Arstid: Eesti tervishoid on sügavas kriisis
Avaldatud: 2 detsember, 2016Eesti arstide kutseliidud saatsid poliitikutele teravas toonis märgukirja, soovides tervishoiu rahastamise jätkuvõime kindlustamist. Järgneb arstide pöördumine.
Eesti tervishoiu ülesandeks on tagada elanikkonna turvatunne ja jätkusuutlikkus. Tänaseks on tervishoid jõudnud sügavasse kriisi, mille põhjuseks on krooniline alarahastamine.
Kriitiliselt on halvenenud nii plaanilise kui erakorralise arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Viimase kolme aasta jooksul on haigekassa jõuliselt vähendanud haiglaravi rahastamist ravijuhtude langetamisega ehk maakeeli on vähendatud nende patsientide arvu, kellele ravi võimaldatakse. Ravijuhtude kärpimisega kavatsetakse jätkata ka 2017. aastal.
See on viinud olukorrani, kus plaanilisele ravile pääsemist oodates halveneb inimeste tervis niivõrd, et oma järjekorda ei jõutagi ära oodata. Parimal juhul sattutakse haiglasse erakorralise haigena, halvimal juhul aga enam mitte kunagi. Selleks inimeseks võib olla ka valitsuse- või parlamendiliige.
Statsionaarse arstiabi mahu vähendamine ning osutatud teenuste alarahastamine sunnib haiglaid voodikohti sulgema, personali koondama ja oma võimekust piirama. Osa personali lahkub ka ise – sinna, kus jätkuvalt on võimalik inimesi oma tööga aidata. Kasvavat üleplaanilist tööd rahastatakse haigekassa poolt koefitsiendiga 0,3, mis on demoraliseeriv ja majanduslikult jätkusuutmatu. See omakorda soodustab meditsiiniteenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi langust.
Tekkinud olukord koormab nii kiirabi kui erakorralise meditsiini osakondi. See on täiendav stress personalile, kuna patsientide paigutamine haiglaravile on keeruline, samas aga põhjustavad ravi edasi lükkamine ja korduvad pöördumised erakorralise meditsiini osakonda patsientide ning nende lähedaste põhjendatud rahulolematust.
Rahulolematus on ka meditsiinitöötajates endis, kuna tänu ebaadekvaatsele tervishoiuteenuse rahastamisele ei ole võimalik tagada patsientidele parimat võimalikku ravi. Meedikute streik on siin täiesti ootuspärane asjade käigu jätk.
Praegune olukord sunnib meedikuid tegema patsiendi jaoks halbu valikuid, lükkama edasi õigeaegse ravi alustamist, piirama ravi mahtu ja kättesaadavust. Määramatult edasi lükatud plaanilised ravijuhud muutuvad erakorraliseks. Taoline olukord suurendab patsiendi kannatusi ning riski tõsise terviserikke tekkeks ning seab meedikud neist endist sõltumatu surve ja pahameele alla. Tõsiste tervisehädade erakorraline ravi on oluliselt kallim kui plaaniline, seega tekib surnud ring.
Sellest, et Eesti praegune tervishoiu rahastamise skeem ei ole jätkusuutlik, teavitasid WHO ja Praxise eksperdid poliitikuid juba aastaid tagasi, kuid rahastamise otsuseid on ignorantselt edasi lükatud. Laiemas mõttes on jäetud tegemata otsused Eesti elanike tervise parandamiseks ning väärikalt elatud aastatega eluea tõstmiseks.
Allakirjutanud nõuavad oma seltsi liikmete nimel Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutliku mudeli kiiret väljatöötamist ning seniks sihtotstarbelist haigekassa reservide kasutamise võimalust. Haigekassa reservid ei saa olla riigieelarve tasakaalu hoidmise pühaks instrumendiks.
Haigekassa poolt rahastatavate ravijuhtude arv tuleb kohe taastada 2013. aasta tasemele. Vaid sellisel moel on võimalik pakkuda Eesti elanikele turvatunnet ning tagada patsiendile vajaliku tervishoiuteenuse kiire ning kvaliteetne kättesaadavus.
Ago Kõrgvee, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts, Eesti Kiirabi Liit
Juri Karjagin, Eesti Anestesioloogide Selts
Margus Lember, Eesti Sisearstide Ühendus
Peep Laanmets, Eesti Kardioloogide Selts
Allan Altraja, Eesti Kopsuarstide Selts
Toomas Kariis, Eesti Gastrointenstinaalse Endoskoopia Ühing
Riina Salupere, Eesti Gastroenteroloogide Ühendus
Margit Valgma, Eesti Onkoloogide Selts
Vallo Volke, Eesti Endokrinoloogia Selts
Andres Lehtmets, Eesti Psühhiaatrite Selts
Jüri Teras, Eesti Üldkirurgide Selts, Eesti Kirurgide Assotsiatsioon
Tiit Vaasna, Jaan Soplepmann, Tartu Kirurgide Selts
Andre Trudnikov, Tallinna Kirurgide Selts
Katre Maasalu, Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts
Karin Varik, Eesti Lastekirurgide Selts
Priit Põder, Eesti Veresoonte- ja Endovaskulaarkirurgia Selts
Olavi Vasar, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Ahti Varblane, Eesti Kaitseväearstide Selts
Marek Vink, Eesti Hambaarstide Liit