Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Õnneke Hermaste

Kõik teavad IKEA-t ja seda, kuidas IKEA müüb Rootsit, alates rootsikeelsetest sõnadest kuni kuulsate Karlssoni lihapallideni välja. Klientidele jagatakse Rootsi lipukesi ja kaubamajades on pildid Rootsist.

Nüüd küsimus, millised firmad või ettevõtted müüvad maailmas Eestit, kui Eesti saatkonnad välja arvata. Eestist on kasvanud välja globaalse ulatusega ettevõtteid nagu Transferwise, uue nimega Wise või Taxify, uue nimega Bolt. Need aga eemalduvad kiiresti Eestist, viivad peakorterid, arenduse ja muu kõrgepalgalise teenuse mujale, Eestisse jääb see, mis Eestis on muidu tavaline – ehk siis odav tööjõud, nö allhange.

Kui me nüüd küsime, miks on Rootsi jätkuvalt kordades rikkam, ja Eesti on miljoni vaese maa pärast 30 iseseisvuse-aastat, siis on vastus paraku lihtne: sest Eesti on jäänud odavaks allhankemaaks, seda just sellistele Skandinaavia gigantidele nagu IKEA. Raha pannakse taskusse Rootsis ja Soomes, Eesti osaks jääb odav palgatöö, nö tuim nühkimine.

Eestis nähakse palju vaeva riigi kui brändi loomise peale, selleks kulutatakse miljonite eurode kaupa maksumaksja raha, mõeldakse välja kõiksugu digi-ID-sid välismaalastele ja muud säärast, aga palju odavam on turundada end läbi toodangu, ettevõtete. Šveitsi, samuti väikest riiki tuntakse üle maailma, ja seda mitte maksumaksja raha eest tehtud propaganda, vaid kellade, või siis juustu, uuemal ajal ka krüptoraha järgi.

Võib mõelda, et riigi turundamine ettevõtluses ei tasu end ära, aga IKEA näitab vastupidist. Lisaks on IKEA suurepärane regionaalpoliitiline mootor. IKEA ajutrust on siiani tegev väikses Älmhulti külas Rootsis, umbes nagu Eestis on Rõuge. Ja sealt pööritatakse 41 miljardi eurose käibega äri kümnetes riikides üle terve maailma. Älmhulti vallas on kesmine palk ligi 4000 eurot kuus, Rõuges ligi 1000 eurot.

Eestis on tavaline, et äri liigutatakse väiksest kohast kiiresti ära Tallinna ja siis välismaale. Seetõttu ongi nii, et arenevad Tallinn ja välismaa, kõik muu jääb kängu. Siin on mõttekoht poliitikutele ja otsustajatele nii regionaalsel kui riiklikul tasandil, kuidas teha nii, et ettevõtted jääksid kohapeale pidama ja seda ka siis, kui hakkab hästi minema.

Vastasel korral jääbki Eesti vaesemate hulka Euroopas, ja seda ka järgmiseks 15 aastaks.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised