Arvamus: Kaua võib?! Teede-jant on kestnud juba mitukümmend aastat
Avaldatud: 7 mai, 2018
Lõuna-Eesti teed on nagu kartulipõld. Kujutis: Facebook Kui Eesti iseseisvaks sai, siis oli üldine arusaam, et Tallinna-Tartu tee ehitatakse euroopalikuks ehk neljarealiseks 10-20 aastaga. Ometi pole nii läinud, juurde ehitada on suudetud paarikümne aastaga vaid paarkümmend kilomeetrit ehk kiirusega 1 kilomeeter aastas. Ning sellegi vähese ehituseks, nagu nüüd selgub on näpistatud raha ülejäänud Eesti teede arvelt. Nii et koolibussid Lõuna-Eestis tee peale kinni jäävad.
See, busside kinni jäämine oli tavaline nõukogude ajal, mil autosid oli vähe ja tee-ehitusele rõhku ei pööratud. Ent kummaline on see, et sama on jätkunud taasiseseisvunud Eestis, kui autosid liigub teedel sada korda rohkem. Tallinna ümber ehitatakse euroraha eest 14-realisi tee-koletisi, aga Lõuna-Eesti inimeste jaoks ei suudeta üht neljarealistki valmis ehitada, rääkimata kruusateede mustkattega katmisest. See näitab eelkõige suhtumist.
Mis toimub naabrite juures? Soome sai äsja valmis Lääne-Soomest kuni idapoolse Vene piirini kulgeva neljarealise magistraali. Kruusateed on Soomes juba minevik. Leedus on neljarealine tee suuremate keskuste vahel norm. Isegi Venemaa edeneb jõudsalt, seda küll ainult põhimagistraalide osas. Poolas on teed ehitatud Saksamaa tasemele. Ainult Läti on teede ehituses ajast maha jäänud, ning Eesti.
Kui vaadata riike maailmas, siis on areng kiirem seal, kus teed on korras. Hea näide on Saksamaa, mis on terve Euroopa majanduse mootor. Saksa majandusime üheks alustalaks peetakse just head teedevõrku. Punktist A jõuavad kiiresti punkti B nii kaubad kui inimesed, ja koos nendega ka raha. Samuti areneb kiiresti USA, kus teed on ehitatud Saksamaa tasemele.
Eesti on teede-ehituses ajast ligi 100 aastat maha jäänud. Pole ime, et Eestisse, eriti aga Lõuna-Eestisse ei jõua investeeringud ega töökohad. Ettevõtted vajavad samuti transpordiühendusi. Ilma teedeta ei juhtu tänapäeval midagi. Ükski ettevõtja ei hakka poris müttama. Kannatab turism. Korralike teede puuduse tõttu on Eestist kujunemas Tallinna linnriik. Miks? Sest teid ehitatakse ainult Tallinnas, mujal tehakse vaid nalja. Eesti-suguse pisiriigi puhul on see kummaline. Näiteks Luksemburg on samuti pisiriik nagu Eesti, aga riiki läbivad teed on Saksamaa tasemel.
Mis on siis lahendus? Kõigepealt on kindlasti lubamatu see, et Tallinna-Tartu neljarealist ülejäänud teede arvelt ehitatakse. Teed kui tänapäeva elutingimusi arvestades esmavajalik nagu toit ja vesi peaks olema riigi prioriteet, mille arvelt järeleandmisi ei tehta. Kui on vaja neljarealine kiiresti valmis teha, siis saab selleks võtta laenu. Euroopa Liidust pakutakse praegu 0-intressiga laenu, aga Eestis ei suudeta otsustada, mida selle laenurahaga peale hakata. Samal ajal inimesed lahkuvad, nii et hullema ärahoidmiseks tuleb hakata migrante sisse vedama.
Eestis räägitakse, et riik laenu võtta ei tohi. Aga riigiettevõtted laenavad küll mis kole. Tallinna Sadam võtab laenu iga asja, näiteks parvlaevade ehituse jaoks. Eesti Raudtee laenab uute vedurite ja vagunite ostmiseks. Eesti Energia uued suured miljardeid maksvad kivisöekatlad ja turbiinid Auveres on kõik laenurahaga valmis tehtud. Ilma laenuta oleks need valmis saanud alles 100 aasta pärast. Kuni selleni oleks Eesti inimesed pidanud läbi ajama ilma elektrita. See oleks olnud ennekuulmatu. Loomulikult võeti laenu! Teede-ehituse osas aga aetakse, piltlikult öeldes läbi ilma elektrita. Ja kui midagi ei muutu, siis veel järgmised 100 aastat.
LÕUNAEESTLANE.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
