ARVAMUS: kahju, et Eestil pole kuningat

Kahju, et Eestil pole kuningat. Sest kui Eestil oleks kuningas, kutsuks ta esimese asjana tagasi valitsuse, mille toetus on rahva silmis 15 protsendi ringis.

On selge, et praeguses keerulises olukorras, kus iga hetk võib puhkeda sõda või sõjaline konflikt, kus Eesti riik ja rahvas peavad mobiliseeruma kõrgema eesmärgi nimel, siis on selline valitsus selgelt viies ratas vankri all.

Aga nagu näha, siis pole Eestis kedagi, kes sellise, juba ammu rahva usalduse kaotanud valitsuse tagasi kutsuks. Kes tõstaks nö ahvi laua peale ja ütleks, et see on Eesti peamine probleem.

Valitsus, mida rahvas toetab, on riigi kaitsevõime peamine alustala. Seda peaks eriti hästi teadma ja tundma Eesti rahvas, sest riik kaotas oma iseseisvuse just sellises olukorras – kus riiki esindas ja tegi otsuseid valitsus, millel polnud rahva toetust. Kes müüs riigi maha, nagu rahvas räägib.

Kui Eestil oleks kuningas või kuninganna, siis ei laseks ta riiki maha müüa, lõpetaks ta ära praeguse jama ja kutsuks kohemaid tagasi selle pundi, kes peab end praegu Eesti valitsuseks, mis on end kompromiteerinud kõiksugu valede ja skandaalisega. Kes on lasknud riigi ja rahva tagant raha kõrvale panna. Kes on kehtestanud praegusel raskel ajal otseselt riigi- ja rahvavaenulikud seadused. Keda rahvas on hakanud vihkama ja põlastama.

Ja need, kes väidavad, et Eestis polegi võimalik kokku panna valitsust, kes suudaks tagada rahva poolehoiu ja usalduse, siis need lihtsalt valetavad. On küll võimalik. See on vaid tahtmise küsimus.

LÕUNAEESTLANE