Ligi kaks kolmandikku Maalehe küsitlusele vastanutest ütles, et nad kas mõtlevad kolimisele, kaaluvad seda või teeksid seda, kui olukord halveneks.

Maalehe teatel on hüppeliselt tõusnud elukallidus, pingeline tööturg ja ebakindel turvatunne vaid mõned tegurid, mis on tekitanud avaliku arutelu selle üle, kas jääda Eestisse või kolida mujale.

Kuigi mõned inimesed ütlevad, et jäävad, mis ka ei juhtuks, on teised hakanud mõtlema riigist välja kolimisele või isegi teinud selleks konkreetsemaid plaane.

Maaleht viitas ka Statistikaameti andmetele, mis näitasid, et 2024. aastal emigreerus Eestist 17 260 inimest, mis on rohkem kui viimastel aastatel. Peamised sihtkohad olid Soome, Saksamaa, Hispaania, Portugal ja mitmed Aasia riigid.

Kuigi ilmad on kevadised, on Pärnumaal suusarajad heas korras ja suusatajaid jagub. Siiski, kogu see pidu saab lähemate päevadega otsa.

Jõulumäel on lumeolud head, avatud on 1,5 kilomeetri pikkune kunstlumerada ja suusafanaatikud naudivad, vahendab ERR.

„Kui oleks täna esimene aprill, siis vist arvaks, et see on nali, aga tegelikult on ikka erakordne elamus suusatada päikesega kevadel,” lausus suusataja Margit.

„Rada on kõige parem. Paremat rada ei ole, et rajameistritele 5+ nagu öeldakse. Suvel ei saa suuski alla panna, siis tuleb teha nii kaua kui võimalik. Soovitan kõigil mitte tulla, siis on meil rohkem ruumi,” sõnas Tõnis.

Kolmapäeval, 1. aprillil tulistati Riias Latgale tänav 427B asuva tankla territooriumil meest, teatas Läti politsei.

Politsei on kindlaks teinud, et tulistaja ja ohver olid omavahel tuttavad ning nende vahel tekkis tüli. Mõrvakatse oli tankla territooriumil hoone ees, vahendab lsm.lv.

Politsei kinnitas, et sündmuskohalt leiti ka tulistamisel kasutatud tulirelv, mis saadeti kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.

Politsei on tuvastanud ratastooliga liikuva kahtlusaluse ja pidas ta neljapäeva õhtul kinni.

Juhtunuga seoses on algatatud kriminaalmenetlus mõrvakatsega seoses.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 04. aprill 2026:

rindel muutusteta ja putini usaldusreiting venemaal jätkuvalt kõrge, kuigi väikeses langustrendis.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Togliatti, Taganrog, Sevastoopol…

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa varilaevastikule kuuluva tankeri rünnakus hukkus GRU kindral, kes juhtis välismaal sabotaaže ja atentaate.

12. putini toetusreiting langes seitsme aasta madalaimale tasemele pärast Telegrami ja VPN-ide blokeerimist, aga on kõrge ikkagi.

13. venemaa suurimad Läänemere sadamad on droonirünnakute tõttu teist nädalat halvatud.

14. Ufaa tudengit süüdistati armee diskrediteerimises pärast seda, kui ta esitas taotluse interneti blokaadide vastase meeleavalduse korraldamiseks.

15. USA senaatorid küsivad Valgelt Majalt vastuseid pärast sanktsioonide all olevate venemaa seadusandjate visiiti Washingtoni.

16. USA suurendab sõjalisi kulutusi.

17. Lühiuudised

Zelenski sõnul tabas Ukraina ainuüksi märtsis 274 venemaa õhutõrjesüsteemi.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel tõid eelmisel kuul putinile ülima ohvri 35 000 venelast. Üks venelane tapeti iga 74 sekundi järel, 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Ainuüksi droonirünnakutes hukkus või sai raskelt haavata 33 988 vene sõdurit, lisaks veel 1363 okupanti hukkus suurtükiväe ja muude rünnakute tagajärjel.

2026. aasta märtsis õnnestus venemaa armeel vallutada ligikaudu 160 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, hoolimata sõjategevuse järsust suurenemisest. Sellest teatas Ukraina kaitseministeerium. Ministeerium märgib, et see ala vastab ruudule, mille küljepikkus on veidi üle 12 kilomeetri, ja see on kuu aega kestnud aktiivsete pealetungi operatsioonide tulemus.

Märtsis suurendas venemaa armee oma õhurünnakute intensiivsust, kasutades aasta algusest saadik suurimat arvu juhitavaid õhupomme – 7987. See on 1500 pommi rohkem kui veebruaris.

Kõlakas ringleb, et vene pool on asunud tagalatoetusüksuste koosseise kasutama rünnakuüksuste komplekteerimiseks.

Üleeilsest tihedamast rünnakute päevast ühtki vene pool uut püsima jäänud eesmist possat ei tuvastanud. Eile juba surve langus tavapärasele tasemele. Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 157 lahingukokkupõrget. Sektoriti intensiivsused sarnased varasema perioodiga.

Eile viis vaenlane läbi kolm raketirünnakut, kasutades 37 raketti, ja 80 õhurünnakut, heites alla 260 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 491 kamikaze-drooni ja viis läbi 3850 kaudtulelasku, neist 119 mitmikraketiheitjaga. Kahjuks keskmine tapjadroonide kasutamise arv tõuseb ja pisu vastukaaluks kasvab vene poole kaudtuleüksuste tabamise arv.

1. venemaa viis 3. aprillil läbi õhurünnaku Donetski oblastis asuvale Kramatorski linnale, tappes neli tsiviilisikut ja vigastades veel nelja, teatasid piirkondlikud võimud. Üks rünnakus hukkunutest oli 16-aastane poiss. vene väed heitsid linnale neli FAB-250 õhupommi kobarmoonaga kella 18.17 ja 18.25 vahel kohaliku aja järgi, teatas Donetski oblasti prokuratuur. Õhurünnakus hukkusid abikaasa vanuses 71 ja 68 ning 45-aastane naine. 16-aastane poiss suri haiglas rünnakus saadud rasketesse vigastustesse.

Sumõ linnas ründas vene armee droonide abil 16-korruselist hoonet ja elamurajooni. Riikliku eriolukordade teenistuse teatel põhjustas rünnak tulekahju. Esialgsetel andmetel sai venemaa rünnakus vigastada seitse inimest, sealhulgas laps.

venemaa ründas täna hommikul Kiievit droonidega, teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško. Esialgsetel andmetel puhkes Darnõtski linnaosas tulekahju pärast seda, kui droonijäänused kukkusid neljakorruselise büroohoone katusele.

2. venemaa Telegrami kanalite teatel ründasid Ukraina väed 4. aprilli öösel venemaa linnades Taganrogis ja Togliattis kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi.

Togliattis näitasid sotsiaalmeediasse postitatud videod tulekahjusid Togliattikauchuki ja KuibõševAzoti keemiatehaste piirkonnas, mis asuvad Samaara oblastis üksteise lähedal.

Samaara oblast, mis on regulaarne rünnakute sihtmärk venemaa territooriumil sügaval, asub umbes 750 kilomeetri kaugusel Ukraina-venemaa piirist. vene allikad teatasid, et piirkonda ründas mitu drooni, põhjustades tulekahjusid tööstusrajatistes, kuigi kahju täielik ulatus on endiselt ebaselge.

Taganrogis said nädala alguses eraldi droonirünnakus kahjustada kaks kaitsega seotud ettevõtet. Teadaolevalt tabati nii Atlant-Aero tehast, mis arendab ja toodab droone, kui ka Berievi lennukitehast, kus moderniseeritakse Tu-95 pommitajaid ja A-50 luurelennukeid. Sõltumatu Telegrami väljaande Astra teatel hukkus Taganrogi rünnaku ajal elamule kukkunud droonis üks tsiviilisik ja mitu said vigastada.

Taganrog asub venemaa lõunaosas Aasovi mere rannikul, vaid 40 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Venemaaga.

Jälgimiskanalid teatasid eile õhtul okupeeritud Krimmis toimunud mitmest plahvatusest. „Crimean Windi” teatel toimus Šturmove kohal Sevastoopoli lähedal Balaklava elektrijaama lähedal kolm plahvatust.

3. Sumõ: paar kontakti kirja läks.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: uut infot Kostjantõnivast ei olnud.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. 2025. aasta detsembris toimunud rünnakus venemaa varilaevastiku tankerile Qendil hukkus andrei averjanov, GRU pealuuredirektoraadi kindral, kes vastutas välismaal sabotaaži ja mõrvade eest. Sellest teatas Prantsuse raadiojaam RFI informeeritud allikatele viidates. Ajakirjanike sõnul võisid operatsiooni taga olla Ukraina sõjaväelased, kes tegutsesid Liibüas ja tegid koostööd Tripoliga. Lisaks meeskonnale viibis tankeri pardal umbes kümme kõrget vene luureohvitseri, kes olid maskeerunud meremeesteks. „See on vene luureohvitseri jaoks parim viis reisida,” selgitas üks allikas. Rünnakus hukkus kaks inimest ja seitse sai vigastada. Hukkunute seas oli ka averjanov. Moskva pole seda teavet ametlikult kommenteerinud.

RFI allikad märgivad, et vahetult pärast intsidenti järgnes vastus: 23. detsembril kukkus Türgis alla Liibüa peastaabi ülemat kindral Mohammed al-Haddadi vedanud lennuk. Raadiojaama allikate sõnul oli põhjuseks pardal toimunud plahvatus ja venemaa võis olla seotud, kuigi ametlikku kinnitust sellele pole. Teine intsident oli 19. märtsil, kui Liibüa suurimal naftaväljal El Shararas puhkes torujuhtme tulekahju. Sündmuskohalt leiti vene laskemoona, kuid Liibüa võimud pole süüdlase kohta veel ametlikke avaldusi teinud.

andrei averjanov sündis 1966. aastal Türkmenistanis ja lõpetas Taškendi kõrgema üldvägede juhtimiskooli. 2013. aastal sai temast Radio Liberty andmetel salajase sõjaväeüksuse 29155 juht, mis vastutas GRU operatsioonide eest Euroopas. New York Times teatas lääne luurele viidates, et see üksus oli muu hulgas seotud Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Ühendkuningriigis, Bulgaaria ärimehe Emilian Gebrevi atentaadikatsega ja 2016. aasta riigipöördekatsega Montenegros. The Insideri uurimise kohaselt osales averjanov plahvatuste korraldamises laskemoonaladudes Bulgaarias ja Tšehhi Vabariigis. 2024. aastal pani Tšehhi politsei ta tagaotsitavate nimekirja seoses Vrbětice plahvatustega. Viimastel aastatel oli ta GRU asejuht, kes juhtis selle Aafrika operatsioone. RFI andmetel pidi ta juhtima ka venemaa kaitseministeeriumi loodud Aafrika korpust pärast Wagneri erarelvakompanii laialisaatmist.

RFI andmetel lõi Ukraina 2025. aastal Liibüasse sõjalise kohaloleku koostöös Abdel Hamid Dbeibahi valitsusega. Allikate sõnul on riigis paiknemas üle 200 Ukraina spetsialisti, kes töötavad mitmes rajatises, sealhulgas Misratas asuvas õhuväebaasis ja Mellita lähedal asuvas mere- ja õhudroonide stardi infrastruktuuris. Rünnakud venemaa laevadele Vahemerel, sealhulgas õhurünnak Qendilile ja gaasilaevale Arctic Metagaz, viidi väidetavalt läbi just nendelt positsioonidelt.

12. Telegrami ja VPN-ide blokeerimise tõttu venemaal langes putinit usaldavate venelaste osakaal nädalaga 5 protsendipunkti võrra, 76%-lt 71%-le. See selgub Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) 27.–29. märtsil läbi viidud uuringust. Nagu Kommersant märgib, pole fond nii järsku langust registreerinud vähemalt 2019. aastast saati. Samal ajal suurenes nende osakaal, kes ütlesid pigem, et ma ei usalda, 13%-lt 17%-le.

Positiivsed hinnangud putinile, valitsusele ja peaminister Mišhustinile langesid samuti umbes 2 protsendipunkti võrra. FOM-i parteireitingute kohaselt kaotas Ühtne venemaa 3 protsendipunkti (38%-le), LDPR kaotas 1 protsendipunkti (9%-le), Kommunistlik Partei jäi 8%-le ja Uued Inimesed kasvasid 6%-ni. Sotsioloogid registreerisid ka protestiootuste kasvu: nende osakaal, kes usuvad, et protestides osaleb „palju” inimesi, tõusis 15%-lt 17%-le, samas kui nende osakaal, kes usuvad, et „keegi ei osale”, vähenes 3 protsendipunkti võrra (12%-lt 9%-le).

Ka VCIOM märgib sarnaseid trende. Nende andmetel langes putini toetusreiting märtsis nädalaga 1,9 protsendipunkti võrra 70,1%-ni, samas kui usaldus langes 1,7 protsendipunkti võrra 75%-ni. Aasta algusest on usaldus vähenenud 4,3 protsendipunkti võrra. Samal ajal suurenes putini tegevust hukka mõistvate vastajate osakaal jaanuari 14,8%-lt märtsi 18,3%-le. Ka mihhail mišustini ja valitsuse reitingud langesid, samas kui Ühtse venemaa toetus langes 29,3%-ni.

Reitingute langus toimub laialdaste internetipiirangute ja Telegrami sõnumitooja blokeerimise keskel. Roskomnadzor hakkas oma tegevust piirama 2025. aasta suvel ja OONI projekti andmetel oli blokeerimismäär 2026. aasta kevadeks jõudnud 80%-ni. Rostelecomi tegevjuht Mihhail Osejevski teatas Telegrami liikluse kümnekordsest langusest T2 võrgus.

Samal ajal on venemaal alates 2025. aasta maist toimunud internetiühenduse katkestusi. Projekti Online andmetel rakendavad võimud regulaarselt sulgemisi 62 piirkonnas ning lubatud veebisaitide nn valged nimekirjad on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aastal sai riigist maailma juhtiv katkestuste ulatus, mõjutades Top10VPN andmetel 146 miljonit inimest. RKS Globali eksperdid ennustavad, et venemaa läheb 2028. aastaks täielikult üle isoleeritud internetile.

Samal ajal on digitaalse arengu ministeerium alustanud meetmete rakendamist, mille eesmärk on piirata blokeerimisvahendite kasutamist. Nende meetmete hulka kuulub mobiilsideoperaatorite keeld Apple ID saldode täiendamiseks telefonikontodelt. Selle sammu eesmärk on muuta VPN-teenuste eest maksmine keerulisemaks. Lisaks on operaatoritele soovitatud kehtestada tasuta VPN-andmetele 15 gigabaidine kuulimiit. Forbesi allikate sõnul tuleb blokeeringutest möödahiilimise teenuste piiramise algatus isiklikult putinilt, kes andis selleks välja salajase korralduse.

13. Reuters teatas tööstusallikatele viidates, et venemaa suurimad ekspordisadamad Läänemerel Primorsk ja Ust-Luga ei ole teist nädalat suutnud vastu võtta venemaa rafineerimistehastest pärit naftasaadusi pärast seda, kui neid märtsis tabas Ukraina droonirünnakute seeria.

Nende sõnul ei ole rafineerimistehased alates 22. märtsist suutnud tarnida diislikütust ekspordiks Primorski kaudu Transnefti süsteemi. Mõjutatud on ka suured rafineerimistehased Siberis ja venemaa Euroopa osas, kuna neilt on enam kui 1,5 nädala jooksul võetud ära kõige mugavam ja kiirem viis diislikütuse ekspordiks tarnimiseks.

Saadetised Ust-Luga naftaekspordi terminali on peatatud alates 27. märtsist: venemaa Raudtee, mis toimetab sadamasse naftasaadusi sisaldavaid tsiterne, kehtestas tarnepiirangud, mida pikendati hiljem 14. aprillini, teatasid allikad Reutersile.

Mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakud Primorskis ja Ust-Lugas märtsi viimase kümne päeva jooksul kahjustasid sadama infrastruktuuri. Agentuuri allikate sõnul võivad ekspordipiirangud koos häiretega suuremates rafineerimistehastes viia naftatootmise languseni venemaal.

Satelliidipiltide kohaselt on 40% Primorski naftamahutite mahutavusest – kaheksa mahutit iga mahutavusega 50 000 kuupmeetrit – ära põlenud. Sadamas, mille päevane ekspordivõimsus on 1 miljon barrelit (peaaegu 1% ülemaailmsest tarbimisest), on 14 toornafta- ja neli diislikütuse mahutit.

Reutersi allikate andmetel on venemaa Ukraina rünnakute tagajärjel sadamaterminalidele, torujuhtmetele ja rafineerimistehastele kaotanud 20% oma naftaekspordi võimsusest (mis võrdub 1 miljoni barreliga päevas). Varem oli see näitaja ulatunud 40%-ni, kuid osa võimsusest on taastatud.

14. Ufa Kirovski ringkonnakohus määras 18-aastasele kohalikule üliõpilasele Mariale (mitte tema pärisnimi) 30 000 rubla (300 euro) suuruse trahvi haldusõiguserikkumiste seadustiku (CAO) artikli 20.3.3 1. osa alusel venemaa relvajõudude diskrediteerimise eest. See juhtus pärast seda, kui Maria esitas Rassveti partei piirkondliku haru teatel taotluse korraldada 12. aprillil meeleavaldus interneti blokeerimise vastu. Maria esitas teate Ufaa administratsioonile 1. aprillil, misjärel saabusid kolledžisse turvajõud, pidasid ta kinni ja konfiskeerisid tema telefoni. Seadmelt leiti TikToki video, kus oli näha laulja Naokot, ning tudengi sõnul hashtagid #freedomforNaoko, #NoWar, #FreedomforRussia. Tema väitel olid need hashtagid trahvi aluseks.

Vestluses OVD-Infoga ütles Maria, et pärast vahistamist ähvardasid turvatöötajad teda maksimaalse trahviga, kui ta ei tee koostööd, ja üritasid sundida teda oma advokaadist loobuma. „Nad olid ebaviisakad, ropendasid ja süüdistasid mind korduvalt valetamises,” lisas ta. Tudengit sunniti ka hoiatusteates allkirjastama oma protestiavalduse loobumisavalduse. Ta tunnistas, et ei plaani enam selliseid teateid esitada, kuid tunneb nüüd muret: „Ühiselamu ette pargitakse perioodiliselt imelikke autosid,” selgitas Maria. Ülikoolis teavitati teda võimalikust väljaviskamisest.

See on vaid üks episood märtsi lõpus ja aprilli alguses venemaad haaranud interneti blokeerimise vastaste protestide mahasurumise kampaanias. Võimud keeldusid lubamast meeleavalduste korraldamist 17 piirkonnas, kus aktivistid olid avaldusi esitanud. Penzas, Krasnodaris, Vladimiris ja Muromis väljastati algselt lube, mis seejärel tühistati. Ametnikud omistasid keeldumistele potentsiaalsetes meeleavalduspaikades läbiviidud treeningvideoid, droonide ohtu, lähedalasuvate mänguväljakute olemasolu ning Moskvas ja Peterburis COVID-19 piiranguid. Tomskis pidasid nad vaba interneti, mõtte- ja sõnavabaduse meeleavalduse eesmärke eksitavaks.

1. aprillil andsid julgeolekujõud hoiatuse Veliki Novgorodi elanikule Assol-Anastasia Krepetsile, kes oli samuti avaldanud soovi 12. aprilli miitinguks. Märtsi lõpus peeti kinni viis Sarkani Luige liikumise liiget, kes korraldas 29. märtsil protestidele kutsuva TikToki kampaania. Kohus mõistis Jevgeni Ladõginile, Artem Neverovile, Maksim Heifetsile, Nikita Ulanovile ja Aleksandra Meštšerjakovale (kõik vanuses 18–20) 15 päeva pikkuse vangistuse politsei eiramise eest. Kahele neist esitati süüdistus dokumentide esitamisest keeldumises ja kahele osalemises loata üritusel Bolotnaja väljakul. Sarkani Luige administraator, 19-aastane Sofia Tšepik, peeti varem kinni ja vabastati hoiatusega. Kahel teisel korraldajal, Stepan Razinil ja endisel koordinaatoril Timofeil, õnnestus venemaalt lahkuda.

15. USA Senati välissuhete komitee liikmed nõuavad Trumpi administratsioonilt läbipaistvust pärast seda, kui grupp venemaa seadusandjaid külastas valitsusametnikke Washingtonis, selgub 3. aprillil Kyiv Independentiga jagatud avaldusest. Senaatorite uurimine järgneb venemaa Riigiduuma esindajate kahepäevasele visiidile Washingtoni – neile kõigile on USA kehtestanud sanktsioonid seoses nende rolliga täiemahulises sõjas Ukraina vastu.

USA välisministrile Marco Rubiole ja rahandusministrile Scott Bessentile adresseeritud kirjas väljendasid senaatorid muret venemaa delegaatide visiidi riikliku julgeolekuga seotud tagajärgede pärast. „Delegatsioon saabus USA pinnale ühel eesmärgil: edendada kremli strateegilisi eesmärke – sealhulgas koguda täiendavat kasulikku luureteavet,” kirjutasid senaatorid Jeanne Shaheen ja Roger Wicker.

Delegatsiooni kuulusid venemaa väliskomisjoni aseesimees vjatšeslav nikonov, mihhail deljagin ja boriss tšernõšov – ametnikud, keda senaatorid kirjeldasid kui „kaugel süütust”.

„(N)eid isikuid sanktsioneeriti, kuna nad osalesid käitumises, mida peetakse USA riikliku julgeoleku seisukohast kahjulikuks,” kirjutasid senaatorid. „On murettekitav, et hoolimata nendest muredest andis USA valitsus neile isikutele juurdepääsu USA valitsusasutustele.”

Senaatorid kutsusid Rubiot ja Bessenti üles põhjendama sanktsioonide tühistamist, mis lubab seadusandjatel riiki siseneda ja oma lennukiga USA lennujaamas maanduda. Kirjas paluti administratsioonil ka üksikasjalikult kirjeldada võetud turvameetmeid ja esitada täielik nimekiri kõigist venemaalt reisinud isikutest. Lisaks paluti kirjas kokkuvõtet enne visiiti läbi viidud vastuluure hindamisest ja teavet administratsiooni ametnikega peetud kohtumiste kohta.

„On oluline, et Kongress ja avalikkus mõistaksid venemaa delegatsiooni tegevuse ulatust siin Ameerika Ühendriikides ja juurdepääsu, mis neil võis olla tundlikule teabele,” kirjutasid nad.

Välisministeeriumi ametnik teatas 25. märtsil ajalehele Kyiv Independent, et venemaa seadusandjad kohtuvad kahepäevase Washingtoni-visiidi ajal USA Kongressi liikmete ja USA föderaalvalitsuse delegatsiooniga. Visiidi korraldas vabariiklasest esindaja Anna Paulina Luna, kes on tuntud oma vastuseisu poolest USA abile Ukrainale.

Arutelud Trumpi administratsiooni ametnikega pidid toimuma 27. märtsil Ameerika Ühendriikide Rahuinstituudis (USIP).

venemaa riigiduuma tegutseb suures osas kremli-meelse organina ning kogu poliitilise spektri seadusandjad on järjekindlalt toetanud sõda Ukraina vastu.

Nagu senaatorid oma kirjas märkisid, ei riku visiit mitte ainult Ukraina-alaseid sanktsioone, vaid toimub ka ajal, mil koguneb tõendeid selle kohta, et venemaa aitab aktiivselt oma liitlasel Iraanil sihikule võtta USA varasid Lähis-Idas.

16. CNN: Iraani sõja ajal taotleb Valge Maja oma 2027. aasta eelarveettepanekus ligikaudu 1,5 triljonit dollarit kaitsekulutusteks – see on riigi lähiajaloo kõrgeim tase. Väljaanne märgib, et reedel avaldatud eelarveettepanek – mis suuresti sümboolselt peegeldab presidendi (Donald Trumpi – toim.) prioriteete – näeb ette kaitsekulutuste suurendamist enam kui 40% võrreldes eelmise aastaga.

Selle eesmärk on täiendada laskemoonavarusid ja laiendada USA mereväge, samuti alustada Trumpi kavandatud Golden Dome’i raketitõrjesüsteemi ehitust. Samuti näeb see ette kõigi sõjaväelaste märkimisväärse palgatõusu 5–7%, et edendada värbamist ja hoidmist.

„Ajalooliselt kõrged kaitsekulutused langevad kokku käimasoleva sõjaga Iraaniga, mis näitab Valge Maja vähest huvi tähelepanu ja ressursside mujale suunamise vastu, hoolimata Trumpi korduvatest kinnitustest, et ta kavatseb Lähis-Idas vaenutegevuse nädalate jooksul lõpetada.”

Samal ajal näeb eelarve ettepanek ette mittesõjaliste kulutuste 10% kärpimist – 73 miljardi dollari suurune kärbe, mis mõjutaks peamiselt eluaset, sotsiaalteenuseid, tervishoidu ja muid siseriiklikke programme, mida administratsioon on kriitiliselt „ärganud” programmideks nimetanud.

17. Lühiuudised

venemaa suuremad pangad seisid 3. aprillil silmitsi ulatuslike elektrooniliste teenuste katkestustega, selgub veebipõhistest jälgimisandmetest ja klientide aruannetest. Katkestus ilmnes ajal, mil venemaa valitsus on üha enam karmistanud kontrolli internetiühenduse üle riigis, kehtestades piiranguid populaarsetele rakendustele ja püüdes piirata virtuaalsete privaatvõrkude (VPN-ide) kasutamist. Umbes kell 10 Moskva aja järgi hakkasid kliendid teatama probleemidest mobiilipanga rakenduste, maksete ja sularahaautomaadist sularaha väljavõtmisega. Mitmes linnas tekkisid kauplustes, restoranides ja bensiinijaamades pikad järjekorrad, kuna asutused said vastu võtta ainult sularahamakseid.

medvedjev ütleb nüüd, et Trump ei vii USA-d NATO-st välja, kuid EL on muutumas vaenulikuks sõjaliseks blokiks, võib-olla hullemaks kui NATO. Seega peaks venemaa loobuma oma tolerantsest hoiakust naabrite, sealhulgas Ukraina, suhtes, kes EL-iga ühinevad. Njah…

Exilenova+ väidab, et Moskva sõjaväeparaad jääb sel aastal turvakaalutlustel tõenäoliselt ära. Nad viitavad sama väite postitanud Z-blogijale Fighterbomberile.

Visegrad24 teatel hõivasid Rootsi väed pärast Rootsi ranniku lähedal toimunud naftareostust venemaa naftatankeri FLORA 1. Samuti lisati, et vananevad varilaevastiku laevad kujutavad endast üha suuremat julgeoleku- ja keskkonnariski.

Ukraina loodab, et venemaa agressioonikuriteo eritribunali seaduslik moodustamine toimub juba mais Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisel Chişinăus. Sellest teatas välisminister Andrei Sõbiha 3. aprillil toimunud telesaates. Tema sõnul on venemaa vastutusele võtmise mehhanismi põhielementide loomisel juba tehtud märkimisväärseid edusamme. See hõlmab eelkõige eritribunali, kahjude registri ja hüvituskomisjoni loomist – need institutsioonid peaksid moodustama asjakohase rahvusvahelise infrastruktuuri aluse.

USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) teatel eemaldas USA endise venemaa rahandusministri mihhail zadornovi oma sanktsioonide nimekirjast. 2022. aastal töötas Zadornov Venemaa panga Otkritie FC tegevjuhina. Samal aastal, pärast venemaa sissetungi Ukrainasse, kehtestasid USA tema vastu sanktsioonid. Nende hulka kuulusid reisikeeld ja varade külmutamine USA-s.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Rootsi piirivalve peatas tänase reede 3. aprilli varahommikul Läänemerel laeva Flora 1 ja läks laeva pardale Rootsi lõunaosas Ystadist lõunas.

Riigi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin teatas sotsiaalmeedias, et laeva kahtlustatakse keskkonnakuriteos, mis on seotud Gotlandi idaosas toimunud naftareostusega.

Laeva lipuriik on endiselt selgusetu. Minister kahtlustab ka valelipu varianti.

Venemaa varilaevastik, mis koosneb vanematest ja ebapiisavalt kindlustatud tankeritest ning mis väldib sanktsioone, kujutab endast märkimisväärset julgeoleku- ja keskkonnaohtu. Valitsus suhtub juhtumisse tõsiselt, kuigi seekord pole tegemist ulatusliku naftareostusega, kirjutab Bohlin.

Piirivalve andmetel on lekke suurus hinnanguliselt umbes 1,7–18 kuupmeetrit.

Suurem leke oleks võinud mereökosüsteemidele ja Rootsi rannikule laastavaid tagajärgi avaldada, märgib ta.

Rootsi piirivalve teatel oli laev lahkunud Soome lahe sadamast. Samuti väidetakse, et see on EL-i sanktsioonide nimekirjas.

Juhtumi osas on algatatud eeluurimine ja laeva hoiavad võimud praegu kinni.

Kustbevakningen har idag, tidigt på morgonen, bordat det misstänkt falskflaggade fartyget Flora 1, strax söder om Ystad. Fartyget kvarhålls och misstänks för miljöbrott efter ett oljeutsläpp öster om Gotland, i svensk ekonomisk zon. Ingripandet har skett i samverkan med berörda… pic.twitter.com/0b09q0O5qc

— Carl-Oskar Bohlin (@CarlOskar) April 3, 2026

Reedel, 3. aprillil lõppes küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse (IKTKe) kahenädalane välilaager Kloogal ja Paunkülas, kus üksused harjutasid erialaste teenistusülesannete täitmist väljaspool harjumuspärast töökeskkonda.

„Kahenädalasel välilaagril oli kaks peamist eesmärki. Esiteks, et keskuse võitlejad saaksid meelde tuletada ja korrata sõduri baasteadmiseid ning õppida ja omandada uusi oskuseid võitluses nii maastikul kui ka hoonestatud alal. Teiseks õpielemendiks oli teenistusülesannete täitmine väljaspool alalist teenistuskohta,” ütles välilaagri vastutav nooremleitnant Adrian Alexander Kargin.

Välilaagris harjutati sõja- ja rahuaja teenistusülesannete täitmist, sealhulgas püstitati töökohad ja monitooringuvõime alternatiivsel taristul ning tagati ööpäevaringselt kaitseministeeriumi valitsusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toetus. Sõjaline väljaõpe hõlmas lisaks võitlusele hoonestatud alal ka laskeosavustesti sooritamist automaatrelvadega ning lahingupaari ja pooljao lahinglaskmisi, kus osales kogu IKTKe suvise kutse isikkoosseis.

