Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Sotsiaalministeeriumi nõunik Tea Varrak ja Alutaguse vallavalitsuse sotsiaaltööjuht Evi Kruzman kirjutasid artikli riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori koostööst eriolukorra ajal.

2020. aastal meid ootamatult tabanud koroonaviirus tekitas senikogematu olukorra, kus paljud eestimaalased, aga eelkõige riskirühmadesse kuuluvad inimesed, pidid sulguma oma kodudesse ja isegi poes käimine muutus mittesoovitavaks. See oli väljakutse kogu sotsiaalvaldkonnale, kuid keerulisse olukorda sattunud inimeste abistamise vajadus tõi kaasa palju innovaatilisi mõtteid ja lahendusi. Selles olukorras hakkasid omavalitsused otsima koostöövõimalusi kaupluste ja kaubanduskettidega ning oluline on, et neid tegevusi jätkataks ka tulevikus.

Elanike hoidmiseks ja abistamiseks olid omavalitsused sunnitud välja mõtlema uusi koostöövõimalusi erasektoriga. Suurlinna puhul võib hea näitena välja tuua Tallinna linna ja Harjumaa ning kaubakett Selveri koostöö, kus ehitati üles vanemaealiste ja hooldustöötajate nn poes käimise vältimise süsteem. Hooldustöötaja abiga sai e-Selveri eraldi sotsiaalabi vajavatele inimestele loodud liidese kaudu tellida koju toitu ja kauba saajal ei olnud vaja muud teha, kui toidupakk vastu võtta. Sellega hoiti kokku hooldustöötaja poeskäigu aega ja boonusena langes ära ka raskete kottide tassimise vajadus, mis jättis rohkem aega abivajajaga suhtlemiseks. Kohalik omavalitsus arveldas kaubaketiga, sotsiaaltöötaja abivajajaga ja nii said inimesed kodust väljumata oma toidu lauale ning kullerteenuse eest tasus kohalik omavalitsus.

Selline lahendus meeldis väga ka omavalitsusele, lahendust peeti kaasaegseks, sotsiaaltööle kuluvat  aega ja ressursse säästvaks ning mugavaks ja turvaliseks, kuna kaubaketile sai tasuda ka viiteajaga. Selveri nägemusel oli aga tegemist mugava ärilahendusega, mis tagas stabiilse klientuuri. Vaatamata sellele, et tegemist oli pilootprojektiga, telliti läbi e-poe hooldustöötaja abiga toitu 45% koduteenuse kliendile. Projektiga alustati märtsi lõpus ning käivitamiseperioodil lihviti süsteemi ja likvideeriti ka viimased puudused ning ebakõlad. Tippajal, maikuus tehti oste 24 817 korral, suve ajal langesid numbrid 6000 ostuni, kuid septembrist alates lähenevad numbrid jälle 9000le. Pea samalaadse lahendusega on Tallinna ja Harjumaa omavalitsused koostööd tegemas ka E- Prisma ja Barboraga.

Nende sotsiaalasutuste ja kaubanduskettide koostöö jätkub ka pärast eriolukorra lõppu ja toimib kasvavas trendis tänaseni.

Sarnaseid uuenduslikke tegutsemise näiteid võib tuua ka Hiiumaa valla ja Coopi koostööst, Põhja Sakala vallast ja mujalt üle Eesti. Need on head näited, mis võiksid olla eeskujuks, et ka teised kohalikud omavalitsused käivitaksid ja võimalusel alustaksid sarnaseid tegevusi.

Ka riigil ja tema strateegilisel partneril Toidupangal on võimalused abivajajate aitamiseks.

Riik on kohalike omavalitsuste abiga riikliku toimetulekutoetuse kaudu saanud toetada inimesi, kes on abi saamiseks esitanud kohalikule omavalitsusele vastavasisulised taotlused. 2019. aastal sai toimetulekutoetust, sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul 18 719 inimest, mis on ligi 1,4% Eesti elanikest. Lisaks toetatakse puudust kannatavaid inimesi ka päästetud toidu ehk annetatud toidu abil. Igal nädalal saab sellist abi 9000 inimest üle Eesti. 2019. aastal jagati Toidupanga vahendusel abivajajatele 1,4 miljonit kilogrammi toitu. Ka teised heategevusorganisatsioonid on Toidupanga partneritena kogu südamega puudust kannatavaid inimesi abistamas.

