ARVAMUS: Putini demokraatia – valimised on, aga kas rahval on ka võim?
Avaldatud: 21 september, 2026
Venemaal toimunud riigiduuma valimiste esialgsed tulemused annavad taas põhjust mõelda, mida tähendab demokraatia riigis, kus valimised küll toimuvad, kuid võimu tegelik vahetamine on tugevalt piiratud.
Moscow Timesi vahendatud riikliku avaliku arvamuse uuringute keskuse VTsIOM väljumisküsitluse kohaselt kogus võimupartei Ühtne Venemaa 49,4% häältest. Kommunistlik Partei sai 14,2%, Liberaaldemokraatlik Partei 10,7%, Uued Inimesed 9,7% ja Õiglane Venemaa 6,6%. Teise uuringufirma INSOMAR küsitluse järgi kogus Ühtne Venemaa koguni 52,8% häältest.
Huvitava võrdluse pakuvad väljaspool Venemaad korraldatud väljumisküsitlused. Telekanali Dožd vahendatud kodanikuühenduste küsitluse järgi kogus partei Uued Inimesed välismaal küsitletute seas 48,3%, Kommunistlik Partei 19% ja Ühtne Venemaa kõigest 2,3% häältest. Küsitlused viidi läbi 18 linnas ning neis osales ligi 80% kokku 7575 küsitletust.
Need on eri valijarühmade ja erineva metoodikaga küsitlused, mistõttu ei saa nende tulemusi üks ühele võrrelda. Ometi näitavad need, kui erinev võib olla valimiseelistuste jaotus Venemaal ja välismaal küsitletud venemaalaste seas.
Venemaa keskvalimiskomisjoni andmetel oli valimisaktiivsus hääletamise lõppedes 56,66%. Esialgsed ametlikud tulemused lubati avaldada 21. septembril ning lõplikud mitte enne 25. septembrit.
Allikas: Moscow Timesi valimiste ülevaade, milles on viidatud VTsIOM-i, INSOMAR-i, Venemaa keskvalimiskomisjoni ja telekanali Dožd andmetele. Esitatud arvud pärinevad esialgsetest küsitlustest ja ametlikest teadetest, mitte lõplikest valimistulemustest.
Minu kommentaar
Vladimir Putin on korduvalt rääkinud, et Venemaal on oma demokraatia. Njah, ilmselgelt erineb see üsna oluliselt sellest, mida meie demokraatia all mõistame.
Demokraatia ehk rahva võim on riigikorralduse vorm, mille puhul kõrgeima võimu kandja on rahvas. Sõna pärineb vanakreeka keelest: demos tähendab rahvast ja kratos võimu.
Demokraatlikus riigis saavad kodanikud osaleda ühiskonna ja riigi juhtimises kas vahetult või vabadel valimistel valitud esindajate kaudu.
Aga vaatame, kuidas demokraatia põhitunnused Venemaa tegelikkusega kokku sobivad.
Rahva suveräänsus
Riigivõimu legitiimsus tuleneb rahvast. See tähendab, et rahval peab olema tegelik võimalus otsustada, kes ja kuidas riiki juhib.
Venemaa puhul tekib aga küsimus: kui palju on rahval tegelikult võimalik riigi juhtimist mõjutada ning kui palju otsustatakse tema eest juba enne valimisi?
Vabad ja ausad valimised
Kodanikud peavad saama vabalt valida oma esindajaid ning vajaduse korral võimulolijad välja vahetada.
Heade näidete leidmiseks ei pea kaugele minema. Kes on Eesti järgmine peaminister või mõne valdkonna minister, ei tea täna kindlalt keegi. Poliitikasse mineku võimalus on põhimõtteliselt kõigil, kes selle tee ette võtta soovivad.
Venemaal on olukord sootuks teine. Sõltumatu opositsiooni tegevust on piiratud, selle esindajaid on vangistatud või sunnitud riigist lahkuma ning valimiste aususe suhtes on tõstatatud tõsiseid küsimusi.
Kui poliitiline konkurents on juba enne valimispäeva tugevalt piiratud, siis mida näitavad valimistulemused tegelikult? Kas rahva vaba tahet või võimulolijate suutlikkust olemasolevat süsteemi säilitada?
