Kuigi suvepuhkused on selleks aastaks läbi, ei tähenda see eestlaste jaoks reisiplaanide lõppu. If Kindlustuse tellitud uuring näitab, et märkimisväärne hulk inimesi eelistab välisreise just sügiskuudel. Peamisteks põhjusteks on soodsamad hinnad ja soov vältida suviseid rahvamasse.
Uuringu kohaselt plaanib suvekuudel välisreisi 42,9% vastanutest, kuid ligi kolmandik – 26,6% – kavandab reisi ka sügisesse. See näitab, et sügisperioodil on eestlaste reisiharjumustes oma kindel koht ning seda võib pidada rahulikumaks teiseks reisihooajaks.
„Näeme nii uuringu tulemustest kui ka oma reisikindlustuse statistikast, et sügis on paljude eestlaste jaoks kujunenud mugavaks reisimise ajaks,” ütles If Kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Kairit Luht. „Paindlikum töökorraldus ja soov puhata väljaspool kõrghooaega on peamised tegurid, mis seda valikut mõjutavad. Kuigi 79,5% vastanutest tõi reisi planeerimisel olulisima kriteeriumina välja soodsa hinna, tasub sügisreisijatel mõelda ka muudele riskidele.”
Luhti sõnul võib sügisene reisimine kaasa tuua ootamatusi, milleks on mõistlik valmis olla. „Sügisel on ilm heitlikum, mis suurendab lendude tühistamise ja reisitõrgete riski. Samuti kasvab hooajaliste haigestumiste tõenäosus,” selgitas ta.
Uuringust selgus, et kuigi pea 60% vastanutest peab reisi turvalisust väga oluliseks, pöörab tervishoiu- ja meditsiiniteenuste kättesaadavusele tähelepanu vaid 22%.
„See näitab teadlikkuse lünka ning just seetõttu on reisikindlustus eriti oluline. Kindlustus ei paku kaitset üksnes kadunud pagasi eest, vaid tagab turvatunde ootamatute reisitõrgete ja ravikulude puhul, mis on sügisel isegi tavalisemad,” lisas Luht.
Luht rõhutab ka üht praktilist soovitust: „Reisikindlustus tasub sõlmida kohe pärast piletite ostmist, mitte alles vahetult enne reisi. Varakult tehtud kindlustus pakub kaitset ka enne reisi juhtuvate ootamatuste korral – näiteks kui reis jääb ära tervisemure tõttu. Viimasel hetkel sõlmitud kindlustus ei pruugi aga kõiki riske katta.”
Laiapõhjaline avaliku arvamuse küsitlus viidi läbi If Kindlustuse tellimusel uuringufirma KOG Institute’i poolt tänavu märtsi teises pooles. Küsitluses osales igast Balti riigist 1000 vastajat.
24. augusti hommikul saabusid Ikla piiripunkti kaudu Eestisse siinse elamisloaga 36-aastane mees ja 38-aastane naine. Riskiinfole tuginevalt suunasid MTA ametnikud nende sõiduki tolliläbivaatusele, kus auto istmest leiti kolm pakendit 1,4 kilogrammi alfa-PVPd sisaldava narkoainega.
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne talituse juhi Peeter Paisuotsa sõnul on alfa-PVP puhul tegemist erakordselt ohtliku narkootikumiga, mis põhjustab kiiret sõltuvust ning ränki ja pöördumatuid tervisekahjustusi. „Tänu tolliametnike läbiviidud eeltööle, riskianalüüsile ning narkokoera treenitud ninale suutsime ülisuure koguse surmava aine narkoturule jõudmise tõkestada,” ütles Paisuots.
Paisuots ütles, et narkokaubanduse tõkestamisel on suur roll rahvusvahelisel koostööl. „Koostöös naaberriikide tolli- ja uurimisasutustega viime igapäevaselt läbi riskianalüüsil põhinevaid tollikontrolle nii piiripunktides kui sisemaal, et avastada keelatud aineid ja esemeid, lõhkuda organiseeritud kuritegevuse võrgustikke ning takistada narkootikumide jõudmist tänavatele,” rõhutas Paisuots.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri Liisi Kisleri sõnul tuvastas ekspertiis, et tegemist oli võrdlemisi puhta ainega. „See kogus ainet oleks tänavale jõudes inimestele suurt ohtu kujutanud, sest ainuüksi ühe doosi annab 0,013 grammi. Seega on tolliametnike töö taaskord päästnud inimelusid, sest üledoseerimise oht alfa-PVP puhul on väga suur,” sõnas Kisler.
Tolliametnike leitud kogus oleks võinud põhjustada narkojoobe pea 90 000 inimesele.
Prokurör sõnas, et sõiduautos viibinud mees ja naine peeti kahtlustatavatena kinni. „Lääne ringkonnaprokuratuur taotles Pärnu maakohtult 36-aastase mehe vahistamist. Prokuratuuri hinnangul võib mees vabaduses jätkuvalt kuritegusid toime panna,” sõnas prokurör Liisi Kisler.
Pärnu maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning võttis kahtlustatava kaheks kuuks vahi alla. Prokurör Liisi Kisler lisas, et seni ei ole olnud alust autos viibinud naise vahistamiseks.
Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mille viib läbi MTA uurimisosakond ning juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
Alfa-PVP on sünteetiliste katinoonide rühma kuuluv stimulant. Aine tarvitamisel tekib väga kõrge üledoseerimise oht, mis võib lõppeda pöördumatute tervisekahjustuste või surmaga. Alfa-PVP-d kutsutakse tihtilugu ka „zombi-narkootikumiks”, sest selle mõju all kaob tarvitajal tundideks reaalsustaju, inimene muutub agressiivseks ning soovitud eufooria asendub kergesti paranoilise psühhoosi, pettekujutluste ning muude ränkade vaimse tervise häiretega.
Kolmapäeval, 10. septembril kell 16.40 kiirustasid päästjad Elva valda Kirepi külla, kus kahekorruselises kõrvalhoones põles sauna eesruum.
Päästjad ajasid garaažist auto välja, samal ajal toimusid kustutustööd. Tulekahju lokaliseeriti kella 17.09-ks, tulekollete leidmiseks lammutati konstruktsioone.
Põles ligikaudu kaks ruutmeetrit, suitsukahjustusi sai ka terve ülejäänud hoone. Tõenäoliselt sai põleng alguse rikkis hüdrofoorist.
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Riigikohus selgitas täna avaldatud lahendis, et Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) liikmed ei tohi langetada otsuseid ainult omavahel e-posti teel suheldes, vaid peavad selleks koosoleku korraldama.
VVK liikmed tegid tänavu 25.–26. augustil e-kirju vahetades kolm otsust, millest kaks puudutasid valimiskaebuste lahendamist ja kolmandaga kooskõlastati kohalikeks valimisteks mõeldud raha jaotus.
Selle peale esitasid kaebuse Sulev Švilponis ja MTÜ Ausad Valimised, kes palusid tunnistada ilma koosolekuta otsuste vastuvõtmise õigusvastaseks. Kaebajate sõnul takistas see nende tegevust valimisvaatlejatena.
VVK põhjendas e-posti teel otsuste tegemist peamiselt valimiskaebuste lahendamise lühikeste tähtaegadega ning raskustega kõigile VVK liikmetele koosolekuks sobiva aja leidmisel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas täna kaebuse rahuldada. Kolleegium märkis, et iseenesest pole ei era- ega avalikõiguslikes otsustuskogudes välistatud otsuste vastuvõtmine ka koosolekut kokku kutsumata, hääletades sidevahendite abil. Samas on seaduse järgi VVK töövorm koosolek, mistõttu pole neil võimalik otsuseid langetada koosolekut kokku kutsumata.
Koosolek tähendab kas füüsiliselt või elektroonilises vormis reaalajas toimuvat vahetut ja jälgitavat arutelu. Enne koosoleku toimumist on VVK liikmetel siiski lubatud jagada materjale ja vahetada mõtteid otsustamisele tulevates küsimustes näiteks e-posti, sõnumi või telefoni teel. Samas ei tohi koosolek muutuda üksnes otsuse formaalseks kinnitamiseks.
Kohus: lühike etteteatamisaeg oli põhjendatud
MTÜ Ausad Valimised kaebas ka 2. septembril toimunud VVK koosoleku korralduse peale, viidates liiga lühikesele etteteatamisajale. VVK põhjendas umbes 24-tunnist koosolekust etteteatamist valimiskaebuste lühikeste menetlustähtaegadega.
Riigikohus märkis, et koosoleku lühike etteteatamisaeg võib küll vaatlemisõigust riivata, kuid antud juhul oli see põhjendatud, mistõttu jäeti MTÜ kaebus selles osas rahuldamata. VVK peab valimiskaebused lahendama viie tööpäeva jooksul ja kohtu hinnangul on oluline arvestada, et VVK liikmed täidavad ka muid ametikohustusi, mida on tarvis komisjoni tööga ühitada.
Kolleegium rõhutas siiski, et kui koosolek plaanitakse läbi viia üksnes kohapeal, peaks tavapärasest lühema ettetatamisaja puhul teavitama potentsiaalseid vaatlejaid võimalusest vaadelda koosolekut ka elektrooniliselt.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-25-27/8
Valitsus andis heakskiidu ravikindlustuse seaduse muudatustele, mis võimaldab haiguslehel viibides alustada töötamist senisest varem, muudab vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavamaks ja kaotab hüvitiste dubleerimise.
Ravikindlustuse seaduse muudatused aitavad pikaajalisel haiguslehel olijatel sujuvamalt tööle naasta ja parandavad ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ligipääsu ravikindlustusele. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas ja fiktiivsete töötasude vältimine aitab Tervisekassa raha tõhusamalt kasutada.
„Tahame, et inimesed saaksid soovi korral haiguse ajal paindlikult töötada ja et ravikindlustus oleks kättesaadavam ka neile, kelle sissetulek pole regulaarne. Samas peame välistama süsteemi kuritarvitused. Muudatused toetavad kiiremat tööellu pöördumist ja tagavad, et maksuraha kasutatakse õiglaselt,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
Riigikogule arutamiseks edastatud eelnõu järgi on osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine võimalik alates 31. haiguslehe päevast. Seda ilma sissetulekutes kaotamata.
Minister Jolleri sõnul on pikemaajaliselt haiguslehel viibijatel juba eelmise aasta keskpaigast võimalik soovi korral ning kokkuleppel tööandja ja arstiga osalise koormusega või lihtsamaid ülesandeid tehes töötada.
„Seni pidi selleks ootama kaks kuud, nüüd loome võimaluse oluliselt varem. On ameteid, kus selline korraldus on soovi korral võimalik – näiteks jalaluumurru korral saab kodukontoris teha arvutis tööd. Küll aga peavad sellise korraldusega nõus olema kolm osapoolt – inimene ise, tema raviarst ja tööandja. Samuti on inimesel sel ajal õigus saada töövõimet toetavaid teenuseid ja sissetulekut, mis tal oli enne haigestumist,” lisas ta.
Eelnõu kohaselt algab võimalus haiguslehe ajal tööle tagasi naasta 31. haiguspäevast ja kestab kuni 152 päeva. Endiselt peab haiguslehel töötamisele andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. Raviarst saab kaasata töötervishoiuarsti, kes aitab kirjeldada muudatused töötingimustes. Kohanduste täpsustamiseks suhtleb ta ise tööandja ja patsiendiga. Tööandja tasub vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa. Muudatusest on kasu kõigil osalistel – inimesed saavad parema toimetuleku, tööandjad töötajate kiirema tööle naasmise ja Tervisekassa kulude kokkuhoiu.
Eelmise aasta keskpaigast käivitunud testperioodi käigus on üle 160 inimese soovinud ja samapalju tööandjaid vastavalt võimaldanud üle kahe kuu kestnud haiguslehe ajal töötamist. Töötukassa teenustest on kasutatud peamiselt tööalast rehabilitatsiooni, aga ka kogemusnõustamist.
Vabatahtlik ravikindlustus muutub lihtsamalt kättesaadavaks. Eelnõuga kaotatakse eeltingimused kindlustusstaaži ja sotsiaalmaksu tasumise kohta – lepingut võib sõlmida iga Eesti elanik. Kindlustusmakseid lubatakse edaspidi tasuda ka igakuiselt, mitte vaid kvartali või aasta kaupa. Samuti arendatakse digitaalne lahendus lepingu sõlmimiseks Terviseportaali kaudu.
Riigieelarve ja ravikindlustusraha tõhusamaks kasutamiseks tehakse muudatus, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta enam samaaegselt töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega. Eelmisel aastal kasutas sellist skeemi üle 800 inimese kogusummas ligi 1,2 mln eurot. Tegemist on topelt asendussissetulekuga ja tulevikus see võimalus kaob ära.
Pettuste vältimiseks hakataks edaspidi, kui tööandjal pole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia või kui rase ise sellest keeldub, maksma haigushüvitist Maksu- ja Tolliameti eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete põhjal. Mitte aga tuginedes tööandja esitatud andmetele.
Edasisteks aruteludeks Riigikokku saadetud eelnõu plaanitakse jõustada järgmiselt: vabatahtliku ravikindlustuse ning Maksu- ja Tolliameti andmete kasutamise muudatused on jaanuarist 2026, teised muudatused sama aasta aprillist.
SEB andmed näitavad, et eestimaalaste investeerimiseesmärgid keskenduvad peamiselt kindlustundele, kontsentreerudes enim rahalise tagavara suurendamisele ning raha kasvatamisele isikliku kodu tarvis. Samas on suuremat riski eelistavad investorid tihti investeerimise perioodi osas liialt optimistlikud. Ekspert selgitab lähemalt, millised investeerijad on eestimaalased.
SEB andmetest selgub, et peamiselt investeerivad eestimaalased oma vara kasvatamise ambitsioonil, moodustades üle poole (57,4%) kõigist eesmärkidest. Seejuures kasvatab märkimisväärne osa klientidest raha ka hariduse, tervise või ootamatute kulude katmiseks (15,9%) ning isikliku eluaseme tarvis (13,7%), peegeldades kinnisvara tähtsust kui turvalisuse ja stabiilsuse sümbolit.
„Eestlaste finantskäitumine liigub järjest enam strateegilise planeerimise suunas. Vara kasvatamine kui peamine eesmärk näitab, et tugevama rahalise turvavõrgu loomisel ei lepita vaid raha kogumisega, vaid soovitakse suuremat tootlikkust. Turvatundest rääkides on seejuures eestlase jaoks jätkuvalt väga oluline oma kodu. Samas on esindatud ka lühiajalised eesmärgid nagu unistuste puhkus (7,3%) või pikalt tulevikkuvaatavad eesmärgid, näiteks laste jaoks kogumine (5,7%),” avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Unistatakse kiirest rikastumisest
Kuigi suurem osa investeerijatest paigutavad oma raha arvestades soovitatud riskitaset, on kõrge riskitasemega portfellide omanike seas näha ka üleliigset optimismi. Samas joonistub välja, et olemata riskitasemest on enim märgitud eesmärgistatud investeerimisperiood neli aastat. Eksperdi sõnul ei lähe investeerimishorisont tihti kokku investorite riskitasemega.
„Päris suur osa inimesi, kes investeerivad ka soovitatust kõrgema riskiga, soovivad endale seatud eesmärgid saavutada vähem kui viie aastaga. See võib viidata laialt levinud „get rich quick” mõtteviisile, mis kannab endas drastiliselt suuremat riski. Mida pikem on investeerimisperiood seda suuremat riski me saame endale lubada, sest see aitab vältida liigset volatiilsust ja potentsiaalseid kaotusi. Vastupidi tegutsedes võib investeerimine rohkem tuua kahju kui kasu,” tõdes Visnapuu.
Andmed kajastavad 2025. aasta augusti seisuga SEB Roboinvestori kasutajate seatud finantseesmärke.
Kuni 19. septembrini on aega korrastada oma rahvastikuregistri elukoha andmed, et valida elukohajärgses valimisringkonnas.
Siseministeeriumi rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla selgitas, et elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. „Ringkond, kus inimene oktoobris toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valida saab, läheb lukku rahvastikuregistri andmete alusel just 19. septembri seisuga. Pärast seda tehtud muudatused aadressiandmetes enam valimisringkonda ei mõjuta,” ütles Kungla.
„Õiged aadressi- ja kontaktandmed, näiteks e-maili aadress, on olulised, sest oktoobri alguses saadame kõigile hääleõiguslikele isikutele valimiste teabelehed, kus on täpsemalt kirjas, millisel viisil ja millal on võimalik hääletada. Info saadame ametlikule e-posti aadressile isikukood@eesti.ee, kust see suundub inimese igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Kellel puudub e-posti aadress, saavad teabelehe posti teel. Paberil teavitused saadetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile,” rääkis Kungla.
Riiklike teavituste saamiseks tasub kontrollida ja vajadusel korda teha oma kontaktandmed rahvastikuregistris. Kõige lihtsam on seda teha e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee. Seal saab üle vaadata ja vajadusel uuendada ka enda elukoha aadressi ja muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid.
President Alar Karis külastas kahepäevase ringsõidu raames koole ja ettevõtteid Tartu-, Viljandi- ja Harjumaal, et uurida tehisaru kasutusest sündivaid võimalusi hariduses ja majanduses.
„Tehisaru on koolides igapäevaselt kohal tekitades õpetajates ja õpilastes elevust ja ärevust, võimalusi ja muresid. Peame rääkima avameelselt, võimaluste kõrval ka ohtudest, aga hirmust ja kartustest tuleb üle saada – tehisaru mitte ei asenda vaid täiendab,” märkis riigipea.
„Peame usaldama õpetajaid, õpetajad on autonoomsed, selles seisneb meie hariduse tugevus – edasi tuleb liikuda sunni või surveta, iga õpetaja valib talle sobiva kiiruse ja meetodi. Tehisaru peab tegema meid targemaks mitte rumalamaks, õigete vastuste asemel suunama, õpetama kriitiliselt mõtlema ja analüüsima,” lausus president Karis.
Riigipea külastas Nõo Reaalgümnaasiumi, TERA eragümnaasiumi Tartus ja Suure-Jaani Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi ja Tallinna Tehnikaülikooli.
Tarku tehnoloogiad arendavatest ja kasutavatest ettevõtetest külastas riigipea Tartus meditsiinitehnoloogia ettevõtet Better Medicine OÜ, kütuseelementide arendusfirmat GaltTec OÜ, tänavu noore inseneri preemia pälvinud Tuule Mall Partsi tööandjat R8 Technologies, biotehnoloogia iduettevõtet ÄIO ning tehisarufirmat Pactum AI. Ta kohtus ka ringmajandusettevõtte Raiku Packaging OÜ esindajatega.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. september 2025:
rindejoones muutusi ei tuvastanud.
1. Vaid rinde ja piiri lähedus sajus.
2. Miskit olulist eile öösel Krimmis tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduse toorainetulud on langenud madalaimale tasemele pärast sõja algust.
12. Jakuutias on eelarve rahapuuduse tõttu alanud kütteprobleemid.
13. venelased on hakanud toidu ja riiete pealt massiliselt kokku hoidma.
14. USA audiitorid väidavad, et venemaa on nafta hinna ülempiirist mööda hiilinud.
15. Lühiuudised
Pisu mannetus Lääne riikide suutmatusest karmimalt venemaaga tegeleda läbi paistab. Naftat ja gaasi ikka ostame, muideks on NATO riik Türgi suuruselt kolmas vene nafta ostja, kaupade liikumisele täieliku piiri ette panna ei taheta jne. Hetkel ka arvamisel, et miskit jõulisemat siiski NATO ei plaani seoses Poolat tabanud vene droonirünnakuga.
205 vene poole rünnakust üle 120 oli suunatud Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal Lõmanist kuni Pokrovskini. Viimaste päevade kahekordne rünnakute arv Harkivi suunal tundub olevat pigem mitte surve kasv vaid üha väiksemad grupid teele saadetakse.
Ikka mõnes kohas mootorrattaid ja soomust rünnakutel koos kasutatakse aga enamasti tuuakse soomukitega jalavägi rinde lähedusse ja väikesed jalaväegrupid halli ala suunas teele saadetakse ülesandega jõuda max kaugele ja seal kand maha saada. Iga edenetud kilomeetri eest saab head preemiat.
Nii Toretski kui Pokrovski kandis on tõusnud oluliselt just vene merejalaväe ja õhudessantvägede droonioperaatorite ja kaudtuleüksuste aktiivsus rinde töötlemisel ja kipub eeldama, et läheneb sellise spetsiifikaga üksuste peatne rünnakutes osalemine. Pisu pakub aga üllatust, et värskelt värvatud soldatid eip saa enam suuremat väljaõpet ja kuuga ollakse juba rindel rünnakutes osalemas. Kipub arvama, et pisu on kokku kuivamas värbamiste arv ja sestap peab ridade täitmiseks neid kiiremini rindele saatama. Uhiuut varustust siiski jagub, kuigi jah, saapad kipuvad tihti olema soldatitel endil soetatud. Ka näeb palju isiklikult soetatud pesu.
Õnneks on viimasel ajal siiski nihe toimunud ja tõusnud Ukraina aktiivsus oma vasturünnakutega suurema vene poole survega rindelõikudes ning see on toonud kaasa nii edenemisi kui rinde lainetust ning eks hallis alas on üha segasem teada, kes kus parajasti on ja kipub arvama, et seni on vene poole jalaväel olukorrast suurem teadmatus ning ikka arvamusel, et neid saadetakse käega näidatud suunal minema…
No ei saa enam vene poole kaudtuleüksused oma keskmise tasemeni, eilegi vaid 4758 lasku ehk siis Ukraina suudab neid pisugi vaos hoida. Küll on kõrge kamikazedroonide kasutamine (5965) ja kipub olema uueks keskmiseks. Liugpomme tavapärasel tasemel.
Ilm seal jätkuvalt 22-26 päeval ja vihma tulemas vaid mõnel harval päeval ja tundub, et nii vähemalt septembri lõpuni ehk siis soodsaid rünnakuolusid kõigile relvaliikidele jagub.
1. Sumõ kandis tabati koolimaja ja ikka rinde ja piiri lähedus tihedas sajus.
2. Okupeeritud Donetskis on öised plahvatused kuidagi tihedaks läinud. Tegu on linnaga, mis peaks olema suurem vene sõjaväe logistikakeskus ehk siis sihtmärke jagub.
Hästi informeeritud kanali Dosye Shpiona andmetel ründas Ukraina 10. septembri öösel venemaa süvakosmose sidekeskust (üksus 81415) okupeeritud Krimmis Vitinos. Sihtmärgiks oli 40. juhtimis- ja mõõtekompleks. Väidetavalt tabasid peakorterit ja sidekeskust kaks reaktiivmootoriga drooni. venemaa Pantsir-S1 süsteemil ei õnnestunud droone mõjutada.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: seni Kupianski põhjaosa hallis alas ja uut infot muutustest pole. Küll käivat sektori lõunalõigus Zaritšne asulas kvartalid käest kätte. vene pool kasutab jälle soldateid tsiviilriietes, et kuhugi nii lippu heisata kui Ukraina eesmistest possadest läbiimbumiseks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: siin tuleb sarnaselt Zaritšnele infot Katerinivka lõigust, millest osa Ukraina vabastas.
8. Donetsk: tihe lahingutegevus ja kummagi poole blogijad küll annavad infokilde võimalikest edenemistest siia ja sinna aga eip tõtta nemdaki kiirelt kaarti veel muutma, sest enamasti selguseta, kas püsivamalt ka kand maha saadi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Soome keskuse CREA arvutuste kohaselt tõi 2025. aasta august venemaa majandusele madalaima tooraine välismaale eksportimise tulu alates sõja algusest. Keskmiselt teenis venemaa nafta, gaasi, naftatoodete ja kivisöe ekspordist 564 miljonit eurot päevas – 2% vähem kui juulis ja 11% vähem kui eelmise aasta augustis. Võrreldes 2022. aasta tippväärtustega, mil fossiilkütuste eksport tõi riiki 1 miljard eurot päevas või rohkem, on toorainest saadav tulu langenud poole võrra ja võrreldes 2024. aasta tasemega umbes veerandi võrra.
Mere kaudu transporditava nafta ekspordi tulud langesid augustis võrreldes eelmise kuuga 10% ja aastaga 9% – 170 miljoni euroni päevas. Torujuhtme kaudu eksporditud nafta tulud langesid aastaga võrreldes 20% – 62 miljoni euroni päevas.
Veeldatud maagaasi (LNG) müügitulud välismaal langesid 31%, 31 miljoni euroni päevas, ja naftatoodete müügitulud 29%, 147 miljoni euroni päevas. Samal ajal suurenesid söemüügist (+55%, 76 miljonit eurot päevas) ja torujuhtmegaasist (+3%, 75 miljonit eurot päevas) saadud tulud.
CREA hinnangul on Hiina endiselt venemaa energiaressursside suurim ostja: see moodustab 40% kõigist ostudest ehk 5,7 miljardit eurot. Teisel kohal on India (3,6 miljardit eurot) ja kolmandal Türgi 21% (3 miljardi euro) osakaaluga.
Eksporditulude vähenemine on juba tabanud suurimaid naftaettevõtteid, kelle kasum on langenud 2-3 korda, samuti föderaaleelarvet, kus nafta- ja gaasimaksud moodustavad iga neljanda tulurubla. Alates juunist on riigikassa toorainetulud iga kuu langenud umbes 30% aastavõrdluses ning jaanuari-augusti akumuleeritud kogusumma oli 20% väiksem kui eelmisel aastal.
„venemaa majandus läheneb kiiresti fiskaalkriisile, mis raskendab sõja pidamist,” ütleb Atlandi Nõukogu vanemteadur Anders Aslund. „Sellest ei piisa veel, et putinit läbirääkimiste laua taha tuua, kuid see näitab, et tema kohale kogunevad pilved.”
Augusti lõpus ulatus föderaaleelarve puudujääk 4,2 triljoni rublani, mis on 150 korda suurem kui eelmise aasta samal perioodil (28 miljardit rubla). Võimud on hakanud mõtlema sõja rahastamiseks tehtavate kulutuste kärpimisele, mis on juba „ära söönud” peaaegu poole föderaalkassasse sel aastal kogutud maksudest.
venemaa majanduse probleemid on selgelt kasvavad, kuid see ei tähenda, et see lähitulevikus kokku kukub, ütleb Berliinis asuva Carnegie venemaa-Euraasia keskuse direktor Aleksander Gabujev. Gabujevi hinnangul võimaldab majandus isegi praeguses seisus putinil sõda jätkata veel 18–24 kuud, enne kui probleemid tõsiseks muutuvad. Ekspert lisab, et lääneriikide sanktsioonide kooskõlastatud karmistamine ja naftahinna langus võivad seda perioodi lühendada, kuigi venemaad on raske naftatuludest täielikult ilma jätta.
12. Sahha Vabariik (Jakuutia) on kütteperioodi algusega sattunud kriitilisse olukorda kommunaalteenuste sektori ebapiisava rahastamise tõttu. Nagu LB Potok teatas, mõjutavad probleemid peaaegu kõiki piirkonna rajoone. Kõige tõsisem olukord on Verhnekolõmski uluses, kus 9. septembril sadas lund, kuid koolilapsed jätkavad õppimist kütmata klassides. Katlamajad töötavad varutoiteallikatest ja küte lülitatakse sisse vaid mõneks tunniks õhtul. Sarnaseid probleeme on registreeritud Sangari külas (Kobjaiski uluses), kus kaks katlamaja ei tööta Sahhaenergo võlgade tõttu.
Ust-Aldanski ulussis (haldusüksus, nende rajoon) oli küttevarustuse hilinemine nädal aega. Oleneki külas kuulutati külma ilma tõttu 4. septembril välja eriolukord, kuigi kütteperiood algas ametlikult 22. augustil. Aldanski rajoonis on saadud vaid kolmandik vajalikust söe ostmiseks mõeldud toetusest ning kütusevarusid jätkub hiljemalt 1. novembrini, ütles rajooni juht Aleksandr Šestopalov.
Tšuraptšinski ulussis soovitati kohalikel omavalitsustel kütteperioodi algus nihutada 1. oktoobrile. Rajooni juhi esimene asetäitja Rustam Dalinov tegi ettepaneku eelarvevahendite kokkuhoiu eesmärgil mitte kütta rahvakunsti maja, võimlat, külavalitsuse hoonet ja teisi sotsiaalrajatisi.
Jakuutia rahvasaadik Viktor Fedorov kinnitas, et 2025. aastaks eraldati kommunaalteenuste organisatsioonidele 34,9 miljardit rubla, tegelik vajadus on 63,1 miljardit. Vabariigi eelarvepuudujääk 2025. aasta esimesel poolel oli 24,4 miljardit rubla – peaaegu kümme korda suurem kui planeeritud, märgib LB Potok. Samal ajal jätkavad võimud eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõstmist: alates 1. juulist on elektri hind tõusnud 16%, küte ja soe vesi 13% ning gaas 16%.
Selle taustal jätkab venemaa elektrienergia eksporti. 2025. aasta esimesel poolel ulatus eksport 3,08 miljardi kWh-ni, peamised ostjad olid Kasahstan ja Kõrgõzstan, umbes 16% tarnetest läks Mongooliasse.
13. venemaa kodanikud säästavad üha enam esmatarbekaupade pealt kiire hinnatõusu tõttu, mis isegi ametlike Rosstati andmete kohaselt on sõja algusest saadik ulatunud 40%-ni. Kommersant teatab OFD Platvormi andmetele viidates, et rõivaostude arv vähenes 2025. aasta jaanuaris-augustis 8%. Nõudluse languse tõttu on kaubanduskeskuste liidu prognoosi kohaselt suured moekaupmehed sunnitud “optimeerima” kuni 40% jaemüügipinnast.
Toidu pealt kokkuhoiuks külastavad tarbijad üha enam kõvasid allahindluspoode, mis müüvad odavaimaid kaupu maksimaalsete allahindlustega. Selliste kaupluste (Svetofor, Tšižik, Dobrotsen) tulu kasvas aastaga 27% – see on rekord kõigi toidukaupade jaemüüjate seas, selgub Infoline’i statistikast. Selle formaadi atraktiivsuse jätkuvat kasvu mõjutab tarbijate säästmiskäitumine, mis on viimase aasta jooksul kõrge baasintressimäära mõjul suurenenud, selgitab Infoline-Analyticsi tegevjuht Mihhail Burmistrov.
Kõige populaarsemaks säästmisviisiks on saanud allahindluste ja kampaaniate kasutamine – Romiri uuringu kohaselt kasutab seda 68% tarbijatest. 58% keeldub teadlikult teatud kaupadest, mille nad varem ostsid, 57% püüab leida sarnaseid tooteid madalama hinnakategooriaga ja peaaegu pooled (49%) valivad ostlemiseks soodsa hinnaga kauplused.
„Toidule ja esmatarbekaupadele kulutamise minimeerimiseks harjutab 46% venelastest ostureiside sageduse vähendamist,” kirjutab Romir. Isegi jõukad inimesed on hakanud säästma – B1 Groupi uuringu kohaselt on sissetulek 150 tuhat rubla pereliikme kohta kuus: nüüd piirdub iga sekund neist spontaansete ostudega, kuigi vaid kuus kuud tagasi oli neid vaid 22%.
Nõudlus seadmete ja elektroonika järele on sel aastal langenud 30 aasta madalaimale tasemele, ütles DNS-i ettevõtete grupi kaasomanik ja direktor Dmitri Aleksejev RBC-le. Tema sõnul on müük sel aastal rublades nominaalselt langenud, mida varem polnud. „Meil oli perioode, mil turg võis langeda ühikutes, dollarites, aga rublades, isegi inflatsiooni arvesse võtmata, ei langenud see kunagi,” ütles Aleksejev.
Kuigi Rosstat annab aru elanikkonna sissetulekute ja reaalpalkade kasvust, langeb inimeste reaalne ostujõud, ütleb Roman Kharlanov, Moskva oblasti Delovaja Rossija kaasesimees. „Nüüd näeme, et venelased minimeerivad oma kulutusi igal võimalikul viisil: nad ostavad ainult soodushinnaga kaupu või kampaaniate alusel, nad lükkavad suuri oste edasi (isegi toiduainete segmendis, näiteks talvevarud),” ütleb Vedeneeva Consulting Groupi asutaja Anna Vedenejeva. Ta usub, et praegune müügilangus ei ole lühiajaline kriis, vaid tarbijakäitumise struktuuriline nihe, kellest enamik ootab edasist hinnatõusu. „Need ootused on muutunud ennasttäitvaks ennustuseks: mida rohkem inimesed usuvad, et olukord halveneb, seda aktiivsemalt nad oma käitumist muudavad, süvendades kriisi,” ütleb Vedejeva.
