Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas USA-s tegelesid panga töötajad töö ajal millegi põnevaga.

Nagu selgus, jagasid töötajad intiimsusi panga klientide nõustamisruumis ning kliendid nägid seda kõike pealt.

Nad toimetasid Tennessee osariigis Eastman Credit Unioni panga nõustamisruumi läbipaistmatu klaasi taga. Külastajad aga nägid kõike, üks neist filmis toimuvat ja naljatas: „Ilmselt on see spermapank.”

Juhtkond vabandas ja lubas asja uurida. Sotsiaalmeedias tehakse juba nalja: „Pangad tavaliselt panevad meid, aga mitte nii sõna otseses mõttes.”

Siin on video. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav

Eastman credit union in Tennessee goes above and beyond to satisfy their customers pic.twitter.com/V0Pm40bb3s

— TaraBull (@TaraBull808) July 19, 2025

Ilm keerab Lõuna-Eestis ära sajule. Ilmateenistuse andmetel on sadu oodata juba homme pühapäeval, 20. juulil.

Edasi sajab terve nädal, välja arvatud reede. Sellist ligi 30-kraadist sooja nagu oli viimastel päevadel pole silmapiiril näha. Sooja tuleb valdavalt 23-24 kraadi.

Poola piirivalve teatas, et pidas Leedu piiril kinni hulga Lätist saabunud migrante.

Neljapäeva, 17. juuli õhtul pidasid piirivalveametnikud ja sõjaväelased Markiszkis kinni Läti kodanikust kulleri, kes vedas nelja Afganistani kodanikku. Operatsioonid on käimas.

Pärast südaööd pidasid piirivalveametnikud ja sõjaväelased Wołyniecis kinni 7 isikut (4 Somaalia kodanikku ja 3 Maroko kodanikku). Kinnipidamise käigus saabus migrante peale võtma Läti kodanikust kuller. Ta peeti kinni. Operatsioonid on käimas.

Alates piirikontrolli ajutisest taastamisest, st 7. juulist, on Poola-Leedu piiril kinni peetud üle 60 isiku, sealhulgas 10 kullerit.

🟢GRANICA Z LITWĄ❗️

W #Markiszki 1⃣7⃣ lipca wieczorem funkcjonariusze Straży Granicznej i @terytorialsi zatrzymali kuriera ob. Łotwy, który przewoził 4 ob. Afganistanu❗️. Trwają czynności.

W #Wołyniec po północy funkcjonariusze Straży Granicznej i @terytorialsi zatrzymali 7… pic.twitter.com/PqbiCjXRec

— Straż Graniczna (@Straz_Graniczna) July 18, 2025

Liiklus hakkas eilse reede 18. juuli hommikul Leedu ja Poola vahelisel piiripunktis Kalvarija ja Budzisko vahelisel marsruudil (Via Baltica) ummistuma, mis ajendas ametivõime suunama osa sõiduautosid alternatiivsetele teedele.

Leedu piirivalve (VSAT) andmetel võivad viivitused olla tingitud tolli- ja piirikontrollidest Poola poolel, samuti suurenenud liiklusest Poola suunas enne nädalavahetust, vahendab lrt.lt.

Poola taastas piirikontrolli Leeduga 7. juulil, kusjuures sõidukite kontrolle viiakse läbi valikuliselt 13 määratud kontrollpunktis.

Kella 16.00-ks teatas VSAT, et järjekord Leedu poolel ulatus piirist umbes 12 kilomeetrini, kuigi järjekorras oli palju lünki. Kalvarija piiripunkti ametnikud on aidanud autojuhtidel Poola suunas tõhusamalt liikuda.

Kalvarija lähedal on politsei suunanud osa sõiduautosid Lazdijai–Aradninkai teele.

Varem keskpäeval teatasid piirivalvurid, et järjekord Leedust Poola suunduvale autole on umbes 7 kilomeetrit pikk ja koosneb peamiselt veoautodest.

Leedu politsei ja piirivalvurid jätkavad olukorra kohapealset haldamist ning VSAT kinnitas, et teistel Poolasse viivatel marsruutidel olulisi järjekordi ei ole.

Põhjalikum kontroll kehtib endiselt kolmes Leedu-Poola piiripunktis: Budzisko-Kalvarija ja Lazdijai-Ogrodniki maanteepiiripunktides ja Mockava-Trakiszki raudteepiiripunktis.

Siseminister Vladislavas Kondratovičius on öelnud, et kontroll kehtestati üheks kuuks kuni 5. augustini, kuid Poola siseminister Tomasz Siemoniak andis hiljem mõista, et meetmeid võidakse pikendada.

Schengeni piirieeskirjade kohaselt võib piirikontrolli vajadusel pikendada 30 päeva kaupa, maksimaalselt kuueks kuuks.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. juuli 2025:

eile edenes Ukraina vist rohkem kui vene pool.

1. Odessa sai valusalt aga juba tuli uus õhuhäirete laine üle Ukraina.

2. On hakanud vihmapilved tihenema venemaal.

3. Kursk/Belgorod: vene pool vist paar edenemist kahel viimasel päeval kirja sai.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta aga pisu aktiivsemaks on ka Ukraina omad muutunud.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga oht Pokrovskist kirdes tõuseb.

9. Lõunarinne: ühe küla suutsid Ukraina omad vabastada.

10. Herson: Kinburni säärele maabus DGR.

11. putin käskis ette valmistada piiranguid välismaistele sõnumite keskkondadele venemaal.

12. venemaal on sanktsioonide tõttu tekkinud probleeme naftatöötlemistehaste remondiga.

13. venemaal ei suuda ettevõtted enam palku tõsta.

14. The Times: Trump võib kohtuda putini ja Xiga Hiinas.

15. Lühiuudised

177 vene poole rünnakut. Suurim surve tõus Sumõ suunal, kus uuesti vene pool tõmbas konveieri töösse ja see hakkas tooma edenemisi. Pisu meedliva üllatusega pole viimaste päevade tihe ja tugev rünnakutekonveier toonud vene poolele edenemisi Lõmani suunal kastavamaks sealset sillapead. Toretski ümber läks rahulikumaks ja tihe surumine ümber Pokrovski jätkus. Ukraina omad suutsid eile siiski pisu üllatada. vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud, kõike kaela langes samas mahus ning paaris lõigus jälle pisu soomusega proovitakse, aga grupid väikesed. Ikka ootab suuremat pealetungi ja no kipub seda tulevat mitmes kohas kas või selleks, et rohkem siduda Ukraina reserve ja kuna ressurssi siiski jagub, siis saab kõigile suundadele panna ootele piisav kogus täiendavat seltskonda, et vajadusel muuta mingi suund võimaluse korral peasuunaks, kui selliselt enam miskit nimetada saab… ja hakata edundama suunda, mis hakkab edu tooma. Pisu siiski mingi kõhutunne ütleb, et ka Ukraina omadel miskit üllatust plaanis võib olla…

1. Vaenlase droonirünnaku tagajärjel said öösel Odessas kahjustada kortermajad, põles kõrghoone, üks inimene hukkus ja on ka vigastatuid.

19. juulil umbes kell 4 hommikul hakkas üle Ukraina levima õhurünnakuhoiatus raketi- ja droonirünnakute ohu tõttu, mis hõlmas seejärel peaaegu kogu riiki.

2. venemaa kaitseministeerium teatas, et 18. juuli õhtul tulistas nende õhutõrje väidetavalt alla 87 Ukraina drooni. Nende andmetel tulistasid need droonid väidetavalt alla: 48 Brjanski oblasti, 12 Orjoli oblasti, 10 Kaluuga oblasti, 8 Rostovi oblasti, 5 Moskva oblasti territooriumi kohal, üks mehitamata õhusõiduk Tuula, Kurski, Smolenski ja Voroneži oblasti territooriumi kohal.

Eile 18. juuli öösel ründasid droonid venemaa üheksat piirkonda, sealhulgas Moskva, Brjanski, Orjoli ja Nižni Novgorodi oblastit; lennujaamades kehtestati lennupiirangud.

3. Kursk/Belgorod: pisu sõjaudus. Tundub, et vene pool on suutnud jälle enam aktiveeruda ja võimalik, et mõnes kohas võidi suuta edeneda. Esmalt on uuesti selguseta seis Kindrativka külas, mis mõned päevad tagasi sai „vene vabaks” ja nüüd vist osaliselt uuesti vene poole kontrolli all ning vene pool võis kanna maha saada Andrijivka küla kõrval. Mõnede kanalite teated, et vene pool suutis eile vallutada Jablunivka… hm, peaks juba vist u kuu olema juba vene poole kontrolli all, eip hakanud täpsemat kuupäeva taga ajama. Kas Ukraina annab viimasel kahel nädala tõusnud aktiivsuse käest ära, eks näis…

4. Harkiv: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu hea üllatusena pole vene pool enam suutnud mitmetel päevadel edenda üheski lõigus, kuigi survet ja pommitamist jagub palju.

6. Siversk: vene pool hakkas siin osas rohkem soomust kaotama, kui nelja soomuse kaotust saab selleks lugeda… aga viimase kahe kuu kontekstis vast küll ehk siis vene poole huvi siin lõigus siiski lõpuks Siverskini jõuda on üha tõusmas. Vähemalt tuleb kõlakaid, et ka Ukraina omad üritavad Bilohorivka küla tagasi enda kontrolli alla saada, mis seal kõrgustiku serval domineerib ja annaks parema võialuse sealt lõuna pool asuvate avarate väljade kontrolliks takistamaks vene Siverski suunalisi üritusi.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Olukord Pokrovskist kirdes on endiselt keeruline ja tõenäoliselt halveneb veelgi. Eile muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Ukraina omad üllatasid ja suutsid vabastada Jalta küla, teisel pool Vovtša jõge, kuna vene väed ei suutnud oma tiiba kaitsta. Veel ei ole liialt optimistlik, kas miskit pisu murrangut võiks tulla soodsas suunas. Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

10. Herson: Kinburni poolsaarel asuvas Pokrovskes heisati Ukraina lipp, väidetavalt sinna maabunud Ukraina diversioon-luuregrupp. Sinna kanti on varemgi Ukraina omad reide teinud, aga püsivamat kanna maha saamist vist varasemalt plaanitud pole ja vist mitte ka seekord, aga eks näis.

11. venemaa võib kehtestada piiranguid „ebasõbralikes riikides” välja töötatud sõnumitoojate kasutamisele. See on kirjas putini venemaa valitsusele saadetud juhises. Dokument avaldati kremli ametlikul veebisaidil. „vene Föderatsiooni valitsus esitab ettepanekud täiendavate piirangute kehtestamiseks ebasõbralikes välisriikides toodetud tarkvara (sealhulgas sideteenuste) kasutamisele venemaa Föderatsioonis,” seisab juhises. Peaminister mihhail mišustin on määratud rakendamise eest vastutavaks. Ta peab esitama aruande 1. septembriks.

Juuni lõpus allkirjastas putin seaduse riikliku sõnumitooja loomise kohta. Enne seda võttis riigiduuma teisel ja kolmandal lugemisel vastu riikliku digitaalse platvormi loomise seaduseelnõu. Uue süsteemi keskseks elemendiks saab venemaa sõnumitooja MAX. See integreeritakse olemasolevate riiklike digitaalsete platvormidega ja võimaldab näiteks edastada andmeid riigiteenuste portaalist, kinnitada isikut, vanust või õigust sotsiaaltoetustele.

Sellise süsteemi kasutuselevõtt tekitab aga inimõiguste aktivistide seas muret. Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarjov nimetas MAX-projekti kodanike luuramise tööriistaks. Tema sõnul sätestab uue platvormi privaatsuspoliitika selgesõnaliselt, et kogu kasutajainfot saab taotluse korral valitsusasutustele edastada. „Andmetele pääsevad ligi FSB, siseministeerium, keskpank, maksuamet ja isegi Rosalkoregulirovanie,” ütles Klimarjov.

Samal ajal hakkas riigiduuma rääkima populaarsete välismaiste platvormide vastaste meetmete võimalikust karmistamisest. riigiduuma infopoliitika komitee esimees sergei bojarski ei välistanud, et Telegrami ja WhatsAppi suhtes võidakse pärast kodumaise süsteemi käivitamist rakendada karmimaid sanktsioone „venemaa õigusaktide rikkumise” eest. Varsti pärast seda teatas projekt „On the Line” Telegrami ja WhatsAppi juurdepääsupiirangute testimisest venemaal.

12. venemaa naftakompaniidel on sanktsioonide tõttu probleeme naftatöötlemistehaste remondiga, ütles energeetikaminister sergei tsiviljov Föderatsiooninõukogule peetud kõnes. Tema sõnul on rafineerimistehastes esinevad „rikked” seotud seadmete tarnimisega seotud probleemidega. See oli Euroopa sanktsioonide objektiks osana Ukraina sissetungi esimesest paketist – 2022. aasta veebruaris.

„Miks esineb mõnikord rikkeid? Sest praegu, sanktsioonide režiimis, milles me oleme: oletame, et remondiks on planeeritud 4 kuud, aga midagi viibib, midagi ei tarnita meile,” tsiteerib Reuters tsiviljovi. Minister lisas, et sanktsioonide tõttu nihkuvad naftatöötlemistehaste remondi tähtajad. „Ja me oleme sunnitud neid nihkeid kompenseerima,” ütles tsivilev.

Reutersi andmetel langesid eelmisel aastal venemaa rafineerimistehaste naftatöötlemismahud 12 aasta madalaimale tasemele pärast seda, kui Ukraina droonirünnakute seeria pani töövõimetuks vähemalt 10 suurimat tehast, millest mõned olid sunnitud kuude kaupa seisma jääma. Reutersi tööstuse allikate sõnul tulenevad remondiga seotud raskused asjaolust, et rafineerimistehased on imporditud seadmetest kriitiliselt sõltuvad: need ehitati ja moderniseeriti Euroopa ja Ameerika ettevõtete, näiteks UOP ja ABB, osalusel, kes pakkusid tehnoloogiat ja tarkvara igale 40 suurimale tehasele.

2000. aastatel moodustasid välismaised disainilahendused 80% naftatöötlemise seadmetest ja isegi nõukogude ajal osteti rafineerimistehnoloogiat läänest, eriti katalüütilise reformimise seadmeid, märgib Energeetika ja Rahanduse Instituudi majandusosakonna juhataja asetäitja Sergei Kondratjev.

Tehased ei suutnud kunagi üle minna kodumaistele seadmetele, hoolimata riiklikust impordi asendamise poliitikast. Kondratjevi hinnangul oli 2024. aastaks vaid 45% naftatöötlemistehaste pumpamisseadmetest, 40% kompressoritest ja ainult 30% reaktoritest ja koksikambritest kodumaised.

13. Palgavõidujooks, mille käigus venemaal palgad kasvasid reaalselt 8,2% ja 9,1% (inflatsiooniga korrigeerituna) aastatel 2023–2024, võib lõppeda. Tööjõupuudus püsib, kuid keskpanga hinnangul on see vaibumas, majanduskasv aeglustub ja nõudlus langeb – sellistes tingimustes on ettevõtetel rublades vähem stiimuleid töötajaid alles hoida ja paljudel lihtsalt pole seda võimalust. Üha rohkem ettevõtteid langeb „palgavõidujooksust” välja, kuna võime kanda kasvavad tööjõukulud müügihindadesse on järk-järgult ammendumas, teatas keskpank. Aprillis kasvas reaalpalk aastaga 4,6%.

Keskpanga andmetel on viimastel kuudel tööturul pingete leevenemise märgid muutunud selgemaks. Regulaator arvestab tööandjate töötajate vajaduse vähenemist ja nende seas aktiivsete vabade töökohtade arvu vähenemist. Sellest järeldab regulaator, et selle tulemusel on töökohtadele konkurentsi tase suurenenud ja enamikus piirkondades muutunud mõõdukaks. Keskpanga regulaarsed uuringud enam kui 10 000 ettevõtte seas näitavad personalipuuduse üle kurtjate osakaalu vähenemist (jaanuari 69%-lt juuni 66%-le). Keskpanga andmetel täheldasid ettevõtted teises kvartalis personalivajaduse suurenemist. See on suuresti tingitud järsust majanduslangusest. „Paljud vastajad on näinud töötajate vajaduse vähenemist toodete nõudluse vähenemise tõttu,” kirjutab keskpank ja märgib, et nendes tingimustes on tegelike ja kavandatud palkade kasv aeglustunud ning „ettevõtete tööhõive- ja palgatõusuplaanid on muutunud vaoshoitumaks”. Mitmed ettevõtted, kes plaanisid palkade tõstmist, loodavad nüüd sellest loobuda, teised aga keelduvad töötajate palkamisest, võtavad kasutusele osalise tööajaga töötamise režiimi, pakuvad ettenägematuid puhkusi või on koondamisele üle läinud. Nende osakaal, kes eeldavad töötajate arvu muutumatuks jäämist, on suurenenud (65% versus 62% jaanuaris) ja plaanivad töötajate arvu vähendada (jaanuari 6,9%-lt 11,5%-ni). Keskpank täpsustab, et see on kõige tüüpilisem mäetööstuses, masinaehituses ja farmaatsiatööstuses.

Jakuutias asuv suur kaevandus on langeva nõudluse ja söehindade tõttu loobunud kavandatud palgatõusust; langeva nõudluse tõttu on Uljanovski oblastis asuv toiduainetööstusettevõte aprillikuu kavandatud palgaindekseerimise edasi lükanud septembrisse ja Kirovi oblastis asuv puidutöötlemisettevõte on selle täielikult tühistanud; Siberi arendajad on hakanud keskpanga andmetel tõstma palku ainult hooajaliste meeskondade töötajatele (5–10%). Kaubanduses hõivatute arv on aasta jooksul vähenenud, peamiselt autoesinduste massilise sulgemise tõttu; Vladimiri oblastis asuv suur instrumentide valmistamise tehas on loobunud plaanidest palgata lisapersonali pärast tellimuste arvu vähenemist, toob keskpank näiteid. Lõuna-Venäjä suur põllumajandustehnika tootja (keskpank ei nimeta kunagi konkreetseid ettevõtteid – see oli Rostselmash) pidi põllumajandustehnika müügi languse kontekstis kulude optimeerimiseks ja personali säilitamiseks töötajate puhkused augustist septembrini edasi lükkama.

S&P Globali uuring näitas, et ettevõtted vähendasid juunis oma tööjõudu ja seda kiireimas tempos alates 2022. aasta aprillist.

14. Hiina president Xi Jinping võib korraldada kolmepoolse kohtumise USA presidendi Donald Trumpi ja vladimir putiniga osana Teise maailmasõja lõpu tähistavatest pidustustest, mis toimuvad Pekingis 3. septembril. Sellest teatab Times, märkides, et putin on juba kinnitanud oma osalemist pidulikul üritusel. Valitud kuupäev langeb peaaegu kokku Trumpi kremlile esitatud ultimaatumi lõppemisega: ta oli varem andnud putinile 50 päeva aega vaenutegevuse lõpetamiseks Ukrainas.

Väljaande andmetel kutsuvad mõned Hiina analüütikud ja avaliku elu tegelased üles kasutama 3. septembri paraadi rahvusvahelise diplomaatilise žesti võimalusena. Kuulus Hiina natsionalist Jin Canrong ütles: „Miks mitte ajastada Trumpi visiit selle paraadiga kokku? Kui ta tuleb ja osaleb, on see võimas positiivne signaal maailmale. Hiina, venemaa ja Ameerika juhtide koos seismise pilt võib sümboliseerida rahu ja stabiilsust.”

Ka Jaapani agentuur Kyodo teatas varem kavatsusest kutsuda Trump Pekingisse. Times rõhutab aga, et Hiina võimud pole sellele teabele ametlikku kinnitust andnud.

Taiwani analüütik Wen-Ti Song usub, et selline visiit mängiks pigem putini ja Xi kui Trumpi enda kätte. Tema arvates võivad nõunikud USA presidenti osalemisest eemale peletada. „Ma arvan, et võimalused on väikesed. Hiina võib Trumpi kutsuda, aga ta tõenäoliselt ei nõustu. On oluline, et ta tunneks end ajaloolise tegelasena, suure inimesena. Ta kohtuks pigem putini ja Xiga oma territooriumil, mitte ei oleks üks kolmest külalisest Xi Jinpingi peol,” selgitas Song.

14. juulil väljendas Trump putini tegude suhtes „sügavat pettumust”, öeldes, et ta ootab Ukrainaga rahuleppe sõlmimist kaks kuud tagasi. Ta andis kremlile vaenutegevuse lõpetamiseks veel 50 päeva, ähvardades vastasel juhul uute meetmetega – 100-protsendiliste tollimaksude kehtestamisega Venemaalt ja temaga koostööd tegevatest riikidest pärit kaupadele. Trump mainis ka senaator Lindsey Grahami seaduseelnõu, mis karmistaks neid sanktsioone 500% võrra, märkides, et ta loodab ilma selliste radikaalsete meetmeteta hakkama saada.

Samal ajal kinnitas Trump plaane suurendada Ameerika sõjalist abi Ukrainale, märkides, et relvatarneid rahastavad Euroopa partnerid. Abi põhielemendiks peaksid olema Patriot õhutõrjeraketisüsteemid.

Nende ähvarduste taustal väljendas Hiina president Xi Jinping valmisolekut suurendada toetust venemaale. Samal ajal kutsutakse Euroopas Trumpi üles mitte ootama 50-päevase perioodi lõppu ning kehtestama venemaa ja tema liitlaste vastu sanktsioonid nii kiiresti kui võimalik. Ka Trump ise ei välistanud, et ultimaatumiperioodi võidakse lühendada.

15. Lühiuudised

18. EL-i sanktsioonide pakett on heaks kiidetud.

Järgmine Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumine (Ramstein) on kavandatud esmaspäevaks, 21. juuliks ja eeldatavasti osaleb seal ka USA kaitseminister Hegseth. Kohtumist juhivad Ühendkuningriik ja Saksamaa ning see toimub tõenäoliselt veebis.

Ukraina sõjaväe teenistuses on nüüd Ukraina kamikaze-droon „Bulava”, mis on venemaa „Lanceti” analoog. Selle tegevusraadius on 35–55 kilomeetrit.

Poola relvajõudude operatiivjuhatus teatas, et tõstis oma lennuki õhku seoses täna öise venemaa ühendrünnakuga Ukraina vastu.

Austraalia kaitseminister Richard Marles teatas Reutersi teatel, et Austraalia on annetanud Ukrainale M1A1 Abramsi tanke osana 245 miljoni Austraalia dollari (160 miljoni USA dollari) suurusest abipaketist. Marlesi sõnul on Ukraina saanud kätte enamiku Austraalia poolt antud 49 tankist ning ülejäänud tarnitakse lähikuudel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Reedel, 18. juulil kella 14.25 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Tallinn – Tartu- Võru – Luhamaa maantee 185. kilomeetril.

47-aastane mees sõitis sõiduautoga Fiat Ducato 13 tagant otsa sõiduautole BMW X5 XDRIVE50E, mida juhtis 65-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel sõitis BMW otsa ees liikunud sõiduautole Škoda Enyaq 80, mida juhtis 40-aastane mees.

Škoda põrkas omakorda kokku ees liikunud sõidukiga Ford Transit Custom, mida juhtis 52-aastane mees.

Fiati kaassõitjad, 69-aastane naine ja 21-aastane naine ning Škoda kaassõitja, 40-aastane naine toimetati haiglasse.

Eile reedel, 18. juulil oli WRC Rally Estonia teine päev. Ott Tänak (Hyundai) lõpetas Rally Estonia reedese teise võüistluspäeva teisel kohal. Kaotust liider Oliver Solbergile on 12,4 sekundit ja tiimikaaslane Thierry Neuville jääb selja taga vaid 1,8 sekundi kaugusele.

Seis teise võistluspäeva järel: 1. Solberg 1.06,33,4, 2. Tänak +12,4, 3. Neuville +14,2, 4. Rovanperä +20,1, 5. Fourmaux +29,8, 6. Katsuta +30,0, 7. Evans +41,4, 8. Pajari +1.05,1, 9. Sesks +1.11,4, 10. McErlean +1.30,0.

Siin on pildid, autor Igmar Matto:

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Kastre vallas, Kisla seafarmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. 

Teave sigade haigestumisest jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) täna 18. juulil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Proov võeti passiivse seire raames. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,” selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Taudipunkti ümber kehtestatakse kümne kilomeetri raadiuses piirangutsoonid, aga tsoonidesse ei jää ühtegi seapidamise ettevõtet. Võimalikud sigade liikumised ja kontaktsed ettevõtted on välja selgitamisel ja vajadusel seatakse neile asjakohased piirangud,” kinnitas Saavo.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda kui puutuvad kokku viirusega nakatunud materjalidega.

Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit ja taudikahtluse tekkides kindlasti informeerida enda farmi teenindavat loomaarsti või PTAd.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Korduva kippuvad küsimused: https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk

Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati juunis Viljandimaal Tempo farmis, kus hukati üle 2700 kodusea.

Tartumaal on 2025. aastal SAK diagnoositud kokku kolmel metsseal, viimane viiruspositiivne metssiga  Tartumaal diagnoositi 15.07.2025 Tartu vallas Kärevere külas. Kokku on Eestis 18. juuli 2025 seisuga SAK diagnoositud 57 metsseal. Viimased SAK  positiivsete metssigade leiud Eestis pärinevad käesolevast nädalast, mil SAK diagnoositi kokku neljal metsseal Valgamaal, Tartumaa, Jõgevamaal ning Pärnumaal. Leiud näitavad, et SAK on Eestis metssigadel laialt levinud ning kodusigade nakatumise risk on kõrge.

Suurbritannias esitleti maailma kiireimat elektritõuksi – The Turbo sõidab kiirusega 160 km/h.

Mudelil on kaks 24 000 W mootorit, stabiliseerimissüsteem ja keerukad pidurid. Kaherattalise boliidi hind on 30 000 dollarit.

Siin on pildid, allpool video:

Täna oli teine päev rullsuusatamise MK etapil Lätis Madonas. Täna saavutasid kaksikõed Keidy ja Kaidy Kaasiku vabatehnika Team sprindis III koha.

Võidu võtsid rootslased ja II koha said itaalased. Eesti II võistkond, kuhu kuulusid Teiloora Ojaste ja Mariel Marlii Pulles jäid neljandaks.

Meeste Team sprindi võitis Itaalia II võistkond, II koha Rootsi I ja III koha Läti I. Eesti II võistkond Lars Piirmann ja Martin Himma jäi IV kohale. Poisid olid kuni viimase ringini medalimängus. Kahjuks Himmal purunes suusakepp 1,7 km ringil lausa kahel korral.

