Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Rahandusministeerium

Umma kultuuri pidänü inemise kõgõpäält eis hoitma ja takast tõukama, selle et kultuur eis edesi ei lää. Toetuisiga om võimalik huugu mano anda, kõnõldi ammõtnikkõ välitöie semminäril „Kultuur ku keskkund“ Treski küünüh Setomaal.

Arotamist terviteh ütel Seto Kuningriigi ülembtsootska Järvelilli Rein: „Midä väiksemb om üts kultuuriruum, toda rassõmb om tuud hoita. Tähtsä om eis hoita umma asja ja umma kultuuri. Kuiki Seto Kuningriigi päiv om üts kõrd aastagah, om seto jaost Seto Kuningriik olõmah kogo aig õgal puul – tuu om süämeh olõmah. Kogo kultuuri alalhoitmise man om kõgõ edimäne tuu, õt eis tunnet, õt hindäl om midägi. Tõnõ om tuu, õt tunnustasõ – Eesti võim võinu tunnusta Seto Kuningriiki. Tähtsa olnu, õt tunnustadas, õt Seto Kuningriik om olõmah. Tunnustagõ ka väiksembid veljo.”

Setomaa vallavanõmb Kudre Raul ütel uma tervitüseh, õt kultuur eis hindäst edesi ei lää. „Tedä piät takast tõukama. Mõnikümmend aastakka tagasi oll „seto“ sõimusõna, niisamatõ „Obinitsa tsura“. A no om Obinitsa olnu soomõ-ugri kultuuripääliin. No nakkasõ kõik otsma ummi Setomaa juuri,“ ütel Kudre Raul. „Viimädsel Seto Kuningriigi pääväl oll kuussada inemist seto rahvarõivih – täüskomplektih. Kuussada inemist om suur arv, kiä ütel pääväl rõivih vällä tulli. Mi eesmärk om, et noid rohkõp olisi. Kultuur ei ole eishindäst mõistetav – tälle piät huugu andma. Vald ja tõsõ organisatsiooni üritäse sedä huugu anda.“

Aastagast 2003 pääle om Setomaa piirkundlik kultuuriprogramm tugõnu 461 projekti, kõnõl Setomaa Käsitüü Kogo juhatusõ liigõ Kala Ingrit. Noist 105 om olnu märgitü latsilõ, 41 projekti om avitanu seto kiilt edesi anda, festivale-näütüisi projekte om olnu 129 ja vanna käsitüüd om tugõnu 38 projekti. Aolehte Setomaa om ilmunu seto ja eesti keeleh 65 numbrit.

Seminäril kõnõldas tuust, kink jaost tetäs Setomaal, Võromaal ja Mulgimaal kultuuri ja kink tüü om tuu, õt taa edesi lännü. Lisäst tuulõ analüüsitas kultuurilidse ütistüü piirõ ja hinnatas piirkundlikõ toetusprogrammõ mõjjo. Arotamist juhtva kultuuriministeeriumi kantslar Tarvi Sits ja kultuuriväärtuisi asõkantslar Merilin Piipuu. Päält tuud alostas kultuuriministeerium seminäril kultuuripoliitiga vahtsõ perioodi põhikirä „Kultuur 2030“ tutvustamist maakundõh. Päävä tõõsõh poolõh arotatas Treski küünüh, kuis edespiteh parõbahe rahvaraamadukogo pitä.

Välitöiel saasõ kokku Põlva, Valga ja Võro maakunna valdu ni linnu, ministeeriume ja riigiammõtidõ esindäjä. Ütidside arotamisi tulõmuisi om plaanih pruuki riigi, maakunni ja valdu-linnu arõngudokumenteh ja tegevuskavvuh

#KaguEesti2019

Kae viil:

  • Välitöie leht rahandusministeeriumi veebih (eesti keeleh): www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ametnike-valitood-kagu-eestis-2019
  • Ammõtnikkõ välitüü Molovihoh (eesti ja seto keeleh): https://www.facebook.com/ametnikevalitood/

Oma kultuuri peaksid inimesed kõigepealt ise hoidma ja tagant tõukama, sest kultuur ise ei edene. Toetustega on võimalik hoogu juurde anda, räägiti ametnike välitööde seminaril „Kultuur kui keskkond“ Treski küünis Setomaal.

Ametnike välitööde arutelu „Kultuur ja keskkond“ Setomaal Treski küünis tervitades ütles Setomaa Kuningriigi ülemtsootska Rein Järvelill, et oma kultuuri tuleb ise hoida. „Mida väiksem on üks kultuuriruum, seda raskem on seda hoida. Tähtis on ise hoida oma asja ja oma kultuuri. Kuigi Seto Kuningriigi päev on üks kord aastas, on setode jaoks Seto Kuningriik olemas kogu aeg igal pool – see on südames olemas,“ ütles Järvelill. „Kogu kultuuri alalhoidmise juures on esmalt vaja, et ise tunned, et sul on midagi. Teiseks on tähtis, et tunnustatakse – Eesti võim võiks tunnustada Seto Kuningriiki. Tunnustage ka väiksemaid vendi.“

Setomaa vallavanem Raul Kudre ütles oma avasõnavõtus, et kultuur iseendast ei edene. „Seda peab tagant tõukama. Mõnikümmend aastat tagasi oli „seto“ sõimusõna, niisamuti „Obinitsa tsura“. Aga nüüd on Obinitsa olnud soome-ugri kultuuripealinn. Praegu hakkavad kõik otsima omi Setomaa juuri,“ ütles Kudre. „Viimasel Seto Kuningriigi päeval oli kuussada inimest seto rahvariietes, täiskomplektis. Kuussada inimest on suur arv, kes ühel päeval rahvariietes välja tulid. Meie eesmärk on, et neid rohkem oleks. Kultuur ei ole iseendastmõistetav – talle peab hoogu juurde andma. Vald ja teised organisatsioonid üritavad seda hoogu anda.“

Aastast 2003 peale on Setomaa piirkondlik kultuuriprogramm toetanud 461 projekti, rääkis ülevaates programmi mõjust Setomaa Käsitüü Kogo juhatuse liige Ingrit Kala. Neist 105 on olnud lastele suunatud projektid, 41 projektiga on edendatud seto keelt, festivalide-näituste projekte on olnud 129 ja traditsioonilist käsitüüd on toetanud 38 projekti. Ajalehte Setomaa on ilmunud seto ja eesti keeles 65 numbrit.

Kultuuriseminaril „Kultuur kui keskkond“ vahetatakse mõtteid selle üle, kelle jaoks tehakse Kagu-Eestis kultuuri ning kelle ülesanne on selle arendamine. Lisaks analüüsitakse kultuurikoostöö piire ning hinnatakse piirkondlike toetusprogrammide mõju. Sündmust juhivad kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu. Lisaks alustab kultuuriministeerium seminaril kultuuripoliitika uue perioodi alusdokumendi Kultuur 2030 maakondades toimuvat tutvustusringi, mis kestab oktoobrini. Päeva teises pooles on kavas ümarlaud raamatukogude arengust.

Välitöödel kohtuvad Kagu-Eesti omavalitsused ja kultuurielu eestvedajad ning ministeeriumide ja riigiametite esindajad. Ühiste arutelude tulemusi on plaanis kasutada riiklike, maakondlike ja ka kohalike arengudokumentide ja tegevuskavade sisendina.

#KaguEesti2019

Vaata ka:

  • Välitööde leht rahandusministeeriumi veebis:  www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ametnike-valitood-kagu-eestis-2019
  • Ametnike välitööd Facebookis: https://www.facebook.com/ametnikevalitood/

Viimased uudised