Kui seni oli Eestis suhtelises vaesuses elavate inimeste arv juba pea 300 000, siis Toidupanga ja kohalike omavalitsuste andmetel annavad abivajajad endast rohkem märku ja nende arv on kasvutrendis. Samas näitavad andmed, et üles on leidmata paljud inimesed, kes endale ja oma perele igapäevaselt kvaliteetset toitu lubada ei saa. Kõik inimesed ei jõua kohaliku omavalitsuse ukse taha – tihti on probleemiks kas valehäbi, kartus oma abivajadustest teistele rääkida, aga ka teadmatus, et abi on võimalik saada. Hea meel on selle üle, et abi pakkujaid ehk annetajaid on juurde tulnud. Kuid abi tuleb tagada kõikides Eesti piirkondades ja siin on meil kindlasti arenguruumi.

Alutaguse vallavalitsus kui hea näide sotsiaalvaldkonna koostööst ja professionaalsusest

Alutaguse vald sündis 2017 aastal, kui haldusreformi käigus ühinesid viis omavalitsust, kes pidid  hakkama koos elama, toimetama ja arenema. Selleks oli vaja välja töötada ühtsed reeglid, arusaamad ja meetodid, kuidas ühtsena panustada kohaliku omavalitsuse arengusse. Sotsiaalvaldkonnas hakkasid sotsiaaltöötajad kohandama kohalike omavalitsuste toetuste- ja teenuste süsteemi ning otsima parimaid viise ja vorme sotsiaaltöö korraldamiseks.

Kuidas jõutakse Alutaguse vallas abivajajani?

Koostöös kõikide valla allasutustega, kogukonnaliikmetega, kolmanda sektoriga märgatakse ja toetatakse vallas abivajajaid. Koostöö algatajateks on sotsiaalvaldkonna töötajad, kes loovad turvalise võrgustiku erinevate eluvaldkonna esindajatega – õpetajad, kasvatajad, perearstid, apteekrid, kaubandustöötajad, haldusega seotud töötajad, politseid, psühhiaatrid, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, päästeamet, haigekassa, rehabilitatsiooni asutus, erinevad teenuseosutajad jne. Koostöö põhimõtteks on märgata abivajadust ja edastada informatsioon abistajateni.

Alutaguse vallas elab 60 + vanuses inimesi 1420 ehk 30,28 protsenti kogu valla rahvastikust, 80+ vanuses inimesi on 355 ning üksi elavaid eakaid 350, kes erineval aastaajal vajavad suuremal või vähema määral kõrvalist abi. Seega on erinevate toetavate sotsiaalteenuste loomine ja arendamine hädavajalik.  

Sotsiaaltöötajad hindavad kodukülastuse ajal eluoluga seotud asjaolusid: kuidas inimene liigub ja kui kaugel asuvad kauplus, apteek, naaber, lähedased, kas ja kuidas saab iseseisvalt hakkama hügieenitoimingutega, kas ja millised on sooja toidu valmistamise oskused, võimalused. Oluline on ka see, kas ja kuidas on võimalik teistega suhelda, kas olemas on elekter, telefon, internet, televiisor jne. Samuti kontrollitakse, kas ja kuidas saab inimene hakkama eramajas elades, kas on abi vaja pesupesemisel ja koristamisel. Vaadatakse, kas kortermajas elamine on võimetekohane,  kas abivajajal on tervise- või hoolekandeprobleeme ja raskusi võlgade tasumisega.

Seega saavad riik ja kohalikud omavalitsused üheskoos inimeste heaks veel palju ära teha. Tähtis on õppida üksteiselt ja vahetada kogemusi ning neid siis ellu viia. Kindlasti on igal vallal oma nägu ja omad viisid abivajajate leidmiseks ja toetamiseks. Eriolukord pani meid küll kiiremini tegutsema, aga oluline on, et me hooliks ja jätkaks tegevusi ja inimestele abi pakkumist ka tulevikus ja pärast kriisi  lõppu.

Kommentaarid

Viimased uudised