Sõja ülevaade: 1732. päev – Venemaa jätkas ulatuslikke õhurünnakuid (AI poolt kokku pandud info)
Avaldatud: 21 november, 2026Ukraina sõja ülevaade – 21. november 2026
Viimase ööpäeva jooksul on sõjas toimunud mitu väga olulist arengut. Venemaa jätkas ulatuslikke raketi- ja droonirünnakuid Ukraina linnade ning energiataristu vastu. Samal ajal on Ukraina intensiivistanud lööke Venemaa sõjaliste ja logistiliste objektide pihta.
1. Venemaa ulatuslikud õhurünnakud
20.–21. novembril jätkusid Venemaa massiivsed rünnakud Ukraina vastu.
- Venemaa saatis Ukraina suunas 148 drooni.
- Ukraina õhutõrje teatas 117 drooni kahjutuks tegemisest.
- Rünnakud kahjustasid tsiviil- ja energiataristut.
- Raketirünnakud tabasid muu hulgas Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi.
Eriti tõsine oli 20. novembri rünnak, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. Kahjustada said Kiievi kolm Dnepri jõge ületavat silda ning elektrivarustuse objektid.
2. Ukraina rünnakud Krimmi sillale
Üks sõja olulisemaid arenguid on Ukraina edukas rünnak Kertši sillale.
- Ukraina rünnak kahjustas tõsiselt Venemaa jaoks strateegiliselt tähtsat ühendust.
- Sild on oluline Venemaa vägede varustamisel okupeeritud Krimmis.
- Zelenski teatas, et Ukraina jätkab Venemaa sõjalise logistika takistamist.
Venemaa president Putin lubas rünnakule vastata. Järgnenud ulatuslikud löögid Ukraina linnade ja taristu vastu näivad olevat selle lubaduse osa.
3. Olukord rindel
Ukraina kindralstaabi andmetel toimus 20. novembril kokku 203 lahingukokkupõrget.
Kõige aktiivsemad rindelõigud:
- Pokrovski suund: 26 Venemaa rünnakut.
- Konstantinivka suund: 9 rünnakut.
- Lõuna-Slobozhanski suund: 7 rünnakut.
- Huljaipole suund: 6 rünnakut.
- Lõmani suund: 6 rünnakut.
Venemaa jätkab survet eelkõige Donetski oblastis. Ukraina väed on suutnud mitmed rünnakud tagasi lüüa.
4. Venemaa kaotused
Ukraina kindralstaabi 21. novembri hinnangul kaotas Venemaa viimase ööpäevaga:
- 1730 sõjaväelast (hukkunud ja haavatud).
- Sõja algusest alates on Venemaa väidetavad kogukaotused umbes 1,635 miljonit inimest.
Tegemist on Ukraina poole esitatud hinnanguga, mida ei saa sõltumatult täielikult kontrollida.
5. Väga oluline areng: sõda puudutab üha rohkem NATO riike
20. novembri rünnakute ajal kukkus Poola territooriumile kaks Venemaa tiibraketti ja droon.
See on tõsine julgeolekuintsident, sest Poola on NATO liige.
NATO kollektiivkaitse rakendamine ei ole automaatne iga õhuruumi rikkumise puhul, kuid sellised juhtumid suurendavad piirkondlikku pinget.
6. Kas rahuläbirääkimised liiguvad edasi?
USA vahendusel jätkuvad arutelud võimalike julgeolekugarantiide üle Ukrainale.
Donald Trumpi esindaja Jared Kushner on öelnud, et USA president on avatud Ukrainale NATO-laadsete vastastikuste julgeolekugarantiide andmisele.
See võiks olla oluline samm, kuid Venemaa ja Ukraina seisukohad on endiselt väga erinevad.
Minu hinnang olukorrale
Viimase ööpäeva põhjal tõusevad esile kolm olulist asjaolu.
1. Venemaa jätkab sõja laiendamist Ukraina tsiviil- ja energiataristu vastu. Talve lähenemine muudab energiataristu kaitsmise Ukrainale eriti oluliseks.
2. Ukraina suudab jätkuvalt anda Venemaale valusaid lööke tema tagalas. Kertši silla kahjustamine on selles osas märkimisväärne saavutus.
3. NATO riikide julgeolekuolukord on muutunud pingelisemaks. Poola territooriumile jõudnud Venemaa raketid ja droonid on tõsine hoiatus.
Mida see tähendab Eestile?
Eesti jaoks on kõige olulisem jälgida kolme arengut:
- Kas Venemaa hakkab NATO õhuruumi rikkuma süstemaatilisemalt?
- Kas Venemaa suurendab sõjalist kohalolekut Eesti ja Läti piiride läheduses?
- Kas Venemaa suudab Ukraina sõja kõrval suurendada survet Balti riikidele?
Praeguste teadete põhjal ei saa järeldada, et Venemaa oleks alustamas vahetut sõjalist rünnakut Eesti või teiste Balti riikide vastu.
Kokkuvõte: sõda on jõudnud väga pingelisse faasi. Ukraina ja Venemaa löögid muutuvad üha ulatuslikumaks ning NATO riikide kaasatuse risk väärib tõsist tähelepanu.
Allikad: Reuters, Associated Press, Ukrinform, Institute for the Study of War (ISW), The Kyiv Independent.