Eesti I võistkond Anders Veerpalu ja Karl Sebastian Dremljuga sai 8. koha. Homme on kavas 200 m sprint.

Siin on video ja allpool pildid:

 

Hasartmängud on Eestis küll seaduslikud ja järelevalve all, kuid internetikasiinode kiire kasv ja muutuv iseloom on pannud paljusid kukalt kratsima – kas kehtivad reeglid suudavad selle tempoga sammu pidada? Mängukeskkonnad on muutunud kergemini ligipääsetavaks, pakkumised aina pealetükkivamaks ja mängimisvõimalused on olemas ööpäevaringselt. Tahes-tahtmata tekib küsimus: kas senine regulatsioon on veel piisav või oleks aeg karmimateks piiranguteks?

Turvaline seadus, ohtlik tegelikkus

Eestis kehtiv hasartmänguseadus nõuab igalt tegutsevalt internetikasiinolt tegevusluba. See tagab küll tehnilise turvalisuse ja isikuandmete kaitse, kuid ei pruugi alati pakkuda piisavat kaitset seal, kus mängimise mõjud kõige rohkem avalduvad – nimelt inimese peas. Kui ligipääs on kasiinole ööpäevaringselt olemas, mängud avanevad kõigest sekunditega telefoni kaudu, siis võib hasartmängust loobumine või selle piiramine muutuda üsna raskeks. Eriti keeruline on see just noortele täiskasvanutele ja neile, kellel on eelsoodumus sõltuvuskäitumiseks.

Sõltuvuse oht: miks internetikasiinod haaravad niivõrd kiiresti?

Internetikasiinod paistavad silma just sellega, kui kergesti nad mängija enda haardesse haaravad. Need on kättesaadavad igal kellaajal ning pakuvad kiiret ja tugevat dopamiinilaksu – täpselt nagu iga teine digitaalselt disainitud harjumus. Just see kombinatsioon muudab netikasiinod üheks kõige sõltuvust tekitavamaks mänguvormiks.

Portaal Interneti-kasiinod.ee koondab informatsiooni populaarsemate internetikasiinode kohta, aidates huvilistel võrrelda mänguvalikuid, boonuspakkumisi ja kasutajakogemust. Sellised võrdluslehed aitavad mängijatel teha teadlikumaid valikuid.

Reklaamid tänavapildis: kus jookseb eetika piir?

Kasiinoreklaamid paistavad silma pea kõikjal — bussipeatustes, plakatitel, veebibännerites ja uudisteportaalides. Need ei jõua üksnes huvitatud mängijateni, vaid ka nende inimesteni, kes püüavad hasartmängudest eemale hoida. Eriti keeruline on see neile, kes on varasemalt sõltuvusega maadelnud või parasjagu sellest taastumas.

Seega pole küsimus ainult seadusandluses, vaid ka vastutustundes: kui nähtav tohib olla riskikäitumist soodustav reklaam? Just sellele dilemmale keskendub ka see artikkel kasiinoreklaamide lubatuse ja vastutustunde kohta, tuues esile mitmed hallid alad, kus piirid kipuvad hägustuma.

Tervitusboonused – kingitus või peibutav lõks?

Esmapilgul tundub kõik väga ahvatlev: liitu uue kasiinoga, tee esimene sissemakse ja saa kohe 100 tasuta spinni või topeltboonus summale. Paljudele uutele mängijatele kõlab see justkui riskivaba võimalusena katsetamaks oma õnne. Ent sageli jäävad märkamata need peened detailid, mis kogu pakkumise olemust muudavad.

Nimelt kaasnevad enamike tervitusboonustega läbimängukohustused, ajapiirangud ja muud piirangud, mis võivad esmapilgul lihtsana tundunud boonuse muuta hoopis keerukaks ja kulukaks. Kui tingimused ei ole selgelt mõistetavad või need on meelega keeruliselt sõnastatud, võib mängija avastada end olukorrast, kus ta hoopis kaotab rohkem kui esialgu lootis võita.

Selle teema kohta pakub põhjaliku ülevaate analüüs tervitusboonuste tegelikust väärtusest, kus selgitatakse, miks boonuspakkumised ei ole alati päris sellised, millena nad end reklaamivad. Mõistlik on alati tingimused hoolikalt läbi lugeda ning küsida endalt, et kas tegemist on tõelise hüvega või lihtsalt kavala turundusnipiga?

Õiguslik regulatsioon jääb arengust maha

Kuigi Eesti seadusandlus on üldiselt paindlik ja kohandatav, liigub digitaalne hasartmänguturg sellest siiski kiiremini. Uued mänguvormid, nagu kontovabad kasiinod, kiirmängud ja krüptorahal põhinevad lahendused, toovad kaasa keerukusi, millega olemasolevad regulatsioonid ei pruugi alati sammu pidada.

Mida tuleks muuta?

Ühe lahendusena võiks kaaluda sihitud ja piiratud reklaampinda. Nii nagu ka tubakatooted on peidetud kauplustes kappide taha, võiksid ka hasartmängud olla kättesaadavad vaid neile, kes neid teadlikult otsivad – mitte igaühele, kes lihtsalt tänaval või veebis mööda kõnnib.

Teiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas kasiinod oma pakkumisi esitavad. Kampaaniad, mis jätavad mulje lihtsast ja kindlast võiduvõimalusest, tuleks rangemalt reguleerida. Selline turundus võib olla eksitav ning luua mängijates valeootusi.

Lisaks on oluline mõista, et digitaalsed mängukeskkonnad on disainitud nii, et need hoiaksid mängijaid võimalikult kaua sees. Selleks kasutatakse erinevaid mõjutusviise, mängulisi elemente ja psühholoogilisi trikke. Just seetõttu on oluline jälgida ka mängude ülesehitust ja selle mõju mängukäitumisele.

Kokkuvõte

Hasartmängud on ja jäävad osaks meie digitaalsest meediaruumist. Küsimus ei seisne mitte nende keelustamises, vaid selles, kuidas neid esitatakse ning kuidas tagada, et nii mängijad, operaatorid kui ka riik tegutseksid teadlikult ja vastutustundlikult.

Ettevõtete roll on pakkuda läbipaistvaid ja turvalisi lahendusi, mis toetaksid mängijate teadlikke valikuid. Samas peab ka seadusandlus olema paindlik ja ajakohane, et arvestada digiajastu võimaluste ja riskidega.

Mida rohkem me mõistame hasartmängude toimeloogikat ja selle mõju inimkäitumisele, seda paremini saame kujundada keskkonda, kus meelelahutus püsib tasakaalus ja ohud on viidud miinimumini.

Hasartmängud ei kao, kuid nende tähendus ja mõju sõltub sellest, kui targalt me neid reguleerime ja kasutame.

Viimaste päevade kuumad ilmad on tõstnud Häirekeskuse koormust. Kui märksa jahedama ilmaga juunikuus tehti hädaabinumbrile 112 keskmiselt 2800 kõnet ööpäevas, siis sel nädalal on see number olnud pea 3100.

Kõigi helistajate muredega tegeletakse endise efektiivsusega ja kõnede ooteaeg pikenenud ei ole. Et aga murede lihtsaim lahendus on nende ennetamine, tuletame meelde mõned põhitõed, kuidas nii enda kui teiste tervist suvisel ajal hoida.

Kuumast tingitud tervisehädade tõttu on kiirabi sel nädalal kutsutud juba 15 korral. See number on eelmise nädalaga võrreldes tõusnud enam kui kolm korda.

Ülekuumenemise vältimiseks:

• Joo vett – isegi siis, kui ei tunne veel janu, aga oled palavas keskkonnas.
• Väldi tugevat päikest keskpäeval.
• Püsi võimalusel varjus.
• Kanna peakatet.
• Kasuta päikesekreemi.
• Ära jäta kedagi, ei inimest ega looma, suletud autosse – isegi mõneks minutiks!

Kuumarabanduse tundemärgid võivad olla meeltesegadus, palavik, iiveldus, peavalu, kiire pulss ja minestamine. Nende ilmnemisel ei pruugi inimene saada ennast enam ise aidata ja vajada abi.

Kui kahtlustad kuumarabandust:

• Helista 112!
• Vii kannatanu varju, jahedamasse kohta.
• Teadvusel inimesele paku külma vett.
• Ära anna midagi juua, kui inimene on segaduses või teadvuseta.
• Ära jäta kuumarabanduse kahtlusega inimest üksi!
• Jahuta abivajajat leige veega, lehvita õhku.

Sagenenud on juhtumid, kus looduses käimine lõppeb kiirabiautos. Viimastel päevadel on kuuel korral vajatud abi seoses rästikuhammustusega. Nende vältimiseks tuleks kindlasti looduses, eriti metsas ja niisketes kohtades liikudes, pidevalt jalgeesist jälgida ning kanda kinniseid jalanõusid.

Kui oled juba hammustada saanud:

• Püsi rahulik, hoia jäset liikumatult ja madalal
• Ära pigista ega ime haava

Helista kindlasti 112, kui:

• Hammustada sai laps.
• Täiskasvanul on varem olnud raskekujuline allergia.
• Kui punetus või turse levivad kiiresti või verevalumid esinevad tervel jäsemel.

Kui tervel täiskasvanul pärast rästikuhammustust ülalnimetatud kaebusi ei ole,  võib Häirekeskuse asemel arstiga nõu pidamiseks helistada perearsti nõuandeliinile 1220.

Hädaabinumber 112 on saanud ka kaks korda enam teateid inimestelt, kes on vajanud abi seoses herilaselt, mesilaselt või vaablaselt nõelata saamisega. Lõppeval nädalal on sel teemal abi küsitud juba 30 juhul.

Kui putukas nõelab:

• Kui nõel on näha, eemalda see õrnalt, vältides pigistamist.
• Pese piirkonda jaheda vee ja seebiga.
• Pane peale külmakott turse leevendamiseks.
• Kui oled allergiline ja on olemas Epipen, kasuta seda vastavalt arsti juhistele!

Helista kindlasti 112, kui:

• Varasemalt on olnud nõelamise järgselt rasked allergilised sümptomid.
• Ulatuslik turse levib nõelamiskohast kaugemale.
• Nõelata saanud inimesel on hingamis- või neelamisraskus, kõnehäire.

Häirekeskus saab suviti tavapäraselt palju kõnesid ka puugihammustuste kohta. Kuigi nad on ebameeldivad tegelased, ei põhjusta puukidega kokku puutumine hädaolukorda. Puukide vältimiseks tasub looduses liikudes kasutada tõrjevahendeid ja kanda heledaid riideid, mis aitavad ronivaid putukaid lihtsamini märgata ja juba enne kinnitumist eemaldada. Kui vajad kinnitunud puugi eemaldamiseks või hammustuse järel tekkinud sümptomitega tegelemiseks nõu, helista perearsti nõuandeliinile 1220.

Siin pildid WRC Rally Estonia avapäevast Lõuna-Eestis eile neljapäeval, 17. juulil.

Tänavune Rally Estonia sai alguse lühikese katsega Raadi mõisa pargis, kus teenis võidu valitsev maailmameister Thierry Neuville (Hyundai; 1.42,9). Teise koha sai MM-sarja üldliider Elfyn Evans (Toyota; +0,5) ning esikolmikusse mahtus ka kodupubliku ees võistlev Ott Tänak (Hyundai; +0,6).

Piltide autor on Igmar Matto.

Pildid eilselt neljapäevaselt, 17. juuli Rally Estonia Kastre testikatselt.

Siin on pildid, autor Igmar Matto.

Läti, Leedu ja Eesti andsid igaüks 30 000 eurot, et aidata juutuuberil teha lühike visiit Balti riikidesse, kuhu ta niikuinii plaanis minna, kinnitati 16. juulil.

Teisipäeval, 15. juulil viibis populaarne 20-aastane Ameerika sisulooja nimega IShowSpeed, kodanikunimega Darren Jason Watkins paar tundi Lätis, tehes vahepeal sarnaselt lühikesi peatusi Eestis ja Leedus.

Lätis tegi Watkins Vabadusmonumendi juures oma lemmiku tagurpidi salto (mis mõnele ei meeldinud) ja laulis sajale oma teismelisele fännile Läti Raadio hoone rõdul poseerides – tegu, mis tundus kuidagi sümboliseerivat tänapäeva meediamaastikku, kus reguleerimata sisulooja esines Läti ringhäälingu kodus, samal ajal kui linna teises osas arutati kogu Läti avalik-õigusliku meedia, sealhulgas Läti Raadio tulevikuplaane.

Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur (LIAA) tegi koostööd oma Eesti ja Leedu partneritega, et tšarterlennukiga kohale toimetada ja tagada Watkinsile ja tema saatjaskonnale ametliku delegatsiooni vääriline turvalisus, hoolimata asjaolust, et ta ei tegutse ametlikul ametikohal. Iga riik panustas 30 000 eurot lootuses, et visiit pakub positiivset reklaami ja äratab huvi piirkonna vastu.

Watkinsi tuleku hõlbustamiseks vajalikud vahendid leiti märkimisväärselt kiiresti. LIAA juht Ieva Jāgere ütles, et sisulooja hakkas LIAA-ga suhtlema vaid 3 päeva enne tema Lätti saabumist ning seejärel lepiti ligikaudselt kokku külastatavad kohad. Samas tunnistas ta ka, et ta oleks Lätti tulnud niikuinii, isegi ilma LIAA toetuseta.

„Tema otseülekannete sisu on sõltumatu. Me ei saa teda kuidagi mõjutada ja ta on tõepoolest kuulus ka oma ettearvamatuse poolest,” ütles Jāgere, kes ei maininud, kas sarnaseid rahalisi algatusi plaanitakse teiste sotsiaalmeedia tegelastega.

Kuigi Watkins kohtus Tallinnas Eesti peaministriga, pidi ta leppima Lätis ja Leedus majandusministritega. Läti peaminister Evika Siliņa oli oma visiidi ajal Kiievis hõivatud vaieldamatult olulisema asjaga – 15 soomustransportööri üleandmisega Ukrainale.

Siin on Balti riikides tehtud video:

Noorte huvi autoerialade vastu on tõusuteel. Eesti suurimas kutsekoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis (VOCO) on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga kasvanud ligi veerandi võrra. Et kaasaegne autondus vajab oskuslikke tegijaid, panustavad kool ja partnerid ühiselt tuleviku spetsialistide kujundamisse.
 
„Võrreldes eelmise aastaga on kandideerijate arv autoerialadele VOCO-s kasvanud umbes 25 protsenti. Kõige rohkem avaldusi saime mootorsõiduki tehniku erialale – üle 200. See on märkimisväärne kasv,” ütles VOCO inseneriakadeemia juht Arne Küüt.

Tema sõnul on populaarsuse kasv toimunud hoolimata asjaolust, et noorte praktilised oskused ja motoorika on ajas vähenenud. „Sageli kuuleme vastuvõtul, et „autod on ägedad ja mulle meeldivad autod”. Paraku ei teata täpselt, mida eriala endast kujutab. Esimesed praktikad on sageli just need, kus noor saab aru, millesse ta end sidunud on,” selgitas Küüt.

Stipendiumid ja praktikad toovad noored tööstusele lähemale

Et õpe oleks kooskõlas muutuvate tehnoloogiatega, on VOCO panustanud kaasaegsete oskuste arendamisse. Õppetöös kasutatakse Toyota pistikhübriide ja elektriautosid, koolil on elektrisõiduki õppestend ning õpetajad läbivad regulaarselt koolitusi ka vesinikuautode hoolduse alal. „Alustame ohutuse õpetamisest ja liigume edasi teadlikkuse ning oskuste suunas. Ajaga kaasas käimine ei ole valik, vaid hädavajadus,” rõhutas Küüt.

Lisaks osaleb kool mitmes rahvusvahelises projektis, mis keskenduvad alternatiivenergia kasutamisele transpordis. „See on tulevikuteema, mille tundmine annab tööturul selge eelise,” lisas ta.

Üha rohkem panustavad ka eraettevõtted kutsehariduse arengusse. Mitmed tööandjad võtavad praktikante, pakuvad juhendamist ning toetavad õpilasi stipendiumitega. Näiteks on Amserv loonud autoerialade õppuritele suunatud stipendiumi, mis aitab motiveeritud noortel õpingutele pühenduda ja annab võimaluse praktikale ettevõtte esindustes. VOCO õpilastele pakutakse stipendiumi koostöös Toyota Balticuga.

„Stipendiumi saaja saab praktikale vabalt valitud esindusse – ja kui praktika läheb hästi, võib sellest kasvada välja ka tööleping,” rääkis Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala. „Autondus areneb kiiresti – tulevad uued kütused, elektri- ja hübriidsõidukid ning nutikad tehnoloogiad. See ei ole enam ammu pelgalt mustade näppude amet.”

Aasala sõnul aitab praktika võimaldamine ettevõttel osaleda tööturu kujundamises. „Meie koostöö VOCO-ga ei piirdu ühe karjääripäevaga. Pikaajaline koostöö, praktikantide juhendamine ja tagasisidestamine aitab arendada ka meie enda töötajaid – see kasvatab meeskonnasisest kompetentsi ja loob sidet järelkasvuga.”

Küüt lisas, et väärt praktikakohad ei kasuta õppureid tööjõuna, vaid toetavad nende arengut. „Me hindame kõrgelt ettevõtte ja kooli juhendajate vahelist suhtlust ning pikaajalist koostööd. Just see loobki kindluse, et autonduses jätkub ka tulevikus nii oskusi kui tegijaid.”

Neljapäeva, 17. juuli õhtul kell 23.09 juhtus liiklusõnnetus Tartus Aida ja Aleksandri tänava ristmiku juures.

28-aastane mees sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz E 200 D ette elektrilise tõukerattaga sõitnud 14-aastasele poisile.

Poiss toimetati haiglasse kontrolli.

Neljapäeva, 17. juuli hommikul kell 10.13 juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Kallaste linnas Võidu tn 112 juures.

8-aastane poiss sõitis jalgrattaga külje pealt otsa sõiduteel liikunud sõiduautole Renault, mida juhtis 48-aastane mees.

Jalgrattur toimetati haiglasse.

Narva piiripunktis võeti Soome ja Läti kodanikult ära mängukaardid ja raamat, mida nad üritasid Venemaale viia.

16. juunil avastasid piirivalvurid Narva piiripunktis Soome kodaniku, kelle asjade kontrollimise käigus avastati keelatud sümboolikaga mängukaardid. Inimese tähelepanu juhiti asjaolule, et Eestis on taoline sümboolika keelatud, mispeale loobus välismaalane sellest ja jätkas teekonda Venemaale.

16. juunil avastasid piirivalvurid Narva piiripunktis Läti kodaniku, kelle asjade kontrollimise käigus avastati keelatud sümboolikaga raamat. Inimese tähelepanu juhiti asjaolule, et Eestis on taoline sümboolika keelatud, mispeale loobus välismaalane sellest ja jätkas teekonda Venemaale.

Õlle hinnad Murati poes Lätis annavad Eesti omadele silmad ette. Paistab, et alkoralli võib taas alata.

USA presidendil Donald Trumpil diagnoositi vereringehäired.

Arstid uurisid 79-aastast presidenti, kui ta oli märganud jalgade turset. Presidendi kätele on tekkinud verevalumid, vahendab Reuters.

Presidendil on diagnoositud krooniline, kuid healoomuline alajäsemete veresoonte puudulikkus.

Venemaa uurimiskomitee süüdistab Narva muuseumi direktorit natsismi rehabiliteerimises – hoonetel olnud plakatite tõttu, mis nimetasid Putinit sõjakurjategijaks.

Varem algatati muuseumi direktori Maria Smorževski-Smirnova vastu kriminaalasi Vene armee kohta valede levitamise eest. Ta arreteeriti tagaselja ja pandi Venemaal tagaotsitavate nimekirja.

Narva muuseum asub Narva linnas Venemaa piiril. 9. mail 2023, 2024 ja 2025 riputati selle seinale Putinit kritiseerivad loosungid.

Võrus veel sellist pilti pole, kuid Alusknes juba tavaline. Nendega tuleb harjuda, sest peagi on nad Euroopa uued peremehed.

USA president Donald Trump teatas, et joogifirma Coca-Cola nõustus kasutama oma USA toodangus tõelist roosuhkrut. Coca-Cola lubas peagi jagada lisainformatsiooni oma tootevaliku kohta.

Coca-Cola kasutab oma USA jookides maisisiirupit, millega pole rahul tervishoiuminister Robert F. Kennedy juunior. Dieetkoola entusiast Trump tuli oma ministrile appi ning teataski, et joogifirma muudab oma koostist, vahendab Wall Street Journal.

„Olen rääkinud Coca-Colaga tõelise roosuhkru kasutamisest USA-s ja nad nõustusid seda tegema,” teatas Trump.

Soome metsadest on tänavu suvel leitud haruldaselt palju mustika-laikpõletikku põhjustavat seent. Kohati kuni viiendiku saagist hävitav taimetõbi teeb muret ka teadlastele.

Ebatavaliselt laialdasele haiguspuhangule juhtis jaanipäeva paiku esimesena tähelepanu pikaaegne seeneuurija Jouni Issakainen. Bioloog avastas Soome edelaosas asuvas Paraisineni vallas mitmeid piirkondi, kus olid mustikataimedest alles jäänud vaid tühjad varred. Praeguseks on sarnastest kahjustustest teatatud juba üle terve Lõuna-Soome, sh Pöytyäs, Paimios, Maskus, Helsingi lähedal ja Jalasjärvel, kirjutab Soome rahvusringhääling YLE.

Teadlaste sõnul pole seen inimestele otseselt ohtlik. Samas kannavad haigusest räsitud taimed väga vähe marju või ei vilju üldse. Seetõttu teebki haiguse ulatus ja levik teadlased murelikuks.

Eesti hinnatõus oli tänavu juunis 5,2 protsenti, mis on euroala suurim ja Euroopa Liidu riikide võrdluses teine tulemus, näitavad neljapäeval avaldatud Eurostati andmed.

Esimesel kohal oli EL-is Rumeenia 5,8 protsendiga. Kolmandat kohta jagasid Ungari ja Slovakkia, kus hinnad tõusid 4,6 protsenti, vahendab ERR.

Inflatsioon Euroopa Liidus on keskmiselt 2,3 protsenti ja euroalal kaks protsenti. Kõige madalama inflatsiooniga riigid on Šveits 0,2, Prantsusmaa 0,9 ja Küpros 0,5 protsendiga. Võrreldes 2025. aasta maiga hinnakasv aeglustus viies EL-i riigis ja kiirenes 22 riigis.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ütles, et tema ei pea mõistlikuks Kristiine linnaosa vanema käitumist, kui too tegi enda sõnul kaugtööd, olles ise Laoses. Eesti 200 Tallinna piirkonnajuht oma erakonnakaaslase käitumises probleemi aga ei näe.

Eesti Ekspress kirjutas, et Kristiine linnaosa vanem Renata Lukk (Eesti 200) kasutas võimalust teha kaugtööd, kuid viibis sel ajal tegelikult Laoses. Lukk tegigi enda sõnul tööpäevadel kaugtööd ning vaid nädalavahetuse päevadel oli reisimas džunglis.

Eelmisel nädalal õppekogunemisele tulnud suurtükiväepataljoni taustaga reservväelased tõestasid täna toimunud lahinglaskmistel, et värskelt kokkupandud üksuse esmane lahinguvalmiduse tase on saavutatud.

„Relv on ülitäpne. Tulekäske täitsime täna taktikalises olukorras lahingmoonaga ning saime tulejuhtidelt tagasisideks, et teine lask läks otse kümnesse. Minu eelmise relvaga, milleks oli järelveetav haubits D-30, ei anna võrreldagi,“ ütles diviisi suurtükiväepataljoni tulerühma ülem nooremleitnant Ranno Rajaste. „CAESAR on nii palju kiiremini ümberpaiknev ja nii palju rohkem mobiilne, et me saame ükskõik kui ootamatuid tulekäske palju kiiremini täita. Alguses oli üsna keeruline ümber harjuda – taktika on niivõrd erinev, aga täna oli juba näha, et vajalikud oskused on käpas,” lisas Rajaste.

7. juulil alanud õppekogunemise esimestel päevadel tutvustati CAESARi tulepatarei värsketele liikmetele üksuse struktuuri, tehnikat ja taktikat. Reedel jätkus ümberõpe kaitseväe keskpolügoonil, kus patarei allüksused töötasid kokku ning rakendasid õpitut praktikas. Õppekogunemine kulmineerus eile alanud laskmistega, mille esimesel päeval harjutati pea 9 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide mõjutamist ettevalmistatud positsioonilt. Täna toimunud lahinglaskmistel tõestas tulepatarei, et ümberõpe on edukalt läbitud, koostöö on sujuv, taktikalised nüansid on omandatud ning patarei on lahinguvalmiduse saavutanud. Õppekogunemine lõpeb pühapäeval, 20. juulil.

Suurtükiväepataljoni jaoks on tegemist kolmanda õppekogunemisega, mille käigus õpetatakse järelveetavate haubitsatega varustatud üksustes teeninud reservväelased ümber kasutama uusi relvasüsteeme. Eelnevatel kordadel õpetati reservväelasi ümber liikursuurtükk K9 üksuste mehitamiseks. CAESARi kasutamiseks korraldatud õppekogunemise vastutav läbiviija major Kaspar Põder ütles, et ka seekord said õppekogunemise eesmärk saavutatud: „Reservväelased omandasid vajalikud oskused kiiresti, nende motivatsioon on kõrge ning nad tulid kohale hea meelega. Vilumust ja sujuvust saab kindlasti veel lihvida, aga üldiselt olen ma tulemusega rahul. Esmane lahinguvalmidus on saavutatud ning vajadusel on Eestil veel üks väga võimekas, väljaõpetatud ja kokkutöötanud tulepatarei tegutsemisvalmis.”

Ratastel liikursuurtükk CAESAR MK1 on 155mm kaliibriga kaudtulerelv, mis võimaldab üksustel ka pikkade distantside korral kiiresti ümber paikneda ning mõjutada efektiivse tulega sihtmärke rohkem kui 40 kilomeetri kaugusel. Standardkaliiber võimaldab süsteemi kasutada erineva NATO-s kasutatava laskemoonaga. Süsteemi automatiseeritus, kuid samas piisav lihtsus võimaldab relvameeskondi välja õpetada paari nädalaga ning selle laialdane kasutus erinevates riikides tagab pikaajalise logistilise toetuse ning varuosade kättesaadavuse.

Lätis Madonas toimub 17. – 20.07 rullsuusatamise MK etapp. Mehed alustasid täna 10 km eraldistardist klassika distantsiga.

