõige tsiviilelanike suunal, mis tekitab päästjatele erakordselt palju väljakutseid,” sõnas Kallas.

„Ukraina kaitseb täna Eesti ja Euroopa väärtuseid, seega on Ukraina jätkuv toetamine ülioluline meie rahule,” lisas Kallas.

Ukraina päästeteenistuse (DSNS) juht Andri Danik rõhutas, et abipakett jõudis äärmiselt olulisel hetkel ning tänas Eesti rahvast järjekindla toetuse eest täiemahulise sõja alguspäevadest: „Aitäh teile selle titaanliku töö eest, mida olete kogu selle aja teinud! Aitäh abi ja uskumatu toetuse eest,” ütles Danik.

Abipaketi soetas Päästeliit Välisministeeriumi rahastusel. Saadetis koosnes kahest väikebussist ning psühholoogiliseks abiks andmise varustusest: tahvelarvutid, välivoodid, pop-up telgid, lauad, toolid, flliistekid, esmaabikomplektid, laste mänguasjad ja joonistustarbed jpm.

Päästeliit ühendab ja esindab Eestis 125 vabatahtlikult päästealal tegutsevat ühingut. Päästeliit on eestlaste abil toetanud Ukrainat sõja esimestest päevadest pea 7-miljoni euro väärtuses päästevarustuse ja tehnikaga.

Eile reedel 9. mail toimus Võru keskväljakul neli tundi kestnud sündmus, mis tõi kokku nii noori kui ka vanu. Külastajad said osa sisukatest aruteludest, mitmekesisest kultuuriprogrammist ning nautida Vana-Võrumaa maitseid. Õhtu lõpetas Ott Leplandi kvarteti kontsert.

Europe Direct Lõuna-Eesti Võru büroo juhi Maiki Pargi sõnul läks üritus väga hästi. „Rahvast on olnud piisavalt, programm on olnud mitmekesine – usun, et igaüks on siit endale midagi huvitavat leidnud. Samal ajal toimus ju ka Uma Mekk kevadlaat – eks sealtki on saanud põnevaid maitseid osta,” tõdes Park.

Tuhat eurot klassireisi korraldamiseks

Avasõnad laususid nii Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots kui ka Võru instituudi juht Ivari Padar. „Kui me kas või siin platsi peal vaatame, siis Uma Mekk laat ja Uma Mekk võrgustik toimetab tänu Euroopa Liidu toele. Ka see keskväljak ise ning sügisel avatav programmeerimiskool kood/Võru on tekkinud Euroopa Liidu toel. Oleme liikmesriigina palju võitnud – meie kuulumine sinna on aidanud oma häält suurte riikide seas kuuldavaks teha, teisalt aitab Euroopa Liit hoida meile nii olulisi väärtusi,” sõnas Toots.

Avasõnadele järgnes nädala alguses alanud orienteerumismängu peaauhinna loosimine. Mäng toimus Võru kesklinnas ning selle võitja sai 1000-eurose kinkekaardi klassireisi korraldamiseks. Kokku oli mängus 202 osalejat, kellest 126 läbisid kõik 16 kontrollpunkti ja pääsesid auhinnaloosi. Kõige kiiremini läbiti rada ajaga 34 minutit ja 15 sekundit.

Peaauhinna ning viis eriauhinda andsid üle Võru abilinnapea Sixten Sild ja linnapea Kalvi Kõva. Peaauhinna võitis Võru Kreutzwaldi kooli esindus.

Tegevusi oli erisuguseid

Pealaval toimus päevakajaline paneeldiskussioon, kus arutleti sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste valguses valeinfo mõjude üle. Vestlusringis osalesid Võrumaa omavalitsuste esindajad ning Team Europe’i liige Kalmar Kurs, keskendudes küsimusele, kuidas väärinfo levik võib mõjutada otsustusprotsesse nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Publikul oli võimalus kuulata Euroopa Solidaarsuskorpuse kaudu Eestis tegutsevate Põhja-Makedoonia vabatahtlike kogemuslugusid. Hetkel Rõuge Noorsootöö Keskuses oma vabatahtlikku aastat veetvad Sandra ja Aleksandar jagasid muljeid elust Eestis, rääkides, kuidas nad siia sattusid ning mida on selle aja jooksul kogenud ja õppinud.

Kohalik noor Airis Piigli jagas isiklikku kogemust sellest, kuidas osalemine välisprojektides muutis tema elu ja tulevikuplaane. Katrin Tamberg-Tolk andis noorsootöötaja vaate sellele, miks võiksid noortega tegelevad inimesed osaleda rahvusvahelistes projektides ja millist mõju avaldab see igapäevatöös.

Meelelahutusprogramm pakkus vaheldust igas vanuses külastajatele. Esmakordselt astusid suurel laval üles Võru HUUB-i DJ-kooli noored diskorid, kelle energiline esinemine sai sooja vastuvõtu osaliseks. Tantsulist meeleolu tõid lavale tantsutrupid Showstep ja Katariina.

Arutelude ja kultuuriprogrammi vahepeal sai uudistada ka keskväljakul aset leidnud Uma Mekk kevadlaata, kuhu oli oma tooteid tulnud müüma 40 kauplejat nii Vana-Võromaalt kui mujalt Eestist. Kõige kaugemad tulijad olid Saaremaalt. Kingikotti või miks mitte pühapäevase emadepäeva peolaua katteks võis laadalt osta mitmekesist valikut kohalikke tooteid ja jooke: sõira, suitsusaunaliha, kohalikku veini, mett, juustu ja muudki.

Euroopa telgis tutvustasid oma tegevusi mitmed organisatsioonid ja asutused. Kohal olid Europe Directi Võru ja Valga keskused, Eurodesk, kood/Võru ning Võru HUUB. Samuti olid esindatud päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, Punane Rist ning vetelpäästekoerte rühm „Märjad käpad”, kelle seltsis viibisid ka kaks sõbralikku vetelpäästekoera.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. mai 2025:

India-Pakistani konflikt kogub tuure. Rindel üks vene poole edenemine. Kohe vorm selga ja SIIL25-le ja eks näis, kas iga päev saab lugudega jooksvalt jätkata… seniks kõigile head riigikaitse tahte tõusu soovides!

1. Piiri ja rinde lähedus ikka sajus.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: kaks muutust vene poole kasuks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin hoidus Moskva paraadil peetud kõnes lääneriikide ähvardamisest ja „unustas” sõja Ukrainas.

12. EL-i riigid toetavad venemaa juhtkonna vastu eritribunali loomist.

13. venemaal on käivitatud kohtukutsete elektrooniline register.

