Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Peep Talving. Foto: PERH

Esimese nakatanu avastamisega Eestis on koroonaviirus tõusnud veelgi suurema tähelepanu alla. Mida see haigus aga endast täpselt kujutab ja kuidas kahtluste korral käituda? Nõu annab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.

Talving räägib, et koroonaviiruse põhilised sümptomid on köha, nohu ja palavik, sarnaselt RS-viirustega. Koroonat eristab kõhulahtisus. Kõhulahtisust pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud.

Hiina teadlaste info kohaselt ei vaja 80 protsenti haigetest intensiivravi ja nemad võivad olla kodus. Kellel on mingi organi puudulikkus, näiteks hingamisteede puudulikkus, siis on vaja haiglaravi – valu rinnus, õhupuudus, või ei suuda kõhulahtisuse puhul vedelikkus saada.

Üle Eesti on nakkuskahtlusega patsientide jaoks neli regionaalhaiglat haiglat: Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, TÜ Kliinikum ja Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kes vajavad intensiivravi, peavad minema regionaalhaiglasse.

Koroonaviirus on nagu tavaline viirushaigus, aga tuleb tähele panna, et haigusel on peiteaeg ja haigus on peiteajal nakkav. Seetõttu on oluline isolatsioon, kodune isolatsioon. Ravimit haigusele pole. Kui pole sümptomeid, siis ei saa ka testida. Peiteaeg on 2-14 päeva ja keegi ei tea, millal haigus muutub nakkavaks.

Lääne-Tallinna keskhaiglas on ligi 100 voodikohta ja neil on piiratud arv intensiivravi võimekusega voodikohti. Kui tekib tõeline kriis, kus tuhandeid inimesi on haiged, siis käivituvad kriisimeetmed ja tuleb priotiseerida haiged. Plaanilised haiged saavad siis oma ravi hiljem.

Oluline on kokku leppida, et haiged kontsentreeritakse ühte kohta – siis on kolle ühes majas.

Mis puutub koroonaviiruse võrdlust gripiga, siis igal aastal haigestub Eestis ligi 10 000 inimest grippi ja suremus on 1 protsendi ringis. Koroona puhul on suremus 3,45 protsenti. See tähendab, et teada peab olema nakatunute arv, aga täna pole teada, kui paljud on nakatunud. See on praegu õhust võetud number, prognostiline, see on kõrgem kui gripil. Riskigrupp on vanemad inimesed. Miks lapsed vähem haigestuvad, seda ei teata. Võibolla lastel poole neid retseptoreid, mis võtavad viiruse vastu, või nad lihtsalt ei haigestu, seda ei teata.

Kas maskist on abi? Kui oled haige, pead ennast isoleerima. On oht, et nakatad, kui oled 2 meetri kaugusel või lähemal, siis on tõenäosus, et nakatad teisi. Maskiga haige kaitseb teisi. Kui tahad ennast kaitsta, siis mask ei kaitse. Hiina president ilmus rahva ette maskis, see kannab sõnumit, et kandke seda. Nakatumise vältimiseks tuleb hoida kätehügieeni. Desinfitseerimisvahendid tuleks koju muretseda, samuti pole hea eri pindu katsuda. Hoida tihedast rahvamassist eemale. Täna pole veel seda vaja, kuna pole kriisi. Aga olukord võib kiiresti muutuda.

Mida teha reisiga? Reisikindlustus igaks juhuks ära jäetud reise ei hüvita. Riskipiirkondadesse ei soovita reisida. Oleme laiendanud riskipiirkondi. Oleme jälginud Ühendkuningriigi juhendeid ja need tunduvad asjalikud. Nüüd ollakse Terviseametiga sünkroonis. Soovitus on tühistada reis riskipiirkonda. Kui mina nakatan, on vale printsiip. Oma haigete tervise nimel tuleb vältida reise riskipiirkondadesse.

Aga teater või kino? Tänane seis Eestis veel ei nõua sellist piirangut. Samas naasevad inimesed puhkustelt. Peiteperiood on 14 päeva. Võib hakata tulema rohkem inimesi. Kuu aja pärast võib olla lugu teine. Paljud asjad muutuvad üle päeva.

Miks on tekkinud üksikud kolded nagu Põhja-Itaalia või Iraan, aga mitte suured transiitsõlmed? See on huvitav, sest Itaalia pole patsienti nr 0 veel tuvastanud. Miks Aafrika, Brasiilia või Lõuna-Ameerika pole mõjutatud? Põhjus võib olla diagnostiline võimekus, et nad ei saa teada. Aafrika kohta pole head vastust.

Oluline info: www.regionaalhaigla.ee/et/regionaalh…emo-sse-mitte

Spotify keskkonnas saad värsket episoodi kuulata siin: open.spotify.com/show/5KySGcL5lfjrZe29fnXDBQ

Viimased uudised