„Igapäevaste teenistusülesannete kõrval jääb intensiivseks väliõppeks vähe aega, kuid sellest hoolimata tulid sõdurid maastikul manöövrite sooritamisega üle ootuste hästi toime,” ütles IKTKe tarkvaraarendussektsiooni ajateenija nooremseersant Pert Koduvere. „IKT tagamine võõras keskkonnas tõi enesega kaasa praktilisi väljakutseid. Kasutajatoe jaoks tähendas see pikemat reageerimisaega, sest suur osa kasutajatest paikneb Tallinnas ning probleemide lahendamiseks, mis eeldab füüsilist kohalolekut, tuli leida alternatiivseid lahendusi.”

Kahe nädala jooksul meelde tuletatud ja juurde õpitud teadmised pannakse proovile üsna peatselt toimuvas küberväejuhatuse väikeüksuse taktikalaagris, kus ajateenijad saavad rakendada seekordse välilaagri käigus omandatud oskuseid.

Küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus tegeleb kaitseministeeriumi valitsemisalas IT- ja sidealaste lahenduste ning teenuste tagamisega ja ajateenijate väljaõppega valdkonnas.

Venemaal juhtus omamoodi äpardus. Nimelt taheti aprilli algusest blokeerida sotsiaalmeedia Telegrami rakendus, aga selle asemel blokeeriti ära kommertspangad.

Tulemuseks on see, et Telegram töötab, aga pankadele juurdepääs puudub.

Kasutajad kurdavad probleemide üle Sberi, T-Banki, VTB, Ozon Banki ja SBP-ga. Maksed ei lähe läbi, rakendused ei avane ja ülekanded hanguvad. Lisaks jooksis süsteem kõigil korraga kokku.

Lisaks blokeeriti ära VPN, mis võimaldab peita kasutaja asukohta ja Venemaa piirangutest mööda hiilida. Aga ka sellele leidus rohi: nimelt välisriigi, näiteks Usbeki SIM-kaart, kus VPN töötab ka Venemaal.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. aprill 2026:

uus tihe vene poole konveier käima tõmmati ja tihe parv droone Leningradi oblasti poole suundus.

1. Sihtmärgiks sobib.

2. Leningradi ja Moskva suunas ports droone teele läks.

3. Sumõ: rahulik.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: üha küla on Ukraina omad kaotanud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus teatas teisest järjestikusest majanduslanguse kuust.

12. venemaa välisministeerium esitas lavrovi intervjuud Prantsuse ajakirjanikuga valesti.

13. Suu- ja sõrataud jõudis venemaalt Hiinasse.

14. venemaa valitsus palus suurettevõtetel aidata VPN-e blokeerida.

15. Lühiuudised

230 vene poole rünnakut ehk siis konveier tõmmati täistuuridel käima. Kõige suurem tõus oli alates Pokrovski lõigust kuni Huljaipole lõiguni kokku 119 rünnakut ning tõusmas on surve lõunarinde lääneserval suunaga otse Zaporižja linna poole. Kostjantõnivka suunal tavapärane tiheda surve päev. Kipub arvama, et uus alanud suurema konveieri töö kestab max mõni päev. Pole läbi ka mõnedes lõikudes Ukraina vasturünnakute surve aga sellest teises loos.

Ilm soodustab liikumist kõikjal, maa tahenenud ning veekogudegi tasemed tavapärased. Küll on sekka päevi, kus pilved madalamad ja vähesed sademed niisutavad maapinda ja tekitavad lõiguti udu, mida on näha, et üritavad ära kasutada mõlemad pooled.

Eile viis vaenlane läbi 63 õhurünnakut, heites alla 213 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9058 kamikaze-drooni ja sooritas 3788 kaudtulelasku, sealhulgas 104 mitmikraketiheitjaga. Õnneks neid kaudtuleüksusi jätkuvalt tihedalt tabatakse.

1. vene väed ründasid 2. aprilli öösel Ukrainat rakettide ja droonidega.

Zaporižja, Pavlohradi ja Harkivi linnades teatati plahvatustest alates kella 4 paiku kohaliku aja järgi seoses venemaa ballistiliste rakettide rünnakuga.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et Kiievi linnaosa (kesklinn) tabas neli ballistilist raketti, kahjustades mitut mitmekorruselist elamut. Tekkinud kahju ulatus ei olnud esialgu selge.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov teatas, et rünnakus sai vigastada vähemalt üks inimene, 63-aastane naine, samal ajal kui päästetöötajad jätkavad päästetöid.

Kuigi Harkiv on oma läheduse tõttu rindejoonele regulaarne venemaa rünnakute sihtmärk, hoiatasid Telegrami jälgimiskanalid hiljem hommikul täiendavate raketiohtude eest seoses kahe vene Tu-160 pommitaja väljalaskega.

Rünnaku ajal teatasid Ukraina õhuväed kümnetest droonidest, mis lendasid riigi eri piirkondade kohal.

Viimased rünnakud toimusid vaid kaks päeva pärast seda, kui venemaa algatas Ukraina lääne- ja keskoblastite vastu massilise päevase droonirünnaku, milles hukkus vähemalt neli ja sai vigastada üheksa inimest.

3. aprilli hommikul Hersonis toimunud venemaa rünnakus väikebussile sai vigastada viis inimest.

3. aprillil Sumõ oblastis Šostka linnas toimunud venemaa õhurünnakus hukkus üks inimene ja kolm said haavata. Oblasti kuberneri Grigorov selgitas hiljem, et venelased ründasid Šostkat nelja juhitava pommiga, tappes ühes rünnakus 59-aastase naise ja et haavatute seas olid ka tema sugulased. Okupandid ründasid eramuid ja kortermaja.

2. Ukraina väed ründasid sõjaväeluure abil 2. aprilli öösel okupeeritud Krimmis asuval Kirovski lennuväljal mitmeid venemaa sõjaväe sihtmärke, teatasid Ukraina mehitamata süsteemide väed. Rünnakus hävitati vene patrulllennuk An-72P ja koht, mida kasutati Orioni rünnaku- ja luuredroonide ettevalmistamiseks missioonideks, seisab avalduses. Ukraina sõjavägi teatas, et rajatis oli Orioni raskete droonide baas ja lennueelse väljaõppepunkt ning kinnitas, et rünnakus hävitati neli drooni. Ukraina väed hävitasid lennuväljal ka nõukogudeaegse P-37 „Mõõk” mobiilse radarisüsteemi.

Brody ütles rünnakust video avaldades, et rünnak viidi läbi Ukrainas toodetud FP-2 rünnakurelvadega, mis olid varustatud 60–100 kilogrammi kaaluva lõhkepeaga.

Täna öösel sisenes venemaa territooriumile sadu Ukraina mehitamata õhusõidukeid, millest paljud on teel Leningradi oblastisse.

Reede, 3. aprilli öösel rünnati droonidega Moskvat ja Leningradi oblastit. „Leningradi oblastis rünnati Morozovi küla tööstustsooni,” ütles kohalik kuberner drozdenko. Seal asub lõhkeainetehas, kaks inimest sai vigastada. Nagu ASTRA tähelepanu juhtis, asub Morozovi külas FSUE Morozovi tehas. See on kaitsetööstuskompleksi ettevõte, mis on spetsialiseerunud lõhkeainete tootmisele. Pole veel teada, kas see oli rünnaku sihtmärgiks.

Moskva linnapea sergei sobjanin ütles, et Ukraina relvajõud ründasid linna, alla lasti kaks venemaa pealinnale lähenevat drooni.

3. Sumõ: rahulik.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas seni vene üksusi likvideerida pole suudetud. Mujal ok.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas hetkel olukorra paranemise märke pole ning jätkuvalt jõuavad uued väikesed vene jalaväegrupid linna keskossa.

8. Donetsk: veel suuremaid rindejoone muutusi ei tuvastanud aga eks kõik info tulebki hilinemisega ja edeneda ei pruugi ainult vene pool.

9. Lõunarinne: Huljaipolest idas on mõned päevad tagasi Ukraina omad kaotanud kontrolli Staroukrainka küla üle. Varasem siinne vene poole surumine laseb arvata, et loode suunal kulgev maantee on muutumas uueks rünnakusuunaks ja sellega võidakse ohustada rinnet mõlemal küljel.

Kahjuks tõuseb tugevalt vene poole surumine otse Zaporižja linna poole ja see oleks vene poolele üldse kõige magusam sihtmärk poliitiliselt aga ka sõjaliselt. Lihtsalt see kindlasti õnnestu kui üldse…

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majandus lõpetas veebruari Rosstati ja majandusarengu ministeeriumi andmetel langusega. Pärast jaanuarikuu 2,1% langust kahanes venemaa SKP veel 1,5% ning kahe kuu kumulatiivne kogusumma oli 1,8% madalam kui aasta varem samal perioodil. Selle tulemusel oli majandus märtsiks kaotanud kogu eelmise aasta kasvu, mille Rosstat hindas 1%-le.

„venemaa majanduse ülejahtumise riskid suurenevad,” märgib Bank Saint Petersburgi analüütik Viktor Grigorjev. Rosstati jälgitavast 28 tööstussektorist oli jaanuaris-veebruaris 22 kahjumis. Metallurgiatehaste toodang langes järsult 15%, toiduainete tootmine langes 2% ning rõivaste ja jalatsite tootmine 11,1%. Isegi sõjandussektor on langenud majanduslangusesse: „valmis metalltoodete” tootmine, mida riiklik statistika liigitab pommide ja mürskude alla, langes jaanuaris-veebruaris aastaga võrreldes 1,9%.

Hulgimüügi käive riigis langes esimese kahe kuu jooksul 7,8%, samas kui jaemüügi kasv on peaaegu peatunud: veebruaris 0,3% ja aasta algusest 0,5%. See on halvim tulemus alates 2023. aasta kevadest, märgib Finami ökonomist Olga Belenkaja: „Tarbijad on sissetulekute kasvu aeglustumise, endiselt kõrgete laenuintressimäärade ning käibemaksu ja aktsiisimaksu tõusu tõttu lülitunud säästurežiimile.”

Tarbijate survele järgnevalt on ettevõtted sunnitud kärpima: Rosstati andmetel langes majanduskasum aasta alguses 30% ning suurettevõtted – Lukoil, MMK, Severstal, Rusal ja supermarketite kett Magnit – lõpetasid eelmise aasta kahjumiga. Selle tulemusel on 80% suurettevõtetest investeeringuid vähendanud või külmutanud ning kolmveerand kogeb vastaspoolte maksehäirete kriisi.

Raiffeisenbanki analüütikute sõnul on majandusele survet avaldavad sanktsioonid, tööjõupuudus ja uued väljakutsed – vähenev nõudlus ja eelarvekulutused. Nad märgivad, et kõrged tööstuskasvu määrad saavutati rekordilise valitsuse kulutuste kasvu taustal, samas kui praegune plaan näeb ette minimaalset suurenemist sel aastal.

Majanduskasvu aeglustumine tõotab eelarvele ressursiväliste tulude puudujääki, märgib Gaidari Instituudi eelarvepoliitika labori juhataja Ilja Sokolov. Rahandusministeerium plaanis pärast käibemaksu tõstmist 22%-ni koguda 17,5 triljonit rubla, kuid väikeettevõtted tegutsevad varjatult. Selle tulemusel võivad tegelikud tulud jääda eesmärgist 500 miljardit rubla võrra väiksemaks ja riigikassa võib kaotada veel 100 miljardit rubla kasumimaksu, hindab Sokolov.

Sõda Iraanis ja naftahindade tõus kiirendavad majanduskasvu, ehkki tagasihoidlikult: CMASF-i ekspertide sõnul kasvab SKP aasta lõpuks 1,3%. Lisatulud – Bloombergi hinnangul ligikaudu 40 miljardit dollarit – vallandavad tõenäoliselt vaid uue „Hollandi tõve” (Hollandi tõbi on majandustermin, millega peetakse enamasti silmas olukorda, kus loodusvarade kurnavast kasutamisest saadava tulu kasv toob kaasa töötleva sektori vähenemise. Vahel peetakse Hollandi tõve all üldisemalt silmas välisraha oluliselt kasvanud sissevoolu tagajärgi) puhangu – kui „soodsate majandustingimuste mõjud piirduvad kitsa ringi renditulu saavate tööstusharudega ja levivad majandusele tervikuna vaid minimaalselt,” hoiatab CMASF.

12. venemaa välisministeerium moonutas välisminister sergei lavrovi Prantsuse avalik-õiguslikule telekanalile France 2 antud intervjuu tõlget. FranceInfo (mis kuulub France Télévisionsi meediakontserni) andmetel omistatakse venemaa välisministeeriumi YouTube’i kanalil avaldatud vestluse versioonis ajakirjanik Léa Salaméle sõnu, mida ta kunagi ei lausunud, ning muudetakse ka tema küsimuste tähendust venemaa propagandale vastavaks.

Prantsuse ajakirjanikud tuvastasid mitu olulist moonutust. Näiteks ühes episoodis ütleb Salamé, et venemaa liitlase Iraani kaitsmisest on vähe kuulda. venekeelses tõlkes muudeti fraas vastupidiseks: „Te olete oma liitlast Iraani palju kaitsnud.” Teises lõigus mainis ajakirjanik kümneid tuhandeid surnud Ukraina tsiviilisikuid. Välisministeeriumi versioonis said kümnetest tuhandetest „sajad” ja küsimus ise sõnastati ümber, et vähendada viiteid võimalikele sõjakuritegudele, teatas FranceInfo. Lisaks sisaldas tõlge pärast küsimust venemaa ohu kohta Prantsusmaale fraasi „Ma saan aru”, mida Salamé kunagi ei lausunud – fraas, mis jätab mulje, et ajakirjanik nõustub lavrovi seisukohaga.

Intervjuu ise toimus 26. märtsil. Kümneminutiline väljavõte edastati France 2 õhtustes uudistes ja seda vaatas 3,4 miljonit inimest. Täispikk tunnipikkune versioon avaldati hiljem veebis. Vestluse ajal teatas lavrov, et Lähis-Idas kaitseb venemaa mitte niivõrd Iraani, kuivõrd rahvusvahelist õigust, mida tema arvates Ameerika Ühendriigid rikub. Ta eitas süüdistusi luureandmete jagamises Teheraniga, öeldes, et kõik teavad Ameerika baaside koordinaate, ja kinnitas, et venemaa sõjavägi pole kunagi Ukrainas tsiviilsihtmärke rünnanud.

Pärast intervjuud kritiseeriti Prantsuse televisiooni. Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot avaldas kahetsust, et lavrovil õnnestus oma propagandat rahulikult esitada. Paljud kasutajad kritiseerisid ajakirjaniku nõrka sooritust, mida nad pidasid nõrgaks: ta ei vaidlustanud ministri valeväiteid ega andnud vajalikku konteksti. Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IFRI) teadur Dmitri Minik nimetas intervjuud kasutuks, halvasti ettevalmistatuks ja lõppkokkuvõttes ohtlikuks, samas kui Strateegiliste Uuringute Sihtasutuse Etienne Marcuse nimetas seda häbiväärseks.

France Télévisions oli sunnitud end eraldi artiklis kaitsma. Uudistedirektor Philippe Corbet väitis, et intervjuul on ajakirjanduslik väärtus, kuna venemaa on Iraani liitlane.

venemaa välisministeeriumi kanalil olevat videot on vaadatud üle 370 000 korra. Ministeerium pole võltsitud tõlke kohta veel kommentaare andnud.

13. Hiina võimud on teatanud suu- ja sõrataudi (FMD) puhangust veiste seas Gansu provintsis ja Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. Reutersi andmetel, viidates Hiina põllumajandusministeeriumile, avastati haigus 219 loomal kahes karjas, kokku 6229 looma. Nakatunud veised praagiti ja alad desinfitseeriti. Reutersi andmetel on FMD tüvi SAT1 serotüüp. Tööstusharu analüütikud märgivad, et see on selle tüve esimene esinemine Hiinas ja riigis olemasolevad vaktsiinid ei paku selle vastu ristkaitset.

Veebruaris ja märtsis levis veisehaiguste puhang mitmesse Siberi ja Volga piirkonna piirkonda. Xinjiangil on ühine piir Altai Vabariigiga, mis on üks mõjutatud venemaa piirkondadest. Epideemia tõttu praagiti Novosibirski, Omski, Penza, Tomski ja Samara oblastis, Hakassias, Kalmõkkias, Udmurtias ja Altai territooriumil ligikaudu 90 500 veist. Põllumajandustootjatele tekitatud otsene kahju on hinnanguliselt 1,59 miljardit rubla, täiendavad kahjud ulatuvad 368,2 miljoni rublani.

Ametlikult väitsid võimud, et tegemist oli pastörelloosi puhanguga, nagu väitis Rosselkhoznadzori juht sergei dankvert. Tööstuse esindajad väljendasid aga kahtlusi. „Pastörelloos ei ole eriti ohtlik ega vaja olulisi tapmismeetmeid, samas kui suu- ja sõrataud kujutab endast tõsist ohtu,” selgitas Kommersanti allikas põllumajandusturul.

Märtsi lõpus teatas USA Põllumajandusministeerium rahvusvaheliste põllumajandusturgude olukorra aruandes, et tegemist võib olla suu- ja sõrataudiga, mille puhang tooks kaasa sarnaste meetmete ja lihaekspordi piirangute kehtestamise. Seda märkis ka Novaja Gazeta allikas. Ta ütles, et suu- ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid avastati loomadel juba veebruaris ja hiljem kinnitas neid ka veterinaarteenistus. „Selgus, et nakkus oli levinud piirkonnast väljapoole. Ja see levis väga kiiresti. Kahjuks on seni ainus viis selle haigusega võidelda puhangu täielik likvideerimine ja põletamine,” märkis allikas.

31. märtsil tulid viie piirkonna põllumehed Moskvasse ja esitasid putini kantseleile ja seitsmele teisele ametiasutusele üle 31 300 allkirja, nõudes kariloomade massilise konfiskeerimise ja hävitamise lõpetamist.

14. Võimud kaasavad venemaa suurimaid sihtrühma platvorme võitlusse VPN-ide kasutamise vastu riigis. 30. märtsi kohtumisel andis digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium RBC allikate sõnul enam kui 20 ettevõttele korralduse blokeerida kodanike juurdepääs nende ressurssidele selliste teenuste kaudu. Arutelus osalesid Sberbank, Yandex, VK, Wildberries & Russ, Ozon, Gazprom-Media, Avito, X5, 2GIS, ivi, Wink, HeadHunter, Litres, CIAN, Lamoda, Magnit Market, Vseinstrumenti,ru, Gismeteo, Rambler, Lemana Pro, Tutu, VkusVill ja Lenta.

Platvormidele on juba esitatud Roskomnadzori musta nimekirja kantud VPN-ide nimekiri ning juhised selliste teenuste iseseisvaks tuvastamiseks ja blokeerimiseks. Ettevõtted peavad esitama regulaatorile andmed kõigi tuvastatud VPN-ide kohta, et need venemaal edasi keelataks. „Põhimõtteliselt on see võitlus VPN-ide vastu, kes kasutavad platvorme ja nende täiustatud tehnilisi vahendeid,” märkis allikas. Teine allikas ütles, et võimud otsustasid ettevõtteid sihtida hiljutise laialdase blokeerimisvõimaluste möödahiilimise teenuste kasutamise tõttu. Ettevõtted, kes nõudeid ei täida, kaotavad oma IT-akrediteeringu ja sellega seotud hüved. Nende teenused arvatakse välja nn valgetest nimekirjadest ja eemaldatakse venemaal seadmetesse eelinstallitud programmide loendist.

15. aprilliks peaks välja andma valitsuse määruse, mis kontrollib peamiste platvormide ressursse VPN-i kaudu ligipääsetavaks muutmiseks. Samal ajal plaanib digitaalse arengu ministeerium luua “valge nimekirja”, mis sisaldab ettevõtete VPN-e ja Roskomnadzori poolt heaks kiidetud VPN-e.

Allikate sõnul on enamik ettevõtteid teatanud, et nad on tehniliselt piirangute rakendamiseks valmis, kuigi see nõuab süsteemide teatavat peenhäälestamist. Turuosalised on aga juhtinud tähelepanu riskidele: praktikas on ettevõtte VPN-i tavalisest raske eristada, mis võib viia eksliku blokeerimiseni. Lisaks kardavad nad, et piirangud võivad luua eeliseid välismaistele teenustele ja ettevõtetele, kelle suhtes need kohustused ei kehti.

Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium vastas allika sõnul, et nad püüavad vältida tõsisemat stsenaariumi, sealhulgas kriminaalvastutust VPN-i kasutamise eest.

Ministeerium alustas meetmete võtmist blokeerimisvahendite vastu võitlemiseks märtsi lõpus. Algselt käskis see neljal suurel mobiilsideoperaatoril blokeerida Apple ID laadimise mobiiltelefonikontodelt, et vältida VPN-makseid. See rakendati 1. aprillil. Samuti kutsuti operaatoreid üles kehtestama VPN-ide kasutamisel tasuta andmemahu limiit 15 gigabaiti kuus.

Forbesi allikad ütlesid, et putin nõudis venemaal blokeerimisteenuste piiramist salajase korraldusega. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et ta ei tea, kas selline korraldus on välja antud.

venemaalased on Telegrami ja WhatsAppi blokeerimise ajal VPN-ide vastu üha enam huvi tundma hakanud. Google Trendsi andmetel saavutasid venemaa kasutajate otsingupäringud nende teenuste kohta märtsis viie aasta kõrgeima taseme.

15. Lühiuudised

Soome tugevdab tsiviilkaitset uue õhurünnaku häiresüsteemi, ulatuslike reservõppuste ja laiendatud varjenditega, kuna võimud viitavad venemaa sõjalise tegevuse suurenemisele piiri lähedal ja kasvavatele julgeolekuprobleemidele.

Ungari peaminister Viktor Orbán kutsub üles viivitamatult tühistama venemaa energiasektori sanktsioonid, hoiatades, et Euroopa seisab silmitsi suure majandus- ja energiakriisiga. kremli saadik kirill dmitriev toetab tema seisukohta, nimetades Orbánit mõistuse hääleks, rõhutades Euroopa siseseid lõhesid venemaa-poliitika osas. Parlamendivalimiste päev Ungaris on 12. aprill.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

RMK kooliõpilaste 25. metsaviktoriin on läbi saanud ja tulemused selgunud. Tänavu otsis ja leidis küsimustele vastused 574 klassi, kokku 156 koolist üle Eesti. Tulemused sai kirja 7417 õpilast. 

Tulemused olid tänavu vägagi tasavägised: algklassidest osutus parimaks 17 erinevat klassi, põhikooliastmes jagavad esimest kohta 14erinevat klassi, gümnaasiumiastmes aga sai võrdselt parimaks 10 erinevat klassi.

Esmakordselt oli kõigil kolmel vanusegrupil – algklassid, põhikool ja gümnaasium – ka täiesti erinev küsimustekomplekt.

Viktoriini korraldaja RMK vanemteabejuhi Tiina Neljandiku sõnul osutus tänavu üllataval kombel tõsiseks pähkliks küsimus, kus tuli fotode järgi eristada haava lehte kase, jalaka ja pärna lehest. Samuti oli raskusi männikäbide tundmisega ja aasta kala – lesta – foto leidmisega teiste hulgast.

„Tundub, et vahel jäi õige vastus leidmata ka kiirustamise tõttu – paljude küsimuste puhul peitus vihjeid ja infot vastuste kohta küsimustes endas. Nii oli lugu näiteks piiritaja sulgedega – küsimuse kõrval olnud fotol oli kenasti kirjas, kus asuvad hallrästa tüürsuled ning ka piiritajal on need sabaosas. Samuti oli võimalik mitmele vastamata jäänud küsimusele üsna hõlpsalt vastuseid leida internetiotsingu abil. Näiteks sellele, kus asub Eesti ainukene metsamuuseum,” tõi Neljandik esile.

Üldiselt olid vastajad tema sõnul aga tublid ning osalejate seas oli palju neid, kes võtsid viktoriinist osa juba mitmendat aastat, ent jagus ka neid, kes osalesid esimest korda ja said hea tulemuse kirja.

„Loodame, et küsimustele iseseisvalt vastuse leidmine, klassis nende üle arutlemine ja nuputamine muutis osalejate õpioskusi paremaks, pakkus vaheldust ja muutis koolitunde värvikamaks ning andis uusi teadmisi,” märgib Tiina Neljandik. „Suur aitäh kõigile õpetajatele, kes oma klassid viktoriinile registreerisid, samuti kõigile õpilastele, kes küsimustele vastuseid otsisid.”

Metsaviktoriini parimaid vastajaid premeerib RMK loodusõppeprogrammiga neile sobivaimas RMK külastuskeskuses. Auhinna juurde kuulub ka bussisõidukompensatsioon kuni 200 eurot külastuskeskusesse kohalesõiduks. Lisaks tunnustab RMK auhindadega ka parimate klasside juhendajaid-õpetajaid, kes lapsi viktoriinil vastama organiseerivad.

Metsaviktoriin toimus tänavu 25. korda. Esialgu Harjumaa koolidele korraldatud viktoriin kasvas kiiresti üle-eestiliseks ning sellest võtab osa arvukalt koole. Kahel esimesel aastal sai küsimustele vastata paberi peal, sealt edasi on viktoriinist osa võtta saanud veebikeskkonnas. Seekordne viktoriin toimus täiesti uues veebikeskkonnas, mille kasutamisel tuli ette ka takistusi, kuid neid parandati jooksvalt.

Tulemuste kohta loe lähemalt: RMK metsaviktoriin 2026 tulemused » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Neljapäeva, 2. aprilli õhtul kell 20.04 toimus liiklusõnnetus Põlva linnas Pärnaõie tänaval.

42-aastase naise juhitud Toyota Avensis põrkas kokku tõukerattaga Ninebot, mida juhtis 14-aastane tüdruk.

Tõukerattur toimetati haiglasse kontrolli.

Neljapäeval, 2. aprillil kell 12.06 toimus liiklusõnnetus Tartus Kreutzwaldi tn 5 juures.

30-aastane mees sõitis jalgrattaga ülekäigurajale ja põrkas kokku sõiduautoga Porsche Taycan mida juhtis 44-aastane naine.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Varem kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana töötanud Heino Märks teatas, et on edastanud Eesti Olümpiakomiteele (EOK) 13 allkirja, mis on vajalik erakorralise üldkoosoleku korraldamiseks.

„Edastan EOK-le esimesed 13 allkirjastatud nõuet ja palun teisi spordialaliite ja ühendusi muuta oma päevakorra teema aruteluks, kas nii saab jätkata ja kuidas edasi,” teatas Märks neljapäeval. „Kohtume EOK erakorralisel üldkoosolekul.”

Üldkoosoleku peamiseks punktiks on EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamine.

Erakorralise üldkoosoleku korraldamise nõudele allkirja andnud 13 EOK liiget:

Eesti Sumoliit
Eesti Veeremängude Liit
Lääne Maakonna Spordiliit Läänela
Narva Kehakultuuri ja Spordiliit
Eesti Kelguspordi Liit
Eesti Maleliit
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit
Eesti Tehnika- ja Spordiliit
Eesti Muay Thay Föderatsioon
Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit
Eesti Purjetamise Liit
Erika Salumäe
Erki Nool

Kui eile olid meeste käsipalli meistriliiga eelviimases voorus Viljandi HC ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper alistanud vastavalt Mistra ja HC Viimsi/Alexela, siis täna kohtusid Tapal kohalik Kaitseväe meeskond ning kaotuseta jätkav Põlva Serviti.

Kuigi Serviti sai kohe mängu alguses Mathias Rebase ja Hendrik Varuli tabamustest 3:0 algedu, siis suutsid võõrustajad veel korraks Kaspar Leesi kahe värava järel 5:6 seisule tõusta. Sellele aga järgnes põlvakate järjekordne vahespurt ning 22. minutil juhiti juba 14:7 ja poolajaks mindi Karlis Kalki värava järel eduseisus 18:10.

Garderoobist tulid aga Tapa mehed silmnähtavalt parema energiaga välja ning suutsid valitsevate Eesti meistrite vastu 43. minutiks end kolme värava kaugusele võidelda. Enamaks aga täna kodupubiku ees mänginud meeskond võimeline ei olnud ning Serviti hakkas tasapisi taas vahet suurendama. Kümme minutit hiljem juhiti 28:19 ning lõppseisuks vormistati 30:21.

SK Tapa poole pealt olid täna resultatiivseimad Henri Markus Takkis viie ning Kaspar Lees nelja väravaga. Serviti eest sai Mathias Rebane kirja kümme, Hendrik Varul viis ja Kermo Saksing kolm väravat.

Järgmisel nädalal toimub meistriliiga põhiturniiri viimane voor, kus Serviti võõrustab Viljandit, Kehra võtab vastu SK Tapa ning Mistra kohtub HC Viimsiga. Enne viimast vooru on selge nii meeste meistriliiga põhiturniiiri lõppseis, kui ka poolfinaalid, kus vastamisi lähevad Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning eile kohtunud Mistra ja Viljandi HC.

Meistriliiga tabel (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 19 18 1 0 37
Mistra 19 12 1 6 25
Viljandi HC 19 10 1 8 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 19 9 0 10 18
SK Tapa/Team Kaitsevägi 19 5 1 13 11
HC Viimsi/Alexela 19 0 2 17 2

Meeste käsipalli meistriliiga kohtumised sel nädalal:
01.04
Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – Mistra 31:24(11:15)
Viimsi kooli spordikeskus 19:00 HC Viimsi/Alexela – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 45:28 (14:21)
02.04
Tapa Spordihoone 19:00 SK Tapa/ Team Kaitsevägi – Põlva Serviti 21:30 (10:18)

Homme Suurel reedel peetakse jumateenistus Vastseliina linnuses, mis on Eestis palverändurite teekonna lõpp-punkt.

Ülekanne ETV-s kell 10.00.

Pühadenädala ainukene kohtumine toimus Aruküla SK ja Musamäe Käsipalliklubi vahel. Tabeli teises pooles asuvad meeskonnad pidasid tasavägise esimese poolaja, kuid teisel poolajal pani tabelis eespool olev Aruküla SK oma paremuse maksma ning sai kirja võidupunktid tulemusega 41:34 (18:17).

Martin Kalvet Aruküla SK liidrina oli kohtumisega rahul: „Mäng tuli üsna hästi välja. Vastased üritasid jälle mind personaalselt kinni panna juba mängu alguses. Aga me olime trennis seda juba kõvasti harjutanud ja seega see ei tulnud meile üllatusena ja olukorra lahendamine tuli meil hästi välja.” Mustamäe Käsipalliklubi, keda juba eelmistel nädalatel on vaevanud haigused ja vigastused, läks ka seekord mängul suhteliselt lühikese pingiga. „Vastaste pink oli üsna hõre, mis andis meile kindlasti eelise teha rohkem vahetusi ja rohkem puhata. Ja üritasime hoida kiiret tempot kogu aeg peal. Kiidan meie väravavahti (Rene Vahu, tõrje 46%), kes tegi super töö ja aitas meid päris palju. Tubli töö ja tahte pealt võitsime,” võttis Kalvet kohtumise kokku.