14. venemaa on suutnud mööda hiilida USA ja tema liitlaste naftaekspordi hinnalagedest, vähendades Ukraina-vastase sõja rahastamiseks mõeldud tulude vähendamise meetme tõhusust, selgub USA valitsuse aruandlusbüroo (GAO) aruandest. Dokument põhineb välisministeeriumi, rahandusministeeriumi ja kaubandusministeeriumi töö analüüsil, mis vastutavad venemaa-vastaste sanktsioonide väljatöötamise ja rakendamise eest.
Audiitorite sõnul näitas venemaa majandus 2022. aastal umbes 6% langust võrreldes stsenaariumiga ilma sissetungi ja sanktsioonideta. Kuid juba aastatel 2023–2024 ei kaldunud SKP kasv oodatust kõrvale, mis viitab osalisele taastumisele pärast esialgset lööki. GAO tunnistas, et ekspordikontroll raskendas, kuid ei peatanud venemaa juurdepääsu USA sõjatehnoloogiale. Varilaevastiku aktiivne kasutamine piirangutest möödahiilimiseks vähendas oluliselt nafta hinnalage tõhusust.
Euroopa Liit peab „lae” vahendit endiselt tõhusaks. Juulis kiitsid ELi riigid heaks 18. sanktsioonipaketi, mis muutis venemaa nafta hinna ülempiiri. Fikseeritud 60 dollari asemel barreli kohta peaks see nüüd olema 15% turuhinnast. Alates septembri algusest on see 47,6 dollarit barreli kohta.
GAO tõi välja ka USA sanktsioonipoliitika süsteemsed puudused: asjaomased asutused ei ole seadnud selgeid eesmärke mõõdetavate näitajatega ja seetõttu ei saa nad oma tulemusi täielikult hinnata. See piirab USA valitsuse võimet määrata sanktsioonide ja ekspordikontrolli tegelikku tõhusust, öeldakse asutuse aruandes.
30. septembri 2024. aasta seisuga on USA asutused eraldanud Ukrainale 164 miljonit dollarit lisarahastusest venemaa-vastaste sanktsioonidega seotud tegevusteks, sealhulgas personali laiendamiseks ja uurimisteks. Nende programmide rahastamine on aga ohus 2025. aasta sügisel lõppeda. Audiitorid soovitavad sanktsioonipoliitikale mitte ainult selgete eesmärkide sõnastamist, vaid ka selle tulemuste regulaarset jälgimist.
15. Lühiuudised
Harkivi oblastis konfiskeerisid prokurörid kaks vene tanki, T-72 ja T-72B3M, ning andsid need Ukraina relvajõududele üle. Juhtum kuulub relvade ebaseadusliku omamise alla. Keegi hoidis ebaselgetel põhjustel enda käes kahte tanki.
Mõjukas Ameerika konservatiivne aktivist ja USA presidendi Donald Trumpi liitlane Charlie Kirk, kes on tuntud oma üleskutsete poolest lõpetada Ukraina sõjaline ja rahaline toetamine, lasti Oremis Utah Valley ülikooli tudengitega kohtumisel maha. Donald Trump teatas sellest sotsiaalvõrgustikus Truth Social. Aktivisti rünnaku kahtlusalune on kinni peetud. Associated Pressi andmetel on tegemist eaka mehega, kelle isikut võimud pole veel avalikustanud. Aktivist on laialdaselt tuntud oma venemaa-meelsete avalduste poolest. Ta on korduvalt rääkinud igasuguse Ukraina toetamise vastu, väites, et Washington peaks lõpetama sõjaliste tarnete saatmise Kiievisse ja taastama suhted Moskvaga. UNIANi andmetel propageeris Kirk oma avaldustes avalikult ka kremli narratiive, nimetades Volodõmõr Zelenskit „CIA nukuks” ja väites, et Ukraina idapoolsed piirkonnad „kuuluvad ajalooliselt venemaale”. Kirki visiit Utah’sse oli osa Ameerika tagasitulekutuurist, mille käigus plaanis ta pidada õpilastega debatti oma tavapärases „tõesta, et ma eksin” formaadis. Tema kõne vallandas proteste – sellekohasele petitsioonile kirjutas alla üle 800 inimese.
Vabariiklastest senaatorid avaldavad USA presidendile Donald Trumpile üha suuremat survet venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamiseks, teatas CNN pärast USA seadusandjatega vestlemist. Põhja-Carolina senaator Thom Tillis ütles kanalile, et Moskva manipuleerib sisuliselt Washingtoniga. „venemaa mängib meiega nagu klaveriga. putin sai kõik, mida ta tahtis: kohtumise president Trumpiga ja vastuvõtu punasel vaibal ning seejärel piduliku vastuvõtu Xi Jinpingiga ja kõnelused Kim Jong-uniga,” ütles ta, lisades, et putini strateegia on „meid endaga kaasa tõmmata“. Need Senati NATO jälgimisrühma kaasesimehe Tillise sõnad tulid vahetult pärast seda, kui alliansi hävitajad tulistasid Ukraina rünnaku ajal alla mitu vene drooni, mis rikkusid Poola õhuruumi. CNN märgib, et senaator Lindsey Grahami katsed sanktsioonide läbisurumiseks olid varem Valge Maja huvipuuduse tõttu takerdunud, kuid nüüd laienevad märgatavalt vabariiklaste read, kes nõuavad presidendilt rangemat seisukohta.
Euroopa Komisjon kaalub võimalust lisada venemaa-vastaste sanktsioonide 19. paketti mitu sõltumatut Hiina naftatöötlemistehast. Sellest teatas Reuters, viidates anonüümsetele ELi ametnikele. Agentuuri teatel võidakse uus piirangute pakett esitada juba 12. septembril, pärast seda, kui ELi delegatsioon naaseb Washingtonis sanktsioonide üle peetavatelt läbirääkimistelt. Sanktsioonide nimekirja plaanitakse laiendada, et see hõlmaks ka kolmandate riikide ettevõtteid, mis aitavad venemaal lääne piirangutest mööda hiilida – alates väikestest vahendusfirmadest kuni tegutsevate ettevõteteni. Eeldatakse, et ettepanek hõlmab ka kahe Kesk-Aasia riigi panku.
Poola välisminister Radosław Sikorski märkis sotsiaalmeedias, et venemaa ründas tahtlikult NATO riiki. Tema sõnul on kremli väited mitteosalemise kohta valed ja tüüpiline Nõukogude praktika. Sikorski sõnul rikkusid laupäeva õhtul venemaal toodetud droonid Poola õhuruumi 19 korda. „Poola ja NATO õhujõudude hinnang on, et nad ei kaldunud kursilt kõrvale, vaid neid suunati tahtlikult,” ütles välisminister. Sikorski ütles, et ta on juba pidanud telefonivestlusi USA välisministri Marco Rubio, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase ja OSCE esimehe Elina Valtoneniga. Minister lükkas tagasi Moskva versiooni, et venemaa ei olnud rünnakus seotud ja et tegemist oli Ukraina provokatsiooniga.
Poola relvajõudude peastaabi ülem kindral Wiesław Kukula kinnitas, et Poola pool on saanud Valgevenelt teavet nende suunas lendavate droonide kohta. Kukula kinnitas Valgevene avaldust, et edastas Poolale hoiatuse nende suunas lendavate droonide kohta. „Valgevenelased hoiatasid meid, et droonid lendavad läbi nende õhuruumi meie suunas,” ütles ta. Küsimusele hoiatuse aja kohta vastas Poola peastaabi ülem, et „see hoiatus oli meile kasulik”. „Selles kontekstis oli minu jaoks kummaline, et Valgevene, kes tõsiselt eskaleerib olukorda maismaapiiril, otsustas sel viisil koostööd teha,” ütles Kukula.
Poola kaitseministri sõnul saadab Rootsi Poolale kiiresti täiendavaid lennukeid ja õhutõrjesüsteeme.
Valgevene ehitab Minski lähedale salajast sõjaväebaasi, mis on satelliidipiltide kohaselt tõenäoliselt mõeldud Orešniku raketisüsteemile. Alates 2022. aastast on Valgevene uuendanud mitmeid sõjaväeobjekte ja lõpetab nüüd kahe uue baasi ehitust Ukraina piiri lähedal, vaid paar päeva enne ühiseid õppusi „Zapad-2025”. Senine Valgevene käitumine on näidanud, et ta teeb kõike muud, peaasi, et ei peaks saatma oma sõjaväge Ukrainasse sõdima.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas eile videoavalduses, milles ta käsitles, kuidas eilsed rünnakud Hamasi juhtide vastu Katari pealinnas Dohas sarnanesid rünnakutega, mida Ameerika Ühendriigid korraldasid Al-Qaeda vastu pärast 11. septembrit. Avalduses ütles ta: „Ma ütlen Katarile ja kõigile riikidele, kes terroriste varjavad, et te kas saatke nad välja või toome nad kohtu ette, sest kui te seda ei tee, siis meie teeme seda.” See järgnes USA presidendi Donald J. Trumpi eilsele avaldusele Katari emiirile, milles ta kinnitas talle, et ei luba Iisraelil Katari territooriumi vastu edasisi rünnakuid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Jõuguvägivald põhjustab Belgia võimudele peavalu ning julgeoleku- ja siseminister Bernard Quintin ütles, et aasta lõpuks võivad sõdurid jõuda kuritegevusest vaevatud Brüsseli tänavatele.
Narkokaubandus annab Brüsselis vägivallale hoogu juurde, sel aastal on toimunud umbes 60 tulistamist. Kolmandik neist olid suvel, selle tagajärjel hukkus kaks inimest, vahendab Politico.
Kui EKRE jääb kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas alla künnise, saab Keskerakond linnavolikogus tõenäoliselt enamuse, mistõttu tasuks kõigil konkurentidel pealinnas EKRE-le pöialt hoida, ütles riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE).
„Naljaga pooleks, aga praegu peaksime kõik hoidma Tallinnas pöialt EKRE-le. Sest kui EKRE jääb alla künnise, on Keskerakonnal suure tõenäosusega volikogus jälle enamus ning kõik ülejäänud vaatavad neli aastat linna juhtimist televiisorist,” kirjutas sotsiaalmeedias Kaljulaid, kes ise seekord valimistel ei kandideeri.
Isamaa esitas Valga valla valimiskomisjonile 29 kandidaadiga nimekirja kohaliku omavalitsuse valimisteks.
Nimekirja andsid üle Monika Rogenbaum, Marek Käis ja Kaupo Kutsar. Nimekirjas on 29 ühiskondlikult aktiivset inimest eri eluvaldkondadest, kelle ühine eesmärk on tugevdada kogukonda ning seista väärtuspõhise ja tulevikku vaatava kohaliku juhtimise eest.
„Meie kandidaadid toovad lauale teadmised nii ettevõtlusest, haridusest, sotsiaalvaldkonnast kui ka kogukonna- ja noorsootööst. Usume, et Valga valla arengut veavad edasi just mitmekesise kogemuse ja tugeva väärtuspõhjaga inimesed. Nimekirjas on kandidaate Valga valla erinevatest piirkondadest, nii linnast kui maalt. Meie hulgas on nii pika omavalitsuse juhtimise kogemusega inimesed kui ka täitsa uued tulijad. Eriti rõõmustav on noorte liitumine meie nimekirjaga,” sõnas Isamaa esinumber ja vallavanem Monika Rogenbaum.
Isamaa on seadnud eesmärgiks tugevdada kogukonnakeskset juhtimist, toetada peresõbralikku poliitikat ja arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.
Siin nimekirjade suurused Valga vallas:
Isamaa erakond – 29, esinumber Monika Rogenbaum;
Valimisliit Meie Valga eest ja heaks – 22, esinumber Mati Kikkas;
EKRE – 20, esinumber Lilia Müller;
Reformierakond – 19, esinumber Lauri Drubinš;
Keskerakond – 15, esinumber Endel Uppin;
Sotsiaaldemokraatlik erakond – 15, esinumber Mart Kase;
Valimisliit Meie Valga – 2, esinumber Priidu-Joosep Kutsar;
Üksikkandidaat 1.
Need on esialgsed andmed.
Veebis saab vaadata erakondade reitinguid kohalike omavalitsuste valimisteks. Võru on seal üllatav.
Kui muidu on Eesti valdavalt sinine, ehk siis Isamaa ja EKRE toetajad, Ida-Virumaa, Tallinn ja Valga vald on rohelised, ehk Keskerakonna toetajad, siis Võru linn on punane ehk sotside toetajad, selgub ülevaatest.
See näitab, et Võru on maksutõstjatest sotside viimane ja ainus kants Eestis.
Samas on värske uuringu põhjal lootus, et sotside mõju Võrus väheneb.
Üldiselt näib, et Lõuna-Eestis läheb võim pärast valimisi Isamaa ja EKRE kätte.

Allikas: kov2025.kusitlus.com
Kolmapäeval, 10. septembril kella 15.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Võru tn 136 juures.
21-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V70 tagant otsa jalakäijate ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole BMW 525D XDRIVE, mida juhtis 20-aastane naine.
BMW juht toimetati haiglasse.
Maksuamet hoiatab, et levivad petukõned ja -sõnumid.
Ärge andke kellelegi ei suuliselt ega kirjalikult oma PIN-koode ega isikuandmeid, et petturid ei saaks Teie andmeid kuritarvitada.
Kui saate kõne, mille käigus palutakse sisestada PIN, ärge sisestage PIN-i ja katkestage kõne.
Võru postkontor avati Kagukeskuse rendipinnal eelmisel 2024. aastal, kuid tänavu septembri lõpul kolitakse tagasi jaotuskeskuse pinnale aadressil Vilja 14b.
Võru postkontorit ootab septembri teises pooles ees kolimine, kus praeguselt Kagukeskuse rendipinnalt kolitakse tagasi Omniva jaotuskeskusega samasse hoonesse aadressil Vilja 14b. Põhjuseks on asjaolu, et klientidele lähemale kolimine ei andnud oodatud tulemusi, vahendab Võrumaa Teataja.
Võrus asuv Liiva tn 12 maja on muinsuskaitse all ja nüüdseks peaks ta võtma ka looduskaitse alla.
Kuna loodus on vallutanud hoone, isegi Ukraina üks sümboleid päevalill on leidnud omale uue kasvupaiga.
Tegemist võib olla lisaks vääriselupaigaga. Auu, rohelised ja sotsid, nüüd aeg uurimist alustada.
Siin on pildid:
Lõunaeestlase pilt.
Lõunaeestlase pilt.
Kolmapäeval läks käima Eesti meeste käsipalli meistriliiga, kus vooru keskses kohtumises läksid vastamisi möödunud hooajal hooajal pronksiseerias kohtunud Mistra ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Lisaks võtsid omavahel mõõtu Viljandi HC – SK Tapa/Team Kaitsevägi ning Põlva Serviti – HC Viimsi/Alexela.
Mistra suutis teisel poolajal paremuse maksma panna
Mistra võttis kodusaalis Patrick Padjuse ja Karl Roosna tabamuste toel esimese poolaja keskpaigaks 10:7 algedu. HC Kehra suutis aga 26. minutiks Eestisse naasnud Maksim Tanner Mccauley värava järel vahe ühele vähendada. Perioodi lõpus olid aga võõrustajad taas teravamad ning võtsid garderoobi kaasa 19:16 edu.
Teisel perioodil hoidis Mistra pidevalt juhtohjasid enda käes, kuigi korraks lasti vastased ka kahe värava kaugusele, siis 56. minutiks viis Martin Nerut võõrustajad juba 32:26 eduseisu ja lõppseisuks vormistas Sigmar Seermann Kehra poolelt karistusviskest 28:32.
“Mängu algus oli väga tasavägine ning oli näha, et mõlemad meeskonnad veel rapsisid ning oli tunda, et hooaeg on alles käima läinud,” alustas Mistra mängumees Patrick Padjus. „Lõpuks suutsime siiski eurosarja vormi ning kõvade treeningute pealt kohtumise enda kasuks kallutada.”
Põlva panid asjad kiirelt paika, Viljandi võitis vaatamata liidri kaotusele
Valitsev Eesti meister ning värske karikavõitja Põlva Serviti noortele HC Viimsi/Alexela meestele palju lootust ei andnud ning juba esimese poolaja lõpuks võeti Mathias Rebase tabamuste järel 17:10 eduseis. Teisel perioodil venis põlvakate edu korraks 11-väravaliseks, kuid lõppseisuks tegi Mart Heinsalu Viimsi poolelt 26:34.
Sel hooajal meistriliigasse naasnud SK Tapa/Team Kaitsevägi alustas Viljandis kõva heitlust ning terve esimene poolaeg möödus võrdsete võitluses. 28. minutil sai Islandilt Viljandisse naasnud Ott Varik punase kaarti ning tema jaoks oli kohtumine lõppenud. Vaatamata sellele ja Marcus Rätteli viiele tabamusele, viis Andrei Basarabi värav viljandlased perioodi lõpuks siiski 15:13 ette.
Teisel poolajal tegi Viljandi HC aga käiguvahetuse ning surus gaasi põhja ja sõitis vastastelt kindlalt eest ära. Lõppseisuks vormistati 34:23. „Esimesel poolajal patustasime pallikaotustega ning ei suutnud oma realiseerimist korda saada. Kuidagi otsisime enda mängu,” lõpetas Viljandi HC mängumees Hendrik Koks. “Teisel perioodil saime oma asjad jooksma ning suutsime palli väravasse visata ning selle abil suutsime lõpuks vahe sisse teha.”
Meeste meistriliiga esimese vooru mängud:
10.09 Raasiku Spordihoone 19:00 Mistra – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 32:28 (19:16)
Väravaviskajad:
Mistra
Patrick Padjus 7, Romet Nõgene 1, Arno Vare 6, Aron Leppik 5, Serhii Orlovskyi 3, Karl Roosna 3, Anton Barouski 2, Vahur Oolup 2, Martin Nerut 3
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Timo Roomere 4, Maksim Tanner Mccauley 4, Indrek Normak 1, Tom-Simion Treiman 2, Sigmar Seermann 3, Martin Kikkas 4, Oskar Luks 4, Dmytro Yankovskyi 1, Markus Leidsaar 4, Jaan Pirk 1
10.09 Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – SK Tapa/ Team Kaitsevägi 34:23(15:13)
Väravaviskajad
Viljandi HC
Urmas Rõuk 1, Simon Drõgin 3, Hendrik Koks 7, Sten Maasalu 2, Andrei Basarab 7, Jaan-Paul Varik 3, Johannes Pertelson 6, Sivert Raide 1, Kristo Voika 1, Ott Varik 3
SK Tapa/ Team Kaitsevägi
Jan-Egert Valdmann 1, Kaspar Padjus 2, Kristjan Heinla 3, Trivo Vaigurand 3, Marten Saar 3, Marcus Rättel 6, Endrik Jaanis 3, Tanel Kari 1, Henri Markus Takkis 1
10.09 Mesikäpa Hall 19:00 Põlva Serviti – HC Viimsi/Alexela 34:26(17:10)
Väravaviskajad
Põlva Serviti
Sander Sarapuu 1, Kermo Saksing 4, Mathias Rebane 8, Jürgen Rooba 4, Henri Sillaste 1, Arturs Meiksans 1, Ülljo Pihus 3, Kristofer Liedemann 2, Karlis Kalk 1, Jass Einassoo 2, Hendrik Varul 5, Stanislav Kholodiuk 2
HC Viimsi/Alexela
Kalev Kütt 4, Marti Neudorf 3, Jesper Linkus 2, Georg Gustav Kont 3, Kasper Sebastian Saaremets 1, Gregor Jaanus 2, Mart Heinsalu 3, Keret Kippari 5, Harald Aas 3
Poola ja NATO õhuruumi rikkumine Vene droonidega on enneolematu ja vastuvõetamatu, ütles Eesti peaminister täna kohtumisel NATO Euroopa liitlasväe ülemjuhataja (SACEUR) kindral Alexus Gregory Grynkewichile.
„Poola õhuruumi rikkumine täna hommikul on enneolematu ja vastuvõetamatu. Venemaa kannab täielikku vastutust,” ütles peaminister. „Sellised intsidendid on otsene tagajärg Putini sõja pidevale eskaleerumisele Ukrainas,” lisas ta.
Michal kinnitas, et Eesti toetus oma heale liitlasele Poolale on vankumatu. „Jagame infot, hindame ohtu ja otsustame koos liitlastega järgmiste sammude üle. NATO peab kaaluma võimalusi tugevdada alliansi õhukaitset. Meie ühtsus on meie parim relv,” rääkis ta.
Samuti rõhutas peaminister, et Eesti võtab riigikaitset väga tõsiselt ja panustab alates tulevast aastast riigikaitsesse üle 5% SKPst. „See pole sugugi kerge ülesanne ja me ei suuda teha kõike üksi. Tugevate NATO liitlaste kohalolek meie regioonis on Venemaa heidutamiseks ülioluline nii maal, merel kui õhus. Alles augustis külastasin ka ise Eestis paiknevaid USA liitlassõdureid,” kirjeldas Michal.
Ukrainast rääkides selgitas peaminister, et Putini eesmärk on võtta jõuga Ukraina suveräänsus. „Toetus Ukraina armeele ja sõjaline abi koos usutavate julgeolekugarantiidega peab olema meie prioriteet. Samuti tuleb jätkata Venemaa tugeva survestamisega, et saavutada Ukrainas õiglane ja kestev rahu,” toonitas ta.
Kindral Grynkewich asus NATO Euroopa liitlasvägede ülemana ametisse selle aasta juulis, kui ta vahetas välja kindral Christopher Cavoli. Tegemist on tema esimese visiidiga Eestisse selles ametis. Lisaks peaministrile kohtus kindral Grynkewich täna ka kaitseminister Hanno Pevkuri, president Alar Karise ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Meriloga.
Tänasest 10. septembrist on Jakobi galeriis avatud ühingu Soome Naivistid näitus „Rõõmus kunst. Naivism Soomest, maailma kõige õnnelikumast riigist”. Näitus jääb avatuks kuni 3. oktoobrini.
Naivistlikul kunstil on Soomes pikk traditsioon ja kunstnikud on hästi organiseerunud. Eesmärgiga suurendada teadlikkust naivistlikust kunstist ning edendada kunstnike töövõimalusi ja näitustegevust, samas olla ka rahvusvahelisem, asutati 2012. aastal MTÜ Soome Naivistid (Suomen Naivistit Ry). Ühingusse kuulub praegu 36 juhtivat naivisti üle kogu riigi, neist 26 kunstnikku ligi saja teosega on esindatud Jakobi galerii näitusel Tartus.
Soome naivism eristub selgelt muu maailma omast. Soomlastele on tüüpiline see, et inimeste asju ajavad loomad. Talv näib külmemana ja valged suveööd pikemana. Linnavaateid on märksa vähem kui loodusvaateid. Kindlasti on see kunst, mida vaadates ei pea pead murdma ega palju mõtlema, süžeed on kas argised või muinasjutulised. Pildid on pigem ajatud, otsides ja pakkudes lootust ning elurõõmu. Autorid on veendunud, et nende kunstil on tervendav, ehk isegi õnnehormoone vallandav mõju. Seda kinnitab neile publiku tagasiside, aga ka müügiedu. Looming on näitusel osalevate kunstnike sõnul tähendusrikas nii nende endi kui ka publiku jaoks, kes aastast aastasse nende näitustele naaseb.
Jakobi galeriis esinevad naivistide ühingu kunstnikud: Kia-Maria Aho, Kaarina Alsta, Sirpa Hammar, Marja-Muusa Hämäläinen, Stig Jansson, Maija Kanerva, Ritva Korhonen, Pirjo Laaksonlaita, Kyllikki Lahtinen, Matti Laine, Minna Lehväslaiho, Esa Leppänen, Anna Luostarinen, Talvikki Lusa, Salla Lylynoja, Hilla Löytynoja, Luciana Mariano, Markku Mäki, Virve Niemi, Raija Nokkala, Kikka Nyrén, Marjaana Orkoneva, Marja-Leena Pulkkinen, Tarja Rinta, Pirkko Pullinen-Valtonen ja Aimo Vuorinen.
Näituse esmaesitlus toimus 2025. aasta kevadel Kondase Keskuses Viljandis.
Näitust toetab Eesti – Soome Kultuurifond.
Teisipäeva, 9. septembri õhtul kell 21.44 said päästjad väljakutse Viljandisse Leola tänavale, kus ühekordses kivist elumajas põles saun.
Peremees püüdis omal käel kustutada elektrikerist, mille tagant oli süttinud ka sein. Päästjate jõudes tuli hoonest suitsu, inimesed olid hoonest väljas.
Suitsusukelduslüli sisenes hoonesse, leidis tulekolde ja kustutas tulekahju majaomaniku pulberkustutiga.
Päästjad lammutasid sauna seina, tuulutasid ruumid ja kontrollisid sündmuskoha termokaameraga üle.
Põlemise hinnanguline pindala oli kaks ruutmeetrit, päästesündmus lõpetati kella 22.38-ks.
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Teisipäeva, 9. septembri õhtul kell 20.45 sai häirekeskus teate, et Põltsamaa vallas Adavere alevikus põletatakse aiamaal ehitusmaterjali, lõkkes olid värvitud puit, põranda parkett, poroloon jm.
Lõkkest umbes kuue meetri kaugusel oleva kilest kasvuhoone omanik oli mures lõkkest tulevate sädemete pärast.
Tuleohutusnõuded ei olnud täidetud, päästjad tegid selgitustööd ja omanik kustutas lõkke nende juuresolekul ära.
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
NATO käivitas Poola palvel ametlikult Põhja-Atlandi lepingu artikli 4 pärast seda, kui Vene droonid rikkusid Poola õhuruumi.
Poola peaminister Donald Tusk hoiatab, et „oleme sõjale lähemal kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda”.
Esmakordselt tulistasid NATO hävitajad Poola – NATO liikmesriigi – kohal alla Vene droone, nimetades seda Poola territooriumi „enneolematuks rikkumiseks”.
Moskva vastas naeruväärselt, süüdistades NATO-t ja EL-i „argumenteerimata provokatsioonides” ning hoiatades, et kõik Ukrainasse paigutatud välisväed toovad kaasa „kohutavad tagajärjed”.
Kaitseliidu Põlva malev ja Põlva malevkond kutsuvad kõiki huvilisi alates 25. eluaastast osalema 31. oktoobrist 02. novembrini toimuvasse laagrisse nimega „Üks päev Põlva malevas”.
Ürituse eesmärgiks on tutvustada kohalikku malevat ja pakkuda võimalust omal käel järele proovida, millega Kaitseliidus tegeletakse. Kui laagris kogetu huvi pakub, on soovijail võimalus liituda Põlva malevaga.
Laagri tegevuste hulka kuulub tähtsamate sõdurioskuste õppimine, sealhulgas ka relvaõpe, laskeharjutused ja toimetulek maastikul. Kõikidele osalejatele tagab Põlva malev toitlustuse ja majutuse. Üritus on osalejatele tasuta.
Kaitseliidu Põlva malev korraldab sellist üritust esimest korda. Tegemist on ainulaadse võimalusega oma oskused proovile panna ja saada teadmisi, mis kriisiolukordades vägagi kasuks tulevad.
Lisainfo ja registreerimine läbi Põlva malevkonna pealiku Jaano Mägi, e-maili aadressil jaano.magi@kaitseliit.ee.
Võrus toimus septembrikuu esimesel nädalavahetusel Võru esimene bluusifestival Võru Bluesfest 2025.
Laupäeval ja pühapäeval, 6. – 7. septembril toimus Võrus esimene bluusifestival, mis tõi linna hulgaliselt muusikasõpru üle Eesti. Kahe päeva jooksul nautis publik mitmekülgset programmi, kus lavale astusid nii Eestis juba ammu tuntud bändid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud bluusimuusikud, pakkudes kuulajatele nii klassikalist bluusi kui ka värskeid tõlgendusi.
Festivali eestvedajaks on Pärnust pärit, kuid nüüd juba mõned aastad Võrus elav tuntud bluusimees Lauri Uus, kes soovib luua nüüd ka Võru linnas bluusi hõngu ning tuua üha rohkem kokku siinseid elava muusika austajaid.
„Meie soov oli luua sündmus, mis annaks Võru publikule võimaluse tutvuda eheda bluusiga ning ühtlasi võtta veel suvest viimast ja nautida meeleolukat festivali. Oleme väga rõõmsad, et Võru esimene bluusifestival nii hästi vastu võeti. Publiku soe tagasiside kinnitas, et Võru on koht, kus bluusimehed võivad kanda kinnitada küll,” ütles Uus.
Kahe päeva jooksul põimusid hoovimelu, tänavatoidu lõhnad ja muusikute looming tervikuks, mis pani kogu Võru tundma end Eesti bluusi pealinnana. Külastajad kiitsid nii atmosfääri kui ka korraldust, tuues esile hubase keskkonna ja artistide kõrgetasemelised etteasted.
Festival korraldati Võru Bluusiklubi aastaseks saamise puhul. Klubi on lühikese aja jooksul saanud Eesti bluusisõprade kohtumispaigaks. Juba aasta aega on Lauri Uus korraldanud Võru rahvale bluusiõhtuid Tartu tänaval, endise kalapoe müügisaalis.
Võru Bluusiklubi tegemistel saab silma peal hoida nende Facebooki lehel.
Artikli autor: Lauri Uus
Louie Digman & Heiki Vilep. Foto: Lauri Uus
Ansambel MultiFunk. Foto: Lauri Uus
Ansambel Autt Of Office. Foto: Lauri Uus
2025. aasta Bernard Kangro kirjanduspreemia pälvib võrokene Triinu Laan oma raamatute „Poiss ja papa”, „Keelepesätsirgu jutu`” ning ühtlasi kogu oma senise loomingu eest. Preemia antakse üle 19. septembril kella 14.30 paiku kultuurimajas Kannel Võru kirjanduspäeval „Kirjanduse keerises”, kohale on oodatud kõik huvilised.
Žürii koosseisus Janika Kronberg, Raili Leesalu, Elina Allas, Kaile Kabun ja Aigi Mäesaar otsustas, et preemia saab tänavu just Triinu Laan, sest ta oskab väga hästi kujutada lapse mõttemaailma ja tema lasteraamatud kõnetavad peale laste ka täiskasvanuid, ärgitades neidki elumõnu otsima ja avastama.
Žüriiliikme Raili Leesalu sõnul on Laanel õnnestunud raamatus „Poiss ja papa” jutustada traagiline lugu delikaatselt ning võru keel poisi ja papa suhtluses on nii loomulik, et on mõistetav ka põhjaeestlastele. „Helgelt mõjuv raamat, mis tõestab, et vanavanematel on laste elus väga oluline roll,” võttis Leesalu kokku raamatu väärtuse.
Žürii liige Kaile Kabun lisas, et selle raamatu puhul võib tunnustada oskust köita tõsised teemad kokku paraja annuse huumoriga. „Natuke naljaks, natuke kurb – kui need kaks on koos, siis see liigutab,” sõnas Kabun.
Viie lapse ema Triinu Laan (50) on kirjutanud seitse lasteraamatut ning preemia saamisest sai ta teada metsas oma lemmikseeni kitsemampleid korjates. Ta on kogenud, et tema raamatute puhul kõnetab lokaalsus ja see, et ta julgeb kirjutada teemadest, millest mujal ei ole enam kombeks rääkida. Ühtlasi väldib ta oma lasteraamatutes teadlikult ninnu-nännutamist, mistõttu raamatud kõnetavad ka suuri. „Esile võib tõsta selle, et kõik mu raamatud on väga paigavaimuga seotud,” rääkis Laan. „Olen kasutanud võru keelt ja kohalikke traditsioone. Minu üllatuseks on see kõnetanud paljusid lugejaid väga erinevates maades. Ma tahan olla Võrumaa saadik ja see on ka korda läinud.”