14. Täna öösel teatas Pakistan ulatusliku sõjalise operatsiooni algusest.

15. Iraan valmistub venemaale ballistiliste rakettide raketikandjate üleandmiseks – Reuters.

16. Lühiuudised

196 vene poole rünnakut ja sektoriti enam-vähem varasem arv. Liugpomme eilegi vähe (69), 4100 kaudtulelööki on juba teist päeva keksmiselt tuntavalt vähem, aga veel ei hakka nii lühikese perioodil järeldusi tegema. Üllatusega langes ka kamikaze droonide kasutamine alla 2200.

Põhiliselt kasutab vene pool ikka jalaväge ja kui on, siis ikka neid kergemaid liikureid. Soomust vaid paaril olulisemail lõigul ja neidki vaid kas üksikult või mõne kaupa. Kipub tunduma, et selline tihe jalaväekonveier väikeste gruppidega ning lisandunud kiirus kergliikurite abil on hakanud pisu mõjuma esmalt Ukraina logistikale, sest väga tihedalt peab tooma uusi varusid ja seda paljudesse kohtadesse ning vene pool töötleb kõigega Ukraina logistikaahelaid. Ka on suure pommitamise pärast kõikjal inimkaotuste minimeerimiseks suht hõredalt ja see loob poolele, kel ressurssi kordades rohkem ja kes kaotustest ei hooli, järjest rohkem võimalusi siin ja seal siiski edenemisi saavutada. Õnneks selle abil siiski rinne kuskil kokku kukkuda ei saa, sest sammu pikkused jäävad suurema läbimurde saavutamiseks siiski liialt väikeseks.

Kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi kiire kulumine siiski jätkus.

1. Piiri ja rinde lähedus ikka sajus.

2. Varahommikuks info puudus.

3. Kursk/Belgorod: eile muutusi ei tuvastanud. Küll julges vene pool pisu ametlikult kurta Ukraina uue sissetungi katse eest Kurski oblastisse nende „vaherahu” ajal. Info puudus rindejoone muutustest kogu sektoris. Kas Ukraina võib veel üllatada siin sektoris või veelgi põhja pool Brjanski oblastis, siis jah, see võimalik…

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: hetkel tunnetus, et põhjapoolse silla hoidmine üle Oskili jõe Kupianskist põhja pool on hakanud vene poolele pisu rohkem muret valmistama ja mingid märgid näitavad, et need sillapead tasapisi saledamaks järjest lihvitakse. Võimalik, et Ukraina on suutnud paremini hakata kontrollima jõe ületamisi.

Lõunapoolsemas osas siiski muret jagub, sest rünnakute arv väiksel lõigul on kõrgem isegi kui Donetski sektoris. Eile siiski muutusi siin ei tuvastanud.

6. Siversk: eile muutusi ei tuvastanud aga kahe suuna edenemised viimasel ajal Siverski suunal on teinud pisu ettevaatlikuks.

7. Bahmut: eile muutusi sektoris ei tuvastanud ja vene poolel on miskit rohkem hakanud muret valmistama, sest rünnakud läbi linna ja selle ümber on muutunud pisu „hambutumaks” ning Ukraina omad pisu aktiivsemaks. Eip hetkel kõhutunde pealt veel arvamust hakka avaldama, sest tegu võib olla suurema reorgiga vene poolele, et ikka ründavaid üksusi välja vahetada eelmiste kiire läbikulumise tõttu.

8. Donetsk: survet jagus terves sektoris, aga „kuumimad” kohad, kus pisu suurem massiga või soomuse abil üritab vene pool edasi tungida:

Pokrovski-Tšassiv Jari vahel sooviga liikuda ümber Pokrovski idast aga ka saade enda kontrolli alla suurema ala Toretski lääneküljel ja saavutades sellega uue rünnakusuuna Kramatorski peale lõunast. Seni kahjuks siin suunas sammhaaval mitmes kombitsas need edenemised on toimunud.

Pokrovski peale suht elu seisab, viimase kuuga on üks edenemine siiski toimunud aga sealse tugeva kaitseliinide võrgustiku tõttu seni veel vene poolele suurt edu selles suunas ei prognoosi.

Endine aktiivne vene poole kombits Pokrovskist edelas pole ka enam peale otsa tagasi lükkamist suutnud varasema edujooneni enam jõuda.

Keskmises lõigus üle avarate väljade on vene poolel hakanud jalaväekonveieri ponnitused tooma pikemat eluiga hallis alas ja oma panuse selle tõusu on andnud ka mootorrattad.

Kahjuks sektori kagunurgas sai eile vene pool Bahatõri asulasse sisse ja jõudis korraga selle keskossa. Tegu on lõiguga, kus vene poole survet on jagunud pika aja jooksul palju ja selle üheks põhjuseks on ikka jõuda Donetski oblasti piirini ja siit suunalt mõjutab edenemine ja idasuunast läänesuunas edenemist.

9. Lõunarinne: muutusteta kuigi survet jagus pisu nii ida kui lääneserval.

10. Herson: muutusteta.

11. putin ei maininud oma kõnes 9. mail Moskvas toimunud võiduparaadil praktiliselt üldse sõda Ukrainas, mis käib juba neljandat aastat, ning hoidus lääneriikidele ähvarduste tegemisest. Umbes 10 minutit kestnud kõnes rääkis ta peamiselt Suure Isamaasõja osalejate kangelaslikkusest, kes „jätsid meile pärandiks kodumaa kaitsmise, ühtseks jäämise, oma rahvuslike huvide ja traditsiooniliste väärtuste kindla kaitsmise“.

putin teatas, et kõik venelased toetavad SVO osalejaid. „Oleme uhked nende julguse ja sihikindluse üle, vaimu tugevuse üle, mis on meile alati ainult võite toonud,” ütles ta. Ukraina-vastase agressiooniga on kaudselt seotud ka sõnad, et venemaa jätkab nüüd võitlust „natsismi, russofoobia ja antisemitismi” toetajate „toime pandud pahategude” vastu. „Tõde ja õiglus on meie poolel,” kinnitas kremli juht.

Varasemates 9. mai kõnedes rääkis putin palju rohkem Ukraina sõjast. Näiteks pühendas ta 2022. aastal peaaegu poole oma kõnest sellele teemale. Ta õigustas sissetungi algust, rõhutades, et see otsus oli „sunnitud” ja „ainus õige”. putin teatas ka, et SVO võitlejad võitlevad „hukkamõistjate, karistajate ja natside” hävitamise eest maailmast.

