Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Twitter

Kaja Kallasest loodeti Reformierakonna mitme eri leeri ühendajat, aga ta värvis end nurka eelmisele esimehele Hanno Pevkurile agressiivse vastandumisega.

Hanno Pevkur avaldab arvamust, et Kallasele on saanud saatuslikuks vähene pildil olemine ja sõnumi edastamine, aga tegelikkuses on Kallas olnud kogu aeg pildil ja seda sõnumit on olnud ka nii, et anna olla. Aga just see sõnum on olnud selline, mis pani peast haarama. Nimelt alustas erakonna liidriks tõusnud Kallas agressiivset rünnakut eelmise esimehe Hanno Pevkuri vastu. Seda inimesed ühelt naisterahvalt ei oodanud.

Teiseks olid Kallase suhtes avalikkusel väga suured ootused, eriti seoses isa Siim Kallase talendiga, aga kahjuks osutus tulemus lahjemaks kui osati arvata. Selgus, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Kallas küll kirjutas Brüsselist mõned terased artiklid olukorra kohta Eestis, aga kodumaale jõudnuna oli ta justkui uppunud kukk.

Saatuslikuks võis siin Kajale saada just isa „talent”, soov kätte maksta teatud osale Reformierakonnast, kes arvatavalt 2016. aasta presidendivalimistel Siim Kallase poolt hääletamata jätsid või muul moel Kallase vastu töötasid. Kättemaks aga läks natuke üle võlli ja ehk pehmelt öeldes metsa.

Lühidalt kokku võetuna olid Kaja Kallasel kõik šansid tõusta Eesti oma Merkeliks, tal olid käes kõik trumbid, aga ta mängis need kõik kiiresti maha. Mis seal salata, isegi Ratas, Savisaare endine vihmavarjuhoidja paistab praegu Kallase kõrval etem variant.

Reformierakonnale tervikuna aga võib ette heita seda, et hobuseid vahetati võiduseisus ja enne finišit liiga hilja. Nüüd ei jõua ka enam midagi muuta või parandada. Saatuslikuks sai taas inimlik ahnus ehk Kallase soov Brüsselis 4 aastat täis olla, et saada hiljem suuremat pensioni. Reform oleks võinud mõnest kilekotist, fondist või hooldusfirmast selle rahakese tütarlapsele leida, millest ta enne sügist Brüsselist lahkudes ilma oleks jäänud.

LÕUNAEESTLANE.

Kommentaarid

Viimased uudised