ARVAMUS: Nii me vägistamegi iseennast
Avaldatud: 25 november, 2024
Foto: Pexels Eesti tublide ametnike tegevuse tulemusel võime jõuda peagi olukorda, kus majanduslangus on 10 protsenti ja hinnatõus 20 protsenti, lisaks võimalikud elektrikatkestused.
Eile tuli uudis selle kohta, kuidas Keskkonnaamet nõudis Eesti Energialt välja erikontrolli materjalid kahtlusega, et Eesti Energia on esitanud riigile valeandmeid. Keskkonnaamet tutvub materjalidega kümne päeva jooksul ning annab need üle riigiprokuratuurile.
Riigiprokuratuur teatas, et hindab saadavat materjali, kuid selle läbitöötamine on mahukas. Materjali on ligi 500 lehekülge. Kui tuvastatakse viiteid kuriteole, alustab prokuratuur kriminaalmenetlust.
Pealtnäha on tegemist asjaliku ettevõtmisega. Suurel riigiettevõttel peabki silma peal hoidma. Aruandest selgub, et rikutud on heitmeenorme.
Samas, nagu rääkisid Vikerraadio eilses saates ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu, tähendab aruande järgi talitamine seda, et põlevkivienergia tuleb Eestis kinni panna.
Ajakirjanike väitel tuleks kõigepealt kindlaks teha, mis on Eesti rahvuslik huvi nendes küsimustes. Kas huvi on majandus lõplikult kummuli keerata, saavutada majanduslangus 10 protsenti ja inflatsioon 20 protsenti, lisaks võimalikud elektrikatkestused, et piinliku täpsusega jälgida, et Eesti enda heitmenorm oleks piinliku täpsusega täidetud?
Lisaks, nagu selgub tuleneb heitmenormide tõus sellest, et jaama tuleb praeguses turuolukorras pidevalt sisse ja välja lülitada. Eesti enda seatud normid on liiga ranged ja sellest on tingitud kõrge elektrihind.
Aruanne puudutab koroona-aastaid, mil polnud võimalik ka spetsialiste maailmast kohale tuua, et midagi parandada. Inimesi lennutati erilubadega eralennukitega Eestisse, et nad saaksid midagi teha. Samas kukkusid energia hinnad praktiliselt nulli. Sealt edasi kerkis hind sada korda ja küsiti, miks käivitati vanu elektrijaamu. Põhjus oli selles, et valitsus tahtis.
Kui kellelegi peaks otsa vaatama, siis see on ettevõtte nõukogu ja üldkoosolek, kes on tasu saanud selle eest, et vigu märgata ja suunata ettevõtet.
Erikontroll on tavapäraselt väikeaktsionäri tööriist. Samas pole Eesti Energial väikeaktsionäre. Ainus aktsionär on Eesti riik, keda üldkoosolekuna esindab ametisolev rahandusminister. Kõik erikontrolli aruande andmed põhinevad Eesti Energia enda siseauditi tööl, siseauditi raportitel. Erikontroll tehti valitsuse tellimusel, mida juhtis Kaja Kallas ja kus rahandusminister oli tema erakonnakaaslane Mart Võrklaev.
Võrklaev oli ametisse nimetanud nõukogu liikmed ja auditikomitee, kes olid tuttavad kõikide nende teemadega, mida saab raportist välja lugeda. Nõukogu esimees Anne Mere ütles, et nõukogu oli teadlik probleemidest ning need said ühel või teisel viisil lahenduse.
Tekib küsimus, kas nii me vägistamegi iseennast. Eesti Energia on Eesti riigile kuuluv ettevõte ja kuulub eesti rahvale ja nüüd hakkab Eesti riigi üks amet seda riigietevõtet nahutama, tuues kaasa majandusliku kaose.
Kallase valitsuse tellitud erikontroll läks maksma ligi 200 000 eurot. Selle tellimise mõte on küsitav ja selle taustal kumab lihtlabane kättemaks tervele ettevõttele. See on Kallase omapärane „hüvastijätukingitus” Eestile.
Huvitav, kelle raha eest hakatakse nüüd selle ametkondade vaheliseks kättemaksuks mõeldud aruannet edasi menetlema?
Midagi on ikka väga mäda selles riigis. Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra tegevus tekitab samuti küsimusi. Inimene, kes on libisenud terve elu rahva kulul, tahab nüüd punkte noppida.
TARMO PIIRMANN
ettevõtja, Võru linnavolikogu liige (Isamaa)
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