Aruküla SK väravad: Andreas Parve 9, Martin Kalvet 8, Robert-Ruben Svilberg, Trevor Mäemets 4, Robin Tedrema, Caspar Molok, Timo Raukas 3, Sebastian Mäelt, Joosep Salumäe 2, Miko Salumäe, Robin Raen Lõõnik, Christofer Teder 1.

Mustamäe Käsipalliklubi väravad: Hubert Lippus 8, Ragnar Põldma 7, Robin Truumure, Artur Teder 5, Kristjan Arukaevu. Oskari Sepa 4, Otto Tunnel 1.

Meeste esiliigas on veel mängida 17. ja 18. mängudevoor. Tabeliseisu põhjal on juba selge, millised võistkonnad jätkavad veerandfinaalidega, kuigi põhiturniiri lõplik paremusjärjestus ei ole veel paigas.Veerandfinaalide esimesed kohtumised toimuvad ajavahemikul 4.–10. mai 2026 ja korduskohtumised toimuvad ajavahemikul 11.–17. mai 2026.

Tabeliseis:

1. HC Kehra/Primend 16 mängu 26 punkti
2. Coop Põlva 17 mängu 26 punkti
3. Tartu Ülikool  16 mängu 24 punkti
4. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 16 mängu 20 punkti
5. HC Hausers 16 mängu 18 punkti
6. Valga Käval 16 mängu 16 punkti
7. Mistra/HC Tallas 16 mängu 14 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 16 mängu 12 punkti
9. Aruküla SK 16 mängu 8 punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 17 mängu 0 punkti

Järgmised kohtumised:

7.04.2026 Aruküla SK vs Valga Käval

9.04.2026 Mistra/HC Tallas vs HC Hausers

12.04.2026 Tapa VSK/SK Tapa vs HC Kehra/Primend

12.04.2026 HC Viimsi/WEckman vs Tartu Ülikool

Politsei andis teada, et Tartus kadunuks jäänud 15-aastane tüdruk on leitud. Ta tuli ise koju tagasi ning temaga on kõik korras.

Politsei palus abi 15-aastase tüdruku leidmisel, kes pidi eelmisel nädalal Tartust Rakverre sõitma, kuid sinna ei jõudnud. Tüdruk võis liikuda ringi Tartus.

Uue regulatsiooni eesmärk on anda riigile ja kohalikele omavalitsustele seaduslik alus digilahenduste ning vajadusel ka tehisaru kasutamiseks. Seejuures peab säilima tasakaal tehnoloogilise arengu ja inimeste põhiõiguste vahel, et inimeste aus ja teda ära kuulav haldusmenetlus oleks tagatud.

Loodav raamistik annab üldised suunised automaatsete haldusaktide, dokumentide ja menetlustoimingute tegemiseks. See tähendab, et edaspidi saavad haldusorganid teha seaduse piires otsuseid infosüsteemide abil, mis vähendab ametnike rutiinset käsitööd.

Loodav lahendus lubab kasutada algoritme ja tehisintellekti standardsete, korduvate ning andmepõhiste otsuste tegemisel. Praktikas puudutab see näiteks mitmesuguste toetuste määramist, maksutoiminguid ja riiklikke registreerimisi.

Tänu menetlusprotsesside automatiseerimisele lüheneb oluliselt asjaajamisele kuluv aeg. Inimeste jaoks tähendab see kiiremat riigiga suhtlemist ning menetlusotsuste ooteaja märgatavat lühenemist.

Inimlik kontakt riigiga suhtlemisel ei kao ning igale inimesele säilib õigus suhelda otse ametnikuga olukordades, kus automaatne lahendus on talle ebaselge või mingil põhjusel ei sobi.

Politsei pidas möödunud pühapäeval Pärnus kinni kolm ja Harjumaal ühe inimese, keda kahtlustatakse narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Lääne ringkonnaprokuratuuri taotlusel võttis kohus kaks kahtlustatavat kaheks kuuks vahi alla.

Seni teadaoleva põhjalt on alust arvata, et 54-, 48-, ja 42-aastased mehed ja 40-aastane naine võisid narkootilisi aineid levitada lisaks Pärnumaale ka teistes maakondades. „Valduste läbiotsimisel leidsime kokaiini, amfetamiini, aga ka korgijoogi ning selle lähteaine ehk GBLi kahtlusega aineid. Millega täpsemalt tegu ning kui suurtest kogustest räägime, selgitab ekspertiis,” ütles Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Nigolas Saarnak.

Prokuratuuri hinnangul andis PPA kogutud teave põhjust taotleda Pärnu maakohtult kahe kinnipeetu vahistamist, keda on alust kahtlustada amfetamiini ja kokaiini käitlemises. „Arvestades 54- ja 48-aastase mehe varasemat tausta ja neile esitatud kahtlustust, siis prokuratuuri hinnangul võivad nad vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist,” ütles ringkonnaprokurör Elle Keeman.

Pärast seni kogutud tõenditega tutvumist otsustas kohus prokuratuuri taotluse rahuldada ja võttis kahtlustatavad kaheks kuuks vahi alla.

1. aprillil anti politseile teada, et kahe kuu jooksul on 40-aastane mees kuritarvitanud oma eaka lähedase usaldust ning kandnud salaja tema kontolt raha endale.

Kelmusega tekitatud kahju on üle 43 000 euro.

Selleks, et lihavõttepühad oleks liiklejatele turvalised, liiklusvoog ühtlasem ja rahulikum, on politsei üle Eesti suuremate jõududega liiklusjärelevalvet tegemas.

Pühadeaeg toob teedele tavalisest suurema liiklusvoo, millega kaasneb närvilisus, ohtlikud möödasõidud ja pühade ajal kasvab ka alkoholijoobes sõidukijuhtide osakaal. Riskide maandamiseks on politsei alates reedest üle kogu Eesti teedel tavalisest suuremate jõududega. Eriti põhjalikult võtab töö ette Tartu politseijaoskond – kõigil kolmel vabal päeval jälgitakse kiiruspiirangutest kinni pidamist ning juhtide kainust.

„Näiteks pühapäeval, kui inimesed maakodudest ja sugulaste juurest tagasi koju suunduvad, katame suure osa Tallinn-Tartu maanteest patrullidega, et liiklust rahustada ja tagada turvaline teekond,” rääkis Tartu politseijaoskonna patrullitalituse juht Argo Arukase.

Arukase sõnul saab politsei iga päev kümneid kirju ja kõnesid inimestelt, kelle jaoks liiklus pole eneseteostuse ega väljaelamise koht ja keda häirivad ohtlikke möödasõite tegevad, kiirustavad ja närvilised juhid. Enamik liiklejatest käitub vastutustundlikult ja peab reeglitest kinni – statistiliselt ligi 90% liiklejatest on väga tublid, kuid leidub ka neid riskialteid juhte, kelle enesekontrolli ning hoolivuse puudumine seab ohtu kõik teised. See ei ole aktsepteeritav, et tiheda liiklusega teel tehakse ohtlikke möödasõite,” ütles Arukase.

„On tavaline, et kevadeti sõidukiirused teedel kasvavad, aga ebatavaline on see, et viimastel nädalatel teedel nähtud kiirused sobiks rohkem Saksamaa kiirteedele. Näiteks 22. märtsil fikseerisime Tallinn-Tartu maanteel paari tunni jooksul 27 juhti, kes ületasid lubatud kiirust enam kui 20 km/h. Suurimad mõõdetud kiirused olid 187 km/h ja 172 km/h. See pole liiklus, mida ühiskond tahab,” rääkis Arukase.

Ka joobes juhtide hulk tundub viimastel nädalatel olema trendis, mis tavaliselt on omane pigem jaanipäevale. Nädalavahetusel tegime tööd Tallinnas ja kõrvaldasime liiklusest ühe reidi käigus 12 narkojoobes ning 18 alkoholijoobes juhti. Probleemi ilmestab seegi, et nädala jooksul on toimunud vähemalt kaks rasket avariid joobes juhtide süül,” tõi Arukase näiteks.

Politsei kutsub kõiki üles sõitma rahulikult, teistega arvestavalt ja läbimõeldult. See aitab muuta pühadeaegse liikluse turvalisemaks ja sujuvamaks kõigi jaoks, lisaks säästab rahulikult sõitmine ka kütust.

Teisipäeval testiti Pärnus tulevikku suunatud ohuteavitustehnoloogiat Taskusireen, millest võttis osa ligi 160 inimest. Tulemused kinnitasid, et testvõrk töötab ning teated jõuavad inimeste telefonidesse hetkega.

Levira tehnoloogia ja IT direktori Kristo Kaasani sõnul sarnaneb testitav Taskusireeni tehnoloogia praegu Päästeameti ning Riigiside Sihtasutuse (RIKS) koostööna arendatava cell broadcast’i lahendusega. Mõlemad võimaldavad saata teateid otse nutitelefonidesse, andes ohust märku heli, valguse ja vibratsiooniga. „Inimese jaoks näevad need süsteemid ühesugused välja. Erinevus seisneb aga võrgus, mille kaudu sõnum edastatakse. Cell broadcast on mobiilsidepõhine lahendus, samas kui piloteeritav Taskusireen töötab tuleviku 5G ringhäälinguvõrgus. Viimase eelis on see, et ohuteavitus peaks jõudma nutitelefonini ka siis, kui mobiilside ei tööta,” selgitas ta.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Katerina Mudarissova lisas, et kuigi Taskusireeni toetav tehnoloogia on olemas ja üksikud telefonid seda juba toetavad, sõltub süsteemi kasutuselevõtt mitmest tegurist. Üks neist on Euroopa Liidu otsus lubada praegu testimiseks kasutatavaid sagedusi ohuteavituste edastamiseks. „Praegu on need sagedused lubatud üksnes digitelevisiooni ja -raadio edastamiseks. Kui Taskusireeni piloteerimine osutub edukaks, saame liikuda edasi ka poliitikakujundamisega,” ütles ta ning lisas, et suure tõenäosusega saab hetkel piloteeritavat lahendust võtta kasutusele mitte varem kui 2030. aastal, kui ka vastav taristu on välja ehitatud.

Mudarissova sõnul tuleb ohuteavituse arendamisel liikuda mitmel suunal korraga. „Hiljutised drooniintsidendid on näidanud, et riik peab arendama paralleelselt nii olemasolevaid lahendusi, nagu cell broadcast, kui ka uusi tehnoloogiaid, nagu Taskusireen. Tehnoloogia areneb kiiresti ning ka meie peame sellega sammu pidama – paigale jääda ei saa,” rõhutas ta.

Järjekorras kolmanda testi eesmärk oli hinnata, kuidas tehnoloogia toimib linna eri keskkondades, milline on kasutajakogemus ning kui hästi on tagatud teadete kuuldavus ja nähtavus. Seetõttu kaasati testimisse võimalikult palju inimesi ka väljastpoolt Siseministeeriumi valitsemisala. Testimisel osalesid lisaks projektipartnerite töötajatele ja vabatahtlikele ka Pärnu linnavalitsuse esindajad. Suurima osalejaskonnaga liitus Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kust osales ligi 90 õpilast.

„Meil on palju tehnikahuvilisi noori ning peame väga oluliseks, et ka nende kogemust ja tagasisidet selliste lahenduste arendamisel arvestataks. Testimine annab õpilastele võimaluse tutvuda uudsete tehnoloogiatega, mõista nende toimimist ning näha, kuidas sünnivad riigi jaoks olulised lahendused. Lisaks loob see võimaluse suhelda oma ala ekspertidega ja rikastab õppetööd praktilise kogemusega,” ütles Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja Hevelin Antsmäe.

Sel aastal on plaanis läbi viia veel kaks Taskusireeni võrgu testi – ühe mais ning teise septembris. Testimisel kasutatakse spetsiaalseid seadmeid, mis suudavad vastavat signaali vastu võtta. Kuigi tehnoloogial on suur potentsiaal, ei toeta seda veel enamik tänapäevaseid nutitelefone. Levira ja partnerid on tuvastanud vähemalt 12 mobiiliseadme mudelit, mis juba toetavad ringhäälingusagedusi. Seetõttu võivad testsõnumid jõuda ka mõne kasutaja isiklikku telefoni. Sellisel juhul tuleb meeles pidada, et tegelikku ohtu ei ole.

Projekti lõpus valmib TalTechil projekti lõppraport koos akadeemilise kokkuvõttega, mis annab põhjaliku ülevaate kasutajakogemusest ning aitab hinnata, kui arusaadavad olid inimestele edastatud teated ja kuidas süsteem eri olukordades toimib.

Taskusireeni projekti veavad Siseministeerium, Päästeamet, Kaitsevägi, Häirekeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Riigiside Sihtasutus ja Riigikantselei. Tehnoloogilist arendust ja testimist viivad läbi Levira, TalTech, Tredess ja Nakolos. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 vahenditest.

Lisainfo:

Taskusireen põhineb 5G ringhäälingulahendusel. Praegu katab testvõrk kaheksat maakonda: Harju-, Pärnu-, Järva-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaad. Lahendus töötab digitelevisiooni sagedustel ning võimaldab edastada nii tele- ja raadioprogramme kui ka kiireid ohuteavitusi.

Mis on cell broadcasti ehk mobiilsidevõrgu põhise välkteavituse ja 5G ringhäälingu välkteavituse vahe?

5G ringhäälingu välkteavitus on sarnane mobiilivõrgupõhise välkteavituse ehk cell broadcasti tehnoloogiale, mille välja arendamisega tegeleb Päästeameti koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS). Mõlemad tehnoloogiad lubavad edastada ohuteavitusi nutitelefonidesse sekunditega ning vajadusel nii hoiatusheli kui ka –valgusega.

Cell broadcast toimib olemasolevas mobiiltelefonivõrgus, kuid 5G ringhäälingu teavituse edastamiseks on vaja üles ehitada uus, viienda generatsiooni ringhäälinguvõrk. Ringhäälinguvõrgule ehitatud teavitus lubaks tulevikus edastada ohuteavitusi nutitelefoni ka olukorras, kus mobiilside ei tööta, kuid see eeldab uue ringhäälinguvõrgu üles ehitamist.

Cell broadcasti ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse arendust juhib Päästeamet koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS) ning eesmärk on saada see toimivaks järgmise aasta esimeses pooles. 5G ringhäälingu välkteavituse tehnoloogia puhul saab kasutuselevõtust rääkida pärast 2030. aastat.

Lasnamäel Läänemere tee kortermajas toimus 11. märtsil traagiliste tagajärgede korteritulekahju. Päästeameti tulekahjude menetlejad tuvastasid, et suure tõenäosusega käivitus elektripliidi plaat, mis süütas pliidile asetatud kuumaõhufritüüri. Tulekahjus hukkus kaks perekassi ning korter sai tugevaid tahmakahjustusi.

Menetlejate hinnangul võis pliit sisse lülituda, kui kass kõndis puutetundliku pliidiplaadi juhtnuppudel, mis ühe plaadi kuumaks ajas. Pliidil oli kuumaõhufritüür, mis kuumenes ja lõpuks süttis. Välistatud ei ole ka pliidi elektriline rike, ent mõlemal juhul oleks tulekahju ära hoitud, kui pliit oleks muudest esemetest tühi.

„Päästjad reageerivad sageli toidukõrbemistele, kuid selliseid nagu 11. märtsil juhtub harva. Nagu ei tohiks segamini ajada saunaruumi laoruumiga, ei tohiks pliidi tasapinda segamini ajada köögi töötasapinnaga. Pliidi rikke korral või pliidi tahtmatul käivitamisel süttivad sinna jäetud kõrvalised esemed kiiresti,” sõnab päästeameti põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Aivar Kukk.

Põlengu puhkemisel korteris inimesi polnud, kuid hukka said kaks kassi. Korterist ei leitud suitsuandurit ning selle puudumist ilmestab ka asjaolu, et esimene häirekeskusele teataja ei kuulnud mitte anduri hoiatavat piiksumist, vaid nägi juba suitsu trepikojas. Töökorras suitsuandur oleks andnud võimaluse naabritel varem reageerida, päästjatel varem sündmuskohale jõuda ning vähendanud kahjusid.

11. märtsil kell 19.26 teatati häirekeskusele, et Lasnamäel Läänemere tee kortermajas põleb korter. Trepikojas oli palju suitsu ja inimesed hakkasid majast väljuma. Sündmusele reageerisid Kesklinna, Pirita, Lasnamäe ja Muuga päästjad koos kiirabi ja politseiga. Päästjad nägid jõudes, et 4. korruse korteri aknast tuleb suitsu. Korterisse siseneti jõuga. Sees inimesi polnud, kuid leiti kaks kassi. Nad toodi välja, ent paraku mõlemad hukkusid. Tulekolle leiti köögist, mis kella 20.16ks kustutati. Ruumid tuulutati.

Omniva osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust ja peab tagama nii riigisisese kui ka rahvusvahelise postiteenuse osutamise.

2025. aasta detsembris kinnitatud omaniku ootuste kohaselt on ettevõtte peamiseks strateegiliseks eesmärgiks tagada Eesti inimestele jätkusuutlik ja kvaliteetne universaalne postiteenus (UPT). Hanke tulemusena on ettevõttel kohustus osutada Eestis UPT-d kuni 2029. aastani.

Samas on ettevõtte fookus liikunud viimastel aastatel selgelt kaubanduse ja logistikateenuste suunas.

2025. aastal moodustas UPT vaid viis protsenti Omniva 155 miljoni eurosest netokäibest ning põhiosa kasumist teeniti välisriikides.

Tänaseks on Omnivast kujunenud üks Baltikumi olulisimaid logistikakontserne, mille tegevus ulatub enam kui kümnesse riiki väljaspool regiooni.

Otepääl on sellel aastal kaks suurejoonelist juubelit – 1.aprillil 1936 sai Otepää linnaõigused ning 1116. aastal mainiti Otepääd esmakordselt Novgorodi kroonikates. Otepää linn tähistas 90. sünnipäeva ja Otepää esmamainimisest möödub sel aastal 910. aastal.

Otepää linna 90. sünnipäevapidu toimus sellel aastal Otepää Gümnaasiumis. Südamlikul ja meeleolukal peol kohtusid omavahel minevik, olevik ja tulevik. Vallakodanikke tervitasid Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda ja vallavanem Jorma Riivald, tunnustuse said Otepää valla medali omanikud. Pidulikul kontsert-aktusel esinesid Otepää laulukoorid ja tantsurühmad – Otepää Gümnaasiumi poistekoor, Otepää Gümnaasiumi lastekoor, segakoor Eveko (dirigent Eve Eljand), Otepää Gümnaasiumi 7.-8.klasside segarühm, Otepää Gümnaasiumi noorterühm, naisrühm Vesiroos, segarühm Nuustaku (juhendaja Kaire Ojavee), eakate lauluansambel Laulurõõm(juhendaja Merle Soonberg Klaveril). Akordionil saatis Vladimir Karjalainen,  kitarril Jaagup Jürgel. Pidu on võimalik ka järele vaadata Youtube’is Talvepealinn Otepää kanalil.

„910 aastat ajalugu ja 90 aastat linnaõigust on kinnistanud Otepää meie riigi sümboliks. Otepää on alati olnud enamat kui lihtsalt asula kaardil; see on meie rahvusliku ärkamise häll, sinimustvalge lipu pühapaik ning visaduse ja ühtehoidmise sümbol,” sõnas volikogu esimees Siim Kalda tervituskõnes. „Linn ei ole ainult majad või tänavad, vaid ennekõike inimesed – õpetajad, ettevõtjad ja vabatahtlikud, kes on hoidnud siinset vaimu läbi aegade. Hoidkem üheskoos seda erilist tunnet, et Otepää kestaks uhkelt põlvest põlve!”

Vallavanem Jorma Riivald rõhutas oma kõnes, et Otepää tugevus peitub piirkonna eripäras ja inimestes, kes ei küsi, mida linn neile annab, vaid mõtlevad, mida nemad saavad oma kodukohale pakkuda. „ Täna tähistame oma kodu ja inimesi, vaadates tänutundega minevikku ning lootusega tulevikku. Hoidkem oma linna kui väärtuslikku laenu järeltulevatelt põlvedelt, et siin oleks alati hea elada. Soovin, et Otepää süda lööks tugevalt ka aastakümnete pärast ja tunneksime oma kodu üle uhkust igal argipäeval!” lisas vallavanem Jorma Riivald.

Otepäälasi tervitas ka külaline Tõrvast – Tõrva vallavolikogu esimees Karl Kirt.

Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda ja vallavanem Jorma Riivald tunnustasid Otepää medalisaajaid. Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Otepää medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Otepää medali andmise otsustab vallavalitsus. Sellel aastal pälvisid medali naiskodukaitsja Mari Mõttus, Keeni Põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp, Otepää Lasteaia õpetaja Liana Vihm ja Otepää Muusikakooli õpetaja Anne Are.

Peo vahetekstid luges Marina Pulver. Peo stsenarist ja lavastaja oli Merle Soonberg. Tehnilise produktsiooni teostas Nordener OÜ, YouTube ülekande tegi Television OÜ. Peo korraldasid: Otepää Kultuurikeskused, Otepää vald ja  Otepää Gümnaasium.

Otepää vald tänab kõiki, kes peo korraldamisele kaasa aitasid!

Otepää valla medali saajad 2026

Mari Mõttus

Mari Mõttus on tuntud, kui naiskodukaitsja aga ka MTÜ Karukäpp usin kuduja.  Ta on andnud hindamatu panuse nii naiskodukaitse ringkonna kui jaoskonna arengusse. Tema tegevus peegeldab sügavat austust organisatsiooni väärtuste vastu ning siirast soovi panustada Eesti riigikaitsesse. Tema peale saab alati kindel olla. Tema usaldusväärsus ja professionaalsus loovad turvatunde nii kolleegides kui ka koostööpartnerites – ta on justkui kalju, mis püsib kindlalt ka kõige keerulisemates olukordades. Kuigi ta ise ei kipu esiplaanile, on temas märgata haruldast järjekindlust ja põhjalikkust. Mari tegutseb alati läbimõeldult, tehes oma tööd sügava pühendumusega. Ta on inimene, kes ei otsi tähelepanu, vaid tulemusi – ning need tulemused on alati kvaliteetsed. Mari tagasihoidlik olek peidab endas tugevat tööeetikat, kindlat sihikindlust ja sooja südamega professionaali, kelle panus on hindamatu. Maril on kaks tütart, neli lapselast ja üks lapselapselaps.  Mari Mõttus valiti Naiskodukaitse Valga ringkonna esinaiseks selle aasta 1.märtsil ja teda tunnustati  NKK Valga ringkonna Aasta naiskodukaitsja tiitliga.

Pilve Kängsepp

Pilve alustas oma teekonda juba gümnaasiumiõpilasena, kui talle usaldati väiksematele muusikatundide andmine. Hiljem kutsuti ta Keeni põhikooli klassiõpetajaks, kus ta on nüüdseks töötanud juba 57 aastat. Tema käe alt on läbi käinud mitu põlvkonda õpilasi. Praegu on Pilve Keeni Põhikoolis õpiabi õpetaja. Pedagoogitöö kõrval on Pilve ka 11 lapselapse vanaema, ning isegi koolis kutsutakse teda hellitavalt „koolivanaemaks“. Tema tütar on samuti õpetaja – Rootsis õppejõud. Lastega töötamine nõuab tal vahel ka psühholoogi rolli – tema enda huvi psühholoogia vastu aitab palju. Ta on kogunud aastakümnete jooksul ka hulga humoorikaid hetki, näiteks kordi, mil gloobuse asemel kapist hoopis kass vastu vaatas. Pilvele pakub rõõmu iga edusamm, mida lapsed teevad, ning eriti see, kui endised õpilased tagasi tulevad. Ta on saanud ka mitmeid tunnustusi, sealhulgas Valgamaa elutööpreemia.

Pilve usub kindlalt: õpetajaks sünnitakse. See amet peab olema veres – just nii, nagu see on olnud temal kogu elu.

Liana Vihm

Liana tähistab tänavu 21. tööaastat Otepää Lasteaia Võrukaela majas. Ta on pühendunud õpetaja, kes panustab tugevalt laste loodusharidusse, rahvakultuuri ja väärtuskasvatusse. Liana rühma lapsed tunnevad suurepäraselt pärimust ning on õpetaja käe all kasvanud hoolivateks ja empaatilisteks kaaslasteks.

Liana on arvukate ühisürituste vaimne juht ning innovaatiliste õuesõppe- ja projektõppe ideede algataja. Tema eestvedamisel valminud õuesõppeplats pälvis 2016. aastal Keskkonnakäpa tiitli. Lisaks on ta koostanud õppeprogramme ja olnud partneriks näituse „Kaasav elu” loomisel. Kolleegid hindavad Lianat kõrgelt, valides teda korduvalt oma esindajaks, ning on tunnustanud teda „Tõelise Võrukaela” tiitliga.

Anne Are

Anne Are on pühendunud klaveriõpetaja, kelle haruldane pedagoogitee on kestnud juba 58 aastat. Tema teekond algas 1968. aastal Põlvas ning jätkus 1975. aastast vastloodud Otepää Muusikakoolis, mis on jäänud tema elutööks. Anne õpetab klaverit ja juhendab ansambleid, olles oma väärikuse, range otsekohesuse ja erakordse muusikatunnetusega eeskujuks nii õpilastele kui ka kolleegidele.

Tema endised õpilased meenutavad teda kui märgajat ja suurimat toetajat, kes on suunanud noori suurtele lavadele ja meistrikursustele üle Euroopa. Õpetaja Anne hoolivus ulatub klaveritunnist kaugemale – ta on olnud mentor, kes aitab rasketest hetkedest läbi ning õpetab leidma oma teed. Veel pool sajandit hiljemgi kostavad muusikakoolis enne tunde tema võimsad harjutushelid, sümboliseerides raugematut armastust muusika vastu. Anne õpilased paistavad silma suurepärase mängutehnika ja eduga konkurssidel, kandes edasi oma õpetaja väärtuslikku pärandit.

Fotogalerii SIIN, fotod: Valju Aloel

Vaata pidu Youtube’ist SIIT

Värskelt läbiviidud uuring näitab, et lihavõtete tähistamisel hoitakse kindlalt kinni traditsioonidest. Kõige populaarsem munade kaunistamise viis on endiselt sibulakoortega värvimine – seda eelistab 38% vastanutest. Mune ostetakse pühadeks mõistlikes kogustes ning eelistusi tehakse eelkõige hinnale toetudes.

Järjepidavamad traditsioonide hoidjad on küll peamiselt vanemaealised (60-74-aastased), ent klassikaline sibulakoortega värvimine on levinud ka nooremate seas. See viitab sellele, et traditsioon kandub edasi põlvest põlve ning säilib ka hoolimata muutuvatest tähistamise harjumustest.

Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppeli sõnul näitab see selgelt, et perekondlikud lihtsad ja looduslähedased tavad on Eesti inimeste jaoks jätkuvalt olulised. „On rõõmustav näha, et kuigi on neid, kes lihavõtteid üldse ei tähista, siis need, kes seda teevad, eelistavad just traditsioonilisi viise. Munade värvimine võetakse sageli ette kogu perega ning see on hea aeg, mil ühiselt koos aega veeta,” kommenteeris Seppel.

Munade valikul on määravaks hind

Uuringust selgub, et kuigi 28% inimestest eelistab lihavõtte ajal valgeid mune, ei jää ost tegemata ka siis, kui neid parasjagu saadaval pole. Siis soetatakse pühadeks lihtsalt pruuni värvi mune.

Munade valikul mängib aga suurimat rolli hind – 52% vastanutest valib alati kõige soodsama variandi. Vabapidamise kanade mune eelistab 19% ning õrrekanade mune 10%. Munade päritolu on oluline vaid 5% Eesti inimeste jaoks.

Eesti inimesed on ratsionaalsed tarbijad ning mune pühadeks suurtes kogustes ette ei varuta. 41% vastanutest ostab ühe paki ehk kuni 10 muna, veerand kuni 20 muna ning sama paljud (25%) ei osta mune üldse. Mõnevõrra üllatuslikult eristub siin 40-49-aastaste vanusegrupp, kellest koguni 44% ei soeta lihavõtteks üldse mune.

„Eesti tarbija on väga praktiline – ostetakse täpselt nii palju, kui vaja ning pühade ajal ei tehta liigseid kulutusi,” märkis Seppel.

Pühadelaud on lihtne

Lihavõttepühade laud ei ole Eestis rangelt traditsiooniline. Enamiku (57%) jaoks on ainus kindel komponent munad, ent tervelt kolmandik ehk 32% tõdes, et kindlaid toite pühade ajal nende toidulaualt ei leia. Mõnevõrra enam (29%) tõid vastajaid välja, et pühade lauale jõuavad ka erinevad traditsioonilised magustoidud, nagu näiteks pasha, keeks või kohupiimaküpsetised. Seppeli sõnul näitab see, et kuigi inimesed ei ole kinni kindlates traditsioonides, eelistatakse siiski tuttavaid ja koduseid maitseid.

Pühadeks tehtavad kulutused jäävad pigem tagasihoidlikuks: ligi pooled vastanutest (51%) kulutab pühadetoidule kuni 50 eurot ning ligi veerand ei oska oma kulutusi hinnata. See kinnitab, et lihavõtteid tähistatakse pigem rahulikult ja keskendutakse lihtsatele rõõmudele ja peretraditsioonidele.

Seppel võttis kokku, et uuring näitab, et kuigi lihavõtted ei ole Eesti inimeste jaoks kõige suurem püha, püsivad olulised kombed – sibulakoortega munade värvimine ja perega koos aja veetmine – visalt au sees.

Uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat märtsis 2026. aastal. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74.

• Andmete suveräänsus: kus andmeid tegelikult hoitakse ja kas teenusepakkujaga on võimalik sõlmida leping, mis tagab andmete paiknemise Euroopa Majanduspiirkonnas?
• Tehisaru treenimine: kas kasutaja sisestatud konfidentsiaalseid andmeid kasutatakse mudelite edasiseks treenimiseks või on see tasulistes äripakettides välistatud?
• Vastutus: kes vastutab olukorras, kus tehisaru genereerib ebatäpset infot või rikub intellektuaalomandi õigusi?
• Teenuse jätkusuutlikkus: kas teenusepakkuja on finantsiliselt stabiilne või esineb risk teenuse ootamatuks sulgemiseks?

