Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allikas: Arco Vara

2019. aasta novembris tehti Eesti korteriturul kokku 2018 tehingut. Võrreldes tänavu oktoobriga tehti sealjuures 5,4 protsendi võrra vähem tehinguid, kuid samaaegselt siiski 5,4 protsendi võrra enam tehinguid kui 2018. aasta novembris.

Kui vaadata aastatagust perioodi, siis 2018. aasta novembris kasvas tehingute arv võrreldes 2017. aasta novembriga pelgalt 0,4 protsendi võrra ehk turuaktiivsuse kasv on ainuüksi novembrikuule tuginevalt kiirenenud. Pelgalt ühe kuu statistikast ei maksa siiski üldistavaid järeldusi teha, kuid ka aasta algusest vaadatuna on tehingute arvu kasv võrreldes varasemate perioodidega veidi kiirenenud.

Käesoleva aasta esimese üheteistkümne kuu vältel on Eestis müüdud 21 418 korterit, mida on 3,4 protsendi võrra enam kui 2018. aasta samal ajavahemikul, kui tehingute arv võrreldes 2017. aastaga kasvas ainuüksi 1,5 protsendi võrra. Hinnakasvu on samaaegselt saatnud aga olenemata pea kõikjal Eesti suuremates piirkondades aset leidvast pakkumiste arvu vähenemisest aeglustumine. Aasta esimese üheteistkümne kuu vältel on korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunenud Eestis tervikuna 1376 €/m2, mis on 3,3 protsendi võrra enam kui aasta tagasi.

Veel 2018. aasta esimese üheteistkümne kuu vältel kasvas mediaanhind võrreldes aastatagusega koguni 9,1 protsendi võrra, mille järgselt on hinnakasv pea kõikjal aeglustunud, olenemata suhteliselt aktiivsest uute korterite müügist ka Tallinna lähiümbruses ning Tartu ja Pärnu linnas. Hinnakasvu aeglustumine on tulenenud peamiselt piirkondadest, mis asuvad Tallinna linnast väljaspool. Kui pealinnas on tänavu mediaanhind kasvanud 6,9 protsenti, on Tallinnast väljaspool Eestis jäänud hinnakasv 5,3 protsendi juurde.

Hinnakasvu aeglustumist on marginaalselt soodustanud ka asjaolu, et Tallinna linnas tehtavate tehingute osakaal on võrreldes varasemate aastatega veidi vähenenud. Kuigi enamikes Eesti väikelinnades noorte aktiivse Tallinnasse lahkumise tõttu negatiivne rändesaldo ja ühtlasi negatiivne iive püsib, on aktiivseimad väikelinnad püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsete näitajatega. Üha enam peab siiski tõdema, et väikelinnades on aastast 2018 üldine korterituru kasv lõppenud ning tänase töö- ja laenuturu osas märgatavat paranemist ei saa enam aset leida, mistõttu võib väikelinnade kinnisvaraturge pidada pikemas väljavaates siiski suhteliselt riskantseteks.

Kommentaarid

Viimased uudised