Enim on praeguseks Laane raamatutest üle maailma populaarsust kogunud „Luukere Juhani juhtumised” – raamatut on tõlgitud juba kaheksasse võõrkeelde ja uusi tõlkeid tuleb üha juurde. Kõige eksootilisem keel, millesse tema loomingut on tõlgitud, on korea keel.
Tema seitsmes raamat ilmub aga hoopis leedu keeles, kuigi Laan kirjutas selle leedukate tellimusel algselt eesti keeles. Ka „Poiss ja papa” on juba ilmunud leedu keeles.
115 aastat tagasi 18. septembril Antsla lähedal sündinud kirjaniku Bernard Kangro nimelist kirjanduspreemiat hakkas Võru maavalitsus välja andma Võrumaaga seotud autoritele või teostele 1990. aastal. Praegu tegeleb preemia jagamisega SA Võrumaa Arenduskeskus.
Poola peaminister hoiatas jahmatavalt, et „oleme sõjale lähemal kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda”, esitades liitlastele toetuse palve pärast seda, kui Putini enesetapudroone pärast öist allatulistamist NATO pinnal pildistati.
Rohkem kui kaheksal miljonil poolakal kästi oma kodudesse varjuda, kui droonid üle pea lendasid ja ühe allatulistatud seadme killud majja kukkusid. Kiiev väljendas muret Venemaa motiivide pärast pärast seda, kui Poola saatis liitlaste kõrval lennukid õhku, et tulistada alla tema õhuruumi rikkuvaid „vaenulikke objekte”, vahendab Daily Mail.
Varssavi mõistis hukka Venemaa „agressiooniakti”, kuna kardeti, et Putin testib Lääne kaitset ja eskaleerib sõda Ukrainas, mis on Venemaa seni suurim sõja eskalatsioon.
Poola meedias teatati, et Tusk on taotlenud NATO 4. artikli käivitamist, mille kohaselt saavad liikmesriigid esitada Põhja-Atlandi Nõukogule oma küsimuse. Samuti kohtub Poola julgeolekunõukogu, et arutada „asjakohast vastust”.
Täna kolmapäeval 10. septembril pidas Tusk pärast Venemaa tegevust erakorralise kohtumise tippametnikega. Kohtumisel osalevad ka kõrgemad armeeametnikud.
Ta ütles, et NATO liitlastega ühises pingutuses tulistati alla mitu Venemaale otsest ohtu kujutavat drooni ning hoiatas, et Poola on valmis reageerima. Peaminister lisas, et ta on liitlastega ühenduses.
Ta kõneles ka parlamendis ja ütles, et mõned droonid lendasid naaberriigist Valgevenest, mis on Venemaa kindel liitlane. Ta kinnitas ka, et üheksateistkümnest droonist tulistati alla kolm või neli.
Varem süüdistas ta Venemaad „ulatuslikus provokatsioonis” ja ütles: „See on esimene kord, kui Venemaa droone on NATO riigi territooriumi kohal alla tulistatud. Kõik meie liitlased suhtuvad olukorda väga tõsiselt. Me ei ole registreerinud ühtegi inimohvrit.”
Ukraina välisminister Andri Sõbiha kirjutas uudisele reageerides sotsiaalmeedias: „Venemaa droonide lendamine Poolasse Ukraina vastu suunatud ulatusliku rünnaku ajal näitab, et (Venemaa president Vladimir) Putini karistamatuse tunne kasvab, kuna teda ei karistatud oma varasemate kuritegude eest korralikult.”
„Putin lihtsalt eskaleerib, laiendab oma sõda ja paneb Läänt proovile,” märkis Sõbiha. „Mida kauem ta vastuses jõuetust ei koge, seda agressiivsemaks ta muutub.”
„Nõrk vastus provotseerib Venemaad veelgi rohkem – ja siis lendavad Venemaa raketid ja droonid veelgi kaugemale Euroopasse,” lisas ta. Poola peaminister Donald Tusk on riigi õhuruumi rikkumise hukka mõistnud ja öelnud, et see oli tõenäoliselt ulatuslik provokatsioon. Ta hoiatas ka, et see paneb proovile „NATO reageerimisläve”.
Teated näitasid umbes 19 drooni sissetungi Poola õhuruumi, millest vähemalt neli tulistati alla. NATO Patrioti kaitsesüsteemid tuvastasid droonid oma radaritega. Organisatsiooni teatel osalesid operatsioonis nii Poola hävitajad F-16, Hollandi hävitajad F-35 kui ka Itaalia luurelennukid koos NATO õhutankimislennukitega MRTT.
Vaatlejad on vihjanud, et sellega võib Putin luua aluse tulevaseks sissetungiks Poolasse või teistesse NATO riikidesse. Alates eelmisest nädalast on Venemaa valmistunud korraldama suuri sõjaväeõppusi, mis toimuvad iga nelja aasta tagant. Ametnikud on neid nimetanud provokatsioonideks.
Samuti on märgitud, et õppustele järgneb tavaliselt oluline sõjaline operatsioon, mis tekitab hirmu, et Putin võib oma agressiooni veelgi eskaleerida. Kriitikud on öelnud, et õppused on proovid tulevasteks võimalikeks rünnakuteks Euroopa vastu.
Eile teatati, et Poola sulgeb neljapäeva südaööst alates oma piiri Valgevenega vastuseks Venemaa ja Valgevene koostöös toimuvale õppusele Zapad. Tusk ütles: „Me seisame silmitsi üha suureneva hulga Venemaa ja Valgevene provokatsioonidega.”
Valgevene teatas kolmapäeval, et tulistas alla mõned droonid, mis Venemaa ja Ukraina vahelise rünnaku ajal elektroonilise segamise tõttu eksisid, ning et Minsk teavitas Poolat ja Leedut droonide lähenemisest.
Kaitseallikad kinnitasid täna hommikul, et Briti väed ei olnud Poola õhuruumi kaitsmise rünnakus otseselt kaasatud.
Briti peaminister Keir Starmer peaks täna varahommikul avalduse tegema.
Briti väed, õhutõrjesüsteemid ja lennukid paiknevad Ida-Poolas. Nende vahendite hulka kuuluvad RAF hävitajad Typhoon ning transpordilennukid C-17 ja A400. Hävitajad on saadetud NATO laiendatud õhupatrulli osana.
Valgevene peastaabi ülema kindralmajor Pavel Muraveiki avalduses ei öeldud, mis riigi droonid eksisid.
Seal öeldi: „Mõned kadunud droonid hävitasid meie riigi õhutõrjejõud vabariigi territooriumi kohal.” Ta lisas, et Poolat ja Leedut teavitati droonide lähenemisest.
Venemaa droonid ja raketid on Venemaa kolme ja poole aasta pikkuse sõja jooksul mitu korda sisenenud NATO liikmesriikide, sealhulgas Poola õhuruumi, kuid ükski NATO riik pole neid kunagi alla tulistanud.
Poola sõjaväe operatiivjuhtimine kritiseeris „enneolematuid” õhuruumi rikkumisi, öeldes, et on märganud umbes tosinat droonitüüpi objekti, millest mõned on alla tulistatud.
„See on agressiooniakt, mis on loonud reaalse ohu meie kodanike turvalisusele,” öeldi teates.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et intsident ei olnud „õnnetusjuhtum”. Sotsiaalmeedias märkis ta: „Üha rohkem tõendeid näitab, et see liikumine, see rünnaku suund, ei olnud õnnetusjuhtum.”
Varem on olnud intsidente, kus üksikud Venemaa droonid on ületanud piiri ja läbinud lühikese vahemaa naaberriikidesse.
„Kuid seekord registreerime palju suurema ulatuse ja tahtliku sihtimise. Ukraina on valmis andma Poolale kõik vajalikud andmed selle Venemaa rünnaku kohta,” lisas Zelenski.
Poola president Karol Nawrocki kirjeldas olukorda NATO ajaloos enneolematuna.
Samal ajal ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas, et esialgsed märgid viitavad drooniintsidendi tahtlikule toimepanemisele.
„Öösel nägime Poolas Venemaa poolt kõige tõsisemat Euroopa õhuruumi rikkumist pärast sõja algust ning märgid viitavad sellele, et see oli tahtlik, mitte õnnetus,” ütles Kallas avalduses.
EL-i kõrgeim diplomaat ütles, et ta on ühenduses NATO ja Poola välisministriga ning jälgib arenguid.
„EL on Poolaga täielikult solidaarne. Venemaa sõda eskaleerub, mitte ei lõpe. Me peame tõstma hinda Moskvale, tugevdama toetust Ukrainale ja investeerima Euroopa kaitsesse,” ütles ta.
Hiljutine areng on põhjustanud Poolas suuri häireid. Varssavi rahvusvahelises lennujaamas on mitmeid lendude hilinemisi.
Poola tulistas dramaatilises eskalatsioonis alla Venemaa enesetapudroone pärast seda, kui seadmed „rikkusid korduvalt” riigi õhuruumi Ukraina rünnaku ajal.
Riik oli sunnitud kolmapäeva varahommikul oma õhukaitset tugevdama, et droone hävitada, mis oli esimene lahingutegevus pärast sõja algust.
Poola relvajõudude teatel käivad praegu otsingud võimalike allakukkumise kohtade leidmiseks.
Elanikke on hoiatatud, et nad ei puutuks ega liigutaks ühtegi eset, kui see leitakse, kuna need võivad kujutada endast ohtu ja sisaldada ohtlikke materjale.
Riigi kaitseminister tänas NATO õhuvägede väejuhatust ja Hollandi Kuninglikku Õhu- ja Kosmoseväge operatsiooni toetamise eest hävitajatega F-35.
Peaminister Donald Tusk hoiatas, et droonid „võisid kujutada endast ohtu”, lisades: „Operatsioon on käimas.”
Ta ütles, et oli pidevas kontaktis NATO peasekretäri Mark Ruttega, samas kui Soome parlamendiliige Jarno Limnell ütles: „Kui NATO õhuruumi rikutakse, on kaasatud kogu allianss. See ei ole üksikjuhtum, vaid tegevus, mis paneb proovile NATO reageerimisläve.”
Eskaleerumise käigus tõusid NATO hävitajad Vladimir Putini ähvarduste tõttu õhku ka Slovakkias ja Rumeenias. Missioonil osalenud hävitajate seas on ka USA lennukid F-35.
Venemaa on seni juhtumi kohta vait olnud.
Ühes raportis öeldi, et Poola politsei avastas Ida-Poolas Czosnówka küla lähedalt, 24 kilomeetri kaugusel Valgevene piirist Vene ründedrooni vraki.
Poolakaid hoiatati, et nad ei läheneks allatulistatud droonidele ega nende fragmentidele ega neid liigutaks.
Kolmapäevane sõjaline kokkupõrge Poola ja Venemaa vahel oli esimene omataoline pärast Ukraina sissetungi 2022. aastal. Venemaa president Vladimir Putini poolt peetakse seda sammu eskalatsiooniks.
NATO riigi armee juhtkond teatas varahommikul, et Venemaa rünnaku ajal Ukraina piiril rikuti õhuruumi „droonilaadsete objektidega”.
„Käimas on operatsioon, mille eesmärk on nende objektide tuvastamine ja neutraliseerimine… relvi on kasutatud ja teenistuspersonal viib läbi meetmeid allatulistatud objektide leidmiseks,” öeldi avalduses.
Avalduses öeldi, et sõjaline operatsioon on käimas ja kutsuti inimesi üles koju jääma, nimetades Podlaskie, Mazowieckie ja Lublini piirkondi kõige ohustatumatena.
„Poola relvajõudude operatiivjuhtimine jälgib olukorda ning alluvad jõud ja üksused on endiselt täielikus valmisolekus viivitamatuks reageerimiseks,” lisati avalduses.
Lisaavalduses lisati: „Venemaa Föderatsiooni rünnaku tagajärjel Ukraina territooriumil toimus enneolematu Poola õhuruumi rikkumine droonilaadsete objektidega. See on agressiooniakt, mis kujutas endast reaalset ohtu meie kodanike turvalisusele.”
Poola relvajõudude operatiivülema käsul aktiveeriti viivitamatult kaitsemeetmed.
Poola ja liitlaste väed jälgisid radariga mitmeid objekte ning Poola relvajõudude operatiivülem tegi otsuseid neutraliseerida need, mis võivad ohtu kujutada.
„Mõned meie õhuruumi sisenenud droonid tulistati alla. Käimas on jõupingutused nende objektide võimalike allakukkumiskohtade otsimiseks ja leidmiseks,” märgiti, „Poola relvajõudude operatiivjuhtimine jälgib praegust olukorda ning Poola ja liitlaste väed ja väed on täielikult valmis edasisteks tegevusteks.”
Nato lennukite hulgas oli õhus vähemalt üks USA F-35 ja Hollandist saadeti kohale tankimislennuk.
Operatsiooni käigus korraldas Venemaa väidetavalt uue ulatusliku raketi- ja droonirünnaku naaberriigile Ukrainale.
Peaminister Tusk ütles avalduses: „Käivitatakse operatsioon, mis hõlmab mitmeid Poola õhuruumi rikkumisi. Sõjavägi kasutas sihtmärkide vastu relvi.”
„Olen pidevas kontaktis presidendi ja kaitseministriga. Olen saanud operatsiooniülemalt otseraporti,” lisas ta.
Poola juht lisas hiljem: „Sain relvajõudude harude operatiivülemalt raporti droonide allatulistamise kohta, mis tungisid meie õhuruumi ja võisid kujutada endast ohtu. Operatsioon on käimas.”
Tusk kutsus oma julgeolekuministrid kokku erakorralisele istungile täna hommikul.
USA föderaalse lennuameti teatel sulges riik ka neli lennujaama, sealhulgas oma peamise Chopini lennujaama Varssavis.
Poola võimud ei ole ametlikult kinnitanud lennujaamade sulgemist.
Ukraina presidendi kantselei juhataja Andri Jermak ütles: „Venemaa on tulistanud välja palju rakette ja droonirünnakud jätkuvad, mis kujutavad endast ohtu mitte ainult meie rahvale. Terroristlik riik jätkab sõda, kuigi kuulutab pidevalt rahusoovi.”
FAA teatel oli ajutiselt suletud lennujaamade hulgas ka Rzeszow-Jasionka lennujaam Poola kaguosas, mis on inimeste ja relvade Ukrainasse transportimise keskus.
Venemaa kaitseministeerium pole juhtunut veel ametlikult kinnitanud.
NATO hävitajad saadeti kolmapäeva varahommikul õhku pärast seda, kui Ukraina õhuvägi hoiatas Venemaa sissetungi eest.
Kommertslennukid näisid olevat ohuhirmu tõttu ümber suunatud, samal ajal kui sotsiaalmeedias ilmusid kinnitamata videod Poola kohal lendavatest reaktiivlennukitest.
Poola operatiivjuhtkond teatas teisipäeva õhtul varem: „Poola ja liitlaste lennukid tegutsevad meie õhuruumis, samal ajal kui maapealsed õhutõrje- ja radariluuresüsteemid on viidud kõrgeimasse valmisolekusse.”
Hiljem kinnitasid nad, et „droonilaadsed objektid” rikkusid Poola õhuruumi ja „käimas on operatsioon, mille eesmärk on objektide tuvastamine ja neutraliseerimine”.
Samuti hoiatasid nad kodanikke, et nad „püsiksid kodus”, kuni nende sõjaline operatsioon kestab.
Lisati, et meetmed on ennetavad ja nende eesmärk on kaitsta kodanikke Ukrainaga piirnevates piirkondades.
Varem teatas Ukraina õhuvägi sotsiaalmeedia Telegrami rakenduses, et droonid suunduvad läände ja ohustavad Zamošći linna Poolas.
Polnud kohe selge, kui palju droone oli NATO liikme Poola õhuruumis.
Ukraina meedia teatas samuti, et vähemalt üks droon suundus Lääne-Poola linna Rzeszówi poole, kuid Poola ametnikud ei ole kinnitanud, kas droonid sisenesid nende õhuruumi.
Samal ajal on Poola operatiivväejuhatus öelnud, et jälgib olukorda jätkuvalt ja väed on valmis reageerima.
Ukraina teadete kohaselt sulges Poola oma Rzeszów-Jasionka lennujaama, lennuliikluse piirangud jäid kehtima kolmapäeva hommikul kella 7-ni.
Kinnitamata teadete kohaselt suleti Varssavi lennujaam „planeerimata sõjalise tegevuse tõttu, mis on seotud riigi julgeoleku tagamisega”, kuid Poola ametnikud ega lennujaama operaatorid pole seda kinnitanud.
Samal ajal teatas lennukite jälgimise veebisait FlightRadar24, et neljas Poola lennujaamas ja liikluspiirkonnas oli õhuväelastele suunatud teade aktiivne ning ülelennud jätkusid nende piirkondade kaudu, „kuid tavapärasest läänepoolsemalt”.
Kesköö paiku oli suurem osa Ukrainast, sealhulgas Poolaga piirnevad Volõõnia ja Lvivi läänepiirkonnad, mitu tundi õhuhäire all, selgub Ukraina õhujõudude andmetest.
Teises Ukraina-vastaste raketi- ja droonirünnakute laines tabas Venemaa Vasõlkovi, Kiievi oblastit, Žõtomõri, Vinnõtsat, Lutski, Ivano-Frankivski oblastit ja Lvivi oblastit.
Pärast Ukrainas antud hoiatusi kuuldi kõigis neis kohtades plahvatusi.
Lutski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblastid asuvad kõik Lääne-Ukrainas NATO piiride lähedal.
Hoiatus tuli tunde pärast seda, kui Poola teatas neljapäeval oma piiri sulgemisest Valgevenega seoses Venemaa juhitud sõjaväeõppustega, mis toimuvad Valgevenes.
Venemaa ja Valgevene ulatuslikud sõjaväeõppused, mida tuntakse õppuste nime all Zapad, on tekitanud julgeolekuprobleeme naaberriikides NATO liikmesriikides Poolas, Leedus ja Lätis. Zapad-2025 (Lääs-2025) toimub Lääne-Venemaal ja Valgevenes.
See tuli ka mõned tunnid pärast seda, kui Venemaa õhurünnakus hukkus 24 eakat inimest, kes seisid Ida-Ukraina külas pensioni järjekorras.
Vene väed on alustanud pealetungi suures osas idapoolsest Donetski oblastist, kuna diplomaatilised pingutused rahu saavutamiseks on takerdunud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et juhitav pomm tabas Jarova küla, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Ukraina tugipunktist Slovjanski linnast ja mitu kilomeetrit rindejoone taga.
„Otse inimeste pihta. Tavalistele tsiviilisikutele. Just sel hetkel, kui pensione maksti välja,” edastas ta sotsiaalmeedias koos kaadritega, mis näitasid maas laiali pillutatud surnukehi.
Riikliku eriolukordade teenistuse teatel hukkus 24 inimest ja veel 19 sai vigastada. Kõik hukkunud olid eakad, ütles piirkonna kuberner Vadõm Filaškin.
„Maailm ei tohi vaikida,” ütles Zelenski. „Maailm ei tohi tegevusetuks jääda. Vaja on vastust Ameerika Ühendriikidelt. Vaja on vastust Euroopalt. Vaja on vastust G20-lt.”
Venemaa ei kommenteerinud rünnakut kohe. Moskva on tsiviilisikute sihtimist eitanud, kuid alates 2022. aasta veebruaris toimunud täiemahulisest sissetungist on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi.
USA-s oli välisminister Marco Rubio saanud teavet teadete kohta Venemaa droonidest Poola kohal, ütles CNN-i reporter Kaitlan Collins.
Demokraatlik senaator Dick Durbin ütles, et Venemaa droonide korduvad NATO õhuruumi rikkumised on märk sellest, et „Vladimir Putin paneb proovile meie otsusekindluse kaitsta Poolat ja Balti riike”.
„Pärast Putini jätkuvat tapatalgut Ukrainas ei saa neid sissetunge ignoreerida,“ ütles ta.
Vabariiklasest rahvaesindaja Joe Wilson, kes on väliskomisjoni liige ütles sotsiaalmeedias avaldatud postituses, et Venemaa ründab droonidega NATO liitlast Poolat, nimetades seda sõjaaktiks.
Wilson kutsus USA presidenti Donald Trumpi üles vastama sanktsioonidega, mis viivad Venemaa sõjamasina pankrotti.
„Putin ei ole enam rahul Ukrainas kaotamisega, samal ajal emasid ja imikuid pommitades, vaid paneb nüüd meie otsusekindluse otse proovile NATO territooriumil,” ütles ta.
Trump, kes tervitas Putinit soojalt USA-s augustis toimunud tippkohtumisel, ütles nädalavahetusel, et on valmis liikuma Venemaa sanktsioonide teise etappi pärast kuudepikkuseid viljatuid läbirääkimisi rahulepingu üle.
NATO ei käsitle droonide sissetungi Poola territooriumile rünnakuna, ütles NATO allikas kolmapäeval Reutersile, lisades, et esialgsed andmed viitavad kuue kuni kümne Vene drooni tahtlikule sissetungile.
„See oli esimene kord, kui NATO lennukid ründasid liitlaste õhuruumis potentsiaalseid ohte,” ütles allikas, lisades, et piirkonnas asuvad NATO õhutõrjesüsteemid Patriot olid droone oma radaritega tuvastanud, kuid neid ei rünnatud.
Allika sõnul osalesid öises operatsioonis Poola hävitajad F-16, Hollandi hävitajad F-35, Itaalia seirelennukid AWACS ja NATO poolt ühiselt opereeritud õhus tankimise lennukid.
Septembrit tuntakse tarkusekuu nime all, kuid siiski pingutame ka selle nimel, et vääritud tähelepanu ja hooleta ei jääks kõige elukogenumad ja targemad, tähistades vanavanemate päeva. Kuidas kuldses eas härrade ja daamide vaimset ja füüsilist kõbusust võimalikult hästi toetada, selgitab apteeker.
Suvisel ajal oli päike ja värskes õhus liikumine üheks loomulikuks keha toetavaks mehhanismiks, kuid sügise saabumine tõrjub paljud eakad tagasi tuppa. Seetõttu jäävad saamata vajalikud sõõmud värsket õhku. „Vähene liikumine ning enamjaolt tubane eluviis mõjutavad meie immuunsüsteemi, seedetegevust, meeleolu ning ärkveloleku-une rütmi,” räägib Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor-juhataja Marget Raukas.
„Pimedatel sügis- ja talvekuudel on oluline pöörata erilist tähelepanu eakate, eriti voodihaigete ja hooldajatest sõltuvate inimeste toitumisele ja toidulisandite kasutamisele, et toetada nende tervist,” sõnab Raukas.
Eesti karmi kliimaga hakkamasaamiseks soovitatakse küll leida endale sobivad toidulisandid, kuid et organism neist võimalikult palju kasu lõikaks, on palju olulisemal kohal täisväärtuslik ja soe toit. „Alles siis, kui keha saab piisavas koguses valke, rasvu ning süsivesikuid, suudab organism omastada vajalikke vitamiine, mineraalaineid ning mikroelemente,” nendib proviisor. „Toidulisandite kasutamine on väga individuaalne, mistõttu tuleks enda jaoks sobivad leida arsti või apteekri abiga. Suve lõppedes vajavad aga kõik eestimaalased just D-vitamiini, iseäranis koos oomega-3 rasvhapetega. Kõige parem on enne vereprooviga kindlaks teha D-vitamiini näit, et apteegist vastav vitamiinipreparaat leida,” jätkab ta.
Lisaks vitamiinidele on võimalik toetada eakate tervist ka muude toidulisanditega. „Organismi tugevdamiseks viirushaiguste vastu ning seedetegevuse normaalseks toimimiseks, mis suuresti toetavad üksteist, on eriti olulised kiudaineterikkad pre-ja probiootikumid ning antioksüdandid,” tutvustab Raukas kasulikke abivahendeid tervise turgutamiseks. Voodihaigete organismi tugevdamiseks soovitab Raukas erinevaid valgujooke ja multivitamiine, kuid nende tarvitamine tuleks eelnevalt raviarstiga läbi rääkida.
Oluline on jälgida erinevate preparaatide koosmõju
Paljude eakate igapäeva kuulub mitmete erinevate ravimite tarvitamine. Selleks, et vältida soovimatuid kõrvaltoimeid, mis võivad ka käsimüügis leiduvate toidulisandite koosmõjul tekkida, tuleb isiklike ravimite tarvitamise üldpilt endale ja oma lähedastele selgeks teha. „Kui arst kirjutab välja uue ravimi, tuleb kindlasti uurida ravimi kokkusobivuse kohta juba tarvitatavate ravimite või toidulisanditega,” toonitab proviisor.
„Mõnikord võib juhtuda, et alles apteeker märkab vastuolu, kuid siis on juba keerulisem arstiga ühendust saada,” lisab ta. Proviisor Raukas soovitab pidada nimekirja manustatavatest ravimitest ning toidulisanditest, mida saab arstile või apteekrile vajadusel tutvustada.
Retseptiravimite tarvitamisel võib tekkida suurem vajadus kindlate vitamiinide või mineraalide järele „Diureetikumid võivad põhjustada kaaliumitaseme kõrvalekaldeid, kuid südame normaalseks tööks on oluline kaaliumitaseme püsimine normi piires. Kolesterooliravimid võivad tekitada lihaspingeid ja väsimust. Sellisel juhul tuleks kaaluda Q10-vitamiini tarvitamist või mõelda preparaadi vahetusele,” tutvustab apteeker levinud muresid.
Marget Raukas paneb inimestele südamele, et toidulisandite pakenditele on põhjusega kirjutatud soovitatav päevane annus. „Protsentidena esitatud päevadoose tuleks jälgida erinevate toidulisandite üheaegsel tarvitamisel,” selgitab Raukas. „See on eriti oluline, kui toidulisandeid kombineeritakse krooniliste haiguste ravimitega,” lisab ta.
Ka vähivastaste ravimite ning toidulisandite koostarvitamist ei saa võtta kergekäeliselt, mistõttu on eelnev raviarstiga konsulteerimine määrava tähtsusega.
Merereis koeraga võib olla unustamatu seiklus või muutuda tõeliseks katsumuseks. Piisab vaid puudulikust dokumendist, andmata ussirohust või teadmatusest laevafirma reeglite osas ning kauaoodatud reis võibki kujuneda kaoseks.
Oma karvase sõbra reisile kaasa võtmine on üks suurimaid rõõme ning seda kinnitab ka laevafirma DFDS Eesti turundusjuht ja kogenud koertega merel seilaja Kristiina Laaniste. Tema sõnul on lemmikutega reisimine viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning kiiret mereteed kasutavad nii Skandinaaviasse näitustele sõitjad kui ka lihtsalt turismireisile suunduvad loomaomanikud.
„Kuigi inimesed armastavad väga oma neljajalgse sõbraga reisida, veendub vaktsineerimispassi ja mikrokiibi info täpsuses enne reisi üksnes 63% loomaomanikest, vähem kui pooled teevad lemmikule parasiiditõrje. Veebist sihtriigi reeglite kohta lisainfo hankimine, lemmikule reisikindlustuse tegemine ja puuriga harjutamine kuulub aga iga kolmanda lemmikuga reisija asjatoimetuste nimekirja,” jagas Laaniste DFDSi eelmisel aastal lemmikloomaomanike seas läbi viidud uuringu tulemusi.
Tema sõnul võib inimestele anda enesekindlust teadmine, et reis toimub Euroopa piires. Kahjuks erinevad nii piiriületuse- kui ka parasiiditõrje nõuded riigiti, samuti see, kuidas koer peab autos olema kinnitatud ja kas teda võib üksi autosse jätta.
„Kui plaanid oma esimest reisi või oled suhteliselt kogenematu lemmikuga reisija, tasub õnnestunud mereseikluse nimel hoolikalt läbi mõelda kõik olulised sammud juba enne piletite ostmist,” soovitab kogenud koeraomanik.
Järgnevad nõuanded aitavad tagada, et merereis kulgeks rahulikult ja tooks kaasa ainult positiivseid kogemusi nii sulle kui sinu neljajalgsele sõbrale.
Dokumendid korda
Reisile minnes peavad lemmikloomal olema korras kõik vajalikud dokumendid – kehtiv pass, kiip ja sihtriigis nõutud vaktsiinid. Euroopas on koerale kohustuslik marutaudivastane vaktsiin, parasiiditõrje on mõnes riigis soovituslik, teistes aga kohustuslik – näiteks Soomes ja Norras. Lisaks tasub arvestada, et mõni laevafirma võib nõuda ka veterinaartõendit, mis kinnitab, et koer on terve ja reisiks valmis.
Uuri laevafirma reegleid
Iga laevafirma kehtestab lemmikloomade vedamiseks omad tingimused. Mõned lubavad kajutisse ainult väikeseid koeri, teised aga nõuavad, et loom, olenemata suurusest, viibiks reisi ajal kennelis. Paldiski–Kapellskäri liinil saavad reisijad oma koera kajutisse kaasa võtta ning valida on nii tavaklassi kui ka hotellituba meenutavate Commodore kajutite vahel. Koeraga jalutamiseks on laeval eraldi tekiala. Et piirangud ei tuleks üllatusena, soovitab Laaniste enne piletite ostmist kindlasti uurida, millised on konkreetse laevafirma tingimused.
Ettevalmistus enne reisi
Kui koer pole varem laevaga sõitnud, on kasulik teha lühemaid proovireise või harjutada teda muude transpordivahenditega. Nii väheneb stress ja ärevus pikemal merereisil. Hea on ka koera harjutada transpordipuuriga, et see muutuks turvaliseks pesaks, kus ta saab reisi vältel puhata ja ka autos turvaliselt liigelda.
Enne reisi võiks energia kulutamiseks ja hädade tegemiseks teha koeraga pikema jalutuskäigu. Lisaks on oluline arvestada, et mõned koerad on vastuvõtlikud merehaigusele – sel juhul tasub eelnevalt loomaarstiga nõu pidada iivelduse või ärevuse leevendamise võimaluste osas.
Mugavus ja turvatunne pardal
Reisi ajaks paki kaasa koerale tuttav tekk, mänguasjad ja maiused – need aitavad uues keskkonnas end turvalisemalt tunda. Enne reisi ja ka reisi ajal anna koerale tavapärast toitu, sest uus toit võib niigi stressirohkes situatsioonis seedimisele halvasti mõjuda.
Ära unusta ka korralikku rihma ja turvalisi trakse, sest uues keskkonnas võib koer ootamatult ehmuda ning end lahti rebida.
Reeglid laeval
Kajutist väljaspool peab koer olema alati rihmas. Kui lähed ise laeva restorani või poodi, jäta lemmikule vett ja veendu, et kajuti uks on korralikult suletud. Jalutamiseks ja hädade tegemiseks kasuta selleks ette nähtud tekiala ning pea silmas, et koer saaks regulaarselt liikuda ja õues käia.
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. september 2025:
saheedid Poolas.
1. Ork on ork.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: sammu Ukraina omad edasi said.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Zaritšne keskuses vene pool uuesti lipu heiskas.
6. Siversk: pisu on Ukraina seis paranenud.
7. Bahmut: kummaltki poolelt üks edenemine kirja läks.
8. Donetsk: üks vene poole edenemine
9. Lõunarinne: üks vene poole edenemine.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõja jätkamist toetavate venelaste osakaal on langenud ajalooliselt madalaimale tasemele.
12. putinile öeldi, et venemaal on välja töötatud „noorendav maasikas”.
13. venemaa rahandusministeerium teatas esimest korda kevadest saadik eelarveaugu vähenemisest aga rubla devalveerimise oht tõuseb.
14. „Rubla parimad ajad on möödas.” Dollar, euro ja jüaan kirjutasid teist päeva järjest ümber mitmekuulised rekordid.
15. FT: Ukraina võib sattuda õhutõrje vahendite puudusse, kuna Pentagon aeglustab tarneid.
16. Ports saheede jõudis ka Poola kohale.
17. Lühiuudised
Poola territoriaalkaitsevägedel on palutud olla valmis võimalikuks kutsumiseks teenistusse lühema etteteatamisega kui tavapärane protseduur seoses käimasoleva operatsiooniga venemaa mehitamata õhusõidukite neutraliseerimiseks, mis on Poola õhuruumi lennanud.
venelaste ümberpaigutused jätkuvad. Räsitud 11. õhurünnakubrigaad on liikunud Sumõst Hersonisse, et vabastada 104. õhurünnakudiviis edasisteks pealetungioperatsioonideks Lõuna-Zaporižjas.