Võitjaks tuli eestlane Martin Himma, II koht itaalane Tanel Matteo ja kolmas hispaanlane Rojo Garcia Imanol.

Võru mehed Lars Piirmann 10 ja Karl Sebastian Dremljuga 23. Veel võstles Anders Veerpalu 21 ja Hendrik Peterson 19.

Naistel oli samuti kavas 10 km eraldistardist klassikalises tehnikas. Võitis rootslanna Evelina Crusell, II koht eestlanna Kaidy Kaasiku ja III koht rootslanna Ebba Stenman.

Homme jätkatakse tiimi sprintidega vabatehnikas.

Siin on pildid:

Rahandusministeerium saatis täna avalikule kooskõlastusringile mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on juba käesoleval aastal vähendada lastega perede ja alates järgmisest aastast ka väikebusse kasutavate inimeste maksukoormust.

Ettepanekute kooskõlastamiseks on aega kaks nädalat ning kaasatakse ka erialaliite ning teisi seotud osapooli. Lõplikult soovitakse muudatused seadusse sisse viia sügiseks.

„Maksutehniliselt ja eelarveliselt on see keeruline ülesanne, aga perepoliitiliselt leevendus, mis teeb laste juurdepääsu haridusele ja huvitegevusele kergemaks,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Toetus lastega peredele: kuni 100 eurot lapse kohta

Eelnõu kohaselt väheneb lastega perede iga-aastane mootorsõidukimaksu kohustus kuni 100 euro võrra iga lapse kohta. Toetus kehtib kuni 18-aastaste laste eest (kaasa arvatud lapse 18. eluaasta) ja selle saavad vanemad või füüsilisest isikust eestkostjad, kellel on kehtiv ja piiramata hooldusõigus.

Maksuvähendus rakendub automaatselt — lapsevanem ei pea selleks ise midagi tegema. Piisab, kui vanemale on väljastatud mootorsõidukimaksu teade ehk ta on auto omanik või liisingu puhul vastutav kasutaja. Vähendus kehtib M1- ja N1-kategooria sõidukitele ehk sõiduautodele ja väikebussidele.

Kui lapse mõlemal vanemal on sõiduk, jagatakse automaksu vähendus võrdselt. Aga näiteks kui üks vanem peab tasuma 30 eurot aastamaksu ja teisel oleks vähendusõigus veel 70 euro ulatuses, rakendub kogu 100-eurone vähendus. Maksu- ja Tolliamet arvutab õigustatud isikute maksusummad automaatselt ümber, tühistab olemasolevad maksuteated ning väljastab uued. Kui vähendatud maksusumma jääb alla juba tasutud summale, kantakse enammakstud osa inimese ettemaksukontole.

Näited:

• Pere ainsal sõidukil on aastamaks 70 eurot. Kui perel on üks laps, kaob maksukohustus täielikult.
• Kui perel on kolm last ja kaks autot, mille aastamaksud on 50 ja 115 eurot, katab 300-eurone mootorsõidukimaksu vähendus kogu maksukohustuse.
• Kui sama pere ostab lisaks uue auto aastamaksuga 160 eurot, tuleb tasuda ainult 25 eurot, kuna eelnevast vähendusest jäi alles 135 eurot.

Leevendus väikebusse kasutavatele peredele ja puudega inimestele

Teine oluline muudatus puudutab kõiki 8- ja 9-kohalisi sõiduautosid (M1-kategooria väikebusse). Edaspidi maksustatakse need N1-kategooria määrade alusel, mis on oluliselt madalamad. Kui M1-kategooria maks koosneb kolmest komponendist – baasosa, CO₂ eriheide ja massiosa –, siis N1-kategooria puhul võetakse arvesse ainult baasosa ja CO₂ eriheide. Massiosa arvestusest välja jätmine toob kaasa märkimisväärse maksuvähenduse. Muudatus toetab nii lasterikkaid peresid kui ka liikumispuudega inimesi, kellel on suurem vajadus väikebussi kasutamise järele. Eeldatavalt vähendab muudatus mootorsõidukimaksu laekumist 1,7 miljoni euro võrra aastas.

Näide:
Renault Traficu tüüpiline mootorsõidukimaks võib olla 600–800 eurot aastas, millest suurem osa tuleneb massiosast. Uue arvestusloogika järgi jääks maksuks ainult baasosa ning CO₂ põhine osa, mis tähendab potentsiaalset maksuvähendust suurusjärgus 400–600 eurot. Paljudel juhtudel langeb maksusumma tavalise sõiduauto tasemele (umbes 135–140 eurot aastas). Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist.

Link dokumendile eelnõude infosüsteemis EIS.

Euroopa Komisjon võttis tänase rikkumisotsuste paketiga vastu meetmed liikmesriikide suhtes, kes ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. ELi eri poliitikavaldkondi käsitlevate otsuste eesmärk on tagada, et ELi õigust kohaldatakse kodanike ja ettevõtjate heaks nõuetekohaselt. Kolm rikkumisotsust puudutavad ka Eestit.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Saksamaa (INFR(2025)2107) ja Eesti (INFR(2025)2101) suhtes saates neile ametliku kirja seoses ühekordsete plasttoodete direktiiviga (direktiiv (EL)2019/904), mille eesmärk on ennetada ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Eestis on vastavuskontroll näidanud, et Eesti laiendatud tootjavastutuse süsteemid ei hõlma täielikult kõiki nõutavaid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ning see piirab direktiivi kohaldamisala. Lisaks ei määratle Eesti põhjalikult aruandlussüsteemide rolle ja kohustusi. Samuti näib, et Eesti raamistikus puuduvad piisavad meetmed tarbijate teavitamiseks korduskasutatavatest alternatiividest, korduskasutussüsteemidest ja jäätmekäitlusvõimalustest.

Komisjon otsustas saata ametliku kirja Bulgaariale (INFR(2025)2115), Eestile (INFR(2025)2114), Iirimaale (INFR(2025)2112), Hispaaniale (INFR(2025)2118), Itaaliale (INFR(2025)2111), Leedule (INFR(2025)2110), Austriale (INFR(2025)2116), Slovakkiale (INFR(2025)2108) ja Soomele (INFR(2025)2113) metaanimääruse puuduliku täitmise eest. Eestile saadeti ametlik kiri, sest Eesti ei ole määranud metaanimääruse (EL) 2024/1787 rikkumise eest vastutavat pädevat asutust ega teavitanud sellest komisjoni. ELi metaanimääruses käsitletakse metaaniheidet toornafta-, maagaasi- ja söesektoris. Selle eesmärk on parandada metaaniheite mõõtmist ja aruandlust ELis. Samuti motiveerib see ELi rahvusvahelisi partnereid oma metaaniheidet mõõtma, sellest aru andma ja seda vähendama. Liikmesriigid pidid teatama komisjonile oma pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed, kuid Eesti ei ole seda kohustust veel täitnud.

Lisaks otsustas komisjon saata põhjendatud arvamuse Belgiale (INFR(2025)0007), Bulgaariale (INFR(2025)0015), Saksamaale (INFR(2025)0031), Eestile (INFR(2025)0039), Hispaaniale (INFR(2025)0051), Itaaliale (INFR(2025)0061), Austriale (INFR(2025)0002), Poolale (INFR(2025)0088) ja Rootsile (INFR(2025)0102) seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavaid aspekte käsitleva direktiivi (direktiiv (EL) 2024/1174) ülevõtmisega. Eesti ja nimetud kaheksa liikmesriiki ei ole täielikult üle võtnud II ahelmeetodi direktiivi (direktiiv(EL) 2024/1174), mille ülevõtmise tähtaeg oli 13. november 2024. Daisy Chains II direktiiviga muudetakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (direktiiv 2014/59/EL), et kehtestada proportsionaalsus pankade ja investeerimisühingute hoitava võlapuhvri kohaldamisel, et nad saaksid katta kahjumi ja olla kriisilahenduse käigus rekapitaliseeritud. Õigusaktide täielik rakendamine on väga oluline, et parandada pankade kriisilahenduskõlblikkust ja vältida võrdsete võimalustega seotud probleeme pangagruppide eri struktuuride vahel.

Riikidel, kellel suhtes meetmeid võeti on nüüd vastamiseks ja omapoolsete meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Kui seda ei tehta, võib komisjon protsessiga edasi liikuda, st esitada põhjendatud arvamuse või anda juhtumi Euroopa Liidu Kohtusse ja taotleda rahaliste karistuste määramist.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Läinud öösel toimunud droonirünnak Põhja-Iraagis Kurdistanis kahjustas mitmetel naftaväljadel olulist tootmistaristut, mille tõttu on katkenud 200 000 barreli toornafta tarnimine päevas. Lisaks katkes tootmine Põhja-Ameerikas USA idarannikul New Jerseys. Mõlema sündmuse tõttu pööras naftahind maailmaturul kergele tõusule, kuid jääb eelmise nädala tipule veel alla.

Circle K mootorikütuste müügidirektori Raimo Vahtriku sõnul on kahe tootmiskatkestuse tõttu katkenud kokku kuni 458 000 barreli toornafta tarnimine turule, mis mõjutas koheselt ka hinda. Brent toornaftaga kaubeldi neljapäeval 69 USA dollari tasemel, eelmisel nädalal kerkis Brenti hind Donald Trumpi tariifimäärade kehtestamise peale korraks ka üle 70 USA dollari barreli kohta.

„Kurdistanis on katkenud tootmine Tawke, Pashkabiri ja Ain Sifni naftaväljadel, USAs suleti Bayway rafineerimistehas pärast tormi, mis põhjustas elektrikatkestusi. Praegu maailmas toimuvate geopoliitiliste pingete ja ootamatute sündmuste koosmõjul võib oodata, et nafta hind jääb lähinädalateks pigem kõrgemaks,” ütles Vahtrik.

Optimismi turgudesse süstisid teated, et Hiina majanduskasv aeglustus vähem kui kardeti, samuti lisas ettevõtetele kindlust USA-Hiina AI kiipide tarnimiskeelu tühistamine. 

OPEC säilitas samal ajal tugeva naftatoodete nõudluse kasvu prognoosi 2025. aastaks, kuid USA keskkonnamõju hindamise viimane aruanne näitas, et iganädalased nõudluse andmed olid prognoositust kesisemad: kogutoodangu nõudlus langes 1,679 miljoni barreli võrra päevas, diislikütuste nõudlus 245 000 barreli võrra päevas ja bensiini nõudlus 670 000 barreli võrra päevas.

„Järgmine oluline globaalne verstapost nafta hinna edasise liikumise osas on augusti alguses, mil selguvad, millised saavad olema Donald Trumpi tariifimäärad, kui ei sünni talle sobivaid kaubanduslepinguid teiste riikidega,” kommenteeris Vahtrik. 

Analüütikute hinnangul võib mõningast naftahinna langust oodata sügisest, kui suvine hooaeg saab läbi ning pakkumine hakkab nõudlust tublisti ületama. Hetkel aga kestab USA suvine sõitude ja tarbimishooaeg, samuti nõuab palju energiat Lähis-Ida kuumalaines vaevleva infrastruktuuri ja hoonete jahutamine. 

Enefit koostöös Rimi Eesti Food AS-iga on avanud elektriautode kiirlaadijad 15 Rimi kaupluse juures üle Eesti. Kokku paigaldatakse laadijad 20 Rimi kaupluse juurde. Uued asukohad muudavad elektriautode laadimise senisest veel mugavamaks ja kättesaadavamaks, sidudes selle igapäevase poeskäiguga.

„Elektriautode omanikud ootavad kiiret, mugavat ja kättesaadavat laadimiskogemust –  just seda me Rimiga koostöös pakume. Laadijad Rimi kaupluste juures võimaldavad inimestel ühendada laadimise igapäevatoimetustega ning liigelda muretult üle kogu Eesti, mõtlemata, kus asub järgmine laadimisvõimalus,” ütles Enefiti e-mobiilsuse ärijuht Jaanus Riiner.

Uued kiirlaadijad on avatud Rebase, Haabersti, Laagri, Männiku, Kärdla, Valga, Võru, Kohtla-Järve, Põltsamaa, Türi, Kalevipoja, Tööstuse, Vilde, Telliskivi ning Järveküla Rimi kaupluste juures. Kokku lisandus 60 uut laadimispunkti.

Rebase, Haabersti ja Laagri Rimi laadijad on ülikiirlaadijad, mille võimsus ulatub kuni 320 kW. Need on rajatud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetusel. Korraga saab laadida kuni nelja autot, kusjuures igale sõidukile on tagatud vähemalt 150 kW võimsus. See võimaldab sõltuvalt autost lisada kuni 100 km sõiduulatust vähem kui 10 minutiga.

Laadimise eest saab tasuda Enefiti mobiilirakenduse ja RFID-laadimiskaardi abil või mugavalt kohapeal pangakaardiga.

Rimi Eesti Food AS-i kinnisvarajuht Jekaterina Siraki sõnul on koostöö Enefitiga oluline samm ettevõtte kestlikkuse eesmärkide saavutamisel.

„Soovime pakkuda klientidele üha rohkem võimalusi teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, ilma et see nõuaks lisapingutust. Elektriautode laadimise võimalus kaupluste juures toetab meie eesmärki vähendada süsiniku jalajälge ja innustada kliente rohelisema eluviisi poole,” ütles Rimi esindaja.

Laadimisvõrgu laiendamisega soovivad Enefit ja Rimi tugevdada ühist sõnumit, et kestlik liikumine peab olema lihtne ja taskukohane kõigile. Laadijate avamise puhul toimub ka erikampaania: kõik kliendid, kes laevad oma elektriautot uutes Rimi laadijates 17.-24. juulini, osalevad kahe 50-eurose Rimi kinkekaardi loosimises.

Leedu välisministeerium edastas kolmapäeval Valgevene asjurile protestinoodi seoses eelmisel nädalal toime pandud Leedu õhuruumi rikkumisega Gerbera drooni poolt.

„Avaldati tugevat protesti Venemaal toodetud Gerbera mitmeotstarbelise mehitamata õhusõiduki ebaseadusliku sisenemise vastu Valgevenest Leedu õhuruumi 10. juulil sel aastal,” teatas ministeerium oma Facebooki lehel.

Relvastamata droon kukkus alla Leedu territooriumil umbes kilomeetri kaugusel piirist.

Ministeerium nõudis, et Valgevene „annaks sellele juhtumile võimalikult kiiresti selgituse ja võtaks kõik vajalikud meetmed selliste juhtumite kordumise vältimiseks”.

„Saime selgituse, et nad saadavad pealinna midagi. Ma ei tea, mis see on, aga meie sõnum on, et see on tõsine asi,” ütles välisminister Kęstutis Budrys kolmapäeva õhtul LRT TV-le.

Budrys seostas sissetungi Ukraina droonitõrjesüsteemide kasutamisega, vihjates, et kuna Venemaa suurendab oma drooni- ja raketirünnakuid Ukraina vastu, võivad sarnased intsidendid Leedus sageneda.

„Jah, see on tõenäoliselt seotud rünnakuga Ukraina vastu, kui üks rünnaku ajal parves kasutatud droonidest lendas meie territooriumile,” ütles minister LRT TV-le.

„Oluline on see, et seekord oli tegemist peibutisega. Järgmisel korral see ei pruugi olla. Seepärast on olukord tõsine – ja seda arutas eelmisel nädalal riikliku julgeoleku komisjon,” lisas ta.

Budrys selgitas, et Ukraina kasutab saabuvate Vene droonide kõrvalejuhtimiseks elektroonilise sõjapidamise süsteeme, mistõttu mõned lendavad lõpuks Valgevene territooriumile ja „mõned jõuavad lahingutegevuse intensiivsuse tõttu ka meie piiridele”.

„Omalt poolt peame tugevdama oma droonidevastast võimekust ja tegema koostööd ukrainlastega,” ütles ta, rõhutades, et Valgevene vastutab oma õhuruumi ületavate droonide kontrollimatuse eest.

Mehitamata õhusõiduk kukkus eelmisel neljapäeval alla suletud Šumskase piiripunkti lähedal. Sõjaväe andmetel viibis droon Leedu õhuruumis umbes kolm minutit enne allakukkumist.

Võimud kahtlustasid algselt, et tegemist oli Shahedi drooniga – sellisega, mida Venemaa kasutab oma sõjas Ukrainas –, kuid kaitseminister Dovilė Šakalienė kinnitas hiljem LRT RADIO-s, et tegemist oli Venemaal toodetud Gerberaga.

Ukrainas võidelnud Leedu vabatahtlik Arūnas Kumpis ütles LRT-le, et Gerbera töötati algselt välja peibutusvahendina Shahedi droonide jäljendamiseks, kuid seda saab kasutada ka rünnakuteks ja elektrooniliseks sõjapidamiseks.

Kaitseminister ütles eelmisel nädalal ka, et puuduvad tõendid selle kohta, et droon oleks tahtlikult suunatud Leedu territooriumile.

One of the UAVs attacking Ukraine crashed in Lithuania — details

Today at around 11:40 Lithuanian time, a Russian Gerbera drone (without a warhead; analogue of Shahed, often used by the Russian military as a decoy to deplete air defense systems) crashed on the territory of… pic.twitter.com/5PJ1Dak2Bq

— iSANS (@iSANS_CEE) July 10, 2025

Ogre piirkonna volikogu esimees Egils Helmanis sai Ukrainas Venemaa suurtükitule tagajärjel haavata, ütles volikogu pressiesindaja Patriks Grīva LSM.lv-le.

Grīva sõnul on Ogre volikogu esimees praegu tööreisil, kus ta koos Ukraina toetajatega toimetab Ukraina relvajõududele sõidukeid ja muud abi.

Teave suurtükitule kohta on väga piiratud, märkis ta.

Ukraina allikatelt saadud teadete kohaselt on Helmanise tervislik seisund stabiilne, ütles volikogu pressiesindaja.

„Järeldasime, et eile õhtul toimus suurtükituli ja selle tagajärjel sai ta haavata,” ütles Grīva.

Helmanis on teadaolevalt saanud arstiabi, kuid edasist abi ta ei vajanud.

Helmanise vigastuste kohta teavet pole, kuid need pole nii tõsised, et ta ei suudaks iseseisvalt Lätti naasta.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. juuli 2025:

kui sõda on vaid äri, rindel ikka raske ja liugpommiga keset linna…

1. Liugpommiga kesklinna…

2. Läks venemaal ja Krimmis palavaks, isegi Moskva taha ulatuti.

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.

4. Harkiv: vene pool ikka sai kanna maha Vovtšankist teisel pool Vovtša jõge.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: pisu Ukraina edu.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta, aga oht Pokrovski kaotamiseks ikka kõrge.

9. Lõunarinne: jälle 2 km.

10. Herson: muutusteta.

11. matvijenkot kutsuti üles valmistuma eelarves „tõsiseks kokkuhoiuks”.

12. vene relvade peanäitus tühistati esimest korda kümne aasta jooksul.

13. EL eraldab Ukraina toetuseks 100 miljardit eurot.

14. venemaa külmutatud varad Euroopas võidakse saata USA-sse Kiievile relvade ostmiseks.

15. Lühiuudised

Raada sai kätte Zelenski ettepaneku nimetada Sviridenko peaministriks.

Ukraina uudistest: Trumpi administratsiooni 177. päev, mil ta ei lubanud Ukrainale mingit sõjalist abi. Bideni administratsioon lubas venemaa täiemahulise sissetungi ajal Ukrainale keskmiselt iga 12 päeva tagant 770 miljoni dollari suurust sõjalise abi paketi.

Njah, seni saabunu on juba varasemalt otsustatu. Nüüd siis kogu suund vaid vist Euroopa ja Kanada kinni makstavatele relvasaadetistele läbi NATO ehk kui USA relvatööstus raha ei saa, siis abi ka ei tule… eip ole lugenud, et ka seda proportsionaalselt jagataks vastavalt näiteks riikide eelarvete suurusele, kus oma osa oleks ka USA-l, sest egas ta üksi ei peakski kulusid kandma…

Veel võimalikku algavat vene poole pealetungi pole tuvastanud ja kas tihenenud väikeste gruppidega konveier on eelmäng selleks või taktika ongi vaid selliselt jätkata kulutamist… kipub siiski esimest stsenaariumit arvama. Esmalt kasvab kasutamata soomuse kogus rindel, mida raudtee kaudu järjest juurde tuuakse rohkem, kui hetkel jooksvalt kaotatakse. Kuna rindelt ka suuri edu uudised uute linnade vallutamisest pole ja eelarvega venemaal üha kitsam, siis neid on väga vaja siseriikliku motivatsiooni tõstmiseks. Kipub minema üha keerulisemaks öelda, et meil läheb hästi kui ühtki näidet sellest pole. Sestap järjest enam kreml üritab inimesi venemaal ära lõigata internetist liikuvast infovoost, mis tegelikkust kajastab.

Taktikas ja rindelõikude aktiivsuses suuri muutusi polnud, küll tõusis kõrgemale muu tagalatoetuselemendi tabamine ning jagub neid Ukraina lennukitelt heidetavate pommide videosid aga kahjuks eip nende kogust kuidagi vene poole massiga võrrelda veel kannata. Tundub, et Ukraina on tihendanud oma kaitserajatiste ehitamist ning üha enam näeb, et need korraga mõeldud nii soomuse, jalaväe kui kergliikurite vastu. Draakonihambad näiteks keskmises reas mitmekordse kihina, kahel pool tankitõrjeks sobiv kraav, kus ka lõiketraat põhjas jne. Seda, et põlluteedele tehakse väike kraav tsiklite vastu, oli märgata juba varakevadel, töötas hästi. Eip oska arvata, kui palju logistikakoridore on võrkudega kaetud kaitseks droonide vastu, aga vist sadu või tuhandeid kilomeetreid see olla võib… ehk siis järjest enam muutub sõjanduses erinevate uute vahendite kasutuselevõtt ning selleks, et olla edukas, peab arendus käima jooksvalt…

1. 16. juuli õhtul heitsid venelased Donetski oblastis Dobropillja linna (24 000 elanikku) keskele FAB-500 (500 kg liugpomm, kus u 200 kg lõhkeainet). Uuendatud andmete kohaselt hukkus 2 inimest, veel 27 sai vigastada, rusude all võib olla inimesi. Ohvreid oli üsna palju, sest oli tipptund, õhtu, linna keskne tänav. Njah, ork on ork…

Täna öösel oli Dnipro saheedide sihtmärgiks.

Lisaks jätkab vene pool korduvaid pommitamisi piiri ja rinde lähedaste linnade pihta ja seetõttu tabatakse tihti nii päästjaid kui meedikuid, kes on läinud eelmise pommitamise tagajärgedega tegelema.

Ogre omavalitsuse esindaja Patriks Griva ütles, et linnapea Egils Helmanis sai Ukrainas haavata järjekordse vabatahtlike abireisi käigus, arvatavasti rindetsoonis. Helmanise vigastuse asjaolude ja olemuse kohta pole üksikasjalikku teavet, teada on vaid see, et tema seisund on stabiilne.

2. Alates eile hilisõhtust on venemaa mitmes piirkonnas ja okupeeritud Krimmis on käimas ulatuslik droonirünnak. Voronežis sai droonirünnakutes vigastada kolm inimest, Kertsi kandist kostus paar plahvatust… Moskva ja Tuula kandis märgati droone…

3. Kursk/Belgorod: vist muutusteta.

4. Harkiv: eile tuli kinnitus vähemalt kahelt blogikanalilt, et vene pool on püsivamalt üle saanud Vovtša jõest Vovtšanski linnas. Veel vist ainult jalaväega, aga see uus sillapea kipub andma aimu, et juba mitmeid nädalaid siinse sektori kasvanud rünnakute intensiivsus hakkab tooma tulemusi.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta, kuigi survet jagus.

6. Siversk: hetkel liigub kõlakaid, et Ukraina omad on kanna maha saanud Hrihorivka külas.

7. Bahmut: survet jagus, muutusi mitte. Küll saadi vange ja seda kaudu kinnitust, et isegi dessantnike ridades vene poolel on tõusnud kõrgemale uute vanglast värvatute kehva väljaõppega soldatite osakaal.

8. Donetsk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga näha on, et vene pool on pigem vähendanud rünnatavaid lõike ning tähelepanu on koondunud mõlema eenduva kombitsa laiendamiseks ümber piiramaks nii Toretskit kui Pokrovskit. Kahjuks on mõlemad Pokrovski poole suunduvad suurem maanteed juba heas löögiulatuses ning linna varustamine muutub üha keerulisemaks ning ning mõlemalt suunalt veel mõned kilomeetrid edasi ja kogu logistikakoridor tuleb suunata väikestele teedele, mille läbitavus on suuremate vihmade korral olematu.

9. Lõunarinne: jätkuvalt edeneb vene pool Velika Novosilkast loodes saades uusi eesmisi possasid edasi lükata u 2 km sammudega ehk siis tasapisi Ukraina end Vovtša jõe taha tõmbab.

Kahjuks ei ühtki head uudist sektori lääneservalt, kus vene pool hoiab oma kontrolli alla Kamjanske asulat ja arvatavalt sinna üle jõe järjest ressurssi juurde toob.

10. Herson: muutusteta.

11. 2026. aasta venemaa eelarve, mida ametnikud hakkavad ette valmistama, motoks peaks olema raha „kõige tõsisem kokkuhoid”, ütles ülemkoja spiiker valentina matvijenko kolmapäeval Föderatsiooninõukogu koosolekul. „Järgmiste eelarvete motoks on kõige tõsisem kokkuhoid, iga rubla efektiivsus, kontroll iga rubla ja piirkondlike eelarvete üle,” tsiteerib Interfax matvijenkot. „Mõnda riiklikku projekti saab kärpida” – nendele tehtavaid kulutusi „oleks õige paariks aastaks edasi nihutada”, pakkus samal koosolekul välja Föderatsiooninõukogu eelarve- ja finantsturgude komitee juht anatoli artamonov. Eelarve konsolideerimine peab algama „kiireloomuliselt”, nõudis ta, kuna majanduse olukorra hinnangud on muutunud „pessimistlikumaks” ning nafta- ja gaasitulud vähenevad.

Eelarve prioriteetide hulka jäävad endiselt „õiguskaitseorganite vajaduste rahuldamine” ja „sõjaline erioperatsioon”, vastas rahandusminister anton siluanov artamonovile. 2025. aasta eelarves on armee ja relvahanke jaoks eraldatud 13,2 triljonit rubla (145 miljardit eurot) ning veel 3,45 triljonit rubla (38 miljardit eurot) on eraldatud „riikliku julgeoleku” punktile, mis hõlmab siseministeeriumi, venemaa rahvuskaardi, uurimiskomitee ja eriteenistuste eelarveid. Kokku moodustavad julgeolekukulutused 40% eelarvest.