Nafta hind sööstis USA presidendi Donald Trumpi eilse sõjaka kõne peale üles.

Enim kaubeldud toornafta Brenti hind tõusis tänase neljapäeva, 2. aprilli hommikul üle 108 dollari barreli eest.

Trumpilt oodati teadet sõja lõpu kohta, aga Trump ütles, et kavatseb veel mitu nädalat sõdida ja pommitada Iraan kiviaega.

USA-s startis esimene Kuu-lend üle 54 aasta.

Kosmoseagentuur NASA lasi välja raketi Artemis II, mille pardal on neli astronauti.

Kosmoselaev Orion lendab Maast rekordilise 407 000 km kaugusele. Inimesed pole kunagi varem nii kaugele kosmosesse lennanud.

Kosmoselaev teeb tiiru ümber Kuu.

NASA plaanib Kuule maanduda 2028. aastal ning seejärel sinna satelliidile baasi ja orbitaalkosmosejaama ehitada.

Siin on video:

Liftoff.

The Artemis II mission launched from @NASAKennedy at 6:35pm ET (2235 UTC), propelling four astronauts on a journey around the Moon.

Artemis II will pave the way for future Moon landings, as well as the next giant leap — astronauts on Mars. pic.twitter.com/ENQA4RTqAc

— NASA (@NASA) April 1, 2026

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. aprill 2026:

Kostjantõnivka kipub käest libisema.

1. Suur droonipilv üle Ukraina.

2. Veel üht naftatehast tabati.

3. Sumõ: muutusteta

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas vene koosseis suureneb.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Kostjantõnivka võib langeda..

8. Donetsk: Ukraina teegi keskmisest tugevama vasturünnaku ja vene pool ka edenes.

9. Lõunarinne: vene pool kipub sektori mõlemas ääres edenema.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus kärbib eelarvepuudujäägi tõttu teedeehituse ja -remondi kulutusi.

12. venemaa suurim supermarketite kett on esimest korda 20 aasta jooksul kahjumlikuks muutunud.

13. Hiina on hakanud vene gaasi edasi müüma ülikõrgete hindadega.

14. venemaa riiklik sõnumitooja Max jooksis kokku teist korda kolme päeva jooksul pärast Telegrami blokeerimist.

15. Telegrami blokeerimine on vähendanud tugevalt venemaa propagandakanalite vaatamisi.

16. Lühiuudised

Ukraina 3. rünnakbrigaad eitab venemaa väiteid Luhanski oblasti täieliku kontrolli kohta, väites, et nende väed hoiavad endiselt piirkonna viimaseid kaitseliine. Brigaad väidab, et säilitab positsioone võtmeasulates, sealhulgas Hrekivkas, hoolimata venemaa jätkuvatest katsetest piirkonda vallutada. Muideks, ka eelmise aasta suvel teatas venemaa, et kontrollib kogu Luhanski oblastit.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 146 lahingukokkupõrget. Nagu näitab isikkoosseisu kaotuste arvu tõus ja infokillud rindelt, siis mitmetes lõikudes tõusid ründavate üksuste koosseisud ning tõusis mootorrataste ja muude kergliikurite kasutamine. Tihedamaks on läinud Kupjanski kandis ning jätkub surumine Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole lõikudes. Kuigi ametlikult Ukraina kindralstaap kirjutab, et mõnes lõigus rünnakuid polnud, ei tähenda see seda, et vastane ei üritanud edeneda. Kui ala on kaetud hõredalt, siis ilma lahingkontaktita uus eesmine possa saadaksegi, sestap toimub rindejoone muutusi ka alades, kus rünnakuid ei fikseeritud.

Hetkel enim muret tegevad lõigud on Kupiansk, Kostjantõnivka, Pokrovskist edelas asuv lõik ning Lõunarinde ida ja läänelõigud. Kostjantõnivka kaotus (kui see peakski juhtuma, siis mitte kiiresti) laseb tuua vene poolel linna nii kaudtuleüksusi kui droonioperaatorieid ja sellega mõjutada veelgi enam kogu siinset Ukraina tööstuslinnade komplekti ning kasvaks nende mõju siinsele Ukraina logistikaahela toimimisele.

Eile viis vaenlane läbi 75 õhurünnakut, heitis alla 257 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9695 kamikaze-drooni ja sooritas 3889 kaudtulelasku, sealhulgas 77 mitmikraketiheitjatelt.

1. venemaa lasi alates üleeilsest õhtust 20-tunnise rünnaku käigus üle Ukraina välja ligi 650 Shahed drooni (90% neist suudeti enne sihtmärgini jõudmist mõjutada), sihtides mitmeid piirkondi läänepoolsetest linnadest nagu Lutsk ja Ivano-Frankivsk kuni lõuna- ja idakeskusteni, sealhulgas Odessa, Dnipro ja Krõvõi Rih. See ulatus tähistas üht sõja suurimat droonirünnakut.

2. aprilli öösel ründas venemaa 172 ründedrooniga. Ukraina õhutõrjeväed tegid kahjutuks 147 vaenlase drooni, tabamustega 12 asukohas.

Üldiselt päevad ei möödu ilma hukkunute ja viga saanuteta kohalike elanike seas.

2. Ukraina väed ründasid eilse ööpäeva jooksul venemaa Brjanski oblastis asuvat Strela tehast, mis toodab tiibrakettide komponente, ja rünnaku tabamus oli kinnitust leidnud. Täiendavad rünnakud olid suunatud mehitamata õhusõidukite juhtimispunktidele Zaliznõtšnes ja Dolõnkas, juhtimispunktile Uspenivka lähedal, vägede koondumispunktidele Sosnivka lähedal ja logistikakeskusele Jakõmivkas, samuti varustusele okupeeritud Luhanskis.

Okupeeritud Krimmis teatati täna öösel plahvatustest ja õhutõrje tööst, kui droonid lendasid mitme rajooni kohal, plahvatused toimusid Krasnoperekopskis ja Kirovskis ning elektrikatkestustest okupeeritud Krimmis, Hersoni ja Zaporižja oblastites.

2. aprilli öösel puhkes Baškortostani (venemaa) pealinnas Ufas naftatöötlemistehases droonirünnaku tagajärjel tulekahju. Astra avaldas video ulatuslikust tulekahjust ühes Ufa rafineerimistehases; linna eri paigust on näha suurt musta suitsu sammast.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: seni pole suudetud Kupjanski linnas paiknevaid vene üksusi likvideerida. Neid on vaid linna keskusest põhja pool. Kuna tiheda pommitamise tõttu pole Ukraina omadel võimalik hoida linnas tihedamat võrku, siis vene üksused linna pääsevadki aga seni nad pole suutnud domineerida ja kulu uute üksuste sinna saatmisel ja hoidmisel on väga kõrge. Lisaks on üha tugevamalt tõstnud vene pool survet Oskili jõe ida kaldal jõudmaks uuesti siin pool asuvasse Kupjanski linna ossa aga seni pole see õnnestunud.

6. Siversk: Krõva Lukast ida pool, Siverskõi Donetsi jõe ääres, 31.03.26. teatati 16 vene mootorratta rünnaku peatamisest 3-4 mootorrattast koosnevates gruppides. Ellujäänuid ei tuvastanud.

7. Bahmut: kahjuks hakkab Kostjantõnivkas üha enam domineerima vene pool ja on suutnud tugevamalt kanda maha saada linna keskel.

8. Donetsk: Ukraina väed käivitasid ootamatu soomuslennukioperatsiooni Hrõšõne teljel, Pokrovskist loodes. Lahingut alustati 1. soomuslennukipolgul [31. märtsi õhtul] udu ja piiratud nähtavuse tingimustes. Ukraina väed paigutasid sisse mehhaniseeritud rühmituse (vähemalt üks Leopardi tank ka pundis). Eile lahingud jätkusid Hrõšõne asulas ja selle ümber. Jooksvat seisu ei tea.

Eile tuli infokilde, et vene poole pingutused Pokrovskist edelas on toonud pisu edenemist ning kasvanud on vene poole isikkooseisu arv sealsetes rindejoone külades ning saadi uued eesmised possad Novomõkolaivka külas.

9. Lõunarinne: Huljaipole kandis on hakanud vene poole püüdlusi hallis alas saatma pisu rohkem edu. Väikesed grupid kipuvad kaugele jõudma.

Kahjuks on vene pool suutnud uuesti jõuda sektori lääneservas Primorske asulas kooseisu tõsta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa valitsus on otsustanud kärpida teedetegevuse rahastamist, mis hõlmab föderaalmaanteede ehitust ja remonti kogu riigis. Kommersanti teatel kärbitakse peaminister mihhail mišustini korraldusele viidates föderaalvõrgu remondi- ja hoolduskulusid sel aastal 11 miljardi rubla võrra 432 miljardi rublani ja järgmisel aastal 20 miljardi rubla võrra 511 miljardi rublani. Rubla kurss 1 euro on 100 rubla.

Investeeringuid Ukraina DPR-i, LPR-i ja teiste annekteeritud piirkondade teedetaristusse vähendatakse 103,5 miljardilt rublalt 95 miljardi rublani. Järgmise kuue aasta teedetööde kava kogurahastus, mis hõlmab enam kui 2000 kilomeetri föderaalmaanteede ehitamist ja rekonstrueerimist, väheneb 100 miljardi rubla võrra 9,1 triljonini.

Selle tulemusel ulatub teedetööde alarahastamine võrreldes valitsuse poolt heakskiidetud standarditega 1,85 triljoni rublani, teatab Kommersant. Samal ajal vähendatakse üle 18 000 kilomeetri föderaalseid maanteid haldava riikliku korporatsiooni Avtodor eelarvet enam kui 20 miljardi rubla võrra: see on algselt planeeritud 209,5 miljardi asemel 188,8 miljardit rubla. Ka Avtodori reservfond väheneb enam kui poole võrra, 850 miljardilt 390 miljardile rublale.

Kärped on tingitud eelarvepiirangutest, märgib HSE Transpordiökonoomika Instituudi akadeemiline direktor Mihhail Blinkin. Eelmisel aastal oli föderaalkassas 5,625 triljoni rubla suurune puudujääk – viis korda suurem kui algselt plaanitud. 2026. aasta alguses suurenes eelarvepuudujääk aastaga võrreldes veel 1,5 korda, ulatudes jaanuari-veebruari 3,449 triljoni rublani.

Nafta- ja gaasitulude vähenemise tõttu kaalus valitsus mittesõjaliste ja kaitsmata ridade 10% kärpimist. Kuid Iraani sõja tõttu, mis tõi kaasa naftahindade järsu tõusu, loobuti neist plaanidest. Freedom Finance Globali juhtivanalüütiku Natalia Milchakova hinnangul võib eelarve aasta lõpuks saada 3–4 triljonit rubla täiendavaid nafta- ja gaasitulu.

Bloombergi allikate varasemate andmete kohaselt suunab kreml siiski planeerimata toorainetulud tõenäoliselt kaitse-eelarvesse.

12. venemaa suurim jaemüügikett Magnit lõpetas 2025. aasta kahjumiga, teatab RBC, viidates kontserni peamise tegevettevõtte AO Tander (mis haldab supermarketeid Magnit ja Magnit Cosmetic ning sooduskauplusi V1 ja Moya Tsena) finantsaruannetele. Aasta lõpuks oli ettevõte, mille võrgustik hõlmab 32 000 kauplust 72 piirkonnas, kaotanud 22,5 miljardit rubla (225 miljonit eurot). See oli Magniti esimene kahjum enam kui 20 tegutsemisaasta jooksul.

Kuigi Magniti tulu kasvas aastaga 11% 3,1 triljoni rublani, langes müügikasum 13% 138,7 miljardi rublani. Kuid ettevõtte finantsprobleemide peamiseks põhjuseks oli Gazprombanki analüütikute sõnul võlg: kõrge baasintressimäära tõttu suurenesid Magniti laenude intressikulud aastaga 74% 163,9 miljardi rublani.

Jaemüügiketid seisid eelmise aasta keskel silmitsi probleemidega, kui tarbijad hakkasid kokkuhoidlikult tegutsema. Seetõttu kogevad suured riiklikud jaemüüjad müügisurvet ja on sunnitud riiulihindu piirama, ütlesid Kommersantile mitme keti allikad. See omakorda viib kasumlikkuse languseni: eelmisel aastal võis suurimate jaemüügikettide kasumlikkus langeda ajalooliselt madalaimale tasemele 1,7–1,9%, selgub Infoline-Analyticsi hinnangutest.

venemaa Föderatsiooni keskpank kirjutas veebruaris, et tarbijate eelistuste nihkumine eelarvelise segmendi poole ja ettevaatlikum lähenemine kulutamisele on registreeritud kõigis riigi makropiirkondades.

Kesk-venemaal ületas sooduspakkumistega müüdud kaupade osakaal 50%, samal ajal kui restoranide külastatavus ja keskmised arved hakkasid langema. Siberis hakkasid ostjad oma toidukorvides loobuma kõrgema hinnaklassi toodetest, minnes üle vidinate, kodumasinate, rõivaste ja jalatsite ökonoomsele segmendile. Elektroonikapoodides lähevad ostjad regulaatori andmetel üle „uutelt ja lipulaevtoodetelt eelmise põlvkonna mudelitele ja taskukohasematele kaubamärkidele“.

Lisaks müügiprobleemidele on ettevõtted surve all kallite laenude tõttu – ja see on väljakutse mitte ainult Magnitile, vaid ka teistele jaemüüjatele, märgib INFOLine-Analyticsi tegevjuht Mihhail Burmistrov. Näiteks X5, mis haldab Perekrestoki ja Pyaterochka kette, teatas võla teenindamise kulude 79% suurenemisest 61 miljardi rublani.

Magneti kahjum ei ole erand, vaid trend: MMI analüütikute sõnul avaldab keskpanga kõrge intressimäär survet kogu kinnisvarasektorile. Varem teatasid kahjumist ka süsteemselt olulised ettevõtted nagu Lukoil, MMK, Severstal ja Rusal.

13. Reutersi teatel on Hiina hakanud hinnatõusust kasu lõigates veeldatud maagaasi (LNG) edasi müüma rekordmahtudes. Pärast USA ja Iisraeli sõja puhkemist Iraaniga tõusid LNG hinnad Aasias ligikaudu 85%. Peamiseks põhjuseks oli tarnete katkemine Hormuzi väina kaudu, mille kaudu läbib ligikaudu 20% ülemaailmsetest LNG voogudest.

Ka Hiina LNG import langes järsult: märtsis ulatus see 3,68 miljoni tonnini, mis on madalaim tase alates 2018. aasta aprillist. Hiina saab aga gaasi ka venemaalt oma toodangu kaudu. „Torustiku tarned ja kodumaine toodang püsivad stabiilsena,” märgib Kpleri analüütik Nelson Xiong. Märtsis müüs Hiina edasi kuni 10 LNG lasti, mis on rekordiline kuuarv (ICISi, Kpleri ja Vortexi andmetel). Aasta algusest on Hiina edasi müünud 1,31 miljonit tonni veeldatud maagaasi (19 lasti), võrreldes 0,82 miljoni tonniga kogu 2025. aastal. Peamised sihtkohad on Lõuna-Korea (10 saadetist), Tai (5), samuti Jaapan, India ja Filipiinid.

Hiina teenib kasu arbitraažist oma odavate pikaajaliste lepingute ja kalli spot-turu vahel. venemaa torujuhtmegaas maksab Hiinale umbes 250 dollarit 1000 kuupmeetri kohta. Samal ajal on Aasia spot-hinnad tõusnud 830 dollarini 1000 kuupmeetri kohta. Hiina edasimüügimarginaal võib olla kolm korda suurem kui ostumarginaal. Iga standardne veeldatud maagaasi saadetis (umbes 70 miljonit kuupmeetrit) võib genereerida kuni 40 miljonit dollarit kasumit.

Hiina on ostnud ka venemaa veeldatud maagaasi allahindlusega. Novatek on pakkunud Hiina ostjatele vähemalt suve lõpust alates 30–40% allahindlust Arctic LNG 2 projekti kütusele. Teoreetiliselt võiks see suurendada ka potentsiaalse edasimüügi kasumit.

Edasimüügi kasv on tingitud Hiina sisenõudluse vähenemisest. „Nõrga sisenõudluse tõttu peavad ostjad oma kauba edasimüümist välismaale tulusamaks,” ütleb ICIS-i analüütik Wang Yuanda. Peaaegu pool märtsikuu edasimüügist toimus CNOOC-i Binhai terminalis Jiangsu provintsis.

14. venemaal lakkas riiklik sõnumsiderakendus Max töötamast seoses valitsuse katsetega Telegrami blokeerida. Downdetectori andmete kohaselt hakkas pärast kella 12.00 laekuma sadu kaebusi teenuseprobleemide kohta. Kasutajad teatavad, et sõnumsiderakendus ei avane, ei luba sõnumeid saata ega vastu võtta ega meediafaile alla laadida. Mõned on kaotanud kõik vestlused ja nende isiklikud kontod on ligipääsmatud. Enamik kaebusi saabus Moskvast, Peterburist, Hakassiast, Udmurtiast ning Nižni Novgorodi, Novosibirski ja Tšeljabinski oblastist.

See on Maxi teine katkestus kolme päeva jooksul. Eelmine juhtus 30. märtsi hommikul. Võimud turustavad sõnumsiderakendust kui usaldusväärset ja turvalist ning see on valitsuse poolt heakskiidetud teenuste valges nimekirjas, mis peaksid internetikatkestuste ajal töötama.

Roskomnadzor plaanis 1. aprillil Telegrami blokeerida, teatasid mitmed meediaallikad, täpsustades, et see oli õiguskaitseorganite otsus. Viimase 24 tunni jooksul on Pavel Durovi teenuse probleemide kohta laekunud üle 6600 kaebuse. Interneti Kaitseühingu juhi Mihhail Klimarevi sõnul pole Telegram veel 100% blokeeritud, kuid seda võib de facto pidada juba blokeerituks, kuna sõnumitooja kättesaadavus on langenud 30%-ni.

Roskomnadzor teatas Telegrami blokeerimisest 10. veebruaril, viidates platvormi kehvale sooritusele pettustevastases võitluses, venemaa seadusandluse eiramisele ja keeldumisele koostööst ametivõimudega. Järgmisel päeval blokeeris regulaator WhatsAppi täielikult, eemaldades selle aadressi riiklikust domeenisüsteemist (NDIS) koos varem keelatud sotsiaalvõrgustike ja lääne meedia veebisaitidega.

Durov väitis, et venemaa võimud üritasid kodanikke sundida üle minema Maxile – riigi kontrollitavale rakendusele, mis on loodud jälitustegevuseks ja poliitiliseks tsensuuriks.

putin allkirjastas 2025. aasta juunis seaduse, millega loodi riiklik sõnumitooja. Sellest ajast alates on võimud hakanud venelasi Maxi installima sundima haldusressursside abil: kooli- ja perevestlused, samuti ametnike ja riigiettevõtete töötajate vaheline kirjavahetus kantakse sinna üle. Sõnumirakendus integreeritakse ka Gosuslugi (Gosuslugi) veebisaidiga.

Nende meetmete vastu teatas Max, et märtsi lõpuks oli teenust kasutama hakanud 107 miljonit inimest ja selle päevane publik ületas 77 miljonit.

15. ChTD teatab TGStati andmetele viidates, et venemaa propagandakanalite vaatamiste arv langes järsult pärast Telegrami blokeerimist venemaal. Suurima vaatajaskonna languse kannatas kremli uudistekanal, kaotades 68,1% oma aktiivsetest lugejatest. margarita simonjani kanali vaatajaskond langes 52,3%, samas kui propagandist aleksandr sladkovi vaatajaskond langes 49,4%. RT vaatamiste arv langes 42%, samas kui propagandistide vladimir solovjovi ja pavel zarubini vaatamiste arv langes vastavalt 47,2% ja 42,7%. RIA Novosti ja Tsargrad kaotasid vastavalt 43,9% ja 41,2% oma publikust, samas kui kremli-meelsete kanalite Mash, Baza ja Shot ning Z-kanalite Dva Majora, Rybar ja Operatsioon Z: Voykorokory Russkoy Vesna publik langes 31,9% ja 36,3% vahel.

Samal ajal on sõltumatute või opositsiooniliste meediaväljaannete publik, mille lugejad on pikka aega VPN-e kasutanud blokeeringute vältimiseks, vaevu vähenenud: BBC vene Teenistuse publik langes vaid 9,1%, Meduza oma 3,7% ja Astra kanali oma 1,6%.

Levada keskuse küsitluse kohaselt oli märtsis Telegrami ja WhatsAppi piirangute vastu 55% kodanikest (augustis oli pooldajaid rohkem kui vastaseid – 49% vs 41%). Blokeerimine on samuti suurendanud huvi VPN-ide vastu: viimase aasta jooksul on nende teenustest mitteteadvate inimeste osakaal langenud 32%-lt 23%-le, samas kui teadlike osakaal on suurenenud 31%-lt 38%-le.

Märtsikuu VTsIOM-i küsitluse kohaselt on blokeerimine tabanud valitsuse toetusreitinguid: putini toetusreitingud ja usaldus tema vastu on langenud madalaimale tasemele alates sõja algusest, samas kui toetus Ühtsele venemaale on langenud madalaimale tasemele alates 2021. aasta detsembrist.

Selle taustal liiguvad võimud järgmisse etappi – võitlusse VPN-ide vastu. 28. märtsil arutas digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev operaatoritega möödaviiguvahendite kasutamise eest tasude ja trahvide kehtestamist, välistamata kasutajate haldusvastutust. Forbesi allikate sõnul tuleneb algatus putini salastatud korraldusest.

16. Lühiuudised

Valgevene juht aleksandr lukašenko ütles, et rahuaega ei saa olla ning et riik valmistub sõjaks. Ta rõhutas, et armee on olemas selleks, et olla vajadusel lahinguvalmis. Njah, ta on seda aastaid lubanud…

USA president Donald Trump ähvardas peatada relvatarned Ukrainale, et avaldada survet Euroopa liitlastele Hormuzi väina avamiseks, mille Iraan pärast USA-Iisraeli sõjalist operatsiooni sulges. Sellest teatas Financial Times, viidates allikatele, kes olid aruteludega kursis.

venemaa välisluureteenistuse direktor narõškin nõuab, et Zelenski peab venemaa ettepanekud vastu võtma.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9 protsenti rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.

Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,3 miljonit kodulindu, kellest 95% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 107 000 muud linnud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimased kuus aastat kasvanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku hinnanguliselt 13 000 tonni mune, keskmiselt 151 muna inimese kohta. Põhilise osa ehk üle 90% toodangust annavad üheksa suurt ettevõtet, kus on vähemalt 5000 lindu. Need ettevõtted mõjutavad toodangu kasvu ja kahanemist enim,” selgitas Kirs.

Eestisse imporditi eelmisel aastal 10 600 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2025. aastal 3000 tonni. „Eksport on viimased viis aastat pärast 2020. aasta madalseisu taas suurenenud,” ütles Kirs.

Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades tarbiti möödunud aastal mune 324,6 miljonit ehk 20 400 tonni, mida on 8% vähem kui 2024. aastal. Jagades Eesti munatoodangu tarbimisega võib ligikaudselt arvutada isevarustatuse taseme. Mullu moodustas kodumaine tootmine 64% munade tarbimisest ehk umbes kuus kümnest munast olid kohalikku päritolu.

 

USA president Donald Trump ütles, et kaalub tõsiselt Ameerika Ühendriikide väljaviimist NATO-st, kuna allianss ei aidanud teda sõjas Iraani vastu.

Väljaandele Telegraph antud intervjuus nimetas Trump liitu pabertiigriks ja märkis, et kaitselepingu ülevaatamine on nüüdseks „otsustatud”.

Pinged Valge Maja ja NATO liikmesriikide vahel kulmineerusid pärast seda, kui liitlased lükkasid tagasi Trumpi nõudmise saata sõjalaevu Hormuzi väina.

Küsimusele, kas ta vaataks pärast konflikti lõppu üle USA liikmesuse alliansis, vastas Trump: „Oh jaa, ma ütleksin, et see on enam kui otsustatud. NATO pole minus kunagi usaldust äratanud. Olen alati teadnud, et see on pabertiiger – muide, Putin teab seda samuti.”

Vahemere idaosas asuv Kreeta saar värvus punaseks Sahara kõrbetolmu tõttu.

Siin on video:

A dense wave of African dust swept across Crete, Greece, reducing visibility and disrupting flights. pic.twitter.com/gBNBZILIGx

— Clash Report (@clashreport) April 1, 2026

Rare Red Sandstorm Sweeps through Crete Greece and Libya.

The Sandstorm is expected to start hitting Egypt and other areas in the upcoming hours.

Videos are from Greece and Libya today.

No filters, this is how it looks like: pic.twitter.com/TLoKvC0biD

— Suppressed News. (@SuppressedNws1) April 1, 2026

More footage from Greece: https://t.co/sAJFq6uKiQ pic.twitter.com/YXZkOrEmvw

— Suppressed News. (@SuppressedNws1) April 1, 2026

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tartu linn sõlmisid kokkuleppe senise koostöö jätkamiseks rahvusvaheliste transpordiühenduste, eelkõige lennuühenduste arendamisel ja säilitamisel Tartus.

„Tartu rahvusvahelised ühendused on võtmetähtsusega nii turismi kui ka Lõuna-Eesti majanduse arengus laiemalt,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Riigi toetus aitab tagada, et Tartu oleks paremini ühendatud Euroopa ja maailmaga.”

2026. aastal eraldatakse Tartu rahvusvaheliste ühenduste toetuseks 360 000 eurot. Alates järgmisest aastast ja edasi plaanib ministeerium ühendusi toetada summas 324 000 eurot. Vastavad vahendid on kavandatud ministeeriumi eelarvesse ka edaspidiseks perioodiks, alates 2027. aastast.

Toetuse abil saab Tartu linn ellu viia turismivaldkonna arengudokumendi „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035” eesmärke. Toetust eraldatakse igal aastal tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on raha ette nähtud. Toetus arvati ministeeriumi eelarvesse täiendava rahastusena, et parandada Tartule kui Euroopa kultuuripealinnale rahvusvahelist ligipääsetavust.

Tartu politseinikud peatasid eile õhtul kella 20 ajal Tartus Idaringteel veoauto Volvo, et kontrollida nii sõidukit kui selle juhti. Negatiivse üllatusena selgus, et Volvo roolis olnud kutseline 59-aastane juht oli raskes alkoholijoobes. Lisaks sellele oli autorong ka ülekoormatud.

Head ettevõtjad, palun jälgige, et teie juhid ei veaks raskemaid koormaid kui sõidukid kanda suudavad ja liiklusreeglid lubavad. Kaalupiirangud on seatud põhjusega ning igasugune eksimine selle vastu on liikluses ohtlik.

Sama oluline on veenduda, et kutselised juhid oleksid puhanud ning nende tervislik seisund võimaldaks sõidukit juhtida. Kriminaalne joove ei ole juhuslik või kogemata esinev – see on teadlik ja tihti millegi raskema tagajärg.

Kui märkate liikluses kahtlase sõidustiiliga või muul moel tähelepanu äratavat sõidukit, siis andke sellest kohe teada häirekeskuse numbril 112. Sel juhul saab politsei sekkuda ning olukorda kontrollida.

Pärast koondisepausi jätkus täna meeste käsipalli meistriliiga. Kolmapäeval läksid omavahel vastamisi Viljandi HC ja Mistra ning HC Viimsi/Alexela ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Mõlemal mängul oli palju kaalu, kuna kaks vooru enne põhiturniiri lõppu võitlesid Kehra ja Viljandi veel kolmanda koha nimel.

Viljandi kindlustas kolmanda koha

Mistra, kellele see mäng ei tähendanud enam midagi jättis koosseisust välja välismängijad Serhii Orlovskyi ja Anton Barouski. Külalised suutsid küll viljandlaste vastu algedu haarata, kuid kodupubliku ees mänginud meeskond võitles end esimese poolaja keskpaigaks Kristo Voika väravast 7:4 ette. Selle järel võttis Jüri Lepp aja maha, kuid midagi lihtsamaks tema hoolealuste jaoks ei läinud ning poolaeg kaotati 11:15.

Mistra sai teisel poolaja esimestel hetkedel Marek Kopli tabamuse järel korra ka kahe värava kaugusele, kuid Marko Koksi time-oudi järel viis Sivert Raide viljandlased 46. minutil taas neljaga ette, tehes seisuks 22:18. Kohtumise lõpp kuulus juba võõrustajatele ning Ott Variku ja Serhii Dubovyki topelttabamuste järel vormistati lõppseisuks 31:24

Viljandi poolelt sai Hendrik Koks kirja kuus, Ott Varik ja Dobovyk neli tabamust. Aleksander Pertelson, Sten Maasalu, Andrei Basarab ja Kristo Voika toetasid neid kolme väravaga. Mistra eest viskas Vahur Oolup neli, Marek Kopli, Romet Nõgene, Karl Roosna ja Martin Nerut kolm väravat.

„Kui me suudame normaalset käsipalli mängida, siis võime kõiki üllatada,” alustas Viljandi HC poolelt Ott Varik. „Me ei ole alati sel hooajal oma mängusüsteemi käima saada. Täna suutsime lapsikuid vigu vältida ning vastastelt kiired ja lihtsad väravad ära võtta ning see ka edu tagas.”

„Põhiturniir hakkab lõppema, mõtted on pigem Balti liigal ja täna jäid mõned mehed seda kõike silmas pidades koju ka,” loetles Vahur Oolup allajäämise põhjuseid. „Aga eks saame Viljandiga uuesti nüüd poolfinaalides vastamisi minna ning eks siis juba vaatame, kes peale jääb.”

Kehra kindlast võidust jäi täna väheks

HC Kehra ja HC Viimsi alustasid väga võrdselt ning rohkem kui üheväravalist edu kumbki meeskond esimese veerandtunni jooksul saavutada ei suutnud. Seejärel aga haarasid külalised Maksim Tanner Mc Cauley kolme värava toel initsiatiivi ning ning juhtisid 22. minutil 15:10 ja poolajaks Martin Kikkase viimase sekundi viske järel 20:14.

Teise poolaja algus oli Alexela meeste jaoks väga raske, kui Kehra alustas 7:0 spurdiga ja kindlustas sellega mängu saatuse. Lõppseisuks tegi Jaan Pirk 45:28. Horizoni resultatiivsemad olid täna Mc Cauley kuue ning Jaan Pirk, Martin Lepik ja Sigmar Seermann viie väravaga. HC Viimsi poole pealt tabasid Gregor Jaanus seitse ning Karl Sebastian Aamer neli korda.