200 vene poole rünnakut ehk siis viimase aja suurim arv. Kaotuste järgi on siiski näha, et suuremat arvu soldateid rünnakutel siiski ei osalenud ning soomustki mõnes üksikus kohas kasutati (kahte üksiku soomuse liikumist videos nägin ja kumbki ära lasti droonide poolt).
Üha tõuseb surve Siverski suunas ja 21 rünnakut ööpäevas on siin suunal vist rekord. Pokrovski kant (tegelikult terve Donetski sektor) 60 ja lõunarinde idalõik 40 rünnakuga andsid siis enam kui poole rünnakutest. Jätkuvalt ootel, kunas vene pool hakkab suuremate jõududega suruma Lõmanist kui Pokrovskini. Lisaks tasapisi tõuseb mure lõunarindel toimuva suhtes, sest lisaks väga tihedale surumisele idaserval, tehakse tükati tugevamaid katseid nii keskmises lõigus kui suudetakse uuesti laiendada sillapead Kamjanske juures sektori lääneserval. Njah, vaheeesmärk peale tööstuslinnade vallutamist ongi nelja oblasti täielik vallutamine täitmaks vene seadust, et need venemaa osad… egas Odessagi ole sellest soovist vaba ja maismaaühendus Transnistriani on vene poolele seal domineerimiseks ning Moldova okupeerimiseks täitsa olemas.
Liugpomme oli küll vähem töös, lausa alla saja, kaudtuld juba pikalt alla 5 tuhande lasu aga kamikaze droonide arv (5777) ei näita vähenemise märke. Eks neid droonimeeskondi ongi raskem tabada kui kaudtuleüksusi. Õnneks ei katke vene poole juhtimispunktide tabamise infovoog ja lõiguti järjest langeb vene soldateid vangi ja arvata võib, et augusti lõpp ja september toob selle numbri suure tõusu. Pisu paneb mõtlema, et kiputakse vangi langema korraga ikka mitmekesi… võimalik, et juhtimine vene poolel hallis alas oma soldatitega on olematu ehk siis tegelik olukorra teadlikus puudub, omadest ei hoolita, soldat ise ka tihti eip tea ega oska eriti miskit, järelvedusid halli alasse ei toimu ja sestap ebakindluses, hirmus olev soldat leiabki lihtsama olevat end vangi anda, vähemalt elus, toidetud ja teab midagigi. Eks vene pool teeb ka omad järeldused ning karmistab meetodeid selliste juhtumite vähendamiseks…
1. Avalikustatud on kaadrid esimestest minutitest pärast venemaa liugpommidega õhurünnakut Donetski oblastis asuvale Jarova külale, milles hukkus 24 inimest. Video avaldas riiklik politsei. Õiguskaitseametnike sõnul oli 9. septembri õhtuks tuvastatud 20 hukkunut. Veel nelja inimese andmed on selgitamisel. Vaenlase rünnaku ohvrid olid 15 naist ja üheksa meest.
venemaa ründas 10. septembri öösel massiliselt Ukrainat. Õhuväed teatasid vaenlase droonidest Harkivi, Poltaava, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Sumõ, Tšernihivi, Kiievi, Žõtomõri ja Rivne oblasti kohal. Mõned „šahid” ja raketid liikusid ka läände – Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti kohal.
Kell 05.26 teatasid Ukraina õhuväed, et venemaa oli Ukraina pihta veel rakette tulistanud. Üle kogu riigi kuulutati välja õhuhäire.
2. Eile päeval anti teada, et Saraatovi oblastis plahvatas naftapeajuhe. Sellest teatas LIGA.netile allikas kaitseministeeriumi luureosakonnast. Tema sõnul kuuldi 8. septembril umbes kell 01.00 kohaliku aja järgi Saratovi oblasti Krasnoarmeiski rajoonis naftapeajuhel võimast plahvatust. Plahvatuse tagajärjel katkes okupatsiooniarmeed naftatoodetega varustav naftapeajuhe „Kuibõšev-Lisitšansk”. Allika sõnul on kahjustatud rajatise võimsus 82 miljonit tonni aastas.
Okupeeritud Krimmis kuulutati täna öösel välja raketi- ja droonioht. Viimastel päeval on Ukraina järjest tabanud seal olulisi seire ja õhutõrje vahendeid, sestap varsti ootab muude sihtmärkide rünnakut.
Okupeeritud Donetskis kuuldi taas plahvatusi ning kohalikud teatasid elektrikatkestustest.
Satelliidipildid näitavad Deng Xiaopingi logistikakompleksi käimasolevaid remonditöid pärast Ukraina droonirünnakuid augustis. Kahjustatud katuseosad on eemaldatud, kuid on endiselt parandamata. See koht on peamine keskus välismaistele varuosadele, mida tarnitakse venemaa droonide tootmiseks Alabugas, ning seda kasutatakse ka Shahedite ja peibutismasinaid ladustamiseks enne nende jaotamist stardipaikadesse.
venemaa monitooringukanalid teatasid eile hommikul Storm Shadow ohust Voroneži, Rostovi, Belgorodi oblastis ja Krasnodari krais. Umbes kell 10 hommikul näitasid NASA FIRMS-i andmed tulekahju venemaa sõjaväelaagris Radtšenskoje lähedal Voroneži oblastis. Seda laagrit on dokumenteeritud alates 2021. aastast venemaa vägede koondamise ajal Ukraina piirile.
Ukraina MiG-29 tabas venemaa juhtimis- ja vaatluspunkti Nesterjankas Zaporižja oblastis AASM HAMMER juhitava pommiga.
3. Kursk: muutusteta.
Ukraina omad on kanna maha saanud Oleksijivka küla serval, mille vabastamist ootab juba vist teist nädalat, sest ühendustee vene eesmiste possadeni külas on soldatitel pisu ahtakene. Ju võetakse rahulikumalt vähendamaks kaotusi, sest vene droonipilv jahib ka kõike.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene 25. armee eemaldas Zaritšne asula keskel Ukraina lipu ja heiskas venemaa lipu. Kuna asula suurem (5×2,5 km), siis arvatavalt suuremat osa sellest kontrollib Ukraina ning kas vene pool püsivamalt Zerebetsi jõe läänekaldal seal end uuesti paika saab, eip hakka veel arvama.
Küll on hakanud Ukraina omadel võimalus, et kui suudaks hakata edenema piki Zerebetsi jõge põhja suunas, siis oleks võimalik lõigata ära kogu vene poole sillapea Sumõ suunal.
6. Siversk: tõusnud vene poole sruve pole seni neile tulemusi toonud ja tundub, et juba vähemalt nädal pole vene pool uuesti kanda maha saanud sektori põhjaserval asuvas kõrgendikul paiknevas Serebrjanka külas, kus nad jahivad droonide ja kaudtulega hoopis külas paiknevaid Ukraina omasid.
7. Bahmut: kummaltki poolelt üks edenemine kirja läks.
Tšassiv Jarist põhja pool õnneks Siverski Donetsi-Donbassi kanalist idas on saanud vene pool püsivamalt kanna maha järgmises metsatukas põldude vahel.
Ukraina blogikanal teatas Katerinivka küla osalisest vabastamisest. Tegelikult on see pisu üllatav areng positiivses võtmes ja ootab, mis edasi saab…
8. Donetsk: seni on selguseta seis vene kombitsaga Pokrovskist idas ja edelas, sõnumeid tuleb erinevaid ja kindel vaid selles et karm ja tihe lahingutegevus jätkus.
vene pool sai eilseks sisse Muravka külasse (Pokrovskist edelas sektori keskmises osas) ja arvata võib, et taga oleva Solena jõe taha peab Ukraina vähemalt selles kohas end tõmbama.
9. Lõunarinne: kui eile idaserval muutusi ei tuvastanud, siis kahjuks teps nii hästi ei lähe lääneserval, kus vene poolel õnnestus tuntavalt laiendada enda sillapead Kamjanske kandis ja üle lagedate väljade jõuda Stepnohirskini (asulas elas enne sõda 4300 inimest).
10. Herson: muutusteta aga vene poole pommitamine ja droonijaht tõusuteel.
11. Levada keskuse küsitluse kohaselt väheneb venemaa ühiskonnas „sõjapooldajate” osakaal, mis oma haripunktis ulatus peaaegu pooleni elanikkonnast. Augustis langes Ukrainas sõjategevuse jätkamist toetavate venemaa kodanike osakaal 27%-ni – absoluutne miinimum alates sõja algusest. Võrreldes aasta algusega on sõjapooldajate arv vähenenud 4 protsendipunkti võrra ja võrreldes 24. augustiga 13 protsendipunkti võrra.
Vastajate osakaal, kes usuvad, et Kiieviga tuleks alustada rahuläbirääkimisi, ulatus 66%-ni, võrreldes jaanuari 61%-ga ja aasta tagasi 50%-ga. Levada keskus registreeris rekordilised sõjapooldajad 2023. aasta mais, kui Ukraina hakkas esmakordselt venemaa linnu droonidega ründama. Siis toetas sõjategevuse jätkamist 48% ja rahuläbirääkimisi 45%.
Sellest ajast alates on „sõjapooldajate” osakaal ühiskonnas vähenenud 1,8 korda, „rahupooldajate” osakaal aga suurenenud 1,5 korda. Samal ajal on kasvanud nende inimeste osakaal, kes tunnistavad, et sõda mõjutas neid isiklikult „väga tugevalt”. 2025. aasta augustis oli selliseid inimesi 26%. Enamik – 40% – ütleb aga, et sõda ei mõjutanud neid isiklikult mingil moel ning selliste vastuste osakaal on eriti kõrge Moskvas (50%) ja noorte seas (45% 18–24-aastaste vanuserühmas).
„Need, keda erioperatsioon mõjutas, märkisid ennekõike lähedaste surma (30%) või sugulaste, sõprade, tuttavate osalemist sõjalistes operatsioonides (28%),” kirjutab Levada. Veel 20% kaebas raske emotsionaalse seisundi, 14% hinnatõusu ja halveneva finantsolukorra ning 4% sanktsioonide tagajärgede, sealhulgas kaubamärkide turult kõrvaldamise ja välismaal reisimise raskuste üle.
Venelaste lootused konflikti kiireks lõpetamiseks, mis tekkisid aasta alguses, kui Donald Trump alustas läbirääkimisi putiniga, kustusid uuringu kohaselt suve lõpuks. Nüüd usub Levada andmetel 39% venemaa kodanikest, et sõda kestab „rohkem kui aasta”. Jaanuaris langes selliste vastuste osakaal 32%-ni, kuid 8 kuu pärast naasis see pooleteise aastaga rekordilisele tasemele.
Üldiselt on venemaa ühiskond sõja suhtes ükskõikne ja selle tõeliste toetajate osakaal väike, märgib Uue Euraasia Strateegiate Keskuse sotsioloogiliste uuringute juht Ella Paneyakh. Inimesed kardavad mobilisatsiooni, organiseeritud kuritegevuse kasvu ja rindelt naasjaid, loetleb ta.
Isegi repressioonid ja Stalini kultuse taaselustamine ei hirmuta valdavat enamust venelasi. venemaa ühiskond tervikuna jääb passiivseks, ütleb Levada direktor Denis Volkov. Piirangud on märgatavad väikesele linnaeliidile ja enamik inimesi arvab, et repressioonid neid ei mõjuta, ütles ta Bloombergile.
12. Teisipäeva, 9. septembri õhtul külastas putin Siriuse laborikompleksi, kus talle näidati „noorendavaid maasikaid”. Nagu agentuur märkis, toimus demonstratsioon vaid paar päeva pärast arutelu Hiina presidendi Xi Jinpingiga eluea pikendamise teemal. putinile korraldatud ringkäigu viis läbi ülikooli akadeemilise nõukogu esimees Roman Ivanov.
„Need maasikad, mida te näete, on töödeldud maasikad, mis sisaldavad 12 korda rohkem kvertsetiini. See on kasulik aine – antioksüdantsete omadustega flavonoid. See tähendab, et me saime sellise noorendava maasika,” ütles Ivanov riigipeale.
Septembri alguses, enne Pekingis toimunud sõjaväeparaadi, arutasid putin ja Xi Jinping eraviisilises vestluses eluea pikendamise väljavaateid. Nende vestlus kanti kogemata üle. Xi ütles: „Varem elasid inimesed harva 70-aastaseks, aga nüüd, 70-aastaselt, oled sa ikka veel laps.” putin omakorda märkis inimorganite püsiva siirdamise võimalust ja lisas: „Mida kauem sa elad, seda nooremaks sa saad ja [sa võid] isegi saavutada surematuse.”
Hiljem ajakirjandusele antud intervjuus väljendas putin veendumust, et tänu meditsiinilisele arengule saavad inimesed tulevikus elada kuni 150-aastaseks. „Kaasaegsed ravimeetodid, meditsiin, sealhulgas kirurgilised operatsioonid elundite asendamiseks, annavad lootust, et aktiivne elu jätkub teisiti kui tänapäeval,” selgitas ta.
Eluea pikendamise teema on kremli tähelepanu keskpunktis olnud juba pikka aega. 2024. aasta septembris teatas Times, et kõrge venemaa ametnik andis teadlastele korralduse kiirendada vananemise vastase võitluse uuringuid. Väljaande andmetel nõudis tervishoiuministeerium instituutidelt aruandlust oma töö kohta rakkude vananemise, kognitiivsete häirete, osteoporoosi ja immuunsüsteemi tugevdamise meetodite osas.
Programmi peamisteks kuraatoriteks on väidetavalt Kurtšatovi Instituudi president mihhail kovaltšuk, putini 77-aastane kauaaegne sõber, kes juhib ka riiklikku geneetikaalaste uuringute programmi. Selles programmis osaleb ka venemaa presidendi vanim tütar Maria Vorontsova.
Samal ajal, vastavalt Projektile, praktiseerib putin ise, hoolimata juurdepääsust kõrgtehnoloogiale, eksootilisemaid noorendamise meetodeid, sealhulgas regulaarseid vanne Siberi hirve sarvede ekstraktiga, millele omistatakse antioksüdantseid ja noorendavaid omadusi, samuti positiivset mõju meeste potentsile.
13. venemaa augustikuine eelarve koostati teist korda aasta algusest saadik ülejäägiga, selgub rahandusministeeriumi teisipäeval avaldatud andmetest. Kuu jooksul ületasid valitsuse tulud kulusid 686 miljardi rubla võrra ning aasta algusest kogunenud puudujääk vähenes 4,88 triljonilt rublalt 4,19 triljonile. Sellest hoolimata on eelmise aasta jaanuari-augustiga (28 miljardit rubla) võrreldes riigikassa „auk” suurenenud 150 korda ja ületab endiselt kogu aasta plaani (3,792 triljonit).
Nafta- ja gaasitulud on rahandusministeeriumile endiselt peavalu: 8 kuu jooksul on need vähenenud 20,2%. Ressursivälised maksud suurenesid 14,3%, kuid sellest piisas vaevu ressursirendi puudujäägi katmiseks. Eelarve kogutulude kasv on praktiliselt peatunud (+3%) ja reaalselt (arvestades inflatsiooni) on need hakanud langema – 20,727 triljonit rubla. Kulud hüppasid 21,1% võrra 27,92 triljoni rublani.
Rahandusministeerium registreeris esimest korda märtsist alates igakuise eelarve ülejäägi. Kuid see on seotud ühekordse tuluga: riigikassasse laekusid riigipankade ja riigiettevõtete dividendid, märgib GPB Private Bankingu tegevdirektor Jegor Susin.
Samal ajal on käibemaksu laekumine reaalselt (arvestades inflatsiooni) vähenenud juba kolmandat kuud järjest – see on peamine maks, mis on sisse ehitatud kõigi riigis müüdud kaupade maksumusse ja annab riigikassale iga kolmanda rubla. See peegeldab majanduse aeglustumist, märgib Susin: venemaa SKP kasvumäär aeglustus eelmise aasta lõpu 4,3%-lt 0,4%-le ja kvartali arvestuses on majandus libisenud tehnilisse majanduslangusesse.
Susini arvutuste kohaselt on viimase 12 kuu (24. septembrist kuni 25. augustini) kogusumma 7,64 triljonit rubla. Rahandusministeeriumi andmetel jääb tulude laekumine plaanist maha umbes 1,7 triljoni rubla võrra. Kulud on prognoositust umbes 2,7 triljoni rubla võrra ees.
Lisaks nafta- ja gaasitulule võib eelarve aasta lõpuks kaotada umbes 1 triljoni rubla kasumimaksu, kirjutavad Tsifra Brokeri analüütikud. Pärast selle suurendamist eeldasid võimud 4 triljoni rubla laekumist – kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Kuid kasum majanduses langeb – Rosstati esimese poolaasta andmete kohaselt 8,4%.
Sel aastal ei ole maksude tõstmisega enam võimalik eelarvesse vahendeid koguda ning võimude ainus vahend on rubla devalveerimine, usub Tsifra Broker: dollari vahetuskurss võib aasta lõpuks tõusta 90–95 rublani ja järgmisel aastal 100 rublani.
Tulevikus on maksude tõstmine riigikassa täitmiseks vältimatu, ütles valitsusallikas augustis Reutersile. Tema sõnul ei plaani kreml vähendada sõjalisi kulutusi, mis söövad iga teise rubla maksutulu. Samal ajal aeglustub majanduskasv ja ressursibaas kahaneb, ütles Reutersi allikas.
14. venemaa valuutaturg alustas septembrit rubla tugevaima langusega aasta algusest. Teisipäeval kirjutas jüaani vahetuskurss Moskva börsil teist päeva järjest aprillist alates rekordi ümber, börsiväline dollari kurss saavutas maksimumi alates maist ning euro kurss saavutas tasemed, mida pole nähtud veebruarist saati. Kuu algusest on vahetuskursid kasvanud umbes 5% ja ulatuvad börsi ja maaklerite andmete kohaselt 11,77 rublani jüaani, 83,85 rublani dollari ja 98,60 rublani euro kohta.
Aasta esimesel poolel üllatas rubla turgu ja ametnikke 40% kasvuga, mis viis selle maailma kalleimate valuutade tippu. Kuid nüüd on rubla parimad ajad möödas, ütleb BCS-i analüütik Ilja Fedorov: suured eksportijad vähendasid järsult oma valuutamüüki juba augustis (augustis kahekordistus see aastaga) ja ettevõtete nõudlus selle järele hüppas suve jooksul 1,5 korda.
Valitsuse otsus tühistada eksportijatele kohustuslik valuutamüük avaldab rublale survet, märgib Finami juhtiv analüütik Alexander Potavin. Alates 2023. aasta sügisest olid suurettevõtted kohustatud deponeerima 80% oma tuludest venemaa kontodele ja müüma 90%. Seejärel alandati standardit 60%-ni, seejärel 40%-ni ja alates 14. augustist nulliti see. „Valitsus näitab sellega oma muret rubla liiga tugeva vahetuskursi pärast ega soovi, et see veelgi tugevneks,” juhib Potavin tähelepanu.
Turul on juba „valuutadefitsiit” ja lisaks avaldavad rublale survet geopoliitilised sündmused, jätkab ekspert. putini ja Donald Trumpi arvukad läbirääkimisvoorud, mis kulmineerusid isikliku kohtumisega Alaskal, on osutunud jõuetuteks sõja lõppu ja sellega koos ka sanktsioonide võimalikku leevendamist lähemale tooma. Vastupidi, Trump ütles, et kaalub uute piiravate meetmete võimalust pärast Euroopa Liidu eeskuju, mis juba valmistab ette 19. sanktsioonide paketti.
Vahetuskursid naasevad järk-järgult väärtustele, mida nägime 2025. aasta alguses, ennustab Potavin, mis on üle 100 rubla dollari kohta, ligi 110 euro kohta ja üle 13 rubla jüaani kohta. Kuigi venemaa majandus on kolme aasta jooksul suutnud leida viise sanktsioonidega kohanemiseks, raskendavad iga kord uued meetmed kuidagi väliskaubandust ja vähendavad toorainetulusid, selgitab ekspert.
PSB analüütiku Bogdan Zvarich’i arvates tõuseb dollar aasta lõpuks 85–90 rublani. Rubla vahetuskurssi survestavad madalamad kursid, suurenenud nõudlus impordi järele ja sellest tulenevalt ka valuuta järele. Raiffeisenbanki analüütikute kirjutades muutub rubla nõrgenemine aasta lõpuks aktiivsemaks. Sanktsioonide leevendamise asemel on oht neid karmistada ning naftahindade tõusuks pole ilmseid põhjuseid, märgivad nad. Panga prognoosi kohaselt võib dollar tõusta 86 rublani ja aasta lõpuks 92 rublani.
15. Financial Times teatas nimetutele lääne ja Ukraina ametnikele viidates, et Ukrainal on oht sattuda õhutõrjesüsteemide puudusse seoses USA tarnete aeglustumisega pärast kaitseministeeriumile antava sõjalise abi läbivaatamist ja venemaa rünnakute sagenemist. Probleem tekib pärast kuid kestnud ebaregulaarseid ja väiksemaid tarneid. Ametnikud ja analüütikud on hoiatanud, et kui Moskva jätkab rünnakute eskaleerimist või säilitab kõrge rünnakute määra, seisavad Ukraina õhutõrjeüksused silmitsi puudusega.
„On aja küsimus, millal meil laskemoon otsa saab,” ütles USA tarnetega tuttav allikas. Tarnete aeglustumine on murettekitav, sest teisi rakette, mida ostetakse otse tootjatelt eraldi programmi nimega Ukraina julgeolekualgatus raames, toodetakse partiidena. See viib tarnete katkemiseni. Valge Maja nimetas aga valeks väiteid, et Ukraina võib kaotada olulise sõjalise abi. „Teated, et me jätame Kiievi ilma elutähtsatest õhutõrjevahenditest, on selgelt valed ja kaitseministeerium töötab väga teadlikult Ukraina vajaduste, sealhulgas õhutõrje, rahuldamise nimel,” ütles administratsiooni ametnik.
Ametnik märkis, et USA president Donald Trump soovib tapmise lõpetada, seega on ta andnud NATO liitlastele korralduse müüa relvi, mis võiksid kompenseerida nende sõjalist abi Ukrainale. „Siiski peavad ka Euroopa riigid astuma samme, sealhulgas peatades venemaa nafta ostmise ja avaldades majanduslikku survet riikidele, kes sõda rahastavad,” ütles nimetu ametnik.
Ukraina ametnike sõnul on kaitsevägi alates suvest kulutanud märkimisväärsel hulgal laskemoona, püüdes end kaitsta intensiivsete õhurünnakute eest sõjalisele ja tsiviiltaristule.
Ameerika ja Ukraina kõrgemate ametnike sõnul peatas ja seejärel aeglustas Pentagon pärast 10 kriitilise süsteemi kontrollimist Patrioti õhutõrjesüsteemide Pac-3 pealtkuulajate, kümnete Stingeri kaasaskantavate õhutõrjeraketisüsteemide, täppissuurtükimürskude, enam kui 100 Hellfire’i raketi ja Nasami õhutõrjesüsteemide Aim-rakettide ning F-16 hävitajate tarnimist Ukrainasse.
venemaa droonirünnakute arv on alates 2025. aasta algusest järsult kasvanud. Suve jooksul registreeriti keskmiselt üle 5200 drooni stardi kuus. Ukraina ametnikud ja analüütikud eeldavad, et see trend jätkub.
16. 10. septembri öösel rikkusid venemaa droonid Poola õhuruumi. Seetõttu viiakse riigis läbi sõjalist operatsiooni ja neli lennujaama on suletud, teatab Poola relvajõudude operatiivjuhatus. Operatiivjuhatus teatas, et venemaa rünnaku ajal Ukrainale lendasid vaenlase droonid korduvalt riigi õhuruumi. Armee täpsustas, et operatsioon nende objektide tuvastamiseks ja neutraliseerimiseks on käimas. Ülemjuhataja käsul kasutati relvi ning teenistused otsivad alla lastud droone.
Operatiivjuhatuse sõnul puudutab suurim risk Podlaasia, Mazowieckie ja Lublini vojevoodkondi. Elanikel palutakse kodus püsida ja jälgida Poola armee ja politsei teateid. Lennunduspersonali hädaolukorra teate kohaselt on nelja Poola lennujaama õhuruum suletud venemaa droonide ohu tõttu. Algselt puudutas see Rzeszowit, kuid järgmise paari tunni jooksul suleti ka Lublini, Varssavi, Rzeszow-Jasionka ja Modlini lennujaamad.
Õhuruum suleti väidetavalt plaaniväelise sõjalise tegevuse tõttu, mis on seotud riigi julgeoleku tagamisega. Poola peaminister Donald Tusk ütles, et sõjavägi kasutas droonide vastu relvi.
Vabariiklasest kongresmen ja USA Esindajatekoja relvajõudude komitee liige Joe Wilson ütles sotsiaalmeedias, et venemaa ründedroonid ründasid Poolat ning kutsus president Trumpi üles kehtestama venemaa vastu karme sanktsioone ja suurendama sõjalist toetust Ukrainale. Kolmapäeva õhtul vastas Wilson teadetele venemaa ründedroonide võimalikust sissetungist Poola õhuruumi. Poliitik rõhutas, et sellised teod on otsene rünnak NATO liitlase vastu. „venemaa ründab NATO liitlast Poolat Iraani Shahed droonidega vähem kui nädal pärast seda, kui president Trump võõrustas Valges Majas president Nawrockit. See on sõjaakt ja me oleme NATO liitlastele tänulikud kiire reageerimise eest sõjakurjategija putini jätkuvale provotseerimata agressioonile vabade ja töökate riikide vastu,” märkis ta
17. Lühiuudised
Ukrainale antava sõjalise abi osana plaanib Ühendkuningriik toota ja Kiievisse toimetada tuhandeid pikamaadroone. Ukrinformi teatel teatas sellest Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey Ramsteini formaadis kontaktgrupi kohtumise avamisel.„Järgmise 12 kuu jooksul rahastab Ühendkuningriik tuhandeid pikamaa kamikaze-rünnakudroone, mis toodetakse Suurbritannias ja tarnitakse Ukrainasse,” ütles ametnik.
Saksamaa on sõlminud kaitsetööstusettevõtetega 300 miljoni euro väärtuses lepinguid Ukraina relvajõududele pikamaadroonide tootmiseks. Kaitseminister Boris Pistorius teatas sellest Ukraina kaitse kontaktgrupi 30. kohtumise alguses Ramsteini formaadis.
Poola president Karol Nawrocki hoiatas, et venemaa diktaator vladimir putin võib pärast Ukraina ründamise otsust tungida teistesse riikidesse. Ajaleht Guardian tsiteeris poliitikut AFP-le viidates. „Me ei usu vladimir putini headesse kavatsustesse,” ütles Nawrocki ajakirjanikele ühisel pressikonverentsil oma Soome kolleegi Alexander Stubbiga.
9. septembri hommikul peatati Leedu pealinna Vilniuse lennujaamas lennud tundmatu objekti tõttu, mis liikus Valgevenest riigi poole. Sellest teatas riiklik kriisiohjekeskus, nagu vahendas Leedu avalik-õiguslik ringhääling LRT. Agentuur märkis, et teenistuste esialgsete hinnangute kohaselt võis tegemist olla meteoroloogilise nähtusega, kuid juhtumi kohta viiakse läbi üksikasjalik uurimine.
USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles, et Ukraina on valmis rindejoone külmutama, kui ta saab kindlad julgeolekugarantiid. Ta rõhutas, et Euroopa väed, olgu siis rahuvalvajatena, väljaõpetajatena või muudes rollides, on nende garantiide tagamisel võtmetähtsusega.
Nepali protestide ohvrite arv on tõusnud 21-ni, kui hukkus veel kaks inimest. 9. septembril süütasid meeleavaldajad Kathmandus parlamendihoone, peaministri ja presidendi residentsid ning valitseva partei juhiga seotud Hiltoni hotelli. Protestijad kahjustasid ka ülemkohtu ja peaprokuratuuri hoonet ning rahandusminister peksti läbi. Lisaks peaministrile astus tagasi ka veevarustusminister, öeldes, et ta ei sobi pärast surmavat repressiooni ametisse. Samuti astus tagasi 21 Rastriya Swatantra partei parlamendiliiget, nõudes parlamendi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist, samas kui opositsiooniliidrid kutsusid oma ministreid üles samuti valitsusest lahkuma.
Iisrael viis läbi õhurünnaku Katari pealinnale Dohale. IDF-i ametliku avalduse kohaselt oli rünnaku sihtmärgiks Hamasi kõrgem juhtkond. Olla neist kaks pihta saanud. Hetkel on endale teadmata, kas tegelikult seda lööki Katariga Iisrael ka eelnevalt kooskõlastas…
CNN: Tšehhi Vabariik, Ungari ja Rumeenia on paljastanud Valgevene KGB spioonivõrgustiku Euroopas. Agentide seas oli Moldova luureteenistuse endine asejuht, kes edastas salastatud teavet. Tšehhi Vabariigis tuvastati ka diplomaatilise kattevarju all tegutsev Valgevene agent, kellele anti riigist lahkumiseks 72 tundi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Teisipäeva, 9. septembri õhtul kell 20.26 toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kambja vallas Kodijärve külas Tatra-Otepää-Sangaste tee 11. kilomeetril.
Sõiduauto Škoda Octavia, mida juhtis 46-aastane naine ja sõiduauto Mercedes-Benz V-Klasse, mida juhtis 41-aastane mees, põrkasid kokku vastassuunast lähenenud sõiduautoga Volkswagen Passat Variant, mida juhtis 40-aastane mees.
Esialgsetel andmetel kaldus Volkswagen sirgel teelõigul vastassuuna vööndisse, kus toimus külgkokkupõrge Škodaga ja seejärel Mercedese esiosaga.
Mercedese ja Volkswageni juhid toimetati haiglasse.
Teisipäeval, 9. septembril kell 15.53 toimus liiklusõnnetus Tartus Riia tn 31 juures, kus Bolt elektrilise tõukerattaga sõitnud 18-aastene mees kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus.
Tõukerattur toimetati haiglasse.
Poolas kehtestati tänase kolmapäeva, 10. septembri hommikul eriolukord, kuna Ukrainat ründavad Vene droonid sisenesid Poolasse ja need tulistati alla.
Asjast teatas Poola kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk.
Poola kaitsevägi edastas enne seda järgneva teate:
Tähelepanu, Venemaa Föderatsiooni tänase rünnaku ajal Ukraina territooriumil asuvatele sihtmärkidele rikuti droonilaadsete objektidega korduvalt meie õhuruumi.
Käimas on operatsioon objektide tuvastamiseks ja neutraliseerimiseks. Poola relvajõudude operatiivülema käsul on relvad kasutusele võetud ja teenistused töötavad aktiivselt allatulistatud objektide leidmiseks.
Rõhutame, et sõjaline operatsioon jätkub ja kutsume inimesi üles koju jääma. Kõige ohustatumad piirkonnad on Podlaasia, Mazowieckie ja Lubelskie vojevoodkonnad.
Poola relvajõudude operatiivjuhatus jälgib praegust olukorda ning selle alluvuses olevad jõud ja ressursid on endiselt täielikult valmis viivitamatuks reageerimiseks.
Võru linnas anti täna teisipäeval, 9. septembril üle valimisnimekirjad. Kõige pikem nimekiri on esialgsetel andmetel Isamaa erakonnal – 32 kandidaati.
Võru linna esialgsed valimisnimekirjad 9. septembri seisuga:
– Pikim nimekiri Isamaal 32 – esinumber Tarmo Piirmann
– Sotsid 30 – esinumber Kalvi Kõva (Rõuge mees)
– Keskerakond 18 – esinumber Urmas Tali
– Reff 17 – esinumber Anti Haugas
– EKRE 15 – esinumber Rain Epler
– ERK 5 – esinumber Kertu Luisk
Need esialgsed andmed, mis lähevad veel kontrolli.
Euroopa Liidu kõrge välis- ja kaitsepoliitika esindaja Kaja Kallas esines täna teisipäeval, 9. septembril Strasbourgis ettekandega Ukraina teemal.