„Esiteks peame rakendama riigi ees seisvaid ülesandeid,” selgitas siluanov, lisades, et mõned taristuprojektid võidakse tõepoolest edasi lükata hilisemale kuupäevale. „See on <…> finantsvõimekuse prioritiseerimise küsimus,” ütles s iluanov.

venemaa võimud kaaluvad sunniviisiliste eelarvekärbete võimalust langevate naftahindade ja riikliku heaolufondi ammendumise tõttu, teatasid varem valitsusele lähedased Bloombergi allikad. Nende sõnul kaalub valitsus eelarvereegli reformimist ehk mehhanismi, mille abil riikliku heaolufondi raha kulutatakse. Rahandusministeerium „avab” praegu Riikliku Heaolu Fondi, et katta saamata jäänud nafta- ja gaasitulud, kui Uurali nafta hind langeb alla 60 dollari barreli kohta. Alates järgmisest aastast võidakse seda „piirväärtust” alandada 50 dollarini. Ja see võib Alfa Panga hinnangul tähendada vajadust kärpida kulutusi 1,5–1,6 triljoni rubla võrra.

Rahandusministeeriumi andmetel kasvasid 2025. aasta esimesel poolel nafta- ja gaasieelarve tulud 17%, samas kui kogutulud kasvasid vaid 3%, st reaalselt (arvestades inflatsiooni) hakkasid need langema. Samal ajal hüppasid kulutused 20%. Selle tulemusel on kuue kuu jooksul eelarves 3,7 triljoni rubla suurune puudujääk – 6 korda rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Eelarve „aukude” lappimiseks mõeldud reservid on ammendumas: Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsed varad, mis enne sõda ulatusid 120 miljardi dollarini, langesid 1. juuliks 2025 52,6 miljardi dollarini ehk peaaegu 2,5 korda. Kui naftahinnad jäävad madalaks, kulutatakse see reserv järgmisel aastal täielikult ära, hoiatasid RANEPA majandusteadlased.

12. venemaa kaitseministeerium on otsustanud tühistada XI sõjalis-tehnilise foorumi „Armee”, kus demonstreeritakse vene relvi, ütles allikas Izvestijale. Ta ei täpsustanud põhjuseid. Näitus pidi toimuma 11.-14. augustini 2025 Patrioti pargis. Foorumi veebisait on endiselt avatud. Telegrami kanalil ega ürituse VKontakte grupis pole tühistamise kohta teavet, kuid selle teadaanne eemaldati Patrioti kontserdi- ja näitusekeskuse veebisaidi plakatilt, mida saab kontrollida lehe arhiveeritud versiooni uurides. Armee foorum on kaitseministeeriumi peanäitus, mida on korraldatud igal aastal alates 2015. aastast ja mis on positsioneeritud venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi platvormina edumeelsete ideede ja arenduste demonstreerimiseks. Siiani pole üritust kunagi tühistatud, isegi mitte koroonaviiruse pandeemia ajal. Varem kestis foorum seitse päeva, kuid 2024. aastal lühendati selle programmi kolmele – rõhuasetusega Ukraina sõja ärilisel olemusel ja ülesannete täitmisel, kaotades ära tasuta osavõtu, teatas kaitseministeerium. Sel aastal pidi foorum toimuma ka „ainult spetsialistidele“. Korraldajate sõnul broneeris näitusepinna üle 800 osaleja, sealhulgas välismaised.

Kaitseministeeriumi põhinäitus tühistati venemaa relvaekspordi kokkuvarisemise tõttu. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SPIRI) andmetel vähenes see 2024. aastal peaaegu poole võrra võrreldes 2022. aastaga, mil putin alustas sõda Ukrainaga. Üldiselt on viimase viie aasta jooksul venemaa relvatarned välismaale langenud 64% ja riigi osakaal maailma relvaturul on kahanenud 7,8%-ni.

Samal ajal on putin endiselt kindel, et välismaiste ostjate huvi kodumaise sõjatööstuskompleksi toodete vastu kasvab. Tegelikult see nii ei ole. venemaa võimet täita oma kohustusi kehtivate lepingute alusel on õõnestanud sõda Ukrainas ja sanktsioonid, mis on pannud isegi tema traditsioonilised partnerid keelduma koostööst Moskvaga. Näiteks on Armeenia sõlminud relvalepingud India ja Prantsusmaaga. Serbia on keeldunud ostmast vene hävitajaid. Iraan on otsustanud osta Hiinalt õhutõrjesüsteeme ja hävitajaid. India on sõlminud lepingu 26 Prantsuse Rafale tarnimiseks 7,4 miljardi dollari eest Suhhoi lennukite asemel ning on ka uued relvalepingud venemaaga määramata ajaks ootele pannud.

2023. aastal tühistati venemaal esimest korda 30 aasta jooksul MAKSi rahvusvaheline lennundus- ja kosmosenäitus. Seejärel lubati, et see toimub 2024. aastal, kuid seejärel lükati see edasi 2025. aastasse, kuid ei toimu see ka sel aastal.

13. Euroopa Komisjon on lisanud Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve (2028–2034) eelnõusse 100 miljardit eurot Ukraina toetuseks. Selle teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Brüsselis toimunud briifingul. Vahendid on kavas suunata Ukraina rahastamisvahendi kaudu. Praegune 50 miljardi euro suurune abifond Ukrainale, mis on lisatud muudetud EL-i eelarvesse kuni 2027. aastani, on järk-järgult otsa saamas, märkis von der Leyen: „Uus ettepanek näeb ette selle summa kahekordistamist, et toetada riigi taastumist, suurendada selle vastupanuvõimet ja valmistuda tulevaseks EL-i liikmeks saamiseks.”

Lõplikku otsust algatuse kohta pole veel tehtud. Pärast eelarve eelnõu avaldamist peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu oma seisukoha selle kohta avaldama. Plaanis on, et dokumendi lõplik kokkulepe ja heakskiitmine toimub enne 2027. aasta lõppu. Euroopa Komisjoni esitatud EL-i eelarve eelnõu (2028–2034) kogumaht on 1,816 triljonit eurot. Protsentuaalselt tähendab see suurenemist 1,1%-lt 1,26%-le EL-i riikide kogurahvatulust. Eelarvearutelud EL-i liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Parlamendi vahel jätkuvad järgmise kahe aasta jooksul.

Ukraina rahastu on Euroopa Liidu loodud spetsiaalne finantsinstrument Ukraina toetamiseks sõja ajal ja sõjajärgsel perioodil. Programm oli algselt kavandatud aastateks 2024–2027 ja selle raames anti 50 miljardit eurot toetusi ja laene. Need vahendid on suunatud riigi makromajanduslikule finantsabile, ülesehitusele, reformidele ja moderniseerimisele. Nende kasutamist kontrollitakse rangelt reformide edenemise jälgimise ja hindamise süsteemi kaudu.

Alates täiemahulise sõja algusest on EL Ukrainale juba andnud ligi 160 miljardit eurot, sealhulgas eelmainitud 50 miljardit eurot Ukraina rahastu raames. 2025. aastal lubasid EL-i riigid Kiievile täiendavat sõjalist abi 23 miljardi euro ulatuses ning andsid ka külmutatud venemaa varade tagatisel laene 30 miljardi euro ulatuses.

Financial Timesi allikate sõnul kaalub EL ka võimalust katta Ukraina eelarvepuudujääki, mis 2026. aastal võib ulatuda 8–19 miljardi dollarini. Nagu Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis on varem rõhutanud, on Euroopa Liit „valmis pakkuma Ukrainale kogu vajalikku tuge nii kaua kui vaja”.

Bloomberg kirjutab, et EL-i rahalise ja sõjalise abi suurenemine on seotud USA välispoliitika kursi muutumisega pärast Donald Trumpi naasmist presidendiametisse. Nagu agentuur märgib, nihutab uus algatus luua 100 miljardi euro suurune fond Ukraina toetamise koorma veelgi Euroopa õlgadele.

14. Euroopa Liit kaalub venemaa külmutatud varadest saadava kasumi kasutamist USA presidendi Donald Trumpi pakutud uue 10 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi rahastamiseks Ukrainale, teatab Telegraph. Arutelu all oleva plaani kohaselt võiksid Euroopa riigid kasutada EL-is külmutatud ligi 200 miljardi euro suuruse venemaa keskpanga varade tulusid uude kaitsefondi sissemaksena.

See samm oli esimeste arutelude teemaks EL-i riikide vahel pärast seda, kui Trump teatas uuest algatusest varustada Ukrainat NATO kaudu relvade ja õhutõrjesüsteemidega. Diplomaatiliste allikate sõnul arutati Ameerika skeemi üksikasju, mida pole veel kõigile EL-i riikidele täielikult tutvustatud, teisipäeval Brüsselis toimunud EL-i välisministrite kohtumisel. NATO peasekretär Mark Rutte selgitas, et leping näeb ette Ameerika õhutõrjesüsteemide, rakettide ja laskemoona ostmist alliansi poolt, et need hiljem Ukrainale üle anda. Tema sõnul on vähemalt kaheksa liikmesriiki juba kinnitanud oma osalemist algatuses, mille ta teatas kohtumisel USA presidendiga Ovaalkabinetis.

Kõige tõenäolisem stsenaarium näeks ette NATO hallatava tsentraliseeritud fondi loomist, kuhu panustaksid Euroopa liitlased ja Kanada. Raha kasutataks Ukraina valitsuse koostatud „prioriteetide nimekirjas“ olevate relvade ostmiseks. Poola välisminister Radosław Sikorski on oma EL-i kolleegidele soovitanud, et skeemi rahastamiseks kasutataks külmutatud venemaa varadest saadavat tulu. „Kes peaks seda koormat kandma – meie maksumaksjad või venelased?“ ütles ta aruteludega tuttava allika sõnul.

Varem arutas Brüssel võimalust luua oma kaitsefond relvade ostmiseks külmutatud varadest saadava tulu abil. USA-NATO algatuses osalemist peetakse nüüd aga tõhusamaks viisiks, kuidas Trumpi Ukraina toetamisse kaasata.

15. Lühiuudised

Ukraina sõjaväetehnoloogia projekt ODIN on kasutusele võtnud oma süsteemi „Anti Shahed”, mis kasutab Shahedi ja Gerani mehitamata õhusõidukite tabamiseks kiireid Win-Hit droone. Militarnyi teatel on need juba lahingutegevuses aktiivsed 300 km/h kiirusega lastud välja mobiilsetelt, kaasaskantavatelt või õhus olevatelt platvormidelt.

Trumpi hukkamõistu reiting on tema teisel ametiajal tõusnud uuele kõrgtasemele – viimase Economisti/YouGovi küsitluse kohaselt ei kiida tema töötulemusi heaks 55%. See on pidev tõus alates ametisseastumisest, mil ta alustas 43% hukkamõistuga.

Läti andis Ukrainale üle esimese partii, 42 Patria soomustransportööri.

Iisrael alustas õhurünnakuid Süüria kaitseministeeriumi hoonele Damaskuses. Iisrael ründas ka Süüria presidendipalee asukohta Damaskuses.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

14. juulil Harku järve rannast võetud proovist selgus, et vees on lisaks sinivetikatele suurenenud soole enterokokkide sisaldus. Enne uute, vee kvaliteedi paranemist kinnitavate analüüsitulemuste saabumist ei ole endiselt Harku järves ujumine soovitatav.

Soole enterokokid ja Escherichia coli on tavalised soolestikubakterid, kuid osa neist võib põhjustada seedetrakti haigusi. Nende suurenenud sisaldus viitab võimalikule fekaalsele reostusele. Haigestumisrisk sõltub muu hulgas vees viibimise kestusest ja inimese vastupanuvõimest, mistõttu eriti ettevaatlikud peaksid olema lapsed, eakad ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed.

Sinivetikale viitas juba 2. juuli veeproovi tulemused, kus leiti mõõdukas kogus potentsiaalselt toksilisi liike. Soojad ilmad ja kõrge veetemperatuur loovad soodsad tingimused nende levikuks. Sinivetikate toodetud toksiinid võivad allaneelamisel põhjustada nahaärritust, iiveldust, palavikku ja teisi mürgistussümptomeid. Suuremas ohus on väikelapsed ja lemmikloomad – näiteks võib koer mürgistuse saada ka pärast vetikavees ujumist lihtsalt karvkatte lakkumisel.

Kui aga oled käinud reostunud vees ujumas, järgi neid soovitusi:

• pese end pärast suplust kindlasti puhta vee ja seebiga;
• väldi vee sattumist suhu – eriti oluline on see laste ja lemmikloomade puhul;
• jälgi enesetunnet – kui tekivad nahalööve, iiveldus, kõhulahtisus või muud haigusnähud, võta ühendust perearstiga;
• mürgistuskahtluse korral helista Terviseameti mürgistusinfoliinile 16662 (avatud ööpäevaringselt).

Täpsemat teavet suplusvee ohutuse kohta leiab Terviseameti kodulehelt.

Lisainfot suplusvee kvaliteedi kohta leiab avalikust andmebaasist.

Politsei sai täna hommikul kella 7.30 paiku teate raskest liiklusõnnetusest Tartumaal Peipsiääre vallas, milles hukkusid ATV-ga kraavi sõitnud juht ja kaasreisija.  

Räägib Tartu jaoskonna juht Andrus Reimaa:

Politsei sai vahetult enne südaööd teate, et eile õhtul kella 18 paiku lahkus 29-aastane mees ATV-ga Peipsiääre vallas asuvast kodust koos 2-aastase pojaga. Politseipatrull reageeris väljakutsele, suhtles teatajaga ning proovis meest ja last leida, kuid see ei õnnestunud. Kuna nende asukohta ei suudetud tuvastada, siis alustasime otsinguoperatsiooni ja kaasasime ka droonigrupi.

Täna hommikul kella 7.30 paiku sai politsei teate, et Peipsiääre vallas Sipelga külas avastas juhuslik mööduja kraavi sõitnud ATV. Õnnetuses said raskelt viga mees ja laps, kes surid sündmuskohal.

Kõik juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) juhib ettevõtjate tähelepanu, et ka teeäärsetes müügikohtades, kus müüakse näiteks marju, köögivilju või kala kaalumise alusel, tuleb kasutada taadeldud mõõtevahendit. See tähendab, et kasutusel olev kaal peab olema taadeldud.

Taatlus kehtib juhul, kui kaalul oleva taatlusmärgise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Uue kaalu puhul peaks CE-märgise kõrval asuva metroloogilise lisamärgise aastaarv olema vähemalt 24 (s.o 2024). Kui see aastaarv on näiteks M23 või varasem, tuleb kaal Eestis esitada kordustaatlusele.

„Ebakindlale alusele või auto kapotile kaalu asetades tuleb jälgida, et kaal oleks ka loodis. Selleks on kaaludel tavaliselt vesilood ja reguleeritavad jalad. On eksiarvamus, et loodist väljas kaal näitab müüja kasuks – see ei pruugi nii olla,” selgitas TTJA tehnikaosakonna nõunik Priit Poschlin.

Taatluskohustus ei laiene päris kõigile. Kui eraisik müüb väikeses koguses oma aia saadusi, ei loeta seda majandustegevuseks. Seetõttu ei kvalifitseeru müük seaduse mõttes jaekaubanduseks ega tehinguks ning taatluskohustus sellele ei rakendu. Ent ka sellisel juhul on soovitatav kasutada usaldusväärset kaalu – CE-märgise ja metroloogilise lisamärgisega, näiteks M24.

„Täpsus mõõtmisel ja mõõtevahendite regulaarne kontroll tagavad usaldusväärse mõõtetulemuse ning on osa heast kliendisuhtlusest,” lisas Poschlin.

Viimastel kuudel tekkinud olukord, kus isikuandmete kaitse on sattunud mitmes aspektis kahtluse alla, viitab sellele, et riigikogu ei ole suutnud seda teemat oma kontrolli all hoida, kuid tegelikult on probleem laiem ning kogu ühiskonna pädevus ei vasta digiühiskonna tulekuga kaasnenud uutele nõuetele, ütles Eesti põhiseaduse üks autoreid Liia Hänni.

„Ma arvan, et Eestis on juhtunud see, et me ei ole olnud uueks olukorraks valmis. Formaalselt küll on eurodirektiiv ja õigusaktid üle võetud, aga sisulist arusaama nendest muutustest, mis toimuvad ja milleks ka riigiasutused peavad valmis olema – seda ei ole tekkinud. Mina näen siin ühe põhjusena nõrkust parlamendi töös, mis seisneb selles, et ennast kurssi viia ja ehitada uut kompetentsi juhtumitel, kui elus toimuvad kiired muutused,” rääkis Hänni kolmapäeval ERR-ile.

Tallinna linnavalitsuse liikmete teisipäevasest kirjavahetusest selgub, et ühe Tallinna rattamaja hinnaks tuleb hanke käigus 56 000 eurot, mis on viis korda rohkem kui varem Tallinna linnatranspordi poolt tellitud rattamaja hind.

Kommunaalvaldkonna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) kirjutas, et keskkonna- ja kommunaalameti (keko) hinnangul läksid rattamajad kallimaks, sest hankes oli lühike tähtaeg, et saaks sügiseks valmis. „On olnud prioriteet rattamajad rajada. Tähtaeg on oktoobri alguseks valmis saada,” ütles Pere ERR-ile.

Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku ELi mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2034 kogumahus ligikaudu 2 triljonit eurot ehk keskmiselt 1,26 % ELi selle perioodi kogurahvatulust.

Euroopa ees seisab mitmeid väljakutseid, olgu selleks julgeolek, kaitse, konkurentsivõime, ränne, energia või kliimamuutused. Need ei ole ajutised mured, vaid kajastavad süsteemseid geopoliitilisi ja majanduslikke muutusi, mis nõuavad jõulist ja tulevikku suunatud tegutsemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kujundada ELi eelarve põhjalikult ümber nii, et see annaks ELile võimaluse rakendada oma peamisi poliitikaid, aga reageerida samal ajal ka uutele tekkivatele vajadustele.

ELi eelarve vajab ka uusi ja stabiilseid sissetulekuallikaid. Seepärast teeb komisjon ettepaneku uute omavahendite kohta, mis leevendaksid survet liikmesriikide eelarvetele ning looks aastas tulu 58,5 miljardit eurot.

Komisjon president Ursula von der Leyen: „Meie uus pikaajaline eelarve aitab kaitsta inimesi, tugevdada Euroopa sotsiaalmudelit ja toetada Euroopa tööstust. Geopoliitilise ebastabiilsuse ajal võimaldab see eelarve Euroopal kujundada oma tulevikku kooskõlas oma visiooni ja ideaalidega. Eelarve, mis toetab rahu ja õitsengut ning edendab meie väärtusi, on parim vahend, mis meil nendel ebakindlatel aegadel olla saab.”

Uue mitmeaastase finantsraamistiku põhijooned

• Suurem paindlikkus kogu eelarve ulatuses, et Euroopal oleks võimalik kiiresti reageerida, kui asjaolud ootamatult muutuvad või tekivad uued poliitilised prioriteedid.
• Lihtsamad ja ühtlasemad rahastamisprogrammid, et inimestel ja ettevõtjatel oleks rahastamisvõimalusi lihtne leida ja kasutada.
• Kohalike vajaduste arvesse võtmine, et mõju oleks kõige suurem seal, kus seda kõige rohkem vajatakse.
• Konkurentsivõime toetamine, et Euroopa saaks kindlustada tarneahelad, hoogustada innovatsiooni ning puhta ja aruka tehnoloogia kasutuselevõttu.
• Uued omavahendid, mis tagab meie prioriteetide jaoks piisavad tulud ning aitab vähendada survet riikide rahandusele.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks ELi rahastamine juhinduma ELi poliitilistest prioriteetidest ning aitama saavutada tulemusi, mida liikmesriigid oma eelarvest üksi ei suudaks.

Investeeringud inimestesse, liikmesriikidesse ja piirkondadesse

Uus eelarve ühendab liikmesriikide ja piirkondade rakendatavad fondid üheks sidusaks strateegiaks, mille keskmes on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika. Strateegiat hakatakse rakendama riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel. Igal riigil on oma kava, mis ühendab endas kõik vajalikud toetusmeetmed, tagades nii suurema mõju ja ELi vahendite tõhusama kasutamise. Kava aitab vähendada erinevusi piirkondade vahel ning muudab rahastamise lihtsamaks nii ametiasutuste kui ka kasusaajate jaoks. Kavad töötatakse välja koostöös komisjoni, riikide, piirkondade ja kohalike kogukondadega.

Põllumajandustootjate sissetulekutoetus jääb kavas eraldi eelarvega, selle hulgas on keskkonnameetmed, põllumajandusettevõtte investeeringutoetus, noorte põllumajandustootjate toetamine ja riskijuhtimisvahendid. Põllumajanduse ja maaelu rahastamise reeglid muutuvad lihtsamaks, sealhulgas maksete, kontrollide ja auditite osas.

Uued partnerluskavad hakkavad toetama kvaliteetset tööhõivet, oskusi ja sotsiaalset kaasatust liikmesriikides, piirkondades ja sektorites. 14% riiklikest eraldistest peab olema ette nähtud reformide ja investeeringute rahastamiseks, mis aitavad parandada oskusi, vähendada vaesust, suurendada sotsiaalset kaasatust ja toetada maapiirkondi.

Õigusriigi põhimõtte järgimine jääb ELi rahastuse eeltingimuseks. Suurendatakse ELi eelarvest toetuse saajate läbipaistvust ja kontrolli ning teave ELi vahendite saajate kohta avaldatakse keskses andmebaasis.

Suurendatakse investeeringuid oskuste, kultuuri, meedia ja väärtuste valdkonda. Tugevdatud on programmi „Erasmus+“, mille keskmes on haridusalane liikuvus, solidaarsus ja kaasatus. Uus AgoraEU programm aitab edendada ühiseid väärtusi, sealhulgas demokraatiat, võrdsust ja õigusriiki, toetades samal ajal Euroopa kultuurilist mitmekesisust, audiovisuaal- ja loomesektorit, meediavabadust ja kodanikuühiskonna kaasamist.

Konkurentsivõime, teadusuuringud ja innovatsioon

Luuakse uus 409 miljardi euro suurune Euroopa konkurentsivõime fond, millest hakatakse investeerima strateegilistesse tehnoloogiatesse, et tuua kasu kogu ühisturule. Ühtse reeglistikuga fond annab keskse juurdepääsu taotlejatele, lihtsustab ja kiirendab ELi rahastamist ning hoogustab era- ja avaliku sektori investeeringuid. Fondist antakse toetust neljas valdkonnas:

• üleminek puhtale energiale ja CO₂-heite vähendamine;
• digiüleminek;
• tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus;
• kaitse ja kosmos.

Eraraha toel maksimeerib fond iga kulutatud euro mõju.

Koos konkurentsivõime fondiga jätkatakse maailmatasemel innovatsiooni rahastamist ELi teadusuuringute programmist „Euroopa horisont“, mille kogumaht on 175 miljardit eurot.

„Euroopa horisont” ja konkurentsivõime fond toetavad projekti kogu investeerimisteekonda kontseptsioonist kasvuni ning vähendavad nii võimalike toetusesaajate kulusid kui ka väljamaksete tegemise aega.

Valmisolek ja vastupanuvõime

Pikaajaline eelarve annab Euroopale kiiremad, tõhusamad ja paindlikumad vahendid, et tulla toime kriisidega ja reageerida uutele väljakutsetele. Komisjon teeb ka ettepaneku luua uus spetsiaalne kriisimehhanism mahus ligikaudu 400 miljardit eurot, mis aktiveeritakse, kui liitu tabavad rängad kriisid. Lisaks toetatakse riiklike ja piirkondlike partnerluste kaudu investeeringuid ja reforme kõigis valmisoleku ja kriisiohjamise valdkondades. Luuakse põllumajandusreserv, mis toetab põllumajandustootjaid ja stabiliseerib vajaduse korral turge.

Euroopa konkurentsivõime fond suurendab ka ELi valmisolekut ja strateegilist autonoomiat peamistes sektorites ja tehnoloogiates, aidates suurendada tööstusvõimekust ja rahastades tipptasemel tehnoloogiaid.  Lisaks tugevdatakse veelgi liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealastes hädaolukordades.

Euroopa kaitse

Pikaajaline eelarve aitab luua Euroopa kaitsekoostöö liidu, mis suudab koos tegutseda ja vajadusel kiiresti reageerida. Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitse- ja kosmosevaldkonnast eraldatakse 131 miljardit eurot kaitse-, julgeoleku- ja kosmoseinvesteeringuteks, mis on viis korda rohkem praeguse eelarvega võrreldes. Liikmesriikidel ja piirkondadel on võimalus toetada oma riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel samuti kaitsealaseid projekte. Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse rahastamissuunda suureneb 10 korda. Sellest toetatakse paralleelselt tsiviilotstarbelise taristuga investeeringuid kahese kasutusega taristusse ning aitab märgatavalt tugevdada küberturvalisust, taristut ja kaitset üldiselt. Energiajulgeoleku suurendamiseks rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust lisaks transpordile jätkuvalt ka piiriüleseid energiaprojekte.

34 miljardit nähakse ette rände haldamiseks, et tugevdada ELi välispiiride kaitset ja sisejulgeolekut.

Rohkem raha välistegevusele

Uue eelarvega toetatakse strateegilisemat, mõjusamat ja väärtustel põhinevat lähenemisviisi laienemisele, partnerlustele ja diplomaatiale kooskõlas ELi strateegiliste huvidega.

Välistegevuse rahastamiseks luuakse programm „Globaalne Euroopa”, mille maht aastatel 2028–2034 on 200 miljardit eurot. See maksimeerib kohapealset mõju ja parandab ELi välistegevuse nähtavust partnerriikides. Rahastamisvahendi reserv on 15 miljardit eurot, et reageerida kriisidele ja ettenägematutele vajadustele.

Aastatel 2028–2034 on Ukrainale võimalik ELi eelarvest vastavalt tekkivatele vajadustele eraldada 100 miljardit eurot. Sõjaliste elementidega operatsioonide toetamist rahastatakse jätkuvalt Euroopa rahurahastust.

