Advokaat: uus kriisiolukorra haldamise kord toob kulukaid lisakohustusi
Avaldatud: 1 detsember, 2025
Mart Kägu. Pilt: RASK Kujutame ette olukorda, kus nakkushaiguse epideemia (Terviseameti vastutusala) leiab aset samaaegselt ulatuslike küberrünnakute (RIA vastutusala) ja metsatulekahjudega (Päästeameti vastutusala). Samal ajal koondab vaenlane piiri taga vägesid ning riik otsustab kehtestada kõrgendatud kaitsevalmiduse (Kaitseväe juhtida). Tänases kiiresti muutuvas maailmas peame paratamatult analoogsete komplekskriisidega tegelemiseks valmis olema, kirjutab advokaadibüroo RASK advokaat Mart Kägu.
Just selleks on Riigikogus hetkel menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Uue seaduse eesmärk on senised eraldiseisvad vastutusalad ja juhtimine ühtseks tervikuks siduda. Viisil, et igal asutusel oleks oma valdkonnas sündmuse lahendamiseks vajalikud õigused. Samuti peab olema ühemõtteliselt selge, kes mida juhib ja kes koordineerib eri olukordade samaaegsel esinemisel kõigi osaliste tegevust.
See eesmärk on eriti oluline põhjusel, et komplekskriiside lahendamisse kaasatud asutused kasutavad sageli samu ressursse, tegutsevad samas piirkonnas ning peavad andma ülesandeid või korraldusi sageli samadele kohalikele omavalitsustele.
Hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel kriisiolukord
Tulevikus valmistutakse nii tsiviil- kui ka riigikaitsekriisideks ühtsetel alustel ning kõiki suure mõjuga kriise lahendatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri kui kriisiolukorra juhi juhtimisel. Valitsus otsustab, millal on kriisi mõju selline, et tuleb keskne juhtimine üle võtta.
Uues seaduses koondatakse ühte raamistikku kõik põhiseaduses nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) koos nende ennetamise, nendeks valmistumise, juhtimise ja vajalike meetmetega. Sellega tunnistatakse kehtetuks senised hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus ja erakorralise seisukorra seadus.
Hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel võetakse kasutusele tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondtermin kriisiolukord. Viimase lahendamiseks võib vajadusel välja kuulutada järgmise tasandi kriisiolukorra ehk eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra, mis võimaldab rakendada täiendavaid meetmeid.
Ettevõtjate püsiv kriisiülesanne
Kriisiolukorras toime tulemiseks määratakse ennetavalt seaduses või selle alusel ettevõtjatele püsivad kriisiülesanded. Neid ei anta kõigile, vaid eelkõige neile, kelle suurus ja tegevusala on kriisi lahendamisel märgilise tähtsusega. Tegemist on ülesannetega, mis haakuvad otseselt ettevõtja tegevusvaldkonna või eesmärgiga (näiteks toidu-, elektri- või kütusevarustuse tagamine). Püsivaks kriisiülesandeks loetakse ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja osutamine nii kriisi ajal kui ka enne seda.
Samas jääb ebaselgeks, kuidas jõuab ettevõtjani, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja (ETO), teadmine sellest, et ta on liigitatud püsiva kriisiülesande täitjaks. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et püsiva kriisiülesande saamisega peavad arvestama jäämurdeteenuse pakkujad, lennujulgestusteenuse osutajad, lennuvälja käitlejatele maapealseid teenuseid osutavad ettevõtted, gaasivõrgu või selle osa arendamise ja opereerimise eest vastutavad isikud, avalikku reisijatevedu teostavad raudtee-ettevõtjad, sadamaoperaatorid, parvlaeva liinivedude teostajad ning suure mõjuga toidu jaekaubandusettevõtted.
Konkreetsed ettevõtted määrab vastutav minister tõenäoliselt haldusaktiga. Eeldus on, et selliseid ettevõtteid võib kokku olla ligikaudu 30. Oluline on, et selles protsessis ei tekiks ebamäärasust ega teadmatusest tulenevat segadust, sest just sellest sõltub, kas ettevõtja peab hakkama koostama riskianalüüsi ja kriisplaani ning arvestama kriisiaegsete lisakohustustega. Elutähtsa teenuse osutajate puhul on olukord selgem, nende määramiseks tehakse haldusakt ning uued ETO-d peaksid selguma hiljemalt 28. veebruariks 2026.
Kriisiülesandega ettevõtted peavad koostama kriisiplaani
Kriisiülesanne tähendab edaspidi ülesandeid, mida tuleb täita kõigis erineva iseloomuga kriisides ehk nii tsiviil- kui ka riigikaitselistes. Need on koondatud ühtsesse regulatsiooni ning kriisiülesannete kandjate ring laieneb. Selle tulemusel muutub ka elutähtsa teenuse regulatsioon üheks osaks kriisiülesannete regulatsioonist. Sisuline muudatus seisneb eeskätt selles, et luuakse õiguslik alus ETO-de toimimise korraldamiseks mitte üksnes rahuaja kriisides, vaid ka riigikaitselistes kriisides, sealhulgas sõjaseisukorras.