Saal oli peaaegu tühi.
Märgitakse, et 720 saadikust suvatsesid vaid mõned Kallast kuulama jääda. See näitab huvi puudumist Ukraina vastu.
Kallas räägib ka muidugi surmigavalt, pole ime, et keegi teda kuulata ei viitsi.
Siin on video:
Sigade Aafrika katk (SAK) on eriti ohtlik loomataud, mille puhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) nakatunud farmis täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. Sõnnikut, heitvett, virtsa, nakkuskahtlast allapanu ja muud, mis võib olla nakkuse levitajaks, võib taudikoldest välja viia vaid PTA esinduse loal pärast tauditekitaja kahjutustamist.
Läga farmist välja viimine on ka SAK-i olukorras pidev ja loomulik protsess, sest seda tekib farmikeskkonnas igapäevaselt juurde. Küll aga tuleb SAK-i tõttu piirangutega farmides seda teha PTA tingimustel ja järelvalve all.
„Läga kahjutustamise puhul segatakse see kloorlubja või seebikivi lahusega ja see hävitab viiruse,” ütles PTA põhja ja lääne regiooni juhataja Imbi Silde. Ta lisas, et ettekirjutatud konsentratsioonis ei ole seebikivi põllumaale ohtlik. „Kui läga ei ole võimalik desoainega tõhusalt segada, tuleb see jätta 42 päevaks seisma, misjärel võib PTA loaga läga põllule vedada,” rääkis Silde.
„Tahame selgitada olukorda, kus Petlema farmi omanikud kontakteerusid PTA ametnikuga ja said suulise loa, et läga farmist välja viia. Praeguseks oleme läga väljaveo katkestanud põhjusel, et taotleda on siiski vaja kirjalikku luba,” selgitas Silde. Kui omanikud loa kirjalikult taotlevad, ei ole selle saamine Petlema puhul probleemiks, sest lägaga on nõuetekohaselt toimitud ja see on seisma jäetud tänase seisuga 52 päevaks.
„Kinnitame, et see olukord, kus läga on juba veetud, ei ole SAK-i levimise riski suurendanud. Küll aga on see paranduskohaks meile endale, et farmide omanikele selgemini ja üheselt mõistetavalt nende kohustusi kommunikeerida,” ütles Silde.
Läga ja tahke sõnniku vedamine põldudele on osa tavapärasest väetamisprotsessist, et parandada mulla viljakust. Tabandunud farmide läga ja tahke sõnnik peab seisma või läbib töötluse ning seejärel jõuab PTA loa alusel samuti põllule.
Teisipäeval sulgus kandideerimisavalduste esitamine oktoobrikuistele kohaliku omavalitsuste volikogude valimistele. Isamaa on kõigis omavalitsustes väljas kokku 10 maakonnas.
„Isamaa on valimistel oma nimekirjaga esindatud 71 kohalikus omavalitsuses ja erakonna lipu alt lähevad valimisvõitlusesse 1607 eestimaalast,” ütles Isamaa peasekretär, Põhja-Pärnumaal erakonna nimekirja esinumbrina kandideeriv Andres Metsoja.
Isamaa nimekirjad on väljas:
- Harjumaal Tallinna, Keila ja Maardu linnas ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu, Lääne-Harju, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vallas
- Hiiumaal Hiiumaa vallas
- Ida-Virumaal Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila vallas ning Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linnas.
- Jõgevamaal Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallas.
- Järvamaal Paide linnas ja Järva vallas.
- Läänemaal Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula ja Vormsi vallas.
- Lääne-Virumaal Rakvere linnas ning Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallas.
- Põlvamaal Kanepi ja Põlva vallas.
- Pärnumaal Pärnu linnas, Häädemeeste, Kihnu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori vallas.
- Raplamaal Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vallas.
- Saaremaal Muhu ja Saaremaa vallas.
- Tartumaal Tartu linnas ning Elva, Kambja, Kastre, Luunja, Nõo, Peipsiääre ja Tartu vallas.
- Valgamaal Otepää, Tõrva ja Valga vallas.
- Viljandimaal Viljandi linnas ning Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas.
- Võrumaal Võru linnas ning Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallas.
„Isamaa läheb kohalikel valimistel välja läbi aegade tugevaima kandidaatide nimekirjaga. Meie eesmärk on kahetine: seista kohalikes omavalitsustes elanike huvide eest, aga samas moodustada pärast valimisi Isamaa juhitavate omavalitsuste ühisrinne kaitsmaks inimesi riigi keskvalitsuse halbade poliitikaotsuste eest. Eesti vajab muutust ja see muutus algab kodukohast!” rõhutas Metsoja. „2027 ei ole enam kaugel.”
Euroopa Komisjon kiitis täna heaks 150 miljardi euro suuruse rahalise toetuse kaitsevalmiduse suurendamiseks kogu ELis.
Toetuse aluseks oleva Euroopa julgeolekumeetmete programmi (SAFE) eesmärk on parandada ELi kaitsevõimet ja aidata liikmesriikidel täita kriitilisi võimelünki.
Eraldise esialgne jaotus liikmesriikide kaupa on nähtav siin. Eesti saab esialgse jaotuse kohaselt rahastamisvahendist 2,66 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius: „SAFE rahastamisvahend on Euroopa Liidu jaoks ajalooline samm. Euroopa kaitsevalmiduse valge raamatuga võtsime kohustuse toetada liikmesriikide ja Ukraina taasrelvastamist. Vähem kui kuue kuuga on see plaan teoks saanud. Toetussumma suurus on märkimisväärne ning aitab heidutada võimalikke agressoreid ja tugevdada Euroopa kaitset.”
Euroopa Liidu Nõukogu võttis programmi SAFE vastu 2025. aasta mais ning sellest alates on see äratanud liikmesriikide seas suurt huvi. 19 neist on väljendanud oma kavatsust meetmes osaleda ning taotletav toetussumma ületab praegust kogueelarvet.
SAFE võimaldab anda pikaajalisi ja odavaid laene, et aidata liikmesriikidel ja Ukrainal hankida hädavajalikku kaitsevarustust. Programm sisaldab kümneaastast ajapikendust laenu tagasimaksmisel, konkurentsivõimelisi intressimäärasid ja võimalusi abikõlblikkuse laiendamiseks kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute alusel.
Liikmesriigid saavad nüüd koostada oma riiklikud investeerimiskavad, milles kirjeldatakse taotletava finantsabi kasutamist. Kavad tuleb esitada komisjonile 2025. aasta novembri lõpuks. Seejärel hindab komisjon neid ning esimesed väljamaksed on plaanis teha 2026. aasta alguses.
Taust
SAFE’i määrus võeti vastu 27. mail 2025 osana Euroopa kaitsevalmiduse kavast, mis pakub liikmesriikidele finantshoobasid kaitsevõimesse tehtavate investeeringute suurendamiseks.
SAFE võimaldab liikmesriikidel viivitamata ja ulatuslikult suurendada oma kaitseinvesteeringuid Euroopa kaitsetööstuse ühishangete kaudu, keskendudes esmatähtsatele võimetele. See aitab tagada koostalitlusvõime ja prognoositavuse ning vähendada Euroopa kaitsetööstusbaasi tugevdamise kulusid. Ukraina ja EFTA/EMP riigid saavad ühishangetega liituda ning osta saab ka nende tooteid.
SAFE võimaldab ühishangetega liituda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel, potentsiaalsetel kandidaatriikidel ning ELiga julgeoleku- ja kaitsepartnerluse sõlminud riikidel, et nad saaksid panustada kogunõudlusse. Samuti võivad need riigid pidada läbirääkimisi konkreetsete vastastikku kasulike lepingute üle, mis käsitlevad nende tootjate osalemist sellistes hangetes.
Lisateave
Täismahus pressiteade
Eile 8. septembril naasis Eestisse üheksas kaitseväe instruktorite kontingent, mis osales Ühendkuningriigis Ukraina kaitseväelaste väljaõpetamisel.
„Instruktoritel avanes väärtuslik võimalus anda otsene panus Ukraina toetamiseks, koolitades uusi Ukraina kaitseväelasi ning jagades neile oma teadmisi ja praktilisi oskusi. Samal ajal rikastas see kogemus neid isiklikult, pakkudes unikaalset võimalust omandamaks õpikogemusi sõjas osalenud ukrainlastelt, aga samuti rahvusvahelises keskkonnas väljaõppe läbiviimise kogemust ja koostöövõimalust,” ütles kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Valjo Tooming.
Tagasi saabunud rotatsiooniga jõudis lõpule ka Eesti panus rahvusvahelisse väljaõppeinitsiatiivil Interflex, mida juhib Ühendkuningriik ja mille eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet läbi sõduri baasväljaõppe.
„Eesti instruktorite head taset on kiitnud nii ukrainlased ise kui ka teised koos Eestiga Interflexil väljaõpet läbiviinud riigid. Meie instruktorid on paindlikud, põhjalikud ja väljaõppe eesmärgile orienteeritud,” lisas kolonelleitnant Tooming.
Väljaõppeinitsiatiivi Interflex raames on kaitsevägi saatnud alates 2024. aasta märtsist Ühendkuningriiki nii kaitseväe tegevväelastest, reservväelastest kui ka kaitseliitlastest instruktoreid, et anda Ukraina kaitseväelastele edasi sõduri baasoskusi. Muuhulgas anti ukrainlastele relva- ja meditsiiniväljaõpet, treeniti laskeoskust ja õpetati tegutsemist lahinguväljal.
Ühendkuningriiki lähetatud kuni 30-liikmelised üksused komplekteeriti tegev- ja reservväelastest, kellest paljud kuuluvad ka Kaitseliitu. Kõik instruktorid olid väljaõppeinitsatiivil osalemiseks soovi avaldanud vabatahtlikult. Ühe väljaõppetsükli kestus oli ligikaudu kaks kuud ning iga rotatsioon tegutses tihedas koostöös liitlasriikide instruktoritega.
Kokku osales Eestist Interflexi väljaõppeinitsiatiivil üheksa rotatsiooni. Eesti osales Ühendkuningriigi juhitud projektis koos Põhjamaade, teiste Balti riikide, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Kosovoga. Interflexilt saadud tagasiside põhjal võib hinnata tegevväelaste, reservväelaste ja kaitseliitlaste osalemist väljaõppe andmisel edukaks.
Eesti toetus Ukraina väljaõppele jätkub – juba on tegevust alustanud esimene kuni 10-liikmeline instruktorite rotatsioon Poolas toimuval Põhja- ja Baltimaade väljaõppeinitsiatiivil Legio, kus samuti koolitatakse Ukraina kaitseväelasi. Instruktoritena on taas kaasatud nii kaitseväe tegevväelased, reservväelased ja kaitseliitlased.
Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on Eesti andnud sõjalist väljaõpet ligikaudu 2000 Ukraina kaitseväelasele.
Täna, 9. septembril sai kinomajas alguse Tõrva Tartu Ülikooli väärikate ülikooli programm „Teadmisi Turguta Tõrvas”, millest võttis osa 62 huvilist. Sissejuhatavad tervitussõnad laususid programmi koordinaator Tiina Neumann ning Tõrva vallavanem Helen Elias.
„Mul on väga hea meel, et Tartu Ülikooli väärikate ülikool on alustanud nüüd ka Tõrvas, see on suur väärtus meie kogukonnale. Väärikate ülikool annab meie inimestele suurepärase võimaluse koos õppida, suhelda ja avardada oma silmaringi. See hoiab vaimu virgena, pakub uusi teadmisi ning annab ühtlasi ka toreda põhjuse kodust välja tulla ja koos aega veeta,” sõnas Elias.
Esimese kohtumise keskmes oli tunnustatud geriaater Jaak Aru, kes arutles teemal „Kas Eesti pensionär on koormaks või toeks ühiskonna arenguteel?”. Huvitavas ja sisukas ettekandes käsitles ta mitmeid levinud müüte, kõneles vaimu kulumisest, sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast Eestis ning tutvustas ka mõningaid mõtteid oma raamatust „Alla 65 keelatud”.
Loengusari „Teadmisi turguta Tõrvas” toimub septembrist maini iga kuu teisel teisipäeval kell 13.00 Tõrva kinomajas. Järgmine kohtumine on 14. oktoobril, mil notar Katri Kutsar räägib seadustest ja notariaalsetest tehingutest ning jurist Chaty Heidrits käsitleb lähisuhtevägivalla teemat.
Õppima on oodatud kõik avatud mõtteviisiga huvilised vanuses 50+. Loengud on osalejatele tasuta. Neile, kes võtavad osa vähemalt 75% kohtumistest, väljastab Tartu Ülikool täiendusõppe tõendi.
Kõige sügisesem aeg aastas toob Otepääle eriti sooja kogunemise – juba 20. septembril saab Otepää kogukonnakeskuse õueruumist külasüda, kus kõikidel huvilistel on võimalus kogeda seda, mis teeb kogukonnaelu eriliseks.
Küla Keset Linna festival toimub Maal elamise päeva raames ja lubab kogu päevaks toredat olemist, kuhu on oodatud nii kohalikud elanikud kui külalised. Kokku saavad Otepää kandi inimesed lähemalt ja kaugemalt, et jagada maaelu tarkusi ja kogemusi.
Käeline loovus õitseb
Õpitubadesse on koondunud sügis ja kõik see, mis sellel aastaajal maaelurõõmu pakub. Juurikatrüki töötoas ootavad sügisesed aiasaadused, et muutuda kaartideks ja muu põneva kujunduse kaudu mälestusteks. Lõhnanuku meisterdamise toas sünnivad taimede ja nobedate näppude abil rahustavad või rõõmustavad nukud, mis kannavad endas looduse headust ja mängu.
Lillesõpru ja iluloojaid rõõmustab sügispärgade meisterdamine – sünnivad kaunid ja kestvad seaded, mis kestavad. Toiduhuvilisi ootab grillmeister, kes avaldab oma saladused, kuidas leegi abil maitsvaimaid palasid valmistada.
Ettevõtluse tuules
Piirkonna ettevõtjate diskussioonipaneel lubab heita pilgu siinse kandi ettevõtlusse. Teemadeks kerkivad põlvkondadevaheline ettevõtlus, elustiili ettevõtlus ning alustava ja tegutseva ettevõtte kogemused. Siin saab kuulda edulugusid ja jagada mõtteid sellest, kuidas ettevõtlik vaim maapiirkonnas õitseda võiks.
Mängudest ostudeni
Aktiivsemad tegelased leiavad omale väljakutse õuemängudes, samas kui rahulikuma loomuga hinged võivad keskuses juhendajate abiga arendavaid lauamänge mängida. Kogu päeva jooksul hoiavad meeleolu üleval pillimängijad, sügiseselt kaunis taluturg pakub parimaid kohalikke saadusi, ja päeva lõpetab kogukonnakino maaidüllilise filmiseansiga „Suveraamat”.
Ajakava:
Küla Keset Linna saab toimuma Otepää kogukonnakeskuses ja selle ümbruses ning Milana stuudios.
10.00-17.00 taluturg
11.00-17.00 õpitoad kogukonnakeskuses ja ümber
12.00 ja 14.00 Kamado grilli õpituba kogukonnakeskuse õuel
13.00-15.00 piirkonna ettevõtjate diskussioonipaneel Milana stuudios
19.00 kogukonnakino „Suveraamat”.
Sündmus toimub koostöös Otepää Külade Ühenduse, Otepää valla ja Otepää Kogukonnakeskusega ning seda rahastab Valgamaa Partnerluskogu.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teeb tööd iga päev selle nimel, et toime tulla sigade Aafrika katku (SAK) nakatunud kodusigade katkupuhanguga. Matmise, kui ühe võimaliku nõuetekohase hukatud sigade kõrvaldamise viisi osas ei ole 9. septembri seisuga otsust tehtud. See on viimane variant, mis võetakse kasutusele äärmisel vajadusel – näiteks juhul, kui loomsete jäätmete tavapärane käitlemine katkeb või taudipuhangu ulatus seda nõuab.
Korjuste matmise puhul on mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt. „Peame kohalikele info edastamist äärmiselt oluliseks ka olukorras, kus me PTA-s otsime igapäevaselt lahendust SAK-i leviku piiramiseks ja olukorra lahendamiseks nii, et matmiseni ei peaks jõudma,” sõnas PTA peadirektor Raimo Heinam.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on olnud pidevas suhtluses Põhja-Sakala valla juhtidega alates 28. augustist ja jaganud infot ja palveid infot edastada kohalikele elanikele. „Muuhulgas oleme selgelt jaganud infot, et oleme valmis kohalike elanikega kohtuma ning oodanud kohtumiseks konkreetset ajapakkumist,” ütles Heinam. Selleks on endiselt valmisolek olemas. Ta selgitas, et PTA on vastanud kodanike teabenõuetele ning olnud avatud ja jaganud infot meediapäringute ja -kommentaaride vahendusel.
„Kuna võimaliku matmispaiga ettevalmistamine on aeganõudev töö, oleme alustanud sellega varakult, et olla põhjalikult valmis juhuks, kui matmist peaks vältimatult vaja olema,” ütles Heinam. Võimaliku matmispaiga asukoha valikul on lähtutud Keskkonnaameti tellitud uuringust, mille on teinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Uuringutest on selgunud, et Metsküla on madala riskiga asukoht, kuhu on veekaitse sisukohalt võimalik sigu matta, kuna risk põhjavee saastumiseks on piisavalt maandatud. 2015. aastal tehtud hüdrogeoloogiline uuring on ajakohane, sest geoloogiline aluspõhi ei muutu 10 aastaga nii märkimisväärselt, et see eeldaks täna uusi täiendavaid uuringuid. Võimaliku reostuse sattumist joogivee kaevudesse minimeerib ka asjaolu, et pinnasevee liikumissuund ei ole kaevude suunas.
Metsküla matmispaiga sobivust hinnatakse 85-protsendilise tõenäosusega, mis on kõigi võrreldud alade seas kõrgeim tulemus. Metsküla matmisala geoloogilises läbilõikes valdab saviliivmoreen. Aluspõhja veekihtide kaitstust kinnitavad ümbruskonna tarbepuurkaevude geoloogilised läbilõiked. Ülemise kuuemeetrise setteläbilõike filtratsiooniomadused on sellised, mis ühest küljest ei lase sademeveel koguneda maapinnal ning teisest küljest vee liikumine sellistes setetes (saviliiv) on piisavalt aeglane, et reostus ei leviks aasta jooksul matmisalast rohkem kui mõne meetri kaugusele. Matmisjärgne keskkonnaseire annab kindluse, et ümbruskonna kaevude vee kvaliteet ei ole langenud.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus võttis septembri alguses Keskkonnaameti tellimusel aegsasti võimaliku matmiskoha lähiümbruses veeproove, kinnistute salvkaevudest ja pinnaseveest, sealhulgas ka Raudna jõest. Juhul, kui matmispaik võetakse kasutusele, jälgitakse vee seisundit regulaarse seirega. Praeguseid proove võrreldakse hilisematega, et reageerida muutustele aegsasti. Regulaarne seire tähendab leotise (filtraadi), põhjavee (pinnasevee) ja pinnavee reostuskomponentide jälgimist. Leotise seire sagedus peaks esimesel aastal olema mitte harvem kui kolme kuu tagant. Põhjavee (pinnasevee) seire peaks toimuma kaks korda aastas, kõrge ja madala veeseisu ajal, minimaalselt viie aasta kestel. Matmispaigast ülesvoolu tuleb rajada üks ja allavoolu kaks seirekaevu.
Pärast matmist jälgitakse pinnase vajumist vähemalt aasta jooksul ning vajadusel lisatakse pinnast. Matmispaik ei ole „igavesti ohtlik” – biolagunemise protsessid muudavad korjused järk-järgult ohutuks.
Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed ja tiigid.
Juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti.
Eestis on varasemalt kasutatud kahte matmispaika, mille kohta on teostatud ka uuringud. Tehtud uuringutele tuginedes ei ole täheldatud keskkonnareostust ega ohtu ka lähedal asuvate inimeste kaevudele.
PTA soovib kohalike inimeste igapäevaelu võimalikult vähe segada. Metsküla võimalikus matmispaigas ja selle ümbrusesse on kehtestatud viibimiskeeld ja droonilennukeeld, et ettevalmistustööde ajal saaks tööd teha turvaliselt ja häireteta. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeelualaga külgnevat teed liikumiseks näiteks koju ja tööle.
Korduma kippuvad küsimused on välja toodud PTA kodulehel: pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk/sigade-aafrika-katk/voimalikud-matmispaigad
PTA kinnitab, et vastab ka kohalike elanike ühispöördumisele ja ettevalmistamisel on ka kohalikega kohtumine.
Täna meedias tõstatunud teema, kus keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustusi siseteabe alusel Enefit Greeni aktsiatega kauplemises, ei ole kuidagi seotud Eleringi tegevusega, teatas ettevõte.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul sai ettevõte kahtlustusest teada meedia vahendusel, kuid Elering ei ole ei Enefit Greeni ega selle aktsiate ülevõtmistehingutega kuidagi seotud.
„Elering ettevõttena ei ole seotud ettevõttega Enefit Green ja Eleringil ning tema töötajatel puudub igasugune info teise ettevõtte aktsiatehingute kohta. Ettevõttena saime ülevõtmispakkumisest samuti teada läbi börsiteate, eelnevat infot meil selle kohta ei ole olnud,” kinnitab Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.
„Teeme endale esimesel võimalusel kahtlustuse sisu selgeks eesmärgiga aru saada, kas see mõjutab artiklis nimetatud töötaja võimalust jätkata praeguste tööülesannete täitmist. Nimetatud Eleringi töötaja ei täida hetkel Eleringis ülesandeid, mis võimaldaks teha turuosalisi soosivaid otsuseid ja kindlasti ei saa ta sellistes protsessides osaleda, kuni eksisteerib võimalik huvide konflikt,” lisas Kilk.
Eleringi sisekorra järgi peavad töötajad, kes on võimalikus huvide konfliktis, end otsustusprotsessist taandama. Eleringile teadaolevalt ei ole ühegi Eleringi otsustusprotsessi juures olnud isikuid, kes oleks olnud huvide konfliktis, sh artiklis nimetatud Eleringi töötaja.
Politsei on pannud sotsiaalmeediasse video neist autodest, mis liikluses driftiga tegelevad.
Nagu videost näha, siis paljudel juhtudel lõppeb see üsna kurvalt.
Politsei märgib, et kahjuks on olnud mitmeid juhtumeid, kus selline tegevus on lõppenud mitte ainult varalise kahjuga, vaid keegi on saanud ka vigastada või hukkunud.
Oma sõiduoskust proovile panna tasub ainult selleks mõeldud turvalises keskkonnas. Avalikud teed selleks mõeldud ei ole ja kõik sõidukijuhtide tegevused, kus oma tahtliku tegevusega seatakse ohtu ka kaasliiklejad, on politsei kõrgendatud huvis.
Loodetavasti õpid teiste, mitte enda vigadest ja jätad sellised tegevused avalikus liikluses tegemata. Meil kõigil on õigus turvaliselt koju jõuda, märgib politsei.
Video on siin:
Rahandusminister Jürgen Ligi paneb ühe pirni teise järel. Nüüd tuli ta välja avaldusega, et autode ostmine pole majandusele hea, ehk siis on halb.
Selline avaldus rahandusministrilt lööb lausa pahviks. Et kust ta seda kõike võtab – tal pidid olema parimad nõunikud – kas nemad rääkisid?! Selle loogika järgi pole millegi ostmine majandusele hea. Ehk kõik ärid võib kinni panna – see oleks Ligi loogika järgi kõige parem.
Selliste avaldustega pole ime, et Eesti on Euroopas jätkuvalt tagantpoolt esimeste hulgas.
Selle kohta on kirjutatud sotsiaalmeedias järgmine kommentaar:
Autode ostmine ei ole tõepoolest majandusele hea.
Pole kunagi olnudki.
Mida vähem on meil autosid, seda parem majandus meil on.
Kui saaks, siis sõidaks ringi kraanikausiga ja ostaks kokku Kreeka võlakirju.
Kui kõht tühjaks läheks, sööks konservi ära ja siis sõidaks edasi.
Rahapesu teeks ka vahepeal, aga seda prooviks sellise näoga teha, nagu ei teaks asjast midagi.
Vahepeal räägiks kaamerate ees midagi inglise keeles, või ehitaks endale Värskasse maja ja prooviks sirge näoga perverte eraettevõtete juhtkondadesse sundivat seadust läbi suruda.
Pedeabielusid ja rohepoliitikat toetaks ka, nagu vähegi jaksaks ja nii e-valimistest e-valimisteni.
Vot see oleks hea majandusele ja põhiseaduslikule korrale.
Ja kui keegi julgeb siin sellele vastu vaielda… kasvõi natukene… või milleski kahelda… siis kohe sõimaks Kremli käsilaseks ja putinistiks.
Euroliidu ausõna!
Täna teisipäeval 9. septembril andis Isamaa üle oma nimekirja Tartu linna valimiskomisjonile. 51 isamaalase kandideerimisavalduse viis Tartu raekoja treppidest üles robotkoer.
„Isamaa on erakond, mis austab traditsioone, aga vaatab ka tulevikku. Tartu on tarkuselinn ja toetab meie juhtimisel vankumatult innovatsiooni ja haridust,” selgitas neljajalgse sõbra valikut Isamaa Tartu piirkonna esimees Kaspar Kokk.
Tänane linnavolikogu esimees rõhutas, et Isamaa eesmärk Tartus on lihtne: „Läheme valimisi võitma!”
Valimisvõitlusesse minnakse healt positsioonilt. „Meil on läbi aegade tugevaim ja väga mitmekülgne nimekiri,” tõdes Kokk. „Inimesi on erinevatelt elualadelt, paljud neist enda valdkonna absoluutsed tipud. Nimekirjas on nii nooruslikku energiat kui ka kamaluga kogemusi.”
Isamaa linnapeakandidaat Tartus on Tõnis Lukas, kes viibib praegu visiidil Ukrainas.
Erakonna täispika valimisprogrammiga Tartus saab tutvuda erakonna kodulehel.
Siin on Isamaa nimekiri Tartus:
Esmaspäeva, 8. septembri hommikul kell 09.33 kutsuti päästjad Võru linna Räpina maanteele, kus laste mängutuppa oli peitu pugenud nastik.
Päästjad leidsid nastiku mängumattide vahelt üles, panid mao ilusasti kotti ja lasid loodusesse vabaks.
Esmaspäeva, 8. septembri õhtul kell 21.42 kiirustasid päästjad Valga linna Tõrva tänavale, kus elumaja läheduses põles lahtise leegiga ühekorruseline kõrvalhoone.
Päästjad lokaliseerisid tulekahju kella 22.04-ks. 32-ruutmeetrise puithoone tulekahjus hävisid katus ja vahelaed.
Omaniku sõnul olid lapsed tunnistanud, et mängisid kõrvalhoones petrooleumilambiga, millest võis ka tuli alguse saada. Ehitises puudus elekter ja sauna ei oldud köetud aastaid.
Esmaspäeval, 8. septembril kell 08.39 said päästjad väljakutse Tartu linna Pihva külla, kus kinnisel territooriumil põlesid ehitusjäätmed.
Päästjad kasutasid kustutustöödel hunniku laiali lükkamiseks kohaliku ekskavaatori abi. Ehituspraht oli peamiselt puidust, põlengu pindalaks umbes 20 ruutmeetrit. Sündmus lõpetati kella 10.13-ks. Tulekahju oli tõenäoliselt kuritahtlik.
Pilt: Lõuna päästekeskus
Pilt: Lõuna päästekeskus
ks. Tulekahju oli tõenäoliselt kuritahtlik.
Ööl vastu tänast teisipäeva 9. septembrit kell 00.29 sai häirekeskus teate, et Põlva vallas Joosu külas põleb majast paari meetri kaugusel auto.
Kohal olnud inimesed püüdsid põlengut oma vahenditega ohjeldada. Päästjad kaitsesid maja, tulekahju kustutati kella 00.49-ks.
Sõiduki pakiruumist eemaldati aku, mis oli ööseks laadija taha jäetud. Tõenäoliselt süttis auto aku laadimisest.
Foto: Lõuna päästekeskus
Foto: Lõuna päästekeskus
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2025. aasta augustikuu ülevaade, millega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel.
Ülevaates on toodud välja ka lõppenud põhjapoolkera suve (juuni, juuli, august) olulisemad näitajad. Andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.
2025. aasta august oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt kolmas. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine oli 16,60 °C, mis on 0,49 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 augustikuu keskmisest. Euroopas oli augustis 2025 keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 19,46 °C, mis on 0,30 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 augustikuu keskmisest. Lääne-Euroopas kogeti pikaajalise keskmisega ehk normiga (1991–2020) võrreldes kõige kõrgemaid temperatuure. Kuumalaine tabas eelkõige Ibeeria poolsaart ja Edela-Prantsusmaad.
Eesti augusti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991–2020) 0,9 °C madalam. Väga jahe ei olnudki, sest alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39. Väärib märkimist, et tänavune august oli veelgi varasema normperioodi 1961–1990 augustikuu normist 0,3 °C soojemgi. Milliseks kujunes 2025. aasta augustikuu ilm, loe põhjalikumalt Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Möödunud klimaatiline suvi algas aga Eesti keskmisena samal ajal paljuaastase keskmisega, 31. mail. See on veidi enam kui kaks nädalat mullusest hiljem. Meteoroloogilise suve kuudeks peame juunit, juulit ja augustit. Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi). Vaata täpsemalt 2025. aasta Eesti suve ülevaatest.
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas täna Riigikogus peetud Eesti 2035 strateegiakõnes, et Eesti on viimase kolme kümnendiga teinud tohutu arengu – nii majanduses kui riigikaitses – ning on valmis alati oma vabadust kaitsma.
„1992. aastal oli Eesti kõhn ja vaevatud, nagu ütles president Lennart Meri. Täna on Eesti tugev ja sirge seljaga riik, kes suudab ise kaitsta oma kodu ja rahu ja kellel on liitlased, kes vajadusel koos meiega meie ühist vabadust kaitsevad,” ütles kaitseminister.
Kaitseminister Pevkur tõi välja, et Eesti kaitse-eelarve kasvab järgmisel aastal üle 2 miljardi euro ja nelja aasta peale kokku üle 10 miljardi euro, mis moodustab enam kui 5 protsenti SKP-st. „See on 250 000 korda rohkem kui taasiseseisvunud Eesti esimesed kaitse-eelarved. Mõistame, et see on suur pingutus kõigile inimestele ja maksumaksjatele, kuid see pingutus loob reaalseid lisavõimeid – heidutuseks agressorile ja kinnituseks meie liitlastele,” rõhutas Pevkur.
Kaitseminister tõi kõnes esile, et viimastel aastatel on Eesti oluliselt tugevdanud oma kaitsevõimet. Teise jalaväebrigaadi mehhaniseerimine on suurendanud üksuste liikuvust, kaitstust ja tulejõudu, samal ajal kui suurtükiväerügemendi loomine on toonud Eestile täiesti uue taseme tulejõu – K9 ja CAESAR suurtükiväeplatvormide, HIMARS mitmikraketiheitjate ja varitseva õhuründemoonaga. Samuti on arendamisel mitmekihiline õhukaitse, kus lähiaastatel võetakse kasutusele IRIS-T keskmaa süsteemid ning täiendatakse lühimaa võimekust Mistrali, Pioruni ja teiste relvasüsteemidega. Merevägi on saanud uue strateegilise võime Blue Speari näol, mis võimaldab kaitsta Eesti rannikualasid, ning aastani 2029 investeeritakse ligikaudu 5 miljardit eurot laskemoonavarude suurendamisse.
Edasiste arengusuundadena näeb Eesti ette sõjaaja struktuuri kasvatamist 55 000 võitlejani, õhukaitsebrigaadi loomist, mille koosseisus hakkavad toimima nii keskmaa kui lühimaa süsteemid, ning ettevalmistusi ballistilise raketikaitse loomiseks. Lisaks arendatakse kaug- ja täppislöögivõimet, luure- ja tulejuhtimispataljoni ning pioneeripataljoni. Suurt tähelepanu pööratakse ka mehitamata võimetele, droonivastasele kaitsele ja elektroonilise sõjapidamise võimekusele, mis kõik on muutunud Ukraina sõja kogemuse põhjal vältimatult vajalikuks.
