Maailma Diabeedipäev 14.11.2026: Diabeediravi eesmärk on lisaks veresuhkrule kaitsta ka südant ja neere
Avaldatud: 13 november, 2026
Diabeet võib aastaid arenenda ilma selgete sümptomiteta, kahjustades samal ajal veresooni ja elutähtsaid organeid. Seetõttu peaks iga inimene teadma oma veresuhkru taset – hoiatas diabeedipäeva eel erndokrinoloog Marju Past.
Diabeediga inimesed teavad, kui oluline on hoida veresuhkur kontrolli all. Vähem teatakse, et diabeedi raskete tüsistuste vältimiseks on sama tähtis kaitsta südant, neere jt organeid.
Eestis toimub 14.novembril maailma diabeedipäevale pühendatud konverents Radisson Collektion Hotellis ja päeva tähistamuseks värvuvad nii Radissoni hotell kui Tallinna Teletorn siniseks.
Eestis elab hinnanguliselt üle 100 000 diabeediga inimese, kuid haiguse tegelik levimus võib olla ligi kaks korda suurem kui diagnoositud juhtude arv. Eeskätt puudutab selline teadmatus II tüüpi diabeeti, mis võib areneda aastaid märkamatult, ilma selgete sümtomiteta. I tüüpi diabeet annab endast tavaliselt kiiresti märku.
„ Tänapäevane ravi keskendub lisaks veresuhkru kontrollimisele ka organkaitsele: südame, neerude, silmade, närvisüsteemi ja veresoonte kahjustuste ennetamisele, et vähendada diabeedi raskete tüsistuste riski,” ütleb Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
Ulvi Tammer-Jäätes sai ise 1 tüüpi diabeedi diagnoosi juba lapsena ja teab omast kogemusest, kui palju igapäevast tähelepanu haigusega elamine nõuab. Pidev veresuhkru kontrollimine, insuliini manustamine, arvutamine ja otsustamine ning hirm hüpoglükeemia ees võivad olla väga kurnavad. Seetõttu võib iga uue ravimi lisandumine tunduda patsiendile järjekordse koormusena. „Kui arst soovitab alustada lisaks ka näiteks südant ja neere kaitsva raviga, tasub seda tõsiselt võtta,” paneb Tammer-Jäätes südamele.
Süda ja neerud vajavad erilist tähelepanu
Endokrinoloog dr Marju Pasti sõnul on diabeet kogu organismi mõjutav haigus. Tänapäevases diabeediravis on üha olulisem koht ravimitel, millel on lisaks veresuhkrut langetavale toimele ka südant ja neere kaitsev mõju, et vältida raskeid tüsistusi. „Kõrge veresuhkur kahjustab aja jooksul nii väikeseid kui ka suuri veresooni. Selle tagajärjel võivad kujuneda silma-, neeru- ja närvikahjustused ning suureneda südameinfarkti ja insuldi risk. Seetõttu ei piisa alati ainult veresuhkru jälgimisest, oluline on hinnata inimese terviseriske tervikuna,” selgitas Past.
Sobiva ravi valib arst, arvestades patsiendi terviseseisundit ja individuaalseid riskitegureid. „Näiteks neerufunktsiooni saab kontrollida vereanalüüsiga ning määrata uriinist albumiini sisaldust. Südame-veresoonkonna terviseriskide hindamisel on oluline jälgida kolesteroolitaset ja vererõhku. Sealjuures on oluline teada, et süda ja neerud on omavahel tihedalt seotud. Kui neerude töö halveneb, suureneb ka südame-veresoonkonna haiguste risk ja vastupidi,” selgitab dr Past.
Miks võib II tüüpi diabeet jääda aastateks avastamata?
2 tüüpi diabeedi üks suuremaid probleeme on see, et inimene ei pruugi haiguse alguses midagi kahtlustada. Mõnikord jõutakse diagnoosini alles tavapärase tervisekontrolli käigus, teinekord aga siis, kui inimene pöördub arsti poole mõne muu tervisemurega. On ka juhtumeid, kus diabeet avastatakse alles pärast tõsist südame-veresoonkonna sündmust. Selleks ajaks võib haigus olla organismi juba aastaid mõjutanud.
II tüüpi diabeedile võivad viidata järgmised sümptomid:
Suurenenud janu ja tavapärasest suurem vedelikutarbimine.
Sage urineerimine, sealhulgas öösiti.
Pidev väsimus ja energiapuudus.
Seletamatu kaalulangus.
Hägustunud nägemine.
Aeglaselt paranevad haavad ja korduvad põletikud.
Samas ei pruugi II tüüpi diabeediga inimesel neist sümptomitest ühtegi esineda. Seetõttu tasub veresuhkrut kontrollida ka hea enesetunde korral, eriti kui inimesel on ülekaal, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigus või perekondlik eelsoodumus diabeediks. Vajalikud analüüsid saab teha perearsti juures.
Diabeedi ravi hõlmab lisaks ravimitele ka regulaarset liikumist, tasakaalustatud toitumist, kehakaalu hoidmist ja suitsetamisest loobumist. Sama oluline on käia tervisekontrollis ning järgida arsti soovitatud raviplaani ka siis, kui enesetunne on hea.
„Diabeet on eluaegne raske haigus ja selle ravi nõuab järjepidevust ning selle eesmärk on hoida haigus kontrolli all ja ennetada võimalikke tüsistusi, et inimene saaks elada võimalikult täisväärtuslikku elu,” ütles Tammer-Jäätes lõpetuseks.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