See tähendab, et enne homset kohtumist Põlva Serviti ja SK Tapa/Team Kaitseväe vahel ning pärast seda veel ühte täisvooru on selge nii meeste meistriliiga põhiturniiiri lõppseis, kui ka poolfinaalid, kus vastamisi lähevad Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning täna kohtunud Mistra ja Viljandi HC.

Meistriliiga tabel (mängud, võidud, viigid, kaotused, punktid):

Põlva Serviti 18 17 1 0 35
Mistra 19 12 1 6 25
Viljandi HC 19 10 1 8 21
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 19 9 0 10 18
SK Tapa/Team Kaitsevägi 18 5 1 12 11
HC Viimsi/Alexela 19 0 2 17 2

Meeste käsipalli meistriliiga kohtumised sel nädalal:
01.04
Viljandi Spordihoone 19:00 Viljandi HC – Mistra 31:24(11:15)
Viimsi kooli spordikeskus 19:00 HC Viimsi/Alexela – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 45:28 (14:21)
02.04
Tapa Spordihoone 19:00 SK Tapa/ Team Kaitsevägi – Põlva Serviti

29. märtsil kella 15 paiku sõitis kriminaalses joobes 32-aastane mees Viljandimaal Mulgi vallas teelt välja. Sõidukis olid ka mehe kaks väikest last, õnneks ei saanud keegi raskelt viga.

Menetluse käigus selgus, et mees käis päev varem peol, kus tarbis varahommikuni suures koguses alkoholi. Järgmisel päeval istus ta autorooli, veendumata enda kainuses. Kriminaalses joobes juht sooritas möödasõitu, kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis suurel kiirusel teelt välja võpsikusse.

Õnneks oli tegu võrdlemisi õnneliku õnnetusega, arvestades asjaolu, et võpsikus olid läheduses ka suured puud ning vastu neid sõites oleks olnud hoopis traagilisemad tagajärjed.

On arusaamatu, miks otsustas juht riskida nii enda kui ka oma väikeste laste eludega. Loodetavasti mõtleb mees šokivangistuses oma ohtliku liikluskäitumise üle tõsiselt järele ning tulevikus enam selliseid juhtumeid ei kordu.

Ka prokuratuuri sõnul saab tänada vaid õnne, et niivõrd hoolimatu käitumise tõttu keegi raskelt viga või koguni surma ei saanud. Mitte ükski argument ei õigusta alkoholijoobes auto juhtimist. Ka päev varem alkoholi tarvitamise korral tuleb enne sõitma hakkamist veenduda, et joove on ka päriselt üle läinud.

Kohus karistas meest 8 kuu pikkuse vangistusega, millest kohe tuleb ära kanda 15 päeva. Seejärel on mees poolteist aastat katseajal, mille jooksul peab alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrolli nõuetele, ei tohi tarvitada alkoholi ning kohustub läbima sotsiaalprogrammi.

Lisaks jääb mees kolmeks kuuks ilma juhtimisõigusest ja peab tasuma 820 eurot menetluskulusid.

Igipõline teema, mis on lõunaeestlaste jaoks olnud aktuaalne juba kümneid aastaid. „Lätis on odavam” on lause, mida kuuleb nii poesabas, töö juures kui ka sõpradega juttu puhudes. Kütus, alkohol ja nüüd isegi ka toidukaubad on pealtnäha Lätis odavamad. Paljude jaoks ei ole see enam isegi küsimus, vaid hoopis vaieldamatu fakt.

Aga kas Lätis on tõesti kõik odavam?

Miks tundub, et Lätis on odavam?

Eelkõige piiriäärsetes kohtades, aga ka Lõuna-Eestis üldiselt, on hinnavõrdlus igapäeva osa. Kui bensiinijaam, kus numbrid on kohalikust tanklast oluliselt väiksemad, on vaid mõne kilomeetri kaugusel, tekib tunne, et kõik on sealpool soodsam. Alkoholi järele on eestlased üle piiri sõitnud juba aastaid.

Tegelik pilt ei ole aga nii mustvalge. Hinnavahed on sageli seotud maksupoliitikaga. Lätis on käibemaks madalam, mis mõjutab otseselt ka kaupade lõpphinda. See aga ei tähenda, et kõik oleks automaatselt odavam.

Hinnavõrdlused näitavad, et kuigi mitmed kaubagrupid on Lätis soodsamad, ei kehti see kõigi toodete puhul. Teatud toiduained või teenused võivad hoopiski Eestis odavamad olla.

Kas sama loogika kandub ka internetti?

Huvitav tendents on ka see, et sama mõtteviis on tasapisi liikunud ka digikeskkonda. Kui varem käidi füüsiliselt Lätis odavama kütuse või alkoholi järel, siis tänapäeval uuritakse sarnaseid „paremaid pakkumisi” ka internetis. Eestlase jaoks on mujal muru alati rohelisem, kindlasti on mujal soodsam kui Eestis. See “mujal” ei tähenda aga alati mitte ainult teist riiki kaardil, vaid ka välismaiseid veebikeskkondi.

Näiteks uuritakse üha enam erinevaid rahvusvahelisi platvorme ja võimalusi. Sealhulgas kasutatakse võrdluslehti nagu Casino-Latvia.com, kuhu koondatakse infot teatud tüüpi teenuste kohta Eesti turust väljaspool. See muster ei tähenda, et kõik „mujalt” leitav oleks alati parem või odavam. See on hea näide sellest, kuidas loogika „mujal on muru rohelisem” on kandunud üle meie interneti kasutamise harjumustesse.

Kas harjumus mõjutab rohkem kui reaalsus?

Tundub, et „Lätis on odavam” mentaliteet on lõunaeestlase seas sügavalt juurdunud. Aastate jooksul on välja kujunenud muster: kui on vaja midagi odavamalt, siis tuleb ette võtta väike reis üle piiri. See on muutunud harjumuseks, mis ei pruugi alati olla teadlik otsus.

Võib isegi tekkida olukord, kus hinda ei vaevuta enam kontrollimagi. Tõsiasi on see, et tänapäeval kõiguvad hinnad pealtnäha palju rohkem kui mõned aastad tagasi. Eeldatakse veel vanast harjumusest, et Lätis on niikuinii odavam. See ei pruugi igal ajal aga tõsi olla.

Kas alati tasub piiri taha vaadata?

Kuigi vahel on hinnavahe täiesti reaalne ja märkimisväärne, ei ole see alati nii suur, kui esmapilgul tundub. Siinjuures peab arvestama ka sõidukulu, ajakulu ja ka muid tegureid, mis võib „odavama” valiku muuta hoopis samaväärseks või isegi kallimaks. Võib tekkida olukord, et avastad mõnes Läti poes hoopis kallimad hinnad kui mõnes odavamas Eesti poes.

Sama kehtib ka internetis. Soodne pakkumine võib esmapilgul olla hea, kuid see võib sisaldada tingimusi või piiranguid, mis ei ole kohe nähtavad. Tellides näiteks mõne teise riigi e-poest kaupa, võib tekkida sama probleem, mis füüsiliselt kohale sõitmisel kütusekuluga. Kohaletoimetamise hind võib olla suurem kui sama kallimat toodet Eestist ostes. Koos saatmiskuluga võib „hea diil” osutuda hoopis kallimaks ostuks. Seetõttu tuleks alati vaadata tervikpilti, mitte ainult hinda.

Esmapilgul soodne pakkumine võib sisaldada tingimusi või piiranguid, mis ei ole kohe nähtavad.

Kohalik reaalsus vs levinud uskumus

Lõuna-Eestis elavate inimeste jaoks on olemas valik: Läti või Eesti. See annab teatud eelise, et valikuid on pealtnäha rohkem. Ei pea ostma kütust Eestist, kui saab osta odavamat kütust Lätist. Samas võib see tekitada olukorra, kus otsuseid tehakse automaatselt. Ei vaevuta uurima värsket infot hindade kohta. Eeldusel, et „Lätis on odavam” võivad olla mõnel juhul kallimad tagajärjed.

Küsimus ei pruugi seega olla enam selles, kas „Lätis on odavam”, vaid meie käitumismustrites. Kas kontrollime iga kord uuesti, kas tõesti on mujal odavam või usume seda lihtsalt seetõttu, et nii on alati olnud. Vahel on reaalsus see, et muru ei ole mujal rohelisem, kuigi see võib nii tunduda.

USA president Donald Trump kutsus naftapuuduses vaevlevaid liitlasi Hormuzi väina avama ning vihjas veel, et sellised riigid nagu Suurbritannia peaksid lõpuks õppima võitlema.

Trump teatas, et tal on ettepanek kõikidele riikidele, kes ei saa Hormuzi väina sulgemise tõttu lennukikütust. „Esiteks, ostke seda USA-lt, meil on seda küllaga ning teiseks, võtke julgus kokku, minge väina ja võtke see ise,” kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Trump vihjas, et Suurbritannia peab õppima, kuidas enda eest võidelda. „USA ei ole teid enam aitamas, samamoodi nagu teid polnud meie jaoks olemas. Iraan on sisuliselt hävitatud. Raske osa on tehtud. Minge tooge oma nafta ise ära,” lisas Trump.

In a new post this morning on his Truth Social social media platform, President Donald J. Trump addressed the “countries that can not get jet fuel” and refused to join the strikes against Iran, such as the United Kingdom, telling them to buy oil from the United States instead and… pic.twitter.com/Eiya95A1lP

— OSINTdefender (@sentdefender) March 31, 2026

Euroopa Liidu riikide valitsused peaksid Iraani sõja tõttu valmistuma pikaajaliseks häireolukorraks energiaturgudel, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik riikide ministritele enne teisipäeval toimunud erakorralist kohtumist saadetud kirjas.

Reutersi nähtud kirjas, millel oli 30. märtsi kuupäev, ütles energeetikavolinik Dan Jorgensen, et valitsusi julgustatakse tegema varakult ettevalmistusi võimalikuks pikaajaliseks häireks.

Euroopa sõltub imporditud kütusest, mis tähendab, et Lähis-Ida konflikti mõju ülemaailmsetele energiahindadele haavab Euroopat. Euroopa gaasihinnad on alates USA ja Iisraeli rünnakute algusest Iraanile 28. veebruaril tõusnud enam kui 70 protsenti.

Naljahambad on viidanud, et kaitseväe ohusõnumeid toksib sisse saarlane, sest neis on õ-täht asendatud ö-ga.

Märgitakse, et mis siis veel saab kui neid hakkab sisestama seto või võrukas.

Siis on Eesti küll kaitstud ja kindlates kätes.

Droonivaatlus on jäetud elanikonnale.

Politseile teatati, et Tartu linnas elav naine osales 30. märtsil sõbranna mahitusel näiliselt Maxima loosis.

Veidi hiljem teatas inimene naisele, et ta on loosiga võitnud, kuid raha kättesaamiseks on tarvis Smart-ID kinnitust, mille kannatanu ka andis.

Pärast PIN-koodide sisestamist märkas naine, et tema pangaarvelt on kadunud 6027 eurot.

2026. aastal korraldatakse kohalikele omavalitsustele taotlusvoor, millest saab küsida toetust generaatorite soetamiseks ja luua generaatoriga ühendamise võimekus evakuatsioonikohtades, kriisiaegsetes info- ja tugipunktides ehk kerksuskeskustes ja lasteaedades. Taotlusvooru eelarve on ligi 770 000 eurot.

„Omavalitsused on päästeametile üks olulisemaid partnereid, kellel on elanikkonnakaitses keskne roll, sest just nemad tunnevad kõige paremini oma kogukonna vajadusi, võimalusi ja riske,” ütles päästeameti kriisivalmiduse ekspert Terje Lillo. „Näeme, et omavalitsused suhtuvad teemasse täie tõsidusega ning viimaste aastatega on tehtud elanikkonnakaitses suur arenguhüpe.”

Maksimaalne toetus ühe omavalitsuse kohta on kuni 10 000 eurot. Toetuse abil saab soetada transporditavaid (mobiilseid) ja kohtkindlaid (statsionaarseid) generaatoreid, rajada avariitoite ühendusvõimalusi, hankida haagiseid generaatorite transpordiks, soetada kütusemahuteid ja transporditavaid akujaamasid. Kõik need loovad parema võimekuse tegutseda evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja lasteaedades ka ulatusliku elektrikatkestuse korral.

Taotlusvoor „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/122042025005 avaneb 15.04.2026 kell 9.00 ja infotund taotlejatele toimub samal päeval kell 15-16.

Taotlusvooru kuulutab välja RTK ning kogu vajaliku info, sh taotlemise täpsemad tingimused ning infotunnil osalemise võimalus veebis, avaldatakse RTK kodulehel: www.rtk.ee

Teisipäeva, 31. märtsi õhtul kell 18.18 said päästjad väljakutse kulupõlengule Mulgi vallas Suuga külas.

Laiguti põles heinamaa ja mõnes kohas metsaalune. Päästjad kasutasid kustutamiseks kululuudasid ja vett, ligi ühe hektariline tulekahju lokaliseeriti kella 18.47-ks.

Siin on pildid:

Tänane päev algas Otepääl tõelise sensatsiooniga – keskväljaku karupurskkaevu remont lõppes suure üllatuse ja avastusega.  Nimelt avastati tööde käigus, et maa alt ei tule mitte vett, vaid otse diislikütust!

Kui töömehed hommikul purskkaevu käima panid, jäi vesi tulemata – selle asemel täitus bassein korraliku, kergelt diislilõhnalise „allikaveega”.

„Ilmselgelt on Otepää all peidus väike naftamaardla ning Otepää erilised geoloogilised olud on nafta muundanud diislikütuseks,“ kommenteeris vallavanem Jorma Riivald. „Või siis on tegemist maailma esimese loodusliku diisli purskkaevuga – igatahes labor kinnitas, et kraam on tipptase! Tankisin ise ka ja auto käivitub nagu kellavärk.”

Kohalikud elanikud on juba olukorraga kiiresti kohanenud. Kes tuleb kohale tassiga, kes toob suurema topsi, aga kõige targemad on saabunud ämbritega. Diisel sobib suurepäraselt nii autosse kui traktori sisse – multifunktsionaalne nagu Otepää ise!

Kuna poest osteti kõik ämbrid hetkega ära (mõned räägivad, et isegi lillepotid läksid loosi), on vallavalitsus avanud ametliku ämbrilaenutuse. Ämbreid saab täiesti tasuta – ainult sissekirjutust kontrollitakse.

Vallavalitsus tuletab meelde:
kütust jagatakse ainult Otepää sissekirjutusega inimestele – turistidel tuleb kahjuks oma paak ikka vanaviisi täita!

Põllumajandus- ja Toiduamet teatab, et alates 1. maist 2026 rakendub uus kord, mille eesmärk on tõhustada tolmeldamise korraldust ning suurendada mesindussektori läbipaistvust. Muudatuse kohaselt peavad kõik Eestis tegutsevad mesilased olema identifitseeritud ja registreeritud ning nende lennutegevus kooskõlastatud vastavalt kehtestatud õhuruumi reeglitele.

Uue süsteemi raames:

• kõik mesilased tuleb identifitseerida ja kanda riiklikku registrisse;
• suuremates mesilates võetakse kasutusele spetsiaalsed „lennukoridorid”;
• rikkumiste korral võib mesila suhtes kehtestada ajutise lennukeelu.

Loomade registrit, kuhu mesilad ja mesilasperede arv juba praegu kantud on, haldab Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), kuhu tuleb nüüd lisada täiendavad andmed nii mesilaste kui ka nende lennuaktiivsuse kohta.

„Registriandmete täiendamine annab meile parema ülevaate mesilaste liikumisest ning aitab ennetada olukordi, kus tolmeldamine toimub ebaühtlaselt või koormus jaotub piirkonniti ebaproportsionaalselt,” selgitas PRIA esindaja Mesike Sumin. „Samuti võimaldab see pakkuda mesinikele täpsemaid toetusi vastavalt lennuaktiivsusele.” Sumin lisab, et mesilaste lennusalga juhid tuleb varustada ka transponderiga, mida on võimalik jälgida rakendusest Flightradar.

Lennutegevuse üle hakkab järelevalvet teostama Transpordiamet, kes vastutab Eestis lennundusohutuse eest.

„Kuigi tegemist on väikemõõduliste lendajatega, kehtivad ka mesilastele teatavad õhuruumi kasutamise põhimõtted,” märkis Transpordiameti esindaja Kõrge Lend. „Koostöös valdkonna asutustega oleme välja töötanud mesilastele sobivad lennukoridorid, mis väldivad tarbetut ristliiklust ning tagavad sujuva liikumise õitest taruni.”

Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul aitab uus kord parandada tolmeldamise efektiivsust ning toetab Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust.

„Mesilaste roll toidutootmises on kriitilise tähtsusega. Selgemad reeglid ja parem koordineerimine aitavad tagada, et iga õis saab õigel ajal külastatud,” lisas Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja Taru Tamm.

Uue korra osana avalikustatakse ka Eesti mesilastele mõeldud õhuruumi kaart, kus on märgitud peamised lennukoridorid, puhkealad ning kõrgendatud tolmeldamisvajadusega tsoonid.

Täiendav info ja juhised registrisse kandmiseks avaldatakse aprilli jooksul PRIA kodulehel.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. aprill 2026:

Ukraina ühe küla vabastas ja vene pool kaks vallutas ja tugev antidepressantide müügi kasv venemaal.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Uus droonilaine seekord kagu suunda läks.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.

6. Siversk: Ukraina omad üha küla vabastasid.

7. Bahmut: nii ja naa.

8. Donetsk: rindejoones muutusteta.

9. Lõunarinne: kaks küla Ukraina omad kaotasid.

10. Herson: muutusteta.

11. USA tühistas ajutiselt sanktsioonid vene laevadele, mis veavad okupeeritud Ukraina aladelt teravilja ja kivisütt ning on seotud kabajeva perekonnaga.

12. venemaa Euroopa-osa suurim naftatöötlemistehas suleti droonirünnaku tõttu kuuks ajaks.

13. Üle poole venelastest olid Telegrami ja WhatsAppi blokeerimise vastu.

14. venemaa ja Põhja-Korea leppisid kokku ühises võltsuudiste vastases võitluses.

15. venelased ostsid 2026. aasta alguses üle 4 miljoni paki antidepressante.

16. Lühiuudised

venemaa naftatulud langesid pärast Ukraina droonirünnakuid Balti sadamatesse 1 miljardi dollari võrra, vähendades eksporti 43%, 4,07 miljonilt barrelilt 2,31 miljoni barrelini päevas. Tarned langesid 22 tankerini, kusjuures Balti riikide eksport langes madalaimale tasemele pärast täiemahulist sissetungi.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 171 lahingukokkupõrget. Suurim arv rünnakuid Pokrovski kandis (56) ja tihe aga keskmine Kostjantõnivka kandis (20) ning Huljaipole lõigus (17). Mujal jäid rünnakud alla 10-ne. Rünnakutel suuremaid koosseise ei tuvastanud ehk siis nn tavapärane konveiertöötlus jätkus. Küll kipub vene pool vist suurendama lõikude arvu, kus väikesi üksusi edasi saadetakse. Võimalik, et põhjuseid kaks. Esmalt vähendamaks Ukraina ressursse peamistel rünnakusuundadel sidudes neid mujal ja teiseks ikka soov kuskilgi saada edasi.

Eile viis vene pool läbi 77 õhurünnakut, heites alla 226 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9636 kamikaze-drooni ja sooritas 3804 kaudtulelasku, sealhulgas 106 mitmikraketiheitjatelt. Numbrid suht sarnased varasemaga. Küll on Ukraina paranenud võimekus mõjutada rindest üha kaugemal asuvaid sihtmärke ja sestap kaudtuleüksusi, seireseadmeid ning õhutõrjet tabatakse rindest ka 100km kaugusel.

Senine eludes Ukraina maa hind tõuseb väga kiiresti ning jätkuvalt arvamusel, et vene pool peab midagi inetut välja mõtlema, et rindel suuremat edu saavutada, sest arvata võib, et kasvab rahulolematus nii vene vägedes kui elanikkonnas laial venemaal…

1. venemaa ründas 1. aprilli öösel Hmelnõtski linna, kahjustades äripinda, ning Lutskis oli kuulda mitmeid plahvatusi, teatasid võimud ja meedia.

31. märtsil ründasid vene väed droonidega Krõvõi Rihi; 22-aastane mees sai vigastada.

Kohalike võimude teatel ründasid vene okupandid 1. aprilli hommikul Volõõnia oblastis Lutski linnas tööstusettevõtet. Linnapea selgitas hiljem, et pihta saadi Nova Poshta ladudele ja toiduladudele. Üks Lutski tööstusettevõtetest sai tabamuse. Shahedi rakett kahjustas ka kortermaja.

Rinde ja piiri läheduse pommitamisi pole ammu kajastanud, egas muutusi pole, pommitatakse kõike.

2. venemaa kaitseministeerium teatas kontakti kadumisest sõjaväe transpordilennukiga An-26, mis sooritas plaanipärast lendu annekteeritud Krimmi kohal. Juhtum oli 31. märtsil umbes kell 18.00 Moskva aja järgi. Ministeeriumi teatel lennuk kahjustusi ei saanud. „Otsingu- ja päästemeeskonnad on saadetud intsidendi kahtlustatavasse piirkonda. Pardal olnud meeskonna ja reisijate (kokku 30 inimest, kõik sõjaväelased) saatus on praegu teadmata,” seisis avalduses.

Lisaks An-26-le võis venemaa 31. märtsil kaotada veel ühe sõjalennuki: Z-propagandist Fighterbomber teatas Su-34 hävitaja-pommitaja allakukkumisest. Teised Z-blogijad kirjutavad, et lennuk võis alla kukkuda Ukraina droonide rünnakute tõrjumisel. Piloot olevat hukkunud ja navigaatori saatus on endiselt teadmata. Sõjaväeportaal Military spekuleeris, et lennuk täitis lahingmissiooni juhitavate pommide kohaletoimetamiseks. Ukraina relvajõudude peastaap ja Ukraina õhuvägi pole seda teavet veel kommenteerinud.

Pärast korduvaid droonirünnakuid jätkusid tulekahjud Ust-Luga sadamas ning pärast viimast rünnakut süttis eile veel kaks kütusepaaki, samal ajal kui üks tulekahjudest hiljem vaibus.

Teisipäeval puhkes venemaa Tatarstani piirkonnas asuvas naftakeemiatehases suur tulekahju, milles hukkus vähemalt kolm inimest, tuletõrjuja, ja sai vigastada kümneid inimesi. Nižnekamskneftekhimi kompleksi omav ettevõte Sibur ütles, et õnnetuses hukkus kaks töötajat, kellest 68 sai vigastada. Kakskümmend üks inimest jäi haiglasse, kolm raskes seisundis. Sibur ütles, et gaasisegu plahvatas pärast rõhu kadumist sünteetilist kummi ja plasti tootvas rajatises. Ta ütles, et ei ole selge, mis põhjustas gaasi süttimise.

Siburi tegevjuht Mihhail Karasalov ütles oma avalduses, et tehases vähendatakse tootmist umbes 6% oma aastatoodangust 180,000 tonni võrra, kuid praegu keskendutakse inimestele, mitte tonnide arvule. Video järgi küll ei usu, et tehas enam tööd jätkab…

Täna öösel suundus u 160 Ukraina drooni Krimmi poolsaare, Rostovi, Krasnodari ja Volgogradi suunal. Varahommikuks info tabamustest veel puudus. Öösel töötas Krimmis õhutõrje.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas seni mõned vene possad on alles ja Ukraina töötleb neid nii droonide kui kaudtulega. vene poole kaudtulelööke filminud droonide videodest kipub arvama, et Ukraina omad on Kupjanski idaosast kirde, ida ja kagu pool lükanud mitmes kohas vene eesmisi possasid tahapoole ja peale nende hõivamist ollakse tugeva vene poole töötluse all.

6. Siversk: Slovjanskist kagus on suutnud Ukraina omad märtsi algul kaotatud Nikiforivka küla uuesti vabastada.

7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas tundub, et kõik linna keskossa jõudnud vene üksused on kokku kuivanud. Vähemalt neist nii idas, kagus kui lõunas jagub veel linnas Ukraina eesmisi possasid. Küll on saanud vene pool püsivamalt kanna maha linna serval asuvas Illinivka külas. Kuniks vene pool sealt põhja poole ei saa, pole veel ohus linna peamine logistikaarter (maantee põhja suunal).

8. Donetsk: vene pool on suurendanud tähelepanu Pokrovskist kahel pool edenemiseks. Tundub, et hetkel on peaga linnast loode suunal edenemise taotlused olnud väga kulukad ning edutud.

9. Lõunarinne: Huliaipole on rindelõik, kus hall ala üks laiemaid on ja üksi ringi uitavaid soldateid kuidagi palju on näha videodes. Jätkuvalt arvamusel, et enamus neist isegi ei tea, kus suunal omad ja kus vastased on ning kas sel üldse vahet on, kipuvad olema droonidele kerge saak. Kuna tihti ei näe neil ka poolt kinnitavaid linte küljes, siis arvata võib, et langevad ka vene tapjadroonide saagiks.

Huljaipole linnast edelas aga on vene pool suutnud edeneda. Esmalt saadi enda kontrolli alla Mõrne küla, mille Ukraina omad 10 päeva tagasi vabastasid. vene poolel õnnestus seal vangi võtta paar Ukraina võitlejat aga vange valvanud soldat drooniga pihta sai ja vangid putku pääsesid.

Lisaks suutis vene pool sealt 8 km edelas asuva Luhivske küla saada enda kontrolli alla.

Sektori keskosas näeb üha rohkem vene poole pingutusi edenemiseks. Näeb nii üksikuid soomukeid jalaväega kui jala liikuvaid soldateid. Seni uusi vene poole eesmisi possasid tuvastanud pole

10. Herson: muutusteta.

11. Ameerika Ühendriigid tühistasid sanktsioonid kolmele venemaa kaubalaevale – konteinerlaevadele Fesco Magadan ja Fesco Moneron ning kaubalaevale SV Nikolay. Vastava otsuse avaldas USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) 31. märtsil.

Konteinerlaevad Fesco Magadan ja Fesco Moneron (mõlemad 7519 brutotonni) olid sanktsioonide objektiks kui Promsvyazbanki tütarettevõtte PSB Leasing LLC varad, millele kehtestati sanktsioonid 2022. aasta veebruaris. Sv. Nikolay suhtes kehtestati sanktsioonid 6. aprillil 2022 koos mitme teise Alfa Leasinguga (Alfa Banki tütarettevõte) seotud laevaga, sealhulgas Sv. Konstantin, Lady Sevda, Lady Rania ja Lady Leila.

Nagu Reuters ja PBS on varem kindlaks teinud, kasutas venemaa SV Nikolaid Ukraina teravilja transportimiseks annekteeritud Sevastopolist Türki. 2025. aastal avastasid Briti analüütikud avalike andmete keskusest ja Ukraina ajakirjanikud Kyiv Independentist, et laev vedas ka metallurgilist koksi okupeeritud Mariupolist Alžeeriasse. Tarnijaks oli Green Rabbit, Hongkongis registreeritud ettevõte, mis on spetsialiseerunud söe ja nisu ekspordile Donbassi okupeeritud osast. Selle direktor on Important Storiesi andmetel muslim temerkajev, Alina Kabajeviaisa marat kabajevi nõunik.

Samal ajal laevade sanktsioonide nimekirjast eemaldamisega väljastas OFAC üldlitsentsi nr 134, mis tühistab ajutiselt keelu tehingutele, mis on vajalikud venemaa toornafta ja naftatoodete müügiks, tarnimiseks või lossimiseks. Litsents kehtib kuni 11. aprillini 2026 ja kehtib lastile, mis laaditi laevadele enne 12. märtsi 2026.

Litsents ei luba aga uusi naftasaadetisi ega kehti operatsioonide kohta, mille suhtes kehtivad muud USA sanktsioonirežiimid, sealhulgas Iraaniga seotud toimingud.

Piirangute ajutine leevendamine otsustati USA-Iisraeli sõjast Iraani vastu tingitud energiakriisi ajal. Pärast sõjalise operatsiooni algust 28. veebruaril blokeeris Teheran sisuliselt Hormuzi väina, mille kaudu siseneb maailmaturule ligikaudu 20% naftast ja 30% veeldatud maagaasist (LNG). See tõi kaasa ülemaailmsete energiahindade järsu tõusu.

12. Reutersi teatel jääb Leningradi oblastis asuv Kirishinefteorgsintezi naftatöötlemistehas (Kinef) – venemaa suuruselt teine ja riigi Euroopa osas suurim – umbes kuuks seisma, teatab Reuters kahele tööstusallikale viidates. Surgutneftegazile kuuluv 20 miljoni tonni aastas tootva naftatöötlemistehas sai 26. märtsil droonirünnaku ja peatas naftatöötlemise pärast seda, kui kõik selle üksused said kahjustada.

Allikate sõnul saab Kinef tegevust jätkata vaid osaliselt – 60% või 75% võimsusega – ja see võtab umbes kuu aega. Kolm neljast põhiüksusest, mille kogunimivõimsus on umbes 60% rafineerimistehase põhivõimsusest, peaksid sel perioodil uuesti tööle hakkama. Neljas, üks Kinefi kahest võimsamast põhiüksusest, võib agentuuri allikate sõnul vajada pikemat remonti, kuni mitu kuud.

Reutersi allikate sõnul võimaldab osaline taaskäivitamine rafineerimistehasel naasta bensiini ja diislikütuse tootmise juurde. Siiski on tal endiselt probleeme naftatoodete eksportimisega. Ust-Luga naftaterminal, mille kaudu Kinef oma tooteid ekspordib, lõpetas naftatoodete vastuvõtmise 25. märtsil pärast droonirünnakut.

Rafineerimistehases toodetud diislikütust transporditakse torujuhtme kaudu Primorski terminali, mis samuti suleti tulekahju ja droonirünnaku tõttu 22. märtsil.

Lisaks Kinefile on sarnaste probleemidega ka teistel suurtel rafineerimistehastel – Jaroslavlis, Rjazanis ja Moskvas. Kõik nad eksportisid Balti sadamate kaudu kütteõli, mis on rafineeritud naftatoode, mille järele venemaal nõudlust pole.

Nüüd, kus sadamad on seisma jäänud, pole rafineerimistehastel oma üleliigset kütteõli – umbes 14–18 miljonit tonni aastas – kuhugi hoiustada ja selle eemaldamata jätmine ähvardab nende tegevuse lõpetada, ütlesid Reutersi allikad varem Reutersile. Lisaks, kui kütteõli tootmist vähendatakse rafineerimise vähendamise teel, langeb proportsionaalselt bensiini tootmine, mis on hooajalise nõudluse kasvu perioodidel ebasoovitav, rõhutasid agentuuri allikad.