2023. aasta paraadil mainis president Teise maailmasõja veteranide ja venemaa relvajõudude sõjaväejuhtide kõrval ka „SVO osalejaid”. „Riigi julgeolek lasub täna teist; meie riikluse ja meie rahva tulevik sõltub teist,” ütles putin toona. 2024. aastal pühendas ta rohkem aega ka sõjale Ukraina vastu, nimetades sissetungi osalejaid kangelasteks. putin teatas, et praeguse sõjaväe taga on „kogu venemaa” ja et Teise maailmasõja veteranid on nende pärast samuti mures.

Seekord ei esitanud president lääneriikide vastu mingeid pretensioone, erinevalt eelmisest aastast, mil ta ähvardas „vaenlasi” tuumarelvadega. 9. mail 2024 hoiatas putin, et venemaa strateegilised väed on „alati lahinguvalmis” ning süüdistas „lääne eliiti” revanšismis ja ajaloo moonutamises, et väidetavalt „õigustada natside praeguseid järgijaid”. Ta ütles ka, et Lääs õhutab piirkondlikke konflikte.

putin otsustas hoiduda läänevastaste avalduste tegemisest, kuna paraadil viibisid Euroopat esindanud Serbia ja Slovakkia juhid Aleksandar Vučić ja Robert Fico ning Hiina juht Xi Jinping, kelle saabumise pärast peeti suurt võitlust, ütles politoloog Aleksandr Morozov Doždile. Paraadil, millest võttis osa 15 tuhat sõjaväelast ja 183 tehnikaühikut, istusid putini kõrval Xi Jinping ning Teise maailmasõja veteranid, 99-aastane Jevgeni Znamenski ja 101-aastane Ivan Martõnuškin. Lisaks venemaa sõjaväelastele marssisid punasel väljakul Aserbaidžaani, Valgevene, Kasahstani ja Tadžikistani dessant- ja eriväelased, Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Hiina auvalve, Egiptuse sõjaväepolitsei, Vietnami kadetid ning Usbekistani, Laose, Mongoolia ja Myanmari sõjaväelased. KRDV sõjavägi paraadil ei osalenud, kuid tribüünidel viibisid Põhja-Korea ohvitserid. Paraadi lõpus lähenes putin neile ja tänas neid abi eest Kurski oblasti vabastamisel.

Kohalolijaile näidati esmakordselt Iraani Shahed droonide venemaa analooge – Geran-2, samuti Lancet ja Orlan, mida kasutatakse igapäevaselt Ukraina tsiviilsihtmärkide ründamiseks, samuti mandritevahelisi rakette Yars, mis on võimelised kandma tuumalõhkepead. Paraadil esitleti ka kolme moodsa vene tanki mudelit, kuid Armatat nende hulgas polnud, kirjutab Vojennõi Osveditel. Samuti ei näidatud publikule Orešniku raketisüsteemi raketikandjat, kirjutab Možem Obõšenija.

12. EL-i riigid on toetanud eritribunali loomist, et esitada süüdistus venemaa presidendile vladimir putinile ja teistele kõrgetele venemaa ametnikele Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Kohtu tööle andsid poliitilise nõusoleku 20 EL-i riigi esindajad reedel, 9. mail Ukrainas Lvivis toimunud kohtumisel. Eritribunali loomise riikide koalitsiooni kuuluvate Euroopa riikide välisministrid ja teised esindajad tervitasid tulevase kohtuprotsessi õigusaktide eelnõude tehnilise töö lõpetamist. Tribunal ise hakkab tegutsema Euroopa Nõukogu raames, mis on Euroopa peamine inimõiguste järelevalveorgan. „Lvivi avaldust” toetasid vähemalt 37 EL-i riigi esindajad, kirjutab Reuters. Kohus võiks tööd alustada juba järgmisel aastal. „See tribunal tagab, et need, kes kannavad Ukraina-vastase agressiooni eest suurimat vastutust, antakse kohtu ette,” tsiteerib agentuur Euroopa Liidu välispoliitika juhti Kaja Kallast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Euroopal on moraalne kohustus venemaad sõja eest vastutavaks pidada. „Tugev agressioonikuritegude tribunal saab – ja peaks – panema iga potentsiaalse agressori kaks korda järele mõtlema,” ütles ta Euroopa juhtidele saadetud videosõnumis.

EL-i ametnik ütles, et tribunal peab putini ja tema ametnike võimuloleku ajal arvesse võtma nende puutumatust, kuid prokurör saab pärast puutumatuse äravõtmist läbi viia uurimise ja koostada võimaliku süüdistuse. kreml teatas, et ignoreerib EL-i samme eritribunali loomiseks. „Me ei reageeri sellele,” ütles venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov.

Varem ütles Deutsche Welle allikas, et venemaa juhtkonna eritribunal näeb ette 20 venemaa ametniku vastutusele võtmist. Jutt käib kõrgetest poliitilistest ja sõjaväelistest tegelastest, kes vastutavad Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerimise, ettevalmistamise, algatamise ja elluviimise eest, märkis allikas.

Lääneriigid loovad Haagis (Hollandis) Euroopa Nõukogu eeskujul spetsiaalse tribunali. See saab oma jurisdiktsiooni Ukrainalt. See tööriist põhineb Nürnbergi tribunali mudelil, kus mõisteti pärast Teist maailmasõda kohut natsikurjategijate üle.

13. Veebisait „vene Föderatsiooni mobilisatsioonikutsete register” on hakanud täielikult tööle, märkis inimõiguste liikumine „Mine metsa”, mis aitab vältida mobilisatsiooni sõjaks Ukraina vastu. Probleem on selles, et ressursil pole enam märget, et see töötab testrežiimis ainult kolmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas – Rjazani oblastis, Mari Eli Vabariigis ja Sahhalinil. Sait näeb nüüd täielikult töökorras olevat. Eelkõige saate sisse logida oma isiklikule kontole, kontrollida kohtukutse olemasolu ja saada väljavõtte. Saadaval on kaks võimalust: üksikisikutele ja organisatsioonidele. „Siiani pole me saanud ühtegi taotlust neilt, kes said selle saidi kaudu kohtukutse või sattusid automaatsete piirangute ette. Kuid me jälgime seda tähelepanelikult ja anname aru,” selgitas „Mine metsa”.

Näib, et register on töötanud vähemalt 8. maist saadik. Sellest teatavad kommentaarides tellijad, kes tellisid mobilisatsioonikutsest väljavõtte. Üks kasutajatest postitas kutrsest ekraanipildi, millel oli märgitud tema täisnimi, sünniaeg ja SNILS-number. „Mobilisatsioonikutsete registris selle kodaniku kohta teavet ei ole,” seisab 8. mai kuupäevaga dokumendis.

