Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Septembri lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 101 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 0,28 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Valitsussektori tasanditest ületasid kulud tulusid septembri lõpuks ainult keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta esimese üheksa kuu jooksul olnud pidevalt ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli parem seis kui aasta varem septembri lõpus. Võrdluseks, septembri lõpu puudujääk osakaaluna SKPst oli aasta varem oluliselt suurem – 2,6 protsenti. Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad on ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks. Käesoleva aasta lisaeelarve kulutused jäävad aasta lõppu.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli septembri lõpus 255 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis. See on 609 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Aasta teises pooles oli viimati nii tasakaalulähedane eelarvepositsioon koroonakriisieelsel ajal. Hea seisu põhjuseks on tugev maksulaekumine. Kõige kiiremini on kasvanud riigieelarvesse laekuva tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 35 protsenti. Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust (sh sõjapõgenike makstud maksudest) kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus. Ka käibemaksu laekub jõudsalt, üheksa kuuga 18 protsenti enam kui aasta varem. Selle põhjuseks on samuti erakordselt kiire hinnatõus. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks muude kaupade ja teenuste müük (47 protsenti), muud tulud (peamiselt varadelt, 61 protsenti) ning finantstulud (224 protsenti).

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, eelarvepositsioon oli septembri lõpu seisuga positiivne, 151 miljonit eurot. Haigekassaeelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 19 miljoni euro võrra 126 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ja keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Haigekassa kulud on püsinud täpselt eelarve piires. Töötukassa oli septembri lõpus 25 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 50 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega. Septembri lõpuks oli end töötuna arvele võtnud Ukraina sõjapõgenikke kokku ligi 13 300 inimest, neist 7500 olid töötuna arveloleku lõpetanud ja enamik saanud ka tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli septembri lõpus 3 miljonit eurot, mis on 2021. aasta septembri lõpuga võrreldes 31 miljoni euro võrra parem tulemus. Ülejääki toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12 protsenti suurem kui eelmise aasta üheksal esimesel kuul. Aasta lõpuks ootame väikest puudujääki.

Riigieelarve kogukulu eelneva aasta septembriga samal tasemel

Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes 2022. aasta septembris eelneva aasta septembriga võrreldes 1,1 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti, mistõttu septembrikuu kogukulude mahuks oli 1,15 miljardit eurot. Sotsiaaltoetuste languse kompenseeris inflatsioonist põhjustatud edasiantavate maksutulude kasv, mistõttu jäid kogukulud eelneva aasta septembriga samale tasemele.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid septembris 669,2 miljonilt eurolt 729,2 miljoni euroni ehk 60 miljonit eurot eelneva aasta septembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 9 protsenti. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid, kuna tegevuskulusid finantseeriti kodumaistest vahenditest suuremas mahus.

Kodumaised toetused vähenesid septembris eelneva aastaga võrreldes 43,9 miljoni euro võrra ehk 8,1 protsenti, kuna toetustest vähenesid sotsiaaltoetused 57,6 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2,6 miljonit eurot. Käesoleva aasta septembris lahkus teisest pensionisambast oluliselt vähem inimesi võrreldes eelneva aasta sama kuuga, mille tõttu on oluliselt vähenenud ka sotsiaaltoetusena arvestatav riigipoolse 4-protsendi juurdemaksete kompenseerimise kulu, täpsemalt 72,4 miljoni euro võrra. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid septembris 11,6 miljonit eurot ja vanemahüvitis 5,9 miljonit eurot. Tegevuskuludeks kodumaise sihtfinantseerimise languse taga on kõrge võrdlusbaas, sest aasta tagasi suurendasid kulude mahtu koroonaviiruse mõjude leevendamiseks antud toetused.Tegevustoetused suurenesid septembris 12,4 miljoni eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ehk investeeringutoetused 3,6 miljonit eurot. Tegevustoetuste kasvu mõjutasid enim kohalikele omavalitsustele eraldatav toetusfond, Euroopa Liidu eelarvesse makstav korraline kuumakse, kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele antud toetus Ukraina sõjapõgenike hariduskulude katmiseks. Kodumaistest investeeringutoetustest kasvas enim toetus Eesti Rahvusraamatukogule.

Välismaiseid toetuseid kasutati ja vahendati septembris riigieelarveliste asutuste poolt 39,5 miljoni euro eest ehk 33,6 protsenti vähem kui eelneva aasta septembris.

Majandamiskulud suurenesid septembris 13,8 protsenti ehk 10,8 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona ostmiseks, muude sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud, meditsiini- ja hügieenitarvete kulud. Ukraina sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid septembris 4,6 miljonit eurot. Meditsiini- ja hügieenitarvete kulusid suurendas SARS Cov-19 kiirtestide hankimine üldhariduskoolidele vastavalt riigihanke raamlepingule. Riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud suurenesid septembris 1,1 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvutempoks 40,3 protsenti.

Tööjõukulud suurenesid septembris 12,5 miljoni euro võrra, kasvades aastas 14,6 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid käesoleva aasta alguses toimunud palgatõus hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonnas. Lisaks kasutati 2022. aasta lisaeelarvet septembris tööjõukuludeks 6,2 miljoni euro ulatuses.

Investeeringud vähenesid septembris 20,2 protsenti ehk 16,4 miljoni euro võrra, peamiselt riigimaanteede ehituse kulude languse tõttu. Kaitseinvesteeringud kasvasid septembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid septembris 50,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,6 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise ja kogumispensioni fondidesse suunatud maksude kasvu tõttu.

Viimased uudised