13. venemaal on kasvanud vastuseis Telegrami ja WhatsAppi blokeerimisele. Levada keskuse uuringu kohaselt oli märtsis 55% kodanikest Roskomnadzori tegevusega rahulolematud. Vaid 15% vastanutest kiitis piirangud tingimusteta heaks, samas kui veel 21% toetas neid osaliselt. Viimase seitsme kuu jooksul on venelaste suhtumine dramaatiliselt muutunud: augustis oli blokeerimise pooldajaid (49%) rohkem kui vastaseid (41%).

Rahulolematus süvenes laialdaste sidekatkestuste ajal, mis mõjutasid peaaegu kogu riiki, sealhulgas Moskvat ja Peterburi. Märtsis teatas 77% venelastest mobiilse interneti probleemidest ja 74% teatas katkestustest sõnumsiderakendustes (võrreldes 71% ja 63%-ga augustis). Ligi 70% vastanutest ütles, et see on nende elu raskemaks teinud. Lisaks kurtis iga neljas (26–27%) blokeerimisest tingitud tõsiste negatiivsete tagajärgede üle. Augustis oli see näitaja 16–17%.

Vaatamata blokeerimisele on Telegram endiselt venemaa populaarseim sõnumsiderakendus. Levada andmetel kasutas seda märtsis 47% kodanikest. Viimase seitsme kuu jooksul on selle sihtrühm aga vähenenud 15%. Selle taustal on riikliku sõnumsiderakenduse Max ulatust suurendanud ja nüüd kasutab seda 42% venelastest, võrreldes augusti 6%-ga. Kolmandal kohal on WhatsApp, mille sihtrühm on samal perioodil langenud 70%-lt 28%-le.

Blokeerimine on suurendanud venelaste huvi VPN-ide vastu. Viimase aasta jooksul on nende teenustest mitteteadvate inimeste arv langenud 32%-lt 23%-le, samas kui teadlike osakaal on suurenenud 31%-lt 38%-le. Samal ajal on möödahiilimisvahendite kasutajate arv jäänud samaks: 20% kasutab neid regulaarselt ja 16% aeg-ajalt.

Samal ajal on blokeerimine kahjustanud valitsuse heakskiidureitinguid. Seega on putini toetusreitingud ja usaldus tema vastu langenud madalaimale tasemele alates sõja algusest, samas kui Ühtse venemaa toetus on langenud madalaimale tasemele alates 2021. aasta detsembrist, selgub riikliku VTsIOM-i märtsikuu küsitlusest.

Verstka allikate sõnul on kremli sisepoliitika kujundajad paanikas, kuna nad ei suuda venelastele müüa täielikku „Tšeburnetti” (Irooniline nimi suveräänsele venemaa internetile, projektile, mille eesmärk on RuNet täielikult või osaliselt globaalsest võrgust isoleerida. Eesmärk on liikluse kontroll, valge nimekirja koostamine ja sõltumatus välistest mõjudest, plaanidega suurendada autonoomiat 2028. aastaks. Arendus hõlmab filtreerimist TSPU, kodumaise tarkvara ja riistvara (Baikali ja Elbruse protsessorid) kaudu). Samal ajal väitsid väljaande allikad, et presidendi administratsioon oli piirangutele vastu, kuid FSB lobitas sellegipoolest vastavaid otsuseid ja Julgeolekunõukogu võttis need vastu.

Samal ajal näitavad hiljutised sündmused, et Telegrami ja WhatsAppi blokeerimine asja ei lõpeta. Võimude järgmine samm on VPN-ide mahasurumine. 28. märtsil arutas digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev telekommunikatsioonioperaatorite ja tehnoloogiaettevõtetega tasude ja trahvide kehtestamist blokeerimisest kõrvalehoidumise teenuste kasutamise eest. Kohtumisel viibinud allikas ütles Forbesile, et minister ei välistanud ka venelaste haldusvastutusele võtmist VPN-i kasutamise eest. Väljaande allikad nõustusid, et algatus tulenes putini konfidentsiaalsest korraldusest.

14. Põhja-Korea Keskuudiste Agentuur (KCNA) ja venemaa riiklik uudisteagentuur TASS allkirjastasid koostöölepingu, mis hõlmab muuhulgas teabe ja delegatsioonide vahetamist. Agentuurid plaanivad võidelda desinformatsiooniga ja kummutada võltsinguid rahvusvaheliste projektide raames. „Üks olulisemaid valdkondi on muidugi võitlus võltsingute vastu, sest ajakirjandusest on tänapäeval saanud tõeline lahinguväli ägedaks infosõjaks. Tõenäoliselt pole tänapäeval maailmas ühtegi teist riiki nagu KRDV ja venemaa, kelle kohta iga päev nii palju valeinformatsiooni toodetakse,” ütles TASS-i juht andrei kondrašov. Eelmise aasta lõpus taasavati TASS-i büroo Pjongjangis, mis oli 2020. aastal rangete pandeemiapiirangute tõttu suletud.

Põhja-Korea KCNA juht Kim Byong-ho rõhutas TASS-i ja KCNA tugevat suhet, mis toetab venemaa ja KRDV strateegilist partnerlust. „Mõlemal agentuuril on oluline ja aktiivne poliitiline roll meie riikide suhete arengu stimuleerimisel ning meie rahvaste vastastikuse mõistmise ja sõpruse tugevdamisel,” ütles ta.

Varem sõlmis sarnase lepingu Põhja-Korea agentuuriga meediagrupp Rossija Segodnja, kuhu kuuluvad RIA Novosti, Sputnik ja RT. Samuti leppisid nad kokku võidelda desinformatsiooni ja võltsingutega.

KCNA on üks tsensuuri sümboleid Põhja-Koreas, mida peetakse üheks rangeimaks maailmas. See hõlmab kõiki teabe levitamise, loovuse, välismaailmale juurdepääsu ja isegi kodanike igapäevaelu aspekte. KRDV-l on täielik riiklik kontroll meedia, raadio, televisiooni ja ajalehtede üle. Kõik need on riigi ja Korea Töölispartei otsese kontrolli all ning toimivad propagandavahenditena.

15. Ajalehe Kommersant andmetel, viidates RNC Pharma analüütikutele, ostsid venelased jaanuarist märtsini 2026 4,1 miljonit pakki antidepressante, mis on 21% rohkem kui aasta varem. Rahalises vääringus kasvas nende ravimite ost esimese kahe kuuga 33%, ületades 3,6 miljardit rubla (36 miljonit eurot). Ainuüksi eelmise aasta hinnangute kohaselt müüsid apteegid 23,6 miljonit pakki antidepressante 19,6 miljardi rubla väärtuses (DSM Groupi andmetel müüdi 22,3 miljonit pakki 20,5 miljardi rubla väärtuses).

Peterburg on maailmas juhtival kohal antidepressantide tarbimises elaniku kohta. Kui venemaa keskmine oli 2025. aastal 156 pakki 1000 inimese kohta, siis Peterburis oli see näitaja 311,8 pakki. Moskva elanikud ostsid 284,7 pakki tuhande elaniku kohta, samas kui Moskva oblast moodustas 225,8 pakki. Need kolm piirkonda moodustasid eelmisel aastal 40% antidepressantide kogumüügist. Krasnodari krai oli neljandal kohal.

Rahalises väärtuses oli müügihitt Taani ettevõtte Lundbeck estsitalopraamil põhinev ravim Cipralex (turuosaga 11,2%). RNC Pharma andmetel järgnes Itaalia ettevõtte Angelini Trittico (trazodoon). Analüütikud märgivad, et antidepressantide nõudlus kasvab traditsiooniliselt kevadel ja sügisel, saavutades haripunkti aasta lõpus.

DSM Groupi andmetel on antidepressantide nõudlus füüsilises väärtuses 2025. aastal võrreldes sõjaeelse tasemega hüppeliselt kasvanud 2,4 korda. 2021. aastal hinnati müügiks 9,2 miljonit pakendit, 2022. aastal 13 miljonit, 2023. aastal 15,3 miljonit ja 2024. aastal 17,9 miljonit. Seega ulatus antidepressantide jaemüük analüüsi kohaselt ligikaudu 64 000 pakendini päevas. Rahalises väärtuses kasvasid müügimahud eelmisel aastal 36% ja peaaegu neli korda võrreldes sõjaeelse tasemega (5,6 miljardit rubla 2021. aastal).

16. Lühiuudised

Ukraina määras lahinguväljade komandörid Oleg „Hasan” Huiti ja Dmõtro „Zemliak” Oleksjuki mehitamata süsteemide vägede kõrgematele juhtpositsioonidele. See samm tugevdas droonide operatsioonide ja lahinguväljade integreerimise juhtimisstruktuuri.

Kaja Kallas ütles, et EL eraldas Ukrainale 80 miljonit eurot venemaa külmutatud varade kasumist, lisades, et blokk valmistab ette oma 20. sanktsioonide paketti, mis on suunatud venemaa varilaevastiku vastu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Ettevõtte sõidukivajadus on periooditi erinev – mõnikord kasvab töömaht ootamatult kiiresti ning teisel hetkel võib vajadus väheneda. Meeles tuleb pidada, et tööauto ei ole ainult transpordivahend, vaid see on tööriist, mis mõjutab nii teenuse kvaliteeti kui ka ettevõtte eelarvet. Parima lahenduse valimine on oluline praktilisest ja strateegilisest seisukohast.

Autoliising ja pikaajaline autorent on kaks turul levinud lähenemist. Kui autoliising suunab ettevõtte sõiduki omandamise poole, siis pikaajaline autorent keskendub kasutuspaindlikkusele. Mõlemal on oma koht, kuid nende sobivus sõltub eelkõige sellest, kui stabiilne ja prognoositav on ettevõtte sõidukivajadus. Järgnevalt uurime, millistes olukordades on pikaajaline autorent selgelt parem lahendus kui traditsiooniline pangaliising.

Mis on pangaliising ja millised kohustused sellega kaasnevad?

Pangaliising on finantseerimislahendus, mille abil saab ettevõte sõidukit kasutada osamaksetega, tasudes selle eest kokkulepitud perioodi jooksul. Tavaliselt on tegemist mitmeaastase kohustusega ning lepingu lõppedes saab liisingusaajast sõiduki omanik.

Kuigi kogu ostusummat ei pea alguses korraga tasuma, ei tähenda see automaatselt, et pangaliising oleks ettevõtte jaoks paindlik või riskivaba lahendus. Sellega kaasnevad mitmed kohustused, mida ei tasu alahinnata. Liising on finantskohustus, mis kajastub ettevõtte kohustustes ning võib vähendada selle laenuvõimekust tulevikus. Näiteks kui ettevõttel tekib vajadus kaasata lisarahastust mõne muu investeeringu jaoks, võib olemasolev liisingukoormus hakata otsuseid piirama.

Enamasti eeldab pangaliising ka esmast sissemakset, mis tähendab, et osa ettevõtte rahast seotakse kohe sõidukiga, kuigi sama kapitali võiks kasutada mõne muu äriliselt olulisema investeeringu tegemiseks.

Lisaks tuleb arvestada ka intressi- ja euriboririskiga. Kui pangaliisingu makse sõltub muutuvast intressikeskkonnast, võib kuukulu lepingu jooksul tõusta. See muudab kulude planeerimise ebakindlamaks, eriti perioodil, mil intressimäärad liiguvad ülespoole. Samal ajal jäävad ettevõtte korraldada ka sõiduki kasutamise ja ülalpidamisega seotud tegevused, nagu hooldused, rehvide vahetus, kindlustused, tehnoülevaatused ja võimalikud remondid.

Seega tähendab pangaliising rohkemat kui lihtsalt igakuist makset. See tähendab pikemat siduvust, finantskohustust bilansis ja väiksemat paindlikkust olukorras, kus ettevõtte vajadused võivad muutuda kiiremini kui lepingutingimused.

Mis on pikaajaline autorent ettevõttele?

Pikaajaline autorent on paindlik ettevõttele suunatud rendilahendus, mis võimaldab kasutada sõidukit kindlaks perioodiks ilma omandamise eesmärgita. Erinevalt autoliisingust ei ole fookus auto väljaostmisel, vaid paindlikul kasutamisel vastavalt ettevõtte tegelikule vajadusele.

Selline lahendus sobib hästi olukordades, kus sõidukivajadus on ajutine või muutuv. Näiteks projektipõhised tööd teises piirkonnas, hooajalised töömahud, uue töötaja katseaeg või olukord, kus olemasolev tööauto on remondis ja vaja on asendussõidukit.

Pikaajaline autorent võimaldab reageerida kiiresti, ilma et peaks sõlmima mitmeaastast liisingulepingut. Tähelepanu tasub pöörata ka sõidukivalikule. Europcari pikaajalise autorendi puhul on võimalik valida nende olemasolevas autopargis olevate sõidukite seast. Baltikumi autopargis on üle 500 rendiauto, alates väiksematest ja kütusesäästlikest sõiduautodest kuni mahukate kaubikuteni. Sõidukite maksimaalne vanus on 18 kuud, mis tähendab, et ettevõttel on võimalik kasutada uuemaid autosid, mis toetavad töökindlust igapäevases kasutuses.

Pangaliising vs pikaajaline autorent – peamised erinevused

Pangaliising ja pikaajaline autorent erinevad eelkõige oma ülesehituse, kohustuste kestuse ja riskijaotuse poolest. Autoliisingu eesmärk on sõiduki soetamine osamaksetena. Kuna lepingu lõppedes läheb sõiduk pärast kokkulepitud maksete tasumist ettevõtte omandisse, on auto seotud ka ettevõtte varade ja bilansiga. Sellega kaasneb ka sõiduki väärtuse languse ning hilisema realiseerimise vastutus. Pikaajaline autorent põhineb kasutuspõhisel mudelil. Sõiduk ei kuulu ettevõttele ning lepingu lõppedes see tagastatakse teenusepakkujale. Rent ei eelda omandamist ega jääkväärtuse arvestamist, vaid keskendub sõiduki kasutamisele kokkulepitud perioodi jooksul.

Erinev on ka lepinguline kestus. Pangaliising on enamasti mitmeaastane kohustus, mis eeldab pikemaajalist planeerimist. Pikaajaline autorent võimaldab valida lühema kasutusperioodi, näiteks mõneks kuuks või kuni aastaks, sõltuvalt ettevõtte vajadusest.

Liisingu puhul tuleb lisaks igakuisele maksele arvestada erinevate hoolduste ja muude ülalpidamiskuludega. Samuti jääb ettevõtte kanda sõiduki väärtuse langus. Pikaajalise autorendi korral on kulu seotud konkreetse perioodiga. Ettevõte maksab kasutamise eest ega kanna omamisega seotud pikaajalist finantsriski.

Millal on pikaajaline autorent parem kui pangaliising?

Pikaajaline autorent on parem valik siis, kui ettevõtte jaoks on olulisem paindlikkus ja riskide maandamine kui sõiduki omamine. Kuigi pangaliising võimaldab liikuda omandamise suunas, ei ole omandiõigus alati äriliselt vajalik. Paljude ettevõtete jaoks on oluline eelkõige see, et sõiduk oleks kasutuses just nii kaua, kui töö seda nõuab.

Teiseks oluliseks eeliseks on igakuine tasumine ja kulude parem planeerimine. Rendimakse on ette teada ning seotud konkreetse perioodiga. See aitab siduda autopargi kulu otseselt töömahuga, mis on eriti kasulik just ajaliselt piiritletud eelarvega projektides. Pikaajaline autorent sobib ka asenduslahendusena. Kui ettevõtte sõiduk on avariiline või ootab uue auto saabumist, võimaldab rent vältida tööseisakut. 

Pangaliising võib olla mõistlik siis, kui sõidukit kasutatakse stabiilselt ja pikaajaliselt ning omand annab ettevõttele selge väärtuse. Kuid olukorras, kus töömaht on muutuv, kasvutempo kiire või vajadus ajaliselt piiratud, on pikaajaline autorent kindlasti parem valik.

Kas teadsid, et olemas on ka kolmas võimalus?

Lisaks pangaliisingule ja pikaajalisele autorendile tasub ettevõttel vaadata ka täisteenusliisingu suunas. See võiks olla sobivaim lahendus ettevõttele, mille autopargis on rohkem kui üks sõiduk ja nende kasutus on pidev.

Kui sõidukeid on mitu, kasvab kiiresti ka korralduslik töö. Hooldused, rehvitööd, kindlustusjuhtumid, remondid, ülevaatused ja kõik muu jooksev asjaajamine võtavad aega ning hajutavad tähelepanu põhitöölt. Täisteenusliising ongi mõeldud ettevõttele, kes soovib saada võimalikult terviklikku lahendust ja paremat kontrolli autopargi kogukulu üle.

Selle mudeli puhul maksab ettevõte kokkulepitud kuumakset ning sõidukiga seotud kulud on lepingus ette määratud ja kuumaksesse arvestatud. See aitab muuta kulud prognoositavamaks, andes parema ülevaate kogu autopargi toimimisest. Lisaks on kõik vajalik info, lepingud ja arveldusloogika koondatud selgemaks tervikuks, muutes juhtimise lihtsamaks.

Paljude ettevõtete jaoks võib just täisteenusliising olla kõige terviklikum ja mugavam valik, eriti siis, kui oluline ei ole ainult auto kasutamine, vaid kogu autopargi haldamine võimalikult sujuvalt ja etteennustatavalt.

Aprill on Eestis juba 13. aastat järjest veteranikuu, mis kannab uhkusega juhtmõtet „Anname au!”. Tänavuse Sinilillekampaania eesmärk on taas tunnustada ja toetada kaitseväe ning Kaitseliidu veterane, kes on koos Eesti liitlastega seisnud vabaduse ja demokraatia eest mitmel pool maailmas.

Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul tuletab veteranikuu meile meelde, et Eesti vabadus ja julgeolek ei ole iseenesestmõistetavad. „Need toetuvad meie riigikaitsjate julgusele, kogemusele ja pühendumusele. Meie veteranide teenistus on midagi enamat kui välisoperatsioon või amet – see on väärtuste kandmine, millele saame alati kindlad olla,” sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

„Seejuures on oluline tunnustada ka veteranide peresid, kelle toetus ja mõistmine on sageli nähtamatu, kuid asendamatu osa sellest teenistusest. Veteranide panus on alati ka nende lähedaste panus. Kampaania „Anname au!” annab meile võimaluse seda tänu ühiselt väljendada. Seetõttu kutsun kõiki aprillis, veteranikuul, kandma sinilille märki ning osalema üle Eesti toimuvatel sündmustel, et näidata oma toetust ja austust veteranidele ja nende lähedastele,” lisas Pevkur.

Sinilillesümboolika müügist ja heategevuslikest spordiüritustest saadav tulu suunatakse vigastatud veteranide spordi tegevustesse ning vaimse tervise toetamisse. Lisaks kogutakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikule raha, et soetada ligi 75 000 eurot maksev taastusraviseade AlterG Neo, mis on innovaatilisel õhurõhutehnoloogial põhinev taastusravi- ja treeningseade. See võimaldab vähendatud keharaskusega ohutult liikuda, säästes liigeseid ning kiirendades vigastustest ja operatsioonidest taastumist.

Eestis on üle 3800 veterani, kes on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel ja rahutagamise operatsioonidel maailma eri paigus. Sinilillekampaaniaga juhitakse tähelepanu välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste panusele vabaduse ja demokraatia kaitsel. Veteranide tunnustuseks ja toetuseks kutsub Sinilillekampaania kõiki kaasmaalasi üles soetama ja kandma Sinilillemärki ning osalema kampaania raames toimuvatel heategevuslikel spordi- ja liikumissündmustel.

„13 aastat kampaaniat sümboliseerib ehedalt, et riigikaitse algab ühiskonna hoolimisest. Sinilille kandmine on võimas sõnum veteranidele: me näeme teie panust ja te ei ole üksi. Toetades veterane, anname neile kindlustunde, et ühiskond seisab veteranide seljataga ka pärast teenistust,” ütles veteranikuu kampaaniat korraldava MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Enn Adoson.

23. aprillil ehk veteranipäeval heisatakse Eesti lipud

23. aprillil heisatakse veteranide päeva puhul lipud üle Eesti ning mälestatakse hukkunud kaitseväelasi. Lisaks toimub Tallinnas Unibet Arenal algusega kell 19:00 Veteranirock, kus esinevad Vanilla Ninja sõjaväeorkestriga, Laura Prits, 5MIINUST rock’n’roll bänd ja reket. Samal õhtul toimub kontserdist ka ülekanne ETV vahendusel algusega kell 22:05.

Spordi- ja liikumissündmusi toimub kogu veteranikuu jooksul Eesti erinevates piirkondades, täpsem info ja registreerimine: www.annameau.ee.

Kõikjal Eestis aitavad Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Lisainfot ürituste ja toetusvõimaluste kohta leiad www.naiskodukaitse.ee või Naiskodukaitse sotsiaalmeediakontodelt.

Sinilillekampaania kestab 1.-30. aprillini ning selles ajavahemikus saab sinilillesümboolikat soetada ja seeläbi annetada järgnevates müügipunktides: Coop, Selver, R-Kiosk, Apollo, Marati kauplused ja e-pood, Aldar Eesti kauplused, Matkasport ja Karupoeg Puhh kauplused, relvad.ee e-pood, MyFitnessi spordiklubid ning Kurvad Uudised Records poolt toodetud piiratud koguses erikujundusega tooteid aadressilt https://www.kannasinilille.ee/

Lisaks toimuvad sündmused:

Sinilillejooksud: www.annameau.ee/sinilillejooks
✿ 05.04.26 Rakveres
✿ 12.04.26 Tartus
✿ 19.04.25 Tallinnas

Discgolfi võistlussari „Anname au veteranidele”: Riigikaitsjate discgolfiklubi

✿ 04.04.26 Rakvere discgolfipark

✿ 11.04.26 Tartu Roosi discgolfipark

✿ 18.04.26 Vasalemma discgolfipark

✿ 23.04.26 Tallinna COOLBET Järve discgolfipark

Drooniohu teavitused võivad jõuda inimesteni ka öisel ajal, mistõttu tasub praeguses olukorras hoida telefon häälega režiimil, et võimalik häire ei jääks märkamata, rõhutab päästeamet.

Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer selgitas, et ohuteavituse sõnumi saamisel tuleb see hoolikalt läbi lugeda ja järgida täpselt antud juhiseid. „Ohuteavitus edastatakse elanikkonnale ohu korral ja oht võib tabada ka öösel. Seega on mõistlik hoida telefon häälega režiimil,” märkis ta.

Kui teavituses hoiatatakse võimaliku drooniohu eest, tuleb püsida valvas, kuid jätkata võimalusel tavapärase eluga. Kui aga teade viitab otsesele õhuohule, tuleb viivitamatult varjuda ja jääda siseruumidesse, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.

Lasterikas ema, taluperenaine ja kooliõpetaja Kati Murutar on loomas rahvaalgatust Eesti õhuruumi sulgemiseks sõjalistele manöövritele.

Murutar kirjutab asja kohta sotsiaalmeedias järgmist:

Avalik kiri kutsututele ja seatutele

Austatud President Alar Karis, rahvasaadikud Brüsselis Marina Kaljurand ja Riho Terras, EU kõrge ametnik Kaja Kallas ning ministrid Kristen Michal, Hanno Pevkur ja Margus Tsahkna ning kaitsevägede ülemjuhataja Andrus Merilo!

Head rahvajuhid,
palume tungivalt sulgeda Eesti Vabariigi õhuruum igasugusteks sõjalisteks manöövriteks.
Nõuame, et lõpetataks idanaabri pidev õrritamine nii mõtlematute väljaütlemiste, väikeriigile üle jõu sõdades-osalemiste kui teise riigi droonide pideva „eksimisega” meie kodude, koolide ja kirikute vahele.

Ukraina ei vaevu meie õhuruumis droone lennutades isegi vabandama – erinevalt Soome intsidentidest – küll aga tõmbab seesugune „transiit” reaalselt tule meie riigi ja rahva peale.

Oleme geopoliitilise asendi tõttu nagunii ohustatud ning ohu- ja mõõdutundetu sõjamängude mängimine teatud seltskonna era- ja ärihuvides ületab taluvuse piiri.

Nii paljud eestlased on lisaks neile kümnetele tuhandetele, kes on juba võõrsile tagala või alalise kodu soetanud, kaalumas Maarjamaalt lahkumist. Meie, viimsed eestlased, teeme tööd.

Neelame alla maksutõusud ja vaesumise, töötame üle inimvõimete ja paneme tervise mängu. Tööd teeme. Vaikime, kui metsad langevad ja rabad rüvetatakse, talume geoinseneeringu ja kliimamanipulatsiooniga kaasnevaid happevihmasid ning matame sõpru-kaasteelisi.

Ja me teeme tööd. Me ei tule tänavale ega Toompeale, sest me oleme kogu aeg tööl. Ikka veel usume, et ükskord algab aega, mil… Seni teeme tööd.

Poliitikud ja pangad suhtuvad maasoolasse, koolmeistritesse ja kultuuriinimestesse nagu ullikestesse, kes elavad missiooni nimel õhust ja armastusest. Nemad töötavad.

Hoidke siis vähemalt meie õhk teiste riikide sõdadest puhtana.

Laske isamaad teenida ja armastada ilma igal hetkel oma kodu ja maa, laste ja looduse pärast kartmata.
Meie kui maksumaksjad ei ole valinud sõda oma koju, kooli ega kirikusse. Teeme tööd – Sinu ülalpidamiseks, kutsutu ja seatu…

Siin video asja kohta:

Märtsikuu viimasel täisnädalal toimus esiliigas viis kohtumist, mis tõi kaasa uue tabeliliidri kui HC Kehra/Primend tõusis esikohale. Esikolmikus käib tihe rebimine.

Valga Käval: täname taustajõude ja kodupublikut

Valga Käval alustas kodusaalis kohtumist HC Hausersi vastu tagaajaja rollis, kuid juba 9. mänguminutil Egor Akulitši väravast oli tablool viigiseis 5:5 ja seejärel Kert Sinisalu kaks edukat realiseerimist viis koduvõistkonna eduseisu, mida enam käest ei antud. Kohtumine lõppes Valga Kävali võiduga 31:25 (17:15).

Valga Kävali mängiv treener Veiko Luik kiitis kodusaali publikut ja taustajõude: „Meie kodupublik on selle hooaja kõige parem. See, kuidas publik mängule kaasa elas, see atmosfäär, mis loodi, see on võimas. Eriti äge on vaadata ka teiste alade sportalisi (korvpall, maadlejad jne) ja lapsevanemad, kuidas ka nemad kaasa elavad. Kõige kõvem publik Eestis. Tänan kõiki meie toetajaid ja vabatahtlikke: fotograafi, DJ ja kõiki, kes meile appi tulevad. Oleme väike klubi ja tahame teha suuri asju ning ilma abijõududeta me seda ei suudaks teha.” Kogenud Hausersi vastu mindi hea häälestatusega: „Domineerimisime mängu, kuid kaitsega ei saa rahul olla, eriti vasaku poolega. Enne mängu ütlesin ka poistele, et saame nagunii väravaid ja meie mängu võti peab olema hea häälestatus ja kaitse. Kuid meil on noored poisid ja nõuan neilt päris palju. Vaatan väljakul end ja Andrist, kui hullult jookseme, aga noortel ei ole veel kogemust, eriti veel Hausersi vastu mängides.” Treener tõdes, et enamus on ikkagi üheksanda klassi poisid ja kohati nõuatakse neilt vist liiga palju. „Kuid me liigume õiges suunas ja suutsime mängu lõpuni võidelda. Korra teisel poolajal tuli meil väike paanika. Au ja kiitus Hausersile, vanad legendid ja suutsid terve mängu vastu panna. Eriliselt toon välja meie väravavahti Reimo Säinast, kes oli vahepeal ka noortekoondises, kuid nüüd on ta nagu unustatud. Terve mängu on ta meil ära päästnud, tõrjeid teeb üle 50%. Siit saab ainult edasi paremaks veel minna ja väga ootame play-off mänge. Kuid me oleme juba oma seatud eesmärgid täitnud ja pingutame ning võtame maksimumi sellest hooajast. Pingutame lõpuni, “ võttis Veiko Luik kohtumise ja senise hooaja kokku.

Valga Kävali väravavaht Reimo Säinase tõrjus kohtumises 58% visetest. “Hea võistlus oli ja oli näha et meie poistel oli rohkem võistlushimu. Kaitses mõned väiksed praagid tulid sisse, aga enamjaolt suutsime vastased kontrolli all hoida. Rünnakul tuleb lihtsalt oma visked ära realiseerida. Kokkuvõttes tegime väga hea mängu ning olen väga rahul tiimi häälestusega. Hea häälestusega suudame olla ohtlikud igale vastasele,” jagas Säinas oma mõtteid kohtumisest.

Valga Käval väravad: Kert Sinisalu 11, Andris Celminš 8, Kert Raide, Egor Akulitš, Brayan Veske 3, Veiko Luik 2, Rico-Rander Kasuk 1.

HC Hausers väravad: Martin Pihlamägi, Karl Martin Kiis 4, Sten-Erik Lepp, Mihkel Mändla, Valdar Noodla 3, Aivar Laaniste, Owe-Martti Lemsalu, Rasmus Varik 2, Heinart Heinmets, Mihkel Vaher 1.

Tartu Ülikool: tegime hooaja kehvama rünnakuga mängu

Alles tabeliliidri kohta hoidnud Tartu Ülikool pidi kodusaaluis tunnistama Tapa valla Spordikooli/SK Tapa paremust tulemusega 27:32 (16:19). Võiduga tõusid tapalased viiendalt kohalt neljandale kohale kohe Tartu Ülikooli järele. 

Tõnu Jõks Tartu Ülikooli resultatiivseimana ei olnud kohtumisega rahu: „Hästi ei läinud mitte midagi. Võib-olla esimese poolaja esimene pool olid sellised loogilised rünnakud, aga edasi oli tegelikult selle hooaja üks kehvemaid mänge rünnakul. Muidugi vastaste väravavaht oli väga hea ja sinna see mäng läks.” Jõksi sõnul oleks meeskonna kaitsetöö olla parem: „Oleme sel hooajal kaitses päris hästi pidama saanud, aga juba esimesel poolajal lasime endale juba 19 väravat visata, sealt saaks kõvasti juurde panna ja realiseerimine peab ka olema parem.”

Tartu Ülikooli väravad: Tõnu Jõks 6, Rasmus Miller 5, Rando Sein 4, Karl-Magnus Rebane, Cristofer Jostov 3, Tabel Vilks 2, Mihkel Tamm, Erki Ehanurm, Kevin Klaus, Ardi Hindrikson 1.