Mobilisatsioonikutsete registri tegelikust käivitamisest teatati juba veebruaris. Moskvas näidati kohtus ühele sõjaväekohustuslasele, kes otsustas vaidlustada elektroonilise kutse alusel ühtsesse ajateenistusse (ÜKP) ilmumata jätmise eest määratud trahvi, „isikliku arvuti ekraanipilti“, kus olid näha 1C platvormil loodud registri aknad. Nagu Škola Svjaznika teatas, vastas rakenduse liides elektroonilise registri ametlikele nõuetele. Selle põhjal keelduti moskvalase trahvi tühistamisest.

11. aprillil teatas Riigiduuma kaitsekomisjoni esimene asejuht andrei krasov, et võimud on potentsiaalsetele ajateenijatele varem väljakuulutatud piirangute, sealhulgas välisreiside „tehnilist komponenti” täpsustanud. Ta kinnitas, et mobilisatsioonikutsete register töötas sel ajal testrežiimis.

putin võrdsustas 2023. aasta aprillis elektroonilised mobilisatsioonikutsed paberkandjal mobilisatsioonikutstega ja kiitis heaks piirangud ajateenistusest kõrvalehoidjate suhtes. Eeldati, et uued registrid salvestavad kõik ajateenijate andmed, sh elukoha, töö ja õppimise kohta, maksuameti, pensionifondi, meditsiiniorganisatsioonide ja kohtute andmed ning registreerivad ka mobilisatsioonikutsed, mis saadetakse Gosuslugi kaudu. Sel juhul kantakse autorite idee kohaselt sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ilmumise teatis automaatselt registrisse ja loetakse kättetoimetatuks nädal pärast saatmist. Alates sellest kuupäevast on ajateenijatel keelatud venemaalt lahkuda.

14. India ja Pakistani võimud on teatanud vastastikustest rünnakutest droonide ja suurtükiväe abil, samal ajal kui kahe tuumariigi vaheline võitlus jätkub kolmandat päeva, vahendas Reuters eile. India sõjavägi teatas, et Pakistan algatas neljapäeva õhtul ja reede hommikul India läänepiiril mitu rünnakut. Eelkõige üritati rünnata sõjaväebaase Jammu, Pathankoti ja Udhampuri linnas. „Droonirünnakud tõrjuti tõhusalt tagasi ja relvarahu rikkumistele reageeriti asjakohaselt,” teatas India kaitseväe peakorter, lisades, et kõigile „pahatahtlikele plaanidele” vastatakse jõuliselt.

Pakistani infominister Attaullah Tarar ütles, et New Delhi väide ei vasta tõele. Ta ütles, et Pakistan ei ole India territooriumi mõjutavaid ründeaktsioone ette võtnud. Islamabad on varem eitanud teateid rünnakutest Pathankoti linnale India Pandžabi osariigis, Srinagarile Kashmiri orus ja Jaisalmerile Rajasthani osariigis, nimetades süüdistusi alusetuteks ja poliitiliselt motiveerituteks.

Pakistani Kashmiri võimud teatasid omakorda, et 9. mai varahommikul India poolelt toimunud tugeva mürsutule tagajärjel hukkus viis tsiviilisikut, sealhulgas laps, ja 29 sai vigastada.

Samal ajal koges Jammu ja Kashmir neljapäeva õhtul pärast mitut plahvatust ulatuslikku elektrikatkestust. Punjabis kutsus Amritsari politsei – India linn, kus asub austatud sikhismi kuldne tempel – elanikke üles püsima siseruumides ja jälgima elektrikatkestusi, kuna kõlasid sireenid ja taevas nähti droone. Vastastikuste rünnakute tagajärjel põgenesid paljud mõlema riigi piirialade asulate elanikud oma kodudest, kirjutab Reuters.

7. mai õhtul teatas India operatsiooni Sindoor käivitamisest, mille eesmärk on Pakistanis asuv „terroristlik infrastruktuur”. See tuli vastusena 22. aprillil Kashmiri linnas Pahalgamis toimunud 26 turisti tapmisele, milles India süüdistas Pakistaniga seotud terroriste. Rünnaku eest võttis vastutuse Vastupanurinne, mis on Lashkar-e-Taiba haru.

India väed on operatsiooni raames rünnanud terroristide laagreid mitmes linnas Islamabadi kontrolli all olevas Kashmiri osas. Hindustan Timesi andmetel asuvad mõnes laagris islamistlike terroristlike rühmituste Jaish-e-Mohammed ja Lashkar-e-Taiba peakorterid ja väljaõppekeskused. Ajalehe väitel toimib üks Narowali ringkonna laagritest baasina droonidele, mida kasutatakse relvade, laskemoona ja narkootikumide allaviskamiseks India territooriumile.

Pakistani kaitseminister Khawaja Asif ütles kolmapäeval, et Islamabad on valmis India nõusolekul sõjalise tegevuse peatama. Mõlemal riigil on tuumarelvad.

Täna öösel teatas Pakistan ulatusliku sõjalise operatsiooni algusest vastuseks India agressioonile. Sellest teatas Pakistani valitsus sotsiaalmeedias. „Operatsioon Banyan Al-Marsus on alanud.”

Pakistani sõjavägi alustas vastuseks India agressioonile meetmeid, teatas Pakistani riigitelevisioon. Teadaanne tuli vahetult pärast seda, kui Pakistan teatas India rünnakutest oma sõjaväe õhuväebaasidele.

Kohe pärast seda postitas Pakistani valitsus sotsiaalmeedias teate, milles hoiatas, et India peab Pakistani vastuseks valmistuma. „Pakistani relvajõud on täielikult valmis kaitsma kodumaad, õhuruumi ja riigi julgeolekut,” öeldi avalduses. Pakistan teatas ka, et ründas India Pathankoti lennuvälja ja Udhampuri õhuväebaasi. Pakistani sõjaväeametnikud väidavad, et vastutasuks võtsid nad sihikule India õhujõudude baasid, kust väidetavalt Pakistani vastu raketirünnakuid tehti.

Reuters: Pärast sõjaliste operatsioonide algust India vastu kutsus Pakistani peaminister Shahbaz Sharif kokku riikliku juhtimisameti erakorralise koosoleku, mis vastutab riigi tuumaarsenali eest.

15. Iraan plaanib peagi venemaale üle anda lühimaa ballistiliste rakettide Fath-360 raketikandjad, mida Moskva saaks kasutada sõjas Ukraina vastu. Sellest teatas Reuters, viidates kahele lääne julgeolekuametnikule ja ühele piirkondlikule ametnikule. Allikate sõnul on Iraani raketikandjate üleandmine „peatne”. Jutt käib kuni 120 km laskeulatusega Fath-360 rakettide paigaldamisest, mis võimaldavad vene vägedel läbi viia operatiivrünnakuid Ukraina positsioonidele, sõjaväeobjektidele ja asustatud aladele rindejoone lähedal.

