Euroopa Komisjoni 2026. aasta sügisene majandusprognoos näitab hoolimata kiiremast inflatsioonist jätkuvat majanduskasvu
Avaldatud: 17 november, 2026ELi majandus püsis 2026. aasta esimeses kolmes kvartalis oodatust paremas seisus ning peaks prognoosiperioodil jätkuvalt kasvama, hoolimata tugevamast ja püsivamast inflatsioonisurvest ning rangematest rahastamistingimustest.
Euroopa Komisjoni 2026. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt on ELi SKP reaalkasv 2026. aastal 1,4%, mis on kevadisest prognoosist suurem. Prognoosi kohaselt jätkub majanduskasv 2027. aastal 1,4% tasemel ning suureneb 2028. aastal 1,5%ni. Euroalal peaks olema sama suundumus: reaalne SKP peaks kasvama nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,3%. ELi aastainflatsioon peaks 2026. aastal jõudma 3,3%ni ja 2027. aastal 3,2%ni, mis on kevadel prognoositust märkimisväärselt kõrgem. 2028. aastal peaks inflatsioon langema 2,3%ni. Euroala inflatsioon peaks ulatuma 2026. aastal 3,2%ni ja 2027. aastal 3,1%ni ning langema 2028. aastal 2,1%ni.
Eesti reaalne SKP kasvab 2026. aastal prognoosi kohaselt 2,2%. 2027. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,1%, mida toetab eratarbimise suurenemine, suured investeeringud ja ekspordi kasv, kuna traditsioonilised eksporditurud elavnevad. 2028. aastal prognoositakse reaalse SKP kasvuks 2,3%. Tööhõive kasv on tagasihoidlik, samas peaks töötuse määr tööjõu vähenemise tõttu langema 7,1%ni 2026. aastal, 6,9%ni 2027. aastal ja 6,8%ni 2028. aastal. Inflatsiooniks prognoositakse 2026. aastal 3,1% ning 2027. aastal eeskätt kõrgete energiahindade tõttu 3,6%. 2028. aastal peaks inflatsioon aeglustuma 2,4%ni. Eesti valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks ulatuma 2026. aastal 4,4%ni ja 2027. aastal 3,9%ni SKPst. See suurendab võlakoormust ning valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks tõusma 28,4%ni 2027. aastal ja 32,1%ni 2028. aastal.
Majanduskasv ELis püsib stabiilsena
Oodatust parem majanduskasv 2026. aasta esimeses kolmes kvartalis oli tingitud stabiilsest tarbimisest ja kaupade ekspordi kiirest taastumisest, mis toetas tootmistegevust. Seevastu investeeringud jäid ootustele veidi alla.
Elukalliduse tõus pärsib jätkuvalt kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu. See aeglustab eratarbimise kasvu 2026. aastal 1,3%ni ja 2027. aastal 1,1%ni. Inflatsiooni aeglustumisel peaks tarbimise kasv 2028. aastal taas suurenema 1,3%ni.
Ekspordi taastumine 2026. aasta esimesel poolel oli suuresti tingitud suurest välisnõudlusest, eelkõige tehisintellekti ja elektrifitseerimistaristu ülesehitamiseks vajalike vahesisendite järele. Kaupade ekspordi kasv peaks jääma oluliseks liikumapanevaks jõuks ka järgmisel aastal, kuna ülemaailmne kaubandus laieneb kindlalt.
Investeeringute kasv jääb prognoosiperioodil eeldatavasti tagasihoidlikuks. Kõrged intressimäärad pärsivad elamuehitust, mis peaks sel aastal veelgi kahanema ja seejärel alles järk-järgult taastuma. Seevastu taristukulutustele andis ELis sel aastal hoogu taaste- ja vastupidavusrahastu, kuid 2027. aastal selle mõju väheneb ning see asendatakse muude ELi vahenditega. Investeeringuid seadmetesse ja ka immateriaalsesse varasse toetab suur ülemaailmne nõudlus, hoolimata jätkuvast ebakindlusest ja rangematest rahastamistingimustest.
