Audit: riigi kinnisvara kasutamine on ebatõhus ja koormav
Avaldatud: 26 oktoober, 2016
Valitsus pole 15 aastaga riigi kinnisvarapoliitikas üksmeelele jõudnud, mistõttu kulud kahekordistuvad ja remondivajadus on juba praegu ligi 500 miljonit eurot.
Riigikontrolli hinnangul pole 2001. aastal alanud riigi kinnisvarareform saavutanud olulisi eesmärke – riigi hoonestatud kinnisvara valitsetakse jätkuvalt killustatult, kasutamine on ebatõhus ning riigile rahaliselt tarbetult koormav.
Selle peamiseks põhjuseks on valitsuse suutmatus leppida 15 aasta jooksul kokku riigi ühtses kinnisvarapoliitikas, mille raames valida kõige otstarbekam kinnisvara korraldusmudel.
2016. aasta seisuga ei ole kinnisvarareformi lõpule viidud ega selle eesmärke saavutatud. Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) on üle antud vaid ca veerand riigiasutuste kasutuses olevast pinnast.
Riigikontrolli analüüsitud 11 kinnisvaraobjekti näitel ei ole siiski oodatavat kokkuhoidu saavutatud, kulud kasvasid asutuse eelarves pärast RKASiga üürilepingute sõlmimist ja kaheaastase üleminekuperioodi lõppu (mil kulud valitsuse otsuse kohaselt suureneda ei tohtinud) keskmiselt veidi enam kui 2,5 korda.
„Riigi kinnisvarareformiga toimunu on näide sellest, kuidas probleeme on esinenud nii muudatuste algatamisel, rakendamisel kui ka lõpetamisel,” ütles riigikontrolör Alar Karis. „Riigi hoonestatud kinnisvaraga seotud probleemid on olnud teada juba väga pikka aega, kuid jätkuvalt pole kokkulepet, kuidas neid lahendada. Ei teata, kui palju ja millist kinnisvara riigil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb ning kuidas hoonete kordategemist rahastada.”
Värskeima riigi kinnisvara valitsemise koondaruande kohaselt on riigiasutuste omanduses 1,6 miljonit hektarit maad ning 2453 hoonet või hooneosa pindalaga enam kui 1,5 miljonit ruutmeetrit. Lisaks sellele kasutavad asutused üle 200 hektari maad ning üle 0,7 miljoni ruutmeetri hoonepinda lepingute alusel.
Lõunaeestlane
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