2024. aasta septembris toimetas Iraan venemaale rakette üheksal venemaa lipu all sõitval laeval. Kolm Reutersi allikat ütlesid seejärel väljaandele, et raketikandjad ei kuulunud saadetise hulka. Ekspertide sõnul viitab Fath-360 raketikandjate tarnimine Iraani ja venemaa sõjalise koostöö süvenemisele. Varem ütles USA armee kindral Christopher Cavoli USA Kongressile, et Iraan on venemaale üle andnud üle 400 lühimaa ballistilise raketi. On tõenäoline, et nad rääkisid konkreetselt Fath-360-st.

Samal ajal puuduvad avalikud tõendid selle kohta, et Iraan oleks venemaale muud tüüpi sarnaseid rakette edastanud või et venemaa väed oleksid rakette Fath-360 kasutanud. Analüütikute arvates võimaldab Fath-360 rakettide kasutuselevõtt venemaal varuda keerukamaid rakette, näiteks Iskanderi, Ukraina kriitilise infrastruktuuri, eriti energeetikasektori vastu suunatud pikamaarünnakuteks, mis koormab veelgi riigi õhutõrjesüsteemi. „Neil on palju lihtsam ja kiirem olulisi sihtmärke rünnata. Fath-360 ei vaja startimiseks palju ettevalmistusi ja selle lennuaeg on äärmiselt lühike,” märkis Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur Fabian Hinz. „Fath-360 on konstrueeritud nii, et seda saavad kasutada minimaalse väljaõppega inimesed,” selgitas Hollandi Sõjaväeakadeemia dotsent Ralf Savelsbergh.

16. Lühiuudised

USA saatkond Ukrainas kutsus 9. mai õhtul oma kodanikke üles olema ettevaatlikud suure õhurünnaku ohu tõttu „järgmiste päevade jooksul”. Hoiatus avaldati saatkonna veebilehel, kirjutab European Pravda. USA saatkond teatas avalduses, et on saanud teavet potentsiaalselt olulise õhurünnaku kohta, mis võib aset leida igal ajal järgmise paari päeva jooksul.

USA ja Euroopa liitlased viimistlevad meedia teatel 30-päevase relvarahu ettepanekut, mille puhul venemaa keeldumine aktsepteerimast võib kaasa tuua uued sanktsioonid.

venemaa sulges õhuruumi Volgogradi ja Saraatovi oblasti osade, sealhulgas Kapustin Jari polügooni kohal 12. maist kell 6.00 kuni 13. maini kell 6.00 – tõenäoliselt ballistilise raketi katsetuseks, nagu viitavad kood „BO” ja piiramatu kõrguse piirang.

Uudisekünnise ületas: venemaa „Võidupüha” paraadi ajal ilmus Narva muuseumi seinale loosung – see oli otse venemaa ja üle piiri asuva lava poole, mis edastas paraadi Moskvas.

2025. aastal saavad Ukraina relvajõud Poola tootjalt MISTA üle 100 uue Oncilla soomuki. Uuendatud Oncilla-Shturmil on täiustatud kaitse ja kaugjuhtimisega relvajaam.

Kolmapäeval, 14. mail kell 15.00 käivitatakse Kaitseväe õppusel Siil esmakordselt üleriigiline ohuteavituse süsteem EE-ALARM, sealhulgas lähevad 22 asulas ja Tallinna lähipiirkonnas tööle sireenid. Ennelõunal saadetakse ohuteavituse kanalitesse ka eelinfo, mis teavitab pärastlõunasest sireenide käivitamisest juba ette.

Riikliku ohuteavituse käivitamisel saavad inimesed sel päeval kaks testsõnumit läbi mitme erineva kanali: mobiilirakendustes „Ole valmis!” ja „Eesti äpp”, SMS-teavitusena mobiiltelefonidesse, tekstiribana Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalites ETV ja ETV+, veebilehel err.ee ja mobiilirakenduses „ERR Uudised”.

Lisaks pannakse 22 Eesti asulas ja Tallinna lähiümbruses tööle sireenivõrgustik. Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaiste SIM-kaartide puhul number +372 5950 0000. Sõnum sisaldab ka tagasisidelinki. Tegemist on süsteemi esmakordse sedavõrd ulatusliku käivitamisega, mis lubab analüüsida ka selle toimimist päriselulises olukorras ning tuvastada kitsaskohti. Lisainfo www.olevalmis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.

14. mai täpsem ajakava

Kell 11 algab eelteavitus, millega antakse ohuteavituse kanalite kaudu inimestele teada, et kell 15.00 algab test, kus käivituvad ka sireenid.

Kõigile Eestis olevatele mobiiltelefonidele saadetakse järgnev SMS-sõnum ja „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp” olemasolul teavitus:

· SÕNUM 1: „Kaitsevägi: täna, 14. mail kl 15.00 toimub õppuse Siil raames ohuteavituse test, käivitatakse ka sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247″”

Kell 15 käivitatakse kogu ohuteavitusesüsteem ja sealhulgas käivituvad 22 asulas ja Tallinna lähiümbruses sireenid ning Kaitsevägi saadab inimestele uue sõnumi.

· SÕNUM 2: „Kaitsevägi: See on ohuteavituse test õppusel Siil. Täna 14.05 kl 15.00 kõlavad sireenid. Tegelikku ohtu pole! Lisainfo kriis.ee ja tel 1247. Tagasiside kriis.ee”

Sireeni heli koosneb üheminutilisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Kokku kestab sireenide heli umbes 4 minutit. Kuula sireenide heli olevalmis.ee veebilehelt.

Sireenide asukohad ja ligikaudne ulatus:

Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi).

Kuidas valmistuda?

· Aita infot levitada ja räägi pere ning lähedaste ringis üle, kas kõigini on info ohuteavituse süsteemi käivitamisest jõudnud ning kas nad on selleks valmistunud.

· Laadi enda telefoni mobiilirakendused „Ole valmis!” ja/või „Eesti äpp”. Veendu, et oled andnud loa mobiilirakendusel endale teavitusi saata. Vajadusel aita ka lähedasel telefoni seadistada.

· Vaata oma mobiilioperaatori iseteeninduses üle keele-eelistus. Riik saadab ohuteavituse välja kolmes keeles. Kui oled eelnevalt oma keele-eelistuse paika pannud, saad teavituse ainult selles keeles. Muul juhul tuleb sõnum eesti ja inglise keeles. Keele-eelistuse muutmise juhised on kättesaadavad iga mobiilioperaatori kodulehel.

