Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Viola Murd: Foto: Siseministeerium

Pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd ütleb, et kriisiinfotelefonile 1247 kiiruse ja jõudluse juurde andmiseks tuleb muuta päästeseadust.

„Kõige tähtsam on, et seadusemuudatus võimaldab Eesti inimestel kriisiinfotelefoni kaudu saada infot lähedastest. Praegu seda võimalust ei ole,“ selgitab Murd päästeseaduse muutmise vajadust. „Päästeseaduse muutmise eelnõu järgi saab Häirekeskus kriisiinfotelefoni päringutele vastamiseks tervise infosüsteemist andmeid kas, kus ja millal on inimesele kriisiolukorraga seoses tervishoiuteenust osutatud. Näiteks, kas inimene on saanud meditsiinilist abi, kas kiirabi on ta üle vaadanud või millisesse haiglasse on ta viidud,“ lisab asekantsler.

Murd kinnitab, et kriisiinfotelefonile vastaja ei saa juurdepääsu muudele isikuandmetele, sh terviseandmetele ning infovahetusprotseduuri on põhjalikult hinnatud ja erinevate ametkondadega kooskõlastatud, sealhulgas Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete töötlemine kriisiinfotelefoni päringutele vastamisel on vastavuses isikuandmete kaitse reeglitega.

Siin on Viola Murd’i arvamuslugu:

Tänases eriolukorras vastab Eesti inimeste küsimustele Häirekeskuse infotelefon 1247. Saime sellise ühtset infot andva telefoninumbri kiirelt käivitada tänu sellele, et taolise infokanali loomist oli Siseministeeriumi valitsemisalas juba mõnda aega ette valmistatud. Nüüd võeti see kasutusele kiirendatud korras. Kuid praegune päästeseadus ei võimalda veel kõiki selle infotelefoni jaoks planeeritud võimalusi rakendada. Et meie inimesi kriiside ajal paremini teenindada, tahame muuta päästeseadust ning anda kriisiinfotelefonile 1247 kiirust ja jõudu juurde.

Millal kriisiinfotelefoni vajatakse?
Kriisiinfotelefon 1247 – 1 number 24 tundi 7 päeva nädalas – saab olema ka edaspidi number, kust infot jagatakse erinevates kriisiolukordades.

Kriisiinfotelefon on vajalik, et inimesed saaksid kriisiolukordades oma küsimustele vastused ja ei koormaks samal ajal üle hädaabinumbrit 112. Number 112 peab olema alati kättesaadav neile, kes vajavad kiiret abi – kiirabi, politseid, päästet. Kriisiinfotelefon on aga neile, kel tarvis infot ja juhiseid kriisiolukorras, nagu näiteks COVID-19 viirusest tingitud praeguses eriolukorras.

N-ö tavalisel ajal kriisiinfotelefoni vaja ei ole. Vajadus sellise infokanali järele tekib hädaolukordades, aga ka ükskõik millise suure mõjuga õnnetuse korral. Näiteks laastavad tormid, paljude kannatanutega liiklusõnnetused, pandeemiad jne. Kriisiinfotelefoni avamise otsustab kriisiolukorra lahendamist juhtiv asutus, kelle ülesanne on avalikkust teavitada – näiteks Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jt.

Mida seadusemuudatus paremaks teeb?
Kriisiolukorraga käib kaasas vajadus inimestele kiirelt infot jagada. Kui vaadata varasemaid kriise, kus tuli nullist püsti panna infotelefon, siis sageli eelnes sellele palju aeganõudvaid vaidlusi, kes seda teeb ja peamurdmist, kuidas seda kõike ära hallata. Täna on selge, et parim kompetents kriisiinfotelefoni teenuse pakkumiseks on Eestis Häirekeskusel. Päästeseadusesse tahamegi teha muudatuse, et kriisiinfotelefoni käivitamine on Häirekeskuse ülesanne ja see avatakse kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse otsusel. Number on kriisist sõltumata alati 1247 – soovitan selle igaühel telefoni salvestada.

Seega hoiab selline muudatus tulevikus kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse jaoks aega kokku, sest pole vaja hakata aru pidama, kes täpselt telefoni käivitab, mis numbrit kasutab, kuidas telefoni teenindada jne. Nii on järgmise kriisi ajal  aga hulk praktilisi asju juba eelnevalt läbi mõeldud ja telefoni kiire käivitamine tagatud.