Uue eelarvega jätkatakse ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rahastamist kogusummas 3,4 miljardit eurot, et jätkuvalt toetada ELi püüdlusi säilitada rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, edendada rahvusvahelist koostööd ning arendada ja tugevdada demokraatiat, õigusriiki ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

Uued omavahendid

Uued tuluallikad aitavad rahastada ELi prioriteete, maksta samal ajal tagasi taasterahastu „NextGenerationEU” laenu, ning piirata liikmesriikide osamakseid ELi eelarvesse. Selleks esitab komisjon viis uut omavahendit:

• ELi heitkogustega kauplemise süsteem: süsteemist saadav tulu  läheb osaliselt ELi eelarvesse. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 9,6 miljardit eurot.
• CO2 piirimeede (CBAM): piirimeetmest saadav tulu läheb osaliselt ELi eelarvesse. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 1,4 miljardit eurot.
• Kogumata elektroonikajäätmetel põhinevad omavahendid: kogumata elektroonikajäätmetele hakatakse kohaldama kaalu järgi ühtset maksumäära. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 15 miljardit eurot.
• Tubakaaktsiisil põhinevad omavahendid, mille aluseks on liikmesriigis kohalduv tubakatoodete aktsiisi miinimummäär. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 11,2 miljardit eurot.
• Euroopa korporatiivtulu (CORE): iga-aastane kindlasummaline makse, mida maksavad kõik ELis tegutsevad ja oma tooteid või teenuseid müüvad suured äriühingud (v.a VKEd), kelle aastane netokäive on vähemalt 100 miljonit eurot. Eeldatav tulu aastas keskmiselt ligikaudu 6,8 miljardit eurot.

Hinnanguliselt loovad need viis uut omavahendit ja omavahendite paketi muud elemendid kokku ligikaudu 58,5 miljardit eurot tulu aastas (2025. aasta hindades).

Järgmised sammud

Liikmesriigid hakkavad ELi tulevast pikaajalist eelarvet arutama nõukogus, kus nad peavad otsuse ühehäälselt vastu võtma. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga peab nõus olema ka Euroopa Parlament. Vajaduse korral ratifitseerivad eelarve tulude poole liikmesriikide parlamendid.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Sotsiaalmeedias on avaldatud jahmatav väide, kuidas kurjategijad korraldasid Tartu vanglast Võrumaa pensionäri kodus varguse – kahju üle 8000 euro.

„Kurjategijad juhivad Tartu vanglast kuritegusid ja saadavad telefoni teel vabaduses viibivatele pättidele vanglas hangitud informatsiooni, kuhu tasub sisse murda. Tegemist ei ole kuritegeliku maailma ristiisadega, vaid kohalike korterivarastega ja politseile varasemalt tuntud tegelastega.

Millele küll tugineb justiitsminister kui väidab, et siiatoodavad Rootsi vangid ei suuda Tartu vanglast luua ja juhtida narkokartelli ja suvalist maffiavõrgustikku? Kui isegi kohalikud korterivargad seda lõdva randmega teevad?” on kirjas sotsiaalmeedia postituses.

Siin on juhtumi kirjeldus:

Värske näide Väimelast. Inimene helistas 27. juunil Tartu vangla uurimisosakonna juhataja telefoninumbril ja informeeris, et päev varem tehti talle Tartu vanglast kaks kõnet. Esimene kõne oli väljapressimiskõne ja viis minutit hiljem ähraduskõne: et kui raha ei kanna, siis pane politseipatrull ööpäevaringselt oma akna alla.

Ametnik lubas uurida ja tagasi helistada, mingit kirjalikku avaldust ei soovinud. Ametnik helistaski nädal hiljem 3. juulil tagasi, andis teada, et vestles.

Inimene ei osanud ka midagi rohkemat nõuda.

Inimesele, naispensionärile, helistati vanglast veelgi, helistas tema tuttav karistust kandev kunagine lastekodupoiss. Ja ütles: Sa rääkisid uurimisosakonnaga. Ühesõnaga – vangla uurimisosakond oli vangidele teada andnud, kes väljaspool vanglat on julgenud nende peale kaevata.

Edasi sai nii, et selle vägivalla eest kaitsetu naispensionäri korterisse, kellele vanglast kaks ähvarduskõne tehti ja kästi politseipatrull akna alla panna, murtigi reedel sisse.

Kell 8.30 hommikul lõhuti köögiaken ja roniti esimese korruse korterisse sisse, varastati asju ja raha, lõhuti pakettaekn ja ukselukk, kogukahju kokku üle 8000 euro.

Inimene kirjutas nüüd vangale avalduse uurimise algatamiseks.

• on registrijärgselt registreeritud Valga vallas;
• osutavad teenuseid valla elanikele või esindavad kohalike sotsiaalselt haavatavate elanike huve;
• on esitanud majandusaasta aruande;
• millel ei ole riiklike maksude ega intresside võlga ega äriregistris kustutamishoiatust.

Tänavustel avatud talude päevadel osales 327 talu, kuhu tehti kokku üle 198 000 külastuse. Kõige rohkem külastajaid oli Viinamärdi talus ja Luke juustuvabrikus Tartumaal, mõlemas ligi 4000 inimest.

Ilm ei olnud seekord üritusele armuline: osal talupidajatest polnud elektrit, teised aitasid külastajate autosid mudast välja ja kolmandatel olid puud teele langenud. Talupidajate tagasisidest aga selgus, et külalised, kes suurele sajule vaatamata kohale tulid, olid oma otsuse üle väga rõõmsad. Mitmes talus veedeti tavapärasest rohkem aega ning talunikel oli hea meel külalistega rahulikult juttu ajada ja talupidamisest pikemalt rääkida.

Lõuka hobitalu perenaine Kadri Zimmer jagas oma muljeid: „Meil käis laupäevasel väga vihmasel päeval umbes 1000 ülirõõmsat ja toredat külastajat, kes trotsisid sadu ja tantsisid veelompides. Pühapäevasel päikesepaistelisel päeval külastas meid umbes 2000 inimest. Ilmaolude vastu me kahjuks ei saa – meieni ei pääsenud suurte bussidega külastajad, kes jõudsid meie talu teeotsani, aga edasi ei pääsenud, sest tee oli vihmast väga pehme. Oleme siiralt tänulikud nii toreda ürituse ja nii paljude külastajate eest.”

Sündmus on aastatega leidnud kindla koha eestimaalaste südames ning annab hoogu kohalikule toidutootmisele. Viinamärdi talu peremees Denis Pretto sõnul on avatud talude päevad põhjus, miks neil on õnnestunud püsima jääda ja kasvada. „Kui alustad põllumajandusettevõtlusega, siis ei tea sind keegi. Tänu avatud talude päevadele oleme kasvatanud ettevõtte tuntust ja leidnud üles lojaalsed kliendid,” rääkis Pretto.

Sündmust korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus. Koostööpartnerid olid Maaleht ja Elron.

Reformierakonna toetus langes riigikogu valimiste küsitluses 14 protsendile, mis on madalaim tase alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Viimase kuu ajaga on Reformierakonna toetus kokku langenud 3,2 protsendipunkti võrra.

Liidripositsiooni hoidva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra. Isamaa edu teisel kohal oleva EKRE ees on 11 protsendipunkti ja ning kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st ühe protsendipunkti kaugusele, vahendab ERR.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Reformierakond (14 protsenti) ja SDE (11,2 protsenti) , Parempoolsed (5,1 protsenti) ning Eesti 200 (3,3 protsenti).

Seega on valitsusliidu ehk Reformi ja Eesti 200 toetus kokku vaid 17,3 protsenti.

Politsei andis teada, et Jõgevamaal juuli algul kadunuks jäänud 62-aastane mees on leitud.

Politseile andis tähelepanelik inimene teada, et märkas mehe sõidukit Väike-Maarja vallas. Mees on hea tervise juures ja ta soovis lihtsalt rahus üksinda olla.

Mees viibis 5. juulil viimati Jõgeva linnas ning peale seda ei olnud kellelgi enam mehega kontakti ega teatud, kus ta olla võiks. Mees võis liikuda musta värvi sõiduautoga Volvo V50.

Teisipäeval, 15. juulil kell 15.00 teatati, et Mulgi vallas Kamara külas on veoauto sõitnud ette palgiveoautole.

Inimesed kannatada ei saanud. Koorem oli liikunud paigast ning palkide ümberlaadimiseks sulgesid päästjad ühe sõidusuuna ja hiljem puhastasid tee.

Äsja lõppenud tormine nädalavahetus tõi Eestisse nii tugeva rahe kui ka tunde elektrita olnud majapidamisi. Kliimamuutuste tõttu tuleb arvestada, et tormid muutuvad tulevikus tõenäoliselt veelgi sagedasemaks ja ulatuslikumaks. Seda, et tormid põhjustavad kahju ka Eesti inimeste varale, kinnitab ka statistika – värsketel kindlustusandmetel ulatub keskmine tormikahju suurus 1400 euroni.

Gjensidige Eesti juhi Raido Kirsiste sõnul on kindlustusselts analüüsinud, milliseid kahjusid tormid Eesti inimeste varale põhjustavad. „Viimaste aastate kindlustusstatistika näitab, et tormikahjude keskmine summa Eestis ulatub ligi 1400 euroni,” avab Kirsiste.

Seejuures tekitavad tormid väga erinevat tüüpi õnnetusi, mis mõjutavad nii kodusid kui ärikinnistuid. „Kõige sagedamini kahjustuvad tormi tõttu elektriseadmed ja katused, kuid levinud on ka aedade ja väikeehitiste konstruktsioonide kahjustused,” jagab Kirsiste. Lisaks tekitavad tema sõnul muresid murdunud puud ning tormi tõttu rikutud uksed ja aknad.

Kahju tekitavad nii tuul, äike, rahe kui vihm 

Kindlustusekspert on valmis jagama ka päriselulisi juhtumeid Gjensidige enda kogemusest. „Kuna meie kodukindlustus katab erinevad tormide ja üleujutustega seonduvad kulud, siis jõuavad meieni väga erinevad juhtumid,” jagab Gjensidige esindaja. Eksperdi selgitusel põhjustavad tuul, äike ja näiteks rahe täiesti erinevat tüüpi kahju.

„Kui tuul on Eesti inimeste kodudelt rebinud katustelt satelliittaldrikuid ja katusekive või toonud hingedelt maha nii uksi kui aknaid, siis äikeselöögi tekitatud ülepinge tõttu on nii mõneski kodus läinud rikki maaküttepump,” jagab Kirsiste. „Tugev rahe on samas kahjustanud näiteks verandade katust – ning kui sellele on järgnenud tugev vihm, siis on katuseaukude kaudu majapidamisse pääsenud sademed kahjustanud ka näiteks aiamööblit.”

Kirsiste toob välja, et üha rohkem on Eestis neid peresid, kes on oma kodudele või ärihoonetele paigaldanud päikesepaneele. Ka see kajastub tema sõnul kindlustusstatistikas, kuhu jõuavad üha sagedamini ka erinevad päikesepaneelidega seonduvad õnnetused. „Gjensidige kogemuse põhjal on tormide ajal päikesepaneelidega seotud sagedasemateks probleemideks paneelide lahtitulek, paindumine ning vooluühenduste rikked, mis võivad põhjustada tõsiseid kahjusid nii varale kui ka elektrisüsteemidele,” nendib ta.

Naabri kinnistul toimuvat kontrollida ei saa

Isegi kui oma kinnistu eest hästi hoolitseda, ei saa me kunagi täielikult kontrollida, mis toimub naabrite kruntidel. Küllap on paljud kuulnud juhtumeist, kus torm viib lendu naabri batuudi või aiamööbli, mis omakorda võib luua mõra või augu näiteks kõrvalasuvate hoonete akendesse. „Statistikast nähtub, et aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus ühel kinnistul juhtunud õnnetus mõjutab ka naabreid – näiteks kahjustab murdunud puu kõrvalkrundi aeda või katust.”

Kui on põhjust karta, et hoone omanikuna võib sinu vara põhjustada kahju näiteks naabritele, siis tasub aegsasti mõelda asjakohase lisakaitse valimisele. „Gjensidiges pakume kodukindlustuse lisakaitse võimalusena vastutuskindlustust, mis tähendab, et hüvitatakse ka need kahjud, mille on kodu omanik ise kolmandatele isikutele põhjustanud,” selgitab ekspert. 

Tormikahjude eest kaitseb kindlustus

Kliimaministeeriumi andmetel sagenevad kliimamuutuste tõttu äärmuslikud ilmastikunähtused ka Eestis, mis suurendab kodude ja kinnistute kahjustamise riski. Seetõttu tasub üha enam mõelda sellele, kuidas olla tormikahjude vastu kaitstud.

„Kindlustuse valimisel ei tasu vaadata ainult hinda, vaid uurida hoolega, mida pakett tegelikult katab,” rõhutab Kirsiste. Samuti tasub läbi mõelda see, kui laialdast kaitset kodule soovitakse – kas piisab tavalisest kaitsest või oleks tarvis koguriskikindlustust. „Koguriskikindlustus katab näiteks ka olukorrad, kus vesi tungib katuse, seinte, põranda või suletud akna kaudu sisse ja rikub sisemuse,” selgitab Kirsiste. Ta soovitab igaühel tutvuda hüvitiste tingimuste ja määradega eri kindlustusseltside kodulehel.

Enefit tõi turule energiateenuse, mis võimaldab 300 kW ja enama suurusega päikeseparkide tulu kuni kahekordistada. Ettevõte pakub ligipääsu reguleerimisturule ning piirab negatiivsete börsihindade korral päikesepargi elektritoodangut. 

„See on läbimurre Eesti päikeseenergia turul. Portfellipõhine lähenemine koondab paljud väiksemad pargid üheks tervikuks ja viib need energiaturule,” sõnas Enefiti ärikliendi suuna juht Roland Murakas. „Mida rohkem päikeseparke Enefit haldab, seda suuremat tulu päikeseparkide omanikud saavad. Tänastel turutingimustel võib päikesepargi tulusus tõusta eelduslikult 50–100%. Näiteks 1 MW suuruse päikesepargi puhul tähendaks see aastas täiendavat tulu 12 000 – 24 000 eurot,” lisas ta.

Uue lahenduse abil võtab Enefit päikesepargi juhtimise üle ning reguleerib selle tootmist vastavalt elektri turuhindadele. Kui börsihind on nullilähedane või negatiivne, vähendatakse tootmist, et kahjumit vältida. Päikesepark pääseb ka reguleerimisturule* (mFRR), mis võimaldab energiasüsteemi tasakaalustamise eest täiendavat tulu teenida.

Eestis on hinnanguliselt paar tuhat päikeseparki, mis võivad teenusest kasu saada. Lahendust on testitud ja see töötab edukalt Huawei seadmetega. Liidestusi laiendatakse vastavalt klientide vajadustele. „Seame eelisjärjekorda liidestused, mille maht on suurem. Sama kehtib erinevate seadmetüüpide puhul,” kinnitas Murakas.

Teenuse kasutamiseks tuleb Enefiti elektrilepinguga liituda ning lasta paigaldada juhtseade, mis suhtleb reaalajas ettevõtte juhtimisplatvormiga. „Tegime toote arendamise ja testimise ajal koostööd mitmete ettevõtjatega ning oleme nüüd valmis teenust laiemalt pakkuma,” lisas Murakas.

Kui päikesepargi inverter on juba Enefiti süsteemiga liidestatud, võtab lahenduse seadmine aega umbes kaks nädalat. Teenuse kasutamisel saab Enefit tasu üksnes siis, kui päikesepark tulu teenib.

*Reguleerimisturg on elektrisüsteemi tasakaalustamise mehhanism. Selle eesmärk on hoida elektrivõrgu sagedus stabiilsena (Euroopas 50 Hz). Sageduse liigsel kõikumisel võivad seadmed ja elektrivõrk kahjustuda.

Reguleerimisturul osalemiseks peavad turuosalised olema valmis oma varaga reageerima teatud aja jooksul ja hoidma võimsust teatud aja vältel. Teisisõnu turuosalised tõstavad või langetavad tootmist või tarbimist, et sagedust stabiilsena hoida. Turuosalised saavad selle eest tasustatud.

*mFRR (manuaalne sageduse taastamise reserv) on  reguleerimisturu osa, mis aitab hoida elektrisüsteemi tasakaalu. Turul saavad osaleda need, kes pakuvad vähemalt 1 MW võimsust, mida süsteemihaldur (Elering) saab käsitsi kuni 15 minuti jooksul sisse lülitada, kui on sageduse või tasakaaluhäireid. Selleks peab elektrit tootev või tarbiv seade vastama Eleringi tehnilistele ja töötingimustele ning olema valmis täielikult tööle hakkama 15 minuti jooksul pärast käsu saamist.

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. juuli 2025:

kurnamine kipub mõnes lõigus rohkem vene poolele juba edu toovat.

1. Sadu jätkus.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: Kindrativka „vene vaba”.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: eile suutis vene pool jätkata edenemist.

8. Donetsk: ikka üks kombits kasvas.

9. Lõunarinne: muutusega.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigiduuma tahab heaks kiita trahvid VPN-ide ja internetis ilmselgelt ekstremistlike materjalide lugemise eest alates 1. septembrist.

12. Hiina lubab suurendada toetust venemaale pärast seda, kui Trump ähvardas Moskva kaubanduspartnereid rünnata.

13. FT: Trump soovitas Zelenskõil alustada rünnakuid Moskvale ja Peterburile.

14. Peaaegu kogu venemaal müüdav Armeenia konjak osutus võltsinguks.

15. Kurski pagulased kurdavad maksete puudumise üle, lisades, et eelarves pole vahendeid.

16. Lühiuudised

Peaminister Denis Šmõhal esitas tagasiastumisavalduse. Otsekõne: „Tänan meie kaitsjaid, mehi ja naisi, kes hoiavad rinnet ja kaitsevad Ukrainat! Tänan Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit usalduse eest! Tänan kogu meeskonda väsimatu töö eest meie riigi heaks!”. Peaministri tagasiastumine toob automaatselt kaasa kogu valitsuse tagandamise. Sõjaseisukorra seaduse artikkel 10 sisaldab sätet, mis keelab sõjaseisukorra ajal valitsuskabineti volitused lõpetada. Mis eelnes: president Volodõmõr Zelenski kohtus asepeaministrite Julia Svõridenko (vist uus peaministri kandidaat, eip hakanud unise peaga rohkem jälgi ajama) ja Mõhhailo Fedoroviga, kus määrati kindlaks valitsuskabineti ülesanded järgmiseks kuueks kuuks. Šmõhal hakkavat kaitseministeeriumi juhtima Umerovi asemel, kellest saavat Ukraina uus suursaadik Ukrainas.

Eile vene poole surves ning lõikude aktiivsuses suuri muutusi polnud, ainukese erandini oli kuidagi liugpommide heitmise tavapäraselt palju vähem aga see vast ühe päevane anomaalia ning vene kaudtuleüksuste tabamine on tasapisi üha kõrgema numbrini tõusnud, kuigi nende tegevuse tihenemist pole olnud. Küll kipub mitmes lõigus olema tunda Ukraina ressurssi puudumisest, mis toob kohati isegi kuni 2km vene poole edenemisi.

1. 16. juuli öösel korraldas venemaa Krivõi Rihile ühendrünnaku, kasutades samaaegselt ballistilist raketti ja 28 Shahedi kamikaze drooni. Tabamuste tagajärjel hävis tööstusettevõte, linnas tekkisid ulatuslikud elektrikatkestused ja 17-aastane poiss sai vigastada.

vene ründedroonide ulatusliku öise rünnaku tagajärjel Harkivile sai vigastada kolm inimest. Vaenlase droonid tabasid tsiviilettevõtet, põhjustades ulatusliku tulekahju. Kokku toimus Harkivis vaid 20 minutiga vähemalt 17 plahvatust. Valdav enamus rünnakutest tabas linna Kiievi rajoonis asuvat tsiviilettevõtet. Esialgsetel andmetel kasutasid vene väed Geran-2 tüüpi kamikaze-droone.

Täna öösel viis venemaa läbi ulatusliku rünnaku Vinnõtsale. Vaenlase rünnaku tagajärjel said pihta tööstus- ja tsiviiltaristu rajatised. Esialgsetel andmetel on seitse inimohvrit.

Kolmapäeva, 16. juuli öösel pommitasid vene väed Kramatorskit. Rünnaku tagajärjel süttis mitmekorruselises hoones tulekahju.

2. Infot polnud.

3. Kursk/Belgorod: tänaseks on Kindrativka küla „vene vaba”. Seni tundub, et Ukraina aktiivsus siin lõigus jätkub ning mitmes kohas peab vene pool oma eesmisi possasid tagasi tõmbama. Siit lõigust tuleb enim videosid Ukraina lennuväe löökidest vene juhtimispunktide vastu. Küll on kõikse tihedam ka siin vene droonide pilv ja jahivad nemadki igat sõdurit.

4. Harkiv: vene pool on suutnud u nädal tagasi saada Vovtšanski linnas püsivama sillapea üle Vovtša jõe.

5. Kupjansk-Kreminna: vene pool jätkab aktiivselt uues piiriüleses enda kontrollitavas alas ründetegevust ning siia täiendava ressurssi lisandumisel hakkab tekkima uus ohtlik lõik, mis oluliselt raskendab nii Vovtšanski kui Kupjanski kaitsmist. Hetkel jätkab vene pool nii põhja poolsema kui lõunapoolsema sillapea laiendamise katseid ning lõiguti mujalgi aga pole hetkel enam edasi saanud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vene väed jätkasid eile Novospaske asula vallutamist ning paari päevaga suutnud selle peaaegu tervenisti enda kontrolli alla saada. Kipuvad ka Toretskist põhjas olevad uued eesmised possad hallis alas üha pikemalt vastu pidama.

8. Donetsk: kui eile Pokrovski-Toretski vaheline kombits ei suutnud paisuda, siis kahjuks u 2km hüpe edasi Pokrovskist edelas Udazne küla juures on selle teise Pokrovskit ümber piirata sooviva haru otsa jätk.

Lisaks tõmbab vene pool sektori lõunalõigus soomust rindele lähemale Vovtša jõe põhja poolsel küljel.

9. Lõunarinne: Velika Novosilkast edelas jätkab vene pool uute eesmiste possade haaramist ja eilne samm oli 2km pikk ning juba pikemalt on näha Ukraina üksuste tagasi tõmbamist jõgede joone taha, mis mõistlik.

10. Herson: rindejoon muutusteta aga vist on jõe vesi läinud piisavalt soojaks ning on tõusnud vene poole aktiivsus nii Dnepri deltas asuvatel saartel kui likvideerimaks Ukraina possasid Dnepri idakaldal.

11. venemaa riigiduuma riigi ülesehitamise ja seadusandluse komisjon soovitas vastu võtta haldusõiguserikkumiste seadustiku (HAS) muudatuste paketi, mis toob sisse uued artiklid – 13.52 ja 13.53. Dokument avaldati parlamendi alamkoja veebisaidil. Muudatused näevad ette haldusvastutuse blokeerivate möödaviigutehnoloogiate kasutamise eest ekstremistlike materjalide vaatamiseks. Seega kehtestab artikkel 13.53 trahvid ilmselgelt ekstremistlike materjalide otsimise ja neile juurdepääsu saamise eest, sealhulgas tarkvara ja riistvara kasutamise eest piiratud juurdepääsuga teabeallikatele juurdepääsuks. Rikkujaid ähvardab trahv 3–5 tuhat rubla (33-55 eurot).

Tegelikult räägime trahvist VPN-i kasutamise eest isikute poolt ilma erilubadeta, väidab IT-ekspert, Hispaaniast pärit suure meediaettevõtte tippjuht, kes soovis jääda anonüümseks. VPN kuulub piiratud juurdepääsuga teabeallikatele juurdepääsu tarkvara ja riistvara kirjelduse alla. Tehnilises mõttes on VPN kliendiprogramm arvutis või nutitelefonis ja selle kaudu juurdepääs renditud serverile, et vältida võrgu jälgimist ja pääseda juurde kasutaja asukohas blokeeritud internetiressurssidele.

Teoreetiliselt hõlmaks see artikkel näiteks VPN-i kaudu Instagrami sotsiaalvõrgustikku sisselogimist – selle emaettevõte Meta on vene Föderatsioonis juba kolm aastat (alates märtsist 2022) tunnustatud äärmusorganisatsioonina ja sait on blokeeritud.

Veel üks uus artikkel – 13.52 – kehtestab vastutuse „vene Föderatsiooni territooriumil asuvatele teaberessurssidele tarkvara ja riistvara kasutamise korra rikkumise eest, millele juurdepääs on piiratud” – see määratlus hõlmab eelkõige VPN-teenuseid. Selliste rikkumiste eest on kavandatud märkimisväärsed trahvid: kodanikele 50–200 tuhat rubla (550-2200 eurot), ametnikele 80–300 tuhat rubla (880-3300 eurot) ja juriidilistele isikutele 200 tuhat kuni 1 miljon rubla (2200-11000 eurot).

Nagu inimõiguste organisatsioon Network Freedoms selgitas, võib see määratlus hõlmata nii avalikke kui ka privaatseid VPN-võrke, mida kasutatakse perekonnas, kontoris või haridusasutuses, samuti tehnoloogiaid, mis pakuvad turvalist liiklust ja juurdepääsu keelatud ressurssidele, sealhulgas TOR-sõlmi ja alternatiivseid võrguüleseid teenuseid nagu Yggdrasil. Need platvormid reeglina ei vasta FSB ja Roskomnadzoriga suhtlemise nõuetele.

Seaduse vastuvõtmine võib kaasa tuua politseiametnike mobiilseadmete kontrollide arvu suurenemise ning julgustada kasutajaid brauserites aktiivsemalt anonüümseid režiime kasutama ja privaatsetele otsingumootoritele nagu DuckDuckGo ja metaGer üle minema, usub Network Freedoms.

Lisaks sisaldab eelnõu haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 14.3 („Reklaamiseaduste rikkumine”) muudatust, millega kehtestatakse trahvid VPN-teenuste reklaamimise eest. See kehtestab karistuse piiratud juurdepääsuga teabeallikatele ja võrkudele juurdepääsu tarkvara ja riistvara reklaami levitamise eest: kodanikele – 50–80 tuhat rubla, ametnikele – 80–150 tuhat rubla, juriidilistele isikutele – 200–500 tuhat rubla.

Kui muudatused vastu võetakse, jõustuvad need 1. septembril 2025.

Kuu aega tagasi sai teatavaks, et Roskomnadzor kohustas telekommunikatsioonioperaatoreid esitama üksikasjalikke aruandeid venemaa „digitaalse GULAGi” reeglite järgimise kohta. Uue kontrollnimekirja mustandis, mis avaldati veebilehel regulation,gov,ru, nõudis regulaator operaatoritelt üksikasjaliku tehnilise teabe esitamist oma võrgu kohta: millistest seadmetest liiklus läbib, kuidas see suunatakse ja kellel on sellele juurdepääs. Lisaks sisaldab mustand küsimusi, mis on seotud teabe kogumisega kasutajaseadmete ja liikluse suunamise parameetrite – MAC-aadresside, IP-aadresside, seadmete omaduste ja liikluse suunamise suundade – kohta.