· „Ole valmis!” rakenduse kaudu harjutavad kaitsevägi ja Naiskodukaitse vahemikus 10.-20. maini ka õhuohtude tuvastamist. Lisainfo “Ole valmis!” äpist ja Naiskodukaitse veebilehelt.

· Tutvu kriisideks valmistumise juhistega veebilehel www.olevalmis.ee või samanimelises mobiilirakenduses „Ole valmis!”.

Leedu arendab kaardimaksesüsteemi, mida kasutatakse sõjalise mobilisatsiooni ajal internetikatkestuse korral, ütles Leedu Panga juhatuse liige Simonas Krėpšta reedel.

„Leedu süsteem ei ole lihtsalt planeerimisel, seda arendatakse. Oleme sellest varem rääkinud, aga nüüd on see väljatöötamisel ja käimas on ettevalmistused, et mobilisatsiooni ajal, kui internetiühendust pole, saaksid inimesed endiselt maksta mitte ainult sularahaga, vaid ka maksekaartidega,” ütles Krėpšta BNS-ile.

„Näeme, et osadel inimestel pole vahel sularaha ja nad on harjunud kaardiga maksma. Usume, et see lisafunktsioon oleks kasulik ja suurendaks meie riigi vastupanuvõimet mobilisatsiooni käigus tekkivate ootamatute olukordade ees,” sõnas ta.

Krėpšta sõnul alustasid riigiasutused süsteemi arendamisega tööd siis, kui eelmine valitsus tegi neile ülesandeks valmistuda võimalikuks mobilisatsiooniks.

Kaitseminister Dovilė Šakalienė ja rühm sotsiaaldemokraatlikke saadikuid on registreerinud makseseaduse muutmise eelnõu, mis lubab kaardimakseid mobilisatsiooni ajal isegi siis, kui ühendus puudub või kui konto on külmutatud.

Eelnõu läbis parlamendis esimese lugemise aprilli lõpus.

Kui parlament Seim muudatused kevadistungjärgul vastu võtab, võib offline-maksesüsteem mõne kuu jooksul tööle hakata, ütles Krėpšta.

Reuters teatas selle nädala alguses, et Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti võtavad kasutusele võrguühenduseta kaardimaksesüsteemid, et pakkuda varukoopiat, kui internetiühendus kaob, sealhulgas sabotaaži tõttu.

Krėpšta ütles, et Leedu Panga arendatav süsteem on mõeldud eelkõige mobilisatsiooni ajaks, kuid ta ei välistanud võimalust seda kasutada ka muudes olukordades, kus riigis internetiühendus katkeb.

„Euroopa suurim jõud on ühisjõud. Üksinda olles – suure või väikesena – oled nõrgem kui teistega koos. Ka Eesti on seda ajaloost õppinud ja endale tõotanud – mitte kunagi enam üksi,” rõhutas president Alar Karis Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul.

„Euroopa on meie kodu. Meie elamise ruum. Meie olemise keskkond. Kultuurile, majandusele, haridusele. Euroopa, see olemegi meie ise. Euroopa ongi siinsamas, ka sellel väljakul,” lausus riigipea.

Tema sõnul on Euroopa tugevam ja parem tänu inimeste põhiõiguste kaitsele, vabadustele, võrdsetele võimalustele ja solidaarsusele. „Euroopa jätkab kasvamist ning Euroopa Liidu uks tuleb lahti hoida. Ja soovijad ka sealt uksest sisse lasta. Eesti toetab ja on alati toetanud Euroopa Liidu laienemist,” lisas president Karis.

Euroopa tugevus seisneb Vabariigi Presidendi sõnul riikide erinevuses. „Tugevust näitavad samuti meievahelised eriarvamused. Kuid me peame otsima ja üles leidma selle, mis meid liidab ja ühendab. Meie ühise huvi, ühisosa.”

„Täna me tähistame rahu, mitte sõda. Vabadust, mitte võimu. Solidaarsust, mitte diktatuuri. Me tähistame Euroopa päeva. Mitte Võidu, vaid Vabaduse väljakul,” rõhutas president Karis.

Eile, 8. mail maandus Tartu lennujaamas õppusel Siil 2025 lisavägede siirmise harjutuse raames USA õhuväe transpordilennuk C-17.

„Täna harjutame Vahetu Reageerimise Paketi (Immediate Response Package) siirmist Eestisse. USA 5. eskadron, 7. ratsaväerügement on osa sellest paketist, mis suudab jõuda ükskõik millisesse asukohta maailmas 96 tunni jooksul. See õppus näitab meie suutlikkust demonstreerida jõudu meile sobival ajal ja kohas,” ütles rügemendi ülema asetäitja major Adam Young. „Ameerika Ühendriikide maaväes on vaid kaks ratsaväeeskadroni, mis seda ülesannet täidavad, ning meie oleme üks neist.”

Õppus hõlmab mitmeid lennuvälju Eestis ja Balti riikides ning demonstreerib võimet kasutada ka tsiviillennuvälju. Väljaõppe raames harjutatakse transpordilennukitega erinevatel lennuväljadel maandumist ja kohapealset saadetiste vastuvõtmist. USA õhuväe transpordilennuk C-17 kuulub Alaska osariigis paiknevasse 517. õhutransporditiiba. Need lennukid võimaldavad transportida soomusüksusi ükskõik kuhu maailmas 96 tunni jooksul.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid.

Täna kogunesid Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus 2. mail lahkunud kolonelleitnant Lui Jaansoni lähedased ja võitluskaaslased, et talle viimast austust avaldada.

„Kolonel Jaansoni aastad Kaitseliidu ülemana olid lühidalt öeldes märgilised. Just neil aastail sai õhinapõhisest Kaitseliidust ja kohati kontrollimatust rahvaliikumisest tänapäevane austatud, seadustega kooskõlas ja aktsepteeritud riigikaitse vundament,” ütles oma järelhüüdes Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. „Valmistati ette Kaitseliidu seadus, korrastati liikmeskonda, sätiti paika tänagi kehtiv õigusruum. Baas oli loodud ja talle järgnenud Kaitseliidu ülemate ülesandeks on olnud seda parimal moel sisustada ja edendada.”

Kolonelleitnant Lui Jaansoni tuhk asetatakse Toris asuvasse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse.

Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna liige Lui Jaanson sündis 25. veebruaril 1931 Tartus. Aastatel 1955 – 1960 teenis ta Nõukogude armees lendurina, misjärel jätkas 1985. aastani tsiviillennunduses.

Kaitseliiduga liitus kolonelleitnant Jaanson 1992. aastal ja 1993. aastast teenis ta Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna täienduskursuste ülemana. Aastatel 1997 – 1999 juhtis kolonelleitnant Jaanson Kaitseliitu, misjärel jätkas Kaitseliidu ülema nõunikuna. Aastal 2000 arvati ta seoses piirvanuse täitumisega reservi.

