Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Lõuna päästekeskus

Üks valesse prügikasti visatud e-sigaret, katkine kõrvaklapp või akuga mänguasi võib põhjustada tulekahju prügiautos või jäätmekäitluskeskuses. Euroopa jäätmekäitlussektoris toimus eelmisel aastal hinnanguliselt vähemalt 17500 põlengut, mille kogukahju ulatus 2,66 miljardi euroni. Tegelik tulekahjude osakaal on tõenäoliselt suurem, sest paljud tulekahjus kustutavad tööajad juba väga varajases faasis ja paljude tulekahjude põhjust ei õnnestu ka kindlaks teha.

Euroopa Jäätmekäitlusettevõtete Liidu (FEAD) andmed näitavad, et akupõlengud segaolmejäätmetes toovad kaasa jäätmekäitlusettevõtetele suuri kulutusi ning on ohuks ka sektori töötajatele. FEADi andmetel põhjustasid akudega seotud põlengud jäätmekäitlussektorile eelmisel aastal hinnanguliselt 2,66 miljardi euro suuruse kahju.

„Sama probleem on ka Eestis. Ettevõtted investeerivad tuleohutusse suuri summasid, kuid probleem algab kodust. Tulekahjude vältimisekks on lihtne viis: elektroonikaseadmete ja akude eraldi kogumine,” selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. 

Akusid ja akuseadmeid on igapäevastes toodetes üha enam: alates ühekordsetest e-sigarettidest kuni mänguasjade, nutikellade, kõrvaklappide ja köögiseadmeteni. „Kahjuks pannakse katkised seadmed valesse – segaolmejäätmete konteinerisse. Kuigi seda ei tohiks teha! Segaolmejäätmeid aga pressitakse kokku ning see põhjustabki akude plahvatuse või süttimise,” lisas Rüütelann.

Probleemi ulatuse tõttu kutsub FEAD Euroopa Liitu üles rakendama täiendavaid ennetusmeetmeid: looma tootjavastutuse kaudu rahastatava fondi akupõlengute ennetamiseks ja kahjude hüvitamiseks, kehtestama tuleohtlike akude kogumise parandamiseks tagatisrahasüsteemi ning keelustama akusid sisaldavad ühekordselt kasutatavad tooted, näiteks ühekordsed e-sigaretid.

FEADi andmetel on akupõlengutest kujunenud kogu Euroopa jäätmekäitlussektori probleem. Põlengud sagenevad ja on sektori esindajate sõnul muutunud igapäevaseks. Euroopa Liidus kasvas nende arv kahe aastaga 27% – ligikaudu 8600 põlengult 2023. aastal 10 900 põlenguni 2025. aastal – keskmiselt 30 põlengut päevas. Tegelik arv on tõenäoliselt veelgi suurem.

FEAD on hinnanud, et 2023–2025 põhjustasid akupõlengud Euroopa Liidu jäätmekäitlussektorile ligikaudu 7,3 miljardi euro suuruse kahju. Lisaks investeerisid ettevõtted 2025. aastal tulekahjude ennetamiseks ja käitlusrajatiste ohutuse parandamiseks ligikaudu 730 miljonit eurot ning aastatel 2023–2025 kokku umbes 2 miljardit eurot. Seni on need kulud jäänud peaaegu täielikult jäätmekäitlusettevõtete kanda. Sealjuures muutub järjest keerulisemaks ja kallimaks ka jäätmekäitlustegevuse kindlustamine. 

Iga tonni jäätmete kohta on umbes 8 akut

Austrias tehtud uuringu andmetel on viimase kümne aastaga segaolmejäätmete hulka valesti visatud liitiumakude arv neljakordistunud, ulatudes enam kui kaheksa akuni ühe jäätmetonni kohta.

Andmed Euroopa riikides

  • Belgias toimub sektori hinnangul üks põleng iga kolme päeva järel ning 75% tulekahjude põhjustajana arvatakse olevat akud. Oluline on ka märkida, et Belgias suurenes meedias kajastatud põlengute arv aastatel 2023–2025 peaaegu kolm korda.
  • Saksamaal näitas jäätme-, vee- ja ringmajandusettevõtete liidu BDE tellitud uuring, et 181 küsitletud jäätmekäitlusrajatises registreeriti 2025. aastal ligikaudu 2000 tulekahju ja 3000 ohtlikku ülekuumenemisjuhtumit. Tulekahjude arv kasvas aastatel 2021–2025 samuti ligi kolmekordseks. See teeb ainuüksi uuringus osalenud käitistes kokku umbes 14 ohtlikku juhtumit päevas, millest ligikaudu 90% seostati liitiumakudega.
  • Hollandis kasvas jäätmekäitluses toimunud tulekahjude arv aastatel 2016–2024 enam kui neljakordseks ja ligikaudu 40% tulekahjudest toimub jäätmete kogumise käigus.
  • Austrias suurenes jäätmekäitlusrajatistes avalikkusele teadaolevate tulekahjude arv aastatel 2007/2008 kuni 2024/2025 peaaegu 15 korda – kümnelt põlengult 147-ni. Seda näitab Austria jäätmekäitlusettevõtete liidu VOEB osalusel valminud uuring. VOEBi andmetel on viimase kümne aastaga segaolmejäätmete hulka valesti visatud liitiumakude arv neljakordistunud, ulatudes enam kui kaheksa akuni ühe jäätmetonni kohta. See tähendab, et keskmine segaolmejäätmeid koguv prügiauto, mis veab ligikaudu 8,5 tonni jäätmeid, sisaldab nüüd umbes 70 liitiumakut, millest igaüks võib põhjustada tulekahju.
  • Euroopa Liidu naaberriigis Norraspõhjustasid akud 2025. aastal 76% neist tulekahjudest, mille põhjus oli teada.
  • Prantsusmaa ARIA andmebaasnäitab, et akudega seotud põlenguid esineb igat tüüpi jäätmekäitlusrajatistes – kogumisel, sortimisel, ringlussevõtul ja lõppkäitlusel.

Andmetest. Kui ei ole märgitud teisiti, põhinevad Euroopa Liidu kohta esitatud 2025. aasta andmed FEADi hinnangutel, mis hõlmavad kõiki 27 liikmesriiki ning tuginevad FEADi liikmesorganisatsioonidelt saadud riiklikele andmetele. Riikide näidete hulgas on ka Norra.

FEAD (European Waste Management Association) ehk Euroopa Jäätmekäitlusettevõtete Liit FEADist esindab enam kui 3000 Euroopa jäätme- ja ressursikäitlusettevõtet. Sektor annab tööd rohkem kui 500 000 inimesele ning investeerib Euroopa majandusse igal aastal ligikaudu 5 miljardit eurot.

Viimased uudised