Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Tuhanded Euroopa riikide, sealhulgas Leedu ja Eesti sõdurid osalevad enneolematutel sõjaväeõppustel Kagu-Poolas, et valmistuda võimalikuks sõjajärgseks missiooniks Ukrainas, mille eesmärk on riigi stabiliseerimine ja relvajõudude taastamine.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhitud rahvusvaheline väeüksus on NATO-väline sõjaline algatus, mille algatas 37 Ukrainat toetava riigi koalitsioon, vahendab lrt.lt.

Kahe nädala pikkused õppused, mis algasid 9. novembril, on esimene katse koalitsiooni valmisolekust saata Ukrainasse sõdureid. Õppuste eesmärk on nii lähetusplaanide testimine kui ka signaali andmine Venemaale ja USA presidendi Donald Trumpi administratsioonile, et Euroopa riigid tugevdavad oma sõjalist rolli Ukraina tuleviku kindlustamise püüdlustes.

Õppustel osalejad märkisid, et Ukraina kutse peale ollakse valmis riiki sisenema.

Õppused toimuvad ajal, mil Ukraina ja ligi 40 teise riigi delegatsioonid kohtuvad Berliinis, et näidata toetust Kiievile ja arutada sõjajärgseid julgeolekukorraldusi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski otsib garantiisid uue Venemaa sissetungi ärahoidmiseks, samas kui Moskva soovib takistada NATO lähenemist oma piiridele.

USA eriesindaja Jared Kushner ütles neljapäeval, et tema hinnangul võiks Venemaa pärast sõja lõppu nõustuda Ukrainale antavate NATO-laadsete julgeolekugarantiidega. Kushner ja teine ​​USA eriesindaja Steve Witkoff sõitsid Berliini, et rahustada Euroopa liidreid ajal, mil Trump arutab peaaegu viis aastat kestnud sõja lõpetamist – seda pärast ajaloolist kolmepoolset kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingiga.

Kushner ütles, et Trump liitus Berliini aruteludega telefoni teel pärast kohtumist Putiniga.

Ukraina on pikka aega püüdnud NATO liikmeks saada, eriti alliansi lepingu artikli 5 kohase kollektiivkaitse garantii tõttu, mis käsitleb rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kõigi vastu. Siiski on alternatiivsete julgeolekugarantiide täpne vorm endiselt ebaselge, nagu ka see, kas Venemaa ja Ukraina neid lõpuks aktsepteeriksid.

Pärast neljapäevast kohtumist ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz, et Poolas toimunud sõjaväeõppused näitasid, et Tahte koalitsioon on valmis panustama rahu tagamisse koos Ameerika Ühendriikidega.

Kahe nädala pikkustel õppustel osaleb umbes 2800 sõdurit Belgiast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Leedust, Hollandist, Hispaaniast, Rootsist ja Ühendkuningriigist. Poola pakub logistilist tuge, Türgi on kaudselt kaasatud Istanbuli juhtimiskeskuste kaudu.

Poolas toimuvad õppused on ühe aasta kestnud planeerimistöö tulemus, mida viis läbi rahvusvaheline väekoondis Multinational Force Ukraine (MNF-U), sõnas Briti brigaadikindral Campbell Close. Ta on Prantsuse armee 1. diviisi operatsioonide ülema asetäitja – see diviis vastutab Poolas toimuva koalitsiooniõppuse maakomponendi eest.

MNF-U ülem kindralleitnant Tom Bateman selgitas kuu alguses, et kui see rahvusvaheline väekoondis pärast relvarahu Ukrainasse saadetaks, aitaks see üles ehitada ja tugevdada Ukraina relvajõude, pakkuda julgeolekugarantiisid riigi õhuruumi taasavamiseks ning toetada miinitõrjet Mustal merel. Väekoondis ei täidaks rahuvalve- ega relvarahu jälgimise ülesandeid.

Koalitsiooniväed saabusid Poolasse meritsi, õhuteed pidi ja maismaad mööda ning jätkasid seejärel teekonda raudteed ja maanteed mööda Nowa Djebasse, teatas Poola valitsus.

Õppuste hulka on kuulunud isikkoosseisu ja varustuse üle Poola liikumise harjutamine, ühised juhtimis- ja kontrollõppused, hävituslennukite operatsioonid ja õhust tankimise missioonid, et valmistuda Ukraina õhuruumi taasavamise abistamiseks.

Väed on opereerinud ka luuredroone, harjutanud droonirünnakutele reageerimist ja treeninud kaevikusõda metsaaladel.

Tahte koalitsioon loodi algselt selleks, et pakkuda Ukrainale NATO artikli 5 sarnaseid julgeolekugarantiisid. Kuna NATO ei ole seda rolli täitma pühendunud, otsustasid Prantsusmaa ja Ühendkuningriik esitada eraldi Euroopa ettepaneku, mis koondaks riike, mis on vajadusel valmis Ukrainat abistama.

Eelmisel aastal hoiatas Putin, et kõiki Ukraina territooriumile paigutatud välisvägesid peetakse „õigustatud sihtmärkideks”.

Siin on video:

Viimased uudised