Info lähedaste kohta
Kõige tähtsam on, et seadusemuudatus võimaldab kriisiinfotelefoni kaudu saada infot lähedastest. Kes meist ei tahaks, et oleks olemas koht, kust küsida infot lähedase kohta, kellega pole võimalik kriisiolukorras kontakti saada ja kes on võib-olla kannatada saanud. Suurte õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade ajal tahavad inimesed ennekõike teada, kas lähedased võisid õnnetuses kannatada saada, millises haiglas nad viibivad jne.

Sellise info jagamiseks peab kriisiinfotelefoni haldajal olema ligipääs vastavatele andmetele. Päästeseaduse muutmise eelnõu järgi saab Häirekeskus kriisiinfotelefoni päringutele vastamiseks tervise infosüsteemist andmeid kas, kus ja millal on inimesele kriisiolukorraga seoses tervishoiuteenust osutatud. Näiteks, kas inimene on saanud meditsiinilist abi, kas kiirabi on ta üle vaadanud või millisesse haiglasse on ta viidud.

Kuidas andmeid kaitstakse?
Kriisiinfotelefonile vastaja ei saa juurdepääsu muudele isikuandmetele, sh terviseandmetele. Päringud on eelnevalt seadistatud nii, et andmeid töödeldakse minimaalses ulatuses.

Infotelefon ei anna vastust inimese tervisliku seisundi kohta, sest see on juba liiga delikaatne info. Ja kui lähedane, kelle kohta infot otsitakse, on hukkunud, siis ka sellist infot telefoni teel ei väljastata. Kui inimene on surnud, siis teavitab sellest lähedasi arst või politsei.

Oma lähedase kohta andmete saamise eelduseks on, et helistaja teab lähedase ees- ja perekonnanime ning sünniaega või isikukoodi. Samuti peab ta avaldama samad andmed enda kohta ja seose lähedasega – kas see, kelle kohta infot soovitakse on helistaja laps, elukaaslane, vanem või muul põhjusel temaga lähedalt seotud. Isikuandmeid kontrollib Häirekeskus rahvastikuregistrist. Samuti tuleb helistajal põhjendada, miks ta arvab, et lähedane on kriisiolukorraga puutumuses. Kui helistaja keeldub vastamast või info tekitab kahtlusi, siis andmeid talle ei anta.

Sellist infovahetusprotseduuri on põhjalikult hinnatud ja erinevate ametkondadega kooskõlastatud, sealhulgas Andmekaitse Inspektsiooniga. Andmete töötlemine kriisiinfotelefoni päringutele vastamisel on vastavuses isikuandmete kaitse reeglitega.

Vabatahtlikud appi!
Iga kriisi ajal avab Häirekeskus kriisiinfotelefoni esmalt enda koosseisuliste töötajatega. Pikemat aega vältava kriisi puhul on telefonile vastajaid juurde vaja. Seepärast lisasime päästeseaduse muutmise eelnõusse võimaluse kaasata vabatahtlikke. Ka praegu vastavad 1247 kõnedele vabatahtlikud.

Kõiki soovijaid Häirekeskus appi ei võta. Ka abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks ei saa igaüks, vaid teatud nõuetele vastavad Eesti elanikud. Sama kehtib kriisiinfotelefoni vabatahtlikele. Nad peavad vastama samadele nõuetele, mis kehtivad avalikku teenistusse astujatele. Häirekeskus kontrollib iga vabatahtliku tausta ja sobivust ning annab neile asjakohase ettevalmistuse.

Eelkõige näeme vabatahtlikena Siseministeeriumi valitsemisala töötajaid, kel taustakontroll tehtud. Aga ka näiteks Naiskodukaitse liikmeid või kaitseliitlasi. Praegugi vastavad 1247 kõnedele igapäevaselt Päästeametis, Sisekaitseakadeemias, Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustes  ja Siseministeeriumis töötavad inimesed, kel oli võimalus kiirelt appi tulla. Suur tänu neile selle eest, et nad on väga vapralt Eesti inimesi viimastel päevadel aidanud.

Ma siiralt loodan, et meil on tulevikus kriisiinfotelefoni vaja harva. Paraku näitab päris elu, et seda läheb aeg-ajalt tarvis ja selleks olemegi Riigikokku saatnud päästeseaduse muutmise eelnõu. Seega järgmine kord oleme kriisiinfo jagamiseks paremini valmis.

Kommentaarid

Viimased uudised