2024. aasta detsembris kirjutas Vedomosti Roskomnadzori kavatsusest kohustada operaatoreid esitama teavet, mis võimaldab tuvastada kasutajaseadmeid internetis. See meede takistaks juurdepääsu teabele, mille levitamine on venemaal piiratud ja kaitseks kodanikke võimaliku kahju eest, täpsustati dokumentides. Samal ajal teatati, et neid nõudeid saab täita tehniliste ohtude tõrje vahendite (TMTS) abil, mida operaatorid on kohustatud oma võrkudesse paigaldama alates 2019. aastast.

TMTS on tarkvara- ja riistvarakompleks, mis on loodud venemaal keelatud internetiressurssidele juurdepääsu piiramiseks ja liikluse kontrollimiseks. Eelkõige kasutatakse TMTS-i veebisaitide blokeerimiseks ja neile juurdepääsu kiiruse piiramiseks, samuti liikluse analüüsimiseks.

12. Hiina president Xi Jinping on lubanud tugevdada toetust venemaale seoses USA presidendi Donald Trumpi ähvardusega kehtestada Moskva kaubanduspartneritele teiseseid sanktsioone. Pekingis venemaa välisministri sergei lavroviga kohtumisel märkis Hiina juht, et kahe riigi välisministeeriumid peaksid tõhusalt rakendama olulisi kokkuleppeid, mille ta saavutas president vladimir putiniga, ning tugevdama vastastikust tuge ja koostööd mitmepoolsetel platvormidel, näiteks Shanghai Koostööorganisatsioonis. Samuti rõhutas ta vajadust kaitsta kahe riigi julgeoleku- ja arenguhuve.

Päev varem, 14. juulil, ütles Trump, et kui venemaa ei sõlmi 50 päeva jooksul Ukraina suhtes rahulepingut, kehtestab USA Moskvale ja tema kaubanduspartneritele, kellest suurim on Hiina, karmid 100-protsendilised tariifid. Peking ei toeta ametlikult venemaa sõda Ukraina vastu ja pakkus isegi välja oma plaani konflikti lahendamiseks. South China Morning Posti allikate andmetel ütles Hiina välisminister Wang Yi aga juuli alguses EL-i välisministri Kaja Kallasega kohtumisel, et Peking ei saa lubada Moskval seda sõda kaotada. Ta selgitas, et sellise stsenaariumi korral pööraksid Ameerika Ühendriigid oma tähelepanu täielikult Hiinale. Samal ajal rõhutas Hiina välisministeeriumi juht, et kui Peking Moskvat tõesti aitaks, oleks sõda ammu lõppenud.

Enne seda ei julgenud Trump Hiinale survet avaldada, et sundida Pekingit lõpetama venemaa sõjamasina toetamine, teatasid Bloombergi allikad. Nende sõnul kavatseb USA presidendi administratsioon keskenduda kahepoolsetele küsimustele suhetes Hiinaga, keda Washington peab oma peamiseks geopoliitiliseks rivaaliks. Seega ei tõstatanud Trump juuni alguses Xi Jinpingiga peetud telefonivestluses Ukraina sõja teemat, vaid keskendus kaubandusele.

Oma viimasel Moskva visiidil selle aasta mais toetas Xi Jinping putini seisukohta Ukraina küsimuses. Kahe juhi ühisavalduses öeldi, et sõda saab lõpetada ainult konflikti algpõhjuste kõrvaldamisega. Hiina juht märkis ka, et Peking ja Moskva peavad viima koostöö uuele tasemele, et Ameerika Ühendriikidele “resoluutselt” vastu astuda ja uut maailmakorda kaitsta.

13. USA president Donald Trump on kutsunud oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskit üles suurendama rünnakuid venemaa territooriumil ning soovitas rünnata Moskvat ja Peterburi, teatasid kaks informeeritud allikat Financial Timesile (FT). Nende sõnul küsis Valge Maja juht 4. juulil toimunud telefonivestluses: „Vladimir, kas sa saad rünnata Moskvat? Ja Peterburi samal ajal?” Zelenski ütles, et Ukraina on absoluutselt valmis seda tegema, kui Ameerika Ühendriigid annavad vajalikud relvad. Trump tegi selgeks, et kaalub sellist sammu, et panna neid valu tundma ja sundida venemaa presidenti vladimir putinit läbirääkimiste laua taha istuma, märkisid FT allikad.

Pärast seda vestlust andsid USA esindajad Zelenskõile nimekirja pikamaarelvadest, mida võiks potentsiaalselt Ukrainasse kolmandate riikide kaudu üle anda. Täpsemalt, FT allikate sõnul sisaldas see nimekiri kuni 300 km ulatusega ATACMS-rakette, mille Kiiev oli juba president Joe Bideni ajal saanud. Need aga ei ole võimelised Moskvasse ja Peterburi jõudma. Varem palus Kiiev Washingtonil varustada USA-d Tomahawk tiibrakettidega, mille tegevusulatus on kuni 1600 km, kuid Trumpi administratsioon oli allika sõnul mures Ukraina vaoshoituse puudumise pärast.

Seekord arutati nende tarnimise küsimust Valges Majas 11. juulil, kuid Trump otsustas selliseid pikamaarelvi Ukrainale esialgu mitte üle anda, ütlesid informeeritud allikad Washington Postile (WaPo). Nad märkisid, et Valge Maja juht võib selle küsimuse juurde hiljem tagasi pöörduda, kui tal on vaja putinile surve avaldamiseks rohkem mõjuvõimu.

Üks lääne ametnikest, keda Trumpi kõnest Zelenskile teavitati, ütles FT-le, et vestlus peegeldab Ukraina läänepartnerite kasvavat soovi tarnida pikamaarelvi, mis on võimelised „moskvalastele sõja tooma“. Väljaanne rõhutab, et Ameerika ametnikud on seda arvamust viimastel nädalatel privaatselt sageli väljendanud.

Eelmise aasta novembris, kui Ukraina kasutas esimest korda venemaa sõjaliste sihtmärkide ründamiseks ATACMS-i, kuulutas putin, et sõda on omandanud globaalse iseloomu ja lasi Dnipro linna pihta eksperimentaalse keskmise ulatusega raketi Orešnik. putin ajakohastas ka tuumadoktriini, langetades tuumarelvade võimaliku kasutamise läve. Eelkõige saab Moskva dokumendi uue versiooni kohaselt nüüd anda NATO riikidele ennetava löögi vastuseks rünnakutele tavapäraste pikamaarelvadega, nagu ATACMS ja Storm Shadow raketid.

Njah, juba on peale seda USA president Donald Trump avalikult kritiseerinud Ukraina rünnakuid Moskvale, mida ta meedia teatel arutas päev varem Volodõmõr Zelenskiga ehk siis tuulelipp jätkab pöörlemist…

14. Valdav enamus (85%) venemaa turule tarnitavatest Armeenia konjakitest (njah, tegelikult võib konjakiks nimetada vaid jooke, mis on toodetud Cognaci piirkonnas seal kandis valminud viinamarjadest ja kindla valmistamismeetodi järgi) ei vasta kehtivatele standarditele ja on võltsitud. Seda näitas Konjaki, Kangete Alkohoolsete Jookide ja Alkoholi Tootjate Liidu (Soyuzkonyak) ning Rahvusvahelise Võltsimisvastase Assotsiatsiooni ühisuuring, mille tulemusi tsiteerib Gazeta.Ru.

Kokku uurisid eksperdid 71 Armeenia konjaki proovi, mis osteti föderaalsetest jaemüügikettidest. Proov sisaldas jooke kaheksalt suurimalt Armeenia tootjalt, sealhulgas Abovyani konjakivabrik, Ararati veinivabrik ja Prošjani konjakivabrik. Pooled proovidest (35 71-st) sisaldasid mitte-viinamarjaalkoholi. Seda kinnitab süsiniku, vesiniku ja hapniku isotoopide suhte analüüs – sellised tulemused näitavad, et toorained ei vasta GOST-i standarditele ja nendest valmistatud tooteid ei saa pidada konjakiks.

Uuringus märgitakse, et eelmise aasta augustis oli võltsitud toodete osakaal Armeenia konjakite seas 90%, kuid seejärel langes see suurenenud piirikontrolli tõttu 80%-ni. Nüüd on see aga taas kasvanud. „Näeme, et tootjad kohanevad uute meetmetega kiiresti ja jätkavad toodete võltsimist. Need on tahtlikud tegevused, mille eesmärk on kulude vähendamine, mis viivad tarbijate petmiseni ja võivad kujutada endast ohtu tervisele ja isegi elule,” märkis Sojuzkonjak.

Võltsimisvastase organisatsiooni andmetel siseneb võltsitud konjaki peamine voog venemaa turule Gruusia kaudu, mis on peamine maismaatee Armeenia ja venemaa vahelisteks tarneteks. Ühing on juba alustanud koostööd Gruusia-vene Äriühinguga, et tugevdada tollikontrolli selles valdkonnas ja peatada võltsitud toodete voog.

Sojuzkonjak märkis ka, et nad kontrollivad jooke erinevatest riikidest, kuid pööravad erilist tähelepanu Armeenia konjakitele, kuna „venemaa kaupluste riiulitel on väga vähe Gruusia konjakeid ja üllatuslikult veelgi vähem meie endi omasid“. „Seetõttu jagame peamiselt Armeenia tootjate rikkumisi,” selgitas Sojuzkonjaki ekspert Andrei Tretjakov.

15. Kurski oblasti elanikud, kes kaotasid lahingute käigus vara, kaebasid riigipoolse hüvitise puudumise üle, teatab Telegrami kanal „Govorit NeMoskva”. Inimesed väitsid, et neile keelduti kahjustatud ja varastatud autode eest hüvitiste maksmisest. Sellest sai teada Gluškovski rajooni algatusgrupi liige, kes oli varem kohtunud oblastivalitsuse ametnikega. „Föderaalvõimud ei kaalu sõidukite eest hüvitiste maksmist enne, kui nad on piirialade elanikele eluaset pakkunud, sest eelarves pole selleks veel vahendeid,” teatasid algatusgrupi liikmed Kurski võimude vastusest.

Samal ajal on oblasti pealinnas ametnike sõnul juba alanud langevate mehitamata õhusõidukite kildude tagajärjel kaotatud autode eest hüvitiste maksmine. Aasta algusest on 51 Kurski elanikku saanud hüvitist kokku 8,4 miljoni rubla ulatuses, kokku on taotlusi esitanud 230 kodanikku, teatas Kurski linnapea kohusetäitja Sergei Kotljarov eelmisel päeval. Maksed tehakse linnavalitsuse reservfondist.

Piirialade elanikud on olukorraga rahulolematud: „See on huvitav olukord: Kurski elanikele makstakse kahjustatud sõidukite eest hüvitist, aga piirialade elanikele mitte? Milline inimeste jaotus see on?“ kirjutas üks põgenikest.

Piirialadel kahjustatud sõidukite hüvitamise teema on kantud algatusgrupi koostatud 54 küsimuse nimekirja, teatas piirkondlik transpordikomitee. „Seda teemat ei ole Kurski oblasti valitsuse päevakorrast eemaldatud ja seda arutatakse prioriteetsuse järjekorras koos föderaalkeskusega, kuna hetkel puudub föderaalsel tasandil vastav regulatiivne õigusakt,” märkis komitee.

Eelmisel nädalal teatasid Ukraina relvajõudude aprillikuise droonirünnaku käigus Kurskis kahjustatud maja elanikud võimude hüvitise puudumisest. Sellest ajast alates ei ole oblasti ülesehitus- ja arenguministeerium Vespremskaja tänaval asuvat maja ikka veel hädaolukordade nimekirja lisanud, ütlesid elanikud Peplule.

Ametnike sõnul oli hoone „piiratud töökorras”, kuigi seinad ja põrandad olid osaliselt hävinud. Seetõttu ei saa korteriomanikud taotleda eluasemesertifikaate ega hüvitist. Pärast rünnakut ütles piirkonna juht Aleksandr Hinštein, et täielikult hävinud korterite omanikele makstakse 150 tuhat rubla (1650 eurot) ja osaliselt hävinud korterite omanikele 75 tuhat rubla (825 eurot). Samuti pidid tema sõnul kahjustatud korterite elanikud saama igakuiseid makseid 65 tuhat rubla.

venemaa võimud lubasid saata Kurski oblasti kannatanud elanikele, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma, umbes 40 miljardit rubla. See on 6,5 korda vähem kui see, mis on föderaaleelarves eraldatud Ukraina sõja üheks nädalaks (260 miljardit rubla – summa ületab 80% venemaa oblastite aastaeelarvet).

16. Lühiuudised

Defence Expressi andmetel on venemaa väidetavalt täiustanud oma Kh-101 tiibrakette, et need kannaksid 400 või 800 kg kaaluvaid kobarlõhkepead. Need täiustatud raketid on nüüd veelgi ohtlikumad, varustatud dipoolpeegelditega, mis õhutõrjesüsteeme segadusse ajavad. 12. juulil Tšernivtsi linnas toimunud rünnak võis olla seotud just nende täiustatud variantidega.

venemaa pilkab Trumpi 50-päevast ultimaatumit: „Oleme üle elanud 50 päeva, 24 tundi, 100 päeva – saame ka sanktsioonidega hakkama,” ütles vene välisminister sergei lavrov. Samal ajal ütles kremli ametnik Washington Postile, et venemaa on valmis võitlema „lõpuni”.

Der Spiegel seab kahtluse alla Trumpi tariifide mõju venemaale, märkides, et venemaa eksport USA-sse oli 2023. aastal alla 5 miljardi dollari ja langes 2024. aastal veelgi – vaevalt piisavalt, et Moskva majandust kõigutada. See tõenäoliselt seletab venemaa turgude vaoshoitud reaktsiooni.

Politico: EL-i kõrgeim diplomaat Kaja Kallas ütles, et venemaa suurendab keemiarelvade kasutamist oma sõjas Ukraina vastu, püüdes sundida riiki alistuma. Kallase sõnul on venemaa alates täiemahulise sissetungi algusest Ukraina territooriumil keemiarelvi kasutanud vähemalt 9000 korda. Ta märkis, et andmed venemaa vägede poolt keemiarelvade massilise kasutamise kohta põhinevad Saksa ja Hollandi luure aruannetel.

Ukraina uudistest: Toetus Eesti valitsust juhtivale Reformierakonnale ja valitsevat koalitsiooni moodustavatele jõududele on langenud mõõtmiste ajaloo madalaimale tasemele. See tuleneb sotsioloogiateenistuse Norstat läbiviidud uuringutest, teatab European Pravda viitega ERR-ile.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

15. juulist hakkas Maksu- ja Tolliamet (MTA) tagasiulatuvalt väljastama mootorsõidukimaksu maksuteateid sõidukite eest, mille ajutine kustutamine liiklusregistris lõppes või peatatud kandega sõiduk võeti taas kasutusele. Maksu tasumise tähtaeg on 15. detsember.

Tagasiulatuvad maksuteated väljastab MTA ligikaudu 20 000 sõiduki kohta, mille ajutine kustutamine lõppes või peatatud liiklusregistri kanne taastati 1. jaanuarist 30. juunini. Sellistele sõidukitele arvutab MTA aastamaksu proportsionaalselt liiklusregistri kandele järgnevast päevast kuni aasta lõpuni.

„Näiteks, kui sõiduk kustutati ajutiselt liiklusregistrist 25. detsembril 2024 ja registrikanne taastati 20. jaanuaril 2025, siis mootorsõidukimaksu ei arvutata sõidukile mitte kogu kalendriaasta, vaid 20 päeva vähema aja eest. Maks arvutatakse sõidukile 21. jaanuarist kuni aasta lõpuni,” sõnas MTA tulumaksu osakonna teenusejuht Avely Raid-Lelov.

Pärast 15. juulit väljastab MTA taastunud liiklusregistri kandega sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale aastamaksu maksuteate 15 tööpäeva jooksul ja maks tuleb tasuda 15. detsembriks. Kui sõiduk 2025. aastal uuesti ajutiselt kustutatakse või registrikanne peatatakse, siis seaduse järgi see maksusumma suurust ei muuda ning maksu ei tagastata.

Loe mootorsõidukimaksu kohta ja tutvu vastustega korduma kippuvatele küsimustele MTA kodulehel.

Maaelu Teadmuskeskuse kogutava turuinfo andmetel on 2,5-protsendilise kilepakendis joogipiima tootjahind kallinemas, või hind on stabiliseerunud aasta alguse kõrgel tasemel. Söödateravilja hinnalangus suurendab seakasvatajale jäävat tulu. Veiserümpade kokkuostuhind on saavutanud uue tipu. Marjahooaeg algas jaheda ja vihmase kevade tõttu hiljem kui 2024. aastal.

2,5% joogipiima tootjahind tõusutrendis: 2025. aasta teises kvartalis kasvas 2,5% joogipiima tootjahind: kilepakendis 3,5% ja purepakendis 2,4% võrreldes I kvartaliga.

Või tootjahind püsib kõrgel: 2025. aasta II kvartalis oli või keskmine tootjahind 8,08 eurot/kg – 27% kõrgem kui aasta varem.

Veiseliha hind kümnendi kõrgeim: 2025. aasta II kvartalis tõusis veiseliha hind üle 28%, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2016. aastast.

Söödavilja hinna alanemine ei ole munade hinda alandanud. Puuri- ja õrrekanade munade tootjahind 2025. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga tõusis vastavalt 6 ja 9 senti.

Turuinfo kogumise eesmärgiks on põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüs, haldamine ja läbipaistvuse tagamine. Alates 2024. aasta jaanuarist kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse põllumajandustoodete turuinfot Maaelu Teadmuskeskuses.

Pikemalt https://metk.agri.ee/uudised/2025-aasta-ii-kvartali-pollumajandusturu-hinnad

Teisipäeva, 15. juuli õhtul kella 21.39 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Mõisavahe 36 juures.

Alkoholijoobe tunnustega 43-aastane mees kukkus elektritõukerattaga.

Kiirabi toimetas tõukeratturi haiglasse.

Teisipäeval, 15. juulil kella 12.33 ajal juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Setomaa vallas Varesmäe külas Võõpsu-Käre tee 4. kilomeetril.

Halva nähtavusega kurvis põrkasid kokku 67-aastase mehe juhitud sõiduauto Volvo XC90 ja 23-aastase mehe juhitud veoauto Renault Master.

Volvo juhile andis kiirabi abi kohapeal ja Renault’ juht toimetati haiglasse.

Päästjad vabastasid furgoonauto juhi kasutades hüdraulilisi töövahendeid ning andsid ta üle kiirabile. Maastur tõmmati liikluse vabastamiseks teelt ära ja furgoonautoga tegeleb edasi ettevõte, kellele auto kuulub. Sündmusega tegeles edasi politsei.

Teisipäeva, 15. juuli hommikul kella 07.55 ajal juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Viljandi vallas Mikatsi- Kitsi teel.

15-aastane poiss sõitis elektrilise tõukerattaga ja kukkus.

Kiirabi toimetas tõukeratturi haiglasse.

Islandi edelaosas hakkas vulkaan purskama, teatas riigi ilmateenistus.

Purse algas Reykjanesi poolsaarel asuvas Sundhnúki kraatris täna kolmapäeval, 16. juulil veidi enne kella 4 hommikul kohaliku aja järgi. Kesköö paiku algas piirkonnas maavärinate seeria.

Islandi avalik-õigusliku ringhäälingu RÚV teatel voolab laava 700 meetri pikkusest lõhest välja. Turistide seas populaarne Blue Lagoon spaa ja Grindaviki kämping on evakueeritud, kuid purse ei kujuta endast eeldatavasti piirkonna infrastruktuurile suurt ohtu.

Vulkaan purskas viimati käesoleva aasta 1. aprillil. RÚV-i teatel on piirkonnas aga olnud aktiivsus alates 2023. aasta novembrist.

Siin on video:

Volcano Eruption Iceland

The Sundhnúksgígar fissure system near Grindavik, Iceland, is currently erupting.

The area was evacuated earlier due to concerns of the imminent eruption.

Authorities continue to monitor the situation. #Iceland #Grindavík #Sundhnúk pic.twitter.com/qz61qXiqwe

— Chyno News (@ChynoNews) July 16, 2025

Eesti autojuhid teavad omast käest, et meie teeolud on heitlikud ja sageli rasked. Talvised külmad, teekatte auklikkus, kruusateed ning kevadised sulaperioodid tekitavad autodele palju koormust, eriti nende alumisele osale. Just seetõttu muutub põhjakaitse paigaldamine üha enam vajalikuks, mitte lihtsalt lisavarustuseks. Selles artiklis vaatame, miks põhjakaitse on Eesti tingimustes oluline, milliseid autosid see eriti kaitseb ning kuidas valida sobiv lahendus.

Miks on põhjakaitse vajalik?

Põhjakaitse eesmärk on kaitsta auto põhjaosas paiknevaid olulisi komponente, nagu õlivann, käigukast, summuti ja muud süsteemid, võimalike vigastuste ja kulumise eest. Eesti teedel liikudes satuvad autod sageli olukordadesse, kus põhjaalune saab kannatada:

• Läbitavad augud ja konarused: linnatänavad ja maanteed, eriti pärast talve, on sageli täis sügavaid löökauke, mis võivad kahjustada auto põhja või sinna kinnituvaid elemente.
• Kruusateed ja metsarajad: paljud Eesti maapiirkonnad on ühendatud kruusateede või lausa metsateedega, kus lahtised kivid võivad kergesti tabada auto põhja ja põhjustada kriimustusi või isegi läbivaid kahjustusi.
• Talvised ja kevadised teeolud: jääkamakad, lumesegused teeperved ja kevadine sulavesi muudavad teed libedaks ja ettearvamatuks. Auto võib sattuda olukorda, kus põhjaalune osa puutub otseselt kokku jää või veega, mis võib põhjustada korrosiooni või mehaanilisi kahjustusi.

Millised autod vajavad põhjakaitset kõige rohkem?

Põhjakaitse on mõistlik lahendus pea igat tüüpi sõidukile, kuid mõne puhul on see lausa hädavajalik.

• Madalad sõiduautod: sportlikud või madaldatud sõidukid puutuvad sagedamini kokku teekattest väljaulatuvate elementidega. Neil on põhjaalused komponendid sageli vähem kaitstud ja seetõttu suuremas riskis.
• Maasturid ja linnamaasturid (SUV-id): kuigi neil on suurem kliirens, kasutatakse neid sageli ka maastikul või kõrvalteedel, kus kivide, puujuurte ja muude looduslike takistustega kokkupõrge on tavaline.
• Kaubikud ja tööautod: need autod läbivad pikemaid vahemaid, sealhulgas teid, mis pole alati hästi hooldatud. Samuti kannavad nad sageli rohkem raskust, mis suurendab põhjaosa löögikoormust.
• Uuemad autod: tänapäevaste autode põhjas on sageli õrnemaid plast- ja alumiiniumosi, mille remont võib olla kulukas. Ennetav kaitse võib säästa tulevikus sadu või isegi tuhandeid eurosid.

Põhjakaitse materjalid ja lahendused

Põhjakaitse ei ole universaalne toode – neid on erinevat tüüpi ja erinevast materjalist. Valik sõltub auto tüübist, kasutusotstarbest ja autojuhi eelistustest.

• Alumiiniumist põhjakaitse

Alumiinium on kerge ja roostevaba materjal, mis tagab hea kaitse ilma auto kaalu oluliselt suurendamata. Sobib hästi linnasõiduks ja kergeks maastikusõiduks.

• Terasest põhjakaitse

Teras on tugevam ja vastupidavam, kuid samas raskem. See sobib hästi maasturitele ja tööautodele, mis liiguvad karmimatel teedel. Teraskaitse võib kanda tugevamaid lööke, kuid tuleb jälgida korrosioonikindlust.

• Plastist põhjakaitse

Kergem ja odavam lahendus, mida sageli kasutatakse tehases paigaldatud kaitsetena. Sobib linnaautodele, kuid ei paku sama tasemel kaitset kui metallist lahendused.

Kas põhjakaitse mõjutab auto sõiduomadusi?

Põhjakaitse lisamine muudab auto põhjaalust aerodünaamikat ja veidi ka kaalu. Kuid õigesti paigaldatud kaitse ei mõjuta sõiduomadusi negatiivselt. Tegelikult võib see aidata kaasa stabiilsemale sõidule, kuna kaitse võib toimida ka aerodünaamilise elemendina, mis vähendab tuuletakistust. Lisaks kaitseb põhjakaitse mustuse ja vee sattumist mootoriruumi, mis pikendab auto komponentide eluiga ja vähendab hooldusvajadust.

Põhjakaitse hooldus ja paigaldus

Põhjakaitse on pikaajaline lahendus, kuid vajab aeg-ajalt kontrolli. Soovitav on lasta seda üle vaadata igaõhtusel hooldusel või õlivahetuse ajal. Vigastused, kruvide lahtitulemine või rooste teke võivad kaitse efektiivsust vähendada.

Paigaldust soovitatakse teha professionaalses töökojas, eriti kui kasutatakse raskemaid või keerulisemaid lahendusi. Vale paigaldus võib kahjustada auto konstruktsiooni või takistada teatud hooldustöid.

Mida arvestada põhjakaitset valides?

Kui oled otsustanud, et põhjakaitse on vajalik, tasub arvestada järgmiste aspektidega:

• Auto mudel ja aastakäik – erinevatel mudelitel on erinevad kinnituskohad ja mõõdud.
• Sõiduharjumused – kui liigud tihti kruusateedel või metsaradadel, on vajalik tugevam ja vastupidavam lahendus.
• Kaal ja materjal – alumiinium sobib neile, kes soovivad kerget, kuid funktsionaalset kaitset. Teras on tugevam, aga lisab rohkem kaalu.
• Hind ja kvaliteet – investeeri tuntud tootja lahendusse, mille kvaliteet on testitud. Odav kaitse võib pakkuda vaid näilist turvatunnet.

Põhjakaitse kui investeering tulevikku

Kuigi põhjakaitse paigaldamine võib esmapilgul tunduda lisakuluna, on see ennetav samm, mis võib säästa märkimisväärseid summasid tulevikus. Õlivanni või käigukasti kahjustused on kallid ja aeganõudvad parandada. Samuti võivad lekked põhjustada täiendavat kahju teistele sõlmedele, mille remont on keeruline. Põhjakaitse aitab vältida ka roostet, mis muidu levib kiiresti ja nõuab kereosade taastamist või vahetust.

