Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Mari Tikan. Foto: SM

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan kirjutab oma arvamusartiklis, et omanike keskliidu vastuseis siseministri määrusele toob kaasa tulesurmad. Artikkel keskendub tuletõkkeuste vajalikkusele kortermajades ning on ajendatud ka hiljutisest elulisest näitest, kus Kunda kortermaja keldrist alguse saanud põleng nõudis kaks inimelu. Kui keldrile oleks paigaldatud tuletõkkeuks, oleks õnnetus võinud olla ohvriteta.

Mari Tikan,
Siseministeeriumi nõunik

20. aprilli õhtul teatati Häirekeskusele tulekahjust Kundas neljakorruselise kortermaja keldris, kus põles sinna ladustatud vana mööbel. Tugev suits levis trepikotta ja korteritesse. Kustutustööde käigus leiti trepikojast naise surnukeha. Neli vigastatut toimetati haiglasse ja kolmele inimesele anti esmaabi kohapeal. Üks haiglasse viidud inimene suri järgmisel päeval. Kokkuvõttes nõudis õnnetus kokku kaks inimelu. Kui keldrile oleks paigaldatud tuletõkkeuks, oleks saanud surmasid vältida.

Siseministri määruse järgi peavad kortermajad olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks ning need üksteisest eraldatud tuletõkkeustega. Tuletõkkesektsioon tähendab sisuliselt hoone seda osa, kus tekkinud tulekahju ei tohiks edasi levida. Neid osasid peab majadesse planeerima juba hoonete projekteerimisel. Samas on tuleohutus midagi, mis peab olema tagatud igas hoones, nii ajaloolises kui ka uues, sest tuletõkkesektsioonid muudavad oluliselt tulekahju kulgu hoones ja tagavad ohutu evakuatsiooni. Just ohutu evakuatsioon sai märksõnaks, mille kaudu sai päästeamet juba 90ndatel õiguse nõuda teatud juhtudel ka olemasolevates hoonetes tuletõkkesektsioonide moodustamist, sh keldrite osas.

Tuletõkkeukse näol on tegemist uksega, mis takistab suletud asendis teatud aja jooksul tule ja suitsu levikut (enamasti kas 15, 30 või 45 minutit). On arusaadav, et vanematel hoonetel läheks kõikide uste vahetamine kulukaks, kuid enamjaolt ei tohiks vähemalt keldriukse vahetus korteriühistutele üle jõu käia. Omanike keskliit seisab aga määrusele vastuning annab sellega välja justkui signaali, et umbes 500 eurot maksev tuletõkkeuks on inimeludest kallim.

Minu jaoks tähendas lapsepõlves lause „Ole hea, too keldrist moosi!“ läbi õue minekut. Ei, ma ei elanud maal, vaid ühe väikese Eesti linna tavalises 5-korruselises paneelmajas. Lihtsalt meie 70ndate alguses ehitatud majas pääses keldrisse vaid läbi õue, sest välistrepil oli kaks ust, mille kaudu pääses eraldi sissepääsudena keldrisse ja trepikotta. Ilmselt on selline majakirjeldus paljudele tuttav, aga vaevalt on keegi mõelnud, miks see nii on. Või kui ongi, siis pigem arvanud, et tegemist mingi imeliku tüüp-projektiga, kus pole inimeste mugavusega arvestatud. Tegelikult on asi aga väga lihtne. Selline lahendus tagab ühe olulisema korrusmaja tuleohutusnõude – kelder ja trepikoda peavad olema eraldatud, et keldritulekahju korral ei pääseks suits ja tuli trepikotta ning oleks kindlustatud elanike ohutu väljapääs majast.

Seega kehtis juba nõukogude ajal selline elementaarne ehituslik tuleohutusnõue ja seda ei pidanud keegi kummaliseks. Samas oli ka teistsuguseid maju. Kui keldrisse pääses otse trepikojast, siis oli see uks sageli erinev tavalisest vaheuksest – raske ja varustatud vedruga, mis ukse alati sulges. Lapsena tundus see jällegi üks imelik lahendus ning pidi pidevalt jälgima, et ise või jalg ukse vahele ei jääks. Teisalt on päästeameti inspektoritele sellised uksed praegugi silma hakanud ning võib öelda, et need on sisuliselt tänapäevaste tuletõkkeuste eelkäijad.