Minister rõhutas, et kaitsevõime tugevdamine ei seisne ainult relvades ja varustuses, vaid ka inimeste kaitsetahtes. Seetõttu suurendatakse ajateenijate ja reservväelaste toetusi, tõstetakse tegevväelaste palku ning investeeritakse väljaõppesse. „Meie hoiak peab olema selge: Eesti võidab, sest me tahame võita,” lisas kaitseminister.
Olulise osana Eesti julgeolekust nimetas kaitseminister ka kodumaise kaitsetööstuse arendamist. Valitsus on seadnud eesmärgiks kasvatada sektori käive praeguselt poolelt miljardilt 2 miljardi euroni aastaks 2030. Selleks rajatakse kaitsetööstuspark, käivitatakse drooniõppeprogramm koolides ning luuakse kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. „Majandus, innovatsioon ja julgeolek peavad käima käsikäes. Nii loome uusi tehnoloogiaid, hoiame investeeringuid Eestis ja kasvatame oma kaitsevõimet,” rõhutas ta.
„Ma ei kavatse kaitseministrina istuda käed rüpes ja oodata, kuni Vene kirsa Eesti pinnale astub. Me peame tegutsema kiiresti ja täpselt. Meie suurim varandus on meie vabadus ja usk oma riiki – see usk on kandnud meid läbi raskuste ning teeb Eestist enesekindla ja tugeva riigi ka tulevikus,” lõpetas minister oma sõnavõtu.
Lisatud kõne täistekst
Teisipäeval, 9. septembril esitas keskkriminaalpolitsei kolmele inimesele ja ühele ettevõttele kahtlustuse siseteabe alusel kauplemises ning ühele inimesele siseteabe avaldamises.
Esitatud kahtlustused puudutavad enne Enefit Greeni aktsiate ülevõtmispakkumise teate avalikustamist tehtud börsitehinguid. Täpsemalt kontrollitakse kriminaalmenetluse käigus Finantsinspektsioonilt tulnud kuriteoteates esitatud informatsiooni, kas kahtlustatavad said aktsiate ülevõtmispakkumist puudutavat siseinfot ja kas lekkinud teave võimaldas neil enne teate börsile avaldamist teha Tallinna aktsiaturul kõrge kasumlikkusega ebaseaduslikke tehinguid. Esialgse kahtlustuse kohaselt võidi tehingutega teenida 130 000 euro ulatuses ebaseaduslikku tulu.
Seoses kahtlustuse esitamisega tegi politsei täna menetlustoiminguid Eesti Energia peakontoris ja kahtlustatavatega seotud asukohtades. Kahtlustatavad kuulati üle, kedagi kinni ei peetud. Kahtlustuse saanud inimeste hulgas ei ole Enefit Greeni või Eesti Energia juhatuse ega nõukogu liikmeid, samuti ei ole kahtlustus esitatud Enefit Greenile ega Eesti Energiale.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Ivo Raudheiding sõnas, et aktsiaturg peab olema aus ja väärkasutuse kahtlusi tuleb kontrollida. „Antud juhul räägime riigiettevõttest, mis tähendab, et kui kahtlustused leiavad kinnitust, on usalduse kuritarvitamine seda enam kahetsusväärne. See tähendab, et aktsiate tagasiostmisel on keegi riigi rahast ebaõiglaselt kasumit saanud. Kuigi maailma suurematel aktsiaturgudel on usalduse kuritarvitamist varem avastatud, siis Eesti mõistes on tegu harva kuriteoga,” ütles Raudheiding, lisades, et iga sellise info jõudmist politseini, tuleb tõsiselt kontrollida.
Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning seda juhib riigiprokuratuur. Menetluses teeb politsei koostööd Finantsinspektsiooniga.
Pühapäeva õhtupoolikul Tallinnas Kalarannas vastu kaid sõitnud Vegtindi kapten oli joobes, ütles katamaraani omaniku Spinnaker OÜ juhataja Kaspar Eisel.
Pühapäeva õhtul põrkas Tallinna ja Aegna saare vahel reisijaid vedav kiirkatamaraan Vegtind Patarei sadamas kokku kaiga. Ükski reisija viga ei saanud, vahendab ERR.
Eisel ütles, et vahetult pärast juhtunut arvati, et tegu on tehnilise rikkega, sest tavapärane sildumisprotseduur ei õnnestunud: kapten pani tagurpidikäigu sisse, aga selle asemel sõitis laev edasi.
Kuna haridusministeerium andis talvel teada, et vastupidiselt eri aktivistide soovile ei pea ta vajalikuks ühtlustada mobiiltelefonikasutust koolides, siis teeb iga kool nüüd oma reeglid. Nii on mõnedes Eesti koolides karmimad reeglid ja teistes ollakse mobiilikasutuses vabamad.
Ministeeriumi hinnangul piisab koolidele antud kohustusest mobiilikasutust reguleerida, pealegi on igas koolis mured nutitelefonidega erinevad ja vajavad eri lahendusi.
„Oleme kehtestanud määruse, et koolil on kohustus reguleerida nutiseadmete kasutamist ja üldjuhul on see koolidel kodukordades kirjas. Selle regulatsiooni laiem eesmärk on toetada õpilaste vaimset tervist, keskendumist ja õpitegevust,” ütles ERR-ile haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna peaekspert Merili Murakas.
Uue õppeaasta alguses tunnustatakse õpetajaid ja haridustöötajaid, kes on Tartu linnas silma paistnud pikaajalise tulemusliku töö või silmapaistvate tulemuste eest viimase kolme õppeaasta jooksul.
Sel aastal saab elutöö auhinna viis silmapaistvat õpetajat: Kaja Ellermaa, Marje Peedisson, Kersti Aan, Kaie Holter, Tiina Torop. Elutöö auhinnaga tunnustatakse õpetajaid neljas kategoorias: koolieelse lasteasutuse õpetaja, üldhariduskooli õpetaja, huvikooli õpetaja ja kutseõppeasutuse õpetaja.
Tartu linna elutöö auhinna laureaadid
Kaja Ellermaa, kellel täitub tänavu juba 51. tööaasta lasteaiaõpetajana, on pühendanud oma elu laste arengu ja heaolu toetamisele. Tema töö keskmes on lapse individuaalsuse väärtustamine, eesti rahvakultuuri ja väärtuskasvatuse põimimine igapäevaellu ning laste emotsionaalse ja loova eneseväljenduse arendamine. Kaja on loonud lastele innustava ja turvalise keskkonna, olnud toeks ka erivajadustega laste peredele ning jaganud oma kogemusi kolleegidele ja noortele õpetajatele. 2018. aastal pälvis ta Tartu aasta lasteaiaõpetaja tiitli. „Õpetaja Kaja on südamega õpetaja, kelle töö on jätnud sügava jälje nii lastesse kui nende peredesse. Tema rõõmsameelne ja väärtuspõhine lähenemine teeb temast tõelise eeskuju kogu haridusvaldkonnale,” sõnas Helika lasteaia hoolekogu juht Kairi.
Marje Peedisson on töötanud Miina Härma Gümnaasiumis käsitöö- ja kodunduseõpetajana juba 41 aastat, innustades ja toetades sadu õpilasi. Tema õpetamisel on kesksel kohal loovus, iseseisvus ja väärtuslike elutarkuste sidumine igapäevaoskustega. Marje väärtustab taaskasutust ning julgustab õpilasi oma ideid väljendama ja kogukonna heaks tegutsema. Ta on olnud aktiivne käsitööõpetuse arendaja nii Eestis kui rahvusvaheliselt, tuues esile Eesti kultuuri ja traditsioone. Tema algatusel on toimunud juba 25 aastat järjest kevadised õpilastööde moešõud, mis on kujunenud kooli traditsiooniks ja noorte eneseväljenduse lavaks Tema õpilased on saavutanud edu konkurssidel ning loonud isikupäraseid ja läbimõeldud töid. Nagu Marje ise rõhutab: „Õppimine on alati mõlemasuunaline – teisi juhendades õpid ka ise.”
Õpetaja Kersti Aan on kujundanud Tartu Tamme kooli muusikasuuna südameks lauluklassid, mida ta on arendanud alates 1989. aastast. Tal on erakordne oskus panna iga õpilase hääl kõlama ning äratada lastes püsiv huvi muusika vastu. Tema juhendamisel on noored saavutanud edu muusikaolümpiaadidel, jätkanud õpinguid kõrgkoolides ja liitunud tunnustatud kooridega. Kersti on eeskujuks nii kolleegidele kui ka õpilastele, kasvatades tööeetikat ja ühtekuuluvustunnet. Tema koorid on alati pälvinud kõrge tunnustuse ning osalenud laulupidudel, andes panuse eesti muusika ja kultuuri kestmisse. Nagu tema õpilased ise ütlevad: „Anname endast kõik, et õpetaja Kerstil jääks viimane laulupidu südamesse kauaks elama!”
Kaie Holter on töötanud Tartu Rakenduslikus Kolledžis juba 40 aastat, olles esmalt toiduainete tehnoloogia õpetaja ning hiljem kooli tugikeskuse kujundaja ja sotsiaalpedagoog. Ta on olnud tuhandete õpilaste jaoks teejuht ja toetaja, aidates keerulistes olukordades leida lahendusi, et ükski haridustee ei katkeks. Kaie on erilise pühendumusega korraldanud ka välispraktikaid majanduslikult keerulises olukorras noortele, andes neile võimaluse kogeda iseseisvat toimetulekut ja laiendada maailmapilti. Tema tööruumi uks on alati avatud ning nii õpilased kui lapsevanemad teavad, et Kaie leiab aega ja kuulab. Ta on eeskujuks kolleegidele oma sihikindluse, heatahtlikkuse ja VOCO väärtuste kandjana. Nagu kolleegid ütlevad: „Kaie ei jäta kunagi lahendusi poolikuks, tema hool ja pühendumus on olnud paljude noorte elus määrava tähtsusega.”
Tiina Torop on üle poole sajandi olnud Eesti kergejõustiku ja spordipedagoogika tugisammas, töötades treeneri, õppejõu ja mentorina nii Eestis kui välismaal. Tema juhendamisel on sirgunud mitmed sportlased, kes on jõudnud rahvusvahelistele areenidele ja seadnud Eesti rekordeid. Tiina on hinnatud oma põhjalikkuse, rahulikkuse ja pühendumuse poolest, osates suunata nii noori sportlasi kui ka nooremaid treenereid. Tema töö ja teadmised on kujundanud terve põlvkonna kergejõustikutreenereid, olles eeskujuks professionaalsuse ja väärika suhtumisega. Ta on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust, sh Euroopa Kergejõustikuliidu treeneriauhinna. Nagu tema õpilased ütlevad: „Tiina on treener, kes mitte ainult ei kasvata sportlasi, vaid ka inimesi, kes oskavad sihikindlalt oma eesmärkide poole liikuda.”
Tartu linna aasta õpetajad
Tartu linnast esitati aasta õpetaja konkursile 81 kandidaati, Tartu aasta õpetaja tunnustuse pälvib 51 haridustöötajat: www.tartu.ee/aasta-opetaja#aasta-opetaja
Tartu linna aasta õpetajate valimisel lähtuti järgmistest kategooriatest: aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta klassijuhataja, aasta põhikooli aineõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõpetaja, aasta huvihariduse õpetaja, aasta tugispetsialist, aasta õppeasutuse juht, aasta haridustegu ja aasta hariduse sõber haridus- ja teadusministeeriumi poolt antud juhistest.
Tartumaa aasta õpetajad
Tartumaa aasta õpetaja laureaadid https://www.tartumaa.ee/tutvustus/tunnustamine/aasta-opetaja/2025
Tunnustused antakse üle 30. septembril kell 14 Tartu ülikooli aulas toimuval Tartu linna ja maakonna haridustöötajate tunnustussündmusel, kus laureaate tänavad Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jarno Laur ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Sissepääs on kutsetega.
Üleriigilised laureaadid selguvad 4. oktoobril Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldataval galal „Eestimaa õpib ja tänab” Pärnu kontserdimajas.
Elektrilevi juhib klientidele saadetud kirjas tähelepanu märgatavalt suurenenud petukõnede arvule, mis algas 3. septembrist. Petturid kasutavad nüüd uusi, varjatumaid skeeme, et petta klientidelt välja isikuandmeid ja digitaalset identiteeti.
Võrguettevõte rõhutab, et Elektrilevi ei küsi kunagi kliendilt digitaalse autentimise andmeid. „Märkame, et petturid on muutnud oma taktikat ja kasutavad nüüd kaht skeemi. Eriti ohtlik on nn kontaktandmete kontrolli skeem, kus palutakse kliendil end autentida RIA-nimelist linki meenutavas süsteemis,” ütles Elektrilevi juhatuse liige Ardi Ratassepp. „Rõhutame veel kord, et Elektrilevi ei kontrolli kunagi kontaktandmeid ise kliendiga ühendust võttes. Neid saab klient uuendada Elektrilevi iseteeninduses või kontrollime neid ainult kliendi poolt algatatud pöördumisel.”
Uues petuskeemis väidavad kurjategijad, et viivad läbi kõikide klientide kontaktandmete kontrolli plaaniliste elektrikatkestuste teavitamise eesmärgil. Petukõne käigus palutakse kliendil anda smart-ID või mobiil-ID koodid ning autentida end RIA-nimelist linki meenutava veebilehe kaudu.
Teises petuskeemis kasutavad kurjategijad arvestite vahetamise ettekäänet, kuid varasemast erinevalt on kõned nüüd eestikeelsed ja kasutatakse Elektrilevi töötajate reaalseid nimesid. Lisaks helistatakse ka kolmandatele isikutele, kes pole ettevõtte lepingulised kliendid. „Elektrilevi töötajad ja volitatud partnerid kontakteeruvad ainult lepinguliste klientidega, seetõttu on kõned kolmandatele isikutele alati petukõned,” lisas Ratassepp.
„Kõige olulisem on teada, et Elektrilevi ei küsi kunagi kliendi isikukoodi, raha, aadressi, e-posti, sisselogimist ega arvestivahetuse puhul ka digiallkirjastamist,” rõhutas Ratassepp. „Meie teame kliendi aadressi ja võrgulepingu omanikku ning teeme tööd üldjuhul nii, et keegi ei pea ka kodus olema. Kui tegemist ei ole kliendi enda tellitud arvestivahetusega, siis see teenus on kliendile tasuta.”
Elektrilevi arvestivahetuse protseduurEnne planeeritud arvestivahetust saadetakse kliendile teavitav e-kiri. Planeeritud arvestivahetuse käigus võtab kliendiga ühendust Elektrilevi elektrik, kes ütleb oma nime ja kõne eesmärgi. Elektrik teab alati, mis aadressile ta peab tulema, mis seerianumbriga kliendi arvesti on ja ta teab ka kliendi täisnime. Elektriku ülesanne on leppida kliendile sobiv aeg, kuna arvestivahetusega kaasneb lühiajaline voolukatkestus. Elektrikul on alati kaasas töötõend Elektrilevi nimel koos pildiga. Peale arvestivahetust laekub kliendi e-posti aadressile tehtud töö teatis digitaalsel kujul.
Elektrilevi kaasab partnereid rikete lahendamiseks ja klienditellimuste täitmiseks, sealhulgas uute arvestite paigaldamiseks ja peakaitsmete vahetamiseks. Tasulise teenuse puhul lisandub maksumus järgmisele arvele – kunagi ei küsita ülekannet, sularaha ega isiklikke andmeid.
„Meil on vajalik ligipääs arvestile, mitte kliendi andmetele,” rõhutas Ratassepp. „Võrgulepingu sõlmimiseks vajalikke detaile vahetame e-maili teel. Meie töötaja e-posti aadress on alati lõpuga @elektrilevi.ee – isiklikke e-posti aadresse meie töötajad ei kasuta.”
Lisaks Elektrilevi nimel toimuvatele petukõnedele on hakatud tegema sarnaseid pettuslikke kõnesid ka Eleringi nimel, kasutades sarnaseid skeeme.
Kuidas pettust märgata
Kõik arvestiga seotud tööd toimuvad eelnevalt koostatud tööülesande alusel, mis on Elektrilevi süsteemis nähtavad. Elektrilevi ei küsi kunagi smart-ID, mobiil-ID koode või PIN-koode telefoni teel.
Ohvriks langenute tegevusjuhisedKui klient on juba andnud petturile oma digitaalse identiteedi andmeid, tuleb viivitamatult võtta ühendust oma pangaga ja pöörduda politsei poole. Elektrilevi kutsub kliente üles olema ettevaatlikud ja kahtluse korral helistama otse ettevõtte klienditeeninduse numbrile 777 1545 või pöörduma e-posti teel info@elektrilevi.ee.
Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mis haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Ettevõte pakub elektrivõrguteenust ligi 533 000 kliendile üle Eesti.
Jaotusvõrgu ettevõttena tagab Elektrilevi elektri varustuskindluse kõigile elanikele ja ettevõtetele Eestis. Ettevõttes töötab üle 850 spetsialisti, kelle eesmärk on olla klientidele ja ühiskonnale usaldusväärne partner elutähtsa teenuse tagamisel.
Eesti ettevõtjatele suunatud info riiklikest ja Euroopa Liidu rahastusmeetmetest on nüüdsest koondatud ühte keskkonda. Lahendus, mis sündis ettevõtjate tagasisidest, pakub sobivaid toetusvõimalusi ja vajalikku info ning säästab ettevõtjaid aeganõudvast otsingust kümnetel eri veebilehtedel.
Rakendusest leiab erinevad avatud toetusmeetmed. Näiteks leiavad ettevõtjad sealt tuge teadus- ja arendustegevuseks läbi rakendusuuringute programmi, et uusi tooteid ja teenuseid turule tuua. Samuti on fookuses ekspordivõimekuse kasvatamine, pakkudes tuge välisturgudele sisenemiseks või rahvusvahelistel messidel osalemiseks. Lisaks on avatud mitmed meetmed, mis toetavad ettevõtete digitaliseerimist ja roheinvesteeringuid energiatõhususe parandamiseks.
„Lisaks juba avatud meetmetele tasub rakendusel silma peal hoida ka lähitulevikus. Sügise jooksul on avanemas näiteks 43 uut taotlusvooru PRIA-lt ning kogu info avatavate meetmete kohta on kohe ka eesti.ee rakenduses,” lisas ettevõtja digivärava valdkonnajuht Tiina Kruusimägi.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teenuste äritalituse juhataja Kai Eisenbergi sõnul on oluline, et ettevõtjatele oleks kõik vajalik info koondatud ühte usaldusväärsesse keskkonda. „Riigiportaal eesti.ee täidab seda rolli, pakkudes ühtset digiväravat, kus on ühendatud riiklik informatsioon ja e-teenused nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele. Nüüd leiab ettevõtja olulise info ühest mugavast kohast, mis teeb toetuste leidmise ja taotlemise tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks,” kirjeldas Eisenberg.
Iga toetusmeetme juures on selgelt kirjas peamised tingimused ning otseviide taotlemise keskkonnale. Tulevikus on plaanis muuta rakendus veelgi personaalsemaks. „See lahendus on hea näide, kuidas avalik sektor saab ettevõtjate jaoks halduskoormust vähendada ja reaalset väärtust luua.
Meie visioon on, et süsteem suudaks tulevikus ettevõtjale ise teada anda, kui just talle sobilik meede avaneb,” selgitas Kruusimägi.
Rahastusvõimaluste koondvaade hõlmab muu hulgas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetusi, laene ja laenukäendusi; Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti toetusi; Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusi; maakondlike arenduskeskuste pakutavat tuge ning Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavaid toetusmeetmeid.
Valgevene naisele, kes kolis Venemaa täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse koos perega Leetu, keelduti elamisloa pikendamisest pärast seda, kui võimud leidsid, et ta kujutab endast ohtu riigi julgeolekule.
Ljudmila – tema nimi on intervjueeritava palvel muudetud – sai migratsiooniametilt ametliku teate, milles öeldi, et tema sagedased reisid Valgevenesse ja endine töötamine riiklikus lennufirmas Belavia tekitavad muret, vahendab lrt.lt.
Migratsiooniameti direktor Evelina Gudzinskaitė rõhutas, et riigi prioriteet on riiklik julgeolek, eriti Ukraina sõja ajal.
Endine lennuki stjuardess Ljudmila lahkus Valgevenest koos perega Leetu 2022. aastal. Kolimise ajendiks polnud mitte ainult soov olla koos oma abikaasaga, kes töötas Vilniuses, vaid ka Ukrainas puhkenud sõda. Ta ütleb, et ei saanud koju naasta moraalse šoki ja agressioonis osalemise tunde tõttu.
„Mu abikaasa on pooleldi ukrainlane ja tema ristiema elab Kiievis. Kui sõda algas, hakkasid Ukrainas elavad sugulased meile kohe helistama. Nad ütlesid, et Valgevene territooriumilt tuleb sõjatehnikat ja et nad on tule all. Olime muserdatud. Oli väga raske leppida sellega, et olime osa kohutavast kuriteost. See oli tõeline õnnistus, et sattusime Leetu,” rääkis Ljudmila pisarsilmil lrt.lt-le.
Pere otsustas jääda Leetu elama. Nende vanem laps pandi kooli, noorem lasteaeda. Ljudmila hakkas tööd otsima, kuid kuna ta oli kvalifitseeritud õpetaja ja ei osanud keelt, oli tal raskusi oma erialal töökoha leidmisega. Lõpuks kasutas ta oma teist kvalifikatsiooni, et saada maalritöö samas ettevõttes, kus töötas ka tema abikaasa.
„Töötasin seal kuu aega ja siis juhtkond vahetus. Algasid probleemid palkadega. Lõpuks õnnestus mul leida teine ehitusfirma ja migratsiooniamet lubas mul tööandjat vahetada. Aga mu abikaasal ei läinud nii hästi – tema elamisluba tühistati, kuna tööandja ei olnud makse maksnud,” selgitas Ljudmila.
Perekond üritas otsuse peale edasi kaevata, kuid edutult. Nad kaotasid kohtuasja ja abikaasa pidi Leedust lahkuma. Ta kolis tööviisaga Poola, et jääda oma pere lähedale.
Hiljem kerkis üles küsimus noorema tütre staatuse kohta. Leedu seaduste kohaselt saab laps elamisloa ainult siis, kui mõlemal vanemal on see olemas. Lahendus leiti: tütrele anti Poola viisa, mis oli seotud isa töötamisega.
„Ta elas minuga, aga reeglite järgimiseks pidime regulaarselt mu abikaasat vaatama sõitma. See oli keeruline, aga muud valikut polnud,” ütles Ljudmila.
Ta rääkis ka ootamatust avastusest – et tal on endiselt Gruusia kodakondsus, mis anti talle 2012. aastal, kui ta kutsuti riiki spordivõistlustel esindama. „Arvasin, et see on juba ammu tühistatud. Aga selgus, et kodakondsus oli endiselt kehtiv. See aitas mu tütre staatust legaliseerida, kui tema elamisluba aegus,” meenutas ta.
Tänavuse, 2025. aasta mais, aasta pärast elamisõiguse tühistamist, väljastati tema abikaasale uus luba. Ljudmila tundis kergendust, et saab ka oma elamisluba pikendada ja tütrele uue hankida. Tundus, et kõik oli korras.
Kuid hiljuti sai Ljudmila migratsiooniametilt uue kirja, milles seekord teatati talle, et tema elamisloa pikendamise taotlus on tagasi lükatud.
LRT.lt on näinud dokumenti, milles on kirjas, et aastatel 2014–2020 töötas ta Valgevene riiklikus lennufirmas Belavia. „Töötamine Valgevene riiklikus lennufirmas tähendab, et isik pidi olema Valgevene Vabariigile lojaalne ja toetama selle võimuesindajaid,” seisis kirjas.
Kirjas märgiti ka, et Ljudmila oli Valgevene piiri ületanud 20 korda. Riikliku Julgeolekuameti andmetel võiks talle elamisloa andmine võimaldada Valgevene luureteenistustel teda oma eesmärkidel ära kasutada kui lojaalset ja usaldusväärset isikut.
„Valgevene julgeolekuteenistused kasutavad luureandmete kogumiseks ja vastuluure eesmärgil Leedus elavaid kodanikke, kes on varem töötanud riigiasutustes. Kontakte selliste isikutega võidakse uuendada isegi pärast nende lahkumist riigiteenistusest või relvajõududest, eriti kui nad elavad välismaal või reisivad sageli,” märgitakse dokumendis.
Lisatakse, et Venemaa sõjalise agressiooni korral võidakse selliseid isikuid kasutada erioperatsioonides – propaganda ja desinformatsiooni levitamiseks või strateegiliste objektide vastu sabotaaži läbiviimiseks. „Võttes arvesse üldiseid asjaolusid, praegust geopoliitilist olukorda ja julgeolekuameti hinnangut, on piisavalt tõendeid järeldamaks, et isiku huvi elada ja töötada Leedu Vabariigis ei saa pidada prioriteediks riigi julgeoleku tagamise ees.”
Ljudmila kinnitas, et ta oli sunnitud perioodiliselt Valgevenesse naasma – algul selleks, et otsustada, mida teha mahajäetud lemmikloomadega, hiljem et enda ja laste passe uuendada ning oma raskelt haige isa eest hoolitseda.
„Minu eakas isa on väga haige. 2021. aastal sai ta insuldi, mis kahjustas tema tervist tõsiselt. Järgnesid uued probleemid: silmaoperatsioon, diabeet ebastabiilse veresuhkruga – haigused tulid üksteise järel. Tema tütrena ei saa ma teda üksi jätta – tal pole kedagi teist,” ütles ta.
Varsti pärast Leetu elama asumise otsust läks ta tagasi Valgevenesse oma lemmikloomade järele. Tema abikaasa jäi Leetu, kartes võimalikku mobiliseerimist. Tal õnnestus kaasa võtta nende vananev koer, kuid ta pidi nende kassi vanemate juurde jätma. Samuti pidi ta enda ja laste reisidokumente uuendama.
Valgevene naine juhtis tähelepanu sellele, et Leedu võimud olid teda juba 2022. ja 2023. aastal kontrollinud, kui ta esitas andmed oma töötamise kohta Belavias. Tol ajal ei olnud võimudel vastuväiteid.
„Täitsin küsimustiku ja märkisin, kus ma töötasin. Tol ajal ei peetud mind ohuks. Nüüd, kaks aastat hiljem, on nad otsustanud teisiti. Miks nad algusest peale ei keeldunud? Me poleks siia oma elu üles ehitanud,” ütles ta nähtavalt hämmeldunult.
Ta selgitas, et tema töö Belavias oli olnud puhtalt praktiline: „Mul polnud töökogemust ja keegi ei tahtnud mind palgata. Belavias ei nõutud kogemust – nad koolitasid mind. Ja palk oli hea.”
Viimase kahe aasta jooksul on Ljudmila perekond aktiivselt integreerunud Leedu ühiskonda.
„Otsustasin võtta leedu keele kursused ja sain A2-taseme sertifikaadi. Elu muutus järsku helgemaks. Lõpuks hakkasin kõigest aru saama, suutsin ise dokumente täita. Saime teada, kuhu minna, mida teha,” ütles ta.
Ljudmila on eriti mures oma laste, eriti noorema tütre pärast, kes on peaaegu kogu oma elu Leedus veetnud. „Ta käib lasteaias, tal on sõbrad, armastatud õpetajad ja tegevused. Ta ei tunne mingit muud elu. Minu vanem poeg ei taha ka lahkuda. Oleme elu siin sisse seadnud,” ütles ta.
Praegu valmistab ta ette kohtuasja. „Kiri, mis kuulutas mind ohuks riigi julgeolekule, oli nagu välk selgest taevast. Olime just hakanud vabalt hingama, arvasime, et kõik on lõpuks lahendatud. Ja nüüd me jälle ei tea, mida homne toob,” ütles ta, lisades, et Valgevenesse naasmine oleks ohtlik tema poliitiliste vaadete ja 2020. aasta protestides osalemise tõttu.
Leedu migratsiooniameti juhataja Evelina Gudzinskaitė rõhutas, et riigi peamine prioriteet on riigi julgeolek, eriti Ukraina sõja ajal. Ta ütles, et otsus mitte pikendada Ljudmila ajutist elamisluba ei olnud seotud ainult tema endise töökohaga Belavias.
„Peamine argument ei olnud tema varasem töökoht Belavias, vaid asjaolu, et isikut peetakse ohuks riigi julgeolekule,” ütles ta LRT raadiole.
Gudzinskaitė selgitas, et selliseid hinnanguid viib läbi riigi julgeolekuamet, kellega migratsiooniamet konsulteerib.
„Riigi julgeolekuametil on oma kriteeriumid. Nende hulka kuuluvad lisaks varasemale töökogemusele ka praegused sidemed Valgevenega ja muud asjaolud. See on keeruline tegurite kogum. Ma ei saa täpselt kommenteerida, mida riigi julgeolekuamet antud juhul arvestas – see on nende töö. Siiski märgime, et olulised on ka varasemad, praegused või käimasolevad sidemed ja koostöö, samuti töö Valgevene režiimi toetavates struktuurides,” ütles migratsiooniameti juht.
„See on üks teguritest, mis võib muuta inimese haavatavaks näiteks Valgevene teenuste suhtes või viidata sellele, et tal on endiselt sidemed Valgevene võimudega,” lisas ta.
Gudzinskaitė sõnul töötavad Valgevene strateegilistes ettevõtetes nagu Belavia ainult režiimile lojaalsed isikud. „See on strateegiline objekt ja seal töötavad ainult režiimile lojaalsed inimesed. Teisiti ei saa olla,” ütles ta.
Ta tõi välja, et kahtlused tekivad siis, kui keegi väidab end kartvat tagakiusamist, kuid sõidab korduvalt Valgevenesse.
„Kui inimene väidab, et kardab režiimi, kuid on oma elamisloa kehtivusaja jooksul vähemalt 20 korda Valgevenesse sõitnud, tekitab see küsimusi,” ütles Gudzinskaitė.
Migratsiooniameti juhataja märkis, et antud juhul oli taotleja „regulaarselt ühenduses Valgevene riigistruktuuridega, ületas piiri, hankis dokumente ja oli valitsusasutuste tähelepanu all, kuid naasis alati takistamatult”. Tema sõnul ei kinnita see taotleja muret turvalisuse pärast.
„Selline ajalugu ei sisenda usaldust. Me ütleme valgevenelastele ja venelastele alati, et Valgevenesse naasmine on ohtlik. Kui kardad tagakiusamist, on ohtlik oma riiki tagasi pöörduda, sest sind võidakse värvata, kinni pidada või ähvardada,” rõhutas ta.
Ta tuletas meelde ka, et sõja ajal on Leedu julgeolek prioriteet:
„Kui riigi julgeolekule on oht, on meie kui riigiasutuste jaoks palju olulisem kaitsta Leedu riiklikke huve kui arvestada välisriigi kodaniku isiklikke olusid – eriti kui nad on lojaalsed teisele riigile, mitte Leedule.
Ma saan aru, et see võib kõlada karmilt, kuid meie prioriteet on Leedu riigi julgeolek. Ma usun, et välismaalased peavad teises riigis elamise valimisel arvestama kontekstiga, et me ei ela rahuajal.”
Leedu Seimi julgeoleku ja kaitsekomisjoni aseesimees ja Konservatiivse Partei (TS-LKD) juht Laurynas Kasčiūnas ütles LRT raadiole, et usaldus riigiasutuste vastu on riikliku julgeoleku küsimuste lahendamisel ülioluline ning ta toetas nende otsuseid Leedus elavate valgevenelaste osas.
„Ma usaldan meie institutsioone. Neil on omad kriteeriumid, sealhulgas Valgevene suhtes,” ütles Kasčiūnas.
Varem oli ta teinud ettepaneku tühistada kehtivad elamisload, kui Valgevene kodanikud sõidavad Venemaale või Valgevenesse rohkem kui üks kord kolme kalendrikuu jooksul. Seim seda ettepanekut aga ei heaks kiitnud.
Poliitiku sõnul on Valgevene riigile kuuluvad ettevõtted, mille töötajad taotlevad Leedus elamisluba, sisuliselt osa režiimi süsteemist. „Nendes ettevõtetes töötavaid inimesi võib režiim mõjutada, isegi kui nad pole sellega otseselt seotud,” ütles Konservatiivse Partei juht.