Teda on muuhulgas autasustatud Kotkaristi III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi II ja III klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu teenetemedali III ja eriklassiga ning kaitseväe teenetemedaliga riigikaitseliste teenete eest.

Hispaanias on värsked maasikad praegu hinnaga 1,49 eurot poolekilose paki eest, mis teeb kilo hinnaks 2,98 eurot.

Võrdluseks: eelmisel, 2024. aastal langes maasikakilo hind maikuus lausa 2,5 euro peale. Näis, kas seekord ka nii läheb.

Tõrva vallavolikogu esimehe Maido Ruusmanni kutsel kogunesid täna reedel 9. mail Tõrva kinomajja piirkonna turismivaldkonna tegijad ja koostööpartnerid, et ühiselt valmistuda suviseks turismihooajaks. Kohtumise eesmärk oli teha tagasivaade möödunud aastale, jagada infot eesootavate sündmuste kohta ning arutada tulevasi koostöövõimalusi.

Koosoleku avas Maido Ruusmann Tõrva turismi hetkeseisu ja 2025. aasta plaanide tutvustusega. „Tõrva piirkonna turism on viimase 10 aasta jooksul teinud uskumatu arengu – meil on kolm spaahotelli, Eesti ainuke mausoleum, Mulgi Elamuskeskus, loomaaed, Eesti parim pitsarestoran ja mida kõike veel. Samuti ka hulgaliselt sündmusi ja tegevusi, miks tulla ja olla,” märkis Ruusmann. „Eelnev on kajastunud numbrites nii, et Tõrva vald on tõusnud liidriks majutusasutuste külastuste arvult Kesk-Eestis ja Mulgimaal – meie majutusasutustes peatus isegi rohkem külastajaid kui Viljandi linnas.”

Ruusmann lisas: „Selline kiire turismi areng on tõstnud selle sektori arvestatavaks majandusharuks, mis pakub inimestele tööd. Aga mis veel olulisem – toob Tõrva piirkonda suurel hulgal külalisi nii Eestist kui välismaalt, kes lisaks raha piirkonda toomisele on ka potentsiaalsed elanikud, investorid või korduvkülastajad meile. Seetõttu omab turism suuremat mainelist mõju kui enamus teisi sektoreid.”

Piirkonna suurematest sündmustest rääkis vallavanem Helen Elias. Inspiratsiooni pakkusid kogemuslood Tõrva giidilt Maarit Meltsaselt ning Mulgi Reivi korraldusmeeskonna liikmelt Herko Leesmentilt. Kesk-Eesti turismiorganisatsiooni tegevustest ja tulevikuplaanidest andis ülevaate organisatsiooni juht Külli Eller. Päeva lõpetas Piret Koodi tutvustus Puhkaeestis.ee portaalist ja EIS-i tegevustest turismi valdkonnas.

Kohtumine tõi esile Tõrva piirkonna tugeva kogukonnatunde ja koostöövalmiduse, mis on eduka turismiarenduse eelduseks. Osalejad tõdesid ühiselt, et siinne piirkond on täis potentsiaali, mida tasub ühiselt nähtavaks teha.

Täna kaitseväe keskpolügoonil toimunud laskeharjutusel näitasid õppusele Siil 2025 kogunenud reservväelased, et on vajadusel valmis liikursuurtükkidega K9 lahingusse minema.

Paljud tänasel laskeharjutusel osalenud suurtükiväepataljoni reservväelastest õppisid aastate eest ajateenistuses tundma järelveetavaid haubitsaid FH-70 või D-30. Need relvad teenivad juba mõnda aega Ukraina üksusi.

Eesti kaitsevägi kasutab nüüd liikursuurtükke – oluliselt modernsemaid relvi, mis võimaldavad lasta kiiremini, täpsemalt ja kaugemale. Sestap on reservväelased saanud põhjaliku ümberõppe. Osad juba eelmistel õppekogunemistel, osad alles hiljuti enne õppuse Siil 2025 algust.

„Tänane laskmine on läinud üllatavalt hästi,” ütles diviisi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma. „Liikuv taktika, statsionaarne taktika – kõik toimis.”

Võimalus uusi relvi tundma õppida on reservväelaste jaoks ahvatlev. Raidma sõnul on ta näinud ka neid reservväelasi, kes esimese kutse peale õppusele tulla kõhklesid, kuid peale kohale jõudmist saabus hetk, mil nad ütlesid, et ei soovi enam ära minna. „See on see sõna, mis loeb,” sõnas Raidma.

Kapral Rain Vilumets on nende seas, kes sai K9 relvasüsteemi õppe alles hiljuti. Suurtükiväe põhitõed olid tal selged kuue aasta tagusest ajateenistusest. „Tunne on vägev,” sõnas liikursuurtüki juhtkangide juures istuv mees pärast laskeharjutust.

Ümberõpe polnud Vilumetsa sõnul liialt keeruline. „Me olime kaks nädalat igapäevaselt masina kallal ja enda positsiooni kohta on mul kõik vajaminev teada,” ütles ta.

Järelveetava suurtükiga võrreldes on liikursuurtüki suurim eelis kiirus, leidis kapral Vilumets. „Enam pole seda suurtüki lahtihaakimist. Jõuad kohale, luugid kinni, vajutad nuppu ja relv keerab ennast ise õigesti paika,” sõnas ta.

Eesti kaitseväe kaudtulevõimekus kasvab kiiresti. Tänavu said esimesed ajateenijad väljaõppe ratastel liikursuurtükiga Caesar. Suvel toimuvad esimesed lahinglaskmised Eestisse jõudnud raketisüsteemidega HIMARS.

Eesti relvade kõrval näeb õppusel Siil 2025 märkimisväärset liitlaste tulejõudu – tanke, soomukeid, helikoptereid, hävituslennukeid, mitmikraketiheitjaid ja palju muud.

Eesti üksustest osalevad Siilil kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, lisaks on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Lisaks osalevad õppusel enam kui kümne liitlas- ja partnerriigi üksused. Esindatud on Ühendkuningriik, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugal. Esimest korda osaleb õppusel Eesti diviisi koosseisus Ühendkuningriigi 4. brigaad, mida toetavad Prantsusmaa üksused. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Privacy Overview

This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.

Necessary

Always Enabled

Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. These cookies ensure basic functionalities and security features of the website, anonymously.