Ettevõtted, kellele on määratud kriisiülesanne, peavad edaspidi koostama kriisiplaani erinevate olukordade lahendamiseks ja oma ülesande täitmise tagamiseks. Plaani aluseks on nii üleriigiline riskianalüüs kui ka ettevõtte enda läbiviidud riskianalüüs. Lisaks tuleb ettevõttel tagada, et tal on kriisiülesande täitmiseks vajalikud võimed, personal, vahendid ja varud.
Kriisiplaani koostamise täpsem kord ja nõuded sätestatakse eraldi määrusega. Oluline on, et riik toetaks ettevõtteid ka sisulise poolega, et kriisiplaanid oleksid mitte üksnes vormiliselt korrektsed, vaid ka päriselt toimivad. Ei saa eeldada, et iga ettevõtja suudab üksnes oma seniste teadmiste põhjal kokku panna töökindla kriisiplaani.
Kriisiülesande täitmise tagamiseks peab ettevõtja määrama ameti- ja töökohad, mis on kriitilised nii tsiviil- kui ka riigikaitselistes kriisides. Teisisõnu tuleb välja tuua töötajad, kes tagavad kriisi ajal ettevõtte põhitegevuse toimimise. Need töötajad arvatakse mobilisatsioonist välja, kuna nende töö on otseselt seotud kriisiülesande täitmisega.
Ettevõtte kohustus tagada toimepidevus ja sellega kaasnev
Kõigil ettevõtetel, kellele on määratud kriisiülesanne, lasub kohustus tagada toimepidevus. Toimepidevus tähendab ettevõtte sisemist töökorraldust, mille eesmärk on olla igal ajal valmis talle pandud ülesandeid täitma, sh tagada objektikaitse kriisiolukorras. Kui kriisiplaan kirjeldab, kuidas ettevõte lahendab kriisi põhjustanud sündmust, siis toimepidevus keskendub sellele, et tagada ettevõtte töökorraldus kriisi lahendamise ajal.
Toimepidevuse tagamisega kaasnevad ettevõttele mitmetahulised kohustused, mille lähemal vaatlemisel tekib õigustatud küsimus ka nende tegelikust teostatavusest. Kui eespool mainiti objektikaitset, siis sellele lisanduvad veel näiteks küberturvalisuse nõuete täitmine, vajadus soetada kohustuslike varude jaoks täiendav laopind, lepingupartneritest sõltuvuse vähendamine ning võimekuse tagamine jätkata määratud ulatuses põhitegevust (sh vajadus generaatorite või muu varutoite lahenduse järele).
Kriisiülesandega ettevõtetel võib olla mitu põhitegevust (näiteks piima-, veise- ja sealihatootmine) ning nende toimimine sõltub otseselt teistest kriisiülesandega ettevõtetest, nagu elektritootjad või kütusepakkujad. Laiema tootevalikuga poekettidele võib nõue tagada kriisi ajal 50% põhitegevuse jätkamine tähendada, et ka mittevajalikud tooted peaksid justkui püsima müügis. Teisisõnu ei tee regulatsioon vahet toodete otstarbel, vaid lähtub üldmahust.
Nõuetega kaasnevad kulud ja lühikesed tähtajad
Paljud kriisiülesandega ettevõtted sõltuvad ulatuslikult alltöövõtjatest, kelle üle neil puudub tegelik kontroll (leping ei taga veel selle täitmist). See tekitab küsimuse, kas ettevõtjal on üldse võimalik määrata oma töötajat kriitilisele kriisiülesandega ametikohale. Objektikaitse nõue võib samuti osutuda esmapilgul ebarealistlikuks, näiteks sideettevõtete puhul, kellel on üle Eesti sadu maste.
Kõik need nõuded toovad ettevõtjatele kaasa märkimisväärseid kulusid, kuid riik pole vähemalt praegu välja pakkunud toetusi nende katmiseks. Samuti võivad nõuetele vastavuse saavutamise tähtajad olla kohati väga lühikesed (alla 10 kuu). Kokkuvõttes tuleb märkida, et kohustatud ettevõtjatele präänikut ei pakuta, küll aga piitsa – plaanis on karmistada karistusi nende kohustuste rikkumise eest.
Eelnõuga tehakse veel tööd ja loodetavasti võetakse huvigruppide ettepanekuid arvesse, kuid kriisiülesandega ettevõtjad, eelkõige elutähtsa teenuse osutajad, peavad valmistuma nii tsiviil- kui ka militaarkriisi tegevusplaanide koostamiseks, mis toob vältimatult kaasa täiendavaid kulusid. Esialgse plaani järgi soovitakse seadus vastu võtta 2026. aasta juuliks.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