Ta märkis ka, et sidemed režiimiga võivad muuta Leedus juba elavad valgevenelased haavatavaks, seega rakendavad selliseid juhtumeid läbivaatavad institutsioonid vajalikke meetmeid.
„Institutsioonid teevad oma tööd. Lubagem neil seda teha,” ütles Kasčiūnas.
Leedus elava Valgevene opositsiooniliidri Sviatlana Tsihhanouskaja nõunik ja tema välispoliitika büroo juht Franak Viačiorka ütles, et kõik valgevenelastele seatavad piirangud peaksid olema sihipärased ja põhjendatud.
„Lihtsalt töötamine sellises ettevõttes nagu Belavia või mõnes muus riigile kuuluvas ettevõttes ei tähenda, et inimene on režiimile lojaalne. Me ei räägi siin korrakaitsjatest, siseministeeriumist ega sõjaväest,” ütles ta lrt.lt-le.
Ta märkis, et Belavia töötajad osalesid 2020. aasta protestidel, väljendasid oma seisukohti ja paljud neist vallandati või represseeriti. Seetõttu on vale automaatselt kõiki selliseid töötajaid „soovimatuteks elementideks” liigitada.
„Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi. Inimest ei saa pidada ohuks riigi julgeolekule ainuüksi seetõttu, et ta töötas lennufirmas või mõnes muus riigile kuuluvas ettevõttes. Need, keda peetakse ohuks või kellele elamisloa andmisest keeldutakse, saavad otsuse kohtus vaidlustada. Leedu on õigusriik ja me julgustame kõiki, kes otsusega ei nõustu, seda Leedu kohtusüsteemi kaudu vaidlustama. Ma tean, et paljud inimesed on selliseid kohtuasju juba võitnud,” ütles Viačiorka.
Ta selgitas, et poliitilistel migrantidel pole võimalust Valgevenesse tagasi sõita. Paljud Leedus viibivad valgevenelased on aga majandusmigrandid, kelle jaoks reisimine ei kujuta endast isiklikku ohtu, kuid võib muutuda Leedu riiklikuks julgeolekuprobleemiks.
„Sagedased reisid on riskantsed mitte sellepärast, et inimene rikub reegleid, vaid sellepärast, et teda võidakse pantvangi võtta, värvata või kasutada oma sugulastele surve avaldamiseks,” ütles Viačiorka.
„Inimesed, kes reisivad sageli, võivad tõepoolest sattuda luureteenistuste mõju alla või näiteks pantvangi. Nende sugulasi võidakse nende kaudu survestada või šantažeerida. Seetõttu on mure. See ei tähenda, et inimene teeb režiimiga koostööd või rikub seadusi. Lihtsalt see, et need olukorrad kujutavad endast potentsiaalset julgeolekuriski,” lisas ta.
Viačiorka kritiseeris reisimist piiravat seaduseelnõud.
„Leedu on ainus aken vabasse maailma. Valgevenest on võimatu lahkuda, Ukraina piir on sõja tõttu suletud ja reisimine Venemaale on otsetee FSB-sse. Reisimise piiramine lõikaks inimestelt ära viimase ühenduse välismaailmaga. Enamiku valgevenelaste jaoks, kes on Aljaksandr Lukašenka ja Ukraina sõja vastu, on see elutähtis päästerõngas. Paljudel on Valgevenes ka haigeid sugulasi. Seetõttu on need reisid ja ühendused vajalikud, isegi hädavajalikud,” ütles ta.
Sellegipoolest kutsus ta valgevenelasi üles vältima reisimist, kui see pole hädavajalik, et kaitsta nii ennast kui ka lähedasi.
Viačiorka sõnul väheneb valgevenelastele Leedus väljastatud ajutiste või alaliste elamislubade arv, kuid ta ei omista seda poliitilistele pagulastele, vaid töömigrantidele, näiteks veoautojuhtidele.
„Valgevenest pärit poliitilised pagulased jäävad enamasti seetõttu, et Leedu on Valgevenele lähedal. Me ei kaota lootust koju naasta. See on meie eesmärk,” ütles ta.
Viačiorka väljendas erilist muret Valgevene IT-sektori pärast, mis on oluline majandusressurss. Ta väitis, et Leedul on eriti majanduslik huvi hoida ettevõtteid, sealhulgas IT-spetsialiste riigis.
„Lukašenkale vastu astunud ja repressioonidega silmitsi seisnud Valgevene IT-töötajad on kolinud Leetu, makstes Leedu eelarvesse miljoneid eurosid. See on oluline intellektuaalne ja majanduslik ressurss, mille säilitamine on Leedu jaoks kahtlemata kasulik. Asjaolu, et mõned ettevõtted kaaluvad nüüd mujale kolimist, on murettekitav, kuid see on pigem seotud infokeskkonnaga kui seadusandluse muudatustega,” ütles ta.
Ta lisas, et Valgevene režiim püüab luua muljet, et valgevenelased ei ole Leedus teretulnud. Kuigi seadusi pole karmistatud, soodustab inforuum tunnet, et suhtumine valgevenelastesse halveneb, mis võib julgustada IT-spetsialiste teistesse riikidesse kolima.
Migratsiooniameti juhataja Evelina Gudzinskaitė sõnul on alates 2025. aasta juunist riikliku julgeoleku kaalutlustel tagasi lükatud 121 valgevenelase elamisloa taotlust, 303 luba pole pikendatud ja 97 juba väljastatud luba on kehtetuks tunnistatud.
Kui luba kehtetuks tunnistatakse, antakse isikule vabatahtlikuks lahkumiseks 14 päeva ja mõnel juhul antakse kokkuleppe alusel ka rohkem aega.
„Anname kaks nädalat ja seejärel lepime kokku, kui kaua formaalsuste täitmine aega võtab,” sõnas Gudzinskaitė.
Lätist peavad oktoobri keskpaigaks lahkuma 841 Vene kodanikku, teatati Läti Televisiooni saates „De Facto” 7. septembril.
Kolm aastat on möödunud sellest, kui parlament Seim võttis vastu migratsiooniseaduse muudatused ja kohustas Lätis elavaid Venemaa kodanikke tõendama oma riigikeele oskust. 2023. aastal sooritas testi A2-tasemel 46% neist. Ülejäänutele anti kaheaastane tähtaeg, mis lõpeb järgmise paari kuu jooksul.
Samal ajal on 2024. aasta migratsiooniseaduse muudatustega juba möödunud 841 Venemaa kodaniku taotluse esitamise tähtaeg. Läti Televisiooni saate „De Facto” andmetel on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (PMLP) poolt juba saadetud kirjad, milles teatatakse, et neil on Lätist lahkumiseks aega 13. oktoobrini.
Läti piirivalve immigratsiooniteenistuse esindajad on need, kes kontrollivad Venemaa kodanikke, kes ei ole vastanud Läti Migratsiooniteenistuse palvele esitada dokumente ja kindlustada oma õigust Lätis viibida. Enamasti ei leita Venemaa kodanikke, kellel puuduvad kehtivad dokumendid, kuna selgub, et nad on juba riigist lahkunud. Kui nad aga leitakse, karistatakse neid halduskorras ja algatatakse väljasaatmismenetlus.
„Protokolli koostamine alustab väljasaatmismenetlust. Isik kas peetakse kinni ja paigutatakse kinnipeetavate välismaalaste kinnipidamiskeskusesse või humanitaarsetel põhjustel lubatakse tal jääda oma koju kuni väljasaatmismenetluse lõpuni. Sest me peame mõistma, et need on inimesed, kes on siin elanud pikka aega – mitu aastakümmet. See vara on nende oma, seega on neil tingimused, mille alusel nad saavad oma elukohas viibida. Seejärel kogutakse teave ja saadetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning seejärel otsustatakse, kas kohaldada vabatahtlikku lahkumist või sunniviisilist väljasaatmist Läti Vabariigist,” ütles Piirivalve Riia teenistuse ülem kolonelleitnant Gatis Ruža.
Eelmine Seim võttis migratsiooniseaduse muudatused vastu kolm aastat tagasi, kui valimised olid pooleteise nädala kaugusel. Muude tingimuste hulgas nõuab uus seadus ka Venemaa kodanikelt, kes olid varem Läti kodanikud või mittekodanikud, riigikeele oskuse testimist. Peagi pärast seda muudeti seadust uuesti, võimaldades taotlejatel keelt õppida ja keeleeksami sooritada kahe aasta jooksul. PMLP juhi Maira Roze sõnul on selles rühmas 3871 inimest, kelle jaoks säilitati selleks perioodiks kõik sotsiaalsed garantiid.
Korduvaks läti keele testiks taotlejate arv on praegu kasvamas. Oma oskust on proovitud tõestada koguni kaheksa korda.
PMLP andmetel lõpeb pikendatud periood enamiku Venemaa kodanike jaoks järgmise 2026. aasta esimesel poolel, kes peaksid keeletesti uuesti sooritama ja turvakontrolli läbima. Jaanuaris aegub see 410 inimesel, veebruaris 462-l, märtsis 821-l, aprillis 1158-l ja mais 548-l.
Kokku mõjutavad migratsiooniseaduse esimesed muudatused 25 300 Venemaa kodanikku. Enamik neist – 16 tuhat – said Euroopa Liidu alalise elamisloa. Umbes tuhat inimest sai tähtajalise elamisloa, enamasti perekonna taasühinemise alusel, harvemini töötamise alusel. 2,6 tuhat inimest lahkus iseseisvalt.
On väike vähemus Venemaa kodanikke, kes pole näidanud üles huvi oma kohustuste täitmise vastu riigi ees ega ole vastanud vabatahtliku lahkumise kutsele. Seejärel tehakse otsus sunniviisilise väljasaatmise kohta.
Seni on välja saadetud 10 inimest. Sellistel juhtudel lubatakse Venemaa kodanikul oma asjad kaasa võtta ja kokkuleppel Vene poolega viiakse ta piirile või lubatakse tal välja lennata.
Saade De Facto rääkis Vene kodaniku Nikolaga, keda mõjutavad migratsiooniseaduse viimased muudatused. Ta on 74-aastane. Ta on pensionil, kuid töötab mehaanikuna Riia ettevõttes. Kuigi ta on Lätis elanud 37 aastat, pole ta läti keelt ära õppinud. Ta ütleb, et on vene keelega hakkama saanud. Nüüd võtab ta läti keele kursusi, kuid see pole kerge. Ta kukkus esimesel testil läbi. Tal oli just teine katse. Küsimusele, mida ta arvab võimalikust väljasaatmisohust, vastas Nikolai: „Ma ei tea. Ma ei pööra sellele erilist tähelepanu. Aga ma arvan, et mu lapsed, mu lapselapsed – nad kõik töötavad Läti heaks. Ja mina töötan ka. Miks ma peaksin lahkuma? Ma ei tea, keda ma siin segan. Ma ei saa aru.”
Selles Venemaa kodanike grupis peab umbes 2000 inimest sooritama keeleeksami. Neil on aega septembri lõpuni. Pikendust siin ei anta. 841 Venemaa kodanikku pole aga ise nõuetele vastanud. Nad on eksamile kandideerimise tähtaja mööda lasknud. Seepärast on juba saadetud teated Lätist lahkumiseks oktoobri keskpaigaks.
„Inimestele on saadetud 841 kirja. Jällegi ilmusid kohale inimesed, kes polnud midagi kuulnud ega näinud, ja alles siis, kui neile enam pensioni ei maksta, saavad nad aru, et midagi on valesti. Siis nad helistavad. Miks mulle pensioni ei maksta? Me ütleme neile: teil pole elamisluba. Nad küsivad: kus on minu elamisluba? Me ütleme: te peaksite seadust järgima,” ütles PMLP juht.
Lisaks keeleeksamile läbivad kõik Venemaa kodanikud turvakontrolli. Viimase kahe aasta jooksul on teenistused tuvastanud 327 Venemaa kodanikku, kellele on keeldutud elamisloa andmisest, kuna nad kujutavad endast potentsiaalset ohtu Läti riigi julgeolekule. Veel seitse Venemaa kodanikku, keda migratsiooniprotseduuride muudatused mõjutasid, kanti riikliku julgeolekuteenistuse soovitusel nn musta nimekirja.
Lätis peeti kinni migrante sõidutanud Eesti kodanik, pärast seda, kui ta üritas piirivalvurite eest põgeneda – või ehk isegi kiirpulmi pidada, otsustades valitud sõiduki järgi, mis tundus olevat kaunistatud nagu pulmaauto.
Läti piirivalve teatas, et augusti lõpus märkasid piirivalvurid V626 (Robežnieki-Geljutova-Veterovka) teel valget Porsche Cayenne’i, mille juht ignoreeris piirivalvurite seaduslikku peatumisnõuet ja üritas põgeneda. Piirivalvurid asusid vilkurite ja sireenidega tagaajamisele, vahendab lsm.lv.
Tegevusse kaasati ka politsei ja piirivalve lennundus- ja erioperatsioonide osakonna ohvitserid, kes leidsid lisaks sarnase valge Volkswagen Touaregi, mille juht ignoreeris samuti ametnike peatumisnõuet ja hakkas põgenema.
Mõlemad autod olid kaunistatud punaste paelte ja pulmakaunistustega.
Piirivalvurid tabasid Robežnieki vallas 14 Aasia päritolu isikut, kellel puudusid kehtivad reisidokumendid, kehtivad viisad või elamisload. Isikutega tehtud intervjuude käigus selgus, et neile oli tulnud järele üks mees.
Veidi hiljem leidsid piirivalvurid Robežnieki vallas põllult mahajäetud Porsche Cayenne’i ja Dagda vallas mahajäetud Volkswagen Touaregi. Otsinguoperatsioonide käigus pidasid piirivalvurid Krāslava vallas kinni eelmainitud Porsche Cayenne’i juhtinud Eesti kodaniku.
Vedaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus kriminaalseadustiku § 285(1)(3) alusel suurele hulgale isikutele, st ühel juhul enam kui viiele isikule, võimaluse andmise eest ebaseaduslikult Läti Vabariigis viibida.

Pilt: Läti piirivalve
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. september 2025:
kumbki pool sammu edasi sai ja vene poole kütuse mured hakkavad üha lähemale rindele jõudma.
1. Sadu.
2. Diviisi juhtimispunkti tabamisest teada anti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina samm edasi.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: tiheneb lahingutegevus.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. USA lõpetab koostöö Euroopaga võitluses venemaa desinformatsiooni vastu.
12. venemaa eelarves peaks järgmise kolme aasta jooksul olema 12 triljoni rubla suurune defitsiit.
13. Ukraina sõjas osaleb üle 5000 Iraagi kodaniku.
14. Hiina on eraldanud spetsiaalse sadama sanktsioonidega hõlmatud venemaa veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks.
15. Eip tea, mis plaan vene poolel selle biorelva teemaga on.
16. IAEA juht teatas, et Zaporižja tuumaelektrijaamas rikutakse peaaegu kõiki tuumaohutuse alustalasid.
17. Lühiuudised
Reuters: kremlist teatati, et ükski sanktsioon ei sunni venemaad Ukraina-vastases sõjas oma kurssi muutma. See juhtus tunde pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit andsid märku uute majanduspiirangute kaalumisest.
vene sõjaväekanalid tunnistavad, et okupeeritud Donetskis ja Luhanskis süveneb kütusekriis. Autojuhid ootavad bensiinijaamades 2–3 tundi, hinnad on hüppeliselt tõusnud 90 rublani liitri kohta ja edasimüüjad küsivad kuni 200. Kütus on normeeritud, seega on täispaagi täitmine võimatu ning isegi sõdurid on sunnitud tsiviilisikutega järjekorras seisma ja oma taskust maksma. Hakkab vaikselt tekkima lootus, et vene sõjamasinal võib hakata okupeeritud aladel kütust nappima sestap ikka enam ja enam on vaja tabada vene poole kütusetaristut.
195 vene poole rünnakut. Pokrovski ja Toretski ümbruses, samuti Lõmani ja Siverski suunas jätkuvad ägedad lahingud. Pingeliseim oli eile Pokroski kant oma 64 ja lõunarinde idaserv 51 rünnakuga. Tundub, et soomust jälle rünnakutele ei lükatud ja pigem panustati väiksema jalaväe gruppide tööle nii jala kui kergliikuritel. Hersoni suunal tõusnud vene poole aktiivsus on pigem vast Ukraina üksuste sidumiseks ja eip saa välistada tahet saada isegi sillapea üle Dnepri…
Jätkuvalt näeb laekunud info põhjal, et Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamise soov on tugev ja eks vene kindraleid kannustab vajadus täita putinile antud lubadus tuua eduteated suurest võidust. Kipub arvama, et suurem ports vene merejalaväge seni ootel, vaid mõned väiksemad grupid on kompinud …
Kaudtulelöökide arvu on suudetud siiski üldiselt pikalt juba alla keskmise hoida (5 tuhandest lasust vähem), siis kamikaze droonide uus keskmine kipub minema ära üle 5 tuhande ja nende töö põhjustab rohkem kahjusid. Liugpomme tavapärasel tasemel kuid jagunevad need kuidagi mitte päris nii, nagu eeldaksin ehk siis miskipärast ei toetada piisavalt aktiivsemaid sektoreid.
Õnneks ei kahane vene poole juhtimispunktide tabamine.
1. Ukraina ministrite kabineti hoone ründamine 7. septembri öösel ei toimunud drooniga, nagu algselt teatati, vaid venemaa Iskanderi kompleksi raketiga. Sellest teatas Defense Express allikatele viidates ning samuti teatas Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Katarina Mathernova. Rakett võis sisaldada üle 30 välismaise komponendi, sealhulgas Ameerika, Briti ja Jaapani komponente. Sellest teatas presidendi nõunik ja sanktsioonide poliitika volinik Vladislav Vlasjuk. Vlasjuk kinnitas, et valitsushoonet tabas tiibrakett Iskander 9M727. Ta märkis aga, et kütus põles ja lõhkepea ei töötanud, arvatavasti raketi tabamuse tõttu.
Vlasjuki sõnul sisaldab sarnane uuritud Iskander 35 Ameerika toodangu komponenti, ühe Jaapani toodangu, ühe Briti toodangu, ühe Šveitsi toodangu, viis Valgevene toodangu ja 57 venemaa toodangu komponenti. Välismaiste tootjate hulgas on Texas Instruments, Analog Devices ja Altera (USA), College Electronics Ltd (Suurbritannia), Fujitsu (Jaapan), Traco Power (Šveits), JSC Integral (Valgevene), JSC Mikron, JSC Production Association Strela, JSC Angstrem, JSC Research and Design Bureau Exiton, Karachev Plant Elektrodetal (venemaa).
9. septembri öösel mürisesid Zaporižja oblastis vaenlase droonide tõttu plahvatused, rünnaku tagajärjel puhkes Zaporižjas tulekahju.
2. 7. septembri öösel ründasid Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede Ukraina kaitsjad venemaa Föderatsiooni Vladimiri oblastis okupantide riikliku ettevõtte Transneft Vtorovo naftapumplat. Sellest teatas mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Madyar” Brovdi. Brovdi sõnul sai jaam pärast rünnakut kergelt kahjustada ja lakkas diislikütuse pumpamisest Moskva ringliini naftajuhtmesse. Mehitamata süsteemide vägede ülem märkis, et rajatist tabati arvukalt. Kaugus sellest jaamast venemaa-Ukraina piirini on sirgjooneliselt üle 600 kilomeetri.
Esmaspäeva õhtul, 8. septembril, kuuldi Donetski oblasti ajutiselt okupeeritud asulates plahvatusi. Propagandaallikad kirjutavad droonirünnakust. Donetski gauleiter aleksei kulemzin teatas, et linnas kuuldi plahvatusi. Tema sõnul rünnati ajutiselt okupeeritud Donetski droonidega. Ta väidab, et rünnaku tagajärjel väidetavalt kahjustati maja ja kooli klaasi. kulemzin ei teatanud ühestki ohvrist. Samal ajal kirjutavad Dnipro Osinti kogukonna analüütikud, et Donetski endine Topazi metallurgiatehas sai raketirünnaku. Okupandid on tehase tööstustsooni korduvalt kasutanud sõjavarustuse ja personali baasina. Analüütikud väidavad ka, et tabamusi on toimunud ka mujal. Ukraina-meelne Telegrami kanal Supernova+ avaldas väidetavalt foto Topazi rünnaku tagajärgedest. CyberBoroshno kogukond teatas, et mõjutatud Topazi tehases asus armee tasemel juhtimispunkt.
Dnipro Osint geolokaliseeris eile õhtul okupeeritud Donetskis toimunud kolmanda rünnaku: droonirünnaku ohvriks langes 20. kaardiväe motolaskurdiviisi juhtimispunkt, mis asus metallurgiatehase territooriumil.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene poolel õnnestub mõnel päeval saada üle Vovtša jõe, mis poolitav Vovtšanski linna aga vist enam pikalt pole püsivamat sillapead üle jõe saadud.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu jälle Ukraina edenes.
Uudiseid Kupjanski linnast uusi seni pole ja pool linna jääb halli alasse.
Ukraina väed heiskasid Põhja-Zaritšnes lipu, kas vene pool päris Zerebetsi jõe taha siin juba suruti, saab peatselt selgeks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: surve on hakanud uuesti tõusma.
8. Donetsk: aktiivsed on mõlemad pooled, rinne on hakanud rohkem kõikuma Pokrovskist idas ja kirdes ning uusi possasid mehitavad hallis alas mõlemad.
9. Lõunarinne: üks küla kaotati.
Eilseks suutis vene pool vallutada Sosnivka küla Velõka Novosilkast loodes. Küla asub ise orus ja küla lähistel on kaks silda üle Vorona jõe ning arvatavalt on abiks väiksema maa-ala hõivamiseks kuni Vovtša jõeni.
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trumpi administratsioon on ühepoolselt lõpetanud koostöö Euroopa riikidega võitluses venemaalt, Hiinast ja Iraanist pärit desinformatsiooni vastu. Eelmisel nädalal saatis USA välisministeerium ametlikud teated Joe Bideni administratsiooni ajal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumite lõpetamise kohta, teatas Financial Times, viidates kolmele Euroopa ametnikule.
Lepingud, mis sõlmiti enam kui 20 Euroopa ja Aafrika riigiga kuni 2024. aastani, nägid ette ühtse lähenemisviisi väljatöötamist välisriikide poolt kaose külvamiseks levitatava pahatahtliku teabe tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Memorandumid olid osa 2011. aastal loodud välisministeeriumi spetsialiseeritud asutuse Global Engagement Center (GEC) algatusest.
GEC endine juht James Rubin nimetas Trumpi administratsiooni otsust ühepoolseks desarmeerimisaktiks infosõjas. „Infosõda on meie aja reaalsus ja tehisintellekt ainult mitmekordistab selle riske,” rõhutas ta.
Otsus oli loogiline lõpp protsessile, mis algas 2024. aasta detsembris, kui vabariiklased blokeerisid Kongressis GEC mandaadi pikendamise. Kuigi keskuse funktsioonid muudeti ajutiselt välisministeeriumi kontoriks, sulges Trumpi administratsioon selle struktuuri lõpuks 2025. aasta aprillis.
Njah, egas eriti ei imesta, seni pole näinud märke, et Valge Maja juhtkond eriti hooliks maailmast ja kui otsuseid tehakse vaid isiklikust meeldivuse vaatenurgast ning seegi kipub spinne tegevat… kipub avama, et varsti saame uue populaarse filmiseeria konkureerimaks varasema „Jah, härra peaminister” filmidega.
12. venemaa konsolideeritud eelarve (sh föderaaleelarve, piirkondlikud eelarved, sotsiaalfond ja kohustuslik ravikindlustusfond) puudujääk aastatel 2025–2027 ulatub 5,1%-ni SKP-st, ennustavad venemaa Föderatsiooni keskpanga küsitletud analüütikud.
Uuringu kohaselt, milles osales 9 riigipanka, kaks riiklikku reitinguagentuuri ja venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituut, tekib sel aastal venemaa Föderatsiooni eelarvesüsteemis 2,4% SKP-st suurune „auk” – rekord pärast pandeemiat (siis ulatus konsolideeritud eelarve puudujääk 4,6%-ni SKP-st).
Rahalises vääringus ületavad valitsuse kulud kõigil tasanditel eelarvetest tulusid 5,3 triljoni rubla (53 miljardi euro, eile oli rubla kurss 0,010 eurot) võrra, tuginedes majandusarengu ministeeriumi ametlikele hinnangutele majanduse suuruse kohta.
2026. aastal väheneb konsolideeritud eelarve puudujääk keskpanga konsensusprognoosi kohaselt 1,6%-ni SKP-st ehk rahalises vääringus 3,9 triljoni rublani. 2027. aastal ulatub see 1,1%-ni SKP-st ehk 2,9 triljoni rublani. Kokku ulatub venemaa Föderatsiooni eelarvesüsteemi puudujääk kolme aasta jooksul prognoosi kohaselt 12,1 triljoni rublani.
Käesoleva aasta esimesel poolel on föderaalkassasse juba tekkinud 3,9 triljoni rubla suurune auk, mis juuli lõpuks suurenes peaaegu 5 triljonini. Regionaalsed eelarved, mis tavaliselt aasta alguses ülejäägis hoiavad, said juuni lõpuks ootamatult 400 miljardi rubla suuruse puudujäägi. Sotsiaalfondi (endine pensionifond) ja kohustusliku ravikindlustuse fondi „auk” ulatus 6 kuu jooksul 236,9 miljardi rublani.
Föderaalkassat on tabanud langevad naftahinnad ja tugev rubla: selle nafta- ja gaasitulud on 8 kuuga langenud 20% ning augustis ulatus langus aastases võrdluses 35%-ni. Regionaalsed eelarved kannatavad nii majanduskasvu aeglustumise kui ka ettevõtlusprobleemide all: aasta esimesel poolel seisis iga kolmas piirkond silmitsi maksutulude vähenemisega, iga sekund registreeriti tööstuse ja ehituse langus, kirjutasid Expert RA analüütikud.
„Kui reservid ja naftatulu oli külluslik, oli venemaal illusioon, et iga probleemi saab rahaga maha pesta. Nüüd aga pole samas koguses raha enam ja on aeg valida prioriteedid,” märgib Berliini Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko.
„Järgmise kolme aasta jooksul ei ole meil piisavalt ressursse, et elada sama mugavalt kui praegu,” ütles Föderatsiooninõukogu eelarvekomitee juht anatoli artamonov juulis.
Tema sõnul on vaja „kiireloomuliselt” alustada eelarve konsolideerimist, arvestades „pessimistlikumaid majandusnäitajate hinnanguid ja nafta- ja gaasitulude vähenemist”. „Oletame, et meil on haigla, kõik tunnistavad, et see on vana, aga see pole veel kokku varisenud ja see töötab veel kaks aastat. Ja 18 miljardi rubla planeerimine uue haigla ehitamiseks on suur asi, me peame selle üle mõtlema. Ja selliseid asju on palju,” tõi senaator näiteid.
artamonovi idee kohaselt tuleks aastatel 2026–2028 tsiviilvajadusteks eelarves eraldatud umbes 2 triljonit rubla ümber jaotada kaitse ja julgeoleku kasuks. Reaalkulutused tsiviilasjadele juba vähenevad, märgibvenemaa Föderatsiooni keskpanga endine aseesimees ja nüüd Londoni NEST-keskuse vanemteadur Sergei Aleksašenko.
Kuigi haridus- ja tervishoiukulutused on nominaalselt suurenenud, väheneb nende osakaal SKP suhtes konsolideeritud eelarves ja üsna märgatavalt, märgib ta: „Seda ei juhtunud ei 2024. aastal ega 2023. aastal ega 2022. aastal. See on esimene märk sellest, et nad on seda juba tegema hakanud.“
13. venemaa ja Ukraina sõja algusest on üle 5000 Iraagi kodaniku sattunud mõlemale poolele rindele, meelitatuna sissetulekulubaduste ja Euroopasse kolimise võimalusega, vahendab Shafaq News. Iraagi saatkond Moskvas andis hoiatuse, kutsudes kodanikke üles mitte andma järele katsetele neid lahingutegevusse kaasata ning kinnitas Bagdadi ametlikku neutraalsust konfliktis. Diplomaatiline esindus rõhutas, et seaduslikke viisasid väljastatakse ainult venemaa esinduste kaudu Bagdadis, Erbilis ja Basras ning kõik muud pakkumised on petturlikud. Vaatamata riskidele võitlevad tuhanded iraaklased juba mõlemal pool rinnet. venemaa Iraagi kogukonna juhi Haider al-Shammari sõnul teenib vene armees lepingu alusel umbes 2000 inimest, kes saavad umbes 3000 dollarit kuus. Mõned venemaa üksustesse sattunud iraaklased on juba palunud kodumaale tagasi pöörduda, väites, et neid peteti, kuid nende palvetele pole al-Shammari sõnul vastuseid saadud.
Ukraina poolel on hinnanguliselt üle 3000 iraaklase liitunud Ukraina relvajõududega lepinguliste sõduritena. Enamasti liituvad nad vägedega pärast seda, kui nad on värbanud salakaubavedajad, kes lubavad transiiti läbi Türgi või Kreeka. Neile lubatakse 2000–2500 dollari suurust palka, kuid paljud ei jõua kunagi Ukrainasse ja jäävad piirialadele kinni. Iraaklased jäetakse maha salakaubaveo marsruutidel, püüdes jõuda venemaale või Ukrainasse läbi Türgi, Valgevene või Balkani. Nad jäävad sageli metsadesse kinni, kus neid ootab ees nälg, külm ja isegi surm. Perekonnad ei tea, kus nende pojad on, ja paljud kaovad jäljetult.
Kuna tööpuudus Iraagis on kõrge, eriti ülikoolilõpetajate seas, ja majandus seisab, tundub migratsioon tuhandete noorte jaoks ainsa võimalusena. Värbajad kasutavad seda ära, lubades turvalist läbipääsu või tööd välismaal. „Noored iraaklased ei lahku mitte sõja, vaid raha pärast,” ütles üks Shafaq Newsi allikatest. „Kuid välismaale jõudes leiavad nad end lõksus: sõjast saab ainus viis ellu jääda.”
14. Esimene veeldatud maagaasi (LNG) last USA sanktsioonide all olevast Arctic LNG 2 projektist, mis saabus Hiinasse putini visiidi eelõhtul, ei jäänud viimaseks. Hiina on määranud sadama, millel on vähe rahvusvahelisi ühendusi, et regulaarselt vastu võtta gaasi, millele Novatek pole enam kui poolteist aastat hoiukohta leidnud.
Bloomberg teatab laevade jälgimisandmetele viidates, et kolmas tanker Arctic LNG 2-st saadud veeldatud gaasiga peaks esmaspäeval lossima Beihai sadamas Lõuna-Hiinas. See sadam on määratud vastu võtma sanktsioonide all olevat LNG-d ja plaanib vastu võtta veelgi, ütlesid agentuurile olukorraga tuttavad inimesed. Kuna Beihail on piiratud rahvusvahelised ühendused, loodab Peking kaitsta oma gaasisektorit USA vastumeetmete eest.
Hiina importijad, sealhulgas riigile kuuluv Cnooc, suunavad regulaarseid saadetisi Beihaist teistesse sadamatesse, et vältida seotust sanktsioonide all oleva LNG-kaubandusega, ütlevad Bloombergi allikad. Nende sõnul on mitu välismaist kauplejat hakanud samal põhjusel sadamat vältima. Samal ajal on vähemalt neli Arctic LNG 2 tehase gaasiga tankerit teel Beihaisse.
Novatek plaanis projektist eksporti alustada 2024. aasta alguses, kuid polnud seni kellegagi kokkuleppele jõudnud, kuigi eelmisel aastal pakkusid ettevõtte tippjuhid venemaa ametnike toel rahvusvahelise ringreisi ajal kuni 40% allahindlust. Kuid sel aastal, juunis, laadis Arctic Mulani tanker Kamtšatka ranniku lähedal asuvast ujuvhoidlast partii LNG-d, kuhu eelmisel ja sel aastal Arctic LNG 2 gaasi tarniti. See laaditi maha Beihais paar päeva enne putini saabumist Hiinasse, kus ta osales 31. augustist kuni 3. septembrini toimunud Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumisel, ning kohtus seejärel Hiina presidendi Xi Jinpingiga ja vaatas tema korraldatud sõjaväeparaadi.
