Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Jüri Kukk kirjutab arvamusloos, et nii Eesti idapiiri kui üldse Eesti suurimas probleemiks on saamas asjaolu, et meil pole enam oma inimesi piirile saata, sest nad ehitavad kõik Soomes.

Järgneb Jüri Kuke arvamuslugu:

Teisipäeval tõusis taas päevakorda normaalse idapiiri väljaehitamine, millega seotud probleemid ründavad valitsust mitmest küljest.

Esimese, kõige otsesema probleemina võib võtta piiririkkujate üha sagedasemat tabamist kagupiiril, kusjuures kõik nad on Kolmanda maailma riikidest pärit majandusmigrandid, kes saabusid Venemaale jalgpalli MM-ile vastava ID-kaardiga ja üritavad edasi Euroopa Liitu pääseda.

Peale selle aga heidab riigikontrolör Janar Holm siseministrile Andres Anveltile ette piirirajatiste liiga kõrget maksumust, eksimusi aja- ja rahastamishinnangutes, alternatiivide puudumist ja paljut muudki.

Uued Uudised aga juhib tähelepanu ühele aspektile siseministri vastuses riigikontrolörile. Anvelt rääkis nimelt ERR-ile, et praegusele piiriehituse variandile oleks ainuke alternatiiv see, et riik suurendataks piirivalvurite arvu, aga see ei ole tema hinnangul õige lähenemine, sest Eestis ei oleks piirivalvureid kuskilt võtta.

Siit kumabki läbi suurim probleem, mille on loonud Ansipi, Rõivase ja Ratase valitsused – meil pole kuskilt võtta OMA inimesi, sest need töötavad Soomes ja on seal oma elu sisse seadnud. Ei Reformi- ega Keskerakond pole pidanud vajalikuks eestlasi kodumaale tagasi tuua, vaid on pigem nende lahkumist soodustanud, andes rohelise tule rahvastiku väljavahetamiseks slaavlaste, araablaste ja neegrite vastu.

Võimulolijad ja maailmakodanikest ettevõtjad võivad tuua ukrainlasi ehitustele, venelannasid Maxima kauplustesse, aafriklasi ülikoolidesse ja süürlasi sotsiaaltoetuste peale elama, kuid nad ei saa panna Keenia neegrit piirivööndi valvekaamera ette ega valgevenelast piirirajal patrullima. Seda isegi mitte siis, kui president Kaljulaid nad eelnevalt pidulikult eestlasteks nimetab.

Piirivalve on institutsioon, kus saab usaldada vaid omi inimesi, selle riigi kodanikke, siin sündinuid, kellele see maa ka midagi tähendab ja kes on valmis seda iga hinna eest kaitsma. Sisserännanute puhul ei tea ju kunagi, kas nad kaasmaalast üle piiri hiilimisel tabades silmi kinni ei pigista või kaamerast kuvarisse jõudnud infot enda teada ei jäta. Piirivalve on koht, kus isegi inimõiguslane või sallivuslane ei saa öelda, et mis diskrimineerimine see olgu, miks Abdul või Nkamba on Eesti piirivalvur Jaanist halvemad – lihtsalt on riiklikke institutsioone, kus poliitkorrektsusest lähtuda ei saa ja usaldada võõramaalast, keda selle maaga miski ei seo, samuti mitte.

Siin ongi see koht, kus Jüri Ratas, Andres Anvelt ja muidugi ka oravaparteilased peavad peeglisse vaatama ja tunnistama, et just nende poliitika on meid jätnud ilma neist inimestest, keda keegi immigrantidest asendada ei saa – piirivalvuritest, kaitseväelastest ja politseinikest, sest mistahes võõrleegionärid lihtsalt pole usaldatavad.

Idapiir on ka see koht, kust võib päris reaalselt oodata „roheliste mehikeste” sisseimbumist või otsest ja avalikku agressiooni ning siis pole kasu ka piirile kuhjatavast tehnikast ehk jälgimisaparatuurist, sest seda saab pimestada, välja lülitada ja hävitada ning siis ei tea enam keegi, mis piiril tegelikult toimub. Inimfaktor on ka kaasaegsel piiril ülioluline, sest mis kasu on sellest, kui arvutikuvarilt saab ära loendada 57 või 92 sisenenud illegaalset immigranti, kui neid kinni pidama pole kedagi saata?

Toimiv idapiir tuleb ajutisel kontrolljoonel igal juhul välja ehitada, kuid sõjaväestatud piirivalve tuleb omaette institutsioonina samuti taastada, heale varustusele lisaks tuleb piirivalvuritele tagada igati normaalne palk ja sotsiaalsed tagatised – ja siis võime oma kaitsjatele kindlad olla. Ja kui Anvelt sellega hakkama ei saa, tuleb varsti EKRE ridadest siseminister, kes toob Kalevipojad koju Ilja Murometsi vastu seisma ja loob neile ausaks teenistuseks normaalsed tingimused.

Viimased uudised