Energiainflatsioon järgmisel aastal aeglustub
Euroala inflatsioon jõudis oktoobris 4%ni, kusjuures energiahinnad tõusid eelmise aastaga võrreldes peaaegu 21. Energiainflatsioon peaks järgmisel aastal aeglustuma, kuna kütuse jaehindade eeldatav järkjärguline langus tasakaalustab elektri- ja gaasihindade tõusu. Oktoobris hakkas kiirenema ka toiduainete inflatsioon. Sedapõhjustab suuremate energia- ja väetisekulude edasikandumine ning 2026. aasta suve äärmuslike ilmastikutingimuste mõju põllukultuuridele. Aja jooksul kajastuvad suuremad energiakulud tõenäoliselt energiaga mitteseotud kaupade ja teenuste hindades.
Üldiselt peaks koguinflatsioon ELis saavutama tipu (üle 4%) 2026. aasta lõpust 2027. aasta alguseni ja seejärel järk-järgult vähenema.
Tööhõive kasv aeglustub, kuid töötus püsib väike
Tööhõive kasv prognoosi kohaselt jätkuvalt aeglustub, kuid 2026. aastal luuakse siiski veel 800 000 uut töökohta. Töötuse määr peaks jääma rekordiliselt madalale tasemele, vaid veidi üle 6%, samal ajal kui tööjõud kasvab prognoosiperioodil üksnes vähesel määral.
Prognoositakse, et palgad kasvavad veidi rohkem, kui kevadprognoosis eeldati, ja ületavad veidi inflatsiooni, mis viitab mõõdukale positiivsele reaalpalga kasvule prognoosiperioodil.
Suuremad intressikulud koormavad riigi rahandust
ELi valitsemissektori kogupuudujääk peaks sel aastal märkimisväärselt suurenema. See on tingitud suurenevatest kaitsekulutustest ja intressikuludest ning uutest meetmetest kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks kõrgete energiahindade eest.
Eelarvepuudujääk peaks 2027. ja 2028. aastal veelgi kasvama. Kuigi liikmesriikide eelarvepoliitika on aastatel 2027–2028 tervikuna mõnevõrra majandust jahutava mõjuga ning järk-järgult lõpetatakse kõrgete energiahindade kompenseerimine, peaksid intressikulud 2028. aastal stabiilselt suurenema 2,4%ni SKPst, mis on üle kümne aasta suurim suhtarv.
Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks ELis suurenema 82,6%lt SKPst 2025. aastal 85,6%ni SKPst 2028. aastal.
Ebakindlus ja kõrgemad intressimäärad pärsivad majanduskasvu
Väljavaateid ohustavad endiselt käimasolevate konfliktide edasine kujunemine ja nende mõju ülemaailmsetele energiaturgudele, sealhulgas võimalikud otsesed tarnehäired. Jätkuvad geopoliitilised pinged, pinged finantsturgudel, kaubanduspoliitika jätkuv ebakindlus ning mitmesugused tehnoloogilised ja kliimaga seotud riskid on endiselt olulised ebakindluse allikad. Halvenev eelarvepositsioon ja kasvav võlatase vähendavad ELi liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi edasiste majandusšokkidega toimetulekuks. Intressimäärade uus tõus võib avaldada täiendavat survet riigi rahandusele.
Tehisintellekt kätkeb endas jätkuvalt nii võimalusi kui ka riske. Kuigi tehisintellekti kiirem kasutuselevõtt võib suurendada tootlikkust ja majanduskasvu, võib see tuua ka uusi tööturuga seotud väljakutseid.
Taust
Prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursside, intressimäärade ja kaubahindade kohta 29. oktoobri 2026. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete, sealhulgas valitsuse poliitika kohta tehtavate eelduste puhul võetakse prognoosis arvesse teavet kuni 3. novembrini 2026 (kaasa arvatud). Kui uusi poliitikameetmeid ei ole välja kuulutatud ja piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.
Lisateave









