Asjatundjad: suur naftakriis on juba kohal, kuna varud on praktiliselt otsas

Pärast USA sõda Iraani vastu ja sellele järgnenud Hormuzi väina sulgemist on maailmaturu kütusekriisi leevendatud olemaolevatest varudest, aga nüüd on need otsas ja hinnad hüppavad lakke.

USA naftatööstuse juhid hoiatasid juba mitmeid kuid, et Hormuzi väina pikaajaline sulgemine toob paratamatult kaasa kütusekriisi. Nüüd väidavad nad, et see kriis ongi käes, vahendab Wall Street Journal.

Kommertskütuse varud on kogu maailmas vähenenud juba üle kuue kuu ning strateegilisi toornaftavarusid ei saa enam kuigi palju kasutada. Eelmisel nädalal toimunud rünnakud peatasid Saudi Araabias töö olulisel toornaftajuhtmel, mis võimaldas naftat transportida väljaspool Hormuzi väina, analüütikute hinnangul jäi seetõttu niigi pingeliselt turult kõrvale vähemalt 2,5 miljonit barrelit naftat päevas.

„Kõik need mehhanismid aitasid leevendada hinna- ja tarneriske,” ütles Chevroni tegevjuht Mike Wirth reedel Texases Austinis toimunud energiakonverentsil. „Nüüdseks on nende mõju suures osas ammendunud ja süsteemis pole kaugeltki enam selliseid puhvreid nagu kriisi alguses.”

Ta lisas, et naftahindade edasist käekäiku on raske ennustada, kuid praegu on keeruline ette kujutada hindade kiiret langust. „Tahaksin väga öelda, et näen mingeid märke olukorra leevenemisest, kuid praegu on seda raske uskuda,” sõnas ta.

Kogenud energeetikaeksperdid märgivad, et kuna Iraani konflikti lahendust pole silmapiiril, ähvardab olukord kontrolli alt väljuda. Diislikütuse hind on USA-s tõusnud rekordilise 6,23 dollarini galloni eest ning bensiini hind, mis suvel langes alla 4 dollari piiri, on taas tõusnud 4,32 dollarini. Mõned energeetikaanalüütikud on pidanud vastama investorite küsimustele selle kohta, millal kõrgete hindade tõttu survestatud tarbijad hakkavad uute ostude tegemist piirama.

Trumpi administratsioon on korduvalt lubanud ameeriklastele, et kütusehinnad tanklates langevad ja energiatarne Lähis-Idast kasvab jätkuvalt.

Siseminister Doug Burgum ütles esmaspäeval Houstonis toimunud G20 üritusel, et „hinnad olid eelmise administratsiooni ajal niikuinii nii kõrged” ja ameeriklased oleksid pidanud neid hindu püsivalt maksma, kuna endine president Joe Biden „ajas energiatootmist vähendavat ja rafineerimistehaseid sulgevat poliitikat”.

„Kui soovite hindadest kirjutada, siis lisage kindlasti sõna „ajutine”, sest tegemist on ajutise häirega,” ütles Burgum ajakirjanikele.

Valge Maja näeb kahte peamist võimalust hindade leevendamiseks: tootmise suurendamine Venezuelas ja USA kütusetootmisvõimsuse kasvatamine. Viimastel kuudel on USA ametnikud keskendunud kokkulepete sõlmimisele, mis peaksid elavdama Venezuela naftatootmist. Septembri alguses kohtusid nad USA naftatöötlemisettevõtete juhtidega, et arutada riigi kütusetootmisvõimsuse suurendamist. Üks USA kõrge ametnik märkis, et nad on seni mõlemas valdkonnas saavutatud edusammudega rahul.

Energeetikasektori juhid ja Valge Maja ametnikud kinnitavad, et on alates konflikti puhkemisest pidanud pidevat dialoogi energiasektori olukorra üle; ettevõtete juhid – sealhulgas Wirth – suhtlevad sageli energeetikaminister Chris Wrightiga.