Nagu eel kirjeldatud, siis tegelikult ei olnud selline keldri eraldamise nõue päris tundmatu ka nõukogude ajal, mil ongi paljud Eesti kortermajad ehitatud. Nimelt oli nõukogudeaegsetes ehitusnormides ja -nõuetes ehk SNiPides kirjas, et korterelamute ühiskasutatavad ruumid ja panipaigad, mis asuvad eluhoonete keldrites ja soklikorrustel, tuleb eluruumide osast eraldada tuletõkke vaheseinte ja –lagedega. Muidugi ehitati ka maju, kus polnud ei üks ega teine ohutusnõue esindatud ning lisaks on tänapäeval maju, kus algsest projektist on mööda mindud ja tehtud erinevaid ümberehitusi.

Eesti taasiseseisvuse alguses vaadati tuleohutusnõuded üle ning need kirjutati ümber. Need hakkasid kehtima uutele, ehitatavatele ja ümberehitatavatele hoonetele. Muu hulgas seisis määruses sõnaselgelt kirjas, et evakuatsioonitrepikoda peab olema eraldatud tuletõkkesektsiooniks. Lisaks pandi määrusesse kirja, et iga korrus peab olema eraldatud eraldi tuletõkkesektsiooniks. Kuna keldrikorrust loetakse samuti korruseks, siis kehtis sektsioneerimise nõue ka keldrile.

Seega on keldri ja trepikoja eraldamise nõue ohutu evakuatsiooni tagamiseks kehtinud juba 90ndatest, mistõttu päästeametil oli ja on jätkuvalt õigus tagasiulatuvalt nõuda hoone ümberehitamist. Nõudmine ei ole kellegi kius, vaid selle põhjus on äärmiselt lihtne – tuli ja suits peavad jääma sinna, kus nad tekkisid ja hoone kasutajatel peab olema võimalik ohutult evakueeruda. Selleks vajalikke tuletõkkesektsioone saab olemasolevates majades moodustada näiteks uste väljavahetamisega tuletõkkeuste vastu.

Päästeamet on pidevalt seisnud ohutuse suurendamise ja inimeste teadlikkuse kasvatamise eest ning selles tegevuses ei tehta järeleandmisi. Küll aga ollakse alati valmis koostööks, et saavutada parim lahendus ja piisav ohutuse tase. Nii on ka selle nõudega, mis on ajas küll oma kirjapilti muutnud, kuid sisu ja mõte on pidevalt olnud sama. Kui enne kehtiva määruse muudatust saigi keldrile tuletõkkeukse paigaldamist tagasiulatuvalt nõuda läbi ohutu evakuatsiooni tagamise nõude, siis selle selgemaks ja arusaadavamaks muutmiseks täpsustati määruse sõnastust.

Loodetavasti jõuab see sõnum kõigile osapooltele kohale ning mõistetakse, et tuleohutus pole loodud elanike kiusamiseks, vaid see päästab inimelusid. Kui mõne maja jaoks tuleb selline elementaarne nõue üllatusena, ei tähenda see, et sellist nõuet pole varasemalt olnud. On küll ja lausa aastakümneid. Varasemalt lihtsalt teises sõnastuses. 

Meile kõigile õpetatakse juba koolis, et õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Iga ohutusreegli ja nõude taga on üks põhimõte – päästa inimelusid. Sellise põhimõtte juures ei saa öelda, et ühe vajaliku reegli täitmine on ülekohtuselt kallis. Kui kallis on selle inimese elu, kes hukkub suitsuse trepikoja tõttu? Kas me oleme valmis mõnesaja eurose väljamineku vältimiseks riskima eludega? Mina ei ole ja loodan sama ka korteriomanikelt ning –ühistutelt. Üheskoos suudame tulesurmasid ära hoida.

Kommentaarid

Viimased uudised