Trumpi administratsioon ei ole venemaa sanktsioonidega gaasi tarnimise algust Hiinasse avalikult kommenteerinud. Bideni administratsioon oli varasemalt kiiresti kehtestanud sanktsioone ettevõtetele ja laevadele, mis on üritanud eksportida kütust Arctic LNG 2-st.
Bloombergi allikate sõnul korraldatakse tarneid nüüd vähetuntud ettevõtte kaudu, et varjata operatsioonide tegelikke osalejaid.
15. „Ebasõbralikud” riigid võivad venemaale importida võõrliike taime-, looma- ja mikroorganisme, et neid relvadena kasutada, ütles venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev tänapäevaste bioloogiliste ohtude vastase võitluse osakondadevahelise komisjoni koosolekul. Ta kutsus üles neid riske arvesse võtma. „Võõrliikide tahtlikku sissetoomist meie territooriumile… peetakse ka meie riigi vastu suunatud bioloogilise tõrje meetodiks… Töö siin tuleb teha süstemaatiliselt, kõigi asjaomaste osakondade, ametiasutuste, teadus- ja ekspertringkondade ühiste jõupingutustega,” rõhutas medvedjev.
Ta märkis, et venemaa kliimavööndile võõraste organismide hulgas on „raskete nakkushaiguste patogeene, putukakahjureid”, umbrohtu ja vee-elanikke. medvedjevi sõnul põhjustab nende levik pandeemiaid, allergiaid, loomade surma, saagikadusid, metsa- ja jahiressursside vähenemist ning tekitab ka majanduslikku kahju, seega vajab see probleem riigi hoolikat tähelepanu.
Varem ütles Kurtšatovi Instituudi president ja riigipea sõber mihhail kovaltšuk, et Lääs viib Ukraina ja Gruusia psühhiaatriahaiglates läbi katseid bioloogiliste relvade loomiseks. Tema sõnul võimaldab tänapäeva teadus meil „modifitseerida” mis tahes teadaolevat viirust või luua uue. kovaltšuk väitis, et pärast NSV Liidu lagunemist võtsid ameeriklased kontrolli alla kõik endiste Nõukogude vabariikide sanitaar- ja epidemioloogiajaamad, et pääseda ligi kohalike mikroorganismide tüvede kollektsioonidele, et luua endeemilisi viirusi venemaa konkreetsete piirkondade jaoks ja „maskeerida selliste bioloogiliste relvade kasutamist looduslike, loomulike protsessidena”.
Hiljuti väljendas venemaa välisministeerium muret lääneriikide sõjalis-bioloogilise tegevuse pärast. Ministri asetäitja sergei rjabkov ütles, et sellist tegevust viiakse tavaliselt läbi laborites väljaspool huvitatud riikide territooriumi, venemaa piiride lähedal sidusettevõtete ja eraettevõtete kaudu. rjabkov rõhutas, et välisministeerium peab sellist tegevust ohuks venemaa riiklikule julgeolekule.
Njah, eip ole kuulnud, et venemaa biolaborid oleks lõpetanud bioloogiliste relvade väljatöötamise ja arendamise. Tänane lugu tundub viitavat sellele, et kas plaanitakse midagi selleteemalist Ukraina vastu või jätkub oma inimeste ajupesu karmistamaks kontrolli riigis kahaneva eelarve valguses. On ju bio-ohu hirm vist üks suuremaid…
16. vene vägede poolt vallutatud Zaporižja tuumaelektrijaamas on rikutud peaaegu kõiki tuumaohutuse põhiprintsiipe. Seda teatas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Grossi IAEA juhatuse koosolekul kõneledes. Nagu Grossi täpsustas, ei järgita praegu kuut seitsmest agentuuri määratletud tuumaohutuse sambast.
Ta rõhutas ka, et Zaporižja tuumaelektrijaam saab energiat ainult ühest välisest elektriliinist, mis tekitab tõsiseid riske rajatise stabiilsele tööle. „Kõik kuus reaktorit on viidud külmalt seisma ja neid ei saa praegustes tingimustes ohutult taaskäivitada,” hoiatas Grossi. Tema sõnul on jahutuse olukord eriti murettekitav: basseini veetase on langenud 13,4 meetrini, lähenedes kriitilisele 12 meetri piirile, mille juures jahutussüsteemid lakkavad töötamast. IAEA juht märkis vajadust ehitada uus pumpla, mis on võimeline ohutussüsteemi stabiliseerima.
IAEA poolt kindlaks tehtud kriitiliste ohutussammaste hulka kuuluvad: rajatiste füüsiline terviklikkus, seadmete töökorras olek, personali surve puudumine, usaldusväärne elektrivarustus, katkematu logistika, kiirgusseire ja toimivad sidekanalid.
Zaporižja tuumaelektrijaam, mis tootis enne sõda umbes 20% Ukraina elektrist ja oli Euroopa suurim tuumarajatis, vallutasid venemaa väed 2022. aasta märtsis. Sama aasta septembris pandi kõik energiaplokid külmseiskamisele.
USA president Donald Trump oli varem teinud ettepaneku võtta Ukraina tuumaelektrijaamade kontroll üle tulevase rahulepingu osana. Aprillis esitas Valge Maja Kiievile ja tema liitlastele plaani, mis annaks Zaporižja tuumaelektrijaama üle Ukrainale USA kontrolli all. Moskva lükkas algatuse kategooriliselt tagasi.
2. septembril teatas putin ootamatult venemaa valmisolekust kolmepoolseks koostööks USA ja Ukrainaga Zaporižja tuumaelektrijaama küsimuses, lisades küll, et see on võimalik ainult soodsate asjaolude korral.
17. Lühiuudised
lavrov väidab, et venemaa ei ehita Berliini müüre ja on avatud taas Euroopaga koostööle, ehkki ainult Moskva tingimustel. Ta süüdistas Läänt venemaa nõrgestamise katsetes ja ütles, et energiakärped kahjustavad Euroopat rohkem kui venemaad. Ta tõi ka välja, et Brasiilia, India ja Hiina jätkavad energiaalaseid sidemeid Moskvaga ning lisas, et Trump mõistab, et Ukraina sõda tuleks lahendada kõigi osapoolte huvide põhjal.
Slovakkia väljaanne Aktuality teatab, et valitseva Smeri partei aseesimees Tibor Gašpar võrdles Ukrainat Hamasi ja selle 2023. aasta rünnakuga Iisraeli vastu, väites, et venemaad provotseeriti täiemahulise sissetungi alustamiseks. Tema märkused tehti teledebati ajal opositsiooniliidri Michal Šimečkaga, kes esitas terava vastuväite, küsides, kas Gašpar tõesti tahtis Ukrainat võrdsustada terroristliku rühmitusega, mis tappis üle tuhande tsiviilisiku.
Ungari peaminister Viktor Orbán tegi küünilise avalduse, väites, et Ukraina tulevik on jagunemine kolmeks osaks: venemaa tsoon, läänetsoon ja nendevaheline puhver, vahendab Magyar Nemzet. Ta ütles, et praegused Euroopa julgeolekuläbirääkimised juba eeldavad venemaa tsooni tunnustamist, kusjuures ainus küsimus on selle suurus ja kuju.
Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles, et tema Ukraina kolleeg külastab sel nädalal Ungarit. Ta lisas, et tõeline edasiminek on võimalik ainult siis, kui ungarlastelt Taga-Karpaatias ära võetud õigused taastatakse täielikult, rõhutades, et pall on nüüd Ukraina käes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
SEB hiljutise uuringu järgi arvab 20 protsenti inimestest, et piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna vaid 5 protsenti sissetulekust. Arvestades raha väärtuse vähenemist ning kasvavaid hindu ja ootusi paremale elule, ei pruugi sellest vanaduspõlves majanduslikuks kindlustatuseks siiski piisata. Ekspert selgitab, milline säästumäär oleks pensionipõlveks tegelikult mõistlik.
Eestis annavad esimene ja teine sammas pensionieas keskmiselt ligikaudu poole inimese pensionile eelnevast sissetulekust. Selleks, et tagada rahaline kindlustunne ja säilitada harjumuspärane eluviis ka pensionipõlves, tasuks lihtsaima sammuna kaaluda ka kolmandasse sambasse investeerimist.
SEB uuringu kohaselt leiab Eestis 35% vastajatest, et piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna 6-10% igakuisest sissetulekust. Samas arvab pea veerand (22%) Eesti inimestest, et piisab vaid 5% kogumisest.
„Pensioni kogumisel mängivad rolli nii kogumisperiood kui ka kõrvale pandud summa. 5% ei ole aga kindlasti see säästumäär, millega tulevikus harjumuspäraselt hakkama saada,” kommenteeris SEB Varahalduse juht Gert Vilms.
Murelikuks teeb ka asjaolu, et 11% vastanutest ei soovigi pensioniks täiendavalt kõrvale panna. „Pensioniks võib valmistuda erineval moel, näiteks investeerides ka kinnisvarasse või metsamaasse, pensionifondid ei ole ainus võimalus. Kuid vaid riiklikule pensionile lootma jäädes võib nende jaoks sissetuleku järsk vähenemine pensionile jäädes tulla ootamatu ja ebameeldiva üllatusena,” rõhutas Vilms.
18% küsitletutest arvab, et pensionilisaks võiks kõrvale panna vähemalt 11-20% palgast, üle 20% sissetulekust paneks kõrvale ainult 14% eestimaalastest.
„Panustada maksimaalselt nii teise kui kolmandasse sambasse, see on enamike kogujate jaoks väga ambitsioonikas eesmärk. Siin saavad aga ka tööandjad appi tulla, aidates esimest sammu teha ning alustada tööandjapensionisse panustamisega,” lisas Vilms.
Kui palju peaks penisoniks kõrvale panema?
Riik soodustab III sambas kogumist 15% ulatuses palgast, mis tagab keskmiselt 30% palgast pensionina. Tegelikult kogutakse keskmiselt 3%, mis annab umbes 6% palgast ja sedagi kogub vaid 20% tööealistest. „On arvestatud, et kui 15% sissetulekust kõrvale panna, peaks 30-40-aastaga pensioniks piisavalt suure summa suutma kõrvale panna,” selgitas Vilms.
Sotsiaalministeeriumi analüüs toob välja, et pensioni täpne suurus ja asendusmäär sõltuvad küll tootlusest ja palgakasvust, kuid rusikareegel on, et 15% sissemakse määr annaks 40-aastase kogumisperioodi korral 30%, 30-aastase kogumisperioodi korral 23% ja 20-aastase kogumisperioodi korral 15% isiklikku asendusmäära. Kui kogumisperiood on lühem, on asendusmäär madalam.
10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mil fookuses on tähenduslikud vestlused, mis võivad hoida elu. Peaasi.ee kutsub kõiki üles märkama oma lähedasi ja küsima, kuidas neil tegelikult läheb ja pakkuma kuulamist ning tuge.
„Oleme harjunud, et igaühel on õigus rääkida. Suhtleme tihedalt, kiirelt, sõnumid peavad olema lihtsad ja hetkega haaratavad. Selleks, et suhetes oleks turvatunne, et tekiks arusaam, et ärakuulatud olemine on samuti õigustatud ootus ja inimeseks olemise keerukusi mõista, on vaja aega võtta. Alustada vestlust ja olla valmis ka selleks, et saad kuulda midagi, mis paneb pead murdma, kohal olema ja täie tähelepanuga kuulama. Sellised vestlused võivad olla väga suureks toeks ja võivad luua alusmüüri suhetele, mis meid kõiki raskel hetkel püsti saavad hoida,” rääkis Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
„Kui keegi läbib elus raskeid hetki, võib juba see, et keegi tunneb päriselt huvi, kuidas tal läheb, anda jõudu ja lootust. See tähendab, et keegi on valmis tõeliselt kuulama, märkab su tundeid ja on lihtsalt olemas. Vahel on see juba piisav, et kergendada koormat, tuua selgust ja anda jõudu edasi liikuda. Kui meil on keegi, kellega jagada ka kõige sügavamaid mõtteid ja tundeid, võib see olla elupäästev,” rääkis Anna-Kaisa Oidermaa.
Selleks, et vestluste alustamine oleks lihtsam on Peaasi.ee kokku pannud ka vestluse juhise: https://peaasi.ee/wp-content/uploads/2025/08/SP_suitsiidiennetuspaev_Juhend_A4-1.pdf
Eelmisel aastal võttis endalt elu 175 inimest. Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast.
„Suitsiidisurmad on oluline rahvatervise probleem. Selle leevendamiseks on kriitilise tähtsusega, et rakendust leiaks eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumis valminud suitsiidiennetuse tegevuskava, kus on vaja nii riigi, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete, mittetulundussektori kui kogukondade panust. Iga inimene saab tegelikult suitsiidide ennetusele kaasa aidata ja seda lihtsal ja käepärasel moel, alustades vestlust,” lisas Anna-Kaisa Oidermaa.
Suitsiidiennetuspäeval avab Peaasi.ee Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Põlvas ja Paides vaimse tervise kohvikud, kus inimesi ootavad vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud, kes pakuvad toetavat kuulamist. Vaimse tervise kohvikute lisainfo: https://peaasi.ee/suitsiidiennetuspaev/
Samuti toimub suitsiidiennetuspäeval kell 17.30-18.30 vebinar „Alustan vestlust: elu pärast enesetappu”, kus räägitakse, kuidas toetada inimest, kelle lähedane on teinud enesetapu, millist tuge sellises olukorras olevad inimesed vajavad ning jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas neid paremini mõista ja toetada. Vestlusringi lisainfo: https://peaasi.ee/suitsiidiennetuspaev/
Toetusvõimalused suitsiidi tõttu lähedase kaotanud inimestele
Peaasi.ee kutsub 1. novembril osalema perepäeval suitsiidi tõttu lähedase kaotanud peresid. Päev on täidetud loovate ja toetavate tegevustega, mis sobivad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Perepäev toimub 1. novembril kell 12-16 Keilas Harjumaa muuseumis. Perepäev on tasuta. Oma osalemissoovist saab teada anda siin: https://forms.gle/K7ozovgm7feUM4838
Suitsiidi tõttu lähedase kaotanud on oodatud liituma Peaasi.ee modereeritud Facebooki tugigrupiga „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele“. Kui oled sellise kaotuse läbi elanud, ei pea sa sellega üksi olema. Turvalises grupis saad jagada oma kogemusi, kuulata teisi ja leida tuge. Liituda saab siin: https://www.facebook.com/groups/2064108190416949/
Kust saada abi?
Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.
Abitelefonid
- 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
- 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
- 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
- 655 5688 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07
Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabinumbril
Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
- Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 4473281 (24 h) Ristiku 1
- Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
- Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
- Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95
Haridus- ja Noorteameti (Harno) roheoskuste programmi raames stardivad sügisest Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes uued tasuta koolitused, mis aitavad inimestel ja organisatsioonidel arendada oskusi, kuidas tegutseda keskkonnasõbralikult ja ressursitargalt.
„Koolitused on suunatud töötajatele, tööandjatele ja personalijuhtidele, kes soovivad täiendada oma teadmisi rohetehnoloogiate, energiatõhususe, kestliku juhtimise ja keskkonnasõbralike töövõtete kohta. Programmi viime ellu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kellega meil on hea meel anda panus, et iga inimene tunneks end tuleviku tööturul kindlamalt,” ütles Harno roheoskuste programmi juht Anna Traksmaa.
„Koolitustel osalemine aitab hoida oma oskused värskena, avada uusi võimalusi ning annab enesekindlust ja loovust, et tulla toime kiiresti muutuvas maailmas. Oskuste arendamine pole ainult tööalane, vaid ka isikliku enesearengu küsimus, sest see tõstab motivatsiooni ja aitab suurendada enda väärtust töötajana. Hetkel on ainulaadne võimalus teha see investeering iseendasse tasuta!” sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan.
Kestliku arengu ja rohepöörde nõuniku Helen Sooväli-Seppingu sõnul ei vii kestlikke lahendusi ellu ainult tehnoloogiad, vaid ka inimeste endi teadmised ja oskused. „TalTechis pakutavad täiendkoolitused annavad praktilisi teadmisi, kuidas kasutada kestlikke lahendusi oma igapäevatöös – olgu selleks energiatõhusus, ringmajandus või keskkonnahoidlik juhtimine,” ütles Sooväli-Sepping.
TalTechis on seni toimunud viis erinevat roheoskuste koolitust, mille on kokku lõpetanud 287 inimest. Suurem osa koolitustest toimub sügisest 2025 kuni kevadeni 2026. Kokku on kavas 22 roheoskuste koolitust.
Tasuta koolitused on kokku 11 erinevas valdkonnas: juhtimine, ehitus, transport, transporditehnika ja -tehnoloogia, energeetika, põllumajandus, toiduainete töötlemine, metsandus, töötlev tööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, keskkonna kujundamine. Koolitused ja mikrokvalifikatsiooniõpe toimuvad üle Eesti. Näiteks saab osaleda järgmistel koolitustel:
-
Rohemajanduse ehk kestliku majandamise eestvedamine ja toetamine ettevõttes, Eesti Maaülikool
-
Keskkonnasõbralikud jäätmekäitluse printsiibid ettevõttes, Tallinna Tehnikaülikool
-
Päikeseelektrijaamade kavandamine, ehitamine ja hooldus, Tartu Rakenduslik Kolledž
„Meie kogemus näitab, et suurim võit on teadlikkuses – tarbija oskab teha nutikamaid valikuid ja investeeringuid, et oma energiakasutust paremini juhtida. Ettevõtted saavad neid ootusi paremini täita, pakkudes lahendusi, mis teevad elu mugavamaks ja kulusid väiksemaks. Harno koolitused toetavad just selle teadmise kasvu ja praktiliste oskuste kujunemist,” täiendas Alexela kommunikatsiooni ja turunduse valdkonna juht Maria Tiidus.
Koolitused on osalejatele tasuta. Oluline on vaid iga koolituse puhul jälgida, kes on sihtgrupp. Roheoskuste programm on osa Eesti rohestrateegiast ja seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmi koolitused on osa täiskasvanutele suunatud riiklikust täienduskoolituse tellimusest, mille raames pakutakse kokku üle 1500 tasuta tööalase koolituse.
Rohkem infot roheoskuste ning koolituste kohta leiab leheküljelt:
www.roheoskus.ee
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on riigiasutus, mille missioon on, et igal eestimaalasel oleksid maailma parimad võimalused õppida, areneda ja oma täit potentsiaali rakendada. Muu hulgas viib Harno ellu Roheoskuste programmi, mille eesmärk on luua aastatel 2023–2026 paindlikke ja tööturu muudatusi arvestavaid õppimisvõimalusi ja toetada rohepööret ettevõtluses.
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9 protsenti ja import 11 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot suurem kui aasta varem.
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,” lisas analüütik.
Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses peetakse arvestust jooksevhindades, mistõttu on siinjuures oma mõju ka tänavustel madalamatel hindadel nafta- ja puiduturul,” kommenteeris Leppmets.
Juulis kasvas enim mineraalsete toodete eksport
Juulis eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning transpordivahendeid (11%). Võrreldes 2024. aasta juuliga kasvas enim mineraalsete toodete (42 miljoni euro võrra ehk 49%) ning vähenes puidu ja puittoodete (16 miljoni euro võrra ehk 12%) väljavedu Eestist.
Peamised ekspordipartnerid olid juulis Läti (15% koguekspordist), Soome (14%) ja Leedu (9%). Lätti viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Soome elektriseadmeid ning Leetu transpordivahendeid. Võrreldes mulluse juuliga suurenes kaupade eksport enim Lätti (62 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid. Enim kahanes kaupade väljavedu Singapuri (30 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (15 miljoni euro võrra). Singapuri eksporditi vähem mineraalseid tooteid ja Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid.
Enim imporditi kaupu Soomest
Enim imporditi juulis elektriseadmeid (13% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning transpordivahendeid (12%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem mineraalsete toodete (67 miljoni euro võrra ehk 49%) ning vähenes transpordivahendite (27 miljoni euro võrra ehk 11%) sissevedu Eestisse.
Juulis imporditi kaupu enim Soomest (14% koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Lätist (9%). Soomest ja Leedust toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga kasvas kaupade import kõige rohkem Soomest (48 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest enam mineraalseid tooteid. Kahanes kaupade sissevedu Türgist (12 miljoni euro võrra), kust toodi vähem elektriseadmeid.
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2024–2025
Kuu
|
Eksport, mln eurot
|
Import, mln eurot
|
Bilanss, mln eurot
|
2024
|
2025
|
muutus, %
|
2024
|
2025
|
muutus, %
|
2024
|
2025
|
KOKKU
|
9861
|
10730
|
9
|
11837
|
12951
|
9
|
-1977
|
-2221
|
jaanuar
|
1338
|
1501
|
12
|
1583
|
1851
|
17
|
-246
|
-350
|
veebruar
|
1322
|
1470
|
11
|
1581
|
1762
|
11
|
-259
|
-292
|
märts
|
1456
|
1713
|
18
|
1704
|
1949
|
14
|
-249
|
-236
|
aprill
|
1523
|
1585
|
4
|
1868
|
1911
|
2
|
-345
|
-326
|
mai
|
1545
|
1586
|
3
|
1747
|
1849
|
6
|
-203
|
-263
|
juuni
|
1363
|
1447
|
6
|
1669
|
1756
|
5
|
-307
|
-309
|
juuli
|
1315
|
1428
|
9
|
1684
|
1871
|
11
|
-368
|
-444
|
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2025
Sihtriik, riikide ühendus |
Eksport, mln eurot
|
Osatähtsus, %
|
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
|
Saatjariik, riikide ühendus |
Import, mln eurot
|
Osatähtsus, %
|
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
|
KOKKU |
1428
|
100
|
9
|
KOKKU |
1871
|
100
|
11
|
EL-27 |
1071
|
75
|
14
|
EL-27 |
1520
|
81
|
9
|
Euroala 20 riiki |
821
|
57
|
13
|
Euroala 20 riiki |
1178
|
63
|
10
|
EL-i välised riigid |
356
|
25
|
-4
|
EL-i välised riigid |
351
|
19
|
23
|
1. Läti |
210
|
15
|
42
|
1. Soome |
254
|
14
|
23
|
2. Soome |
194
|
14
|
-5
|
2. Saksamaa |
210
|
11
|
10
|
3. Leedu |
130
|
9
|
12
|
3. Leedu |
177
|
9
|
-5
|
4. Saksamaa |
119
|
8
|
15
|
4. Läti |
177
|
9
|
3
|
5. Rootsi |
114
|
8
|
12
|
5. Poola |
131
|
7
|
-4
|
6. Poola |
61
|
4
|
18
|
6. Holland |
119
|
6
|
19
|
7. Holland |
44
|
3
|
-9
|
7. Rootsi |
105
|
6
|
-8
|
8. Norra |
41
|
3
|
5
|
8. Hiina |
92
|
5
|
60
|
9. Prantsusmaa |
35
|
2
|
12
|
9. Itaalia |
68
|
4
|
27
|
10. Itaalia |
32
|
2
|
56
|
10. Tšehhi |
52
|
3
|
84
|
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuli 2025
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi |
Eksport
|
Import
|
Bilanss
|
mln eurot
|
osa-tähtsus,
%
|
muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
|
mln eurot
|
osa-tähtsus, %
|
muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
|
mln eurot
|
KOKKU |
1428
|
100
|
9
|
1871
|
100
|
11
|
-444
|
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) |
170
|
12
|
-1
|
245
|
13
|
5
|
-75
|
Mineraalsed tooted (V) |
129
|
9
|
49
|
203
|
11
|
49
|
-73
|
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) |
80
|
6
|
7
|
171
|
9
|
3
|
-91
|
Kummi- ja plasttooted (VII) |
41
|
3
|
4
|
92
|
5
|
16
|
-51
|
Puit ja puittooted (IX) |
118
|
8
|
-12
|
51
|
3
|
3
|
67
|
Paber ja pabertooted (X) |
30
|
2
|
-10
|
30
|
2
|
10
|
-1
|
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) |
27
|
2
|
9
|
62
|
3
|
13
|
-35
|
Metall ja metalltooted (XV) |
125
|
9
|
6
|
156
|
8
|
8
|
-32
|
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) |
117
|
8
|
-1
|
178
|
10
|
21
|
-62
|
Elektriseadmed (85) |
232
|
16
|
11
|
251
|
13
|
12
|
-19
|
Transpordivahendid (XVII) |
156
|
11
|
26
|
230
|
12
|
-11
|
-74
|
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) |
40
|
3
|
3
|
38
|
2
|
-11
|
2
|
Mitmesugused tööstustooted (XX) |
87
|
6
|
-6
|
47
|
3
|
10
|
40
|
Muu |
76
|
5
|
45
|
116
|
6
|
51
|
-40
|
Alates 2025. aastast kasutab Eesti statistikaamet Euroopa Liidu impordistatistika koostamisel teiste liikmesriikide detailandmeid ja hinnanguid nende ekspordi kohta Eestisse. Andmed on statistikaameti poolt valideeritud ning administratiivandmetega täiendatud. 2025. aasta andmed avaldasime uue metoodika alusel esimest korda 12. märtsil 2025. Lähemalt saab muudatuste kohta lugeda uudisest.
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Euroopa Liit peab sellel sügisel näitama selgelt jõudu nii enda kaitsevõime suurendamisel kui Venemaa survestamisel, ütles Eesti peaminister Kristen Michal eileõhtusel kohtumisel Tallinnas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costale.
Peaministri sõnul on eesolevatel Euroopa Ülemkogudel Eesti jaoks kõige olulisem, et kasvaks sõjaline toetus Ukrainale ja surve Venemaale. Samuti tuleb kiiresti edasi liikuda EL-i kaitsevalmiduse suurendamisega.
„Eesti sõjaline abi Ukrainale on ainuüksi sellel aastal olnud 0,3% meie SKP-st. Samuti oleme avalikult välja öelnud oma panuse julgeolekugarantiidesse. Siiski on vaja ka EL-i ühise panuse suurendamist,” rääkis Michal. „Ühtlasi tuleb viivitamatult edasi liikuda ELi laienemisega. Ukraina ja Moldova mõlemad on oma kodutöö ära teinud, läbirääkimised tuleb mõlemaga esimesel võimalusel avada.”
„Venemaa tuleb läbirääkimistelaua taha ainult siis, kui oma survet jõuliselt kasvatame,” lisas ta. „Selleks on vaja veelgi vähendada Venemaa tulusid ning sanktsioneerida energiakandjaid, kiirendada varilaevastiku vastast võitlust, ning võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad Ukraina heaks,” kirjeldas Eesti valitsusjuht.
Veel tutvustas peaminister Eesti prioriteete EL-i järgmise pikaajalise eelarve (MFF) läbirääkimisteks. „Meie peamine fookus on kaitsel, piiriülestel ühendustel ja idapiiril. Venemaa agressioonisõjast mõjutatud idapiiririigid vajavad lisaks kaitsele selget tuge ka majanduslike ja sotsiaalsete mõjudega tegelemisel,” selgitas ta.
Costa külastas Tallinnat oma pealinnade tuuri raames, mille eesmärk on kohtuda enne sügishooaja esimest Euroopa Ülemkogu kõigi seal osalevate valitus- ja riigijuhtidega. Eestiga samal päeval külastas ta veel Soomet ja Rootsit. Täna on tal plaanis jõuda nii Lätti, Leetu kui ka Poola.
President Alar Karis külastab täna alanud kahepäevase ringsõidu raames koole ja ettevõtteid Tartu-, Viljandi- ja Harjumaal, et peamiselt uurida tehisaru kasutusest sündivaid võimalusi hariduses ja majanduses.
„Sel sügisel käivitunud tehisaru haridusprogramm peaks meie hariduse muutma senisest võrdsemaks, teadlikumaks ja nutikamaks, kuid vajab selleks kooli ja õpetajate tugevat panust,” märkis riigipea. „Kohtun õpetajatega, et nendega arutada, kuidas toetada noorte õpitahet ja oskust küsida.”
„Sarnaselt Tiigrihüppele võivad haridusuuendusest sündivad oskused ja innovatsioon anda hoogu takerdunud Eesti majandusele. Meil on juba ettevõtteid, kes edukalt rakendavad tehisarutehnoloogiaid ja Eestis sündinud teadusavastusi, kuid vajame neid veel rohkem,” sõnas president Karis.
Täna külastab riigipea Nõo Reaalgümnaasiumi, Tartus TERA eragümnaasiumi ja Suure-Jaani Gümnaasiumi. Homme on president Karis Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Tarku tehnoloogiaid arendavatest ettevõtetest külastab riigipea Tartus meditsiinitehnoloogia ettevõtet Better Medicine OÜ, kütuseelementide arendusfirmat GaltTec OÜ, tänavu noore inseneri preemia pälvinud Tuule Mall Partsi tööandjat R8 Technologies’i, biotehnoloogia iduettevõtet ÄIO ning tehisarufirmat Pactum AI. Ta kohtub ka ringmajandusettevõtte Raiku Packaging OÜ esindajatega.
Eesti autoomanike liit hoiatab sotsiaalmeedias Võru mehe Anti Haugase eest, kes hääletas riigikogus automaksu poolt.
Autoomanike liit edastas sotsiaalmeedias järgmise sõnumi:
Suurele osale inimestest ei ütle Anti Haugase nimi mitte midagi. Seega peab nii mõnigi poliitikateadlik inimene temast kuuldes Google’i appi võtma.
Kes on siis mees, kes toetas justkui rahva nimel ja eest automaksu, aga ise oskab olla nähtamatu?
Tänast riigikogulast saab pidada tubliks parteisõduriks (ja hästikasvatatud poliitbroileriks): 1992. aasta sügisel sündinud Haugas astus oravaerakonna liikmeks 2011. aasta sügisel enne 19. eluaasta täitumist. Noore mehe karjäär oli parteis kiire – juba 2013 sai temast Reformierakonna noortekogu välissekretär ning 2014. aastal peasekretär.
2021. aastal sai Haugasest Võru linnavolikogu esimees. 2023. aasta riigikogu valimistel sai Haugas tänu kompensatsioonimandaadile ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnast saadud 569 häälele riigikogu liikmeks.
Riigikogu kodulehel kirjeldab automaksu osas vaikivat poolehoidu üles näidanud mees end muuhulgas nii: „Tituleerin end munitsipaalpoliitikuks, kellel maapiirkondade käekäik on alati südamel. Võtan alati sõna, kui on vaja kaitsta väljapoole Harjumaad jäävaid regioone. Eesti maaelu on väärtus, mida peame hoidma.”
Jah, te lugesite õigesti. Ennast Eesti maapiirkondade käekäigu pärast muretsejaks tituleeriv poliitik toetas automaksu inimestele, kelle jaoks auto on sageli ainus võimalus saada tööle, kooli ja poodi. Haugasele ei saa tulla üllatusena auklik maakonnaliinide süsteem või Eesti hajaasustusest tulenevad väljakutsed. Või see, et maaelu tähendab ka autosid, mis suudavad sõita läbi hangede ja pori ning omavad võimekust vedada vajadusel käru. Ja et Tallinna kuldsest ringist väljas ei saa asju ajada ka parteisõbralikule nn sõidujagamisteenusele makstes.
Või tuleb talle üllatusena, et Võru linnaäär pole veel päris maaelu? Igatahes leidis Haugas, et maaelu eest tuleb seista automaksu poolt hääletades.
Esitame siinkohal härra Haugasele väljakutse – las ta näitab ette, kuidas kastiratta või tõuksiga viia 3 last 10 km kaugusele kooli ja lasteaeda, ema arstile ja ise veel kaubandusliku välimusega õigeks ajaks tööle jõuda. Mehe jaoks, kes juba piimavuntse ajades parteis karjääri hakkas tegema, ei peaks ju ükski asi üle jõu käima.
Kohaliku omavalitsuse valimistel on Anti Haugas Võru linnas Reformierakonna esinumber. Head võrukad – pidage häält andes meeles, kuidas noor Anti Haugas väljaspool Harjumaad elavate inimeste eest riigikogus „võidelnud” on.
Valimistel näeme!