Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Praegune eriolukord on kodus töötamise ja õppimise korraldamisega seadnud eriti suure koormuse lapsevanematest töötajatele.

Sotsiaalministeeriumi blogiloos vaadeldakse täpsemalt,  millises vanuses laste vanemaid on eriolukorras töötamise muutused kõige rohkem mõjutanud, millistes sektorites töötavatel lapsevanematel on muutused olnud kõige keerukamad ning kuidas on muutunud perede sissetulek. Tuginedes aprillis Turu-uuringute AS poolt läbiviidud küsitlusele, analüüsis sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk lähemalt töötavate lapsevanemate olukorda.

Milline on lapsevanemate töötamise olukord pärast eriolukorra kehtestamist?

Turu-uuringute AS läbiviidud küsitlusest selgus, et 36 protsenti lapsevanematest on kaugtööl või teeb kaugtööd senisest suuremal määral. Võrdlusena avaldas märtsi lõpus CV Keskus oma analüüsi kaugtöö kasutamisest, kus selgus, et Eestis teeb eriolukorra ajal kaugtööd 30 protsenti töötajatest. Seega võib järeldada, et lapsevanemate seas on kaugtöö tegemise võimalusi mõnevõrra rohkem. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et võrreldes kõigi Eesti  hõivatutega, on lapsevanemate seas rohkem kõrgharidusega töötajaid (Tööjõu-uuring 2019). Meie analüüs näitas, et just kõrgharidusega lapsevanematel on rohkem võimalusi teha kaugtööd – seda tõdes 67 protsenti kõrgharidusega lapsevanematest. Samuti oli kaugtöö tegemise võimalus suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42 protsenti) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20 protsenti).

Piirkonniti on kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19 protsenti lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43 protsenti lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel(60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30 protsenti.

Kuidas on muutunud töökoormus?

Peaaegu igal kolmandal (32 protsenti) lapsevanemal on töökoormus vähenenud, kuid suurenenud ligikaudu igal seitsmendal. Kuna kaugtöö tegemise võimalusi on rohkem avaliku sektori töötajatel, selgitab see, miks töökoormus vähenes rohkem just erasektoris (37 protsenti vastajatest) võrreldes avaliku sektoriga (14 protsenti vastajatest). Eriolukord on suurenenud töökoormuse kaasa toonud hariduse (36 protsenti vastajatest) ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatele (42 protsenti vastajatest), mis seletab ka seda, miks töökoormuse suurenemist on märkinud rohkem just avalikus sektoris töötavad lapsevanemad (28 protsenti). Samuti on just kõrgharidusega lapsevanemad tunnistanud, et nende töökoormus on suurenenud (21 protsenti) võrreldes ülejäänud lapsevanematega.

Töögraafik muutus oluliselt veidi enam kui neljandikul (27 protsenti) lapsevanematest ning töö sisu muutus olulisel määral viiendikul (21 protsenti) lapsevanematest. Töögraafiku muutus puudutab rohkem avaliku sektori töötajaid (39 protsenti), eelkõige haridusvaldkonna töötajaid, aga erasektorist ka majutuse ja toitlustuse ning hulgi-ja jaekaubanduse valdkonna töötajaid.

Puhkusi on pidanud eriolukorra tõttu ära kasutama vaid 4 protsenti lapsevanematest, kes vastasid, et on eriolukorras välja võtnud mõne tasustatud puhkuse (nt põhipuhkus) ning 2 protsenti mõne tasustamata puhkuse (nt tasustamata lapsepuhkus).

Töötuks jäämist märkis aprilli keskpaiga seisuga vaid 3 protsenti lapsevanematest. Kõige enam on selles osas kannatada saanud üksikettevõtjad (17 protsenti).

Kuidas mõjutas lapsevanemaid distantsõpe ja soovitus lapsi mitte lasteaeda viia?

Enam kui pooli küsitletud lapsevanemaid (60 protsenti) on mõjutanud täielikult või osaliselt see, et lapsed on nii-öelda kodusel režiimil. Kõige rohkem on mõjutanud see lapsevanemaid, kes töötavad hariduse või tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (vastavalt 85 protsenti ja 75 protsenti). Kõige vähem on see aga mõjutanud lapsevanemaid, kes töötavad ehituses  – 58 protsenti selles sektoris töötavaid inimesi tõdes, et laste kodusolek pole nende tööd mõjutanud.

Küsitlusest selgus, et mida nooremaid lapsi on peres, seda rohkem on laste distantsõppel ja lasteaedadest kodusolek mõjutanud lapsevanemate töötamist. Seda ilmestab hästi ka joonis 2.

Horisontaalteljel peres kasvavate laste vanusvahemikud

Mis on juhtunud sissetulekutega?

Kuigi suurem enamus ehk 59 protsenti lapsevanematest vastas, et eriolukorraga seoses pole nende sissetulek vähenenud, on üle kolmandiku (ehk 36 protsenti) neid lapsevanemaid, kelle sissetulek on seoses eriolukorraga vähenenud ja 5 protsenti on jäänud sissetulekust ilma.

Kommentaarid

Viimased uudised