Õigusriik
Kõik, sealhulgas riigivõimu esindajad, peavad järgima seadusi.
Venemaa puhul jääb aga sageli mulje, et seadused kohandatakse võimulolijate vajadustega, mitte vastupidi.
Minu hinnangul lähtuvad paljud Venemaa ametnikud ja riigiduuma liikmed oma tegevuses pigem Putini seisukohtadest kui sõltumatutest õigusriigi põhimõtetest. Kohati näib, et püütakse olla isegi püüdlikumad kui Putin ise nõuaks.
Sellises süsteemis ei ole seadus enam tingimata võimu piiraja, vaid võib muutuda võimu teostamise vahendiks.
Võimude lahusus
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema üksteisest eraldatud ning üksteist tasakaalustama.
Venemaa puhul on mul raske meenutada perioodi, mil need kolm võimuharu oleksid olnud tegelikult sõltumatud ja suutnud üksteist tõhusalt kontrollida.
Kui parlament ei suuda täidesaatvat võimu sisuliselt kontrollida ning kohtuvõimu sõltumatus on küsitav, jääb võimude lahusus suuresti formaalsuseks.
Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
Demokraatias peavad olema tagatud muu hulgas sõna-, ajakirjandus-, kogunemis- ja ühinemisvabadus.
Venemaal on olnud perioode, mil need vabadused olid praegusega võrreldes märksa ulatuslikumad. Viimastel aastatel on aga eriarvamuste avaldamise võimalusi järjest piiratud.
Isegi demonstratiivselt tühja paberilehe hoidmine võib kaasa tuua kinnipidamise. Sõjavastaste seisukohtade avaldamise eest on inimesi karistatud ka pikkade vanglakaristustega.
Millist vabast poliitilisest konkurentsist saab rääkida ühiskonnas, kus inimene peab enne oma arvamuse avaldamist kaaluma, kas selle eest võidakse ta vangi panna?
Poliitiline pluralism
Demokraatlikus ühiskonnas peavad saama vabalt tegutseda erinevad erakonnad ja poliitilised liikumised.
Venemaal on küll mitu erakonda, kuid nende olemasolu ei tähenda iseenesest sisulist poliitilist konkurentsi.
Kui võimule tõsiselt vastu astuvate poliitiliste jõudude tegevust piiratakse, ei taga erinevate parteinimede olemasolu veel tegelikku valikuvabadust.
Mis saab pärast valimisi?
Kõike eelnevat arvestades ei näe ma põhjust arvata, et need valimised tooksid Venemaa juhtimises kaasa sisulisi muutusi.
Senise võimusüsteemi säilitamiseks on loodud ulatuslik julgeoleku- ja kontrolliaparaat. Samas tekib küsimus, miks on vaja poliitilist konkurentsi sedavõrd tugevalt piirata, kui võimulolijad tunnevad end tõepoolest kindlalt.
Olen kohanud ka ekspertide hinnanguid, mille kohaselt võib Kreml pärast valimisi oma tegevust veelgi jõulisemaks muuta nii Ukraina suunal kui ka mujal maailmas. Kas nii ka läheb, näitab aeg.
Ei saa välistada, et enne valimisi on püütud vältida otsuseid, mis võiksid suurendada ühiskondlikku rahulolematust. Samas oleks ennatlik väita, et just valimised on olnud Venemaa seniste otsuste peamine pidur.
Märkimisväärseid märke sellest, et Venemaal võiks lähiajal käivituda suuremate demokraatlike muutuste lumepalliefekt, ei ole mina seni täheldanud.
Küll aga näeme jätkuvalt, kuidas sõltumatut poliitilist tegevust ja eriarvamuste avaldamist piiratakse.
Kõige selle juures tunnen kaasa neile venemaalastele, kes ei toeta Putini loodud süsteemi, kuid kelle võimalused sellele avalikult vastu astuda on äärmiselt piiratud.
Sest demokraatia ei tähenda üksnes seda, et rahvas saab aeg-ajalt valimiskasti juurde minna.
Demokraatia tähendab ka seda, et rahval on tegelik võimalus võimu vahetada – ilma et selle soovi avaldamise eest peaks kartma oma vabaduse kaotamist.
TOOMAS PIIRMANN,
kaitseliitlane
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
