Arvamus: Kes oleks võinud arvata, et valimiste põhiteemaks saab kütuse hind
Avaldatud: 2 detsember, 2018Nii nagu Eestis, nii ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis ja mujal sõltub võimulpüsimine … kütuse hinnast. Veel aasta tagasi poleks keegi osanud midagi taolist arvata.
On saatuse iroonia, et kõrgete kütusehindade vastane revolutsioon jõudis kulminatsioonini just Pariisis, kus kolm aastat tagasi, 2015. aasta detsembris võtsid maailma riigid vastu kliimaleppe. Just sellest leppest sai alguse kütuse hindade kiire kasv. Nüüd ähvardavad vihased rahvamassid Pariisi maatasa teha. Sellised meeleavaldusi nagu praegu Pariisis ja mujal Prantsusmaal, pole nähtud aastakümneid. Sündmusi võrreldakse Ukraina ja Süüria sündmustega, toimuvat nimetatakse uueks Prantsuse revolutsiooniks.
Sarnaselt Eestiga, kus aasta algul sõideti protestiks kõrgete kütusehindade vastu autodega Lätti, on Prantsusmaal sündmuste käivitajaks valitsuse ülbus ja ignorantsus. Juba aastaid on väldanud protsess, kus valitsused kaugenevad üha enam rahvast ja suurte üleilmsete lepete valguses ei nähta enam metsa puude taga, ehk seda, millist elu elavad tavalised inimesed ja kuidas nad hakkama saavad.
Uus Prantsuse revolutsioon sai küll alguse kütuseaktsiisi tõusust, aga see on viinud president Emmanuel Macroni vastaste protestiaktsioonideni. Meeleavaldused muutuvad üha vihasemaks ja verisemaks, kuna Prantsuse valitsus kasutas rahumeelsete meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi ja veekahureid. Nüüd on asi sealmaal, kus majade katustele on Pariisi kesklinnas ilmunud snaiprid – sarnaselt Maidani sündmustega Kiievis. Haiglasse on viidud mitmeid raskelt vigastatuid, osa tõenäoliselt läbi püssikuuli. Kaalutakse eriolukorra kehtestamist.
Eestlased on prantslastest vähem temperamentsed, mistõttu pole Prantsuse omast kordades kiirem aktsiisitõus Eestis rahvamasse tänavatele toonud. Küll aga kujundab aktsiisipoliitika eelolevate valimiste tulemust. Just tänu kõrgetele aktsiisidele on tõusnud Reformierakonna ja EKRE toetus ning vastavalt langenud praeguste valitsuserakondade oma. EKRE populaarsuse tõttu püütakse seda erakonda süüdistada populismis ja veel seitsmes muus surmapatus, aga ausalt, kõrged kütusehinnad, mis inimesi kõige rohkem vaevavad pole EKRE süü.
Nii nagu Prantsusmaal, nii ka Eestis mõjutab kõrge kütusehind eelkõige elu väljapool suuri keskusi, kus tuleb rohkem ringi sõita. Pariisis mässavad mitte pariislased, vaid inimesed üle terve Prantsusmaa. Toompeal toimunud EKRE meeleavaldusel olid kohal inimesed kaugetest Eesti nurkadest, Hiiumaast Võrumaani. Indrek Tarandile oli säru teinud üks Muhumaa mees.
Iga revolutsioon toob kaasa midagi uut ja inimeste jaoks varasemast parema elu. Loodetavasti jõuab pärast seda revolutsiooni Euroopas ka otsustajatele kohale, et elu parandamiseks väljaspool keskusi ei piisa lihtsalt kohal käimisest ja suurte sõnade tegemisest. Jutu asemel on vaja konkreetseid tegusid ja samme. Riigi tasakaalustatud areng ei peaks ju olema ainult rahva, vaid eelkõige valitsuse ülesanne.
EKRE puhul on ähvardatud, et kui nad võimule pääsevad, mis nad siis kõik ära teevad. Aga mis nad ikka teha saavad?! Maksupoliitika on Euroopa Liidus üks väheseid asju, mis on kohalike valitsuste pädevuses. Kui EKRE veidigi alkoholi ja kütuse aktsiisi langetab, mis sellest siis halba on? Tulevad soomlased tagasi ja inimesed saavad vabamalt hingata. Kas see on siis maailma lõpp? Pealegi, nagu kirjutavad targad raamatud ja näitab tegelik elu, laekub madalama määra puhul maksuraha rohkem.
LÕUNAEESTLANE.