Tapa valla Spordikool/SK Tapa väravad: Henri Markus Takkis 9, Trivo Vaigurand 8, Mihkel Parm, Aleksandr Vassiljuk, Andre Ansip 3, Rasmus Lain, Kerdo Oserov 2, Jan-Egert Valdmann, Sandro Kaima 1.

Mustamäe Käsipalliklubi: meeskonda vaevavad vigastused ja haigused

Mustamäe Käsipalliklubi läks Coop Põlva vastu taaskord lühema pingiga ja kuigi kohtumine algas tasavägiselt ning kuni 9. mänguminutini juhtis Mustamäe, siis edasi pani Coop Põlva oma paremuse maksma ning koduvõistkonnal tuli tunnistada kaotust 22:50 (12:19).

Mustamäe Käsipalliklubi resultatiivseim mängija Ragnar Põldma tunnistas, et võistkond on hädas vigastuste ja haigustega: „Raske on vastasest jagu saada lühikese pingiga. Kahjuks on võistkonnas palju vigastusi ja haigestumisi ning vahetusteta on mängida keeruline. Proovime saada tervise korda ja lõpuni välja võidelda.”

Mustamäe Käsipalliklubi väravad: Ragnar Põldma 6, Robin Truumure 5, Jasper Viina, Kristjan Arukaevu, Karel Ligi 3, Henry Alamets, Märten Piht 1.

 Coop Põlva väravad: Martin Koppel 10, Gabriel Haabma 8, Kevin Piir 7,  Jass Einassoo 6, Airon Saarna 5, Rainet Vool 4, Egert Sing, Kermo Kuklase 3, Ron Jakob Pruss 2, Sander Raud, Karlis Ilus 1.

HC Kehra/Primend: oli lust vaadata kuidas võideldi kuni viimase hetkeni

HC Kehra/Primend alustas kohtumist edukalt. Kui esimesel poolaja alguses Mistra/HC Tallas suutis veel koduvõistkonnaga kaasa joosta, siis terveks kohtumiseks sellist jaksu külalistel ei olnud. HC Kehra/Primend alistas vastase suurelt tulemusega 44:24 (23:11).

HC Kehra/Primendi mängija Marten Mitti sõnul mindi mängule vastu hea häälestatusega: „Esimene viis mänguminutit oli küll selline sisseelamine, aga edasi saime mängus oma hingamise ja võrreldes võõrsilmänguga oli mängupilt täiesti nagu öö ja päev. Hea oli vaadata kuidas mängija normaalselt häälestatud ja võitlesid kuni viimase hetkeni. Seda oli kohe lust vaadata.” HC Kehra/Primend on tabelis vahelduvalt jaganud liidrikohta nii Coop Põlva kui Tartu Ülikooliga. „Edetabelit vaadates, siis kurta ei ole midagi ja võib rahul olla. Muidugi oleks võinud mõned võidud rohkem olla, aga tuleb leppida sellega, mis on ja vaadata tuleviku suunas, et mida saab veel parandada ja muuta,” võttis edasise Mitt kokku.

HC Kehra/Primend väravad: Martin Kikkas 8, Timo Roomere 7, Rasmus Eensaar, Oskar Luks 5, Marten Mitt, Karl Kõverik 4, Tom-Simion Treiman 3, Stener Sirel, Ruudi Ottisaar 2, Jaan Pirk, Mart Kruusalu, Andri Jaanus, Priit Raudkivi 1.

Mistra/HC Tallas väravad: Sander Slivin 8, Markus Arik 4, Jan-Jasper Arumäe, Joseph Laaniste 2, Alvar Soikka, Stanislav Pavlov, Arlin Võssar, Romet Nõgene, Timo Mandel, Toivo Helger Aasma, Daniel Adamberg, Miko Mäeots 1.

Coop Põlva: Esikolmikus olemine pole meile ekstra pingeid peale pannud

Coop Põlva pidas samal nädalal ka teise kohtumise kui kodusaalis võõrustati HC Viimsi/Weckmani. Kui nädala esimeses pooles alistati suurelt Mustamäe Käsipalliklubi, siis kodusaalis peeti viimsilaste vastu tasavägisem kohtumine. Karlis Kalki 18 väravat aitasid kindlustada võidu tulemusega 36:32 (19:18).

Coop Põlva peatreener Henri Sillaste ütles, et meeskond püüab igas mängus välja tuua oma parimad oskused: „Ilmselt liidrikohta me ei säilita põhiturniiri lõpuni, aga see pole olnud ka eraldi eesmärk. Esikolmikus olemine pole meile ekstra pingeid peale pannud.”

Coop Põlva väravad: Karlis Kalk 18, Kristofer Liedemann 6, Egert Sing, Martin Koppel, Karlis Ilus 3, Kevin Piir 2, Rainet Vool 1.

HC Viimsi/Weckman väravad: Roger Paju 8, Mart Heinsalu 6, Jasper Arnover, Georg Gustav Kont 4, Kasper Sebastian Saaremets, Gregor Jaanus 3, Joonas Tölp 2, Marti Neudorf, Siim Järve 1.

Tabeliseis:

1. HC Kehra/Primend 16 mängu 26 punkti
2. Coop Põlva 17 mängu 26 punkti
3. Tartu Ülikool  16 mängu 24 punkti
4. Tapa valla Spordikool/SK Tapa 16 mängu 20 punkti
5. HC Hausers 16 mängu 18 punkti
6. Valga Käval 16 mängu 16 punkti
7. Mistra/HC Tallas 16 mängu 14 punkti
8. HC Viimsi/Weckman 16 mängu 12 punkti
9. Aruküla SK 15 mängu 4 punkti
10. Mustamäe Käsipalliklubi 16 mängu 0 punkti

Järgmised kohtumised:

7.04.2026 Aruküla SK vs Valga Käval

9.04.2026 Mistra/HC Tallas vs HC Hausers

12.04.2026 Tapa VSK/SK Tapa vs HC Kehra/Primend

12.04.2026 HC Viimsi/WEckman vs Tartu Ülikool

Alates 31. märtsist on võimalik Eestist hobusega Rootsi hobuüritusele teatud tingimustel minna ilma loomatervise sertifikaati omamata. Eelnevalt kehtib selline erand juba Soome, Norra ja Taaniga.

Soomel, Rootsil, Norral ja Taanil on omavahel kehtestatud erand, mis tähendab seda, et nendes riikides ei pea lühiajaliselt hobuüritusele minnes hobusel olema loomatervise sertifikaati. Põllumajandus- ja Toiduamet alustas eelmisel aastal Eestile erandi saamiseks nende riikidega läbirääkimisi, mille tulemusel on nüüd võimalik lihtsustatud liikumine. Hobuürituste alla kuuluvad võistlused, näitused, kultuurisündmused ja muud sarnased üritused.

Sertifikaadi taotlemata jätmisel peab hobuse omanik arvestama mitmete tingimustega.

Oluline on, et:

• hobuse lähtekoht on hobusepidamise koht, kuhu hobune on registreeritud, ning 10 päeva jooksul peab ta naasma sellesse kohta;
• hobusega peab olema kaasas kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument ehk hobuse pass;
• hobune viiakse korraga ühele hobuüritusele nagu näiteks võistlused, näitused, kultuurisündmused ja muu;
• hobune vastab õigusaktides sätestatud üldistele tervishoiunõuetele (samad nõuded, mis on loomatervise sertifikaadil);
• enne hobusega üritusele minekut on loomapidaja täitnud ja allkirjastanud TRACES NT süsteemis äridokumendi (DOCOM).

Hobuse Eestist välja viimisel teistesse riikidesse näiteks võistlustele, treeningutele, ravile, müügiks või kolimiseks, peab hobusega kindlasti kaasas olema hobuse pass ja loomatervise sertifikaat.

Täiendav info erandi kasutamise kohta on leitav siit.

Täna toimunud Euroopa Liidu ministrite erakorralisel videokohtumisel rõhutas Eesti, et meie vedelkütuste varustuskindlus on tagatud hoolimata pingelisest geopoliitilisest olukorrast. 

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kinnitas ministrite kohtumisel, et Eesti varustuskindlus on hetkel tagatud, kuid turu volatiilsus ja surve gaasihindadele sunnivad riike valmistuma varakult järgmiseks talveks. Eesti toetab tugevalt üleeuroopalist lähenemist nii turuteavituses kui ka võimalikes toetusmeetmetes.

„Eestis ei ole vahetut ohtu riigi energiaga varustatusele. Mõlemad Eestisse vedelkütuseid tarnivad ettevõtted ehk Orlen ja Neste kinnitavad oma tarnelepingute tugevust ja kokkulepete täitmist. Samuti täidetakse järjepidevalt piirkonna gaasihoidlaid. Teisalt kinnitab pikas vaates sõda Iraanis, et mida kiiremini suudame vabaneda imporditava fossiilse kütuse sõltuvusest, seda parem,” sõnas minister Sutt.

Vabariigi Valitsus on juba astunud samme surve leevendamiseks, näiteks otsustati ära jätta maikuusse planeeritud kütuseaktsiisi tõus, kuid edasisi otsuseid tehakse minister Suti sõnul vastavalt olukorra arengule.

„Rõhutan, et riik turuhindu ei kontrolli ning ka ajalugu näitab, et riiklik hinnakontroll toob kaasa tarbimispiirangud. Seetõttu me hinnapiiranguid ei toeta,” lisas minister. „Võrreldes nelja aasta taguse energiakriisiga on Euroopa positsioon täna märgatavalt tugevam, kuna meil on regioonis piisav LNG vastuvõtuvõimekus, Euroopa ostujõud on kõrgem kui Aasias, mis vähendab ka oluliselt riski varustuskindlusele, ning gaasi hinnatipp on endiselt ligi kuus korda madalam kui 2022. aastal.”

Ministrite kohtumisel kutsus Eesti üles kiirendama üleminekut kohalikule puhtale energiale, salvestuslahendustele ja tugevamatele võrguühendustele. „Kütusehinnad jäävad mõneks ajaks kõrgeks, kuid ajalugu on näidanud, et sõjast tingitud energiahinna tõusud on ajutised, mitte püsivad. Nii läheb ka seekord,” märkis minister.

Tänane kriis peab andma täiendava tõuke üleminekuks puhastele tehnoloogiatele, mis on ainus viis tagada Euroopa pikaajaline konkurentsivõime ja vastupidavus välistele šokkidele. Samuti peab jätkuma täielik loobumine järelejäänud Vene fossiilkütuste impordist, et vähendada Euroopa haavatavust välistest šokkidest.

Eesti tõstatas kohtumisel ka vajaduse tugevdada energiataristu füüsilist kaitset. Hiljutised droonijuhtumid meie piirkonnas, sealhulgas Auvere elektrijaama juures, näitavad, et energiaturve ja füüsiline julgeolek on lahutamatud. Eesti teeb ettepaneku lisada üleeuroopalisse energiataristu (TEN-E) määrusesse eraldi kategooria kriitilise infrastruktuuri kaitseks ja kiireks taastamiseks.

„Euroopa ei ole nõrk. Peame sellest eelarvamusest üle saama,” märkis minister Sutt. „See ei tähenda võltsi enesekindlust vaid teadvustamist, et näiteks oma kriitilise taristu kaitseks peamegi rohkem investeerima. Esimesed suured otsused on juba ühiselt ka tehtud, alles jaanuaris otsustas Euroopa Liit toetada 113 miljoni euroga kriitilise taristu kaitset Balti riikides ja Poolas.”

Eile toimus Läänemere piirkonna energiaministrite videokõne, kus keskenduti kriitilise energiataristu füüsilisele kaitsele, mida ilmestas drooniintsident Auvere elektrijaama juures. Eesti rõhutas vajadust parandada reaalajas ohuseiret ning kaasata Euroopa Liidu fonde energiarajatiste vastupidavuse ja kiire taastamisvõimekuse tugevdamiseks. Ministrid leppisid kokku tihedamas operatiivses infosideme hoidmises ja olemasolevate koostöölepete rakendamises piirkondliku varustuskindluse tagamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt saatsid koos Rootsi ministritega Euroopa Komisjoni keskkonna- ja kalandusvolinikele ühispöördumise, milles kutsutakse komisjoni astuma samme kormoranide arvukuse tõhusamaks ohjamiseks. Ministrite hinnangul on see vajalik kalavaru kaitseks, vesiviljelusele tekitatava kahju vähendamiseks ja toidujulgeoleku tugevdamiseks.

Ühispöördumises märgitakse, et kormoranide arvukus on Euroopas jõudsalt kasvanud nii rannikualadel, jõgedel kui ka järvedel. Kuna Läänemeri on kormorani peamine pesitsusala, puudutab probleem otseselt ka Eestit ja teisi meie piirkonna riike. Ministrid rõhutavad, et kormoranide mõju ei puuduta üksnes looduskeskkonda, vaid avaldab survet ka kalavarudele, kalandussektorile ja vesiviljelusele. Nende hinnangul vajab piiriülene probleem ka Euroopa tasandil paremini koordineeritud lahendust.

Ühispöördumises kutsutakse Euroopa Komisjoni üles looma kormoranide ohjamiseks üleeuroopaline raam ning muutma senised reeglid liikmesriikidele selgemaks ja paindlikumaks. Ministrite sõnul on praegused võimalused kormoranide tekitatud kahju vähendamiseks liikmesriigiti ebaühtlased ning halduslikult koormavad.

„Kalavarude kaitse ei saa tähendada ainult piiranguid kalapüügile. Kui tahame, et kala oleks ka tulevikus meie toidulaual ning kalandusega seotud elu püsiks rannikul ja siseveekogude ääres, peame suutma kalavarusid kaitsta tervikuna. See on otseselt seotud ka meie toidujulgeolekuga,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Terras arutas teemat hiljuti ka Euroopa Liidu keskkonnavoliniku Jessika Roswalliga. Kirjale kirjutasid alla regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Rootsi maaeluminister Peter Kullgren ning Rootsi tööhõiveminister ja kliima- ning keskkonnaministri kohusetäitja Johan Britz.

Teisipäeval, 31. märtsil toimus Ämari lennubaasis NATO Balti õhuturbemissiooni rotatsiooni pidulik vahetus- ja medalitseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Itaalia õhuväelased andsid valvekorra üle Portugali õhuväelastele, kes hakkavad regioonis õhuturvet tagama hävitajatega F-16.

Õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu tänas Itaalia õhuväelasi Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest ning tervitas Portugali õhuväelasi, keda ootab ees neljakuuline teenistus Ämari lennubaasis.

„Itaalia õhuvägi on teinud Ämari lennubaasis väga tänuväärset tööd ning soovime neid eduka teenistuse eest tunnustada. Eesti ja kogu Baltikumi rahvas hindab kõrgelt teie panust, sealhulgas teie valmisolekut ja täpset tegutsemist õhuruumi turvalisust puudutavatele intsidentidele reageerimisel,” ütles kolonel Karu. „Suur rõõm on teist korda Eestis tervitada Portugali õhuväelasi, kelle siin viibimine kinnitab, et antud operatsioon on äärmiselt tähtis ning jätkab oma strateegilist rolli rahu ja turvalisuse tagamisel regioonis.”

„Balti õhuruumi turvalisust tagav õhuturbemissioon näitab selgelt NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevust. Minu siiras tänu neile 800 Itaalia teenistujale, kes on teinud kõik selleks, et meie õhuruum oleks kaitstud. Te kinnitasite selle missiooni kõige keerulisematel hetkedel, et heidutus ei ole vaid kontseptsioon. See tähendab meeskonda, väljaõpet ja juhtimisotsuseid, mis toimivad laitmatult ka siis, kui sellest sõltub väga palju,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur oma kõnes õhuturbe vahetuse tseremoonial. Minister tervitas soojalt ka Eestisse saabunud Portugali üksust ning sõnas tunnustavalt, et see, et riik Euroopa teisest servast on siin meie kõrval, näitab selgelt, mida tähendab NATO ühtsus ja liitlaste toetamine.

Portugali õhuväe jaoks on see üheksas kord osaleda Balti õhuturbemissioonil ning teine kord Eestis, viimati eelmisel aastal. Ämarisse saabunud üksus hoiab oma hävituslennukeid lennubaasis alalises valmisolekus, sooritades vajaduse korral tuvastuslende ning osaledes regulaarselt treeninglendudel. Leedus Šiauliai lennubaasis paiknedes on Portugal osalenud õhuturbemissioonil seitsmel korral.

„NATO Balti õhuturbemissioon näitab alliansi ühtsust ja kindlameelsust,” ütles Portugali üksuse ülem kolonelleitnant Augusto Figueiredo. „Meie isikkoosseis on valmis panustama Balti regiooni julgeolekusse ning tegema koostööd oma Eesti kolleegide ja teiste liitlastega, et tagada NATO õhuruumi turvalisus ja kaitstus.“

USA päritolu mitmeotstarbeline hävituslennuk F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga kerge lahingulennuk. Selle mitmeotstarbelisus võimaldab kasutada lennukit õhuruumi kaitsel hävitajana, maapealsete ja merel asuvate sihtmärkide vastu ründelennukina ning mitmesuguste luureülesannete täitmisel.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu pikendada Balti riikide õhuturbemissiooni määramata ajaks. 31. märtsil 2003, ehk täna 23 aastat tagasi, toimus Eestis esimene õhuturbelend.

28.-29. märts 2026 toimus Tapa valla Spordikeskuses noormeeste U16 (2010 ja hiljem sündinud mängijad) vanuseklassi teine ja ühtlasi viimane etapp Eesti 2026 meistrivõistlustel käsipallis.

Üksteist meeskonda mängisid üks kord omavahel läbi turniirisüsteemis.

Lõppjärjestus:

1. Põlva Käsipalliklubi/Põlva Spordikool, treener Kalmer Musting

2. Mustamäe Käsipalliklubi, treenerid Ragnar Põldma, Andres Joosep, Vahur Vetevool

3. SK Tapa/Tapa valla SK, treener Elmu Koppelmann

4. Valga Käval, treener Veiko Luik

5. HC Kehra, treener Indrek Lillsoo

6. HC Viimsi/Vitamin Well, treenerid Jarno Nurm, Heldur Sepp

7. Viljandi KK/Viljandi SK/Pärnu, treenerid Marko Koks, Toomas Heinla

8. HC Tallas, treener Mihkel-Matteus Luik

9. Aruküla SK, treenerid Toivo Järv, Andrus Rogenbaum

10. HC Tallinn, treener Risto Lepp

11. Rae Handball/Capital City, treener Kaimar Lees

Turniiri parimaks mängijaks valiti Daniel Haabma Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast ning parimaks väravavahiks Rasmus Eric Rose Põlva KPK/Põlva SK meeskonnast.

Lisainfo: https://www.handball.ee/voistlused/eesti-mv/emv-poisid-u16?season=2025-2026

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar märkis, et ameti jaoks algas sündmuste ahel juba esmaspäeval kella poole kümne paiku õhtul, kui seiresüsteemid tuvastasid piirialadel tavapäratult suure aktiivsuse.

Amet seiras olukorda ja pani isikkoosseisu valmisolekusse.

Hommikuse seisuga oli PPA-l kontrollimisel kolm asukohta, kus droonid võisid alla kukkuda. Ühes neist, Tartumaal Kastre vallas tuvastas politsei droonirusud.

Ööpäeva jooksul laekus PPA-le 49 teadet, mida amet kontrollib..

Ööl vastu tänast teisipäeva viibis Eesti õhuruumis alla 10 välisriigi drooni. Politsei- ja piirivalveamet kontrollib kolme asukohta, kus droonid võisid alla kukkuda.

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni juhataja kolonel Uku Arold rääkis pressikonverentsil, et tegemist oli neljanda ööga, kui Venemaa loodeosas toimus massiivne Ukraina droonirünnak Venemaa sõjalise ja sõda toetava taristu pihta, vahendab ERR.

Venemaal oli õhuhäire juba alates esmaspäeva õhtust saati.

„Selle olukorra tagajärjel on öösel ka Eesti territooriumile kandunud mitmeid droone, ilma et keegi oleks selleks Eesti käest luba küsinud,” sõnas Arold.

Eesti jälitas riiki sisenenud droone ning seiras koos liitlastega õhupilti.

Kaitsevägi saatis elanikele kolm ohuteavitust vastavalt sellele, millises piirkonnas hakkas oht realiseeruma. Esimene ohuteavitus läks välja juba enne droonide sattumist Eesti õhuruumi. Droonid jõudsid riigi õhuruumi mitmel korral ning oht lõppes hommikul.

Arold rõhutas, et ohuteavitus antakse välja juhtudel, kui oht on reaalne ehk küsimuse all on Eesti inimeste elu ja tervis.

Eesti territooriumil tuvastatud või oletatavate droonide arv jääb alla kümne.

Droonid tulid lõuna ja ida poolt, ühtegi drooni ei tulnud lääne ega põhja poolt. Nendes maakondades, mis häires olid välja toodud, käisid droonid sees või olid neisse kohe sisse jõudmas, kommenteeris Arold droonide sügavust Eesti territooriumil. „Lõpptulemusena jäid kõrgendatud ohualast välja vaid Läänemaa ja saared,” lisas ta.

Mõned droonid liikusid Eesti kohal sirgjooneliselt, teised mitte.

Liitlaste hävitajad tuvastasid taevas lendavad droonid ja olid valmis neid alla laskma.

„Liitlaste hävitajad tuvastasid ja nägid teatud juhtudel droone ning laskmisvõimalus oli olemas. Seal on aga alati kaks kaalutluskohta. Otstarbekus – kas ta läheb ise ära – ja ohutus, sest me elame rahuajal. Kui on oht, et rakett või droonirusud kukuks kohta, kus inimesed saaksid pihta, või et need satuksid teise riigi territooriumile, siis jääb lask tegemata. Täna öösel oli tegemist jahiga, mis jäi fotojahiks,” sõnas Arold.

Täna hommikul kell 9.48 sai häirekeskus teate, et Tartumaal Kastre vallas Hammaste külas leidis kohalik mees põllult alla kukkunud drooni tükid.

Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Urmas Solovjovi sõnul sai häirekeskus võimalikust drooni plahvatusest sama asukoha lähedalt öösel mitmeid teateid. „Politseipatrullid reageerisid väljakutsele ning kontrollisid ümbruskonda, kuid ei tuvastanud öösel plahvatuse ega drooni jälgi. Hommikuvalguses suundusid patrullid taas Kastre valda, et piirkonda nii maad mööda kui ka õhust droonidega kontrollida. Ajal, mil patrullid Kastres plahvatuse jälgi otsisid, laekus paari kilomeetri kauguselt naaberkülast info, et Hammaste külas leiti põllult alla kukkunud drooni tükid. Politsei piiras turvalisuse tagamiseks sündmuskoha ümber ning hetkel töötavad seal nii päästeameti demineerijad ja politseinikud,” selgitas operatiivjuht.

„Praegu oleme tuvastatud ühe alla kukkunud drooni asukoha, kuid arvestades asjaoluga, et droone nähti ja kuuldi ka teistes Eestimaa paikades, võib olla alla kukkunud droone veel. Jätkame laekunud info kontrollimist. Palume kõigil inimestel, kes leiavad midagi kahtlast hoida esemetest eemale ning anda sellest kohe teada häirekeskuse numbrile 112,” ütles Solovjov.

Juhtunu üksikasju selgitab Kaitsepolitseiamet ning nad paluvad anda menetlejatele sündmuskohal tegutsemisel töörahu.

Kui leiad kahtlase drooni:

• Ära mine droonile lähedale
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112
• Liigu ohutusse kaugusesse
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse
• Ära jaga selle asukohta sotsiaalmeedias

Saad EE-ALARM teavituse drooniohust – mida teha?

Kui saad teate võimalikust drooniohust:

• Ole valvas ja võimalusel püsi siseruumides, jätka tavategevusi
• Jälgi ametlikke juhiseid ja ole valmis neile reageerima
• Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112
• Hoia telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247.

Kui saad teate vahetust drooniohust:

• Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
• Hoia telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
• Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247.

Pea meeles: mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.

Siin on video:

Nädalavahetusel mängiti Põlva Lootospargis Allegro CUP 2026 jalgpalliturniir.  Juba 18 korda toimunud turniiril osales kolm naiskonda, kes kõik omavahel ühe ringi läbi mängisid.

Avakohtumises alistas JK Saarepiiga/Kohila Püsivus ühendnaiskond tulemusega 4:1 Paide LN duubelvõistkonna.

Teises mängus alistas Põlva FC Lootos tulemusega 4:0 (väravad: Kätriin Altsaar 2, Gerlin Zoludev, Marie Rahel Lail) Paide LN II. Paraku pidid vigastuse tõttu mängu pooleli jätma Lootose kapten Ave-Lii Laas ja Kairi Tobreluts.

Kolmas mäng, milles Saarepiiga/Kohila ja FC Lootos selgitasid turniiri võitja, lõppes külaliste 3:1 võiduga. Lootose auvärava lõi Marie Rahel Lail.

Turniiri parimaks mängijaks valiti Lootose mängija Gerlin Zoludev ja parimaks väravavahiks Miina Allert (Saarepiiga/Kohila).

Turniiri toetasid Charlot, Eesti Kultuurkapital ja Põlva vald.

Ööl vastu teisipäeva, 31. märtsi, tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis seejärel välja õhuohu teavituse neis piirkondades asunud inimestele läbi EE-ALARM ohuteavitussüsteemi ja äpikanalite.

Öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi ning sellest tulenevalt laiendati ka ohuala ka mujal, sh Kesk- ja Põhja-Eestis. Varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati.

Õhuohu näol oli tegemist droonidega, mis jõudsid Eesti piiride vahetusse lähedusse ning üksiti ka Eesti õhuruumi. Drooniohule reageerisid ka NATO Balti õhuturbemissiooni raames Eesti õhuruumi valvavad liitlaste hävitajad.

Esialgse hinnangu kohaselt oli tegemist Ukraina droonidega, mis sattusid Eesti õhuruumi tahtmatult, olles osa Venemaa suunal korraldatud öisest õhurünnakust. Sellised intsidendid on otsene kõrvalmõju Venemaa täiemahulisele agressioonisõjale Ukraina vastu alates 2022. aasta veebruarist.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 31. märts 2026:

venemaal keeratakse üha enam interneti kinni, uus droonilaine Leningradi oblasti poole suundus ja rindel ok.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Nii jätkata.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis venelasi VPN-ide kasutamise eest karistada.

12. venelased püstitasid Google’is VPN-päringute rekordi.

13. Roskomnadzor nõudis artiklite eemaldamist, mis käsitlesid tema suutmatust blokeerimisega toime tulla.

14. venemaa võimud on otsustanud mikroelektroonika tootmise andmed salastada.

15. Pärast massilist kariloomade tapmist piirkondades lõi putin veterinaarravimite väljatöötamiseks riigile kuuluva ettevõtte.

16. Ukraina teatel on venemaa sõjaväe ridades välisvõitlejate arv tõusnud üle 27 000.

17. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 140 lahingukokkupõrget. Enamus sektorites konveieri langus. Tihedam siiski nii Kostjantõnivka kui Pokrovski suunal aga sealgi keskmiseni ei küünditud. Lõpuks toodi välja uuesti bagid, polnudki ammu näinud. Ootaks nende rohkemat kasutamist Ukraina poolelt aga võib-olla nende analüüs näitab, et liialt lihtne saak tapjadroonidele rünnakute tegemisel.

Kuna rindel kohe kuidagi ei edene, siis üha enam üritatakse pommitada suuremate linnade keskusi ,aga see Ukraina inimestes meelemuutust ei too.

Eile viis vaenlane läbi 85 õhurünnakut, heites alla 266 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9132 kamikaze-drooni ja sooritas 3964 kaudtulelasku, sealhulgas 77 mitmekordsete raketisüsteemidega. Keskmine pommitamise päev aga jätkuvalt on kõrged vene poole kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi kaotused.

Leningradi oblast, vist juba 7 öö järjest siin objekte tabatakse ning põhipingutus on kogu vene naftatransiidi lõpetamine Läänemere suunal ja see võib õnnestuda. Tankerite arv, mis kes keset Läänemerd seisavad ja olukorra paranemist ootavad, on tõusuteel.

1. Õhutõrjeväed on alates 30. märtsi õhtust kahjutuks teinud 267 289 droonist, mida venemaa väed Ukraina ründamiseks kasutasid.

Sumõ oblastis sai viimase 24 tunni, 30. märtsi jooksul venemaa õhurünnakutes vigastada 16 inimest. Gluhivi kogukonnas sai vigastada 14 inimest, sealhulgas 6-aastane laps. Kahjustada said ühiselamu, pensionifond, veterinaarmeditsiini labor, haridusasutus, administratiivhoone, 9 kõrghoonet, 6 eramut ja 5 autot.

30. märtsi õhtul kukkus Poltaava oblastis mitmekorruselisele hoonele vene droonilt pärit kild, tappes ühe ja vigastades kolme inimest.

Haavata saanutest läbi vene õhurünnakute tuli ka teistest piirkondadest.

2. Ukraina väed ründasid eile öösel Taganrogis mehitamata õhusõidukite tootmisüksust ja Berievi lennukitehast, kahjustades droonide tootmistöökodasid ja Tu-95 pommitaja ning A-50 lennukite moderniseerimisega seotud taristut, teatas ASTRA.

Ukraina raketirünnak tabas Tšapajevskis asuvat Promsintezi keemiatehast 28. märtsil FP-5 tiibrakettidega. Kokku lasti välja 3 raketti, millest 1 peeti kinni ja 2 maandusid tootmistsehhide lähedale, tekitades vaid piiratud kahju.

Ukraina drooniüksused ründasid öösel okupeeritud Luhanskis mitmeid elektrialajaamu, sealhulgas Altševski metallurgiatehast varustavaid alajaamu. Operatsioon tabas ka tehase infrastruktuuri ja hävitas Tor-M2 õhutõrjesüsteemi.

Ukraina peastaap kinnitas rünnakut metallurgiatehasele ajutiselt okupeeritud Altševski linnas. Tehases toodetakse suurekaliibrilist laskemoona.

Täna öösel suundus umbes 200 Ukraina drooni Leningradi oblastisse, võimalik, et Ust-Lugasse ja Primorskisse.

31. märtsi öösel ründasid Ukraina droonid taas venemaa Leningradi oblastit, tekitades kahju Ust-Luga sadamale. Shot’i sõnul kuulsid elanikud öösel Ust-Luga linna kohal, samuti Kiriški, Lužski ja Tosnenski rajoonis plahvatusi ja intensiivset tulevahetust.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: Esmalt: DeepState’i eilsel teatel vene okupatsiooniväed on vallutanud Donetski oblasti Pokrovski sektoris Svjato-Pokrovskoje ja Vasjukovka külad. Vaenlase vägede edasitungi on registreeritud ka kahes teises rindesektoris. Analüütikute sõnul on okupantidel õnnestunud laiendada oma kontrolltsooni ja liikuda edasi Reznikovka ja Bondarne külade lähedale Slovjanski ja Kramatorski sektorites.

