Arvamus vaktsineerimise teemal: Kas eesmärk pühitseb abinõu?
Avaldatud: 16 oktoober, 2021
Merike Vingel,
Isamaa erakonna liige ja KOV valimiste kandidaat Tartus
Pealkirjas osutatud ütlus omistatakse 16 sajandi elanud ja tegutsenud Itaalia poliitikule ja kirjanikule Niccolo Machiavellile. Lahti seletatult tähendab see, et kui eesmärk on hea, siis on selle saavutamiseks enam-vähem kõik lubatud. Aga kas on see ikka õige tee?
Valitsuse praegune, veel jätkuv suund vaktsineerimiseks näitab selle ütluse järgi käimist.
Mulle on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu inimeste, eriti tuntud reformierakondlaste mõtteavaldused meedias, kuidas vaktsineerimata inimesi peaks survestama ja sundima vaktsineerimisotsust tegema, nende vabadusi ühiskonnaelust osa võtta piirates ja olematuks tehes. Ja reaalselt seda viiaksegi meie ühiskonnas ellu alates augustist, kui üleöö kehtestati vaktsiinipassi nõue. See viis paljude inimeste ja perede elu kaosesse. Miks oli vaktsiinipassi nõue vaja läbi suruda nii äkisti? Hiljem selgus, et 22. septembriks oli antud korraldus vaktsineerida 70 protsenti elanikkonnast. Kes andis ja miks just selline kuupäev on siiamaani selgusetu. Vaadates tänaseks survestamise meetodi töötamist, ei ole see õigustanud ennast. Kuigi valitsus ja osa kodanikke nõuavad veel karmimaid meetmeid vaktsineerimata inimeste suhtes, on see tekitanud hoopis vastupidist efekti ja muutnud ettevaatlikuks ka paljud vaktsineeritud inimesed. Sest ei olda nõus kaasinimeste diskrimineerimisega ja nendelt kodanikuõiguste äravõtmisega. Vaktsineerimine pidi olema inimese vaba valik ka Euroopa Liidu seaduse järgi. Ja nii olekski õige, et vaktsineerimine on igaühe sisemine ja läbikaalutletud otsus.
Liigub kaks ametlikku varianti, miks peaksid inimesed vaktsineerima – esimene on, et peame teistest hoolima ja ennast laskma vaktsineerida, ja teine, et riik soovib inimesi kaitsta nakatumise eest. Kumbki ei pea vett. Vägisi ei saa kedagi hoolima panna, samal ajal mittehoolijad ajakirjanduses sildistades ja põlastades.
Ja teise variandi puhul – täiskasvanud inimesel ei ole vaja, et keegi teda vägisi kaitseks. Ta võtab ise vastutuse oma elu ja tervise eest ja sellest lähtuvalt teeb otsused.
Praegune olukord on lõhestanud meie riigi – kodanikkond on jagunenud kaheks – vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesteks, kes üksteisele sotsiaalmeedias ägedasti tuld annavad. Kelle huvides peaks selline seis olema? Ja põhiline – koroonatõendite kasutuselevõtt ei ole aidanud piirata viiruse levikut, millisel eesmärgil need tegelikult ju kasutusele võeti. Sest nakatumine ikka levib, ja seda ka seoses vaktsineeritud inimestega, kes samuti haigestuvad ja nakatuvad, aga kellel pole kohustust ennast testida, ja kes seetõttu käivad väga julgelt tööl ja üritustel veidi haigenagi. Sest neile on antud valitsuse poolt signaal, et nad on nakkusvabad.
Kõigi nende asjaolude taustal ei näe ma mingit mõtet koroonatõenditel ja edasisel ühiskonna lõhestamisel. Varsti on ligi 70 protsenti elanikkonnast vaktsineeritud ja paljud ka läbi põdenud, osalt ka enese teadmata.
Kutsun valitsust üles kannapööret tegema ja järgima hoopis Põhjamaade eeskuju. Eesmärk ei pühitse abinõud. Norras ja Rootsis ja ka Soomes ei ole sundi, piirangud on vabaks lastud ja nakatumine on hoopis langenud.
Sundimine ja hirmutamine ja ähvardamine pole kunagi toiminud. Heaga ja veendes ja teavitades jälle ja jälle, kaasates selleks rohkem perearste ja õdesid, maandades riske vaktsiinikahjustuste fondi loomisega saaks palju rohkem ära teha. Rääkides möödanikust, oleks tänaseks meil palju rohkem vaktsineerituid, kui kevadel ja varasuvel vaktsineerimise võimalusi oleks rohkem kättesaadavaks tehtud.
Targalt ja rahulikult ja aega andes õnnestuks asi palju paremini ja mis peaasi – inimeste hinged jäävad terveks.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
