Austraalia teadlased avastasid inimese kopsust valgu, mis kaitseb koroona eest
Avaldatud: 11 veebruar, 2023
Pilt: Twitter Austraalia teadlased tegid avastuse, mis seletab, miks mõned inimesed haigestuvad raskelt koroonasse, aga teised mitte. Nimelt on osa inimeste kopsudes looduslik valk, mis kaitseb neid koroona eest.
Sydney ülikooli teadlased avastasid kopsudes valgu, mis blokeerib koroona ja moodustab viirusele loodusliku barjääri, vahendab Daily Mail.
Looduslikult esinev valk LRRC15 toimib nii, et seob end viirusega nagu takjapael, takistades koroona osakeste seondumist haavatavamate rakkudega ning vähendades ka nakatumise võimalust.
Hämmastav leid võib lõpuks selgitada, miks mõned inimesed põevad viiruse tõttu tõsist haigust või isegi surevad, samas kui teised ei haigestu üldse või pole neil erilisi sümptomeid.
Teadaolevalt ei esine LRRC15 inimestel enne viiruse kehasse sisenemist, kuid see ilmneb pärast nakatumist.
Valk aitab aktiveerida organismi reaktsiooni koroonale ja uskumatu leiu taga olev meeskond loodab, et see pakub paljulubavat võimalust uute ravimite väljatöötamiseks viiruse vastu võitlemisel.
Teadlased usuvad, et COVID-19-sse surnud patsiendid ei tootnud piisavalt seda valku või toodavad seda liiga hilja, et midagi muuta.
Seda teooriat toetab eraldi Londoni uuring, milles uuriti LRRC15 esinemist vereproovides. Selles uuringus leiti, et raske koroonaga patsientide veres oli valgu tase madalam kui kerge koroonaga patsientide veres.
Autorid ütlesid, et nad töötavad nüüd välja kaks strateegiat koroona vastu, kasutades valku LRRC15. Nad ütlevad, et strateegiad võivad töötada mitme koroona variandi puhul.
Üks on suunatud ennetava ravina ninale ja teine raskete juhtumite korral kopsudele.
Uuringut juhtinud professor Greg Neely ütles, et tema meeskond oli üks kolmest rahvusvaheliselt, kes avastas iseseisvalt selle konkreetse valgu koostoime COVID-19-ga.
Teised meeskonnad olid Oxfordi ülikoolis Ühendkuningriigis ning Yale’i ja Browni ülikoolides USA-s.
„Minu kui immunoloogi jaoks on hullupööra huvitav fakt, et see looduslik immuunretseptor, millest me ei teadnud, vooderdab meie kopse ning blokeerib ja kontrollib viirust,” ütles professor Neely.
Uuringu kaasautor dr Lipin Loo ütles, et LRRC15 valku on koroonat põdevate inimeste kopsudes palju rohkem kui ilma haiguseta inimeste kopsudes, mis viitab sellele, et see aitab inimesi COVID-19 eest kaitsta.
„Kui me uurime terveid kopse, ei näe me LRRC15-d palju, kuid COVID-19-ga kopsudes näeme palju rohkem seda valku,” ütles dr Loo. „Arvame, et see äsja tuvastatud valk võib olla osa meie keha loomulikust vastusest nakkuse vastu võitlemisel, luues barjääri, mis eraldab viiruse füüsiliselt meie kopsurakkudest, mis on COVID-19 suhtes kõige tundlikumad.”
Meeskond loodab, et nende avastus aitab välja töötada uusi viirusevastaseid ja antifibrootilisi ravimeid, et ravida COVID-19 ja teisi viiruseid, kus esineb kopsufibroosi.
Nad leidsid, et LRRC15 esineb ka fibroblastirakkudes, rakkudes, mis kontrollivad kopsufibroosi, haigust, mis põhjustab kahjustatud ja armistunud kopsukoe.
COVID-19 võib põhjustada kopsufibroosi ja loodetakse, et vapustav leid aitab võidelda pika koroonaga.
„Nüüd saame kasutada seda uut retseptorit laia toimega ravimite väljatöötamiseks, mis võivad blokeerida viirusnakkust või isegi pärssida kopsufibroosi,” ütles Neely. Ta ütles, et praegu pole kopsufibroosi jaoks häid ravimeetodeid.