Cookie	Duration	Description
cookielawinfo-checkbox-analytics	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Analytics".
cookielawinfo-checkbox-functional	11 months	The cookie is set by GDPR cookie consent to record the user consent for the cookies in the category "Functional".
cookielawinfo-checkbox-necessary	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookies is used to store the user consent for the cookies in the category "Necessary".
cookielawinfo-checkbox-others	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Other.
cookielawinfo-checkbox-performance	11 months	This cookie is set by GDPR Cookie Consent plugin. The cookie is used to store the user consent for the cookies in the category "Performance".
viewed_cookie_policy	11 months	The cookie is set by the GDPR Cookie Consent plugin and is used to store whether or not user has consented to the use of cookies. It does not store any personal data.

Functional

Performance

Analytics

Others

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Rubriigid

Läti idapiiril on läinud olukord kuumaks

Scoutspataljoni võitlejad ja Soome jäägrid lihvisid õppusel Siil 2025 koostööd

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon toob koondiste etteotsa Norra treenerid

Poeketi esindaja: Eelolev käibemaksutõus suurendab alkohoolsete jookide piirikaubandust

Terviseradade kepikõnninädal pani 250 inimest teadlikumalt liikuma

VIDEO: sõjaväepolitsei kehtestas Võrumaal komandanditunni

Pärimise karm reaalsus: võõrast võlast võib saada sinu vastutus

Häirekeskus enne üleriiklikku ohuteavituse testimist: infovajaduse korral helista riigiinfo telefonile 1247

TAI: Eestis süveneb tervise ebavõrdsus, mis peegeldub ka vähki haigestumuses

Meridein Grupp loob Baltikumi suure tootmisvõimekusega droonitehase

Majandusõiguse professor Mari Ann Simovart räägib inauguratsiooniloengul ohtlikest lünkadest riigihankeõiguses

Põlva vallas sõitis auto teelt välja vastu puud, juht viidi haiglasse

Minister pani soode taastamise plaani pausile

Ettevaatust: uus pätikiri

Peaminister Michal: Venemaa peab viivitamatult nõustuma tingimusteta relvarahuga

2025. aasta Eesti meistrivõistlused mälumängus toimuvad Otepääl

Ministeerium teeb ettepaneku postiteenuse hindade tõstmiseks viiendiku võrra

Tagasilöök: Riigikogu rahanduskomisjon ei toetanud Eestis maksurahu kehtestamist

PPA saatis Läti-Valgevene piirile politseimissiooni ESTPOL10

Kindlustaja: liiklusõnnetusse sattunud jäävad hätta vormistamise ja põhjustaja määramisega

Viru Maakohus mõistis Küllike Nammi, Toomas Tamme ja Kalev Kanguri kõigis süüdistustes õigeks

Turgude kommentaar: Trump ja Hiina langetasid tolle, turud rallivad

Laulja Inger avaldas, mis on tema kõige kummalisem vaimse tervise hoidmise nipp

Isamaa pöördus seoses elektrituruseaduse muutmisega presidendi poole

17. mail tuleb Valga-Valka Piirilaat 2025

Valga ujula rekonstrueerimistööd jätkuvad: vallavalitsuse projektitoetuse taotlus sai rahastuse

Täna algab kampaania romusõidukitest vabanemiseks

Tartus oli mitu pussitamist

Reservväelased valmistusid Siilil õppelahinguteks intensiivõppes ja uute soomukitega

Uuring: laps on meelekindlam, kui ka kaaslane lubab seda olla

Koolid saavad üle 700 000 euro eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara soetamiseks

Jahmatav tõde: Pensionite väljamaksmine on jätkuvalt õnnemäng

Muuseumiöö „ÖÖS ON RAAMATUT!” pakub raamatuesitlusi, kirjanduslikke retkesid ja värvikaid kontserte

Eesti lapsed ja noored on Balti riikide suurimad digiteenustele kulutajad

Sõja ülevaade: 1174. päev – kogu Ukraina soomuskolon hävitati

Põlva Lootose naiskond teenis nädalavahetusel võidulisa

VIDEO: võidupüha tähistamine Venemaal

Hirnu herneks: Ott ei saa tuppa

KÄSIPALL: Eesti meeste rahvuskoondis lõpetas valiktsükli kaotusega

Politsei: Põlvas kadunud mees leiti surnuna

Kaitseliitlased harjutasid õppusel Siil 2025 mereväe strateegilise objekti julgestamist

Heateo jooks kogus rasket lihashaigust põdeva Miina jaoks ligi 9500 eurot

Võru maakonna aasta ema 2025 on Mirja Randvere

Rootsi kaitsevägi osaleb õppusel Siil 2025 enam kui pooletuhande võitlejaga

VIDEO: rosinaid riigikogust – kaks lõunaeestlast nimetavad teineteist populistiks

Maksekäskude menetlemise peatamine seab küsimärgi alla kiirlaenude ärimudeli

VIDEO: õppus Siil 2025

Õppus Siil 2025 tõi Soome lahele kokku riigi merelised reostustõrje võimekused

President Alar Karis emadepäeval Kehras: ema on turvalise maailma kese

Täna algav looduskaitsekuu keskendub elurikkale maaelule

Sõja ülevaade: 1173. päev – Ukraina omad jõudsid Toretski kesklinna

Antsla vallas põrkasid kokku kaks autot, ühe juht viidi haiglasse

Otepää valla aasta ema on Inga Kotkamäe

Võtke eeskuju: Eesti suurimas peres kasvab 21 last

KÄSIPALL: meeste koondis lõpetab valiktsükli Sloveenias

PILTUUDIS: kõnniteedele hakati paigaldama lamavaid politseinikke

Kübersõdurid harjutasid Siilil üht keerulisimat lahinguliiki

Õhuvägi kutsub üles märgatud lennuvahenditest teada andma

Liitlased tõid helikopteritega Lätist täiendavaid vägesid Lõuna-Eestisse

Eesti toetab ukrainlaste vaimset tervist

Euroopa päev ja Uma Meki kevadlaat panid mõtted liikuma ja maitsed mängima

Sõja ülevaade: 1172. päev – India-Pakistani konflikt kogub tuure

VAATA! Milline sõnum saadetakse 14. mai Eesti mobiiltelefonidesse ja kuidas kõlab ohusireen

Leedu valmistab sõja puhuks ette ühenduseta kaardimaksete süsteemi

President Karis Euroopa päeval: Euroopa suurim jõud on ühisjõud

Ameerika Ühendriikide õhuvägi harjutas õppusel Siil 2025 lisavägede siirmist Eestisse

Kaitseliit saatis oma endise ülema viimsele teekonnale

PILTUUDIS: maasika hind Hispaanias

Tõrva turismiasjalised seadsid hooajaks sammud ühiselt paika

Liikursuurtükkide kõma pani reservväelastel silmad särama