Sotsiaalmeedias märgitakse, et üks loll, kes pole sõber ega lihtsalt hea inimene, võtab aega ja postitab raha eest mittesõpradele oma tänuavaldust.

Lisatakse, et sellist lolli ikka annab otsida.

Ta edastas sotsiaalmeedias sellise makstud teate:

50! Tunnistan, mõte sellest tahab harjumist. Aitäh sõbrad ja heade soovide saatjad!!! Esimene pool teekonnast on olnud korralik rokenroll.

Arvan, ka paljude heade eeskujude näol, et parem ja targem osa elust on ees 😉

Õhusaaste vähenemine võib tunduda positiivne asi. Kuid teadlased ütlevad nüüd, et Ida-Aasias toimunud vähenemine on tegelikult süüdi globaalse soojenemise järsus kiirenemises.

Lisaks miljonite inimeste surmamisele muudab õhusaaste ka pilved valgemaks, vahendab Daily Mail.

See omakorda paneb pilved rohkem päikesevalgust kosmosesse tagasi peegeldama – aidates meie planeeti jahedana hoida.

Readingi ülikooli ekspertide sõnul vähendavad Hiina ja teised riigid oma heitkoguseid, eemaldades sellega tahtmatult kunstliku varju, mis on kliimamuutuste täielikku jõudu tagasi hoidnud.

Readingi ülikooli professor Laura Wilcox ütles: „See õhusaaste varjutav efekt on kompenseerinud osa soojenemisest, mida me oleksime pidanud nägema kasvuhoonegaaside suurenemise tõttu.”

„Õhukvaliteedi parandamisega eemaldame osa sellest varjutavast efektist, paljastades kasvuhoonegaaside põhjustatud suurema soojenemise,” sõnas ta. „Aerosoolide heitkoguste vähendamine ei põhjusta otseselt soojenemist, vaid avab rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguste mõjusid.”

Alates 1970. aastast on maailm soojenenud umbes 0,18 °C kümnendi kohta, kuid alates umbes 2010. aastast tõusis see järsult umbes 0,24 °C-ni.

Mõne uurija jaoks viis see murettekitava järelduseni, et planeedi kliimatundlikkus – kui palju soojenemist teatud kogus CO2 tekitab – võib olla hinnangute ülemises otsas.

Dr Wilcox ja tema kaasautorid on aga pakkunud välja alternatiivse teooria. Nad märkasid, et soojenemise järsk suurenemine langes väga täpselt kokku Ida-Aasia kiire õhusaaste langusega.

Viimaste aastakümnete jooksul on Ida-Aasia riigid oma õhu puhastamiseks läbi teinud dramaatilisi muutusi.

Hiina, kus õhusaaste põhjustab aastas miljon enneaegset surma, on vastutav kolme neljandiku eest kogu ülemaailmsest õhusaaste vähenemisest viimase kümnendi jooksul.

See on viinud vääveldioksiidi heitkoguste 75-protsendilise vähenemiseni viimase 15 aasta jooksul.

Kui atmosfääri paiskuvad saasteained, näiteks vääveldioksiid, moodustavad need peene udu pisikestest osakestest, mida nimetatakse sulfaat-aerosoolideks ja mis triivivad atmosfääri.

Need osakesed peegeldavad päikesevalgust ise ja mõjutavad pilvede teket, muutes need valgemaks ja kauakestvamaks.

See toimib jahutava päikesevarjuna, mis takistab osa päikesekiirguse Maale jõudmist ja kasvuhooneefekti poolt lõksu jäämist.

Kuigi saaste vähendamine on miljonite elude päästmiseks hädavajalik, on sellel ka tahtmatu tagajärg – soojenemise järsk tõus.

Varasemad uuringud ennustasid, et meie planeet muutub 0,23 °C soojemaks, kuid tegelikult soojenes planeet 0,33 °C võrra.

Kasutades 160 arvutisimulatsiooni, näitasid teadlased, et Ida-Aasia saaste vähendamine põhjustas peaaegu kogu viimase 15 aasta lisasoojenemise.

Need simulatsioonid näitasid, et Ida-Aasia kiire saaste vähendamine põhjustab sellest tõusust 0,07 °C.

Üldiselt on õhus olnud nii palju saastet, et see on viimase sajandi jooksul inimtegevusest tingitud soojenemist kontrolli all hoidnud kuni 0,5 °C võrra.

Kuigi see on väga väike kogus võrreldes inimtegevusest tingitud soojenemise kogumahuga, mis on alates 1850. aastast umbes 1,3 °C, näitab see, et Maa kliimatundlikkus on väiksem, kui mõned on kartnud.

Teadlaste sõnul tõestab nende uuring aga täielikult vastupidist.

Uuringu juhtiv autor dr Bjørn Samset CICERO Rahvusvahelise Kliimauuringute Keskusest ütles: „Ühes mõttes tähendab see, et globaalne soojenemine on hullem kui varem.”

Õhusaaste on varjanud soojenemist, mille CO2 tase oleks pidanud tekitama, ja planeet alles nüüd jõuab järele tasemele, kus see peaks olema.

Selle perioodi hullem osa võib küll möödas olla, kuid planeet jätkab soojenemist, kuna kasvuhoonegaaside heitkogused saavad peamiseks muutuste liikumapanevaks jõuks.

„Suurem osa soojenemisest tuleneb endiselt ja jääb ka edaspidi kasvuhoonegaaside heitkogustest ning planeet jätkab soojenemist, kuni meil õnnestub saavutada CO2 netoheitmete nulltase,” ütles dr Samset. „Me peame alati silmitsi seisma globaalse soojenemise täielike mõjudega.”

„Tegelikult peame Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks nüüd veelgi rohkem pingutama, et oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti vähendada, kuna kiirenemine on meid viinud 1,5-kraadisele globaalsele soojenemisele lähemale isegi kiiremini kui kardeti,” lisas ta.

Selle nädala esimestel päevadel alustas kaitseväe erinevates väeosades riigikaitselist väljaõpet üle 2200 suvise kutse ajateenija.

Suvekutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased allüksuste ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Teenistuse vältel saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

„Jalaväelast iseloomustab agressiivsus, julgus, vastupidavus ja kiirus. Need ei ole kaasasündinud omadused – neid saab väga edukalt treenida ja arendada. Selleks on vaja professionaalseid ja kogenud instruktoreid, head varustust, tugevat tahet ning oskusi, mis on drillitud lihasmällu,” ütles 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Sander, olles võtnud vastu suvekutse ajateenijad. Ta lisas, et ajalooliselt jalaväelastele koduks olnud Jõhvi linnak on ka täna jalaväelaste väljaõppe suunanäitaja. „Jõhvi linnakus rakendatakse tavapärasest intensiivsemat ja konkreetsete lahingülesannete täitmisele fokusseeritud õppemetoodikat, mille tulemuseks saame nii kehaliselt kui ka moraalselt tugevad sõdurid. Olles näinud teenistusse asunud noori, olen kindel, et ka nemad näevad takistustes ja raskustes ületamist vajavat väljakutset ning on valmis endast parimat andma,” sõnas pataljoni ülem.

Diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutesse asus teenistusse kokku üle 1000 noore, diviisi 2. jalaväebrigaadis alustas väljaõpet üle 460 värske sõduri ning staabi- ja sidepataljonis üle 220 võitleja. Lisaks liitus diviisi logistikapataljoniga pea 120 noorsõdurit, kes jagunevad sõduri baaskursuse järel oma teenistuses neljale erialale, millega toetatakse diviisi erinevate üksuste logistilisi vajadusi nagu transport, eritehnika, juhtimis- ja teenindustoetus.

Toetuse väejuhatusse asus teenima pea 60 ajateenijat, kes pärast esmaseid kursuseid asuvad teenima varustuspataljoni, kus asuvad toetama kaitseväe ladudega seonduvat logistikat, sealhulgas varude ja varustuse vedusid. Samuti alustasid käesoleval nädalal teenistust pea 50 võitlejat erioperatsioonide väejuhatuses. Mereväkke tuli aega teenima üle 130, sõjaväepolitsei vahipataljoni üle 150 ja küberväejuhatusse ligi 100 noort. Kokku üle 2200 noore, kelle hulgas pea 40 neidu.

„Tere tulemast ajateenistusse! See on elu etapp, kus teile tagatakse kõik vajalikud tingimused uute teadmiste ja oskuste omandamiseks nii individuaalselt kui ka meeskonnana töötades. See on teie võimalus õppida andma endast maksimumi – ärge laske seda võimalust käest,“ ütles mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa.

Esimese väljaõppeetapina läbivad värsked teenistujad sõduri baaskursuse (SBK), mille jooksul toimub üksikvõitleja oskuste arendamine. 8 nädala vältel omandatakse kõige elementaarsemad ja hädavajalikumad teadmised ning oskused, mida ühel sõduril vaja läheb, alates relva käsitsemisest kuni seadusandluse ja esmaabini.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas: suvel, sügisel ja talvel. Järgmine kutsumine toimub oktoobris.

Äsja kolmandat sünnipäeva tähistanud Kermo ja Mart tulid siia ilma juba 24. rasedusnädalal. Enneaegsusest tingitult on neil ajukahjustus piirkonnas, mis kontrollib lihaste tegevust ning sestap on vendade jaoks väga oluline füsioteraapia, mis aitab lihasjõudu hoida ja suurendada.

Kuna kohalik omavalitsus, Saaremaa vald, poiste jaoks hädavajalikku teraapiat ei toeta, palub pere annetajate abi: regulaarne füsioteraapia maksab igal aastal kokku 4974 eurot.

Kermo on heatujuline ja hakkaja poiss, kellele meeldib suhelda ning pere rõõmuks tema sõnavara üha täieneb! Raami toel suudab ta kõndida 10-15 minutit, kuid muret valmistab liigsuur lihastoonus, mis põhjustab krampe ning harjutamist vajab kätega esemete haaramine. Füsioteraapias nähakse vaeva ka selle nimel, et Kermo suudaks ilma abita püsti tõusta: täna oskab ta tõusta põlvedele ning kuhu vähegi saab ja ulatub, sinna aktiivne poiss ka ronib.

Mart iseseisvalt kõndida ei suuda ning vajab igapäevatoimingutes rohkem abi kui vend. Füsioteraapia arendab Mardi istumistasakaalu ning pea- ja kehahoidu – et väikemees muutuks tugevamaks ning suudaks üha kauem istudes pead hoida. Pidev harjutamine toob aina uusi edusamme: poisi kahe käe koostöö on väga palju paranenud ning ta keerab end külgedele ja kõhuli tunduvalt rohkem ja osavamalt kui kunagi varem.

Kermo ja Mardi ema-isa näevad iga päev palju vaeva, et pojad saaksid kasvada nii tugevaks kui vähegi võimalik – annetajate abi on neile sel teekonnal suureks toeks ja kergenduseks!

Aidata saab mitmeti: valides lastefond.ee/anneta vormist „Kermo ja Mardi teraapiad” või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele: helistades 900 5025 annetad 5 eurot; helistades 900 5100 annetad 10 eurot; helistades 900 5500 annetad 50 eurot.

Samuti tehes ülekande SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse “Kermo ja Mart”.
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

Järgmisel neljal aastal ostab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kaitseväele juurde suures koguses ründe- ja kaitsegranaate. Leping selleks sõlmiti kaitsetööstusettevõttega Rheinmetall Waffe Munition ARGES GmbH.

Käsigranaadid kuuluvad sõdurite lahinguvarustuse juurde ning läbiviidavast taktikalisest operatsioonist olenevalt kasutatakse neid lähivõitluses, näiteks linnalahingus, ja kaevikutes vastase ründamiseks või takistamiseks.

„Käsigranaadid on alati kuulunud Eesti kaitseväe lahinguvarustusse ning neid on pidevalt ka väljaõppes kasutatud. See leping ei taga kaitseväelastele mitte ainuüksi võimalust kasutada käsigranaate jätkuvalt väljaõppes, vaid võimaldab kasvatada ka üldist laovaru, võttes arvesse tänast julgeolekuolukorda,” ütles kaitseväe peastaabi lahingumoona valdkonna juht kapten Tõnis Tulp.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp selgitas, et leping kohustab ettevõtet Rheinmetall Waffe Munition ARGES GmbH alustama käsigranaatide tarnetega juba 2025. aasta teises pooles, kaitse- ehk kildgranaatide tarne jätkub 2026. ja 2027. aastal ning ründegranaadid tarnitakse aastatel 2026 kuni 2029.

Lepingu kogumaksumus on ligi 17 miljonit eurot.

Politsei on tuvastanud 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse vägistamises ja kelle käitumismuster annab alust arvata, et tal võib olla veel ohvreid. 

Politsei info kohaselt on fotol kujutatud kahtlusalune tegutsenud Tartu ja Võru maakonnas. Seni on politsei tuvastanud ühe kannatanu, kuid mehe käitumismuster annab alust arvata, et ohvreid võib olla veel.

Seetõttu palub politsei võtta ühendust võimalikel kannatanutel ja teistel inimestel, kes on mehega kokku puutunud ja kellel võib olla teavet tema varasemate tegude kohta.

Tartu jaoskonna grupijuhi Lilian Palu sõnul on iga juhtum ja infokild on oluline, olenemata sellest, kui ammusest ajast see pärineb.

Politsei palub kõigil, kellel on infot mehe kohta, sellest kindlasti teada anda telefonil +372 51982543 või esitada süüteoavaldus politsei kodulehel: www.politsei.ee/et/avaldus-politseile

Psühholoogilise abi saamiseks on seksuaalvägivalla ohvritel võimalik pöörduda Ohvriabisse, võttes ühendust ohvriabi kriisitelefoni nõustajaga 116 006.

Politseile teatas 64-aastane naine kelmidest, kes kirjutasid talle Messengeris ja soovisid telefoninumbrit, mille järel teatati, et naine võiti Maxima loosiga 1300 eurot.

Raha kätte saamiseks pidi naine sisse logima Smart ID paroolidega ja sisestama PIN-koodid. Kohe peale seda kadus naise arvelt 3100 eurot.

Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.

Eile hommikul kõlas mitmes Valgamaa paigas äratuskell varem kui suvel tavaliselt, sest algas  Tankla õpilasmaleva esimene tööpäev. Tänavu juba kümnendat korda toimuvas malevas alustas kaheks nädalaks suvist tööelu 70 noort koos 14 rühmajuhiga. Malev kestab 6.–18. juulini ning pakub noortele ööbimisega elamust erinevates Valgamaa paikades.

Kahe nädala jooksul elavad noored rühmades, töötavad erinevate tööandjate juures,  saavad elulise töökogemuse ning sisustavad õhtud ettevalmistustega maleva kokkutulekus ning veedavad aktiivselt aega.

Kahe nädala jooksul töötavad noored järgmiste tööandjate juures: Valga, Tõrva ja Otepää omavalitsused, SA Taheva Sanatoorium, Paju Pansionaadid MTÜ, Sooru Külaselts ja Loigu talu. Noorte peamisteks tööülesanneteks on heakorra- ja haljastustööd, väiksemad korrastustööd ning abistamine kohalikes asutustes.

2025. aasta Valgamaa õpilasmalev on eriti tähenduslik, kuna möödub kümme aastat esimesest malevast. Selle aja jooksul on malevast läbi käinud sadu noori, kes on saanud väärtuslikke oskusi ja elamusi.

Maleva toimumist toetavad SA Valgamaa Arenguagentuur, Kaitseministeerium, Haridus- ja Noorteamet, kohaliku omaalgatuse programm ja Kaitseliidu Valgamaa malev.

Suur tänu ka tänavustele sponsoritele, kelle panus teeb suve maitsvamaks ja meeleolukamaks: Marico Metall OÜ, Linnu talu OÜ ja Shroomwell OÜ.

Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.

Komisjon esitas suunised alaealiste paremaks kaitsmiseks internetis ning vanusekontrolli rakenduse prototüübi, millega soovib vähendada alaealiste kokkupuudet kahjuliku veebisisu ja -käitumisega.

Alaealiste kaitse suunised tagavad lastele veebiplatvormidel eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse. Suuniste koostamisel konsulteeriti ka noorte endiga.

Suunistes esitatud soovitused käsitlevad järgmist.

• Sõltuvusttekitav disain. Alaealised on eriti haavatavad platvormidel levinud praktika suhtes, mis võib soodustada sõltuvusttekitavat käitumist. Komisjon soovitab vähendada alaealiste kokkupuudet selliste tavadega ja blokeerida liigset kasutamist soodustavad omadused nagu katkematu suhtlusvoog (ingl k streak) ja lugemiskinnitus (ingl k read receipt).

• Küberkiusamine. Komisjon soovitab anda alaealistele võimaluse kasutajaid blokeerida või vaigistada, mis tähendab, et alaealisi ei saa gruppidesse lisada ilma nende selgesõnalise nõusolekuta. Samuti soovitatakse keelata kontodel alaealiste postitatud sisu allalaadimine või kuvatõmmiste tegemine, et vältida seksuaalse või intiimse sisu soovimatut levitamist.

• Kahjulik veebisisu. Suunised annavad noortele kasutajatele suurema kontrolli selle üle, mida nad näevad. Platvormidel soovitatakse eelistada kasutaja antud sõnaselget tagasisidet selle asemel, et jälgida nende sirvimiskäitumist. Kui alaealine kasutaja märgib, et ta ei soovi teatavat liiki sisu näha, ei tohiks seda talle uuesti soovitada.
• Soovimatu kokkupuude võõrastega. Suunistes soovitatakse, et platvormid muudaksid alaealiste kontod vaikimisi privaatseks. See tähendab, et need ei oleks nähtavad kasutajatele, kes ei ole kasutaja sõprade nimekirjas. See vähendab võimalust, et võõrad võtavad alaealistega internetis ühendust.

Platvormid peaksid tagama, et kõik võetavad sammud on asjakohased ega piira ebaproportsionaalselt ega põhjendamatult laste õigusi.

Vanusekontrolli rakendus

Vanusekontrolli rakenduse prototüüp on kasutajasõbralik ja kaitseb eraelu puutumatust. Näiteks võimaldab see kasutajatel hõlpsasti tõendada, et nad on üle 18 aasta vanused, kui nad taotlevad ligipääsu piiratud juurdepääsuga täiskasvanute sisule. Samal ajal säilib täielik kontrolli mis tahes muude isikuandmete, näiteks kasutaja täpse vanuse või isiku üle. Keegi ei saa jälgida, näha ega tuvastada, millist sisu üksikkasutajad tarbivad.

Rakendust katsetatakse ja kohandatakse koostöös liikmesriikide, veebiplatvormide ja lõppkasutajatega. Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia on esimesed riigid, kus vanusekontrolli rakendus on kavas pärast sobiva tehnilise lahenduse leidmist kasutusele võtta. Prototüübi võib integreerida riiklikku rakendusse või kasutada eraldiseisva rakendusena.

Alaealiste kaitse suunistes kirjeldatakse, millal ja kuidas peaksid platvormid kontrollima oma kasutajate vanust. Vanusekontrolli soovitatakse kasutada täiskasvanutele mõeldud sisu platvormidel ja muudel platvormidel, mis kujutavad endast ohtu alaealiste turvalisusele. Ühtlasi peaks vanusekontrolli meetodid olema täpsed, usaldusväärsed, töökindlad, taktitundelised ja mittediskrimineerivad.

Taust

Alaealiste kaitse suuniste koostamisel kasutati teadusuuringuid, tagasisidekorjet, 2024. aasta oktoobris ja 2025. aasta juunis toimunud sidusrühmade seminare, eksperte ja avalikku konsultatsiooni.

Vanusekontrolli rakendust hakati välja töötama 2025. aasta alguses. See loob aluse eakohaste teenuste laiemaks kasutuselevõtuks tulevikus ja seda on võimalik ühildada 2026. aastal kasutusele võetava Euroopa digiidentiteedikukruga.

Lisateave

Täismahus pressiteade

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 15. juuli 2025:

veel pikem samm edasi Pokrovski ümberpiiramiseks.

1. Õnneks keegi surma ei saanud.

2. Pisu venemaal kuumemaks läks.

3. Kursk/Belgorod: tundub, et trendi muutust pisu õhus.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: survet jagus palju, muutusi siiski mitte.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel halli ala hüppeid ei fikseerinud.

8. Donetsk: veel pikem samm edasi Pokrovski ümberpiiramiseks.

9. Lõunarinne: kaks edenemist eilegi kirja läks.

10. Herson: muutusteta.

11. putin kurtis naiste puuduse üle pärast sündimuse langust 200 aasta madalaimale tasemele.

12. Eip arvanud, et venemaal nõnda kiiresti moraalsed väärtused langevad…

13. venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkonnad seisavad silmitsi tõsise veepuudusega.

14. venemaa laiendab enne USA-ga sõlmitud raketilepingu lõppemist kiiresti tuumarelvabaase.

15. SVR süüdistab NATO-t Moldova kasutamises venemaa ründamiseks.

16. Lühiuudised

Kõiki Trumpi ühe päeva spinne kajastama ei hakka, need jadamisi ei kipu eriti tihti püsivamaid muutusi tooma, küll joonistub üha enam välja, et sõda kipub tänasel Valge Maja juhtkonnal olema vaid äri…

185 vene poole rünnakut. Oluline rünnakute arvu langus Sumõ suunal ja tundub, et Ukrainal vist on õnnestunud tuua esialgu muutust siinse sektori trendides. Väga tihe on vene poole surve ikka Kupjanski ja Lõmani suunal ning Siverski suunal ka juba mitmes päev tavapärasest tugevam surumine, üha tihedamaks läheb ümber Pokrovski ning lõunarinde mitmes lõigus. Soomust küll mõnedes rünnakutes oli, aga seni vähe, tsikleid, ATV-sid kulub palju ning elavjõu kaotuste tase on juba paar päeva püsinud varasema kõrgema keskmise juures ehk siis pisu on surve tugevam juba mitu päeva kui mõnede viimaste nädalate jooksul oli. Pommitamise ja droonide arvu muutust eriti polnud ehk siis tihe töötlus jätkus. Hetkel on kõige enam muret tekitvad kohad Pokrovski ümber haaramise tasapsi edenemine ning vene poole sillapea kasv lõunarinde lääneserval. Ikka suurema vene poole pealetungi ootel…

1. Sadu, aga vist ükski kohalik eile surma ei saanud, piirduti viga saamistega. Isegi rakettidega mitte.

2. venemaa Lipetski, Voroneži ja Rostovi oblasti elanikud teatasid plahvatustest, eriti oli vali müra Jeletsi linnas, kus asub Energia akutehas. Astra teatel nägid Lipetski oblasti Jeletsi linna elanikud pärast drooni rünnakut suitsu. Lipetski oblasti kuberneri igor artamonovi tsitaat: „Jeletsis kukkus droon tööstustsooni territooriumile. Üks inimene sai vigastada, talle osutatakse kogu vajalikku arstiabi, elule ohtu ei ole. Kohapeal on kiirabi ja spetsialiseeritud teenused.”

Voroneži oblasti kuberner aleksandr gusjev teatas, et õhutõrjesüsteemid „hävitasid mitu mehitamata õhusõidukit” Voroneži äärelinnas ja ühes oblasti rajoonis. „Esialgsetel andmetel inimohvreid ega kahju pole. Mehitamata õhusõidukite rünnakuoht piirkonnas püsib,” kirjutas gusjev.

Ka Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja juri sljusar teatas, et õhutõrjesüsteemid väidetavalt hävitasid Verhnedonski rajoonis mehitamata õhusõidukeid. Tema sõnul inimohvreid ega kahjusid ei olnud.

Hommikul teatas venemaa kaitseministeerium, et venemaa kohal peeti väidetavalt kinni ja hävitati 55 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati väidetavalt alla 32 mehitamata õhusõidukit Belgorodi oblasti kohal, 12 Voroneži oblasti kohal, 3 Lipetski oblasti kohal, 1 Rostovi ja Kurski oblasti kohal ning 6 Musta mere kohal.

Ukraina Kaitseministeerium ei anna traditsiooniliselt teada venemaale lennanud droonide koguarvust ega rünnaku tagajärgedest.

3. Kursk/Belgorod: erinevad blogijad kirjutavad, et piiramisrõngasse jäänud vene soldateid Kindrativka külas veel eile droonidega jahiti.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusteta.

6. Siversk: muutusteta, aga tihedamaks läheb vene poole surve.

7. Bahmut: mõni uus vene possa hallis alas tekkis, aga ei miskit veel olulist ja püsivad enne paar päeva elus, sest viimase aja trend on, et kipuvad pisu kauem seal soldatid elus püsima, aga lõpuks ikka saab kas elu, moon või vesi otsa…

8. Donetsk: üks 4 km hüpe Pokrovski-Toretski vahelises põhjasuunalises kombitsas lääne poole ja hetkel kanna maha saamine kahe suure arvatavalt koksimäe vahel asuvas metsaribas on üha enam muret tekitav. Ühe Pokrovskist põhja suunalise suure maanteeni minna veel 3 km, aga järjest enam saab siin suunal vene pool tuua lähemale kaudtuleüksusi ja droonimeeskondi ning tõsta Pokrovski ja Mõrnohradi töötlevate ühikute hulka. Kotisuu ava laius kahe eenduva kombitsa otsa vahel on vaid 16 km ja on näha, et tuntavalt on suurendanud vene pool ka selle Pokrovskist edelasse jääva kombitsa pikendamiseks ümber Pokrovski.

9. Lõunarinne: kaks muutust.

Velika Novosilkast edelas asuvast Malõnivka külas ei tohiks enam ühtki Ukraina kaitsjat olla ning tasapsi on selle küla ümber hakanud mõne päevaste vahedega õnnestuma vene poolel sammhaaval edeneda.

Rinde lääneservas aga eip lähe hästi, sest vene pool erinevate bogikanalite kaartide järgi on saanud enda kontrolli alla vist juba kogu Janzeraki jõest põhja pool asuva Kamjanske asula ja jätkab siin edenemist ning kipub arvama, et osaliselt võib tõsi olla pisu karmima liini pooldajatel, kes arvavad, et vene pool võib siit ringiga üritada saada Dnepri lääne kaldale ja hakata liikuma Hersoni poole, aga mis kindlasti lihtne pole ja tõenäoliseks siiski seda suunda sinnani ei pea, küll on võimalik üha enam hakata ohustama Zaporižja linna.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa seisab silmitsi naiste puudusega, ütles putin esmaspäeval valitsusliikmetega toimunud kohtumisel demograafiliste küsimuste teemal. „Kolleegid, me arutame demograafilisi küsimusi regulaarselt, te mäletate ilmselt hästi seda kuulsat laulu nõukogude ajast, kui tüdrukud tulid tantsima ja mõned jäid kõrvale, sest „statistika kohaselt on iga kümne tüdruku kohta üheksa meest. Minu arusaamist mööda on meie statistika muutunud ja meil on praegu naiste puudus,” ütles putin.