Uuringus osalenud dr Lipin Loo ütles, et LRRC15 „toimib natuke nagu molekulaarne takjapael, kuna see kleepub viiruse oga külge ja tõmbab selle seejärel sihtrakutüüpidest eemale”.
„Arvame, et see äsja tuvastatud valk võib olla osa meie keha loomulikust vastusest nakkuse vastu võitlemisel, luues barjääri, mis eraldab viiruse füüsiliselt meie kopsurakkudest, mis on COVID-19 suhtes kõige tundlikumad,” ütles ta.
LRRC15 esineb paljudes kehaosades nagu kopsud, nahk, keel, fibroblastid, platsenta ja lümfisõlmed.
Kuid teadlased leidsid, et pärast koroonaga nakatumist täituvad inimese kopsud LRRC15-ga.
New South Walesi ülikooli Kirby instituudi viroloog professor Stuart Turville kiitis uuringut. Ta ütles Guardianile: „Greg Neely meeskond on suurepärane selles, mida me nimetame funktsionaalseks genoomikaks. See on võime äratada või välja lülitada tuhandeid valke korraga ja uute viiruste uurimisel on see tõesti oluline.”
„Nende jadade mõistmine on oluline, kuna need võimaldavad meil viirust pidurdada, et teised meie immuunsüsteemi osad saaksid järele jõuda ja reageerida,” rääkis professor Turville. „Mõnel juhul võivad need pidurid olla nii tõhusad, et viirus ei pruugi kunagi hoogu juurde saada. Tõepoolest, see võib olla üks paljudest teguritest, mis võib suurendada inimeste võimet olla varakult viiruse eest kaitstud.”
Avastus tehti ajal, kui miljonid austraallased käärivad kahe nädala jooksul pärast riigi immuniseerimisnõuannet üles oma käised viienda koroonavaktsiini saamiseks.
Austraalia immuniseerimise nõuandekogu on uuendanud oma soovitusi, kus kõigil vähemalt 18-aastastel inimestel, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul koroonaga nakatunud ega saanud vaktsiini, tuleks lasta end üle vaktsineerida.
Viies süst muutub laialdaselt kättesaadavaks alates 20. veebruarist. Varem oli see saadaval ainult tugeva immuunpuudulikkusega austraallastele.
„Alates 20. veebruarist võivad kõik täiskasvanud, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul saanud korduvasüsti ega haigust põdenud, minna ja saada kordussüst, et pakkuda neile täiendavat kaitset koroona raske haiguse eest,” ütles tervishoiuminister Mark Butler.
„Kui olete 65-aastane või vanem või olete täiskasvanu, kellel on oht haigestuda raskesse koroonahaigusesse, ja viimasest revaktsineerimisest või haigestumisest on möödunud kuus kuud, on nüüd aeg teha korduvsüst.”
Teadaanne tähendab, et 18–29-aastased austraallased saavad neljanda doosi, kuid neid ei pakuta lastele, välja arvatud juhul, kui neil on terviseprobleeme, mis seavad nad raske haiguse riskigruppi.
Kuigi valk on uus avastus, on tehtud mitmeid uuringuid, mis puudutavad organismi suhet ja reageerimist koroonaga nakatumisele.
Oxfordi ülikooli teadlased leidsid oktoobris, et mõned inimesed ei saa kunagi koroonat tänu oma geenidele. Nad leidsid, et inimesed, kellel on konkreetne mutatsioon, tekib pärast vaktsineerimist suurem kogus antikehasid.
Umbes 30–40 protsendil inimestest on geen, mida tuntakse kui HLA-DQB1*06. Tugevdatud kaitsest võib piisata nakatumise täielikuks blokeerimiseks.
See võib osaliselt seletada, miks mõned inimesed ei haigestu kunagi, isegi kui pereliikmed nakatuvad viirusega.
Detsembris leidis teine uuring, et koroona patsientidel, kes kannatasid anosmia (lõhna kadu) või ageusia (maitsetundlikkuse kadu) all, tekkisid kaks korda suurema tõenäosusega antikehad pikemaks ajaks pärast nakatumist.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