Siiski ütles Wirth reedel, et pole president Trumpiga rääkinud alates 3. augustist, mil president kirjutas sotsiaalvõrgustikus Truth Social, et tegevjuht pole tunnustanud tema administratsiooni panust naftatööstuse heasse käekäiku. Trump nõudis Chevronilt ja teistelt naftafirmadelt, et need tooksid „tarbijatele mõeldud (jaemüügi!) naftahinnad ALLA, KOHE!”

Mõned tegevjuhid ja energeetikaeksperdid tunnistavad, et on viimastel nädalatel muutunud murelikuks, kuna konflikt on taas ägenenud ning rünnakute sihtmärgiks on sattunud nii laevad kui ka energiataristu mõlemal poolel.

„Enamikus läbirääkimistes on eelis tavaliselt sellel poolel, kelle kasuks töötab aeg ja kes on valmis kannatlikkust üles näitama,” ütles Quantum Capital Groupi asutaja ja tegevjuht Wil VanLoh Austinis toimunud konverentsil. Iraan, märkis ta, „on valmis kannatama. Nende rahvas on juba aastakümneid palju kannatanud”.

Hiina aitab osaliselt kaasa ülemaailmsele tarnekitsikusele. Maailma suurim naftaimportöör oli kuid katnud ligi poole oma päevasest tarbimisest toornafta varudest, pakkudes sellega naftaturgudele teatavat leevendust. Analüütikute sõnul on riik aga viimastel nädalatel taas suurendanud oste rahvusvahelistelt tarnijatelt.

USA toornafta hind on viimase kolme nädalaga tõusnud 19 protsenti, ulatudes ligi 101 dollarini barreli eest, kuna rünnakud Lähis-Idas on sagenenud. Iraan on võtnud sihikule väina läbivad naftatankerid, seda isegi pärast seda, kui Trump ja tema lähikondlased kiitlesid, et on saatnud mitu alust märkamatult läbi selle veetee. Houthi mässulised on hiljuti korraldanud Jeemenist rünnakuid Saudi Araabia taristu ja sõjaliste objektide vastu ning kahjustanud Ida-Lääne naftajuhet, mis ulatub Abqaiqi naftamaardlast Punase mere ääres asuva suure Saudi Araabia sadamalinna Yanbu al-Bahri.

Trump on lubanud avaldada Iraanile majanduslikku survet, kuid välistanud maavägede saatmise konflikti. Ta on öelnud, et ootab sõja kestmist novembris toimuvate vahevalimisteni, kuid investorid usuvad, et see venib sellest kaugemale.

„See oli märk sellest, et olukord venib pikale,” ütles finantsfirma Pickering Energy Partners asutaja Dan Pickering.

Samal ajal on diislikütuse varud tema sõnul piiratud, kuna Lähis-Idas ja Venemaal toimuvate konfliktide tõttu on häiritud naftatöötlemistehaste töö. Nõudlus kütuse järele peaks kasvama, sest põllumehed, kes kasutavad seda rasketehnikas, alustavad saagikoristust. „Diislikütuse küsimusele pole lihtsat lahendust,” märkis Pickering.

Trump on öelnud, et Ukraina peab peatama rünnakud Venemaa vastu, mis ohustavad ülemaailmset diislikütuse varustatust.

Märtsis hoiatasid USA kolme suurima naftafirma – ExxonMobil, Chevron ja ConocoPhillips – juhid Trumpi meeskonda (sealhulgas Burgumit ja Wrighti), et väina pikaajaline sulgemine võib tekitada puudujäägi naftatoodetes nagu diislikütus, sellest kirjutas toona The Wall Street Journal. Mõned juhid on eraviisiliselt kritiseerinud seda, kuidas Trump on konfliktiga tegelenud.

Esmaspäeval toimunud konverentsil lükkas Burgum ümber püsivad spekulatsioonid, nagu kaaluks Valge Maja tõsiselt USA naftatoodete (näiteks diislikütuse) ekspordi ajutist keelustamist. Tema sõnul ei usu Trumpi meeskond, et selline samm hindu langetaks.

„Teeme kõik, mis aitab hindu koduturul,” ütles Burgum. „Kuid me tegutseme arukalt ega lähtu lihtsalt ideest, et kui lõpetame ekspordi, siis see kuidagi võluväel hindu mõjutab.”