Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: RMK

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja (Isamaa) sõnul on keskkonnaministeeriumi esitatud metsanduse arengukavas (MAK) liiga palju vasturääkivusi, et selle jõuaks käesoleva koosseisu järele jäänud töönädalatega vastu võtta.

„Jaanuari keskpaigas jõudsime koalitsioonis esialgsele kokkuleppele metsanduse arengukavas, see jõudis valitsusest riigikokku ja läbis ka esimese lugemise. Kahjuks on vahepealsete nädalatega ilmnenud, et paralleelselt koostab enda uut arengukava ka RMK ning sealt ilmnenud punktid on otseses vastuolus riigikogu menetluses oleva MAK-iga,“ selgitas Metsoja probleemi olemust.

Nii on riigi poolt RMK-le seatud ootus suurendada järjepidevalt eelarvesse laekuvat dividenditulu, vähendades samas raiemahtusid. Ühe lahendusena tulubaasi suurendamiseks pakutakse välja looduses liiklejate „vabatahtlikku omaosalust“ populaarsetel puhkealadel ja matkaradadel, mis sisuliselt tähendaks piletihinna kehtestamist meie metsades. Samamoodi tekitab küsitavusi RMK kui säästliku metsamajandaja plaan omandada osalus puidukeemia tehases.

„Täiendavalt on riigikogu keskkonnakomisjon viimastel nädalatel kaasanud oma istungitele erinevaid huvigruppe ja on selge, et ühiskondlikku kokkulepet MAK-i osas pole. Olemasoleva dokumendiga pole rahul looduskaitsjad, maaomanikud ega ettevõtjad. Kuna selle riigikogu viimased istungid on kavas juba järgmisel nädalal, pole allesjäänud ajaga võimalik leida lahendust, mis rahuldaks enamikke osapooli,“ sõnas Metsoja.

Keskkonnakomisjoni esimees rõhutas, et kuigi lähiaastad toovad paratamatult kaasa raiemahtude vähenemise, ei saa riik lubada endale üleolevat suhtumist ettevõtjatesse, sest otseselt annab metsandussektor tööd 30 000 inimesele ning kaudne mõju on ligi kaks korda suurem.

„Eestis tuleb luua RMK baasilt „metsakapital“ ning majandamisest saadud tulu suunata looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks ja selle toimemudel jõustada koos metsanduse arengukavaga,“ soovitas Metsoja.

Ta lisas: „Ühtlasi annab MAK-i järgmise Riigikogu koosseisu kinnitada jätmine võimaluse vaadata seda koosmõjus teiste riiklike suurprojektidega. Praegu välja töötatud arengukavas on kirjas, et metsamaa ei tohi Eestis väheneda, kuid võimalikud raadamistööd Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel ja suurte taristuprojektide jaoks vajalike trassikoridoride loomine viib märkimisväärsed alad metsamaa arvestuse alt välja. Nende asendamiseks süsteem puudub, kuigi see peaks olema osa MAK-ist.“

Viimased uudised