Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vabaerakonna fraktsioon annab täna õiguskantsler Ülle Madisele üle arupärimise, milles juhib tähelepanu takistavale tegevusele opositsioonil volikogude töös kaasa rääkida.

 „9. detsembril 2014 võttis Riigikogu vastu muudatused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS), millega anti lisagarantiid opositsiooni õiguste kaitseks,” ütles Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

Muudatustega kinnitati, et komisjonide koosseisude kujundamisel  arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Samuti sätestati komisjonide esimeeste ja aseesimeeste üheaegne valimine, mis annab opositsioonile võimaluse saada komisjonide juhtimisel aseesimehe koht.

Muudatused jõustusid 16. oktoobril 2017 ehk päev pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. See ei olnud esimene kord, kui KOKS-i muudeti eesmärgiga tagada opositsiooni õiguste kaitse volikogudes.

Nendele muudatustele vaatamata on jätkunud ja jätkub ka täna Herkeli väitel paljudes volikogudes komme ignoreerida nii seaduse sätteid kui ka opositsiooni õigusi.

Ilmselt kõige drastilisem näide pärineb Narvast, kus viis „Meie Narva“ valimisliidu esindajat ei ole jätkuvalt kinnitatud volikogu komisjonidesse, ütles Herkel. Ta lisas, et Viimsi volikogus kinnitati opositsiooni kuuluvad volikogu liikmed küll komisjonidesse, kuid komisjonide ülejäänud liikmete kinnitamisel ei arvestatud opositsiooni esitatud kandidaatidega.

Sarnaseid näiteid, kus opositsiooni kiusatakse, on veel. Eriti sageli püüavad kartellierakonnad piirata valimisliitude esindajate õigusi – Narvas Keskerakonna ja Viimsis Reformierakonna näitel.

Vabaerakonna fraktsioon soovib õiguskantslerilt teada, kas volikogude moodustamise säte KOKS-is vastab õigusselguse põhimõttele. Seadusest tulenevalt võib volikogu liige kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Kas see tähendab, et volikogu liige võib ise selle komisjoni valida või on seda valikut tema eest pädev tegema keegi teine.

Samuti huvitab saadikuid, kas proportsionaalse esindatuse põhimõte laieneb ka nendele komisjonide liikmetele, kes ei ole samaaegselt volikogu liikmed. Samuti soovivad saadikud teada, mida teha siis, kui volikogu liige ei saa realiseerida oma õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni, sest koalitsioon hääletab selle vastu või ei võta seda üldse päevakorda. Veel huvitab saadikuid, mida teha siis, kui komisjonide komplekteerimisel eiratakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu arvestamist volikogus. Milliseid meetmeid peaksid volikogu liikmed sellistes olukordades enda ja oma nimekirja õiguste kaitseks kasutama.

Endine õiguskantsler Allar Jõks on avaldanud, et just volikogu komisjonid on volikogu tööorganid, mille kaudu toimub volikogu päevakorraküsimuste ja volikogu määruste ning otsuste sisuline ettevalmistamine ja arutamine ning seeläbi suuresti kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamine. Demokraatia printsiip nõuab neisse protsessidesse kõigi volikogu liikmete ning sealhulgas volikogu opositsiooni esindajate kaasatust.

Nii Narva kui Viimsi opositsiooni esindajad on kinnitanud, et pöörduvad oma õiguste kaitseks halduskohtusse.

Viimased uudised