ARVAMUS: lahendus koroona probleemile on tervishoiu tugevdamine, mitte uued sulgemised
Avaldatud: 9 november, 2021
Nüüdseks on ilmselt kõik aru saanud, et koroona puhul mingit karjaimmuunsust ei teki ja sellest haigusest lahti ei saa. Koroona on tulnud selleks, et jääda ning sellega peab õppima koos elama ja toime tulema, nii nagu on õpitud 100 aasta jooksul elama ja toime tulema gripiga.
Gripp kestab siiani ja on jätkuvalt väga ohtlik nakkushaigus. Koroona on samasugune. Sarnaselt koroonaga pole gripi vastu suudetud leiutada sellist vaktsiini, mis haiguse päriselt ära kaotaks. Põhjuseks on asjaolu, et gripp muteerub kiiresti. Koroona muteerub veel kiiremini. Kui gripi puhul tuleb uus vaktsiin igal aastal, siis koroona puhul tuleb vaktsiini uuendada mitu korda aastas.
Mis siis on lahendus? Praegu on vaktsiinifirmad suutnud otsustajatele maha müüa idee, et kõik inimesed võtaksid esimese, teise, kolmanda, ja siis lõpuks sajanda või kahesajanda doosi. Et jäädaksegi vaktsineerima, ja nii mitu korda aastas. Ning tõrksad, vaktsineerimata inimesed muudetakse teise sordi kodanikeks, kes ei saa käia teatris, kontserdil, söömas ega isegi tööl.
Samas on juba praegu näha, et isegi mitme doosiga vaktsineerimine ei aita ära hoida nakatumist, haigestumist ega isegi surma. Eestiski haigestuvad ja surevad mitu vaktsiinidoosi saanud inimesed. Koroona levib ühiskonnas rohkem kui varem vaatamata sellele, et aasta jooksul on palehigis inimesi vaktsineeritud.
Koroona puhul räägitakse nüüd, et nakkuse ohjes hoidmiseks tuleb vaktsineerida 100 protsenti inimestest ära iga 5-6 kuu tagant. See tähendab kõigi inimeste pidevat sundvaktsineerimist. Mitmetes riikides minnaksegi seda teed mõtlemata, mis on sellise tegevuse tagajärjed.
Ent kas probleem on üldse vaktsineerimises? Ei ole ju. Algusest peale on olnud probleemiks tervishoiu ülekoormus. Koroona on nagu suurõnnetus, mis nõuab suuremat ressurssi kui tervishoid suudab pakkuda. Aga miks siis mitte lahendada see probleem? Tõsta tervishoiu võimekust, koolitada juurde arste ja õdesid, et saavutatakse tase, et uue koroona laine puhul poleks vaja enam ühiskonda sulgeda. Meenutagem veel, et ühiskonna sulgemised on toimunud tervishoiu ülekoormuse vältimiseks.
Ei pea olema Krista Fischer, et aru saada, et tervishoiu võimekuse tõstmine on ühiskonnale kordades odavam lahendus kui pidevad sulgemised, mis on mõned majandusharud juba peaaegu et välja suretanud.
Inimene on õppinud gripiga koos elama viimased 100 aastat. Nüüd tuleb õppida ka koroonaga elama. Võibolla järgmised 200 aastat. Ainus kindel lahendus koroonaga toime tulemiseks on tervishoiu võimekuse tõstmine tasemeni, kus haiged saavad vajaliku ravi ja tervishoiu võimekuse probleemi tõttu pole vaja ühiskonda sulgeda. Nii lihtne see asi ju tegelikult ongi!
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
