Asjatundja: Eestis aktiivset eluviisi soovivale välismaalasele on keeleõpe vältimatu
Avaldatud: 22 detsember, 2022
Foto „Settle in Estonia” kohanemisprogrammi koolituselt. Pilt: Kultuuriministeerium Tuhanded välismaalased võtsid kohe lõppeval aastal osa riiklikust kohanemisprogrammist ja selle raames pakutavast keeleõppest. Koolituseksperdi sõnul on keeleõpe Eestis elades vältimatu, sest vastasel korral on suur osa võimalustest välismaalaste jaoks suletud.
Riikliku tasuta kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames korraldatakse välismaalastele kohalikku ellu sisseelamist toetavaid koolitusi juba 8. aastat. Tänavu osaleti koolitustel kokku koguni ligi 2200 korral. „Kolmandiku kõigist kursustest moodustavad just keeleõppe tunnid ja see on ka igati loogiline. Välismaalasele, kes soovib Eestis aktiivset elu elada, on eesti keele õppimine täiesti vältimatu. Vastasel juhul ei pruugi ta osa saada paljudest võimalustest – olgu tegemist töövõimaluste või muude suhtlemist nõudvate vajadustega. Eestlased oskavad ka muid keeli ning loomulikult saab ka teisiti oma asjad aetud, kuid siis jääbki välismaalane Eestis igavesti turistiks,“ märgib koolituste läbiviimist korraldav Martin Lään, kelle sõnul ei tohiks ühelgi välismaalasel olla tänu eestlaste heale keeleoskusele keeruline saada ka muus keeles abi näiteks raudteejaama või kohviku leidmisel.
Populaarsuselt teine kursus välismaalaste seas on baasmoodul, kust leitakse vastused Eesti elu puudutavatele peamistele ja kõige üldisematele küsimustele, ning kolmandana pakub enim huvi Eestis töötamisega seotud kursus. Samas on valikus veel mitmeid teisigi spetsiifilisema teemaga koolitusi.
Eesti panus välismaalaste kohanemisse eristub naabritest
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõuniku Kerli Zirki sõnul on riik püüdnud leida võimalikult palju viise, et aidata välismaalastel ühiskonda paremini sisse elada ning info kohanemisprogrammi kohta sihtrühmani viia. „E-riigis toimub info edastamine paljudel juhtudel automaatselt ehk kohe, kui välismaalane on saanud elamisloa. Samas peame aga mõtlema ka sellele, et kõik Eestisse saabunud välismaalased ei ole ilmtingimata nii tehnoloogia-teadlikud nagu me siin elades harjunud oleme. Seetõttu toimuvad ka kohanemiskoolitused jätkuvalt nii veebi teel kui füüsilise õppena,“ selgitab Zirk.
Eesti kohanemisprogramm erineb sealjuures nii oma ülesehituse kui ka paljude teiste aspektide poolest paljudest naaberriikidest, kus on samuti sarnaseid programme loodud. „Näiteks lõime tänavu Ukrainast saabunud sõjapõgenikele eraldi koolitusmooduli, mille sarnast ei paku isegi paljud Ukrainale oluliselt lähemal asuvad riigid,“ kirjeldab Zirk.
Samuti on tema sõnul eriline see, et riik pakub kohanemisprogrammi mitte ainult kolmandatest riikidest tulijatele, vaid ka Euroopa Liidu riikidest saabunutele – see on teiste riikidega võrreldes üsna ebatavaline.
Soov panustada välismaalaste paremasse kohanemisesse on tema sõnul kahtlemata kahepoolne. „Ühelt poolt on meil välismaalasi vastuvõtva riigina kohustus ja soov luua head võimalused siia kolimiseks. Teisalt soovime aga siia saabuvaid inimesi paremini ühiskonda sulandada, et neil tekiks soov olla osa siinsest keskkonnast ja panustada seeläbi ka meie majandusse,“ selgitab Zirk.
Välismaalasi huvitavad eeskätt just praktilised küsimused
Kuigi välismaalastele mõeldud kohanemisprogramm sisaldab ka üldist kultuurilist ülevaadet meie riigist, tavadest ja kommetest, on koolitusi koordineeriva Lääne sõnul välismaalaste jaoks esmatähtsaks siiski praktilised igapäevaküsimused. „Meditsiin, kohalik kinnisvaraturg, töö otsimine ja tööle kandideerimine ning koolid ja lasteaiad – need on TOP teemad, mida kannustavad praktilised vajadused,“ kirjeldab ta ja lisab, et palju küsimusi tekib ka migratsiooniformaalsuste teemal – olgu selleks elamisloa pikendamine, muutmine või taotlemine, aga ka töökoha vahetus, kvoodid ja muu sellega seotu.
„Viimase 8 aastaga on programm leidnud Eestis selgelt oma koha ja tuntuse välismaalaste seas – ka nende seas, kes alles plaanivad Eestisse tulla. On teada, et see on koht, kust saab kvaliteetset tasuta keeleõpet ning infot elu kohta Eestis. Suurem teadlikkus programmi kohta on omakorda kasvatanud gruppide täituvust ning osalemine kursustel on aastate jooksul aina kasvanud,“ kirjeldab Lään. Käesoleva aasta ärevad ajad maailmas on aga programmi vajadust senisest veelgi enam esile tõstnud, mistõttu on ka Ukrainast sõjapõgenikele mõeldud kursused väga kõrge osalusega.
Soov õppida ja kohaneda on kriitiliselt tähtis
Muutustega kohanemine ei puuduta Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõuniku Kerli Zirki sõnul ainult Eestisse saabuvaid välismaalasi, vaid ka programmi ennast. „Liigume selles suunas, et muuta koolitusi kompaktsemaks ning lisada neisse rohkem iseseisvat õpet. Samuti kaalume lisaks A1 ja A2 keeleõppele ka kõrgemate keeletasemete lisamist,“ kirjeldab ta programmi tulevikku. Koolitusprogrammi koordineeriva Lääne sõnul võiks õpe sisaldada tulevikus ka täiendavaid praktilisi tegevusi, näiteks õppekäigud Kumusse ja Pärdi keskusesse või ühine laulupeo külastus.
Ühtlasti jagab ta mõned nõuanded ka uussisserändajatele endile, kes soovivad Eestis kohalikku keskkonda rohkem sisse sulanduda. „Kindlasti tasub olla täpne, eriti igasuguse dokumentatsiooni puhul. Eestis lähtutakse sellest, mis on kirja pandud – olgu tegemist seaduse või töölepinguga – ja teadmatus pole siinjuures vabandus. See on sageli siia saabunutele üllatuseks. Samuti tasub teada, et PPA-d ei tasu karta, vaid pigem on see koht, kust saab küsida nõu. Ühtlasi võiksid Eestisse saabujad kindlasti liituda välismaalaste võrgustike ja sotsiaalmeediagruppidega,“ toob ta näiteid. „Aktiivne – kuid samas mitte agressiivne – olek ja meel on samuti võtmesõnad, mis aitavad kohalikku ellu sujuvamalt sisse elada. Kel vähegi on huvi ja soovi teada saada, mis külm maa see siin on, mille kinnised inimesed on samas väga soojad, saab kindlasti üsna peagi Eestis kenasti hakkama!”
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