Njah, sõltumatud blogijad ja analüütikud on nimetatud asukohtade vene kontrolli all olemisest teatanud juba vist vähemalt kaks kuud tagasi… ei hakka isegi nii ammuseid aegu tagasi kerima… võtaks aega liiast.

7. Bahmut: uued sõnumid seni Kostjantõnivkast puuduvad ja võib-olla on see isegi hästi…

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. 28. märtsil arutas venemaa digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev telekommunikatsioonioperaatorite ja tehnoloogiaettevõtetega VPN-teenuste kasutamise eest blokeeringu möödahiilimiseks tasude ja trahvide kehtestamist. Kohtumisel viibinud Forbesi allikas ütles, et kohtumisel ei välistanud šadajev halduskaristuste kehtestamise võimalust blokeeringu möödahiilimise tööriistade kasutamise eest. Minister avaldas aga lootust, et seda on võimalik vältida. Väljaande allikad nõustuvad, et digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumi algatus tuleneb putini konfidentsiaalsest juhisest.

Laupäeval pidas šadajev kaks kohtumist ettevõtete esindajatega. Esimesel osalesid suuremad telekommunikatsioonioperaatorid ning teisel digitaalsed platvormid ja jaemüüjad, sealhulgas VK, Ozon, Avito, Wildberries ja Yandex. Digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumi juht palus operaatoritel ja platvormidel võtta meetmeid oma klientide vastu, kes kasutavad möödahiilimise tööriistu. Forbesi andmetel on telekommunikatsioonioperaatoritel palutud kehtestada tasu enam kui 15 GB rahvusvahelise andmeside kasutamise eest mobiilsidevõrkudes kuus. Forbesi IT-turu allikad ja ühe suure internetifirma allikas teatasid, et platvormid peavad piirama VPN-ide kasutamist klientide poolt. Ühe allika sõnul peaks see valik olema saadaval alates 1. maist.

Tüüpiline mobiiltelefonipakett sisaldab 5 GB internetiliiklust kuus. Seega on 15 GB limiit, millest piisab Telegrami ja blokeeritud teenuste jaoks, kuid see ei lase teil terve päeva YouTube’i vaadata, selgitab Leonid Konik, Comnews Researchi partner. Infoturbe konsultant Aleksei Lukatski ettevõttest Positive Technologies ütleb, et liikluse analüüsimiseks kasutatakse punktisüsteeme, mis hindavad parameetrite kombinatsiooni: IP-aadressi maine, WebRTC andmed, brauseri sõrmejälgede võtmine, geograafilise asukoha ebajärjekindlus ja pakettide TTL. Nende andmete põhjal tehakse oletus VPN-i kasutamise kohta, kuid 100% täpsus on võimatu, kuna kasutaja võib mõnikord asuda välismaal.

12. venemaa kasutajate otsingud VPN-i möödaviigutööriistade kohta Google’is saavutasid 2026. aasta märtsis rekordi vähemalt viimase viie aasta jooksul, selgub Google Trendsi andmetest. Nagu graafik näitab, on venelaste huvi VPN-teenuste kohta käiva teabe vastu alates 2021. aasta algusest saavutanud 100 punkti haripunkti. Eelmine tipp oli 59 punkti detsembris 2025. „Blokkide möödaviigu tehnoloogia on muutunud ülipopulaarseks ja palju rohkem inimesi teab nüüd ‘KVN-ist’ (olen seda nii mitu korda hääldatavat kuulnud) kui enne Telegrami blokeerimist,” kommenteeris Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev.

Google’i andmete kohaselt oli kõige olulisem kasv sellistes päringutes nagu „VPN-i allalaadimine”, „VPN”, „tasuta VPN” ja muud. Samuti muutusid „ülipopulaarseks” otsingud konkreetsete VPN-rakenduste kohta – näiteks „Onu Vanja VPN”, „Planet VPN” jne – otsingud (otsingupäringute kasv oli 5000% või rohkem). Kõige dramaatilisem venelaste huvi blokeeringute möödahiilimise vastu tõus toimus graafiku kohaselt nädalal 15.–22. märtsini, valitsuse suurenenud interneti ja Telegrami mahasurumise ajal. „Kõik need tiraadid ja möla „15 gigabaidise liikluse” ja „tasuliste VPN-ide” kohta on sellega seotud,“ rõhutab Klimarev, viidates venemaa meedias ilmunud teadetele ettevalmistuste kohta kehtestada tasud VPN-ide liigse kasutamise eest.

Yandexi Wordstati süsteem näitab, et blokeeringute möödahiilimise teenuste otsingute tipphetk oli 2025. aasta detsembris, kui venelased tegid „VPN”-i kohta üle 12,3 miljoni otsingu. Eelmine rekord püstitati 2025. aasta juulis (peaaegu 8,7 miljonit). 2026. aasta veebruaris ulatus Yandexi VPN-ide otsingupäringute arv peaaegu 8 miljonini.

13. Roskomnadzor (venemaa Föderaalne Side-, Infotehnoloogia- ja Massimeedia Järelevalve Teenistus) on teatanud, et materjalid, mis väidavad, et Roskomnadzori võimekus internetiressursside blokeerimiseks on ammendunud, destabiliseerivad venemaa ühiskonda ja tuleb eemaldada. Väljaanne ise teatas, et selle nõude sai „Осторожно, новости” toimetus. Kõnealune postitus puudutab Telegrami kanalit 19. märtsist (nüüdseks kustutatud), mis kajastas Forbesi artiklit pealkirjaga „Serverile möödasõit: Roskomnadzoril on üha raskem internetiressursse blokeerida”.

Artiklis, viidates telekommunikatsioonioperaatori allikale, teatati, et Roskomnadzori liikluse filtreerimissüsteem oli ülekoormatud ega suutnud enam blokeerimisega täielikult toime tulla, mistõttu mõned varem blokeeritud ressursid muutusid taas kättesaadavaks. Agentuur teatas, et postitus „Осторожно, новости” sisaldab materjale, mille eesmärk on destabiliseerida venemaa Föderatsiooni sotsiaal-poliitilist olukorda ja see tuleb 24 tunni jooksul eemaldada, vastasel juhul ähvardab Roskomnadzor piirata juurdepääsu määratletud teabeallikale.

„Осторожно, новости” märkis, et nad võtsid Roskomnadzoriga (Föderaalne Kommunikatsiooni, Infotehnoloogia ja Massimeedia Järelevalve Teenistus) kommentaari saamiseks ühendust päeval, mil avaldati destabiliseeriva teabega postitus. Väljaande teatel lükkasid ametnikud Forbesi teate ümber ja kirjutasid selle kohta eraldi postituse. „See ei aidanud,” järeldasid ajakirjanikud.

Eelmisel nädalal teatati, et digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium kavatseb suurendada internetiressursside blokeerimiseks ja aeglustamiseks kasutatavate ohutõrjemeetmete (TCM) läbilaskevõimet 2,5 korda. 2030. aastaks suureneb TCM-i toiteallikaks oleva automatiseeritud turvasüsteemi (ASBI) läbilaskevõime 954 Tbps-ni. Ministeerium kavatseb suurendada venemaa internetisegmendi katvust kontrollsüsteemiga 100%-ni 2026. aastaks.

14. venemaa Riikliku Tööstusinfosüsteemi (GISP) avalikud andmed, mis sisaldavad teavet venemaa mikroelektroonika tootjate kohta, võivad olla salastatud. See tuleneb venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi raadioelektroonikatööstuse osakonna saadetud uudiskirjast, milles eelmisel nädalal paluti tootjatel (näiteks Disainikeskuste Konsortsiumil – AKRP) teatada, milliseid GISP andmeid tuleks varjata, teatab CNews. 2014. aastal loodud GISP sisaldab teavet venemaa komponentide ja konkreetsete arenduste, tehniliste kirjelduste ja hindepunktide kohta, mida kasutatakse toodete kandmiseks tööstus- ja kaubandusministeeriumi venemaa tooteregistrisse.

Mikroelektroonikatööstuse andmete salastamine, mis jätkuvalt kiiresti langeb ja sõltub endiselt imporditud materjalidest, võiks kaitsta mõningaid kahesuguse kasutusega tooteid tootvaid ettevõtteid, ütles üks tootja CNewsile. Samas lisasid nad, et kontrolli võimalus kaob sisuliselt. Teise tööstusharu esindaja sõnul kavatseb tööstus- ja kaubandusministeerium seda meetodit kasutada seadmete varjamiseks, mis võivad sisaldada võõrkomponente. Ukraina luureagentuurid haldavad andmebaase, mis sisaldavad teavet venemaa kaitsetööstuse ettevõtete kohta, sealhulgas avalikult kättesaadavaid andmeid riiklikest registritest ja pakkumisplatvormidelt, mida saaks kasutada drooni- ja raketirünnakute tegemiseks.

Tööstus- ja kaubandusministeerium lõi riikliku infosüsteemi (GISP), et toetada venemaa tootjaid ja tagada läbipaistvus valitsuse, ettevõtete ja klientide vahelises suhtluses. Süsteem pakub juurdepääsu valitsuse lepingutele ja hangetele, samuti võimalust saada toetusi ja stiimuleid ning tutvuda spetsiaalsete investeerimislepingutega. Sel põhjusel reageerisid CNewsi intervjueeritud tööstuse esindajad ministeeriumi algatusele negatiivselt, rõhutades, et GISP-i tuleb uute andmetega ajakohastada, mitte sulgeda.

Elektroonikaarendajate ja -tootjate ühingu (ARDM) andmetel on venemaa mikroelektroonika ja elektroonikakomponentide turg 2025. aasta lõpuks kahanenud 25% (288 miljardi rublani). ARPE tegevdirektori Ivan Pokrovski sõnul moodustasid sellest mahust vaid 26% – 74,9 miljardit rubla – venemaal disainitud tooted, ülejäänu imporditi. Ta märkis, et see on teine järjestikune aasta, mil kodumaine elektroonikatootmine on langenud.

15. venemaal luuakse uus riigiettevõte, Teadus- ja Tootmisühing venemaa Bioloogilise Tööstuse Ettevõte (MTÜ RBPK). See kantakse strateegiliste ettevõtete nimekirja. putini allkirjastatud vastav määrus avaldati ametlikus õigusteabe portaalis 30. märtsil. Nagu dokumendis märgitud, on uue üksuse üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks veterinaarravimite väljatöötamine ja tootmine loomaepideemiate ennetamiseks ja likvideerimiseks, et tagada riigi julgeolek. Uue riigiasutuse loomine järgneb valitsuse kampaaniale massiliselt hävitada farmeritelt konfiskeeritud kariloomi, mis väidetavalt olid nakatunud marutaudi ja pastörelloosiga.

venemaa valitsuse ettepanekul vastu võetud määruse kohaselt luuakse RBPK viie föderaalse riigiettevõtte (FSE) baasil – samanimelise FSE Moskva oblastis (endine Štšelkovo biokombinaat), mis on liidetud Armaviri bioloogilise biotehasega (Kuban), Kurski biotehasega – BIOK ettevõttega, Orjoli biotehasega ja Stavropoli biotehasega. Ühinemine peaks lõpule jõudma 1,5 aasta jooksul. Pärast seda muudetakse ühendatud üksus, mille 100% aktsiatest kuulub föderaalvalitsusele, aktsiaseltsiks. Valitsus peab lisama ettevõtte ametlikku strateegiliste ettevõtete ja strateegiliste aktsiaseltside nimekirja kuue kuu jooksul pärast selle riiklikku registreerimist, seisab dokumendis.

Riigiüksus luuakse määruse kohaselt tehnoloogilise sõltumatuse ja jätkusuutliku arengu tagamiseks, veterinaarmeditsiini investeerimistegevuse stimuleerimiseks ja föderaalsete riigiettevõtete varahalduse tõhususe parandamiseks.

Lisaks veterinaarravimite väljatöötamisele tegeleb riigiettevõte ravimite ja materjalide, sealhulgas veterinaarravimite tootmisega, veterinaarmeditsiini, meditsiini ja biotehnoloogia uurimis- ja arendustegevusega ning uut tüüpi veterinaarbioloogiliste toodete väljatöötamise, rakendamise ja turustamisega. Määrus jõustus 30. märtsil.

Aasta algusest on mitme venemaa piirkonna võimud arestinud põllumeestelt kariloomi ja tapnud vähemalt 90 500 looma, väites, et neil on marutaudi ja pastörelloosi tunnused. Kampaanial on olnud suurim mõju Novosibirski oblastis, kus 16. veebruaril kuulutati välja eriolukord, mitmes külas kehtestati karantiin ja kehtestati reisipiirangutega kordonid. Kohalikud elanikud protesteerisid arestimise vastu, blokeerisid teid ja salvestasid võimudele videosõnumeid.

USA Põllumajandusministeerium teatas eelmisel nädalal avaldatud aruandes, et ranged meetmed võivad olla tingitud suu- ja sõrataudi puhangust, mis võib kaasa tuua lihaekspordi piirangud ja ulatuslike meetmete kehtestamise ohtliku haiguse vastu võitlemiseks. Suure põllumajandusettevõtte allikas kinnitas Novaja Gazeta Europe’ile, et venemaal on puhkenud suu- ja sõrataudi epideemia.

16. Ukraina on 30. märtsi seisuga tuvastanud 27 407 venemaa poolel Ukraina-vastases sõjas võitlevat välisriigi kodanikku, mis on rohkem kui novembris, siis oli üle 18 000, kusjuures Moskva värbas neid vähemalt 135 riigist, teatas sõjavangide kohtlemise koordinatsiooni peakorter.

Peakorter teatas, et värbamisvõrgustik hõlmab ka araabia maailma, nimetades riike Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. „Egiptus, Jeemen, Somaalia, Iraak, Alžeeria, Süüria, Maroko, Jordaania – see pole kaugeltki täielik nimekiri araabia riikidest, kelle kodanikke venemaa Föderatsioon Ukraina-vastases sõjas värbab,” teatas peakorter 30. märtsi avalduses.

Varem märtsis teatas peakorter, et ligi pooled tuvastatud välisvõitlejatest pärinesid Aasiast, kuigi värvatuid on tuvastatud ka ELi liikmesriikides, sealhulgas Itaalias.

Brigaadiväelane Koordinatsioonikeskuse sekretär kindral Dmõtro Usov ütles novembris, et venemaa on alates 2023. aastast ehitanud ulatusliku ülemaailmse värbamisvõrgustiku lahinguväljal saadud kaotuste kompenseerimiseks, kusjuures lepinguid sõlmivate välismaalaste arv on tõusnud sajast kuni tuhandeteni kuus.

Peakorteri andmetel kogutakse suur osa venemaa armees teenivate välismaalaste kohta käivatest andmetest siis, kui need võitlejad vangi võetakse, sealhulgas Ukraina projekti „Ma tahan elada” kaudu, mis julgustab venemaa poolel võitlejaid Ukraina vägedele alistuma.

„Kokku on Ukraina vangistuses praegu sadu välismaalasi ja nende arv kasvab jätkuvalt. Igal nädalal võtavad Ukraina kaitseväed vangi ühe kuni kolm kolmandate riikide kodanikku, keda kremli režiim saadab sisuliselt kindlasse surma,” teatas peakorter.

17. Lühiuudised

Gruusia ainus naftatöötlemistehas, Kulevi naftatöötlemistehas ei võta vastu ega kasuta venemaa naftat, teatas esmaspäeval tehast käitava ettevõtte Black Sea Petroleum tegevjuht David Potskhveria. Ta ütles, et ettevõte kavatseb asendada venemaa toornafta Türkmeeni ja Kasahstani toornaftaga ning kasutada muid alternatiivseid allikaid. „Meie eesmärk on olemasoleva venemaa nafta täielik asendamine,” ütles ta. Avaldus tehti pärast seda, kui Musta mere rannikul asuv Kulevi naftaterminal jäi napilt välja ELi sanktsioonide nimekirjast venemaa vastu seoses venemaa sissetungi Ukrainasse.

vene väed varustasid Shahedi droonid võltsitud R-60 õhk-õhk-rakettide peibutussüsteemidega, et Ukraina lennunduse ja mobiilsete õhutõrjerühmade tähelepanu kõrvale juhtida ning raisata väärtuslikke õhutõrjeressursse.

Zelenski ütles, et Ukraina sõlmis Saudi Araabia, AÜE ja Katariga julgeoleku koostöölepingud, mis hõlmavad õhutõrjetoetust, ühist kaitsetootmist, sõjalise oskusteabe vahetust ja energiakoostööd, sealhulgas diislikütuse tarnimist.

venemaa kinnitas esmakordselt, et Poola kodanik Krzysztof Halos, kes pärast Ukraina reisi koju ei naasnud, suri Taganrogi kinnipidamiskeskuses pärast seda, kui ta sõja vastasuse eest kinni peeti. venelased väidavad, et surm saabus loomulikel põhjustel, teatab Gazeta Wyborcza, viidates venemaa välisministeeriumi ametlikule vastusele, mille Halose poeg sai. Dokumendis, mis saadeti ka Poola saatkonda Moskvas, on kirjas, et Halos peeti Melitopolis kinni sõjalise erioperatsiooni vastustamise eest ja seejärel viidi Taganrogi SIZO-sse nr 2. Seal ta suri 4. juulil 2023. Surma põhjuseks oli tundmatu etioloogiaga kardiomüopaatia, mis viis ajuturse, kopsuturse ja ägeda kardiovaskulaarse puudulikkuseni. Poola kodanik maeti väidetavalt Taganrogi venemaa riigi kulul.

Le Figaro: Eelmisel aastal Prantsuse mereväe poolt Bretagne’i ranniku lähedal kinni peetud vene tankeri Boracay Hiina kaptenile määrati esmaspäeval Bresti kriminaalkohtu poolt üheaastane vanglakaristus käskude eiramise eest. 39-aastane Chen Zhangjie, kes ei viibinud kohtuotsuse väljakuulutamise ajal kohal, sai samuti 150 000 euro suuruse trahvi. Kohus andis välja vahistamismääruse. Prantsuse sõdurid seisid kapteni poolt silmitsi erilise vaenulikkusega, mis sundis neid sooritama ohtliku manöövri, mis oleks võinud viia õnnetuseni, ütles riigiprokuröri asetäitja Gabriel Rollin. Kohus süüdistab kaptenit keeldumises alluda, kui Prantsuse merevägi üritas 27. septembril 2025 Ouesanti saare lähedal rahvusvahelistes vetes tulla 244-meetrisele laevale, millel ei olnud nähtavat lippu.

venemaa kullavarud vähenesid 2026. aastal umbes 15 tonni võrra – märtsi alguse seisuga 2311 tonnini, võrreldes jaanuari 2326 tonniga. See on madalaim näitaja alates 2022. aasta märtsist, mis kajastab riigi ühe peamise finantspuhvri pidevat ammendumist.

31. märtsi hommikul saabus Kiievisse Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Veebi on pandud üles Kütuselaul, kus kirjeldatakse kütuse ostmist viimaste sentide eest.

Lauldakse, kuidas tööle ei saa sõita, sest selleks kulub kogu palgaraha.

Laul on siin:

Kohalike elanike väitel jõudis üks tänaöise häire põhjustanud ründedroonidest Tartumaale Kastre valda ning plahvatas. Lähikonnas asub elumaju.

Ükski ametkond pole seevastu juhtunut kinnitanud ja toimunu tegelikud asjaolud on veel segased, vahendab Tartu Postimees.

Võnnu külje all asuva Kannu küla elanik Rauno Otti kirjeldas Tartu Postimehele, et kuulis öösel kell 2.39 äkitselt oma kodu kohal ründedrooni mootori müraga sarnanevat häält ja sellele järgnes mõne sekundi järel pauk. „Kuigi mul oli aken lahti, kuulsin häält üsna viimasel hetkel. Kohe tuli ka plahvatus,” sõnas ta. Noormees ei läinud öösel sündmuspaigale, kuid oletas, et põrgumasin võis maha tulla põllule või metsa.

Keskkonnaamet jätkab pesitsusrahu kaitsel Eesti metsades senist praktikat ning keskendub järelevalvele kaitsealadel ja linnurikastes metsades, kus rikkumisel oleks pesitsevatele lindudele eriti suur mõju. Kontrollreide tehakse pesitsuse tippajal 15. aprillist 15. juulini.

„Linnud vajavad pesitsusaegset kaitset. Pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb. Praktika näitab, et valdav enamus metsaomanikest arvestabki pesitsusajaga ning planeerib raietöid väljaspool seda perioodi,” ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

Pesitsemise tippajaks loeb Keskkonnaamet ajavahemikku 15. aprillist 15. juulini. Sel ajal pesitseb ligi 90% Eesti metsalindudest ning selles ajavahemikus peatab Keskkonnaamet linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied. „Looduskaitseseadus keelab pesitsevate lindude ja linnupesade tahtliku hävitamise. Sellele tuginedes loeb Keskkonnaamet raiet linnurikkas metsas pesituse tippajal linnupesade tahtlikuks hävitamiseks ning sellised raied peatatakse,” selgitas Avarsalu.

Tänavu jaanuaris jõudis riigikohtu otsuseni Keskkonnaameti ja kahe metsaettevõtte vaidlus pesitsusaegsete raiete peatamise üle. Riigikohtu otsus kinnitas, et Keskkonnaametil on õigus pesitsevate lindude kaitseks raietööd peatada ning linnurikastes metsades ei ole peatamisotsuse tegemiseks vaja pesitsust kohapeal tõendada. „Riigikohtu otsus annab meile kindluse jätkata pesitsusrahu järelevalvet veelgi tõhusamalt,” ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja.

Metsade linnurikkuse hindamisel kasutatakse juba varasemast tuttavat maatriksit, mida on värskete teadusandmete põhjal lihtsustatud ja täpsustatud. Keskkonnaameti järelevalve põhimõtted pesitsusrahu kaitsel on kõigile avalikult kättesaadavad ameti veebilehel: www.keskkonnaamet.ee/pesitsusrahu.

Riigi metsamajandamise keskus on riigimetsades pidanud raierahu juba 2002. aastast. Kevadsuviste metsaraiete kontrolle pesitsevate lindude kaitseks alustas Keskkonnaamet 2021. aastal. Viie kevadsuve jooksul on Keskkonnaameti lahendused muutunud järjest tõhusamaks: amet on teadusandmetele tuginedes täiendanud pesitsusrahu järelevalve juhiseid ja infot lindude asustustiheduse kohta, kutsunud üles kevadsuviseid raieid vabatahtlikult vältima ning tõhustanud metsas tehtavat järelevalvet. Juba mitmendat aastat kasutatakse pesitsusrahu kontrollides ka droonivaatluseid.

Nõu ja abi jagab metsamajandajatele ka Keskkonnaameti klienditugi, kelle poole saab pöörduda telefonil 662 5999 või e-posti teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg saabub 31. märtsil. Selleks ajaks tuleb pea 370 200 era- ja juriidilisel isikul tasuda kokku ligi 53,2 miljonit eurot.

Ligi 334 500 eraisikul tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kokku ca 23 miljonit eurot maamaksu. Pea 35 700 juriidilisest isikust kinnistuomanikul tuleb samaks tähtajaks tasuda kokku ca 30,2 miljonit eurot. Järelejäänud maksukohustus tuleb tasuda 1. oktoobriks.

MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp juhib tähelepanu, et sel aastal võis maamaksu kohustus tekkida ka koduomanikel. „Nii on see juhul, kui kohalik omavalitsus (KOV) pole kehtestanud kuni 1000 euro suurust koduomaniku soodustust või juhul, kui KOVi otsustatud soodustus on maksusummast väiksem,” ütles ta.

Maamaksu maksuteatega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides E-teenused.

Mis on maamaksuga sel aastal teisiti?

2026. aastaks suurenes KOVide otsustuspädevus selles, kuidas maamaksu summa kujuneb. KOVide otsustatud maamaksu mõjutavate väärtustega saab tutvuda MTA kodulehel tabelis „Maamaksumäärad ja maksusoodustused 2026. aastal”.

• 2026. aasta maksumäärade vahemikud, mille seest said KOVid uued maksumäärad valida, on samad, mis olid ka 2025. aastal. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule on maksumäär 0,1–1%, maatulundusmaale 0,1–0,5% ning muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast aastas.
• Maamaksu tõusu piirmäär (nn kaitsemehhanism) on kehtestatud maamaksu järsu tõusu vältimiseks. Maamaksu tõusu piirmäär on KOVi otsusel 10–100% ja sõltub igas konkreetses omavalitsuses tehtud otsusest. See tähendab, et kui KOVi otsusel on maamaksu tõusu piirmäär näiteks 10%, saab KOVi piirkonna katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi suureneda 10%. Juhul, kui tõusu piirmääraga arvestatult suureneks maksusumma möödunud aastaga võrreldes vähem kui 5 eurot, suureneb maamaksusumma 5 euro võrra.
• Koduomaniku soodustus muutus summapõhiseks. Iga KOV sai otsustada koduomaniku soodustuse kuni 1000 euro ulatuses. Lisaks sellele võisid KOVid soovi korral täiendavalt kehtestada ka nn pensionäri soodustuse ja nn represseeritu soodustuse. Koduomaniku soodustuse saamiseks ei ole tarvis eraldi taotlust esitada. Võimaliku pensionäri ja/või represseeritu soodustuse saamise tingimused kehtestab KOV ning nende saamiseks on tarvis suhelda KOViga. Kehtivate soodustuste olemasolu kontrollib ja arvestab MTA enne maksuteate moodustamist automaatselt.

2026. aastal ei suurenenud katastriüksuse maksuvabastuste ja -soodustusteta maamaks omanikule eelmise aastaga võrreldes üldjuhul rohkem kui 10–100%. „Kui KOV on aga muutnud midagi soodustustes või kui kodualuse maa maksusoodustuse saamise kõik tingimused uuel aastal enam ei kehti, võib tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus muutuda ka rohkem kui KOVi kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ette näeb,” täpsustas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.

Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris, omanikuandmeid kinnistusraamatus. Juhul kui maksuteatest või katastriandmetest ilmneb, et maksu arvutamise aluseks olevaid maa väärtuse andmeid tuleb parandada, palume võtta ühendust Maa- ja Ruumiametiga e-aadressil info@maaruum.ee. Kinnistusraamatus andmete muutmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonna poole e-aadressil kinnistusosakond@kohus.ee.

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Loe 2026. aasta maamaksu kohta lähemalt veebilehelt emta.ee/maamaks.

Korduma kippuvad küsimused

• Ma ei saa e-teenustele ligi. Kuidas saaksin maksuteate? Juhul, kui Teil pole võimalik e-MTAsse sisse logida, saadame Teile maksuteate meeleldi e-kirja või tavapostiga. Maksuteate e-postile saamise sooviga kirjutage palun eraklient@emta.ee. Maksuteate tavapostiga saamiseks kirjutage palun emta@emta.ee.
• Miks peab maamaksu tasuma? Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid. Seaduse järgi tuleb maamaksu tasuda maa omanikel või maa kasutajatel. Maamaksu tasuvad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Loe lähemalt MTA kodulehelt.

• Kust näen maamaksu arvutuskäiku? Katastriüksuse maamaksu arvutuskäiku näete pärast maksuteate väljastamist e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus pärast sisselogimist (1) valige menüüst Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed, (2) vajutage maade andmete tabelis maa nimele, (3) vajutage lingile „Vaatan arvutuskäiku”.

• Kuidas tasutakse maamaks, kui maa kuulub mitmele maksumaksjale? Kui maa kuulub mitmele maksumaksjale, siis jaotatakse maamaks nende vahel vastavalt omandiosale ning iga maksumaksja saab eraldi maksuteate. Kui üks maksumaksja soovib maksta maamaksu ka teiste eest, siis tuleb iga maamaks tasuda eraldi maksena, kasutades iga maksumaksja personaalset viitenumbrit.

• Kas maamaksu on võimalik maksta tuludeklaratsiooni alusel tagastatavast enammakstud summast? Jah, tuludeklaratsiooni esitades saate tagastatava summa soovi korral jätta maamaksu katteks ettemaksukontole. Kui Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees muid teadaolevaid maksukohustusi, siis tasutakse maamaks ettemaksukontol olevast summast maamaksu tähtpäevale järgneval päeval.

• Tasusin maamaksu enne tähtpäeva, kuid e-MTA töölaual nõuete ja kohustuste saldode plokis kuvatakse tasutud summa endiselt tuleviku tähtpäevaga nõudena. Miks? Enne maamaksu tasumise tähtpäeva makstud maamaksusummat kuvatakse nõudena kuni maamaksu tasumise tähtpäevani. Nõude summa tasutakse pärast maamaksu tasumise tähtpäeva möödumist automaatselt.

• Miks sain mitu maamaksuteadet? Kui Teil on maa mitme omavalitsuse territooriumil, siis väljastame maamaksuteate iga omavalitsuse kohta eraldi.

• Kas saab maksta ka osadena? 2026. aastal on maamaksu tasumiseks kaks tähtpäeva, 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100 euro suurune maamaks ühe KOVi piires asuvalt maalt tuleb tasuda esimeseks tähtajaks. Kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis esimeseks tähtajaks tuleb tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maksusummast. Kui tasute maamaksu enne tasumise tähtpäeva, siis see summa on kuni tasumise tähtpäevani Teie e-MTA ettemaksukontol ning arvestatakse sealt tähtpäeva saabumisel automaatselt maksukohustuse katteks.

Võimaliku makseraskuse korral soovitame taotleda ajatamist ja tasuda maksukohustus osade kaupa. Ajatamise taotluse saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA. Alates maksu tasumise tähtpäevast kuni maksuvõla täieliku tasumiseni arvestame intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Maksuvõla ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta leiate MTA kodulehelt.

• Kas MTA saadab maksuteate e-postile või ainult e-MTAsse? Üldjuhul saadame teavituse maksuteate moodustamisest e-postile või tekstisõnumina mobiiltelefoni numbrile. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoni numbrit ei ole, saadame maksuteate tavapostiga.

• Miks ma ei ole veel maksuteadet saanud? Kõigepealt palume e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas maksuteade on Teile väljastatud. Kui maksusumma on alla 5 euro, siis on seal kirjas, et maksuteateid ei ole. Kui Te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, andke sellest 30 päeva jooksul meile teada. Eraklientidel palume teavitada eraklient@emta.ee või telefonil 880 0811, äriklientidel ariklient@emta.ee või telefonil 880 0812.