„vladimir vladimirovitš, jah, kahjuks on see meie tõsine probleem,” vastas presidendile asepeaminister tatjana golikova. Naiste arv väheneb kahe „demograafilise laine” tõttu, selgitas ta: esimene oli Suure Isamaasõja ajal ja teine 1990. aastatel. Need kaks lainet „kattusid ja vähendasid järsult viljakas eas naiste arvu,” ütles golikova.

Valitsuse andmete kohaselt on venemaal alates 2006. aastast viljakas eas naiste arv vähenenud 13%, 39 miljonilt 34 miljonile ja ametlike prognooside kohaselt langeb see 2046. aastaks veel 20%, 27 miljonini. „Seepärast panustamegi paljude laste saamisele. Isegi kui selles peres pole ühtegi last, siis ükskõik üks, kaks, kolm,” ütles golikova.

Seni on paljude laste saamise propaganda, traditsioonilised väärtused ja abordipiirangud olnud jõuetud venemaad demograafilisest august välja tõmbama. 2025. aasta jaanuaris-märtsis vähenes sündide arv aastaga võrreldes veel 4%, 288,8 tuhandeni. Ja see on riigi miinimum alates 17.-19. sajandi vahetusest, märkis demograaf Aleksei Rakša.

Võimude vastus oli salastada detailne demograafiline statistika (arvud kuude ja piirkondade kaupa) ning seejärel andmed venemaa Föderatsiooni kogurahvastiku kohta. Olemasolevate andmete kohaselt sündis venemaal eelmisel aastal 1,222 miljonit last – see on madalaim arv alates 1999. aastast. Võrreldes 2023. aastaga on sündimus langenud 3,4% ja võrreldes 2014. aastaga enam kui kolmandiku võrra. Loomulik rahvastiku vähenemine aasta lõpuks kiirenes 20% ja ulatus 596,2 tuhande inimeseni – see on keskmiselt ligi 50 tuhat inimest kuus ehk 1,6 tuhat päevas.

Juba 2018. aastal nõudis putin riikliku projekti „Demograafia” raames, et venemaa väljasuremine, mis algas vahetult pärast Krimmi annekteerimist, peatataks 6 aasta jooksul. Tulemus oli vastupidine soovitule: loomulik vähenemine ei aeglustunud, vaid kiirenes mitu korda ning aastate 2018–2023 kumulatiivseks tulemuseks oli see, et suremus ületas sündimust 3,4 miljoni inimese võrra. Eelmisel aastal seadis putin taas eesmärgiks aeglustada loomulikku vähenemist nullini 2030. aastaks.

12. venemaa kodanikud on üha ebakindlamad selles osas, millised teod on ebamoraalsed ja millised mitte, leidis VTSIOM (vene uuringuagentuur). Riiklike sotsioloogide juunis läbi viidud uuringu kohaselt oli 30%-l venelastest „raske vastata” küsimusele, milline tegu on nende arvates kõige ebamoraalsema käitumise näide. Võrreldes 2005. aastaga (15%) on kahekordistunud nende vastajate osakaal, kes ei suutnud nimetada ühtegi ebamoraalset tegu.

VTSIOM-i andmetel on venelaste lojaalsus valedele, õelusele, kahepalgelisusele ja silmakirjalikkusele järsult suurenenud: kui 20 aastat tagasi valis selliseid tegusid ebamoraalsuse näiteks 25% vastanutest, siis nüüd teeb seda vaid 15%.

Nende osakaal, kes „nimetasid korruptsiooni ja altkäemaksu kõige ebamoraalsemateks tegudeks”, on VTSIOM-i andmetel langenud neljakordselt – 8%-lt napile 2%-le. „Viha, küünilisust ja vihkamist” nimetas ebamoraalseks 4% vastanutest, samas kui 2005. aastal oli neid 6%.

Nende osakaal, kes peavad ükskõiksust, apaatiat ja abi osutamata jätmist „ebamoraalseks”, vähenes 26%-lt 6%-le; ebaviisakus, jõhker käitumine, solvangud ja alandamine olid ebamoraalsete tegude hulgas 7% venelaste seas, võrreldes 17%-ga 2005. aastal.

Nende arv, kes peavad alkoholismi, narkomaaniat ja narkokaubandust „ebamoraalseks”, on vähenenud enam kui 7 korda: 2025. aastal valis selle vastuse 5% vastanutest, samas kui 20 aastat tagasi oli neid 36%.

kreml püüab venemaad reklaamida konservatiivsete väärtuste tugipunktina, vastandades end „ebamoraalsele” läänele. Kuid venemaal endas eksisteerib konservatism vaid äärmiselt primitiivsel kujul – selles pole midagi peale homofoobia, märgib politoloog Abbas Galljamov: „Perekonna ja abielu institutsioon on täielikus languses, moraal ja eetika on taandatud valemile „sina sured täna ja mina homme”, vene ühiskonnas on laialt levinud pettus, korruptsioon, rahuldamatu prestiižne tarbimine, mis on korrutatud silmakirjalikkusega.” Püüdes korrata Nõukogude ideoloogilise võitluse kogemust läänega, pole venemaal „mingit võimalust”, usub ekspert: „NSVL-il oli see, mida turundajad nimetavad „ainulaadseks müügiargumendiks” – idee kommunismi ehitamisest –, tänapäeva venemaal pole midagi sellist. Kõik katsed korrata Nõukogude kogemust selles osas on midagi muud kui kargokultus.”

13.vene armee poolt vallutatud Donetski oblasti aladel on veepuudus süvenenud. Üks teravamaid olukordi on tekkinud Gorlovka rajooni Torezis vastavalt kohaliku ettevõtte „Voda Donbassa” filiaali graafikule. Linna keskusesse tarnitakse vett iga kolme päeva tagant 8 tunni jooksul. Külades on olukord veelgi hullem. Näiteks Pelagejevkas, Strojupravlenijes, Krasnaja Zvezdas ja Zeleny Gais lülitatakse vesi sisse iga kuue päeva tagant 1,5-3 tunniks. Ja 7-BISi ja Objedinennaja kaevanduste asulates – iga üheksa päeva tagant 2 tunniks.

Kohalikud elanikud kurdavad, et isegi graafikut arvestades ei tule vesi alati kohale ja ei jõua ebapiisava rõhu tõttu ka esimesest korrusest kõrgemal elavate inimesteni. „Stahhanovi 20, 3. korrusel oli viimati vett 6. juunil,” kirjutab sotsiaalvõrgustikus VKontakte grupi „Kuuldud Torezis” üks kasutajatest. „Paljud elanikud, eriti kõrghoonetes elavad, pole seda eluandvat niiskust juba kuid või kaks saanud… Kõike seda õhutab asjaolu, et veetariifid 1. juulil tõusid. Tarniifid on küll tõusnud, aga vett ikka veel pole,” lisab teine kasutaja. Veevarustusfirma teatas, et 13. juulil tarniti Torezile 24 tunni jooksul 10,2 tuhat kuupmeetrit vett.

Z-blogijad on olukorrale tähelepanu juhtinud. Nad märgivad, et meedia vaikib probleemist. „Donbass lämbub ilma veeta. Pole selge, miks sellest nii vähe kirjutatakse ja räägitakse. Pole selge, miks pole välja kuulutatud erakorralist seisukorda. Föderaalmeedia on täiesti vait,” kirjutab Sergei Koljasnikov. Vaatamata sellele, et rindejoon liigub läände, ei lähe Donbassi veeolukord sugugi lihtsamaks, kinnitab kaitseministeeriumile lähedal asuv Telegrami kanal Rybar. „Suvehooaeg ja kuumus süvendavad taas Donetski viimaste aastate kroonilist probleemi – veepuudust ja kanalisatsiooniprobleeme. Pommitamisest ja infrastruktuuri hävitamisest on saanud elanike jaoks karm reaalsus,” nendib ta.

Donetski oblasti veevarustus katkes pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Voda Donbassa andmetel on ressursipuudus enam kui kümnes piirkonna linnas – lisaks Torezile on nende hulgas Donetsk, Makijivka, Jasinovataja, Gorlovka, Jenakijevo, Debaltseve, Kirovskoje, Ždanovka, Šahtjorsk ja Snežnoje.

Varem tuli vesi siia Severski Donetski-Donbassi kanali kaudu, mis algas Kramatorski rajoonis Raigorodoki küla lähedal ja lõppes Jasinovataja lähedal ning hargnes seejärel veetorustikeks. Viimane lõik kulges Bahmutist mööda Tšassiv Jari ja ümber Gorlovka. Kanali infrastruktuur hävis lahingutegevuse tagajärjel täielikult ja selle taastamise alustamiseks on vaja vallutada Slavjansk, ütles DPR-i juht Deniss Pušilin. Ta täpsustas, et lisaks hüdraulilisele ehitisele endale tuleb taastada kuus hävinud veepumplat.

2022. aasta veebruaris hävitati Toretski suunas toimunud venemaa suurtükitule tõttu Šumõ küla lähedal kõrgepinge elektriliinide toed, mille tagajärjel katkes pumplate elektrivarustus. Sellest ajast alates pole vett tarnitud ei okupeeritud Gorlovkasse ja Donetskisse ega ka Ukraina Toretskisse, märkis Vabadusraadio. Samuti ei tööta enam Avdijivka piirkonnas asuv Donetski filtratsioonijaam, mis asus enne linna vallutamist osapoolte positsioonide vahelisel neutraalsel ribal.

Olukorra parandamiseks otsustasid venemaa võimud ehitada Doni jõest veetorustiku. See võeti kasutusele 2023. aasta mais. Selle maksimaalne läbilaskevõime on aga 3,5 kuupmeetrit sekundis ehk 288 tuhat kuupmeetrit päevas. Võrdluseks, Severski Donets-Donbass pumpas 43 kuupmeetrit sekundis ehk ligi 4 miljonit kuupmeetrit päevas. Üks Voda Donbassa endistest juhtidest nimetas uut veetorustikku „teelusikatäieks suures boršikausis”.

Tänapäeval on ka peamiste joogiveehoidlate ressursid – mis on tegelikult alates 2022. aastast olnud „DPR” linnade ainsateks veevarustusallikateks – peaaegu täielikult ammendunud. Näiteks on Jenakijevos Bulavini jõel asuv Volõntsevskoje veehoidla kriitiliselt madalaks jäänud ja nüüd käivad tööd naaberlinna Debaltsevo toitmiseks „LPR-is” asuvast Tšernuhhinskoje veehoidlast. Madalaks jääb ka Grabovskoje veehoidla Miusi jõel, mis varustab Torezi ja Snežnoje piirkondi. Olukorda raskendavad kommunaalteenuste õnnetused – tippajal toimub neid kuni 2000 nädalas, teatas Donetski uudisteagentuur juulis.

14. venemaa laiendab aktiivselt oma tuumarelvabaase Kaliningradist Kamtšatkani. Ukraina sõja-aastate jooksul, millega kaasnesid Moskva korduvad tuumaähvardused lääneriikide vastu, on Business Insideri analüüsitud satelliidipiltide kohaselt täheldatud märkimisväärset ehitust vähemalt viies neist. Kuue kuu pärast lõpeb viimane venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheline tuumarelvade piiramise leping ning uus võidurelvastumine selles valdkonnas on vältimatu, hoiatavad eksperdid.

American Planet Labsi mais ja juunis tehtud satelliidipildid näitavad ulatuslikku ehitust venemaa tuumajõududega seotud salajastes kohtades. Nähtavad on uued ehitised, teed, kaetud valvepostid saabuva kauba kontrollimiseks (ilmselt selleks, et neid satelliitide eest varjata), tunnelid ja sissepääsud maa-alustesse rajatistesse. Neli neist baasidest, sealhulgas üks Valgevenes, asuvad läänes, mis tähendab, et neid saaks kasutada Euroopa riikide ründamiseks, ja üks asub Alaska lähedal Vaikse ookeani laevastiku baasis, kirjutab Business Insider (BI).

Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumainformatsiooni projekti direktori Hans Christenseni sõnul on käimasoleval tööl kaks peamist eesmärki: „Üks on siseriiklik, midagi, mida tehakse regulaarselt, rajatise uuendamine. Teine on suunatud teistele tuumariikidele või suurtele sõjalistele suurriikidele.” Mõned BI-le intervjueeritud eksperdid usuvad ka, et kuna venemaa maavägi ja õhuvägi kannatasid Ukraina sõjas suuri kaotusi, võib see proovida oma võimu taastada, tuginedes vanadele Nõukogude lähenemisviisidele, nagu massiline mobilisatsioon ja tuumarelvad.

Kaks baasi, kus tööd käivad, näivad olevat kavandatud taktikaliste tuumarelvade jaoks: Osipovitši Valgevenes ja üks Kaliningradi lähedal asuv objekt. Neil on venemaa tuumarajatistele tüüpiline kolmekordne tara, mis tavaliselt ehitatakse standardse ja heakskiidetud plaani järgi. Osipovitšis asuvad aga Iskander-raketid, mille venemaa 2022. aastal üle andis ja mis võivad kanda nii tavapäraseid kui ka tuumalõhkepead. Sellised raketid võivad tabada sihtmärke Baltimaades, Ukrainas ja Poolas.

Iskanderide jaoks eraldatud ala on Christenseni sõnul viimase kolme aasta jooksul „massiivselt ja kiiresti laienenud”. Vähemalt kahes täiendavas üliturvalises garaažis on 40-tonniste kanderakettide rehvijäljed, mis viitab sellele, et rajatised on aktiivsed.

Kuigi baas ehitati tuumarelvade hoidmiseks, on analüütikute arvates ebatõenäoline, et seal neid praegu on. Tõenäolisem on, et laenguid hoitakse venemaal, kõige tõenäolisemalt Brjanskis, kuid „vajadusel toimetatakse need Osipovitšisse”, ütles ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituudi vanemteadur Pavel Podvig. Ilmselt ehitatakse selleks teed, mis viib baasi ehitatud platvormile. Christenseni arvates saab see olema lähedalasuva raudtee haru: „See on venemaa tuumainfrastruktuuri absoluutselt oluline osa. Kui neil on vaja siia tuumalõhkepead toimetada, siis suure tõenäosusega tehakse seda raudtee, mitte lennukiga.”

Põhjalaevastiku kodus Gadžijevos on käimas järjekordne laiendus, mis hõlmab ka strateegilisi allveelaevu. Alates 2022. aasta septembrist on sinna kerkinud kuus uut hoonet. „On ilmne, et [tuuma]rakettide hoiuruum laieneb märkimisväärselt,” ütles Podvig.

Kamtšatka baasis näitasid 2022. aasta septembri pildid kahe hoone ehituse algust, mis ekspertide arvates hakkavad majutama lõhkepead. Nüüd, kui ehitus on lõppenud, on ilmunud tuumarajatistele tüüpiline kolmekordne tara.

Novaja Zemlja saarestikus asuval Severnõi saarel on käimas märkimisväärne töö. See oli Nõukogude Liidu tuumarelvade katsetuspolügoon. Nüüd sertifitseerivad nad Christenseni sõnul seal lõhkepeade konstruktsioone, kuid see ei nõua tuumalaengu reaalajas katsetust. Kui sellist katset on aga vaja, siis tema sõnul viiakse see Novaja Zemljal läbi. Samal ajal on baasi kerkinud vähemalt üks uus tunnel ja neli hoonet.

Ameerika Ühendriikide Middlebury Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi James Martini leviku tõkestamise uuringute keskuse programmidirektor Jeffrey Lewis registreeris suurenenud aktiivsuse juba 2023. aastal.

Külma sõja järgne tuumarelvade vähendamise periood on lõppemas: on selge trend arsenali suurendamise, tuumaretoorika eskaleerumise ja seda tüüpi relvade kontrolli lepingutest loobumise suunas, märkisid Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) eksperdid kuu aega tagasi.

Kuigi venemaa ja Ameerika Ühendriikide operatiivsete lõhkepeade varud, mis moodustavad umbes 90% kõigist tuumarelvadest, jäid 2024. aastal suhteliselt stabiilseks, rakendavad mõlemad riigid ulatuslikke moderniseerimisprogramme, mis võiksid suurendada nende arsenali suurust ja mitmekesisust. Samal ajal aegub viimane kahepoolne strateegiliste ründerelvade vähendamise ja piiramise meetmete leping START-3 2026. aasta veebruaris.

Pole märke, et pooled sooviksid seda lepingut pikendada või asendada, ning see ähvardab kiirendada tuumarelvastumise võidujooksu venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, teatas SIPRI.

15. venemaa föderatsiooni välisluureteenistus (SVR) tegi avalduse, milles süüdistas alusetult NATO-t „Moldova ettevalmistamises võimalikuks sõjaliseks konfliktiks venemaaga”. Agentuur väidab, et Brüssel on väidetavalt otsustanud „kiirendada selle riigi ümberkujundamist alliansi idatiival asuvaks eelbaasiks, võttes arvesse venemaa relvajõudude edasiliikumist Ukrainas”.

SVR väidab, et Põhja-Atlandi Allianss muudab Moldovat aktiivselt „sõjaliseks katsepolügooniks”, moderniseerides Marculesti ja Balti lennuvälju lahingulennukite vastuvõtmiseks, luues logistikakeskusi ja ladusid ning kohandades raudteeinfrastruktuuri Euroopa rööpmelaiusele. Kõik see toimub agentuuri sõnul „NATO vägede kiire venemaa piiridele üleviimise” nimel.

Samal ajal püüab välisluureteenistus hirmutada Moldova kodanikke, märkides, et NATO ja venemaa vahelise otsese konflikti korral saavad nemad peamise löögi ja muutuvad kahurilihaks. SVR kinnitab, et Moldova armee on nüüd alliansi sõjaväeinstruktoritega üle ujutatud ja riik läheb väidetavalt üle NATO sõjapidamise standarditele. „Maia Sandu kompradori režiim on valmis rahuldama kõiki lääneriikide palveid, kui seda „söötmiskünast” eemale ei aeta,” ütleb teenistus.

Samuti väidavad nad, et NATO annab materiaalset tuge presidendimeelsele parteile „Tegu ja Solidaarsus” enne 28. septembril toimuvaid parlamendivalimisi. SVR-i andmetel tühistab partei võidu korral Moldova põhiseadusega tagatud neutraalse staatuse.

„President Sandut on pikka aega ja õigustatult süüdistatud tema juhitava riigi süstemaatilises „toitmises” Rumeeniale, mille kodanik ta on. Nüüd aga on ilmseks saamas, et Sandu ja tema saatjaskond kavatsevad minna palju kaugemale, nimelt anda Moldova NATO-le üle, et nad saaksid selle lihtsalt venemaa vastu „pühkida”. Ilmselt ei anna Zelenski kannibalistlik kuulsus geiparaadide ja Euroopa integratsiooni armastajale rahu,” järeldas teenistus.

Selliste avalduste taustal väljendab ametlik Chisinau põhimõtteliselt teistsugust seisukohta. Moldova peaminister Dorin Recean teatas luureandmetele viidates suve alguses, et venemaa püüab riigis olukorda destabiliseerida, et paigutada tunnustamata Transnistriasse kuni 10 000 sõdurit. Ta hoiatas katsete eest sekkuda parlamendivalimistesse ja rahastada venemaa-meelseid parteisid varikanalite kaudu, tuues välja, et Moskva kulutas 2024. aastal mõjutuskampaaniatele summa, mis võrdub 1%-ga Moldova SKP-st.

Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) hoiatas varem, et alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest on kreml järjekindlalt töötanud selle nimel, et muuta Transnistria kontrollitavaks hüppelauaks hübriidoperatsioonideks Moldova, Ukraina ja EL-i vastu. Tulevikus püüab venemaa analüütikute sõnul muuta Moldova oma satelliidiks.

16. Lühiuudised

Njah, kommentaare vast ei vaja… USA president Donald Trump ütles, et kui Ukraina küsimuses 50 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, kehtestavad Ühendriigid venemaale ja tema kaubanduspartneritele teiseseid sanktsioone. „Ma ei ole venemaa tegevusega rahul. Kui 50 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, seisavad Moskva ja tema partnerid silmitsi karmide, kuni 100% tariifidega,” ütles ta Ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Ruttega kohtumisel kõneledes.

USA president Donald Trump on andnud vladimir putinile liiga palju aega enne venemaa vastu teiseste tariifide kehtestamist, kuna Moskva ei ole valmis sõda Ukrainas lõpetama. Seda arvamust väljendas EL-i diplomaatia juht Kaja Kallas. „50 päeva on väga pikk aeg, arvestades, et nad tapavad iga päev süütuid tsiviilisikuid,” selgitas ta (tsiteeris Telegraph). Samal ajal nimetas Kallas Trumpi muutunud retoorikat, mis on Moskva suhtes võtnud karmima hoiaku, positiivseks märgiks. „See on väga positiivne,” märkis ta.

venemaa aktsiaturg tähistas president Donald Trumpi kõnet Ukraina olukorra kohta tormilise tõusuga. Moskva börsi indeks, mis hõlmab kümnete venemaa suurimate ettevõtete aktsiaid, hüppas 20 minutiga ligi 3% pärast seda, kui Trump ütles, et ootab enne uute sanktsioonide kehtestamist venemaa vastu veel 50 päeva, kuni vladimir putin relvarahu kehtestab. Kauplemise lõpus tõusis indeks 2,73%, mis on tugevaim hüpe alates 12. maist.

venemaa importijad on silmitsi seisnud uue probleemiga: alates juuni keskpaigast on kauba ületus Kasahstani piiri järjekordade ja Kasahstani poole poolt kehtestatud tugevdatud kontrollide tõttu märkimisväärselt pikenenud, väidavad transpordi- ja väliskaubandusettevõtete töötajad. Nende sõnul ei võtnud piiriületus varem aega rohkem kui tund, kuid nüüd saab veoauto või raudteevagun kontrollpunktis kergesti seista 10 päeva või isegi kauem. Juunis-juulis pikenesid tarneajad Kasahstanist, mille kaudu praegu liigub suur paralleelimpordi voog, 14–40 päeva võrra, ütles A2 Fordwardingu eriprojektide osakonna juhataja Vladimir Letnikov.

Taani kaitseministeeriumi teatel on Taani heaks kiitnud satelliiditeenuste osutamise Ukraina relvajõududele Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) kaudu.

Saksamaa ei tarni Ukrainale pikamaa Taurus rakette, ütles kaitseminister Boris Pistorius FT-le. Ta avaldas ka, et Saksamaa inventaris on alles vaid kuus Patriot õhutõrjesüsteemi.

Malta on avaldanud vastuseisu EL-i ettepanekule langetada Venemaa energiaressursside hinnalage, aeglustades seeläbi 18. venemaa-vastase sanktsioonipaketi vastuvõtmist. Sellest teatas Politico, viidates Euroopa diplomaadile. Väljaande allika sõnul väljendas Malta oma vastuväiteid 13. juulil EL-i riikide alaliste esindajate komitee (COREPER) kohtumisel. Uues algatuses tehakse ettepanek kehtestada venemaa energiaressursside ekspordi ülempiiriks 15% turuhinnast – arvutatuna viimase kolme kuu keskmise väärtusena, kirjutab väljaanne. Lisaks Maltale võtsid selle vastu sõna ka Kreeka ja Küpros. Nagu Bloomberg märgib, nõuavad need kolm riiki, et kõik muudatused tuleb kokku leppida G7 partneritega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega.

Ameerika Ühendriigid tarnivad Ukrainale esimese partii 10 miljardi dollari väärtuses relvi uue sõjalise abikava raames, mille USA president Donald Trump oli varem välja kuulutanud. Sellest teatas Axios, viidates informeeritud allikatele. Väljaande andmetel hõlmavad tarned rakette, õhutõrjesüsteeme ja suurtükimürske. Varem rõhutasid kaks Axiose allikat, et nimekirja kuuluvad ka pikamaarakettid, mis on võimelised tabama sügavat venemaa territooriumi. CNN-i andmetel kaalub Washington lühi- ja keskmise ulatusega rakettide, haubitsa laskemoona ja õhk-õhk-rakettide müümist NATO riikidele, et need seejärel Ukrainasse üle anda. Nagu telekanali allikad viitavad, ei näe skeem ette relvade otsest üleandmist Ameerika Ühendriikidest Ukraina relvajõududele, kuna Trump kavatseb sellega vältida süüdistusi omaenda valimislubaduste rikkumises, mis on seotud Ameerika osalemise vähendamisega Ukraina konfliktis.

Lisaks lubab see skeem Ameerika Ühendriikidele majanduslikku kasu: ühe Patriot-süsteemi maksumus ulatub miljardi dollarini ja nagu CNN-i allikad märgivad, on Trump korduvalt rõhutanud selliste tarnete tasuvust Ameerika kaitsetööstusele. Uue algatuse ametlik kinnitus anti 14. juulil Valges Majas NATO peasekretäri Mark Ruttega toimunud pressikonverentsil. Trump ütles, et Ameerika Ühendriigid tarnivad Ukrainale Ameerika relvi Euroopa partnerite kaudu. Ta rõhutas: „Meie toodame, nemad maksavad.” Programmi üheks põhielemendiks saavad Patriot õhutõrjeraketisüsteemid. Trump kinnitas, et Ameerika Ühendriigid lubavad Euroopa liitlastel need süsteemid oma varudest Kiievile üle anda ja vastutasuks saavad nad uusi osta. Ameerika presidendi sõnul võib Ukraina saada kuni 17 Patriot raketisüsteemi, millest mõned antakse üle lähipäevil. Nagu aru sain, siis selle kõik maksab kinni Euroopa…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimase nädala jooksul on tabanud ebameeldiv üllatus neid, kel mootorsõidukimaks tähtajaks maksmata – nende pangakontod on arestitud. Ehkki maksu- ja tolliamet hoiatas enne meedia vahendusel, et nii juhtub, ei olnud paljud sellest siiski kuulnud.

Tasumata maksusummalt arvestatakse lisaks viivist 0,06% päevas kuni maksuvõla tasumiseni. Selle kohta koostab maksu- ja tolliamet eraldi intressinõude, vahendab Ärileht.

Maksu maksmata jätmine võib sõiduki omaniku jaoks aga nii mõnegi asja tulevikus sootuks ära rikkuda. Maksuvõlg võib mõjutada toetuste saamist ja erinevate lubade väljastamist või kehtivust. Näiteks võivad erinevad asutused nõuda toetuste ja lubade taotlemisel tõendit selle kohta, et maksuvõlg puudub.

Automaksu on tasumata üle mitme miljoni euro ulatuses.